Cifloxinal - tablett (250mg)

ATC Kood: J01MA02

Toimeaine: tsiprofloksatsiin

Tootja: PRO.MED.CS Praha a.s.

Artikli sisukord

CIFLOXINAL
tablett (250mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

CIFLOXINAL, 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Tsiprofloksatsiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Cifloxinal ja milleks seda kasutatakse
Mida on vaja teada enne Cifloxinal’i võtmist
Kuidas Cifloxinal’i võtta
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas Cifloxinal’i säilitada
Pakendi sisu ja muu teave
Mis ravim on Cifloxinal ja milleks seda kasutatakse

Cifloxinal on fluorokinoloonide klassi kuuluv antibiootikum. Toimeaine on tsiprofloksatsiin. Tsiprofloksatsiini toime seisneb infektsioone põhjustavate bakterite hävitamises. See avaldab toimet ainult teatavatele bakteritüvedele.

Täiskasvanud

Cifloxinal’i kasutatakse järgmiste bakteriaalsete nakkuste raviks täiskasvanutel:

hingamisteede nakkused;
kauapüsivad või korduvad kõrvade või ninakõrvalurgete nakkused;
kuseteede nakkused;
munandite nakkused;
naiste suguelundite nakkused;
seedetrakti ja kõhuõõne nakkused;
naha ja nahaaluskudede nakkused;
luude ja liigeste nakkused;
nakkuste ravi väga madala valgeliblede tasemega (neutropeeniaga) patsientidel;
nakkuste ennetamine väga madala valgeliblede tasemega (neutropeeniaga) patsientidel;
bakteri Neisseria meningitidis poolt põhjustatavate nakkuste ennetamine;
põrnatõve (siberi katk) tekitajate sissehingamine.

Kui teil on raskekujuline või mitut liiki bakterite põhjustatud nakkus, võidakse teile määrata lisaks Cifloxinal’ile ka muud antibiootikumiravi.

Lapsed ja noorukid

Cifloxinal’i kasutatakse lastel ja noorukitel järgmiste bakteriaalsete nakkuste raviks eriarsti järelevalve all:

kopsude ja bronhide nakkused tsüstilise fibroosiga lastel ja noorukitel;
tüsistunud kuseteede nakkused, sealhulgas neerudeni jõudnud nakkused (püelonefriit);
põrnatõve (siberi katk) tekitajate sissehingamine.

Kui arst peab vajalikuks, võib Cifloxinal’i kasutada ka teiste spetsiifiliste raskete infektsioonide raviks lastel ja noorukitel.

Mida on vaja teada enne Cifloxinal’i võtmist

Ärge võtke Cifloxinal’i

kui olete tsiprofloksatsiini või muude kinoloonide või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te kasutate tisanidiini (vt lõik 2, „Muud ravimid ja Cifloxinal“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Cifloxinal’i kasutamist

Teatage arstile, kui teil on:

kunagi esinenud probleeme neerudega, sest võib osutuda vajalikuks teie ravi kohandada;
esinenud epilepsiat või muid neuroloogilisi seisundeid;
tekkinud kõõlustehäireid ravi ajal Cifloxinal’i sarnaste antibiootikumidega;
raskekujuline müasteenia (teatavat liiki lihasnõrkus);
esinenud südame rütmihäireid (arütmia);
teil tekivad nägemishäired või kui teile tundub, et kuidagi on teie silmad kahjustatud, pidage kohe nõu silmaarstiga.

Südametöö häired

Selliste ravimite, nagu tsiprofloksatsiin, võtmisel on ettevaatus vajalik juhtudel, kui teil on kaasasündinud QT intervalli pikenemine (on näha EKG-s) või on seda esinenud teie perekonnas, kui teil on soolade tasakaaluhäired veres (eriti vere madal kaaliumi- või magneesiumitase), väga aeglane südamerütm (nimetatakse „bradükardia“), nõrk süda (südamepuudulikkus), on esinenud südameatakk (müokardiinfarkt), te olete naissoost või eakas või te võtate teisi ravimeid, mis võivad tekitada muutusi EKG-s (vt lõik 2, „Muud ravimid ja Cifloxinal“).

Cifloxinal’i kasutamise ajal

Rääkige kohe arstile, kui teil tekib Cifloxinal’i kasutamise ajal mõni järgmistest nähtudest. Arst otsustab, kas ravi Cifloxinaliga on vaja katkestada.

raske äkki tekkiv allergiline reaktsioon (anafülaktiline reaktsioon/šokk, angioödeem); on väike võimalus, et juba esimene annus võib teil tekitada raske allergilise reaktsiooni järgmiste sümptomitega: pitsitustunne rindkeres, pearinglus, iiveldus või minestustunne või pearinglus püsti tõustes. Sellisel juhul katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole;
vahetevahel võib tekkida valu ja turse liigestes ja tendiniit, eriti kui olete eakas ja saate samaaegset ravi kortikosteroididega. Valu või põletiku esimeste nähtude tekkimisel katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja laske valutaval kohal puhata. Vältige asjatut füüsilist koormust, sest see võib kõõluse rebenemise ohtu suurendada;
kui teil on epilepsia või muu neuroloogiline seisund, näiteks ajuisheemia või insult, võivad teil tekkida kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimed. Kui see peaks juhtuma, katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja võtke koheselt ühendust oma arstiga;
pärast Cifloxinal’i esmakordset võtmist võib tekkida psüühilisi reaktsioone. Kui teil on depressioon või psühhoos, võivad teie sümptomid ravi ajal Cifloxinal’iga süveneda. Kui see peaks juhtuma, katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja võtke koheselt ühendust oma arstiga;
teil võivad tekkida neuropaatia sümptomid nagu valu, põletustunne, kipitusetunne, tuimus ja/või nõrkus. Kui see peaks juhtuma, katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja võtke koheselt ühendust oma arstiga;
antibiootikumide, sealhulgas Cifloxinal’i kasutamise ajal või ka mitu nädalat pärast nende kasutamise lõpetamist võib tekkida kõhulahtisus. Kui see muutub raskekujuliseks või püsivaks või kui te märkate roojas verd või lima, katkestage kohe Cifloxinal’i kasutamine, sest see võib olla eluohtlik. Ärge võtke sooletegevust aeglustavaid või peatavaid ravimeid ning pöörduge arsti poole;
kui peate andma vere või uriiniproovi, rääkige arstile või laboratooriumi töötajale, et te kasutate Cifloxinal’i;
Cifloxinal võib põhjustada maksafunktsiooni kahjustust. Kui te märkate selliseid sümptomeid nagu isutus, kollatõbi (naha kollaseks värvumine), uriini tumenemine, kihelus või kõhu valulikkus, katkestage Cifloxinal’i kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole;
Cifloxinal võib põhjustada valgeliblede arvu vähenemist ning see võib vähendada teie vastupanu nakkustele. Kui teil tekib nakkus koos selliste sümptomitega nagu palavik ja üldise seisundi tõsine halvenemine või palavik koos paiksete infektsioonisümptomitega nagu kurgu, kõri või suuvalu või kuseteede häired, peate pöörduma kohe arsti poole. Teile tehakse vereanalüüs, et kontrollida valgeliblede taseme võimalikku vähenemist (agranulotsütoos). Tähtis on rääkida arstile sellest ravimist;
rääkige arstile, kui teil või teie pereliikmel on teadaolev glükoos6fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) vaegus, sest teil võib olla tsiprofloksatsiini kasutamisel aneemia tekkimise oht;
Cifloxinal’i kasutamise ajal suureneb teie naha tundlikkus päikesevalguse või ultraviolettkiirte suhtes. Vältige tugevat päikesevalgust või kunstlikke ultraviolettkiiri, näiteks solaariumi

külastamist;

kui teil tekivad nägemishäired või tunnete, et teie silmad on mingil muul moel kahjustatud, konsulteerige viivitamatult silmaarstiga.

Muud ravimid ja Cifloxinal

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ärge kasutage Cifloxinalit koos tisanidiiniga, sest see võib tekitada kõrvaltoimeid, näiteks vererõhu langust ja unisust (vt lõik 2, „Ärge võtke Cifloxinal’i“).

