Boncel – Ravimi omaduste kokkuvõte (suukaudne lahus 25000 RÜ/1 ml)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Boncel 25 000 RÜ suukaudne lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml suukaudset lahust (1 ampull) sisaldab 0,625 mg kolekaltsiferooli, mis vastab 25 000 RÜ D - vitamiinile. INN: Colecalciferolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudne lahus (suukaudne vedelik).

Läbipaistev, kergelt kollakas, õlijas, apelsinilõhnaga vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• D-vitamiini vaeguse ravi täiskasvanutel ja noorukitel.
• D-vitamiini vaeguse vältimine kõrge riskiga täiskasvanutel ja noorukitel.
• Täiendav manustamine, eelistatult koos kaltsiumiga, lisaks spetsiifilisele osteoporoosi ravile patsientidel, kellel on risk D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse tekkeks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annuse peab raviarst määrama individuaalselt, sõltuvalt vajaminevast D-vitamiini kogusest. Annustamine

Lapsed

• D-vitamiini vaeguse vältimine 12…18-aastastel noorukitel: 25 000 RÜ (üks ampull) iga 6 nädala järel.
• D-vitamiini vaeguse ravi 12…18-aastastel noorukitel: 25 000 RÜ (üks ampull) üks kord iga 2 nädala järel 6 nädala jooksul (millele järgneb säilitusravi annuses 400…1000 RÜ ööpäevas).

Täiskasvanud

• D-vitamiini vaeguse vältimine: 25 000 RÜ kuus (üks ampull), teatud olukordades võib olla vajadus suuremate annuste järele, vt allpool.
• D-vitamiini vaeguse ravi (seerumi 25(OH)D <25 ng/ml) 50 000 RÜ nädalas (2 ampulli) 6…8 nädala jooksul, millele järgneb säilitusravi (vajadusel 1400…2000 RÜ ööpäevas; 25(OH)D kontrollmääramised tuleb teha ligikaudu kolm kuni neli kuud pärast säilitusravi algust kinnitamaks, et taotletud sisaldus on saavutatud).
• Täiendav manustamine lisaks spetsiifilisele osteoporoosi ravile: 25 000 RÜ kuus (1 ampull).

Teatud populatsioonidel on D-vitamiini vaeguse tekkeks kõrgem risk ja nad võivad vajada suuremaid annuseid ning seerumi 25(OH)D sisalduse jälgimist:

• Hooldusravil või hospitaliseeritud isikud
• Eakad patsiendid
• Vähihaiged
• Kardiovaskulaarhaigustega patsiendid, eriti hüpertoonikud
• Autoimmuunhaigustega patsiendid
• Mustanahalised
• Isikud, kellel on vähene kokkupuude päikesevalgusega, kas kaitseriietuse kandmise või päikesekaitsekreemide pideva kasutamise tõttu
• Rasvunud isikud
• Osteoporoosiga patsiendid
• Kaasuvalt teatud ravimeid kasutavad isikud (nt krambivastased ravimid, glükokortikosteroidid)
• Imendumishäiretega patsiendid, sh põletikuline sooltehaigus ja tsöliaakia
• Isikud, kellel on hiljuti ravitud D-vitamiini vaegust ning vajavad säilitusravi.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Boncel’i ei tohi kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annustamist korrigeerida.

Manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks.

Patsientidele tuleb soovitada võtta Boncel’i eelistatult peamise toidukorraga (vt lõik 5.2 Farmakokineetilised omadused – “Imendumine”). Kogu ampulli sisu tuleb tühjendada otse suhu ja alla neelata või tühjendada lusikasse ja siis alla neelata. Boncel’i võib võtta ka väikese koguse külma või leige toiduga segatuna vahetult enne manustamist.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Hüperkaltseemia ja/või hüperkaltsiuuria. Nefrolitiaas ja/või nefrokaltsinoos. Raske neerukahjustus. D-vitamiini hüpervitaminoos. Alla 12-aastased lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele tuleb D-vitamiini manustada ettevaatusega ning jälgida selle toimet kaltsiumi ja fosfaatide sisaldusele. Boncel’i ei tohi kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (vt ka lõigud 4.2 ja 4.3). Tuleb arvestada pehmete kudede kaltsifikaatide tekkeriskiga. Ettevaatus on vajalik kardiovaskulaarhaiguste ravi saavate patsientide puhul (vt lõik 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed – südameglükosiidid, sh digitaalis).

Boncel’i tuleb ettevaatusega määrata sarkoidoosiga patsientidele, sest nendel võib D-vitamiini metaboliseerumine vitamiini aktiivseks vormiks olla tunduvalt intensiivsem. Neil patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kaltsiumi sisaldust veres ja uriinis.

