Biseptol - tablett (100mg +20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Biseptol, 100 mg/20 mg tabletid

Biseptol, 400 mg/80 mg tabletid

Biseptol, 800 mg/160 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Biseptol 120 mg: üks tablett sisaldab 100 mg sulfametoksasooli ja 20 mg trimetoprimi. Biseptol 480 mg: üks tablett sisaldab 400 mg sulfametoksasooli ja 80 mg trimetoprimi. Biseptol 960 mg: üks tablett sisaldab 800 mg sulfametoksasooli ja 160 mg trimetoprimi.

INN. Sulfamethoxazolum, trimethoprimum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett.

Biseptol 120 mg: 8 mm diameetriga 2,7...3,6 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “Bs”.

Biseptol 480 mg: 13 mm diameetriga 4,0...4,8 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “Bs”.

Biseptol 960 mg: 15 mm diameetriga 5,0...5,3 mm paksune tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Sulfametoksasooli ja trimetoprimi kombinatsioonile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, pneumotsüstoos. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pneumocystis, Staphylococcus (v.a metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne

Staphylococcus epidermidis), Streptococcus pneumoniae (v.a penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Viridans-grupi streptokokid;

uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis, Staphylococcus saprophyticus.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Kuseteede infektsioonid täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel ja noorukitel. Tavaline sulfametoksasooli/trimetoprimi suukaudne annus on 960 mg kaks korda ööpäevas: ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Kuseteede infektsioonid 6...12-aastastel lastel. Tavaline ööpäevane annus on 6...8 mg/kg trimetoprimi ja 30...40 mg/kg sulfametoksasooli 2 annuseks jagatuna (480 mg kotrimoksasooli) iga 12 tunni järel. Ravimit võetakse tavaliselt 10 päeva. Alla 6-aastased lapsed: Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks

alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

Märkus. Tüsistumata tsüstiiti tuleb ravida ühekomponentse antibakteriaalse preparaadiga.

Kroonilise bronhiidi ägenemised täiskasvanutel. Tavaline kotrimoksasooli suukaudne annus on 960 mg kaks korda ööpäevas: ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Pneumotsüstpneumoonia täiskasvanutel ja lastel. Diagnoositud infektsiooniga patsientidel on annus 25 mg/kg sulfametoksasooli ja 5 mg/kg trimetoprimi iga 6 tunni järel.

Pneumotsüstoosi profülaktika. Täiskasvanud: 960 mg kotrimoksasooli üks kord ööpäevas.

Lapsed: 900 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas, jagatuna 2 võrdseks annuseks, mis manustatakse 12- tunniste vahedega, kolmel järjestikusel nädalapäeval. Ööpäevane koguannus ei tohi olla suurem kui 1920 mg (s.o 16 tabletti à 120 mg, 4 tabletti à 480 mg või 2 tabletti à 960 mg).

Annustamisjuhised neerupuudulikkuse korral

Neerupuudulikkuse korral tuleb määrata sulfametoksasooli sisaldus seerumis. Vereanalüüs võetakse igal kolmandal ravipäeval 12 tundi pärast viimase annuse võtmist. Ravi tuleb katkestada, kui sulfametoksasooli kontsentratsioon plasmas tõuseb üle 150 µg/ml. Kui sulfametoksasooli kontsentratsioon plasmas langeb alla 120 µg/ml (näiteks pärast hemodialüüsi), võib ravi jätkata.

4.3Vastunäidustused

Anamneesis ülitundlikkus sulfoonamiidide, trimetoprimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Folaatide defitsiidist tingitud megaloblastiline aneemia. Rasedus.

Rinnaga toitmine, kui laps on alla kahe kuu vanune, kui vastsündinul esineb hüperbilirubineemia või erütrotsüütide glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkus, samuti enneaegsete vastsündinute puhul.

Raske maksakahjustus.

Porfüüria, kuna ravim võib vallandada ägeda porfüüriahoo. Kasutamine alla 2 kuu vanustel lastel – vt lõik 4.4. Samaaegselt metotreksaadiga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Harvadel juhtudel on sulfoonamiidide kasutamisega seoses esinenud surmaga lõppenud reaktsioone, sh Stevens-Johnsoni sündroomi, Lyelli sündroomi, ägedat maksanekroosi, aplastilist aneemiat ja muud liiki luuüdikahjustust ning hingamissüsteemi haaravaid ülitundlikkusreaktsioone.

