Bicalan 50mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Bicalan 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 50 mg bikalutamiidi.
INN. Bicalutamidum

Abiaine: Üks tablett sisaldab 60,44 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge, ümmargune, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on märgistus
BCM 50.


4. KLIINILISED
ANDMED
(gonadoreliin) analoogiga või
kirurgilise kastratsiooniga.

4.2
Annustamine ja manustamisviis
analoogiga või
samaaegselt kirurgilise kastratsiooniga.

Lapsed ja noorukid
Bikalutamiid ei ole näidustatud lastele ja noorukitele.

Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Bikalutamiidi kasutamisega raske
neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) kogemus puudub (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus
Kerge maksakahjustusega patsiendid ei vaja annuse korrigeerimist. Mõõduka kuni raske
maksakahjustusega patsientidel võib ravim organismi kumuleeruda (vt lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

Bikalutamiidi ei tohi anda haigetele, kellel esineb ülitundlikkus bikalutamiidi või ravimi ükskõik
millise abiaine suhtes.

agonistide koosmanustamisel.

Bikalutamiid inhibeerib tsütokroom P450 (CYP 3A4), mistõttu tohib seda vaid suure ettevaatusega
manustada üheaegselt ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP 3A4 vahendusel (vt lõigud 4.3
ja 4.5).

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-
galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed
analoogide vaheliste farmakodünaamiliste või farmakokineetilisi koostoimete
kohta puuduvad tõendid..
In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiidi R-enantiomeer on isoensüüm CYP 3A4 inhibiitor ja
avaldab nõrgemat pärssivat toimet CYP 2C9, 2C19 ja 2D6 aktiivsusele.

Kuigi kliinilised uuringud, kus kasutati tsütokroom P450 (CYP) aktiivsuse markerina antipüriini, ei
viidanud võimalikele koostoimetele bikalutamiidiga, tõusis keskmine midasolaami sisaldus plasmas
(AUC) kuni 80% pärast 28-päevast samaaegset manustamist bikalutamiidiga. Kitsa terapeutilise
laiusega ravimite korral võib selline tõus olla oluline. Seetõttu on terfenadiini, astemisooli ja tsisapriidi
kasutamine samaaegselt bikalutamiidiga vastunäidustatud (vt lõik 4.3) ning ettevaatusega tuleb
bikalutamiidi manustada samaaegselt tsüklosporiini ja kaltsiumikanalite blokaatoritega. Vajalikuks
võib osutuda nende ravimite annuste vähendamine, eriti juhul, kui täheldatakse ravimi toime
tugevnemist või kõrvaltoimete teket. Tsüklosporiini kasutamisel soovitatakse selle
plasmakontsentratsiooni ja patsiendi kliinilise seisundi jälgimist pärast bikalutamiidiga ravi alustamist
või katkestamist.

Bikalutamiidi tuleb ettevaatlikult kasutada koos ravimite oksüdatsiooni pärssivate ravimitega, nagu
tsimetidiin ja ketokonasool. Teoreetiliselt võib see kaasa tuua bikalutamiidi plasmakontsentratsiooni
tõusu, millega omakorda võib kaasneda kõrvaltoimete esinemissageduse tõus.

In vitro katsed on näidanud, et bikalutamiid võib tõrjuda kumariini tüüpi antikoagulandi varfariini
selle sidumiskohtadelt plasmavalkudel. Seetõttu soovitatakse kumariini tüüpi antikoagulante
kasutavatel patsientidel jälgida bikalutamiidiga ravi alustades hoolikalt protrombiini aega.

4.6 Rasedus ja imetamine

Bikalutamiid on naistele vastunäidustatud ning seda ei tohi manustada raseduse või rinnaga toitmise
ajal.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Bikalutamiid ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele Siiski
tuleb märkida, et vahel võib esineda unisust. Patsiendid, keda see puudutab, peavad olema
tähelepanelikud.

4.8 Kõrvaltoimed

Selles lõigus toodud kõrvaltoimed on defineeritud järgmiselt: väga sage (1/10); sage (1/100 kuni
<1/10); aeg-ajalt (1/1000 kuni 1/100); harv (1/10000 kuni 1/1000); väga harv (1/10000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1: kõrvaltoimete esinemissagedus
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus

analoog)
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
Aneemia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Ülitundlikkusreaktsioonid (sh
angioneurootiline turse ja urtikaaria)
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage
Anoreksia
Psühhiaatrilised häired
Sage
Libiido langus, depressioon
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Pearinglus
Sage
Unisus
Vaskulaarsed häired
Sage
Kuumahood
Respiratoorsed, rindkere ja
Aeg-ajalt
Interstitsiaalne kopsuhaigus
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus
Sage
Düspepsia,
kõhupuhitus
Maksa ja sapiteede häired
Sage
Maksatalitluse häired (sh
transaminaaside aktiivsuse tõus,
ikterus)/maksa ja sapiteede häireda

Harv
Maksapuudulikkus b
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Alopeetsia, hirsutism/ juuste uuesti
kahjustused
kasv, kuiv nahk, sügelus, lööve
Neerude ja kuseteede häired
Väga sage
Hematuuria
Reproduktiivse süsteemi ja
Väga sage
Günekomastia, rinnanäärmete
rinnanäärme häired
tundlikkusc