Te peate informeerima oma arsti, kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi: ravimid, mis kuuluvad antiarütmikumide hulka (kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid), tritsüklilised antidepressandid, mõned mikroobidevastased ained (mis kuuluvad makroliidide gruppi), mõned antipsühhootikumid.

Järgmistel ravimitel tekivad teadaolevalt teie kehas koostoimed Cifloxinal’iga.

Cifloxinal’i kasutamine koos nende ravimitega võib mõjutada nende ravimite ravitoimet. See võib suurendada ka kõrvaltoimete tekkimise tõenäosust.

Teatage arstile, kui te kasutate järgmisi ravimeid:

varfariin või muud suukaudsed antikoagulandid (kasutatakse vere vedeldamiseks);
probenetsiid (podagra raviks);
metotreksaat (teatavate vähivormide, psoriaasi, reumatoidartriidi raviks);
teofülliin (hingamishäirete raviks);
tisanidiin (lihasspasmide raviks hulgiskleroosi korral);
klosapiin (antipsühhootikum);
ropinirool (Parkinsoni tõve raviks);
fenütoiin (epilepsia raviks).

Cifloxinal võib suurendada järgmiste ravimite taset teie veres:

pentoksifülliin (vereringehäirete raviks);
kofeiin;
agomelatiin;
zolpideem.

Teatavad ravimid vähendavad Cifloxinal’i toimet. Teatage arstile, kui te kasutate või soovite kasutada:

•antatsiide;

•mineraalainelisandeid;

•sukralfaati;

•polümeerset fosfaate siduvat ainet (nt sevelameeri);

•kaltsiumi, magneesiumi, alumiiniumi või rauda sisaldavaid ravimeid või toidulisandeid.

Kui need preparaadid on olulised, võtke Cifloxinal’i ligikaudu kaks tundi enne ja mitte varem kui neli tundi pärast nende võtmist.

Cifloxinal koos toidu ja joogiga

Cifloxinal’i võib küll võtta söögi ajal, kuid ärge sööge ega jooge tablettide võtmisel piimatooteid (näiteks piima või jogurtit) ega jooge kaltsiumilisandiga jooke, sest need võivad mõjutada toimeaine imendumist.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Eelistatav on vältida Cifloxinal’i kasutamist raseduse ajal. Teatage arstile, kui te kavatsete rasestuda. Ärge kasutage Cifloxinal’i imetamise ajal, sest tsiprofloksatsiin imendub rinnapiima ja võib olla teie lapsele kahjulik.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Cifloxinal võib teie tähelepanu halvendada. Teil võib tekkida neuroloogilisi nähte. Seega enne autojuhtimist või masinate käsitsemist veenduge, et teate, millist toimet Cifloxinal teile avaldab. Kahtluse korral pidage nõu oma arstiga.

Kuidas Cifloxinal’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst selgitab teile, kui palju täpselt, kui sageli ja kui kaua te peate Cifloxinal’i võtma. See sõltub sellest, millist liiki ja kui raskekujuline nakkus teil on.

Rääkige arstile, kui teil esineb neeruhäireid, sest sel juhul võib osutuda vajalikuks teie annust kohandada. Ravi kestus on tavaliselt 5 kuni 21 päeva, kuid raskete nakkuste ravi võib kesta kauem. Võtke tablette alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole kindel, mitu Cifloxinal’i tabletti võtta ja kuidas neid võtta, küsige arstilt või apteekrilt.

a.Neelake tabletid alla rohke vedelikuga. Ärge tablette katki närige, sest neil ei ole meeldiv maitse.

b.Püüdke võtta tablette iga päev ligikaudu samal ajal.

c.Võite võtta tablette söögi ajal või toidukordade vahel. Toidukorras sisalduv kaltsium imendumist oluliselt ei mõjuta. Ärge siiski võtke Cifloxinal’i tablette ainult piimatoodetega, näiteks piima või jogurtiga või mineraalainelisanditega puuviljamahladega (nt kaltsiumilisandiga apelsinimahlaga).

Pidage meeles juua Cifloxinal’i kasutamisel palju vedelikku.

Kui te võtate Cifloxinal’i rohkem kui ette nähtud

Kui võtate ettenähtud annusest suurema annuse, pöörduge kohe arsti poole. Kui võimalik, võtke tabletid või karp arstile näitamiseks kaasa.

Kui te unustate Cifloxinal’i võtta

Võtke tavaline annus niipea kui võimalik ja jätkake siis, nagu ette nähtud. Kui on aga juba peaaegu aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke ning jätkake nagu tavaliselt.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Viige oma ravikuur kindlasti lõpule.

Kui te lõpetate Cifloxinal’i võtmise

Tähtis on ravikuur lõpule viia ka sel juhul, kui hakkate juba mõne päeva pärast end paremini tundma. Kui katkestate käesoleva ravimi kasutamise liiga vara, võib nakkus jääda täielikult välja ravimata ja nakkuse sümptomid võivad tulla tagasi või süveneda. Teil võib tekkida ka resistentsus selle antibiootikumi suhtes.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (kuni 1-l inimesel 10-st)

iiveldus, kõhulahtisus;
liigesevalud lastel.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (kuni 1-l inimesel 100-st)

seensuperinfektsioonid;
teatavat liiki valgeliblede eosinofiilide taseme tõus;
isutus (anoreksia);
üliaktiivsus või erutatus;
peavalu, pearinglus, unehäired või maitsetundlikkuse häired;
oksendamine, kõhuvalu, seedehäired (nt seedimatus või kõrvetised) või kõhupuhitus;
teatavate ainete (transaminaasid ja/või bilirubiin) taseme tõus veres;
lööve, kihelus või nahapõletik;
liigesevalud täiskasvanutel;
neerufunktsiooni halvenemine;
lihase ja luuvalu, halb enesetunne (asteenia) või palavik;
teatava veres sisalduva aine leelisfosfataasi taseme tõus veres.

Harva esinevad kõrvaltoimed (kuni 1-l inimesel 1000-st)

antibiootikumide kasutamisest põhjustatud soolepõletik (koliit) (võib väga harva ka surmaga lõppeda) (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
muutused verepildis (leukopeenia, leukotsütoos, neutropeenia, aneemia), vere hüübimisfaktori (trombotsüüdid) taseme tõus või langus;
allergiline reaktsioon, turse (ödeem) või naha ja limaskestade kiiresti arenev turse (angioödeem);
vere glükoositaseme tõus (hüperglükeemia);
segasus, desorientatsioon, ärevusreaktsioonid, veidrad unenäod, depressioon või hallutsinatsioonid;
väärtundlikkus, meelte stimuleerimisel ebatavaline tundlikkus, naha tundlikkuse vähenemine, treemor, krambihood (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“) või peapööritus;
nägemisprobleemid;
kohin kõrvus, kuulmise kaotus, kuulmise halvenemine;
südame löögisageduse kiirenemine (tahhükardia);
veresoonte laienemine (vasodilatatsioon), vererõhu alanemine või minestamine;
hingeldus, sealhulgas astmalaadsed sümptomid;
maksahäired, kollatõbi (kolestaatiline ikterus) või hepatiit;
valgustundlikkus (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
lihasvalu, liigesepõletik, lihastoonuse tõus või krambid;
neerupuudulikkus, vere või kristallide sisaldumine uriinis (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“), kuseteede põletik;
vedelikupeetus või ülemäärane higistamine;
hüübimisfaktori (protrombiini) taseme kõrvalekalded või ensüüm amülaasi taseme tõus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (kuni 1-l inimesel 10 000-st)

punaliblede arvu erilist tüüpi vähenemine (hemolüütiline aneemia); teatavat liiki valgeliblede arvu ohtlik vähenemine (agranulotsütoos); puna ja valgeliblede ja trombotsüütide arvu vähenemine (pantsütopeenia), mis võib surmaga lõppeda, ja luuüdi depressioon, mis võib samuti surmaga lõppeda (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
rasked allergilised reaktsioonid (anafülaktiline reaktsioon või anafülaktiline šokk, mis võib surmaga lõppeda – seerumtõbi) (vt lõik 2, „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
vaimsed häired (psühhootilised reaktsioonid) (vt lõik 2, „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Cifloxinal“);
migreen, koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak (kõnnakuhäired), lõhnatundlikkuse häire, koljusisese rõhu tõus;
visuaalsed värvide moonutused;
veresoonte seina põletik (vaskuliit);
pankreatiit;
maksarakkude hävimine (maksanekroos), mis väga harva areneb eluohtlikuks maksapuudulikkuseks;
nahaalused täppverevalumid (petehhiad); mitmesugused nahalööbed (näiteks potentsiaalselt surmaga lõppev StevensiJohnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs);
lihasnõrkus, kõõlusepõletik, kõõluse rebend – eriti kannakõõlusel (Achilleuse kõõlus) (vt lõik 2, „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Cifloxinal“), raskekujulise müasteenia sümptomite süvenemine (vt lõik 2, „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Cifloxinal“).