D-vitamiini koguannusega tuleb arvestada, kui kasutatakse teisi D-vitamiini sisaldavaid ravimeid, tarbitakse D-vitamiiniga rikastatud toitu ja D-vitamiiniga rikastatud piima ning kui patsient viibib palju päikese käes.

D-vitamiini sisaldavate preparaatide kasutamise ja neerukivide tekke vaheline tõenduspõhine seos ei ole veel selge, kuid risk on tõenäoline, eriti kaltsiumi samaaegsel lisamisel raviskeemi. Täiendavat kaltsiumi manustamist peab kaaluma iga patsiendi puhul eraldi. Kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid tuleb manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Krambivastaste ravimite (nt fenütoiin) või barbituraatide (ja võimalik, et ka maksaensüüme indutseerivate teiste ravimite) samaaegne kasutamine võib D-vitamiini toimet vähendada, inaktiveerides selle metabolismi.

Ravi korral tiasiiddiureetikumidega, mis vähendavad kaltsiumi eritumist uriiniga, on soovitatav jälgida kaltsiumikontsentratsiooni vereseerumis.

Samaaegne glükokortikosteroidide kasutamine võib D-vitamiini toimet vähendada.

Ravi ajal digitaalist või teisi südameglükosiide sisaldavate ravimitega võib D-vitamiini manustamine suurendada südameglükosiidide toksilisust (arütmia). Vajalik on range meditsiiniline jälgimine koos seerumi kaltsiumitaseme kontrollimise ja EKG parameetrite jälgimisega.

Samaaegne ravi ioonvahetusvaikudega (nt kolestüramiin, kolestipoolvesinikkloriid, orlistaat) või lahtistitega (nt parafiiniõli) võib vähendada D-vitamiini imendumist seedetraktist.

Tsütotoksiline aine aktinomütsiin ja imidasooli tüüpi seenevastased ravimid mõjutavad D-vitamiini toimet, inhibeerides neerudes 25-hüdroksüvitamiin D konversiooni 1,25-dihüdroksüvitamiin D-ks ensüüm 25-hüdroksüvitamiin D-1-hüdroksülaasi abil.

Kolekaltsiferoolil on tõestatud P-glükoproteiin (P-gp) afiinsus, mis näitab võimalikku koostoimet P-gp substraatidega (nt feksofenadiin, loperamiid, kinidiin).

D-vitamiin võib tõenäoliselt interakteeruda statiinidega, mis metaboliseeruvad CYP3A4 süsteemi abil (nt atorvastatiin, simvastatiin või teised statiinid), ning rifampiini ja isoniasiidiga, mis on samuti vastavalt CYP3A4 ensüümi indutseerija ja inhibiitor.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus D-vitamiini vaegus on nii emale kui lapsele ohtlik. Puuduvad teated, et D -vitamiin oleks embrüole/lootele kahjulik soovitatud annustes. Raseduse ajal tuleb vältida D-vitamiini üleannustamist, sest pikaajaline hüperkaltseemia võib põhjustada lapsel füüsilist ja vaimset peetust, supervalvulaarset aordistenoosi ja retinopaatiat. Boncel’i suuri annuseid tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui selleks on absoluutne vajadus ja ainult meditsiinilise järelevalve tingimustes. Imetamine Boncel ja selle metaboliidid imenduvad rinnapiima. Sellega peab arvestama, kui rinnapiimatoidul olevale lapsele manustatakse täiendavalt D-vitamiini.

Fertiilsus D -vitamiini toime kohta inimese fertiilsusele puuduvad andmed. Piiratud prekliinilised andmed viitavad asjaolule, et D-vitamiini hüpervitaminoosist tingitud hüperkaltseemia võib mõjutada rottide viljakust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Boncel ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele. Esinemissageduste kategooriad on määratletud järgmiselt: aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: hüperkaltseemia ja hüperkaltsiuuria.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: nahasügelus, lööve ja urtikaaria.

Seedetrakti häired Teadmata: kõhukinnisus, kõhugaasid, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid Mürgistuse sümptomid on vähe väljendunud ja avalduvad järgmiselt: iiveldus, oksendamine, alguses ka kõhulahtisus, hiljem kõhukinnisus, isutus, väsimus, peavalu, lihasevalu, liigesevalu, lihasenõrkus, pidev unisus, asoteemia, polüdipsia ja polüuuria ning lõppstaadiumis dehüdratsioon. Tüüpilised biokeemilised leiud on hüperkaltseemia, hüperkaltsiuuria, aga ka seerumi 25– hüdroksükolekaltsiferooli sisalduse tõus.

Üleannustamise ravi D-vitamiini kroonilise üleannustamise ravi seisneb diureesi forsseerimises ning vajadusel glükokortikosteroidide või kaltsitoniini manustamises.

