Näidustus: Astma Astma regulaarne ravi täiskasvanutel ja noorukitel (alates 12 aasta vanusest), kui inhaleeritava kortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonisti kombinatsiooni kasutamine on sobiv: - patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritavad lühitoimelised beeta2-adrenoretseptori agonistid ei taga piisavat kontrolli; või - patsientidel, kellel on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritavate kortikosteroidide ja pikatoimeliste beeta2-adrenoretseptori agonistidega. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest, kellel pärast bronhilõõgasti kasutamist on FEV1 <70% eeldatavast normist ning vaatamata regulaarsele ravile bronhodilataatoritega on esinenud haiguse ägenemisi.

Veebilehe QR-kood: oeh.fi/bfee

Vaadake selle infolehe lõppu, skaneerige see kood või minge veebilehele oeh.fi/bfee, et näha Easyhaleri kasutamise juhiseid

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Bufomix Easyhaler, 320 mikrogrammi/9 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Bufomix Easyhaler ja milleks seda kasutatakse

Bufomix Easyhaler on inhaleeritav ravim, mida kasutatakse astma raviks täiskasvanutel ja noorukitel vanuses 12...17 eluaastat. Seda kasutatakse ka kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) sümptomaatiliseks raviks üle 18-aastastel täiskasvanutel. See sisaldab kahte erinevat toimeainet: budesoniidi ja formoteroolfumaraatdihüdraati.

• Budesoniid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse kortikosteroidideks. Ravim vähendab ja ennetab turset ning põletikku kopsudes.
• Formoteroolfumaraatdihüdraat kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse pikatoimelisteks beeta -agonistideks ehk bronhilõõgastiteks. Ravim lõõgastab hingamisteede lihaseid. See aitab teil vabamalt hingata.

Astma Astma raviks määrab arst teile kaks astma inhalaatorit: Bufomix Easyhaler ja vajadusel inhaleerimiseks eraldi hooravim.

• Kasutage Bufomix Easyhaler’it iga päev. See aitab ennetada astma sümptomite teket.
• Kasutage astma sümptomite tekkimisel vajadusel inhaleerimiseks mõeldud hooravimit, mis muudab hingamise kergemaks.

Ärge kasutage Bufomix Easyhaler’it hooravimina.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) Bufomix Easyhaler’it saab kasutada ka KOKiga täiskasvanud patsientide sümptomite raviks. KOK on kopsu hingamisteede pikaajaline haigus, mis tekib sageli suitsetamise tulemusel.

2. Mida on vaja teada enne Bufomix Easyhaler’i kasutamist

Bufomix Easyhaler’it ei tohi kasutada

• kui olete budesoniidi, formoterooli või selle ravimi veel ühe koostisosa (loetletud lõigus 6), mis on laktoos (sisaldab väikestes kogustes piimavalke), suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Bufomix Easyhaler’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil on diabeet;
• kui teil on kopsuinfektsioon;
• kui teil on kõrge vererõhk või teil on kunagi elus olnud südamevaevusi (sh ebaühtlased südamelöögid, väga kiire pulss, arterite ahenemine või südamepuudulikkus);
• kui teil on probleeme kilpnäärme või neerupealistega;
• kui teie vere kaaliumisisaldus on madal;
• kui teil on raske maksahaigus.

Kui teil esineb nägemise ähmastumist või muid nägemishäireid, pidage nõu oma arstiga.

Et suus ei tekiks seeninfektsiooni, loputage suud iga kord pärast ravimiannuse inhaleerimist.

Muud ravimid ja Bufomix Easyhaler Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Mõned ravimid võivad suurendada Bufomix Easyhaler’i toimet ja teie arst võib soovida teid hoolikalt jälgida, kui te neid ravimeid võtate (sh mõned HIV-ravimid: ritonaviir, kobitsistaat).

Eelkõige rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

• beetablokaatorid (nt atenolool või propranolool kõrge vererõhu raviks), sh silmatilgad (nt glaukoomi raviks kasutatav timolool);
• kiire või ebaühtlase südametegevuse ravimid (nt kinidiin);
• ravimid, nagu digoksiin, mida sageli kasutatakse südamepuudulikkuse raviks;
• diureetikumid, tuntakse ka „veetablettidena“ (nt furosemiid). Neid kasutatakse kõrge vererõhu ravis;
• suukaudsed steroidid (nt prednisoloon);
• ksantiini sisaldavad ravimid (nt teofülliin või aminofülliin), mida sageli kasutatakse astma ravis;
• teised bronhilõõgastid (nt salbutamool);
• tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin) ja antidepressant nefasodoon;
• fenotiasiinravimid (nt kloorpromasiin ja prokloorperasiin);
• infektsioonide ravimid (nt ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, klaritromütsiin ja telitromütsiin);
• Parkinsoni tõve ravimid (nt levodopa);
• kilpnäärmehaiguse ravimid (nt levotüroksiin).

Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, palun rääkige enne Bufomix Easyhaler’i kasutamist oma arsti või apteekriga.

Samuti teavitage oma arsti või apteekrit, kui teil seisab ees üldanesteesia operatsiooni või hambaravi tõttu.

Rasedus ja imetamine

• Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
• Ärge kasutage Bufomix Easyhaler’it, kuni arst ei ole seda teile soovitanud.
• Kui te rasestute Bufomix Easyhaler’i kasutamise ajal, ärge lõpetage iseseisvalt Bufomix Easyhaler’i kasutamist, vaid pöörduge otsekohe oma arsti poole.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Bufomix Easyhaler ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Bufomix Easyhaler sisaldab laktoosi, mis on teatud tüüpi suhkur. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga. Ravimis sisalduv laktoosi kogus ei tekita tavaliselt probleeme laktoositalumatusega isikutel. Abiaine laktoos sisaldab väikest kogust piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

3. Kuidas Bufomix Easyhaler’it kasutada

• Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Oluline on kasutada Bufomix Easyhaler’it iga päev, isegi siis kui teil hetkel ei ole astma ega KOKi sümptomeid.
• Arst soovib regulaarselt kontrollida teie astma sümptomeid.

Kui te kasutate astma või KOKi tõttu hormoontablette, võib teie arst nende arvu vähendada, kui te alustate ravi Bufomix Easyhaler’iga. Kui te olete suukaudseid hormoontablette juba pikka aega kasutanud, kontrollib teie arst aeg-ajalt teie vereanalüüsi. Kui suukaudsete hormoontablettide võtmist vähendatakse, võite te ennast mõnevõrra halvemini tunda, kuigi hingamisega seotud sümptomid vähenevad. Teil võib tekkida ninakinnisus või nohu, nõrkus, liigese- või lihasvalu, samuti nahalööve (ekseem). Võtke kiiresti oma arstiga ühendust, kui need sümptomid teid häirivad või kui tekib peavalu, väsimus, iiveldus või oksendamine. Kui ilmnevad allergia või liigesepõletiku sümptomid, võite te vajada muud ravi. Rääkige oma arstiga, kui te ei ole kindel, kas jätkata Bufomix Easyhaler’i kasutamist. Teie arst võib teie tavaravile lisada hormoontablette stressirohketel perioodidel (näiteks kui teil on hingamisteede infektsioon või enne operatsiooni).

Oluline teave teie astma või KOKi sümptomite kohta Kui te tunnete, et Bufomix Easyhaler’i kasutamise ajal tekib hingeldus või vilistav hingamine, peate jätkama Bufomix Easyhaler’i kasutamist, kuid pöörduma nii kiiresti kui võimalik arsti poole, sest võite vajada täiendavat ravi.

