Biseptol - tablett (400mg +80mg)

ATC Kood: J01EE01

Toimeaine: sulfametoksasool +trimetoprim

Tootja: Pharmaceutical Works Polfa in Pabiance Joint Stock Co

Artikli sisukord

BISEPTOL
tablett (400mg +80mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Biseptol, 100 mg/20 mg tabletid

Biseptol, 400 mg/80 mg tabletid

Biseptol, 800 mg/160 mg tabletid

Sulfametoksasool/trimetoprim

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Biseptol ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Biseptol’i võtmist

3.Kuidas Biseptol’i võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Biseptol’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Biseptol ja milleks seda kasutatakse

Biseptol on bakteritevastase toimega kombinatsioonpreparaat, mis sisaldab sulfametoksasooli (mõõduka toimekestusega sulfoonamiidi) ja trimetoprimi. Ravimi mõlemad komponendid mõjutavad bakteritel üht ja sama biokeemilist rada, tugevdades seeläbi üksteise toimet ning takistades bakterite resistentsuse väljakujunemist.

Ravimi mõlemad toimeained imenduvad seedetraktist kiiresti ja hästi, suukaudsel manustamisel kujuneb mõlema toimeaine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis välja 1...4 tunni jooksul. Mõlemat toimeainet esineb toimivas kontsentratsioonis paljudes kudedes ja kehavedelikes.

Neerupuudulikkusega patsientidel on mõlema toimeaine eritumine aeglustunud, mistõttu on vajalik ka ravimi annuste kohandamine.

Mõlemad toimeained erituvad inimese rinnapiima ning tungivad ka loote vereringesse.

Biseptol’i kasutatakse sulfoonamiidide ja trimetoprimi kombinatsioonile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonide ravis: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, pneumotsüstoos (alglooma Pneumocystis tekitatud kopsupõletik).

Kliiniliselt oluline toimespekter: Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pneumocystis, Staphylococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne

Staphylococcus epidermidis), Streptococcus pneumoniae (välja arvatud penitsilliinresistentne

Streptococcus pneumoniae), Viridans-streptokokid; uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral:

Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis, Staphylococcus saprophyticus.

2. Mida on vaja teada enne Biseptol’i võtmist

Ärge kasutage Biseptol’i

-kui olete sulfametoksasooli, trimetoprimi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui teil on folaatide puudulikkusest tingitud megaloblastiline aneemia.

-kui teil on raske maksakahjustus.

-kui teil on porfüüria (teatud ainevahetushaigus).

-kui te olete rase või toidate last rinnaga (kui laps on alla kahe kuu vanune, kui vastsündinul esineb hüperbilirubineemia või erütrotsüütide glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkus, samuti enneaegsete vastsündinute puhul).

-lastel vanuses alla 2 kuu (kollatõve oht).

-samaaegselt metotreksaadiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Biseptol’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kirjanduse andmetel on sulfoonamiidide kasutamisel harva esinenud surmaga lõppenud tüsistusi – näiteks Stevens-Johnsoni sündroom, Lyelli sündroom, äge maksakärbus, aplastiline aneemia ja muud liiki luuüdikahjustused ning hingamissüsteemi haaravad ülitundlikkusreaktsioonid.

Kui Biseptol’i kasutamise käigus tekivad nahalööve, kurguvalu, palavik, liigesvalu, köha, hingeldus, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), valulik ja raskendatud urineerimine, kõhu- või nimmevalu, tuleb ravi katkestada ning tekkinud sümptomitest koheselt arsti informeerida.

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, samuti folaatide puudusega patsientidel (näiteks alkohoolikutel, eakatel patsientidel, krambivastaseid ravimeid kasutavatel patsientidel, imendumishäiretega või alatoitumusega patsientidel) ning samuti raskete allergiliste reaktsioonide või bronhiaalastmaga patsientidel peab ravi Biseptol’iga toimuma erilise ettevaatusega. Arsti tuleb ülalmainitud seisundite sümptomitest informeerida.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav regulaarselt (igakuiselt) määrata vererakkude arvu, kuna esineb oht folaatide puudusest tingitud verepildi muutuste tekkeks. Raskete vereloomesüsteemi haigustega patsientidel ei tohiks Biseptol’i kasutada, või kui, siis põhjaliku arstliku jälgimise tingimustes.