Teadmata kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

närvisüsteemiga seotud häired: nt valu, põletustunne, kipitustunne, tuimus ja/või jäsemete nõrkus;
südame häired: ebatavaliselt kiires südamerütm, eluohtlikult ebaregulaarne südamerütm (torsades de pointes), muutused südamerütmis (mida nimetatakse ‘QTintervalli pikenemiseks’, seda on võimalik näha EKGs, muutused südame elektrilises aktiivsuses);
väga elevil/erutatud enesetunne (mania) või väga optimistlik enesetunne ja üliaktiivsus (hüpomania), ülitundlikkusreaktsioon, mida nimetatakse DRESSsündroomiks (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega kulgev reaktsioon ravimile).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Cifloxinal’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril või karbil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Cifloxinal sisaldab

Toimeaine on tsiprofloksatsiin. Üks tablett sisaldab 291 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidi monohüdraati, mis vastab 250 mg tsiprofloksatsiinile.

Teised koostisosad on:

Tableti sisu: maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, krospolüvidoon, povidone 25, kolloidne ränidioksiid ja magneesiumstearaat.

Tableti kate: hüpromelloosi, makrogooli ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas Cifloxinal välja näeb ja pakendi sisu

Valged või peaaegu valged kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 11 mm. Pakendi suurused: 10 või 20 tabletti, 10 tk blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

PRO.MED.CS Praha a.s., Telčská 377/1, MICHLE, 140 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. PRO.MED.CS Baltic, UAB, Liimi 1, 10621 Tallinn, Tel: +372 6 597008

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2016

Nõuanded/meditsiiniline teave

Antibiootikume kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks. Viirusnakkuste vastu need ei toimi.

Kui arst on määranud teile raviks antibiootikumid, vajate neid ainult teil hetkel oleva haiguse raviks. Teatavad bakterid võivad jääda püsima või kasvada ka hoolimata antibiootikumide kasutamisest. Seda nähtust nimetatakse resistentsuseks: ravi teatavate antibiootikumidega kaotab toime. Antibiootikumide vääral kasutamisel resistentsus suureneb. Võite isegi aidata bakteritel resistentseteks

muutuda ja sellega paranemist aeglustada või vähendada antibiootikumide toimet, kui te ei järgi õigeid:

annuseid
annustamise aegu
ravi kestust

Seega käesoleva ravimi toime püsimiseks

1 – Kasutage antibiootikume vaid siis, kui neid on teile määratud. 2 – Järgige rangelt teile määratud ravi.

3 – Ärge hakake antibiootikumi ilma arsti retseptita uuesti kasutama, isegi kui tahate ravida samasugust haigust.

4 – Ärge kunagi andke oma antibiootikumi kellelegi teisele; see ei pruugi tema haigusele sobida.

5 – Tagastage pärast ravi lõppu kõik kasutamata jäänud ravimid apteeki, et tagada nende nõuetekohane hävitamine

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CIFLOXINAL, 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 291 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidi monohüdraati, mis vastab 250 mg tsiprofloksatsiinile.

INN. Ciprofloxacinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged või peaaegu valged kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 11 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Cifloxinal on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõik 4.4 ja 5.1). Enne ravi alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile resistentsuse kohta tsiprofloksatsiini suhtes.

Täiskasvanud

•Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:

kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemised,
bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral,
kopsupõletik;

•krooniline mädane keskkõrvapõletik;

•kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest;

•kuseteede infektsioonid;

•gonokokkidest põhjustatud uretriit ja emakakaelapõletik;

•epididümiit-orhiit, kaasa arvatud juhud, kus põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae;

•väikevaagnapõletik, kaasa arvatud juhud, kus põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae.

Kui ülaltoodud suguteede infektsioonid on teadaolevalt või oletatavalt põhjustatud Neisseria gonorrhoeae poolt, on eriti oluline saada kohalikku informatsiooni tsiprofloksatsiin-resistentsuse esinemise kohta ning veenduda tundlikkuses laboritestide alusel.

•seedetrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus);

•kõhuõõne infektsioonid;

•gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid;

•pahaloomuline väliskõrvapõletik;

•luude ja liigeste infektsioonid;

•infektsioonide ravi neutropeeniaga patsientidel;

•infektsioonide profülaktika neutropeeniaga patsientidel;

•Neisseria meningitidis'est põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika;

•siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Lapsed ja noorukid

•Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaarsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral;

•tüsistunud kuseteede infektsioonid ja püelonefriit;

•siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada ka lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks. Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis

Annus määratakse olenevalt näidustusest, infektsiooni raskusastmest ja kohast, haigusetekitaja organismi tundlikkusest tsiprofloksatsiinile, patsiendi neerufunktsioonist, ja lastel ja noorukitel kehakaalust.

Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ja kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust.

Kindlate bakterite poolt põhjustatud infektsioonide ravi (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter'I või Staphylococci) võib nõuda tsiprofloksatsiini annuste suurendamise ja samaaegselt teis(t)e sobiva(te) antibakteriaalse(te) ravimi(te) kasutamise vajadust.

Mõnede infektsioonide (nt vaagnaelundite põletik, kõhusisesed infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga patsientidel ja luu- ja liigeste infektsioonid) võivad nõuda sobiva antibakteriaalse aine koosmanustamist sõltuvalt kaasatud patogeenidest.

Täiskasvanud

Näidustus		Annus päevas, mg	Ravi kestus kokku
			(võib
			sisaldada ravi
			parenteraalset
			alustamist
			tsiprofloksatsiiniga)
Alumiste hingamisteede infektsioonid		500 mg 2× päevas kuni	7 kuni 14 päeva
		750 mg 2× päevas
Ülemiste	Kroonilise sinusiidi	500 mg 2× päevas kuni	7 kuni 14 päeva
hingamisteede	ägenemine	750 mg 2× päevas
infektsioonid	Krooniline mädane	500 mg 2× päevas kuni	7 kuni 14 päeva
	keskkõrvapõletik	750 mg 2× päevas
	Pahaloomuline		28 päeva kuni 3 kuud
	väliskõrvapõletik
Kuseteede	Tüsistusteta tsüstiit	250 mg 2× päevas kuni	3 päeva
infektsioonid		500 mg 2× päevas
		Pre-menopausaalsetel naistel võib kasutada
		ühekordset annust 500 mg
	Tüsistunud tsüstiit,	500 mg 2× päevas	7 päeva
	tüsistusteta püelonefriit
	Tüsistunud püelonefriit	500 mg 2× päevas kuni	Vähemalt 10 päeva,
		750 mg 2× päevas	teatavatel erijuhtudel
			(näiteks abstsesside
			korral) võib ravi jätkata
			rohkem kui 21 päeva
			jooksu
	Prostatiit	500 mg 2× päevas kuni	2–4 nädalat (äge) kuni