Pöörduge kiiresti arsti poole:

• kui hingeldus süveneb või ärkate sageli öösel astmahoo tõttu;
• kui teil tekib hommikuti rinnus pigistav tunne või see tunne kestab tavalisest kauem.

Need nähud võivad viidata sellele, et astma või KOK ei ole piisavalt kontrolli all ning te võite otsekohe vajada senisest erinevat või täiendavat ravi.

ASTMA Kasutage Bufomix Easyhaler’it iga päev. See aitab ennetada astma sümptomite teket.

Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad)

• Tavaline annus on 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas.
• Arst võib annust suurendada kuni 2 inhalatsioonini kaks korda ööpäevas.

• Kui sümptomid on kontrolli all, võib arst määrata, et võtaksite ravimit üks kord ööpäevas.

Noorukid (12…17-aastased)

• Tavaline annus on 1 inhalatsioon kaks korda päevas.
• Kui sümptomid on kontrolli all, võib arst määrata, et võtate ravimit üks kord ööpäevas.

6…11-aastastele lastele on saadaval väiksema tugevusega Bufomix Easyhaler.

Bufomix Easyhaler’it ei ole soovitatav kasutada alla 6-aastastel lastel.

Arst (või astmaõde) aitab teil astmat kontrolli all hoida. Nad aitavad teil ravimi annust kohandada vähima annuseni, mis hoiab astma kontrolli all. Ärge muutke annust iseseisvalt, ilma arstiga (astmaõega) eelnevalt konsulteerimata.

Kui teil tekivad astma sümptomid, kasutage nende leevenduseks eraldi hooravimit. Hoidke oma hooravim alati käepärast, et seda oleks võimalik vajadusel kohe kasutada. Tekkinud astma sümptomite raviks ei tohi kasutada Bufomix Easyhaler’it - sel juhul kasutage hooravimit.

KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus)

• Ravimit kasutatakse ainult täiskasvanutel (18-aastased ja vanemad).
• Tavaline annus on 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas.

Teie arst võib teile KOKi raviks määrata ka teisi bronhilõõgastava toimega ravimeid, näiteks antikolinergilise toimega ravimeid (nagu tiotroopium või ipratroopiumbromiid).

Kui te kasutate Bufomix Easyhaler’it rohkem, kui ette nähtud On tähtis, et te manustaksite oma ravimiannuseid nii, nagu on kirjas apteekri märgitud teates või nagu arst on teile soovitanud. Ärge ületage teile määratud annuseid ilma sellest eelnevalt arstiga rääkimata.

Kõige sagedasemad sümptomid, mida võib esineda Bufomix Easyhaler’i liigsel kasutamisel, on värisemine, peavalu või kiire südame löögisagedus.

Kui te unustate Bufomix Easyhaler’it kasutada

• Kui unustasite annuse inhaleerimata, manustage see niipea kui see teile meenub. Kui on aga juba peaaegu aeg inhaleerida järgmine annus, siis jätke manustamata jäänud annus lihtsalt vahele.
• Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Juhised inhalaatori kasutamiseks on toodud infolehe lõpus.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui midagi alljärgnevast juhtub teiega, lõpetage Bufomix Easyhaler’i kasutamine ja teavitage kohe arsti:

• Näo turse, eriti suu ümbruses (keele ja/või kõri turse ja/või raskused neelamisel) või nõgestõbi koos hingamisraskustega (angioödeem) ja/või äkiline minestustunne. See võib tähendada, et teil on tekkinud allergiline reaktsioon. Seda esineb harva, võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st.
• Äkiline vilistav hingamine või õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Kui tekib vähemalt üks nendest sümptomitest, tuleb Bufomix Easyhaler’i kasutamine kohe lõpetada ning kasutada hooravimit. Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kuna tõenäoliselt peate oma ravimit vahetama. Seda esineb väga harva, võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st.

Rääkige oma arstile, kui teil tekib Bufomix Easyhaler’i kasutamise ajal mõni järgnevatest sümptomitest, need võivad olla kopsupõletiku sümptomid:

• palavik või külmavärinad;
• suurenenud rögaeritus, röga muutunud värvus;
• sagenenud köha või hingamisraskuse süvenemine.

Kopsupõletik (kopsuinfektsioon) on KOKi patsientidel sage kõrvaltoime (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st).

Muud võimalikud kõrvaltoimed:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Südamepekslemine (südamelöökide tunnetamine), värin või värisemine. Kui need nähud ilmnevad, on need tavaliselt kerged ja kaovad enamasti Bufomix Easyhaler’i kasutamise jätkamisel.
• Soor (seeninfektsioon) suus. Selle tekkimine on vähem tõenäoline, kui te loputate oma suud veega pärast Bufomix Easyhaler’i kasutamist.
• Kerge kurguvalu, köhimine ja hääle kähedus.
• Peavalu.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Rahutus, närvilisus või ärevusseisund.
• Unehäired.
• Pearinglustunne.
• Iiveldus.
• Kiirenenud südame löögisagedus.
• Verevalumid nahal.
• Lihaskrambid.
• Nägemise ähmastumine.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Nahalööve, sügelus.
• Bronhospasm (hingamisteede lihaste spasm, mis põhjustab vilistavat hingamist). Kui vilistav hingamine algab äkki pärast Bufomix Easyhaler’i kasutamist, lõpetage Bufomix Easyhaler’i kasutamine ja teavitage sellest kohe oma arsti.
• Madal kaaliumisisaldus veres.
• Ebaregulaarne südamerütm.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st)

• Depressioon.
• Käitumishäired, eriti lastel.
• Valu või pigistav tunne rinnus (stenokardia).
• Veresuhkru (glükoos) sisalduse tõus.
• Maitsetundlikkuse muutused, nt ebameeldiv maitse suus.
• Vererõhu muutused.

Inhaleeritavad kortikosteroidid võivad mõjutada tavaliste kehaomaste steroidhormoonide teket, eriti kui kasutate ravimit suurtes annustes ja pikaajaliselt. Need mõjud on järgmised:

• muutused luu mineraalses tiheduses (luude hõrenemine);
• katarakti ehk hallkae (silmaläätse hägusus) teke;
• glaukoomi (suurenenud silmasisene rõhk) teke;
• kasvu pidurdumine lastel ja noorukitel;
• mõju neerupealistele (väike nääre neeru vahetus läheduses).

Need nähud avalduvad inhaleeritavate kortikosteroidide korral palju väiksema tõenäosusega kui kortikosteroidide kasutamisel tablettidena.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Bufomix Easyhaler’it säilitada

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil, fooliumkotil ja sildil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
• Pärast fooliumkoti avamist hoidke inhalaatorit temperatuuril kuni 25°C ja niiskuse eest kaitstult. Te võite oma Easyhaler’il kasutada kaitseümbrist.
• Kui teie Bufomix Easyhaler saab märjaks, tuleb see välja vahetada uue vastu.
• Vahetage Bufomix Easyhaler uue vastu, kui fooliumkoti avamisest on möödunud 4 kuud. Kirjutage üles kuupäev, et te teaksite, millal koti avasite.
• Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Bufomix Easyhaler sisaldab

• Toimeained on budesoniid ja formoteroolfumaraatdihüdraat. Üks inhaleeritav annus sisaldab 320 mikrogrammi budesoniidi ja 9 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.
• Teine koostisosa on laktoosmonohüdraat (mis sisaldab piimavalke).