Üleannustamine nõuab sageli püsiva ja teatavatel asjaoludel eluohtliku hüperkaltseemia ravimeetmeid.

Esmane meede on D-vitamiini preparaatide ärajätmine; D-vitamiini intoksikatsioonist põhjustatud hüperkaltseemia normaliseerumine võtab mitu nädalat. Sõltuvalt hüperkaltseemia raskusastmest on kasutatavateks meetmeteks madala kaltsiumisisaldusega või kaltsiumivaba dieet, rikkalik vedelikutarbimine, uriinierituse suurendamine furosemiidi manustamisega, aga ka glükokortikosteroidide ja kaltsitoniini manustamine.

Normaalse neerufuktsiooni korral saab kaltsiumisisaldust usaldusväärselt vähendada isotoonilise naatriumkloriidi lahuse infusiooniga (3…6 liitrit 24 tunni jooksul), millele on lisatud furosemiidi ja mõnedel juhtudel ka naatriumedetaati 15 mg/kg kehakaalu kohta tunnis, millega kaasub kaltsiumisisalduse ja EKG pidev jälgimine. Oligoanuuria korral on seevastu vajalik teostada hemodialüüs (kaltsiumivaba dialüsaat).

Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Vitamiinid, Vitamiinid A ja D, nende omavahelised kombinatsioonid, Vitamiin D ja selle analoogid, ATC-kood: A11CC05

Bioloogiliselt aktiivne D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist seedetraktist, kaltsiumi kaasamist osteoididesse ja kaltsiumi vabanemist luukoest. Peensooles soodustab ta kaltsiumi kiiret ja hilistüüpi tagasihaaret. Stimuleeritakse ka fosfaatide passiivset ja aktiivset transporti. Neerudes inhibeerib ta kaltsiumi ja fosfaatide ekskretsiooni tubulaarse resorptsiooni soodustamise kaudu. D-vitamiini bioloogiliselt aktiivne vorm inhibeerib otseselt paratüreoidhormooni (PTH) tootmist kõrvalkilpnäärmes. Lisaks inhibeerib PTH sekretsiooni veel kaltsiumi suurenenud resorptsioon peensoolest, mis toimub bioloogiliselt aktiivse D-vitamiini mõjul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

D-vitamiini farmakokineetika on hästi teada.

Imendumine D-vitamiin imendub hästi seedetraktist sapi manulusel, seega manustamine päeva peamise söögikorra ajal võib soodustada D-vitamiini imendumist.

Jaotumine ja biotransformatsioon See hüdroksüleeritakse maksas 25-hüdroksükolekaltsiferooliks, mis allub edasisele hüdroksüleerumisele neerudes ja moodustub aktiivne metaboliit 1,25-dihüdroksükolekaltsiferool (kaltsitriool).

Eritumine Metaboliidid tsirkuleerivad veres seotuna spetsiifiliste alfaglobuliinidega, D-vitamiin koos oma metaboliitidega eritub peamiselt sapi ja roojaga.

Patsientide erirühmade iseloomustus Neerukahjustusega isikutel on 57% madalam metaboolne kliirens võrreldes tervete vabatahtlikega.

Kuna D-vitamiini piisavaks imendumiseks on vajalik sapi olemasolu, siis võib maksa- ja sapikahjustus mõjutada D-vitamiini imendumist sooltest.

Rasvunud isikud ei suuda nii hästi hoida päikese toimel moodustunud D-vitamiini taset ning vajavad tõenäoliselt vitamiini vaeguse korvamiseks D-vitamiini suuremaid suukaudseid annuseid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid ainult sellistes kontsentratsioonides, mis olid suuremad kui inimesel maksimaalselt kasutatavad annused, mis näitab, et kliinilisel kasutamisel ei ole need toimed olulised. Hüperkaltseemiat täheldati korduvtoksilisuse uuringutes suurte annuste kasutamisel. Pikaajalise hüpekaltseemia tingimustes tekkisid histoloogilised muutused (kaltsifikatsioon) kõige sagedamini neerudes, südames, veresoontes ja maos.

Kolekaltsiferool on loomadel suurtes annustes teratogeenne. Terapeutilistele annustele ekvivalentsetes annustes kolekaltsiferool ei ole teratogeenne.

Kolekaltsiferoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne toime.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tokoferoolatsetaat Polüglütserüüloleaat (E475)

Rafineeritud oliiviõli Magusa apelsini koore õli

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Hoida ampulle välispakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda. Mitte hoida külmkapis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad PVC/PVDC/PE ampullid. Karpides 1, 2, 3, 4 või 12 läbipaistvat PVC/PVDC/PE ampulli. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB ”Orivas“ J. Jasinskio g. 16B LT- 03163 Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER

960618

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.03.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.06.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025