Kogu ravi jooksul tuleb säilitada küllaldane uriinieritus, seega tuleks Biseptol’i kasutamise ajal rohkesti vedelikku juua.

Kotrimoksasooli võtmise ajal võib esineda kerge raskusega kuni eluohtlikku pseudomembranoosset koliiti. Seetõttu on selle haiguse õige diagnoos esmatähtis patsientidel, kellel esines kõhulahtisust. Mõõduka raskusega kuni rasketel juhtudel tuleb patsientidele manustada vedelikke, elektrolüüte ja antibakteriaalseid ravimeid, mis on efektiivsed Clostridium difficile vastu (metronidasool või vankomütsiin).

Biseptol’i raskeid kõrvaltoimeid (maksa- või neerukahjustust, raskeid nahareaktsioone, punavereliblede moodustumise pärssumist) esineb sagedamini eakatel patsientidel. Eakate puhul on vajalik ettevaatus.

Kuna Pneumocystis carinii pneumoonia (teatud kopsupõletik) raviks kasutatakse suuremaid annuseid, on kõrvaltoimete esinemissagedus HIV-infektsiooniga patsientide seas eriti kõrge (eelkõige erineva raskusastmega allergilised nahareaktsioonid). Nende patsientide puhul on vajalik ravimi kontsentratsioonide määramine seerumist. Aeg-ajalt on tekkinud hüpokaleemia või eluohtlik hüperkaleemia koos raske hüponatreemiaga, mistõttu tuleb mõne päeva jooksul pärast ravi alustamist korduvalt määrata kaaliumi ja naatriumi sisaldust seerumis.

Lapsed

Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

Muud ravimid ja Biseptol

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Vastunäidustatud kombinatsioon

Samaaegne kasutamine koos metotreksaadiga on vastunäidustatud (metotreksaadi toimed ja toksilisus vereloomele suurenevad).

Mittesoovitatavad kombinatsioonid

Eakatel patsientidel, kes saavad samaaegselt Biseptol’iga mõningaid diureetikume (näiteks tiasiide), esineb suurem luuüdikahjustuse tekkeoht.

Biseptol’i samaaegsel kasutamisel koos fenütoiiniga pikeneb fenütoiini ravitoime kestus. Eelistada tuleks mõnda muud infektsioonivastast ravimit.

Kasutamisel koos kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega esineb suurenenud hüperkaleemia oht.

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatus

Zidovudiin: suureneb hematoloogiline toksilisus. Vajalik on sagedasem verepildi kontroll. Biseptol võib tugevdada varfariini ja teiste antikoagulantide (vere hüübimist takistavad ravimid) toimet, mistõttu võib vajalikuks osutuda nimetatud ravimite annuste kohandamine.

Vajalik on suukaudsete diabeediravimite annuste kohandamine infektsioonivastase ravi ajal ja 8 päeva pärast ravi lõppu.

Tsüklosporiin: kreatiniini taseme tõus ja tsüklosporiini taseme võimalik vähenemine seerumis. Digoksiin: eakatel patsientidel võib digoksiini plasmasisaldus tõusta.

Foolhappe efektiivsus megaloblastilise aneemia ravimisel võib kotrimoksasooli samaaegsel manustamisel langeda teatud määral või täielikult.

Rifampitsiini kliirens võib kotrimoksasooli ja rifampitsiini koosmanustamisel langeda. Kloorpropamiid, tolbutamiid: raske hüpoglükeemia oht. Patsiente tuleb hoiatada ja soovitada sagedasemat veresuhkru väärtuste kontrolli. Infektsioonivastase ravi ajal ja selle järgselt võib olla vajalik hüpoglükeemiliste sulfoonamiidide annuseid kohandada.