Kuidas Bufomix Easyhaler välja näeb ja pakendi sisu Bufomix Easyhaler on teile määratud ravimit sisaldav inhalaator. Inhaleeritav pulber on värvuselt valge kuni kollakas. Iga inhalaator sisaldab 60 annust ning on valge korpusega, mille ülaosa on punane. Bufomix Easyhaler on saadaval pakenditena, mis sisaldavad 1, 2 või 3 inhalaatorit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Teie pakendis võib olla kaitseümbris. Pakendid on riikides erinevad. Kui vajate kaitseümbrist, pöörduge müügiloa hoidja poole (kontaktandmed vt allpool).

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome Tootja Orion Corporation Orion Pharma Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Orion Pharma Eesti OÜ Tel: + 372 66 44 550 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2025.

Ravimi kasutamise kohta leiate üksikasjalikku ja ajakohastatud teavet, skaneerides nutitelefoniga seda QR-koodi (lisatud ka väliskarbile ja inhalaatori sildile). Sama teave on saadaval ka järgneval veebiaadressil: oeh.fi/bfee

Veebilehe QR-kood: oeh.fi/bfee

Kuidas Easyhaler inhalaatorit kasutada

Teie Easyhaler inhalaator

Bufomix Easyhaler võib erineda teistest teie poolt varem kasutatud inhalaatoritest. Seetõttu on väga tähtis, et te kasutaksite seda õigesti, kuna vale kasutamine võib põhjustada olukorra, kus te ei saa õiget ravimikogust. See võib põhjustada teile äärmiselt halba enesetunnet või tingida selle, et teie astma ja KOK ei saa korralikult ravitud.

Teie arst, meditsiiniõde või apteeker näitab teile, kuidas inhalaatorit õigesti kasutada. Veenduge, et te saate inhalaatori korrektsest kasutamisest aru. Kui te ei ole kindel, pöörduge oma arsti, meditsiiniõe või apteekri poole. Nagu kõigi inhalaatorite puhul, peavad hooldajad tagama, et lapsed, kellele on määratud Bufomix Easyhaler, kasutaks õiget inhaleerimistehnikat, nagu on allpool kirjeldatud. Samuti leiate juhendava video aadressilt oeh.fi/bfee

Easyhaler’i esmakordne kasutamine

Easyhaler on pakendatud fooliumkotti. Ärge avage fooliumkotti enne, kui te olete valmis ravimit kasutama, kuna see aitab inhalaatoris olevat pulbrit kuivana hoida.

Kui te olete valmis raviga alustama, avage kott ja märkige üles avamise kuupäev, nt kalendrisse.

Kasutage inhalaator ära 4 kuu jooksul alates fooliumkotist eemaldamisest.

KUIDAS INHALAATORIT ÕIGESTI KASUTADA

1. samm: RAPUTAGE RAPUTAGE 3...5 korda Tähtsad asjad, mida meeles

• Eemaldage huuliku kate.
• Raputage inhalaatorit • Oluline on hoida inhalaatorit

3...5 korda, hoides seda püstises asendis. püstises asendis. • Kui te vajutate raputamise

2. samm: VAJUTAGE VAJUTAGE 1 x Tähtsad asjad, mida meeles

• Hoidke inhalaatorit püstises

asendis nimetissõrme ja pöidla • Inhalaator ei tee klõpsu, kui vahel. huuliku kate on peal.

• Vajutage nupp alla, kuni • Vajutage ainult üks kord.

kuulete klõpsu ja laske • Kui te vajutate kogemata inhalaatori nupul klõpsuga rohkem kui ühe korra, tagasi libiseda. See vabastab eemaldage pulber huulikust annuse. allpool näidatud viisil.

• Vajutage ainult üks kord. • Vajutage, et vabastada annus

3. samm: HINGAKE SISSE HINGAKE SISSE Tähtsad asjad, mida meeles

• Hoidke inhalaatorit jätkuvalt

püstises asendis. • Veenduge, et terve huulik

• Hingake rahulikult välja. oleks teil suus, nii jõuab ravim
• Asetage huulik suhu teie kopsudesse.

hammaste vahele ja sulgege • Veenduge, et huuled oleksid huuled tihedalt ümber huuliku. tihedalt huuliku ümber.

• Hingake sügavalt ja tugevalt • Ärge hingake läbi inhalaatori

sisse. välja. See on oluline: see võib

• Võtke inhalaator suust ja inhalaatori ummistada. Kui te

hingake rahulikult välja. hingasite läbi inhalaatori välja,

Kui teil tuleb manustada ka teine inhalatsioon, korrake samme 1...3: Raputage-Vajutage- Hingake sisse.

Pärast inhalaatori kasutamist:

• Asetage huuliku kate tagasi huuliku peale. See takistab inhalaatori kogemata käivitumist.
• Pärast annuse manustamist loputage suud veega ja sülitage see välja.

Kuidas pulbrit huulikust eemaldada Kui te vajutate inhalaatorile kogemata või kui olete vajutanud rohkem kui üks kord või kui te hingate läbi inhalaatori välja, tuleb huulik tühjendada.

• Pulbri eemaldamiseks koputage huulikut vastu lauda või

peopesa.

• Seejärel alustage uuesti sammudega Raputage-Vajutage-

Hingake sisse.

Easyhaler’i puhastamine Hoidke inhalaator puhta ja kuivana. Vajadusel võib pühkida inhalaatori huulikut kuiva lapi või rätikuga. Ärge kasutage vett: Easyhaler’i sees olev pulber on niiskuse suhtes tundlik.

Kaitseümbrisega Easyhaler’i kasutamine Te võite oma Easyhaler’il kasutada kaitseümbrist. See võib aidata parandada toote kasutuskestvust. Kui te inhalaatori esimest korda kaitseümbrise sisse panete, veenduge, et huuliku kate on inhalaatori küljes, kuna see hoiab ära inhalaatori kogemata käivitumise. Te saate inhalaatorit kasutada ilma seda kaitseümbrisest eemaldamata.

Järgige juba ülalpool antud juhiseid, 1. Raputage – 2. Vajutage – 3. Hingake sisse.

Pidage meeles:

• Hoidke inhalaatorit vajutamise ajal püstises asendis.

• Asetage huuliku kate pärast annuse manustamist oma kohale

tagasi, kuna see takistab inhalaatori kogemata käivitumist.

Uue Easyhaler’i kasutuselevõtmine Annusenäidik näitab järelejäänud annuste arvu. Näidik pöördub iga 5. vajutuse järgselt. Kui annusenäidik hakkab muutuma punaseks, on järel veel 20 annust.

Kui teil ei ole veel uut Easyhaler’it, pööruge uue retsepti saamiseks oma arsti poole. Kui näidik jõuab nulli (0), peate te võtma uue Easyhaler’i. Kui te kasutate kaitseümbrist, võite te selle alles hoida ja panna sinna uue inhalaatori.

Pidage meeles

• 1. Raputage – 2. Vajutage – 3. Hingake sisse. Pärast annuse manustamist loputage suud veega ja sülitage see välja. Ärge laske inhalaatoril märjaks saada, kaitske seda niiskuse eest.

Kui teil on selle ravimi kasutamise kohta täiendavaid küsimusi, võtke oma arsti või apteekriga ühendust.

Veebilehe QR-kood: oeh.fi/bfee

Vaadake selle infolehe lõppu, skaneerige see kood või minge veebilehele oeh.fi/bfee, et näha Easyhaleri kasutamise juhiseid

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bufomix Easyhaler, 320 mikrogrammi/9 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pihustatud annus (annus, mis on huulikult pihustatud) sisaldab 320 mikrogrammi budesoniidi ja 9 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.