Tüsistuste, eriti nahalööbe, kurguvalu, palaviku, liigesvalu, köha, hingelduse ja ikteruse tekkimisel tuleb ravi katkestada ning sellest koheselt arsti informeerida.

Sulfametoksasooli/trimetoprimi tuleb ettevaatlikult manustada maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele, samuti folaatide defitsiidi korral (nt eakad patsiendid, alkohoolikud, krambivastast ravi saavad patsiendid, malabsorptsioonisündroomiga patsiendid ning vaegtoitumusseisunditega patsiendid) ning samuti raskete allergiate või bronhiaalastma korral.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav regulaarselt (igakuiselt) määrata vererakkude arvu, kuna esineb oht folaatide defitsiidist tingitud verepildi asümptomaatiliste muutuste tekkimiseks. Sulfametoksasooli/trimetoprimi ei tohi kasutada raskete vereloomesüsteemi haigustega patsientidel, v.a täieliku jälgimise tingimustes.

Kogu ravikuuri jooksul tuleb säilitada küllaldane uriinieritus. In vivo tingimustes esineb kristalluuriat harva, kuid ravi saavatelt patsientidelt võetud uriini jahutamisel on selles leidunud sulfoonamiidide kristalle. Alatoitumusega patsientidel võib ravimi kasutamine olla seotud suurema ohuga.

Kotrimoksasooli võtmise ajal võib esineda kerge raskusega kuni eluohtlikku pseudomembranoosset koliiti. Seetõttu on selle haiguse õige diagnoos esmatähtis patsientidel, kellel esines kõhulahtisust. Mõõduka raskusega kuni rasketel juhtudel tuleb patsientidele manustada vedelikke, elektrolüüte ja antibakteriaalseid ravimeid, mis on efektiivsed Clostridium difficile vastu (metronidasool või vankomütsiin).

Biseptol sisaldab bioloogiliselt aktiivseid aineid: propüleenglükooli, mis võib põhjustada sümptomeid, mis sarnanevad pärast alkoholi tarbimist nähtavatele, ning parahüdroksübensoaadi estreid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (võimalikud hilist tüüpi reaktsioonid).

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi defitsiidiga patsientidel võib tekkida hemolüüs.

Eakate puhul on vajalik ettevaatus; ravimi määramisel tuleb arvestada neeru- ning maksafunktsiooni languse võimalusega. Eakatel patsientidel on tavalisest suurem risk kõrvaltoimete (sh eriti maksa- ja neerufunktsiooni kahjustuse) tekkimiseks. Eakatel patsientidel tekivad sageli nahareaktsioonid, luuüdi supressioon ning trombotsütopeenia koos purpuriga või ilma selleta. Samaaegne diureetikumide manustamine suurendab purpuri tekkeohtu.

Kuna Pneumocystis carinii pneumoonia raviks kasutatakse suuremaid annuseid, on kõrvaltoimete esinemissagedus HIV-infektsiooniga patsientide seas eriti kõrge (eelkõige erineva raskusastmega allergilised nahareaktsioonid). Nende patsientide puhul on vajalik ravimi kontsentratsioonide määramine seerumist, kuna vaatamata normaalsele kreatiniini kliirensile võib Biseptol’i toimeainete kliirens neerude kaudu olla kristalluuria tõttu oluliselt vähenenud. Aeg-ajalt on tekkinud hüpokaleemia või eluohtlik hüperkaleemia koos raske hüponatreemiaga, mistõttu tuleb mõne päeva jooksul pärast ravi alustamist korduvalt määrata kaaliumi ja naatriumi sisaldust seerumis.

Manustamine lastele. Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioon:

Metotreksaat: metotreksaadi toimed ja hematoloogiline toksilisus suurenevad, mille põhjuseks on metotreksaadi väljatõrjumine plasmavalkude sidumiskohtadelt, neerude kaudu eritumise vähenemine ja dihüdrofolaadi reduktaasi aditiivne inhibeerimine.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid:

Eakatel patsientidel, kes saavad samaaegselt diureetilist ravi, ennekõike tiasiididega, esineb suurem trombotsütopeenia tekkeoht.