			750 mg 2× päevas		4–6 nädalat
					(krooniline)
Suguteede	Uretriit ja		1× 500 mg		1 päev (ühekordne
infektsioonid	emakakaelapõletik, mille				annus)
	põhjustajateks on
	gonokokid
	Epididümiit-orhiit ja		500 mg 2× päevas kuni		Vähemalt 14 päeva
	väikevaagnapõletikud		750 mg 2× päevas
Seedetrakti ja	Bakteriaalsetest		500 mg 2× päevas		1 päev
kõhuõõne	patogeenidest, sh Shigella
infektsioonid	spp., välja arvatud 1. tüüpi
	Shigella dysenteriae,
	põhjustatud kõhulahtisus
	ja raske reisikõhulahtisuse
	empiiriline ravi
	1. tüüpi Shigella		500 mg 2× päevas		5 päeva
	dysenteriae põhjustatud
	kõhulahtisus
	Vibrio cholerae		500 mg 2× päevas		3 päeva
	põhjustatud kõhulahtisus
	Kõhutüüfus		500 mg 2× päevas		7 päeva
	Gramnegatiivsetest		500 mg 2× päevas kuni		5–14 päeva
	bakteritest põhjustatud		750 mg 2× päevas
	kõhuõõne infektsioonid
Naha ja nahaaluskudede infektsioonid			500 mg 2× päevas kuni		7 kuni 14 päeva
			750 mg 2× päevas
Luu- ja liigeseinfektsioonid			500 mg 2× päevas kuni		Maksimaalselt 3 kuud
			750 mg 2× päevas
Infektsioonide ravi või infektsioonide ennetusravi			500 mg 2× päevas kuni		Ravi tuleb jätkata, kuni
korral neutropeeniaga patsientidel tuleb			750 mg 2× päevas		neutropeenia püsib
tsiprofloksatsiini manustada koos sobiva(te)
antibakteriaalse(te) aine(te)ga vastavalt
ametlikele juhistele
Neisseria meningitidis'est põhjustatud			1× 500 mg		1 päev (ühekordne
invasiivsete infektsioonide ennetamine					annus)
Siberi katku kopsuvormi ekspositsioonijärgne			500 mg 2× päevas		60 päeva pärast
ennetus ja ravi isikutele, kellel saab kasutada					kinnitust leidnud
suukaudset ravi, kui see on kliiniliselt vajalik.					kokkupuudet Bacillus
Ravimi manustamist peab alustama niipea kui					anthracis'ega
võimalik pärast oletatavat või kinnitust leidnud
ekspositsiooni.
Lapsed ja noorukid

Näidustused		Annus päevas		Ravi kestus kokku (võib
				sisaldada ravi parenteraalset
				alustamist tsiprofloksatsiiniga)
Tsüstiline fibroos		20 mg kehakaalu kg kohta 2×		10–14 päeva
		päevas, maksimaalselt 750 mg
		annuse kohta
Tüsistunud kuseteede		10 mg kuni 20 mg kehakaalu kg		10–21 päeva
infektsioonid ja püelonefriit		kohta 2 korda päevas,
		maksimaalselt 750 mg annuse
		kohta
Siberi katku kopsuvormi		10 mg kuni 15 mg kehakaalu kg		60 päeva pärast kinnitust
ekspositsioonijärgne ennetus ja		kohta 2× päevas, maksimaalselt		leidnud kokkupuudet Bacillus

ravi isikutele, kellel saab	500 mg annuse kohta	anthracis'ega
kasutada suukaudset ravi, kui
see on kliiniliselt vajalik.
Ravimi manustamist tuleb
alustada niipea kui võimalik
pärast oletatavat või kinnitust
leidnud ekspositsiooni.
Teised rasked infektsioonid	20 mg kehakaalu kg kohta 2	Vastavalt infektsiooni tüübile
	korda päevas, maksimaalselt
	750 mg annuse kohta

Eakad patsiendid

Eakatel patsientidel tuleb kasutada annust olenevalt nende haiguse raskusastmest ja nende kreatiniini kliirensist.

Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustus

Soovitatavad alg- ja säilitusannused neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele:

Kreatiniini kliirens	Seerumi kreatiniinitase	Suukaudne annus
(ml/min/1,73 m)	(µmol/l)	(mg)
> 60	< 124	Vt tavaline annus
30–60	124–168	250–500 mg iga 12 h järel
< 30	> 169	250–500 mg iga 24 h järel
Hemodialüüsi saavad patsiendid	> 169	250–500 mg iga 24 h järel
		(pärast dialüüsi)
Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid	> 169	250–500 mg iga 24 h järel

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastel ei ole uuritud.

Manustamisviis

Tabletid tuleb katki närimata vedelikuga alla neelata. Tablette võib võtta söögiaegadest sõltumatult. Tühja kõhuga manustamisel imendub toimeaine kiiremini. Tsiprofloksatsiini tablette ei tohi võtta koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või koos puuviljamahlaga, millele on lisatud mineraalaineid (nt kaltsiumilisandiga apelsinimahl) (vt lõik 4.5).

Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt parenteraalselt toidetavad patsiendid), on soovitatav alustada ravi tsiprofloksatsiini intravenoosse ravimvormiga, kuni on võimalik üle minna suukaudsele manustamisele.

4.3	Vastunäidustused
-	Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
-	Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine tisanidiiniga (vt lõik 4.5).
4.4	Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Raskekujulised ja grampositiivsetest ja anaeroobsetest patogeenidest põhjustatud segainfektsioonid

Tsiprofloksatsiini monoteraapiat ei sobi kasutada raskete ja oletatavalt grampositiivsetest või anaeroobsetest patogeenidest põhjustatud infektsioonide raviks. Selliste infektsioonide korral tuleb tsiprofloksatsiini kasutada koos muude sobivate antibakteriaalsete ainetega.

Streptokokkinfektsioonid (k.a. Streptococcus pneumoniae)

Tsiprofloksatsiini ei ole soovitatav kasutada streptokokkinfektsioonide raviks selle ebapiisava efektiivsuse tõttu.

Suguteede infektsioonid

Epididümiidi-orhiidi ja väikevaagnapõletiku põhjustajateks võib olla fluorokinolooni suhtes resistentne Neisseria gonorrhoeae. Tsiprofloksatsiini tuleks manustada koos mõne teise sobiva antibakteriaalse ainega, välja arvatud, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae esinemine on välistatud. Kui pärast kolmepäevast ravi kliinilist paranemist ei saavutata, tuleb ravi muuta.

Kõhuõõne infektsioonid

Tsiprofloksatsiini efektiivsuse kohta operatsioonijärgsete kõhuõõne infektsioonide ravis on vähe andmeid.

Reisikõhulahtisus

Tsiprofloksatsiini valikul peab arvestama teavet tsiprofloksatsiin-resistentsuse kohta vastavate patogeenide osas külastatavates riikides.

Luu- ja liigesinfektsioonid

Tsiprofloksatsiini peaks kasutama kombinatsioonis teiste antimikroobsete ainetega sõltuvalt mikrobioloogilise uuringu tulemustest.

Põrvatõve kopsuvorm

Kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkuse ning loomkatsete andmetel ja piiratud teabel inimeste kohta. Raviarstid peaksid tutvuma siseriiklike ja/või rahvusvaheliste juhenditega siberi katku ravi kohta.

Lapsed ja noorukid

Tsiprofloksatsiini kasutamine lastel ja noorukitel peab järgima olemasolevaid juhendeid. Tsiprofloksatsiinravi võib alustada üksnes laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või tõsise infektsiooni ravikogemusega arst.

Tsiprofloksatsiin põhjustas veel väljaarenemata loomadel keharaskust kandvate liigeste artropaatiat. Lastega läbi viidud tsiprofloksatsiini randomiseeritud topeltpimeuuringu (tsiprofloksatsiin: n = 335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusravimid: n = 349, keskmine vanus = 6,2 aastat; vanusevahemik = 1–17 aastat) ohutusandmete kohaselt oli oletatavalt ravimiga seotud artropaatia esinemissagedus

(eraldi liigestega seotud kliinilistest nähtudest ja sümptomitest) + 42. päevaks 7,2% ja 4,6%. Ravimiga seotud artropaatia esinemissagedus järelkontrolli ajal 1 aasta pärast oli vastavalt 9,0% ja 5,7%. Oletatavalt ravimiga seotud artropaatiajuhtude sagenemine ajas ei olnud rühmade võrdlemisel statistiliselt oluline. Võimalike liigeste ja/või ümbritsevate kudedega seotud kõrvaltoimete tõttu võib ravi alustada ainult pärast selle kasulikkuse ja sellega seotud riskide hoolikat hindamist (vt lõi 4.8).