Üks Easyhaler seadmest väljutatud annus (vajutuse järel) sisaldab samas koguses toimeaineid nagu mõõdetud annus (vahemahutist väljuv).

INN. Budesonidum, formoterolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat 7600 mikrogrammi manustatud annuses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsioonipulber mõõteseadmega inhalaatoris (Easyhaler). Valge kuni kollakas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Astma Astma regulaarne ravi täiskasvanutel ja noorukitel (alates 12 aasta vanusest), kui inhaleeritava kortikosteroidi ja pikatoimelise beeta -adrenoretseptori agonisti kombinatsiooni kasutamine on sobiv:

• patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritavad lühitoimelised beeta -adrenoretseptori agonistid ei taga piisavat kontrolli;

• patsientidel, kellel on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritavate kortikosteroidide ja pikatoimeliste beeta -adrenoretseptori agonistidega.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest, kellel pärast bronhilõõgasti kasutamist on FEV <70% eeldatavast normist ning vaatamata regulaarsele ravile bronhodilataatoritega on esinenud haiguse ägenemisi (vt ka lõik 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Astma Bufomix Easyhaler ei ole ette nähtud astma ravi alustamiseks. Bufomix Easyhaler’i toimeainete annustamine on individuaalne ja vajab kohandamist vastavalt haiguse raskusastmele. Sellega tuleb arvestada mitte ainult kombineeritud ravimitega ravi alustamisel, vaid ka säilitusannuse kohandamisel. Kui patsient vajab ravimite annuseid, mida ei ole võimalik manustada nende kombinatsiooni sisaldava

inhalaatoriga, siis tuleb beeta -adrenoretseptori agonistide ja/või kortikosteroidide annused määrata eraldi inhalaatoritena. Soovitatavad annused: Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad): 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada maksimaalselt kuni 2 inhalatsiooni kaks korda ööpäevas.

Noorukid (12…17-aastased): 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas.

Ravimi määranud arst või patsiendi raviarst peab patsiendi seisundit regulaarselt hindama, et Bufomix Easyhaler’i annustamine oleks optimaalne. Annus tuleb kohandada väikseima võimaliku annuseni, mis tagab efektiivse kontrolli sümptomite üle. Kui väikseima soovitatava annuse kasutamisel on saavutatud pikaajaline kontroll sümptomite üle, võib järgmisena proovida ravi ainult inhaleeritava kortikosteroidiga.

Tavapraktikas on juhul, kui kaks korda ööpäevas inhaleeritava ravimiga on saavutatud piisav kontroll sümptomite üle, võimalik väikseima efektiivse annuse määramisel lugeda selleks üks kord ööpäevas Bufomix Easyhaler’i manustamine eeldusel, et ravimi määranud arsti arvates on pikatoimeline bronhodilataator kombineeritult inhaleeritava kortikosteroidiga vajalik sümptomite üle kontrolli säilitamiseks.

Kiiretoimelise bronhodilataatori kasutamise suurenemine viitab seisundi halvenemisele ning vajadusele astmaravi üle vaadata.

Lapsed (6-aastased ja vanemad): 6…11-aastaste laste raviks on saadaval väiksemad tugevused (80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses).

Alla 6-aastased lapsed: kuna saadaval on üksnes piiratud andmed, ei soovitata Bufomix Easyhaler’it kasutada alla 6-aastastel lastel.

Bufomix Easyhaler’it 320 mikrogrammi/9 mikrogrammi/annuses võib kasutada ainult säilitusraviks. Säilitus- ja hooraviks on saadaval väiksemad tugevused (80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses ja 160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses).

Annuste jaoks, mida ei ole võimalik saavutada Bufomix Easyhaler’iga, on saadaval teiste tugevustega budenosiidi/formoterooli sisaldavad ravimpreparaadid.

KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) Soovitatavad annused Täiskasvanud: 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas. Üldine teave Patsientide erirühmad: Eakatel patsientidel ei ole annustamist vaja muuta. Puuduvad andmed Bufomix Easyhaler’i kasutamise kohta maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Kuna budesoniidi ja formoterooli eritumine toimub põhiliselt maksa ainevahetuse kaudu, võib raske maksatsirroosiga patsientidel eeldada suurenenud ekspositsiooni toimeainetele.

Manustamisviis

Inhalatsioon

Juhised Bufomix Easyhaler’i õigeks kasutamiseks: Inhalaator töötab sissehingatava õhuvoo toimel: kui patsient hingab huuliku kaudu sisse, satub aine koos sissehingatava õhuga hingamisteedesse.

Märkus: Patsiendile tuleb kindlasti selgitada:

• Patsient peab tähelepanelikult lugema kasutusjuhendit patsiendi infolehelt, mis on kaasas iga Bufomix Easyhaler’i inhalaatoriga.
• Enne igat inhaleerimist tuleb inhalaatorit raputada ja vajutada.
• Patsient peab huuliku kaudu tugevalt ja sügavasti sisse hingama, et tagada optimaalse annuse jõudmine kopsudesse.
• Patsient ei tohi kunagi huuliku kaudu välja hingata, sest see võib vähendada manustatud annust. Kui nii peaks juhtuma, siis peab patsient koputama huulikuga lauale või peopesale, et huulikust pulber välja raputada, ning seejärel tuleb annustamisprotseduuri korrata.
• Patsient ei tohi enne pulbri inhaleerimist kunagi vajutada inhalaatorile mitu korda. Kui nii peaks juhtuma, siis peab patsient koputama huulikuga lauale või peopesale, et huulikust pulber välja raputada, ning seejärel tuleb annustamisprotseduuri korrata.
• Patsient peab alati pärast kasutamist tolmukaitse tagasi panema (ja ka kaitseümbrise, kui ta seda kasutab), et ära hoida juhuslikku inhalaatorile vajutamist (mis võib põhjustada üle- või ala- annustamist järgmisel annustamiskorral).
• Patsient peab loputama suud veega pärast säilitusannuse inhaleerimist, et vähendada riski suu ja neelu kandidiaasi tekkeks.
• Patsient peab huulikut regulaarsete ajavahemike järel kuiva riidelapiga puhastama. Puhastamiseks ei tohi kunagi kasutada vett, sest pulber on kergesti niiskuv.
• Kui loendur jõuab nullini, peab patsient Bufomix Easyhaler’i uuega asendama, ehkki ta võib näha, et inhalaatoris on veel pulbrit.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud abiaine (laktoos, mis sisaldab väikestes kogustes piimavalke) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi lõpetamisel on soovitatav vähendada annust järk-järgult, ravi ei tohi järsult lõpetada.

Kui patsiendi arvates on ravi ebaefektiivne või kui ta ületab suurimat lubatud Bufomix Easyhaler’i annust, tuleb pöörduda arsti poole (vt lõik 4.2). Hooravimiks oleva bronhodilataatori sagedasem kasutamine viitab põhihaiguse süvenemisele ning nõuab astmaravi ümberhindamist. Äkiline ja progresseeruv seisundi halvenemine kontrolli all oleva astma või KOKi korral on potentsiaalselt eluohtlik ning patsient vajab erakorralist arstiabi. Selles olukorras tuleb arvestada vajadusega suurendada kortikosteroidravi, nt alustada ravikuuri suukaudsete kortikosteroididega, või alustada antibiootikumravi, kui on tekkinud infektsioon. Patsiendile tuleb selgitada, et tal peab alati olema käepärast hooravimina kasutatav inhalaator.

