Bicacel 50 mg
Bicacel 50 mg
Bicacel 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Bicacel 50 mg
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Bicacel 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 50 mg bikalutamiidi. INN. Bicalutamidum
Abiaine: iga tablett sisaldab 60,44 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on märgistus BCM 50.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kaugelearenenud eesnäärmevähi ravi kombinatsioonis luteiniseerivat hormooni vabastava hormooni (LHRH) analoogiga või kirurgilise kastratsiooniga.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud mehed, kaasaarvatud eakad patsiendid: annuseks on üks 50 mg tablett võetuna suukaudselt üks kord ööpäevas, koos toiduga või ilma, alati samal ajal (tavaliselt hommikuti või õhtuti).
Tabletid tuleb tervelt, koos vedelikuga alla neelata.
Bikalutamiidravi tuleb alustada vähemalt 3 päeva enne ravi alustamist LHRH analoogiga või samaaegselt kirurgilise kastratsiooniga.
Lapsed ja noorukid
Bikalutamiid ei ole näidustatud lastele ja noorukitele. Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Bikalutamiidi kasutamisega raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) kogemus puudub.
Maksakahjustus
Kerge maksapuudulikkusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel võib ravim organismi akumuleeruda (vt lõik 4.4).
4.3 Vastunäidustused
Bikalutamiid on vastunäidustatud naistele ja lastele.
Bikalutamiid on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Terfenadiini, astemisooli või tsisapriidi samaaegne manustamine bikalutamiidiga on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Bikalutamiid metaboliseerub ulatuslikult maksas. Andmed viitavad, et raske maksakahjustusega patsientidel võib eliminatsioon olla aeglasem, ning see võib viia bikalutamiidi akumulatsioonini. Seega peab bikalutamiidi kasutamisel mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel olema eriti ettevaatlik.
Maksakahjustuse tekke võimaluse tõttu peaks regulaarselt kontrollima maksafunktsiooni näitajaid. Enamikel juhtudel kujuneb maksakahjustus välja 6 kuu jooksul pärast ravi alustamist bikalutamiidiga
Seoses bikalutamiidiga on tõsiseid maksafunktsiooni muutuseid ja raskeid maksakahjustusi täheldatud harva. Esinenud on surmajuhtumeid (vt lõik 4.8). Raskete muutuste esinemisel tuleb bikalutamiidravi katkestada.
LHRH agoniste saavatel meestel on täheldatud glükoosi taluvuse langust. See võib avalduda diabeedina või glükeemilise kontrolli kadumisena eelnevalt teadaoleva diabeediga haigetel. Seetõttu tuleb kaaluda veresuhkru taseme jälgimist bikalutamiidi ja LHRH agonistide kombineeritud ravi saavatel patsientidel.
Bikalutamiid pärsib tsütokroom P450 (CYP3A4) aktiivsust, mistõttu peab olema ettevaatlik, kui manustatakse samaaegselt ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Bikalutamiid 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, pärilikku tüüpi laktaasi defitsiidiga või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Puuduvad tõendid bikalutamiidi ja LHRH analoogide vaheliste farmakodünaamiliste või farmakokineetiliste koostoimete kohta.
In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiidi R-enantiomeer on isoensüüm CYP3A4 inhibiitor ja avaldab nõrgemat pärssivat toimet CYP2C9, 2C19 ja 2D6 aktiivsusele.
Kuigi kliinilised uuringud, kus kasutati tsütokroom P450 (CYP) aktiivsuse markerina antipüriini, ei tõendatud ravimi võimalikku koostoimet bikalutamiidiga, oli keskmine midasolaami sisaldus plasmas (AUC) pärast 28-päevast bikalutamiidiga koosmanustamist 80% suurem. Kitsa terapeutilise laiusega ravimite korral võib selline suurenemine olla oluline. Seetõttu on terfenadiini, astemisooli ja tsisapriidi samaaegne kasutamine bikalutamiidiga vastunäidustatud (vt lõik 4.3) ning tuleb olla ettevaatlik, kui samaaegselt bikalutamiidiga kasutatakse selliseid ravimeid nagu tsüklosporiin ja kaltsiumikanali blokaatorid. Nende ravimite puhul võib olla vajalik annuste vähendamine, eriti kui ilmneb nende toimete tugevnemine või kõrvaltoimete teke. Tsüklosporiini puhul soovitatakse hoolikalt jälgida ravimi kontsentratsiooni plasmas ja patsiendi kliinilist seisundit nii pärast bikalutamiidravi alustamist kui selle lõppu.
Ettevaatlik peab olema bikalutamiidi määramisel koos ravimi oksüdatsiooni inhibeerivate ravimitega, nagu tsimetidiin ja ketokonasool. Selle tagajärjel võib suureneda bikalutamiidi kontsentratsioon plasmas, mis võib teoreetiliselt tõsta kõrvaltoimete esinemissagedust.
In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiid võib välja tõrjuda kumariini rühma antikoagulandi, varfariini, tema valguga seondumise kohast. Seega soovitatakse hoolikalt jälgida protrombiiniaega, kui kumariini tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel alustatakse bikalutamiidravi.