Cifloxinal’i kasutamisel laste ja noorukite ravis on eriti tähtis järgida ametlikke juhiseid.

Ravi tsiprofloksatsiiniga võib alustada üksnes tsüstilise fibroosi ja raskete infektsioonide ravis lastel ja noorukitel kogenud arst.

Bronhopulmonaarsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral

Kliinilistes uuringutes on osalenud 5–17-aastasi lapsi ja noorukeid. 1–5-aastaste laste raviga on vähem kogemusi.

Tüsistunud kuseteede infektsioonid ja püelonefriit

Kuseteede infektsioonide ravi tsiprofloksatsiiniga võib kaaluda vaid sel juhul, kui teisi ravimeid ei ole võimalik kasutada, ning see peab põhinema mikrobioloogiliste uuringute tulemustel.

Kliinilistes uuringutes on osalenud 1–17-aastasi lapsi ja noorukeid.

Muud spetsiifilised raskekujulised infektsioonid

Tsiprofloksatsiini kasutamine võib olla põhjendatud mikrobioloogiliste uuringute tulemuste põhjal ka muude raskete infektsioonide raviks kooskõlas ametlike juhistega või pärast ravi kasulikkuse ja sellega seotud riskide hoolikat hindamist, kui muid ravimeid ei ole võimalik kasutada või kui tavapärane ravi on ebaõnnestunud.

Tsiprofloksatsiini kasutamist teiste, mittemainitud spetsiifiliste raskete infektsioonide ravis ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning sellega seoses on vähe kliinilisi kogemusi. Seepärast peab olema nende infektsioonidega patsientide ravimisel ettevaatlik.

Ülitundlikkus

Pärast ühekordse annuse manustamist võib esineda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaksiat ja anafülaktilisi reaktsioone, mis võivad olla eluohtlikud (vt lõik 4.8). Sellise reaktsiooni tekkimisel peab katkestama tsiprofloksatsiini kasutamise ning alustama vastava raviga.

Lihaskond ja luustik

Patsientidel, kellel on esinenud seoses kinoloonidega ravimisega kõõluste haigusi või häireid, ei tohi tsiprofloksatsiini üldjuhul kasutada. Väga harvadel juhtudel võib tsiprofloksatsiini siiski teatavate raskekujuliste infektsioonide korral neile patsientidele määrata, lähtudes mikrobioloogilise uuringu tulemustest haigust põhjustanud organismi kohta ja ravi kasulikkuse ja sellega seotud riskide hindamisest, eriti tavapärase ravi ebaõnnestumise või bakterite suhtes esineva resistentsuse korral, kui tsiprofloksatsiini kasutamine on mikrobioloogiliste andmetega põhjendatud.

Tsiprofloksatsiini kasutamisel võib tekkida juba ravi esimese 48 tunni jooksul tendiniit ja kõõluse (eelkõige kannakõõluse) rebend, mis on mõnikord kahepoolne. Tendinopaatia oht võib olla suurem eakatel või samaaegselt kortikosteroididega ravitavatel patsientidel (vt lõik 4.8).

Tendiniidi nähtude (nt valulik turse, põletik) tekkimisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigestunud jäset tuleb hoida hoolikalt puhkeolekus.

Tsiprofloksatsiini kasutamisel raskekujulise müasteeniaga patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.8).

Valgustundlikkus

Tsiprofloksatsiini kasutamisel on tekkinud valgustundlikkusreaktsioone. Tsiprofloksatsiini kasutavatel patsientidel tuleb soovitada vältida ravi ajal ereda päikesevalguse või ultraviolettkiirguse otsest mõju (vt lõik 4.8).

Kesknärvisüsteem

Kinoloonid kutsuvad teadaolevalt esile krambihooge või alandavad krampide tekkimise läve. Tsiprofloksatsiini kasutamisel kesknärvisüsteemi häiretega patsientidel, kellel võib olla eelsoodumus krampide tekkimiseks, tuleb olla ettevaatlik. Krampide tekkimisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.8). Isegi pärast tsiprofloksatsiini esmakordset manustamist võib tekkida psüühilisi reaktsioone. Harvadel juhtudel võib depressioon või psühhoos areneda edasi ennast ohustavaks käitumiseks. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.

Tsiprofloksatsiini kasutanud patsientidel on esinenud ka polüneuropaatiat (neuroloogiliste sümptomite põhjal, milleks olid eraldi või koos esinenud valu, põletustunne, sensoorsed häired või lihasnõrkus). Kui patsiendil tekivad neuropaatia sümptomid, sealhulgas valu, põletustunne, kipitustunne, tuimus ja/või nõrkus, tuleb pöördumatu seisundi kujunemise vältimiseks tsiprofloksatsiini kasutamine katkestada (vt lõik 4.8).

Nägemishäired

Kui tekivad nägemishäired või muud silmadega seotud toimed , tuleb koheselt konsulteerida silmaarstiga.

Südame häired

Fluorokinoloone, sh tsiprofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on QT intervalli pikenemise teadaolevad riskifaktorid, nagu näiteks:

kaasasündinud pikk QT intervall;
kaasuvad ravimid, millel on teadaolev QT intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
korrigeerimata elektrolüütide tasakaal (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
eakad;
südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia);
(vt lõik 4.2, Eakad, lõik 4.5 ja 4.8 ning 4.9).

Seedetrakt

Ravi ajal või pärast ravi (sealhulgas mitu nädalat pärast ravi) esinev raskekujuline püsiv kõhulahtisus võib viidata antibiootikumidega seotud koliidile (eluohtlik seisund, mis võib surmaga lõppeda) ja vajada viivitamatut ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga kohe katkestada ja alustada sobivat ravi. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sellisel juhul vastunäidustatud.

Neerud ja kuseteed

Seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega on esinenud kristalluuriat (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini kasutavad patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud ning neil tuleb vältida uriini ülemäärast leelisesisaldust.

Maks ja sapiteed

Seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega on teatatud maksanekroosi juhtudest ja eluohtliku maksapuudulikkuse tekkimisest (vt lõik 4.8). Maksahaiguse nähtude ja sümptomite tekkimisel (näiteks anoreksia, kollatõbi, uriini tumenemine, pruritus või kõhu valulikkus) tuleb ravi katkestada.

Glükoos-6-fosfaat-dehüdrogenaasi vaegus

Glükoos-6-fosfaat-dehüdrogenaasi vaegusega patsientidel on tekkinud tsiprofloksatsiini kasutamisel hemolüütilisi reaktsioone. Seepärast tuleb neil tsiprofloksatsiini kasutamist vältida, kui just ravi kasulikkus ei ületa riske. Sellisel juhul tuleb jälgida patsienti hemolüüsi võimaliku tekkimise suhtes.

Resistentsus

Ravi ajal tsiprofloksatsiiniga või selle järgselt võib isoleerida bakterid, mis on resistentsed tsiprofloksatsiinile, koos või ilma kliiniliselt ilmse superinfektsioonita. Võib esineda risk valides tsiprofloksatsiin-resistentseid baktereid pikaajalise ravi korral ja nosokoomsete infektsioonide ja/või Staphylococcus’e ja Pseudomonas’e poolt põhjustatud infektsioonide ravimisel.

Tsütokroom P450

Tsiprofloksatsiin pärsib CYP1A2 ning võib seetõttu põhjustada selle ensüümi poolt metaboliseeritavate (nt teofülliin, klosapiin, ropinirool, tisanidiin, agomelatiin) samaaegselt kasutatavate ainete kontsentratsioonide tõusu seerumis. Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine on vastunäidustatud. Seepärast tuleb neid ravimeid samaaegselt tsiprofloksatsiiniga kasutavaid patsiente jälgida hoolikalt üleannustamise kliiniliste nähtude suhtes ning vajaduse korral määrata nende kontsentratsioonid seerumis (nt teofülliini puhul) (vt lõik 4.5).

