RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Biorphen 0,1 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süste-/infusioonilahust sisaldab 0,1 mg fenüülefriinvesinikkloriidi, mis vastab 0,08 mg fenüülefriinile. Üks 5 ml ampull sisaldab 0,5 mg fenüülefriinvesinikkloriidi, mis vastab 0,4 mg fenüülefriinile. Üks 50 ml viaal sisaldab 5 mg fenüülefriinvesinikkloriidi, mis vastab 4 mg fenüülefriinile.

INN. Phenylephrinum.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks 5 ml ampull sisaldab 0,77 mmol (17,7 mg) naatriumi. Üks 50 ml viaal sisaldab 7,7 mmol (177 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. pH 3,0...5,0. Osmolaarsus: 270...300 mOsm/l.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Biorphen on näidustatud hüpotensiooni raviks täiskasvanutel spinaal-, epiduraal- või üldanesteesia ajal.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Intravenoosne boolussüste Tavaline annus on 50 mikrogrammi fenüülefriini, mida võib korrata kuni soovitud toime saavutamiseni. Raske hüpotensiooni korral võib annuseid suurendada, kuid need ei tohi ületada 100 mikrogrammi booluse kohta. Pidevinfusioon Fenüülefriini algannus on 25...50 mikrogrammi/min. Annust võib suurendada või vähendada, et hoida süstoolne vererõhk normi lähedal. Tavaliselt on efektiivsed annused vahemikus 25...100 mikrogrammi/min.

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidele võib olla vajalik Biorpheni väiksemate annuste manustamine.

Maksakahjustusega patsiendid Maksatsirroosiga patsientidele võib olla vajalik Biorpheni suuremate annuste manustamine.

Eakad patsiendid Ravi eakatele tuleb teha ettevaatusega.

Lapsed Fenüülefriini ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Biorphen 0,1 mg/ml süste-/infusioonilahus, aeglaseks intravenoosseks boolussüsteks või intravenoosseks infusiooniks. Biorphen 0,1 mg/ml süste-/infusioonilahust tohib manustada ainult tervishoiutöötaja, kellel on sobiv väljaõpe ja vastav kogemus.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Fenüülefriini ei tohi manustada raske hüpertensiooniga või perifeerse vaskulaarse haigusega patsientidele. See võib põhjustada isheemia teket koos gangreeni või vaskulaarse tromboosi riskiga.

Kombinatsioon kaudse toimega sümpatomimeetiliste toimeainetega: vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk (vt lõik 4.5).

Kombinatsioon alfa-sümpatomimeetiliste toimeainetega (suukaudsed ja/või nasaalselt kasutatavad): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk (vt lõik 4.5).

Kombinatsioon mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI-d) (või 2 nädala jooksul pärast nende kasutamise lõpetamist), sest esineb risk paroksüsmaalse hüpertensiooni ja potentsiaalselt letaalse hüpertermia tekkeks (vt lõik 4.5).

Biorpheni ei tohi manustada raske hüpertüreoidismiga patsientidele.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi ajal tuleb jälgida arteriaalset vererõhku. Biorpheni tuleb manustada ettevaatusega järgmiste seisunditega patsientidele:

• diabeet;

• arteriaalne hüpertensioon;
• aneurüsm;
• ravimata hüpertüreoidism;
• südame isheemiatõbi ja krooniline südamehaigus;
• bradükardia;
• osaline südameblokaad;
• tahhükardia;
• arütmiad;
• stenokardia (fenüülefriin võib põhjustada või ägestada stenokardiat südame isheemiatõvega ja anamneesis stenokardiaga patsientidel);
• mittetõsine perifeerne vaskulaarne puudulikkus;
• suletudnurga glaukoom.

Biorphen võib indutseerida südame väljutusmahu vähenemist. Seetõttu tuleb seda manustada äärmise ettevaatusega ateroskleroosiga eakatele ning patsientidele, kellel on peaaju või südame verevarustuse häireid. Vähenenud südame väljutusmahuga või pärgarterite haigusega patsientidel tuleb hoolikalt

jälgida elulisi funktsioone ja kaaluda annuse vähendamist, kui süsteemne vererõhk langeb sihtvahemiku alumise piiri lähedale. Raske südamepuudulikkuse või kardiogeense šokiga patsientidel võib Biorphen põhjustada südamepuudulikkuse halvenemist indutseeritud vasokonstriktsiooni tõttu (suurendab südame järelkoormust).