Sage
Impotentsus
Üldised häired ja
Väga sage
Asteenia, valu rinnus, turse
manustamiskoha reaktsioonid
Uuringud
Sage
Kehakaalu tõus

a Maksatalitluse häired on harva rasked ning sageli mööduvad, paranedes või lahenedes ravi
jätkamisel või katkestamisel.
b Bikalutamiidi kasutanud patsientidel on maksapuudulikkus tekkinud harva ja selle põhjuslik seos
ravimiga ei ole kinnitust leidnud. Kaaluma peaks regulaarset maksatalitluse näitajate kontrollimist (vt
ka lõik 4.4).
c Samaaegse kastratsiooniga võib väheneda.

analoogi
kombinatsioonravi korral (võimaliku kõrvaltoimena uuringuarstide arvates, sagedusega >1%).
Kõrvaltoime põhjuslik seos ravimiga ei ole kinnitust leidnud.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest inimesel ei ole teatatud. Ravimil puudub spetsiifiline antidoot; üleannustamise
korral peab ravi olema sümptomaatiline. Dialüüs ei pruugi aidata, kuna bikalutamiid on tugevalt
seondunud verevalkudega ning uriinis seda muutumatuna ei leidu. Näidustatud on üldine toetav ravi,
sh pidev patsiendi jälgimine


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: antiandrogeenid,
ATC-kood: L02BB03

Bikalutamiid on mittesteroidne antiandrogeen, millel ei esine muud endokriinset aktiivsust. Ta
seondub androgeeniretseptoritega, aktiveerimata geeniekspressiooni ning pärsib seega androgeenset
stimulatsiooni. Selle pärssimisest tuleneb eesnäärme kasvaja taandareng. Kliinilisest seisukohast võib
bikalutamiidi ärajätmisest tuleneda teatud patsiendirühmal antiandrogeeni võõrutussündroom.

Bikalutamiid on ratsemaat, mille antiandrogeenne aktiivsus on peaaegu täielikult seotud (R)-
enantiomeeriga.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Bikalutamiid imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Puuduvad igasugused tõendid, et toit
mõjutaks kliiniliselt olulisel määral biosaadavust.

(S)-enantiomeer puhastub organismist kiiresti, võrreldes (R)-enantiomeeriga, mille eliminatsiooni
poolväärtusaeg plasmast on ligikaudu 1 nädal.

Bikalutamiidi regulaarsel igapäevasel manustamisel on (R)-enantiomeeri maksimaalne
kontsentratsioon vereplasmas, võrreldes (S)-enantiomeeriga, ligikaudu 10-kordne, mis on tingitud
selle pikast eliminatsiooni poolväärtusajast.

Bikalutamiidi annuse juures 50 mg ööpäevas on R-enantiomeeri vereplasmakontsentratsioon ligikaudu
9 mikrogrammi/ml. Enantiomeeride üldarvust vereplasmas tasakaalukontsentratsiooni tingimustes on
99% (R)-enantiomeerid, mis omavad olulist rolli ravitoimes.

(R)-enantiomeeri farmakokineetikat ei mõjuta patsiendi vanus, neerukahjustus ega kerge kuni
mõõdukas maksakahjustus. On näidatud, et (R)-enantiomeer elimineerub plasmast aeglasemalt raske
maksakahjustusega patsientidel.

Bikalutamiid seondub suurel määral valkudega (ratsemaat 96 %, R-bikalutamiid99,6 %) ning
metaboliseerub (oksüdatsiooni ja glükuronisatsiooni teel) ulatuslikult. Metaboliidid elimineeruvad
ligikaudu võrdsetes proportsioonides nii neerude kui sapi kaudu. Pärast eritumist sappi, toimub
glükoroniidi hüdrolüüs. Uriinis esineb harva metaboliseerunud bikalutamiidi.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Bikalutamiid on puhas ja tugevatoimeline androgeeni retseptori antagonist nii katseloomadel kui
inimestel. Peamine sekundaarne farmakoloogiline toime on maksas CYP450-sõltuvate
segafunktsiooniga oksüdaaside indutseerimine. Inimestel ei ole ensüüminduktsiooni täheldatud.
Loomadel on muutused sihtorganis selgelt seotud bikalutamiidi primaarse ja sekundaarse
farmakoloogilise toimega. Nendeks muutusteks on androgeensõltuvate kudede taandareng,
kilpnäärme, maksa ja Leydig"i rakkude hüperplaasiad ning neoplaasiad või kasvajad, meessoost
järglaste soolise diferentseerumise häire; isasloomade pöörduv viljatus. Genotoksilisuse uuringud ei
ole näidanud bikalutamiidil mingit mutageenset potentsiaali. Kõiki loomkatsetes ilmnenud
kõrvaltoimeid on peetud liigispetsiifilisteks, kliinilistes tingimustes ei ole need inimese seisukohalt
olulised


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Krospovidoon
Povidoon K-29/32
Magneesiumstearaat
Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate
Laktoosmonohüdraat
Hüpromelloos
Makrogool 4000
Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVDC/alumiinium blisterpakend, karp
Pakendis 5, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 84, 90, 98, 100, 140, 200 või 280 õhukese polümeerikattega
tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Lannacher Heilmittel G.m.b.H.,
Schlossplatz 1
8502 Lannach
Austria


8.
MÜÜGILOA NUMBER

551607


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

15.06.2007


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010