4.6 Rasedus ja imetamine
Bikalutamiid on vastunäidustatud naistele ning seda ei tohi anda rasedatele või imetavatele emadele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
On ebatõenäoline, et bikalutamiid mõjutab patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Siiski tuleb märkida, et vahel võib esineda unisust. Patsiendid, keda see puudutab, peavad olema tähelepanelikud.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni 1/1000 kuni 1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Üldised häired ja Väga sage Asteenia, ödeem
manustamiskoha
reaktsioonid
Sage Valu rinnus
Uuringud Sage Kehakaalu suurenemine
a Maksafunktsiooni häired on harva rasked ning on sageli ajutised, iseenesest lahenevad või paranevad kas ravi jätkamisel või pärast ravi lõpetamist.
b Bikalutamiidiga ravitud patsientidel on maksapuudulikkust esinenud harva, kuid põhjuslikku seost ei ole kindlalt tõestatud. Tuleb kaaluda perioodilist maksafunktsiooni näitajate kontrollimist (vt ka lõik 4.4).
c Võib väheneda, kui toimub samaaegne kastratsioon.
Lisaks on kliinilistes uuringutes teatatud ka südamepuudulikkusest (uuringuarstide arvates võimaliku kõrvaltoimena, sagedusega >1%) kui bikalutamiidi kasutati koos LHRH analoogiga. Puuduvad tõendid põhjuslikust seosest ravimiga.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisest inimesel puuduvad kogemused. Puudub antidoot, ravi on sümptomaatiline. Dialüüsist ei pruugi abi olla, kuna bikalutamiid seondub suures osas valkudega ning teda uriinis muutmatul kujul ei leidu. Näidustatud on üldised toetavad ravimeetmed, sh eluliste näitajate pidev jälgimine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antiandrogeenid, ATC-kood: L02BB03
Bikalutamiid on mittesteroidne antiandrogeen, millel ei esine muud endokriinset aktiivsust. Ta seondub androgeeniretseptoritega, aktiveerimata geeniekspressiooni ning pärsib seega androgeenset stimulatsiooni. Selle pärssimise tulemuseks on eesnäärme kasvaja taandareng. Kliiniliselt võib bikalutamiidi katkestamine põhjustada teatud patsientide rühmal antiandrogeeni ärajätusündroomi.
Bikalutamiid on ratsemaat, mille antiandrogeenne aktiivsus on peaaegu täielikult seotud R- enantiomeeriga.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Suukaudse manustamise järgselt imendub bikalutamiid hästi. Puuduvad tõendid, et toit mõjutaks kliiniliselt olulisel määral biosaadavust.
S-enantiomeer eritub organismist kiiresti, võrreldes R-enantiomeeriga, mille eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 nädal.
Bikalutamiidi regulaarsel igapäevasel manustamisel on R-enantiomeeri kontsentratsioon plasmas võrreldes S-enantiomeeriga ligikaudu 10-kordne, mis tuleneb selle pikemast eliminatsiooni poolväärtusajast.
Bikalutamiidi annuse juures 50 mg ööpäevas on R-enantiomeeri plasmakontsentratsioon ligikaudu 9 mikrogrammi/ml. Plasmas olevatest enantiomeeride üldarvust tasakaalukontsentratsiooni tingimustes 99% moodustab R-enantiomeer, mis omab ka peamist terapeutilist toimet.
R-enantiomeeri farmakokineetikat ei mõjuta patsiendi vanus, neerupuudulikkus ega kerge kuni mõõdukas maksakahjustus. On näidatud, et raske maksakahjustusega patsientidel elimineerub R-enantiomeer plasmast aeglasemalt.
Bikalutamiid seondub suurel määral valkudega (ratsemaat 96 %, R-bikalutamiid 99,6 %) ning metaboliseerub ulatuslikult (oksüdatsiooni ja glükuronisatsiooni teel): metaboliidid erituvad ligikaudu võrdsetes proportsioonides nii neerude kui sapi kaudu.
Kliinilises uuringus leiti, et R-bikalutamiidi keskmine kontsentratsioon bikalutamiid 150 mg saavate meeste seemnevedelikus oli 4,9 mikrogrammi/ml. Bikalutamiidi kogus, mis suguühte ajal naispartnerile potentsiaalselt üle kantakse, on väike ning võrdub ligikaudu 0,3 mikrogrammi/kg. See kogus on väiksem loomkatsetes kindlaks tehtud järglastele soovimatuid toimeid tekitavast kogusest.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Bikalutamiid on puhas ja tugevatoimeline androgeeni retseptori antagonist nii katseloomadel kui inimestel. Peamine sekundaarne farmakoloogiline toime on maksas CYP450-sõltuvate segafunktsiooniga oksüdaaside indutseerimine. Inimestel ei ole ensüüminduktsiooni täheldatud. Loomadel on muutused sihtorganis selgelt seotud bikalutamiidi primaarse ja sekundaarse farmakoloogilise toimega. Nendeks muutusteks on androgeensõltuvate kudede taandareng, kilpnäärme, maksa ja Leydig'i rakkude hüperplaasiad ning neoplaasiad või kasvajad, meessoost järglaste soolise diferentseerumise häire; isasloomade pöörduv viljatus. Genotoksilisuse uuringud ei ole näidanud bikalutamiidil mingit mutageenset potentsiaali. Kõik loomkatsetes ilmnenud kõrvaltoimed arvatakse olevat liigispetsiifilised, mis ei ole inimestele kliinilistes tingimustes olulised.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Povidoon K-29/32 Krospovidoon (tüüp IA) Naatriumlaurüülsulfaat Magneesiumstearaat
Tableti kate: Laktoosmonohüdraat Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool 4000
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PE/PVDC/Al blister, karp.
Pakend sisaldab 5, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 40, 50, 56, 80, 84, 90, 98, 100, 140, 200, 280 õhukese
polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Genthon BV Microweg 22 6545 CM Nijmegen Holland
8. MÜÜGILOA NUMBRID
698110
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
31.08.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud augustis 2010