Patsiendile tuleb selgitada, et Bufomix Easyhaler’i säilitusannust tuleb manustada nii, nagu arst on määranud, ka siis kui sümptomeid ei esine.

Kui astmasümptomid on kontrolli alla saadud, tuleb kaaluda Bufomix Easyhaler’i annuse järk-järgulist vähendamist. Raviannuste vähendamise ajal on oluline patsientide regulaarne järelevalve. Eesmärgiks on jõuda Bufomix Easyhaler’i väikseima efektiivse annuse kasutamiseni (vt lõik 4.2).

Ravi Bufomix Easyhaler’iga ei tohi alustada haiguse ägenemise ajal või kui patsiendi astma kulg on oluliselt või äkki halvenenud.

Bufomix Easyhaler’i kasutamisel võib esineda astmaga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid ja ägenemisi. Patsientidele tuleb soovitada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid abi saamiseks arsti poole, kui nende astma sümptomid ei allu ravile või halvenevad pärast ravi alustamist Bufomix Easyhaler’iga.

Budesoniidi/formoterooli kombinatsioonpreparaatide kohta ei ole saadaval andmeid kliinilistest uuringutest KOKiga patsientidel, kelle bronhilõõgasti-eelne FEV > 50% eeldatavast väärtusest ja bronhilõõgasti-järgne FEV > 70% eeldatavast väärtusest (vt lõik 5.1).

Sarnaselt teistele inhaleeritavatele ravidele on võimalik paradoksaalse bronhospasmi teke, mille korral vahetult pärast annuse inhaleerimist tekib patsiendil vilistava hingamise suurenemine ning õhupuudus. Kui patsiendil on tekkinud paradoksaalne bronhospasm, tuleb otsekohe lõpetada Bufomix Easyhaler’i kasutamine, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivset ravi. Paradoksaalne bronhospasm nõuab kohest ravi ning allub kiiretoimelisele inhaleeritavale bronhodilataatorile (vt lõik 4.8).

Mis tahes inhaleeritava kortikosteroidi kasutamisel, eriti aga juhul kui kasutatakse suuri annuseid pikema aja jooksul, võib esineda süsteemseid toimeid. Need kõrvaltoimed on inhaleeritaval ravil vähem tõenäolised kui suukaudsete kortikosteroidide kasutamisel. Võimalike kõrvaltoimete hulka kuuluvad Cushingi sündroom, Cushingi-laadsed nähud, neerupealiste supressioon, kasvupeetus lastel ja noorukitel, luu mineraalse tiheduse vähenemine, katarakt ja glaukoom; harvadel juhtudel mitmesugused psühholoogilised või käitumuslikud mõjud, nagu psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel) (vt lõik 4.8).

Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel.

Tuleb meeles pidada ravimi võimalikku mõju luutihedusele, seda eriti selliste patsientide puhul, kes saavad ravi suurtes annustes pikema aja jooksul ja omavad osteoporoosi riskitegureid. Pika-ajalised uuringud inhaleeritava budesoniidiga lastel (keskmine ööpäevane annus 400 mikrogrammi - mõõdetud annus) või täiskasvanutel (keskmine ööpäevane annus 800 mikrogrammi - mõõdetud annus) ei näidanud mingeid olulisi toimeid luu mineraalsele tihedusele. Puudub teave vastava toime kohta suuremate annuste kasutamisel.

Kui esineb kahtlus, et neerupealiste funktsioonihäire on tekkinud varasema süsteemse steroidravi tõttu, tuleb olla ettevaatlik patsiendi üleviimisel ravile Bufomix Easyhaler’iga.

Inhaleeritava budesoniidi ravi kasulik toime võimaldab tavaliselt vähendada vajadust suukaudsete steroidide järele, kuid patsiendi suukaudse steroidravi lõpetamisel võib jääda pikaks ajaks püsima risk neerupealiste funktsioonihäire tekkeks. Suukaudse steroidravi lõpetamise järel võib taastumine kesta pikka aega, mistõttu inhaleeritavale budesoniidi ravile üleviidud patsientidel võib pikemaks ajaks säiluda risk neerupealiste funktsiooni häire tekkeks. Sellisel juhul tuleb regulaarselt jälgida hüpofüüs- hüpotaalamuse telje funktsiooni. Pikaajaline ravi suurtes annustes inhaleeritavate kortikosteroididega, eriti soovitatud annustest kõrgemates annustes, võib tulemuseks anda ka kliiniliselt olulise neerupealiste funktsiooni pärssumise. Seetõttu tuleb arvestada täiendava süsteemse kortikosteroidravi vajadusega organismi suurenenud koormusega perioodidel nagu raske infektsioon või plaaniline operatsioon. Steroidiannuse kiire vähendamine võib vallandada ägeda neerupealiste puudulikkuse. Ägeda neerupealiste puudulikkuse sümptomid ja nähud võivad olla ebaselged, kuid siia võivad kuuluda söögiisu puudumine, kõhuvalu, kehakaalu langus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvustaseme langus, krambid, hüpotensioon ja hüpoglükeemia.

Täiendavat ravi süsteemsete steroidhormoonide või inhaleeritava budesoniidiga ei tohi järsult katkestada.

Patsiendi üleviimisel suukaudselt steroidravilt Bufomix Easyhaler’ile avaldub steroidi süsteemne toime vähemal määral, mistõttu võib esineda allergia või artriidi sümptomeid, nt nohu, ekseem ja lihas- ning liigesvalu. Nende seisundite raviks tuleb kasutada vastavat ravi. Glükokortikoidide toime puudulikkust tuleb kahtlustada nendel harvadel juhtudel, kui tekivad sümptomid, nagu väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine. Nendel juhtudel võib osutuda vajalikuks suukaudse glükokortikosteroidi annuse ajutine suurendamine.

Suu- ja neelukandidiaasi (vt lõik 4.8) tekkeriski vähendamiseks tuleb patsiendile selgitada, et ta loputaks suud veega pärast säilitusannuse inhaleerimist.

Samaaegsest ravist itrakonasooli, ritonaviiri või teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega tuleb hoiduda (vt lõik 4.5). Kui see ei ole võimalik, peab koostoimet omavate ravimite manustamise vaheline aeg olema nii pikk kui võimalik.

Bufomix Easyhaler’it tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on türeotoksikoos, feokromotsütoom, suhkurtõbi, ravimata hüpokaleemia, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, idiopaatiline subvalvulaarne aordistenoos, raske hüpertensioon, aneurüsm või muu raske kardiovaskulaarne häire, nt südame isheemiatõbi, tahhüarütmiad või raske südamepuudulikkus.

Ettevaatlik tuleb olla pikenenud QTc-intervalliga patsientide ravimisel. Formoterool ise võib põhjustada QTc-intervalli pikenemist.

Vajadus inhaleeritavate kortikosteroidide järele ning nende annused tuleb ümber hinnata, kui patsiendil esineb aktiivne või latentne kopsutuberkuloos, hingamisteede seen- ja viirusinfektsioon.