Sulfametoksasool/trimetoprim pärsib fenütoiini metabolismi ning pikendab fenütoiini poolväärtusaega ligikaudu 39% võrra. Fenütoiini kliirens väheneb samal ajal ligikaudu 27% võrra. Fenütoiini sisaldus plasmas võib tõusta toksilise tasemeni. Eelistada tuleks mõnda muud infektsioonivastast ravimit. Kui see ei ole võimalik, tuleb sulfoonamiidide kasutamise ajal ja selle järgselt patsienti hoolikalt jälgida ning kontrollida fenütoiini sisaldust seerumis. Vajadusel muuta annuseid.

Kaaliumisisaldust suurendavad ravimid: hüperkaleemia oht.

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatus:

Zidovudiin: suureneb hematoloogiline toksilisus seoses dihüdrofolaadi reduktaasi aditiivse pärssimisega. Vajalik on sagedasem verepildi kontroll.

Varfariin (jt suukaudsed antikoagulandid): suukaudsete antikoagulantide aktiivsuse tõus ja suurenenud risk verejooksu tekkeks. Tõenäoline mehhanism: väljatõrjumine plasmavalkude sidumiskohtadelt. Protrombiini aja ja INR-i jälgimine. Suukaudsete diabeediravimite annuste kohandamine infektsioonivastase ravi ajal ja 8 päeva pärast ravi lõppu.

Tsüklosporiin: kreatiniini taseme tõus ja tsüklosporiini taseme võimalik vähenemine seerumis. Digoksiin: eakatel patsientidel võib digoksiini plasmasisaldus tõusta.

Foolhappe efektiivsus megaloblastilise aneemia ravimisel võib kotrimoksasooli samaaegsel manustamisel langeda teatud määral või täielikult.

Rifampitsiini kliirens võib kotrimoksasooli ja rifampitsiini koos manustamisel langeda (rifampitsiini seerumikontsentratsioonid suurenevad ja rifampitsiini AUC suureneb).

Kloorpropamiid, tolbutamiid: raske hüpoglükeemia oht. Hoiatada patsienti ja soovitada sagedasemat veresuhkru väärtuste kontrolli. Infektsioonivastase ravi ajal ja selle järgselt võib olla vajalik hüpoglükeemiliste sulfoonamiidide annuste kohandamine.

Pürimetamiin: megaloblastiline aneemia, mis tekib sagedamini mõlema ravimi kasutamisel suurtes annustes (kahe 2,4-diaminopürimidiini kombinatsioonist tingitud foolhappe puudus). Vajalikud on verepildi regulaarne kontroll ja samaaegselt foolhappe manustamine (regulaarsed lihasesisesed süsted).

Koostoimed laboratoorsete analüüsidega. Trimetoprim võib mõjutada vereseerumi metotreksaaditaseme määramiseks kasutatavat ensümaatilist testi, kuid sarnane koostoime puudub, kui metotreksaadi taset määratakse radioimmunoloogilisel meetodil.

Sulfametoksasool/trimetoprim võib mõjutada Jaffe leeliselise pikraadi reaktsioonil põhinevat kreatiniini määramise meetodit, põhjustades normaalsete väärtuste korral ligikaudu 10% ülehinnangut.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Raseduse ja imetamise ajal on ravimi manustamine vastunäidustatud.

Trimetoprim ja sulfametoksasool läbivad platsentaarbarjääri. Sünnieelselt ravimiga kokkupuutes olnud vastsündinutel (eelkõige enneaegsetel) esineb suurem risk hüperbilirubineemia tekkeks. Toimeained imenduvad rinnapiima. Rinnaga ei tohi toita alla kahe kuu vanuseid imikuid, glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi defitsiidi või hüperbilirubineemiaga vastsündinuid ja imikuid ning samuti enneaegseid vastsündinuid.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravim ei mõjuta psühhomotoorset võimekust, autojuhtimise ega masinatega töötamise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, isutus) ning nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi).

Lisaks eelnevale on olnud teateid ka järgnevate kõrvaltoimete kohta.

Kõrvaltoimete hindamisel võetakse aluseks järgmised esinemissagedused: Väga sage: (≥ 1/10)

Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

Väga harv: (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt: seente ülekasv (kandidoos)

Üleannustamise korral võivad tekkida iiveldus, oksendamine, pearinglus, segasus. Trimetoprimi ägeda üleannustamise korral on teatatud luuüdi supressioonist.