Fenüülefriini süste puhul tuleb olla eriti tähelepanelik, et vältida ekstravasatsiooni, sest see võib põhjustada kudede nekroosi.

Seda ravimit ei ole soovitatav manustada samaaegselt järgmiste ravimitega, sest esineb vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk seoses nende ravimite kaudse sümpatomimeetilise toimega (vt lõik 4.5): − dopaminergilised tungaltera alkaloidid (bromokriptiin, kabergoliin, lisuriid või pergoliid) või vasokonstriktorid (dihüdroergotamiin, ergotamiin või metüülsergiid, metüülergometriin); − kombinatsioon linesoliidiga.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid (vt lõik 4.3)

• Mitteselektiivsed monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d) (iproniasiid, nialamiid): risk paroksüsmaalse hüpertensiooni, potentsiaalselt letaalse hüpertermia tekkeks. Tulenevalt MAOI- de pikast toimeajast on koostoime võimalik isegi 15 päeva pärast MAOI-de kasutamise lõpetamist.
• Kaudse toimega sümpatomimeetikumid (efedriin, metüülfenidaat, pseudoefedriin): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.
• Alfa-sümpatomimeetikumid (suukaudsed ja/või nasaalselt kasutatavad) (etilefriin, midodriin, nafasoliin, oksümetasoliin, sünefriin, tetrüsoliin, tuamiinheptaan, tümasoliin): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid (vt lõik 4.4)

• Dopaminergilised tungaltera alkaloidid (bromokriptiin, kabergoliin, lisuriid ja pergoliid): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.
• Vasokonstriktiivsed tungaltera alkaloidid (dihüdroergotamiin, ergotamiin, metüülergometriin, metüülsergiid): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.
• Linesoliid: vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.
• Tritsüklilised antidepressandid (desipramiin, imipramiin, nortriptüliin): paroksüsmaalse hüpertensiooni risk koos arütmia võimalusega (inhibeerib adrenaliini või noradrenaliini sisenemist sümpaatilistesse kiududesse).
• Noradrenergilised-serotonergilised antidepressandid (milnatsipraan, venlafaksiin): paroksüsmaalse hüpertensiooni risk koos arütmia võimalusega (inhibeerib adrenaliini või noradrenaliini sisenemist sümpaatilistesse kiududesse).
• Selektiivsed A-tüüpi monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d) (moklobemiid, toloksataan): vasokonstriktsiooni ja/või hüpertensiivse kriisi risk.
• Guanetidiin ja sarnased ravimid: vererõhu märkimisväärne tõus (hüperreaktiivsus on seotud sümpaatilise toonuse alanemisega ja/või adrenaliini või noradrenaliini sümpaatilistesse kiududesse sisenemist pärssiva toimega). Kui kombinatsiooni kasutamine ei ole välditav, kasutada ettevaatusega koos sümpatomimeetiliste ainete väiksemate annustega.
• Südameglükosiidid, kinidiin: suurenenud risk arütmiate tekkeks.
• Halogeenitud lenduvad anesteetikumid (desfluraan, enfluraan, halotaan, isofluraan, metoksüfluraan, sevofluraan): perioperatiivse hüpertensiivse kriisi ja arütmia risk.

Kombinatsioonid, mille kasutamisel on vajalik ettevaatus Oksütotsiini tüüpi toimeained: vasopressiivsete sümpatomimeetiliste amiinide toime on võimendatud. Seega võivad mõned oksütotsiini tüüpi toimeained põhjustada rasket püsivat hüpertensiooni ning sünnitusjärgsel perioodil võib tekkida insult.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Fenüülefriini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Fenüülefriini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsete põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule ja reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele on teadmata. Fenüülefriini ei soovitata raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on selgelt hädavajalik.

Fenüülefriini manustamine raseduse lõpus või sünnituse ajal võib potentsiaalselt põhjustada loote hüpoksiat ja bradükardiat. Võimalik on süstitava fenüülefriini kasutamine raseduse ajal vastavalt näidustustele.

Kombinatsioon mõne oksütotsiini tüüpi toimeainega võib põhjustada rasket hüpertensiooni (vt lõik 4.5).