Metotreksaat

Tsiprofloksatsiini kasutamine samaaegselt metotreksaadiga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Analüüsitulemuste häirimine

Tsiprofloksatsiini in vitro toime Mycobacterium tuberculosis'e suhtes võib anda vale-negatiivsed bakterioloogiliste analüüside tulemused patsientidel, kes võtavad samaaegselt tsiprofloksatsiini.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

QT-intervalli pikendavad ravimid

Tsiprofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes võtavad ravimeid, millel on teadaolev QT intervalli pikendav toime (nt Ia ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4).

Muude ravimite toime tsiprofloksatsiinile

Kelaatide kompleksi moodustumine

Tsiprofloksatsiini samaaegsel (suukaudsel) manustamisel mitmevalentseid katioone sisaldavate ravimite ja mineraalainelisanditega (nt kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaate siduvate ainetega (nt sevelameer), sukralfaadi või antatsiidide ning tugevalt puhverdatud ravimitega (nt didanosiinitabletid), mis sisaldavad magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi, väheneb tsiprofloksatsiini imendumine. Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1–2 tundi enne või

vähemalt 4 tundi pärast nende preparaatide manustamist. See piirang ei kehti antatsiidide suhtes, mis kuuluvad H2-retseptori blokaatorite klassi.

Toiduained ja piimatooted

Toidukorras sisalduv kaltsium imendumist oluliselt ei mõjuta. Kuid ainult piimatoodete või mineraalainelisanditega jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumilisandiga apelsinimahl) samaaegset tarvitamist tsiprofloksatsiini manustamisega tuleb vältida, sest see võib vähendada tsiprofloksatsiini imendumist.

Probenetsiid

Probenetsiid pärsib tsiprofloksatsiini eritumist neerude kaudu. Probenetsiidi samaaegsel manustamisel tsiprofloksatsiiniga suureneb tsiprofloksatsiini kontsentratsioon seerumis.

Tsiprofloksatsiini toime muudele ravimitele

Tisanidiin

Tisanidiini ei tohi manustada samaaegselt tsiprofloksatsiiniga (vt lõik 4.3).

Kliinilises uuringus tervete uuringus osalejatega suurenes tisanidiini seerumikontsentratsioon (CMAX suurenemine: 7-kordne, vahemikus: 4 kuni 21-kordne; AUC suurenemine: 10-kordne, vahemikus: 6kuni 24-kordne) selle samaaegsel manustamisel tsiprofloksatsiiniga. Tisanidiini seerumikontsentratsiooni suurenemist seostatakse hüpotensiivse ja sedatiivse toime võimendamisega.

Metotreksaat

Metotreksaadi samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga võib pärssida metotreksaadi transporti neerutuubulites, mis võib suurendada metotreksaadi tasemeid vereplasmas ja suurendada metotreksaadiga seotud toksiliste reaktsioonide riski. Nende ravimite samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Teofülliin

Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine teofülliiniga võib põhjustada seerumi teofülliinikontsentratsiooni ebasoovitavat tõusu. See võib kutsuda esile teofülliiniga seotud kõrvaltoimeid, mis võivad harvadel juhtudel olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Kombinatsioonravi ajal tuleb kontrollida seerumi teofülliinikontsentratsiooni ja teofülliini annust vajadusel vähendada (vt lõik 4.4).

Muud ksantiini derivaadid

Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel kofeiini või pentoksüfülliiniga (okspentifülliin) esines nende ksantiini derivaatide seerumikontsentratsioonide tõusu.

Fenütoiin

Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel fenütoiiniga võivad fenütoiini seerumitasemed tõusta või langeda, mistõttu on soovitatav ravimi tasemeid jälgida.

Suukaudsed antikoagulandid

Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel varfariiniga võib selle hüübimisvastane toime tugevneda. Paljudel juhtudel on suukaudse hüübimisvastase ravimi toime tugevnenud antibakteriaalseid aineid, k.a. fluorokinoloone kasutanud patsientidel. Riskiteguriteks näivad olevat patsiendi nakkuslik ja põletikuline seisund, vanus ja üldine tervislik seisund. Neil juhtudel on raske hinnata, kas INR (rahvusvahelise normaliseeritud suhtarvu) kõrvalekalde põhjuseks on fluorokinoloon. On soovitatav tsiprofloksatsiini ja suukaudse antikoagulandi koosmanustamisel ajal ja kohe peale seda INR-i jälgida.

Ropinirool

Kliiniline uuring näitas, et ropinirooli samaaegsel kasutamisel tsiprofloksatsiini kui CYP450 1A2 isosüümi mõõduka tugevusega inhibiitoriga suurenevad ropinirooli CMAX 60% ja AUC 84%. Ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ja pärast ravi lõppu on soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimeid ja vajaduse korral ropinirooli annust kohandada (vt lõik 4.4).

Klosapiin

Pärast 250 mg tsiprofloksatsiini samaaegset manustamist klosapiiniga 7 päeva jooksul suurenesid klosapiini ja N-desmetüülklosapiini seerumikontsentratsioonid vastavalt 29% ja 31% võrra. Ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ja pärast ravi lõppu on soovitatav patsienti kliiniliselt jälgida ja vajaduse korral klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).

Agomelatiin

Kliinilistes uuringutes leiti, et tugev CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor fluvoksamiin pärsib märkimisväärselt agomelatiini metabolismi, mille tulemusel agomelatiini ekspositsioon suureneb 60 korda. Kuigi võimaliku koostoime kohta mõõduka CYP450 1A2 inhibiitori tsiprofloksatsiiniga ei ole kliinilisi andmeid, võib koosmanustamise korral oodata sarnaseid toimeid (vt lõik 4.4 „Tsütokroom P450“).

Zolpideem

Koos tsiprofloksatsiiniga manustamine võib suurendada zolpideemisisaldust veres, samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasedate kohta olemasolevad andmed ei näita tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavat ega toksilist toimet loote/vastsündinu tervisele. Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Noorloomade ja sünnieelse kinoloonide ekspositsiooni korral on täheldatud toimet väljaarenemata kõhredele, seega ei saa välistada ravimi kahjustavat toimet väljaarenemata inimorganismi või loote liigesekõhredele (vt lõik 5.3).

Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Võimaliku liigesekahjustuste ohu tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini imetamise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Tsiprofloksatsiin võib oma neuroloogilise toime tõttu reaktsioonikiirust mõjutada. See võib kahjustada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamad kõrvaltoimed on iiveldus ja diarröa.

Cifloxinal’isuukaudse, intravenoosse ja järjestikuse ravi) kliinilistes uuringutes esinenud ja müügijärgse järelevalve käigus teatatud kõrvaltoimed on loetletud allpool, liigitatuna esinemissageduse järgi. Sagedusanalüüsis on andmed nii suukaudse kui ka intravenoosse tsiprofloksatsiini manustamise kohta.