Krooniline intoksikatsioon: sulfametoksasooli/trimetoprimi suurte annuste pikaajalisel manustamisel võib kujuneda luuüdi supressioon, mis avaldub trombotsütopeenia, leukopeenia või megaloblastilise aneemiana. Luuüdi kahjustuse tekkimisel tuleks manustada leukovoriini, mille annuseks soovitavad mõned autorid 5...15 mg ööpäevas.

Ravi. Peamisteks ravipõhimõteteks on ravimi elimineerimine (maoloputus või oksendamine) ning suures koguses vedeliku manustamine, kui diurees on ebapiisav, kuid neerufunktsioon normaalne. Uriini happestamine kiirendab trimetoprimi eritumist, kuid võib suurendada sulfoonamiidi kristallisatsiooni ohtu neerudes. Jälgida tuleb patsiendi vererakkude arvu, vereplasma elektrolüütide ja teiste biokeemiliste näitajate väärtusi. Luuüdikahjustuse või ikteruse ilmnemisel tuleb rakendada vastavat ravi. Hemodialüüs on eliminatsiooniks mõõdukalt efektiivne, peritoneaaldialüüs ebaefektiivne.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Sulfoonamiidide kombinatsioonid trimetoprimiga, k.a derivaadid; ATC- kood: J01EE01

Kompleksne antibakteriaalne ravim, mis sisaldab sulfametoksasooli (paraaminobensoehappega konkureeriv folaadisünteesi inhibeeriv mõõduka toimekestusega ravim) ja trimetoprimi, bakteriaalse dihüdrofoolhappe reduktaasi (ensüüm, mille toimel tekib bioloogiliselt aktiivne tetrahüdrofoolhape) inhibiitorit. Üht ja sama biokeemilist rada mõjutavate ainete toimed summeeruvad sünergistliku antibakteriaalse toimena. Uuringud on näidanud, et nende ravimite kombineerimisel kujuneb bakterite resistentsus välja palju aeglasemalt kui nende ravimite üksikult kasutamise korral.

5.2Farmakokineetilised omadused

Mõlemad toimeained imenduvad seedetraktist kiiresti ja hästi. Mõlema toimeaine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis kujuneb pärast suukaudset manustamist 1...4 tunni jooksul. Trimetoprim seondub 70% ulatuses ja sulfametoksasool 44...62% ulatuses vereplasma valkudega. Toimeainete jaotumine on aga erinev. Sulfoonamiid jõuab suurel määral ekstratsellulaarsesse ruumi, trimetoprim jaotub ühtlaselt kogu organismi vees. Lisaks on trimetoprimi leitud kõrges kontsentratsioonis bronhide ja prostata sekreedis ning sapis. Sulfametoksasooli kontsentratsioon organismi vedelikes on madalam. Mõlemat toimeainet on toimivas kontsentratsioonis leitud rögas, tupeeritises ning keskkõrvavedelikus. Sulfametoksasooli jaotusruumala on 0,36 l/kg ja trimetoprimi vastav näitaja on 2,0 l/kg.

Mõlemad toimeained metaboliseeruvad maksas. Sulfoonamiid peamiselt atsetüleeritakse ja konjugeeritakse glükuroonhappega, trimetoprim oksüdeeritakse ja hüdroksüleeritakse.

Mõlemad toimeained erituvad peamiselt uriiniga, glomerulaarfiltratsiooni ning aktiivse tubulaarse sekretsiooni teel. Toimeainete kontsentratsioon uriinis on märksa kõrgem kui vereseerumis. 72 tunni jooksul eritub 84,5% manustatud sulfametoksasooli annusest ja 66,8% trimetoprimi annusest. Poolväärtusaeg vereplasmas on sulfametoksasoolil 10 tundi ja trimetoprimil 8...10 tundi. Neerukahjustuse korral on mõlema toimeaine eliminatsiooni poolväärtusaeg vereplasmas pikenenud, mistõttu on vajalik ka ravimi annuste kohandamine.

Nii sulfametoksasool kui trimetoprim erituvad inimese rinnapiima ning läbivad platsentaarbarjääri.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Inimestele mõeldud kliinilistest annustest suuremate trimetoprimi ja sulfametoksasooli annuste manustamisel rottidele täheldati suulaelõhe juhtusid ja teistele folaadi antagonistidele tüüpilisi loote väärarenguid. Kui põhjuseks on olnud trimetoprim, saab neid ära hoida folaatide manustamisega. Inimeste kliinilistest annustest suuremate annuste manustamisel täheldati küülikutel abortide teket.