Imetamine Fenüülefriin/metaboliidid erituvad rinnapiima sellisel määral, mis tõenäoliselt mõjutab vastsündinut/imikut. Emale manustatud vasokonstriktorid põhjustavad lapsel kardiovaskulaarsete ja neuroloogiliste kõrvaltoimete riski. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Biorpheniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele. Ühekordse boolusannuse manustamise korral emale sünnituse ajal on rinnaga toitmine siiski võimalik.

Fertiilsus Puuduvad andmed fertiilsuse kohta pärast fenüülefriini manustamist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Enamus fenüülefriini kõrvaltoimetest on annusest sõltuvad ning tulenevad ravimi ootuspärastest farmakoloogilistest omadustest. Kõige sagedamad kõrvaltoimed on bradükardia, hüpertensiivsed episoodid, iiveldus ja oksendamine. Hüpertensiooni esineb sagedamini suuremate annuste puhul.

Kõrvaltoimete loetelu Esinemissagedus: teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus Ainevahetus- ja toitumishäired Glükoosi ainevahetuse häire Psühhiaatrilised häired Eufooria, agiteeritus, ärevus, psühhootilised seisundid, segasus Närvisüsteemi häired Peavalu, torkimistunne, raskustunne peas, närvilisus, unetus, Silma kahjustused Müdriaas, olemasoleva suletudnurga glaukoomi ägenemine Südame häired Reflektoorne bradükardia, arütmia, tahhükardia, südameseiskus, Vaskulaarsed häired Peaaju verejooks, hüpertensioon, hüpotensioon koos

Respiratoorsed, rindkere ja Düspnoe, kopsuturse mediastiinumi häired Seedetrakti häired Oksendamine, hüpersalivatsioon, iiveldus Naha ja nahaaluskoe Diaforees, piloerektsioon (kananahk), higistamine, naha kahjustused kahvatumine Lihaste, luustiku ja sidekoe Lihasnõrkus kahjustused Neerude ja kuseteede häired Urineerimisraskus, uriinipeetus Üldised häired ja Ekstravasatsioonist nekroos süstekohal manustamiskoha reaktsioonid Kuna fenüülefriini on intensiivravis sageli kasutatud hüpotensiooni ja šokiga patsientidel, on mõned teatatud tõsistest kõrvaltoimetest ja surmajuhtudest tõenäoliselt seotud põhihaigusega ja ei ole seotud fenüülefriini kasutamisega.

Muud patsientide erirühmad Eakad: eakatel patsientidel on suurenenud fenüülefriini toksilisuse risk (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada ventrikulaarseid ekstrasüstoleid ja lühikesi ventrikulaarse tahhükardia paroksüsme, raskustunnet peas ja torkimistunnet jäsemetes. Üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad peavalu, oksendamine, hüpertensioon ja reflektoorne bradükardia ning teised südamearütmiad. Liigse vererõhu tõusu korral saab seda kohe leevendada, manustades alfa-adrenoblokaatorit (nt fentoolamiin 5...60 mg i.v. 10...30 minuti jooksul, mida korratakse vastavalt vajadusele). Olulise vererõhu tõusu korral võib oodata reflektoorset bradükardiat.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südametegevust stimuleerivad ained, v.a südameglükosiidid, adrenergilised ja dopaminergilised ained, ATC-kood: C01CA06.

Toimemehhanism Fenüülefriini toime põhineb eelkõige vahetul mõjul alfa-adrenergilistele retseptoritele. Raviannustes ei oma ravim märkimisväärset stimuleerivat toimet südame beeta-adrenergilistele retseptoritele (beeta - adrenergilised retseptorid), kuid nende retseptorite oluline aktiveerimine võib esineda suuremate annuste manustamisel. Fenüülefriin ei stimuleeri beeta-adrenergilisi retseptoreid bronhides ega perifeersetes veresoontes (beeta -adrenergilised retseptorid). Arvatakse, et alfa-adrenergilised toimed tulenevad tsüklilise adenosiin-3’,5’-monofosfaadi (cAMP) tootmise pärssimisest ensüüm adenüültsüklaasi inhibeerimise teel, samas kui beeta-adrenergilised toimed tulenevad adenüültsüklaasi aktiivsuse stimuleerimisest. Fenüülefriinil on ka kaudne toime, vabastades depoodest norepinefriini. Farmakodünaamilised toimed Fenüülefriin toimib põhiliselt kardiovaskulaarsele süsteemile. Parenteraalne manustamine suurendab süstoolset ja diastoolset vererõhku. Kaasuv vasopressiivne reaktsioon fenüülefriinile põhjustab olulist reflektoorset bradükardiat, mida saab blokeerida atropiini abil; pärast atropiini manustamist suurendavad ravimi suured annused vaid kergelt südame löögisagedust. Südame väljutusmaht on kergelt vähenenud ja perifeerne resistentsus on märkimisväärselt suurenenud. Tsirkulatsiooniaeg