Pürimetamiin: megaloblastiline aneemia, mis tekib sagedamini mõlema ravimi kasutamisel suurtes annustes (kahe 2,4-diaminopürimidiini kombinatsioonist tingitud foolhappe puudus). Vajalikud on verepildi regulaarne kontroll ja samaaegselt foolhappe manustamine (regulaarsed lihasesisesed süsted).

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Raseduse ja imetamise ajal on ravim vastunäidustatud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravim ei mõjuta psühhomotoorset võimekust, autojuhtimise ega masinatega töötamise võimet.

Biseptol sisaldab metüülhüdroksübensoaati ja propüülhüdroksübensoaati

Need abiained võivad põhjustada hilist tüüpi allergilisi reaktsioone.

3.Kuidas Biseptol’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kuseteede infektsioonid täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel ja noorukitel

Tavaline suukaudne annus on 960 mg (s.o 1 Biseptol 960 mg tablett või 2 Biseptol 480 mg tabletti) 2 korda ööpäevas. Ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Kuseteede infektsioonid 6...12-aastastel lastel

Tavaline ööpäevane annus on 6...8 mg/kg trimetoprimi ja 30...40 mg/kg sulfametoksasooli 2 annuseks jagatuna (480 mg kotrimoksasooli) iga 12 tunni järel. Ravimit võetakse tavaliselt 10 päeva.

Alla 6-aastased lapsed

Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

Kroonilise bronhiidi ägenemised täiskasvanutel

Tavaline kotrimoksasooli suukaudne annus on 960 mg (s.o 1 Biseptol 960 mg tablett või 2 Biseptol 480 mg tabletti) kaks korda ööpäevas. Ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annuseid vähendada. Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on 15...30 ml/min, tuleb annust vähendada 1/2 võrra; kui kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min, ei ole Biseptol’i kasutamine soovitatav.

Pneumocystis kopsupõletik täiskasvanutel ja lastel

Kindlalt diagnoositud infektsiooniga patsientidel on soovitatavaks annuseks 25 mg/kg sulfametoksasooli ja 5 mg/kg trimetoprimi iga 6 tunni järel.

Pneumocystis kopsupõletiku vältimine

Täiskasvanud: 960 mg (s.o 1 Biseptol 960 mg tablett või 2 Biseptol 480 mg tabletti) 1 kord ööpäevas. Lapsed: 900 mg sulfametoksasooli/trimetoprimi 1 m2 kehapinna kohta ööpäevas, manustatuna

2 annuseks jagatuna iga 12 tunni järel 3 järjestikusel päeval. Ööpäevane annus ei tohi ületada 1920 mg (s.o 4 tabletti á 480 mg või 2 tabletti á 960 mg).

Kui teil on tunne, et Biseptol’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Biseptol’i rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise tõenäolisemateks nähtudeks on iiveldus, oksendamine, pearinglus ja segasus. Trimetoprimi ägeda üleannustamise korral on teatatud luuüdi pärssimisest.

Esimese meetmena tuleks esile kutsuda oksendamine. Edasiseks raviks pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Biseptol’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõige sagedasemateks kaebusteks on seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, isutus) ja nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi).

Lisaks eelmainitule võivad tekkida ka:

-infektsioonid ja infestatsioonid: aeg-ajalt seente ülekasv (kandidoos)

-vere ja lümfisüsteemi häired: harva leukopeenia (valgeliblede vähesus), granulotsütopeenia (granulotsüütide vähesus), trombotsütopeenia (vereliistakute vähesus); väga harva agranulotsütoos (granulotsüütide vaegus), aplastiline aneemia (teatud kehvveresus), megaloblastiline aneemia (teatud kehvveresus), eosinofiilia (eosinofiilide puudus), hüpoprotrombineemia (protrombiini vaegus), methemoglobineemia (methemoglobiini esinemine veres), neutropeenia (neutrofiilide puudus);

-immuunsüsteemi häired: väga harva külmavärinad, ravimpalavik, angioneurootiline (huulte, näo, kaela, vahel ka jäsemete) turse, anafülaktilised reaktsioonid, sh seerumtõbi, nodoosne periarteriit (sõlmeline arteriväliskestapõletik), allergiline müokardiit (südamelihasepõletik), hingamisteede ülitundlikkuse sümptomid ja nähud, süsteemne erütematoosne luupus;