Beeta -adrenoretseptori agonistide suurte annuste manustamisel võib tekkida potentsiaalselt tõsine hüpokaleemia. Samaaegne ravi beeta -adrenoretseptori agonistide ja hüpokaleemiat tekitavate või hüpokaleemilist toimet tugevdavate ravimitega (nt ksantiini derivaadid, steroidid ja diureetikumid) võib beeta -adrenoretseptori agonistide võimalikku hüpokaleemilist toimet süvendada. Eriline ettevaatus on soovitatav ebastabiilse astma korral, kui vastavalt vajadusele kasutatavaid bronhilõõgasteid manustatakse ebaregulaarselt; ägeda raske astmahoo korral, kui hüpokaleemiaga seotud riski võib suurendada hüpoksia; ning muude seisundite korral, kui on suurenenud hüpokaleemia tekkimise tõenäosus. Soovitatav on kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis selliste seisundite avaldumise ajal. Nagu kõigi beeta -adrenoretseptori agonistide kasutamisel, tuleb diabeediga patsientidel täiendavalt kontrollida glükoosisisaldust veres. Pneumoonia KOKiga patsientidel Inhaleeritavate kortikosteroididega ravitud KOKiga patsientidel on täheldatud pneumoonia, sealhulgas haiglaravi vajava pneumoonia esinemissageduse suurenemist. Leitud on mõningaid tõendeid pneumoonia tekkeriski suurenemise kohta steroidide annuse suurendamisel, aga seda ei ole kõigi uuringute lõikes lõplikult tõestatud. Puuduvad veenvad kliinilised tõendid inhaleeritavate kortikosteroidpreparaatide klassisiseste erinevuste kohta seoses pneumoonia tekkeriski raskusastmega. Arstid peavad jääma valvsaks võimaliku pneumoonia tekkimise suhtes KOKiga patsientidel, sest selliste infektsioonide kliinilised tunnused kattuvad KOKi ägenemise sümptomitega. KOKiga patsientide pneumoonia tekkeriski tegurite hulka kuuluvad suitsetamine, kõrgem iga, madal kehamassiindeks (KMI) ja raske KOK. Bufomix Easyhaler sisaldab ligikaudu 8 mg laktoosi inhalatsiooni annuses. See kogus ei põhjusta tavaliselt probleeme laktoositalumatusega patsientidel. Abiaine laktoos sisaldab vähesel määral piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Lapsed On soovitatav, et pikaajalist ravi inhaleeritavate kortikosteroididega saavate laste pikkust regulaarselt jälgitaks. Pikkuskasvu aeglustumisel tuleb ravi üle vaadata, et võimalusel vähendada inhaleeritava kortikosteroidi annust väikseima efektiivse annuseni, mis võimaldab säilitada kontrolli astma üle. Kortikosteroidravist saadavat kasu tuleb hoolikalt kaaluda võimaliku riskiga pikkuskasvu pidurdumiseks. Lisaks tuleb kaaluda patsiendi suunamist laste pulmonoloogi konsultatsioonile. Pikaajalistest uuringutest saadud piiratud andmed näitavad, et enamik lastest ja noorukitest, keda raviti inhaleeritava budesoniidiga, saavutasid lõpuks eeldatava täiskasvanuea pikkuse. Siiski täheldati algset

väikest, mööduvat pikkuskasvu aeglustumist (ligikaudu 1 cm). See esineb enamasti esimesel raviaastal.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed Tugevatoimelised CYP3A inhibiitorid (nt ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon, kobitsistaat ja HIV-proteaasi inhibiitorid) võivad tõenäoliselt oluliselt suurendada budesoniidi sisaldust plasmas, mistõttu tuleb vältida nende ravimite samaaegset kasutamist. Kui see on aga vältimatu, peab inhibiitori ja budesoniidi manustamise vahele jääv aeg olema nii pikk kui võimalik (vt lõik 4.4).

Tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli manustamisel annuses 200 mg üks kord ööpäevas tõusis samaaegselt oraalselt manustatud budesoniidi (3 mg üksikannuses) plasmatase keskmiselt kuus korda. Kui ketokonasooli manustati 12 tundi pärast budesoniidi, tõusis kontsentratsioon keskmiselt kolm korda, mis näitab, et manustamisaegade eraldamine vähendab plasmataseme tõusu. Piiratud andmed suures annuses inhaleeritava budesoniidi koostoime kohta näitavad, et plasmatase võib tõusta oluliselt (keskmiselt neli korda), kui itrakonasooli annus 200 mg üks kord ööpäevas manustatakse samaaegselt inhaleeritava budesoniidiga (1000 mikrogrammi üksikannus).

Samaaegne ravi koos kobitsistaati sisaldavate ravimitega eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamise korral peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Farmakodünaamilised koostoimed Beeta-adrenergilised blokaatorid võivad nõrgendada või pärssida formoterooli toimet. Sellepärast ei tohi Bufomix Easyhaler’it manustada koos teiste beeta-adrenergiliste blokaatoritega (sh silmatilgad), kui selleks ei ole vältimatuid põhjuseid.

Samaaegne ravi kinidiini, disopüramiidi, prokainamiidi, fenotiasiinide, antihistamiinikumide (terfenadiin) ja tritsükliliste antidepressantidega võib pikendada QTc-intervalli ja suurendada riski ventrikulaarsete rütmihäirete tekkeks.

Lisaks võivad ka levodopa, levotüroksiin, oksütotsiin ja alkohol halvendada südame taluvust beeta - sümpatomimeetikumide suhtes. Samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega, sh ainetega, millel on sarnased omadused (nagu furasolidoon ja prokarbasiin), võib põhjustada hüpertensiivseid reaktsioone. Samaaegne anesteesia halogeenitud süsivesinikega suurendab patsientidel rütmihäirete riski.

Samaaegne teiste beeta-adrenergiliste või antikolinergiliste ravimite kasutamine võib tugevdada bronhodilateerivat toimet.

Hüpokaleemia võib suurendada südame rütmihäirete tekkeriski digitaalise glükosiididega ravitud patsientidel.

Ravi tagajärjel beeta -agonistidega võib tekkida hüpokaleemia, mida võib tugevdada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, kortikosteroidide ja diureetikumidega (vt lõik 4.4). Budesoniidil ja formoteroolil ei ole täheldatud koostoimeid teiste astmaravimitega.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kliinilised andmed Bufomix Easyhaler’i või formoterooli ja budesoniidi samaaegse kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad. Rottidel tehtud embrüofetaalse arengu uuringutes ei tuvastatud kombineeritud ravi kasutamisel mingeid täiendavaid toimeid.

Formoterooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomade reproduktiivsusuuringutes ülisuurtes annustes süsteemselt manustatud formoterooliga täheldati sellest tingitud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3).

Ligikaudu 2000 ravi saanud raseda andmed näitavad, et inhaleeritava budesoniidi kasutamisega ei kaasnenud teratogeense riski suurenemist. Loomkatsetes on tõendatud, et glükokortikosteroidid tekitavad väärarendeid (vt lõik 5.3). See ei ole tõenäoliselt asjakohane inimeste soovitatavate annuste puhul.

Samuti on loomkatsetes tõendatud, et glükokortikosteroidide liig sünnieelses perioodis võib suurendada riski emakasisese kasvupeetuse, täiskasvanueas avalduva südameveresoonkonna haiguse, glükokortikoidide retseptorite tiheduse ja närvikoe virgatsainete ringluse püsivate muutuste ning käitumishäirete esinemiseks ka teratogeensest annusest väiksemate annuste korral.

Raseduse ajal võib Bufomix Easyhaler’it kasutada ainult siis, kui potentsiaalne kasu kaalub üles võimalikud riskid. Tuleb kasutada budesoniidi väikseimat efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli astma üle.

Imetamine Budesoniid eritub rinnapiima. Terapeutilistes annustes ei ole siiski ette näha mingit mõju rinnapiima saavatele imikutele. Ei ole teada, kas formoterool eritub inimese rinnapiima. Rottidel tehtud katsetes on kindlaks tehtud formoterooli väikese koguse eritumine emapiima. Bufomix Easyhaler’i määramist imetavatele emadele võib kaaluda ainult siis, kui ravist eeldatav kasu emale on suurem mistahes võimalikust ohust lapsele.