pikeneb veidi ning venoosne vererõhk on pisut suurenenud; venoosne konstriktsioon ei ole märkimisväärne. Enamus vereringesüsteemist on konstriktsioonis; verevool on vähenenud neerusiseselt, nahas ja jäsemetes, kuid südames on verevool suurenenud. Kopsuveresooned on konstriktsioonis ja kopsuarteris on vererõhk suurenenud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Fenüülefriin on tugev vasokonstriktor, mis toimib pea eranditult alfa1-adrenergiliste retseptorite stimuleerimise kaudu. Sedasi tekkinud arteriaalne vasokonstriktsioon, millega kaasub ka venoosne vasokonstriktsioon, põhjustab vererõhu tõusu ja reflektoorset bradükardiat ning selle vasopressiivne toime on nõrgem kui noradrenaliinil, kuid toime kestus on pikem. Seda kasutatakse parenteraalselt hüpotensiivsete seisundite raviks, mis esinevad näiteks vereringepuudulikkuse, üld- või spinaalanesteesia või ravimindutseeritud hüpotensiooni ajal. Paljudes avaldatud kliinilistes uuringutes kasutati fenüülefriini väikese riskiga rasedatel spinaalanesteesias läbiviidud keiserlõike ajal. Fenüülefriin võimaldas hoida ema vererõhku pea algtasemel, vähendas iivelduse ja oksendamise esinemist ega põhjustanud loote atsidoosi. Tugev arteriaalne vasokonstriktsioon põhjustab ventrikulaarse väljutusfraktsiooni resistentsuse suurenemist (südame järelkoormus suureneb) ja vähendab südame väljutusmahtu. See on vähem väljendunud tervetel inimestel, kuid võib ägeneda juhul, kui patsiendil on juba südamepuudulikkus.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine Pärast ühekordset annustamist on jaotusruumala 340 liitrit.

Eritumine Fenüülefriin eritub olulisel määral neerude kaudu m-hüdroksümandelhappena ja fenooli konjugaatidena. Fenüülefriini süstimisel subkutaanselt või intramuskulaarselt saabub toime 10 kuni 15 minuti pärast. Subkutaanse ja intramuskulaarse süste toime püsib vastavalt ligikaudu ühe ja kuni kahe tunni jooksul. Pärast intravenoosset süstimist on toime kestus 20 minutit. Seonduvus plasmavalkudega on teadmata. Puuduvad andmed farmakokineetika kohta patsientide erirühmades.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad muud prekliinilised andmed ravimi ohutuse kohta, kui need, mida on selles ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatud. Puuduvad prekliinilised andmed fertiilsuse kohta ja toimete kohta reproduktiivsusele pärast fenüülefriini manustamist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks) Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Biorphen on kokkusobimatu leeliseliste lahuste, rauasoolade ja teiste metallide, fenütoiinnaatriumi ja oksüdeerivate ainetega.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Ampullid: 3 aastat. Viaal: 30 kuud.

Kasutada kohe pärast avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Biorphen 0,1 mg/ml süste-/infusioonilahus. I tüüpi selged värvitud ühe lõikepunktiga 5 ml klaasampullid. Karbis on 10 ampulli, mis sisaldavad 5 ml süste-/infusioonilahust. I tüüpi selge värvitu 50 ml klaasviaal. Karbis on 1 viaal, mis sisaldab 50 ml süste-/infusioonilahust.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Biorphen 0,1 mg/ml süste-/infusioonilahust ei ole vaja enne kasutamist lahjendada. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sintetica GmbH Albersloher Weg 11 48155 Münster Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

997519

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.12.2019 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.01.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026