Kõrvaltoimete sagedus on määratletud alljärgnevalt:

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)

Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

Väga harv (< 1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired

Harv:	allergiline reaktsioon, allergiline ödeem/angioödeem.
Väga harv:	anafülaktiline reaktsioon, anafülaktiline šokk (eluohtlik) (vt lõik 4.4), seerumtõve
	sarnane reaktsioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Aeg-ajalt:	anoreksia.
Harv:	hüperglükeemia.
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt:	psühhomotoorne hüperaktiivsus/agitatsioon.
Harv:	segasus ja desorientatsioon, ärevusreaktsioon, ebanormaalsed unenäod, depressioon,
	hallutsinatsioonid.
Väga harv:	psühhootilised reaktsioonid (vt lõik 4.4).
Teadmata:	mania, hüpomania.
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt:	peavalu, pearinglus, unehäired, maitsetundlikkuse muutused.
Harv:	paresteesia ja düsesteesia, hüpesteesia, treemor, krambihood (vt lõik 4.4), vertiigo.
Väga harv:	migreen, koordinatsiooni häired, kõnnakuhäired, lõhnatundlikkuse häired,
	intrakraniaalne hüpertensioon.
Teadmata:	perifeerne neuropaatia (vt lõik 4.4).
Silma kahjustused
Harv:	nägemishäired.
Väga harv:	visuaalne värvide moonutus.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Harv:	tinnitus, kuulmise kaotus/kuulmise halvenemine.
Südame häired
Harv:	tahhükardia.
Teadmata:	ventrikulaarne arütmia ja torsades de pointes (teatatud valdavalt QT intervalli
	pikenemise riskiga patsientidel) EKG-s võib esineda QT intervalli pikenemist (vt lõik
	4.4 ja 4.9).
Vaskulaarsed häired
Harv:	vasodilatatsioon, hüpotensioon, minestamine.
Väga harv:	vaskuliit.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Harv:	düspnoe (sh astmaatiline seisund).
Seedetrakti häired
Sage:	iiveldus, diarröa.
Aeg-ajalt:	oksendamine, seedetrakti- ja kõhuvalud, düspepsia, kõhupuhitus.
Harv:	antibiootikumiga seotud diarröa, sh pseudomembranoosne koliit.
Väga harv:	pankreatiit.
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt:	transaminaaside taseme tõus, bilirubiini taseme tõus, hepatiit.
Harv:	maksakahjustus, kolestaatiline ikterus.
Väga harv:	maksanekroos (areneb väga harva edasi eluohtlikuks maksa-puudulikkuseks) (vt lõik
	4.4).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt:	nahalööve, kihelus, nõgestõbi.
Harv:	valgustundlikkusreaksioonid (vt lõik 4.4).
Väga harv:	petehhiad, multiformne erüteem, nodoosne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom
	(potentsiaalselt eluohtlik), toksiline epidermaalne nekrolüüs (potentsiaalselt eluohtlik).
Teadmata:	DRESS.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt:	lihas-skeleti valu (nt jäsemevalu, seljavalu, valu rindkeres), artralgia.
Harv:	müalgia, artriit, lihastoonuse tõus ja lihaskrambid.
Väga harv:	lihaste nõrkus, tendiniit, kõõluste (valdavalt kannakõõluse) rebenemine, (vt lõik 4.4),
	raskekujulise müasteenia sümptomite ägenemine (vt lõik 4.4).
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:	neerukahjustus.
Harv:	neerupuudulikkus, hematuuria, kristalluuria (vt lõik 4.4), tubulointerstitsiaalne nefriit.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt:	asteenia, palavik.
Harv:	turse, higistamine (hüperhidroos).
Uuringud
Aeg-ajalt:	vere leelise fosfataasi taseme tõus.
Harv:	protrombiinitaseme kõrvalekalded, amülaasitaseme tõus.

Lapsed

Eespool mainitud artropaatia esinemissagedus tugineb täiskasvanutega läbiviidud uuringute andmetele. Lastel esines artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannus 12 g tekitas kergeid mürgistusnähte. Äge üleannus 16 g põhjustas ägedat neerupuudulikkust. Üleannustamise sümptomid on: pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambihood, hallutsinatsioonid, segasus, ebamugavustunne kõhus, neeru- ja maksafunktsiooni kahjustus, samuti kristalluuria ja hematuuria. On esinenud pöörduvat toksilisust neerudele.

Lisaks rutiinsetele erakorralistele meetmetele on kristalluuria ennetamiseks soovitatav jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas uriini pH-sisaldust ja vajaduse korral happesust tõsta. Patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud.

Hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga eritub tsiprofloksatsiini vaid vähesel hulgal (< 10%).

Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. QT intervalli võimaliku pikenemise tõttu tuleb jälgida EKG-d.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: fluorokinoloon, ATC-kood: J01MA02.

Toimemehhanism

Fluorokinoloonide rühma kuuluva tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime tuleneb nii II tüüpi topoisomeraasi (DNA-güraasi) kui ka topoisomeraasi IV inhibeerimisest, mida vajatakse bakteri DNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja rekombineerimiseks.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe

Efektiivsus sõltub põhiliselt maksimaalse seerumikontsentratsiooni (CMAX) ja minimaalse tsiprofloksatsiini bakterit inhibeeriva kontsentratsiooni suhtest ning kõveraaluse pindala (AUC) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni suhtest.

Resistentsuse mehhanism

In vitro võib omandada resistentsuse tsiprofloksatsiini suhtes astmelise protsessina, mille käigus toimuvad sihtmärkide mutatsioonid nii DNA güraasis kui ka topoisomeraasis IV. Ristresistentsuse tase tsiprofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on erinev. Üksikud mutatsioonid ei pruugi kliinilist resistentsust põhjustada, kuid mitme mutatsiooni tulemusena tekib üldjuhul resistentsus paljude või kõigi selle rühma toimeainete suhtes.

Fluorokinolooni suhtes omatavale tundlikkusele võivad erinevat toimet omada läbitungimisvõime ja/või toimeaine väljavoolupumba resistentsuse mehhanismid, see sõltub fluorokinoloonide rühma eri toimeainete füüsikalis-keemilistest omadustest ja iga toimeaine transpordisüsteemi afiinsusest. Kõiki in vitro esinenud resistentsusmehhanisme täheldatakse sageli ka ravi ajal. Tundlikkust tsiprofloksatsiini suhtes võivad mõjutada ka teisi antibiootikume inaktiveerivad resistentsuse mehhanismid, näiteks läbitungimistõkked (sagedad Pseudomonas aeruginosa puhul) ja väljavoolumehhanismid.

On esinenud plasmiidide poolt vahendatud resistentsust, mis on kodeeritud qnr-geenide poolt.

Antibakteriaalse toime spekter

Tundlikke tüvesid eristavad vahepealse tundlikkusega tüvedest ja viimaseid resistentsetest tüvedest järgmised piirväärtused:

Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) soovitused

Mikroorganismid	Tundlik	Resistentne
Enterobacteria	S ≤ 0,5 mg/l	R > 1 mg/l
Pseudomonas	S ≤ 0,5 mg/l	R > 1 mg/l
Acinetobacter	S ≤ 1 mg/l	R > 1 mg/l
Staphylococcus spp.1	S ≤ 1 mg/l	R > 1 mg/l
Haemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis	S ≤ 0,5 mg/l	R > 0,5 mg/l
Neisseria gonorrhoeae	S ≤ 0,03 mg/l	R > 0,06 mg/l
Neisseria meningitidis	S ≤ 0,03 mg/l	R > 0,06 mg/l
Liikidega mitteseotud piirväärtused*	S ≤ 0,5 mg/l	R > 1 mg/l

Staphylococcus spp. - tsiprofloksatsiini suhtes kehtivad piirväärtused puudutavad ravi suurte annustega.

* Liikidega mitteseotud piirväärtused on määratud kindlaks põhiliselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste andmete põhjal ega sõltu minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni jaotumisest konkreetsete liikide puhul. Need on ette nähtud kasutamiseks ainult liikide puhul, millele kindlat piirväärtust ei ole määratud, mitte aga liikide puhul, mille suhtes ei soovitata tundlikkust testida.

Omandatud resistentsus võib valitud liikide puhul geograafiliselt ja ajas erineda, mistõttu on soovitav omada resistentsuse kohta kohalikku teavet, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui kohalik resistentsus muudab ravimi kasulikkuse vähemalt teatavat liiki infektsioonide suhtes küsitavaks, võib vajaduse korral küsida abi ekspertidelt.

Asjakohaste liikide rühmad tundlikkuse järgi tsiprofloksatsiini suhtes (streptokokkide liike vt lõik 4.4).

TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Bacillus anthracis (1)

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Aeromonas spp.

Brucella spp.

Citrobacter koseri

Francisella tularensis

Haemophilus ducreyi

Haemophilus influenzae*

Legionella spp.

Moraxella catarrhalis*

Neisseria meningitides

Pasteurella spp.

Salmonella spp.*

Shigella spp.*

Vibrio spp.