Fertiilsus Budesoniidi võimaliku toime kohta fertiilsusele andmed puuduvad. Loomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringud formoterooliga on näidanud mõnevõrra vähenenud viljakust isasrottidel kõrge süsteemse ekspositsiooni korral (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Bufomix Easyhaler ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kuna Bufomix Easyhaler sisaldab nii budesoniidi kui ka formoterooli, võivad tekkida mõlema aine puhul teatatud kõrvaltoimed. Kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist mõlema toimeaine koosmanustamisel ei ole täheldatud. Kõige tavalisemad ravimiga seotud kõrvaltoimed on farmakoloogiliselt prognoositavad beeta -agonistide raviga seotud kõrvaltoimed, nagu treemor ja südamepekslemine. Need on enamasti kerged ja kaovad tavaliselt mõnepäevase ravi järel. Kõrvaltoimed, mida seostatakse budesoniidi või formoterooliga, on allolevas tabelis loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Tabel 1 Organsüsteemi klass Esinemissagedus Ravimi kõrvaltoime Infektsioonid ja Sage Suu- ja neelukandidiaas, kopsupõletik (KOKi infestatsioonid patsientidel)

Immuunsüsteemi häired Harv Kiiret ja aeglast tüüpi Endokriinsüsteemi häired Väga harv Cushingi sündroom, neerupealiste funktsiooni Ainevahetus- ja Harv Hüpokaleemia toitumishäired Väga harv Hüperglükeemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Agressiivsus, psühhomotoorne hüperaktiivsus, Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, treemor Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4) Südame häired Sage Südamepekslemine Vaskulaarsed häired Väga harv Vererõhu muutused Respiratoorsed, rindkere ja Sage Kerge kurguärritus, köha, düsfoonia, sh hääle mediastiinumi häired kähedus Seedetrakti häired Aeg-ajalt Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Verevalumid kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Lihaskrambid kahjustused Ravimi sadestumise tõttu võib tekkida suu- ja neelukandidiaas. Riski vähendamiseks tuleb patsiendile soovitada, et ta loputaks suud veega iga säilitusannuse manustamise järel. Suu- ja neelukandidiaas allub tavaliselt paiksele seenevastasele ravile, ilma et tekiks vajadust katkestada inhaleeritav kortikosteroidravi. Suu- ja neelukandidiaasi tekkimisel peavad patsiendid suud veega loputama ka pärast „vastavalt vajadusele“ annuse inhaleerimist.

Nagu ka muu inhalatsioonravi korral, võib väga harvadel juhtudel (vähem kui ühel juhul 10 000 inimese kohta) tekkida paradoksaalne bronhospasm, millega kaasneb vilistava hingamise suurenemine ja õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Paradoksaalne bronhospasm laheneb kiiretoimelise bronhodilataatori toimel ning seda tuleb koheselt ravida. Ravi Bufomix Easyhaler’iga tuleb koheselt katkestada, tuleb hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivse raviga (vt lõik 4.4).

Võivad avalduda inhaleeritavate kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalise kasutamise korral. Inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel on süsteemne toime siiski palju vähem tõenäoline kui suukaudsete kortikosteroidide kasutamisel. Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi-laadsete nähtude, neerupealiste funktsiooni pärssimise, lastel ja noorukitel kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse vähenemise, katarakti ja glaukoomina. Lisaks võib esineda suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja stressiga kohanemise võime vähenemine. Toimed sõltuvad tõenäoliselt annusest, ekspositsiooniajast, käesolevast ja varasemast steroidi annusest ning individuaalsest tundlikkusest.

Ravi beeta -agonistidega võib põhjustada veres insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli ja ketokehade sisalduse suurenemist. Lapsed On soovitatav, et pikaajalist ravi inhaleeritavate kortikosteroididega saavate laste pikkust regulaarselt jälgitaks (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Formoterooli üleannustamisel tekivad tõenäoliselt beeta -adrenoretseptori agonistidele omased toimed: treemor, peavalu, südamepekslemine. Üksikjuhtudel on teatatud tahhükardia, hüperglükeemia, hüpokaleemia, QTc-intervalli pikenemise, südame rütmihäirete, iivelduse ja oksendamise esinemisest. Vajadusel võib määrata toetava ja sümptomaatilise ravi. Kolme tunni jooksul 90 mikrogrammi suuruse annuse manustamine ägeda bronhiaalse obstruktsiooniga patsientidele ei põhjustanud terviseprobleeme. Budesoniidi ägeda (isegi ülisuurtes annustes) üleannustamise korral ei teki teadaolevalt kliinilisi probleeme. Kui ravimit üleannustatakse pikaajaliselt, võivad avalduda glükokortikoidide süsteemsed toimed, näiteks hüperkortitsism ja neerupealiste funktsiooni pärssimine.

Kui ravi Bufomix Easyhaler’iga tuleb lõpetada formoterooli üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda ravi jätkamist asjakohase inhaleeritava kortikosteroidiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, adrenergilised ained kombinatsioonis kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilised, ATC-kood: R03AK07

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Bufomix Easyhaler sisaldab formoterooli ja budesoniidi, millel on erinevad toimemehhanismid, mis on aditiivsed ja vähendavad astma ägenemisi. Allpool kirjeldatakse mõlema aine toimemehhanisme. Budesoniid Budesoniid on glükokortikosteroid, mis inhaleeritult omab annusest sõltuvat hingamisteede põletikuvastast toimet, mis põhjustab sümptomite pärssimist ja vähendab astma ägenemisi. Inhaleeritaval budesoniidil on vähem raskeid kõrvaltoimeid kui süsteemsetel kortikosteroididel. Glükokortikoidide põletikuvastase toime täpne mehhanism ei ole teada.

Formoterool Formoterool on selektiivne beeta -adrenoretseptori agonist, mis inhaleerituna põhjustab kiiret ja pikatoimelist bronhide silelihaste lõõgastumist hingamisteede mööduva obstruktsiooni korral. Bronhe laiendav toime sõltub annusest ning algab 1…3 minuti jooksul. Mõju kestab vähemalt 12 tundi pärast ühekordset inhaleerimist. Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma

Täiskasvanutel tehtud kliinilistes uuringutes on tuvastatud, et formoterooli lisamine budesoniidile leevendas astma sümptomeid ja parandas kopsufunktsiooni ning vähendas astma ägenemisi. Kahes 12 nädala pikkuses uuringus oli budesoniidi/formoterooli toime kopsufunktsioonile võrdne budesoniidi ja formoterooli eraldi manustamisel saavutatuga ning ületas üksikravimina võetud budesoniidi toimet. Kõigis uuringurühmades kasutati vajadusel lühitoimelist beeta -adrenoretseptori agonisti. Astmavastase toime nõrgenemist aja jooksul ei täheldatud. Kahes laste 12 nädala pikkuses uuringus raviti 265 last vanuses 6…11 aastat budesoniidi/formoterooli säilitusannusega (2 inhalatsiooni 80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi annuses kaks korda ööpäevas) ning vajadusel manustati lühitoimelist beeta -adrenoretseptori agonisti. Mõlemas uuringus paranes kopsufunktsioon ning lapsed talusid ravi hästi, võrreldes vastava budesoniidi üksikannusega. KOK Kahes 12-kuulises uuringus hinnati kopsufunktsiooni ja ägenemiste määra (määratleti kui ravikuur suukaudsete steroidide ja/või antibiootikumidega ja/või hospitaliseerimisvajadus) keskmise raskusega ja rasketel KOKiga patsientidel. Mõlemas uuringus oli uuringusse kaasamise kriteeriumiks bronhilõõgasti-eelne FEV < 50% eeldatavast väärtusest. Keskmine bronhilõõgasti-järgne FEV oli uuringusse kaasamisel 42% eeldatavast väärtusest. Keskmine ägenemiste arv aastas (eelpool nimetatud määratluse järgi) vähenes oluliselt ravi korral budesoniidi/formoterooliga, võrreldes ainult formoterooli ravi või platseeboga (keskmine määr 1,4, võrreldes 1,8...1,9 platseebo/formoterooli rühmas). Keskmine suukaudsete kortikosteroididega ravipäevade arv patsiendi kohta 12 kuu jooksul vähenes budesoniidi/formoterooli rühmas (7…8 päeva/patsient/aasta, võrreldes vastavalt 11…12 ja 9…12 päeva platseebo- ja formoterooli rühmas). Kopsufunktsiooni näitajate, selliste nagu FEV , suhtes ei olnud budesoniidil/formoteroolil eeliseid ainult formoterooli kasutamisega võrreldes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Bufomix Easyhaler’i ja Symbicort Turbuhaler’i koosseisus olevad budesoniidi ja formoterooli fikseeritud annuses kombinatsioonid on süsteemse koguekspositsiooni poolest kopsudes tõendatult bioekvivalentsed. Symbicort Turbuhaler’i budesoniidi ja formoterooli fikseeritud annuses kombinatsioon ja vastavad eraldi monoravimid olid samuti bioekvivalentsed nii budesoniidi kui ka formoterooli süsteemse ekspositsiooni poolest. Vaatamata sellele täheldati fikseeritud annuses kombinatsiooni kasutamisel kortisooli pärssimise vähest suurenemist võrreldes monoravimitega. Seda erinevust ei peeta kliinilise ohutuse seisukohalt oluliseks. Budesoniidi ja formoterooli farmakokineetilise koostoime kohta tõendeid ei olnud.

Vastavate ainete farmakokineetilised näitajad olid võrreldavad budesoniidi ja formoterooli eraldi manustamisel ning fikseeritud annuses kombinatsiooni kasutamisel. Budesoniidi AUC oli mõnevõrra suurem, imendumine kiirem ja manustamisjärgne maksimaalne plasmakontsentratsioon suurem kui kombineeritud ravimil. Formoterooli maksimaalne plasmakontsentratsioon oli samasugune kui pärast kombineeritud ravimi manustamist. Inhaleeritud budesoniid imendub kiiresti ja selle plasmakontsentratsioon on maksimaalne 30 minutit pärast inhalatsiooni. Uuringutes tuvastati, et pärast inhaleerimist pulberinhalaatorist ladestus kopsudes keskmiselt 32%...44% manustatud budesoniidi annusest. Süsteemne biosaadavus on ligikaudu 49% manustatud annusest. 6...16-aastastel lastel oli kopsudes ladestunud ravimi määr sama annuse korral samasugune kui täiskasvanutel, vastavaid plasmakontsentratsioone ei määratud.

Inhaleeritud formoterool imendub kiiresti ja selle maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 10 minutit pärast inhalatsiooni. Uuringutes tuvastati, et pärast inhaleerimist pulberinhalaatorist ladestus kopsudes keskmiselt 28%...49% manustatud formoterooli annusest. Süsteemne biosaadavus on ligikaudu 61% manustatud annusest.

Jaotumine ja biotransformatsioon

Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% formoteroolist ja 90% budesoniidist. Formoterooli jaotusruumala on ligikaudu 4 l/kg ja budesoniidil 3 l/kg. Formoterool inaktiveeritakse konjugeerimise teel (moodustuvad aktiivsed O-demetüülitud ja deformüülitud metaboliidid, kuid need esinevad enamasti inaktiivsete konjugaatidena). Budesoniidi biotransformatsioon vähese glükokortikosteroidse aktiivsusega metaboliitideks on maksa esmasel läbimisel suur (ligikaudu 90%). Peamiste metaboliitide, 6-beeta-hüdroksübudesoniidi ja 16-alfa-hüdroksüprednisolooni glükokortikosteroidne aktiivsus on väiksem kui 1% budesoniidi omast. Puuduvad tõendid mistahes ainevahetuslike koostoimete või omavaheliste asendusreaktsioonide kohta formoterooli ja budesoniidi vahel.

Eritumine Enamik formoteroolist metaboliseerub maksas ja eritub neerude kaudu. Pärast inhalatsiooni eritub 8%...13% manustatud formoteroolist muutumatult uriiniga. Formoterooli süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,4 l/min) ja lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 17 tundi.

Budesoniid elimineeritakse ainevahetusreaktsioonide kaudu, mida katalüüsib peamiselt ensüüm CYP3A4. Budesoniidi metaboliidid erituvad uriiniga muutumatult või konjugeeritult. Uriinist on määratud muutumatul kujul vaid tühiseid koguseid budesoniidi. Budesoniidi süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,2 l/min) ja plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on keskmiselt 4 tundi.

Budesoniidi ja formoterooli farmakokineetika lastel ja neerupuudulikkusega patsientidel on teadmata. Maksahaigusega patsientidel võib ekspositsioon budesoniidile ja formoteroolile olla suurenenud.

Lineaarsus/mittelineaarsus Nii budesoniidi kui formoterooli süsteemne ekspositsioon korreleerub lineaarselt manustatud annusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Budesoniidi ja formoterooli toksilisus, mida täheldati loomkatsetes nii kombineeritult kui ka eraldi manustades, oli seotud suurenenud farmakoloogilisest aktiivsusest tingitud toimetega.

Loomade reproduktiivsusuuringutes on kortikosteroidid nagu budesoniid, tõendatult indutseerinud väärarendeid (suulaelõhe, skeleti väärarendid). Nende loomkatsete tulemused ei ole siiski tõenäoliselt asjakohased inimesel kliiniliselt soovitatud annuste kasutamisel. Loomade reproduktiivsusuuringutes täheldati suurte formoterooli annuste süsteemsel manustamisel mõningast fertiilsuse langust isastel rottidel ning viljastatud munaraku implanteerumise häireid, samuti varajase postnataalse elulemuse vähenemist ja loote kaalu langust märkimisväärselt suuremate süsteemsete annuste juures kui ravimi kliinilisel kasutamisel. Nimetatud loomkatsete tulemused ei näi siiski omavat tähendust inimeste jaoks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat (mis sisaldab piimaproteiine).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Müügipakend: 2 aastat. Pärast lamineeritud koti esmast avamist: 4 kuud. Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida niiskuse eest kaitstult.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Paljuannuseline pulberinhalaator koosneb seitsmest plastosast ja roostevabast terasest pihustist. Inhalaatori plastosade materjalid on: polübutüleentereftalaat, madala tihedusega polüetüleen, polükarbonaat, stüreenbutadieen, polüpropüleen. Inhalaator on suletud lamineeritud kotis ning pappkarbis; karbis võib, kuid ei pruugi olla ka kaitseümbris.

Pakendid: Bufomix Easyhaler 320/9 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber: 60 annust 60 annust + kaitseümbris 120 annust (2 x 60 annust) 180 annust (3 x 60 annust)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

8. MÜÜGILOA NUMBER

843814

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.04.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.12.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2022