Yersinia pestis

Anaeroobsed mikroorganismid

Mobiluncus

Muud mikroorganismid

Chlamydia trachomatis ($)

Chlamydia pneumoniae ($)

Mycoplasma hominis ($)

Mycoplasma pneumoniae ($)

LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUSE PROBLEEM

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Enterococcus faecalis ($)

Staphylococcus spp.* (2)

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Acinetobacter baumannii+

Burkholderia cepacia+*

Campylobacter spp.+*

Citrobacter freundii*

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae*

Escherichia coli*

Klebsiella oxytoca

Klebsiella pneumoniae*

Morganella morganii*

Neisseria gonorrhoeae*

Proteus mirabilis*

Proteus vulgaris*

Providencia spp.

Pseudomonas aeruginosa*

Pseudomonas fluorescens

Serratia marcescens*

Anaeroobsed mikroorganismid

Peptostreptococcus spp.

Propionibacterium acnes

OLEMUSELT RESISTENTSED ORGANISMID

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Actinomyces

Enterococcus faecium

Listeria monocytogenes

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Stenotrophomonas maltophilia

Anaeroobsed mikroorganismid

Välja arvatud ülaltoodud

Muud mikroorganismid

Mycoplasma genitalium

Ureaplasma urealitycum

* Kliinilist efektiivsust on tõestatud tundlike isolaatide suhtes heakskiidetud kliiniliste näidustuste puhul.

+ Resistentsuse esinemissagedus ≥ 50% ühes või mitmes ELi liikmesriigis.

($): Omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel looduslik tundlikkus vahepealne. (1): Uuringutes on kasutatud loomade katselist nakatamist Bacillus anthracis'e spooride sissehingamise teel; nende uuringute kohaselt ennetatakse haigestumist antibiootikumiravi

alustamisega varakult pärast ekspositsiooni, kui raviga vähendatakse organismis spooride arv alla nakatava annuse. Inimestel soovitatav kasutamine põhineb eeskätt in vitro tundlikkuse ning loomkatsete ja piiratud inimuuringute andmetel. Täiskasvanute kahekuulist ravi suukaudse tsiprofloksatsiiniga annuses 500 mg kaks korda päevas loetakse efektiivseks inimeste siberi katku nakatumise ennetamiseks. Raviarst peab tutvuma siseriiklike ja/või rahvusvaheliste konsensusdokumentidega siberi katku ravi kohta.

(2): Metitsilliin-resistentsel S. aureus’el on tavaliselt kaasnev resistentsus ka fluorokinoloonide suhtes. Metitsilliin-resistentsust esineb kõikide stafülokokkide seas kokku ligikaudu 20 kuni 50%; see on tavaliselt kõrgem nosokoomsetel isoleeritutel.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Tsiprofloksatsiin imendub pärast tsiprofloksatsiini tablettide ühekordsete annuste 250 mg, 500 mg ja 750 mg suukaudset manustamist kiiresti ja ulatuslikult, põhiliselt peensoolest, ning maksimaalsed seerumikontsentratsioonid saavutatakse 1–2 tunni pärast.

Ühekordsete annustega 100–750 mg saavutati annusest sõltuvad maksimaalsed seerumikontsentratsioonid (CMAX) 0,56–3,7 mg/l. Annustel kuni 1000 mg seerumikontsentratsioonid võrdeliselt suurenevad.

Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70–80%.

500 mg suukaudse annuse manustamisel iga 12 tunni järel oli seerumikontsentratsiooni ja aja kõvera alune pindala (AUC) samasugune kui 400 mg tsiprofloksatsiini 60-minutilise intravenoosse infusiooni korral iga 12 tunni järel.

Jaotumine

Tsiprofloksatsiin seondub valkudega vähe (20–30%), see aine sisaldub plasmas suures osas ioniseerimata kujul ning sellel on püsikontsentratsioonil suur jaotusmaht 2–3 l kehakaalu kg kohta. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioonid on suured mitmesugustes kudedes, näiteks kopsudes (epiteelkoe vedelik, alveoolide makrofaagid, biopsiakude), ninakõrvalurgetes ja põletikulistes kahjustustes (kantariin-villivedelik) ja kuseteedes (uriin, eesnääre, emakalimaskest), kus saavutatakse kokku plasmakontsentratsiooni ületav kontsentratsioon.

Biotransformatsioon

Väikestes kontsentratsioonides on kindlaks määratud nelja järgmist metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1), sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksatsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliitidel avaldub in vitro antibakteriaalne toime, mis on nõrgem kui lähteühendil.

Tsiprofloksatsiin on teadaolevalt CYP 450 1A2 isoensüümide mõõdukas inhibiitor.

Eritumine

Tsiprofloksatsiin eritub suures osas muutumatul kujul nii neerude kui ka vähemal määral rooja kaudu.

Normaalse neerufunktsiooniga uuringus osalejatel oli seerumist eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 4–7 tundi.

Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)

	Suukaudne manustamine
	Uriin	Roe
Tsiprofloksatsiin	44,7	25,0
Metaboliidid (M1–M4)	11,3	7,5

Neerukliirens on 180–300 ml/kg/h ja kogu keha kliirens 480–600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin allub nii glomerulaarfiltratsioonile kui ka tubulaarsekretsioonile. Raske neerufunktsiooni kahjustuse korral pikenevad tsiprofloksatsiini poolväärtusajad kuni 12 tunnini.

Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens on tingitud peamiselt aktiivsest transintestinaalsest eritumisest ja metabolismist. 1% annusest eritub sapi kaudu. Tsiprofloksatsiini sisaldub sapis suurtes kontsentratsioonides.

Lapsed

Farmakokineetilisi andmeid pediaatriliste patsientide kohta on vähe.

Lastega (vanuses üle 1 aasta) teostatud uuringus ei olnud CMAX ja AUC vanusest sõltuvad. CMAX ja AUC märkimisväärset suurenemist korduva annuse (10 mg/kg kolm korda päevas) kasutamisel ei täheldatud.

10 raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli pärast 1-tunnist intravenoosset infusiooni 10 mg/kg CMAX 6,1 mg/l (vahemikus 4,6–8,3 mg/l); ja 1–5-aastastel lastel 7,2 mg/l (vahemikus 4,7–11,8 mg/l). AUC väärtused olid vastavates vanuserühmades 17,4 mg*h/l (vahemikus 11,8–32,0 mg*h/l) ja 16,5 mg*h/l (vahemikus 11,0–23,8 mg*h/l).

Need väärtused on samas vahemikus kui täiskasvanutel raviannuste kasutamisel. Erinevate infektsioonidega pediaatriliste patsientide populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal on prognoositav keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4–5 tundi ja suukaudse suspensiooni biosaadavus 50–80%.

Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse annuse toksilisuse, kroonilise toksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Nagu paljud teisedki kinoloonid, on tsiprofloksatsiin kliiniliselt asjakohastel kontsentratsioonitasemetel loomadele fototoksiline. Andmed fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse kohta näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ja loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitorite toimega.

Liigeste taluvus

Nagu on teatatud ka teiste güraasi inhibiitorite puhul, põhjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suurte keharaskusi kandvate liigeskõhrede kahjustusi. Kõhre kahjustuse ulatus sõltub vanusest, loomaliigist ja annusest, kahjustust saab vähendada vastava liigese koormust vähendades. Uuringud täiskasvanud loomadega (rotid, koerad) kõhrekahjustusi ei näidanud. Uuringus noorte inglise hagijatega põhjustas tsiprofloksatsiin terapeutilistes annustes pärast kahenädalast ravi raskeid liigesekahjustusi, mida täheldati ka veel 5 kuu möödumisel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos

Krospolüvidoon

Povidone 25

Kolloidne ränidioksiid

Magneesiumstearaat

TABLETI KATE

Hüpromelloos

Makrogool

Titaandioksiid (E171).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritintingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Transportimise ajal on lubatud preparaati ajutiselt säilitada kõrgemal temperatuuril, mis ei ületa siiski 30 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistebv PVC/Alumiinium blister, karp.

Pakendi suurused: 10 või 20 tabletti, 10 tk blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s., Telčská 377/1, MICHLE, 140 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.02.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2016