-seedetrakti häired: sageli iiveldus, oksendamine; harva kõhulahtisus, stomatiit (suupõletik), glossiit (keelepõletik), kõhuvalu; väga harva isutus, pseudomembranoosne koliit (raskekujuline sooltepõletik), pankreatiit (kõhunäärmepõletik);

-neerude ja kuseteede häired: väga harva kristalluuria (kristallid uriinis), uriinierituse suurenemine, neerupuudulikkus, interstitsiaalne nefriit (neerupõletik), toksiline nefroos koos oliguuria või anuuriaga, uurea lämmastiku ja kreatiniini taseme tõus vereplasmas;

-naha ja nahaaluskoe kahjustused: sageli nahalööve (dermatiit, ekseem, urtikaaria), kihelus; väga harva valgustundlikkus, Henoch-Shönleini purpur, multiformne erüteem, üldised nahareaktsioonid, üldised allergilised reaktsioonid, eksfoliatiivne dermatiit; väga harva on teatatud potentsiaalselt eluohtlikest nahalöövetest (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs) (vt lõik 2).

-maksa ja sapiteede häired: väga harva transaminaaside aktiivsuse ja bilirubiini sisalduse tõus seerumis, hepatiit (maksapõletik), kolestaas (sapipais), äge maksanekroos (maksakärbus);

-ainevahetus- ja toitumishäired: väga harva kaaliumi, naatriumi, glükoosi kontsentratsiooni langus veres (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);

-närvisüsteemi häired: väga harva ükskõiksus (apaatia), ajukelmepõletik, ataksia (liigutuste- ja koordinatsioonihäired), peavalu, depressioon, krambid, hallutsinatsioonid, pinin kõrvus ja peapööritus, neuropaatia (sh perifeersete närvide põletik);

-lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: väga harva liiges- ja lihasvalu;

-respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: väga harva hingeldus, köha, kopsuinfiltraadid;

-muud: nõrkus, väsimus, unisus.

Pneumocystis carinii pneumoonia ravi korral ilmnevad kõrvaltoimed

Väga harv: rasked ülitundlikkusreaktsioonid, lööve, palavik, neutropeenia, trombotsütopeenia, maksaensüümide aktiivsuse tõus, hüperkaleemia, hüponatreemia (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Biseptol’i säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Biseptol sisaldab

-Toimeained on sulfametoksasool ja trimetoprim.

Üks Biseptol 120 mg tablett sisaldab 100 mg sulfametoksasooli ja 20 mg trimetoprimi. Üks Biseptol 480 mg tablett sisaldab 400 mg sulfametoksasooli ja 80 mg trimetoprimi. Üks Biseptol 960 mg tablett sisaldab 800 mg sulfametoksasooli ja 160 mg trimetoprimi.

-Teised koostisosad on:

Biseptol 120 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool.

Biseptol 480 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool.

Biseptol 960 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool, naatriumtärklisglükolaat.

Kuidas Biseptol välja näeb ja pakendi sisu

Biseptol 120 mg: 8 mm diameetriga 2,7...3,6 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “BS”.

Biseptol 480 mg: 13 mm diameetriga 4,0...4,8 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “BS”.

Biseptol 960 mg: 15 mm diameetriga 5,0...5,3 mm paksune tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon.

Biseptol 120 mg: tabletid on 20 kaupa pakendatud PVC/Al blisterpakendisse. Biseptol 480 mg: tabletid on 20 või 28 kaupa pakendatud PVC/Al blisterpakendisse.

Biseptol 960 mg: tabletid on 10 kaupa pakendatud plastikust (polüetüleenist) valmistatud pakendisse.

Müügiloa hoidja ja tootja

Pharmaceutical Works Polfa in Pabianice Joint-Stock Co. 95-200 Pabianice, ul. marsz. J. Piłsudskiego 5

Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Pharmaceutical Works Polfa in Pabianice Joint-Stock Co. 95-200 Pabianice, ul. marsz. J. Piłsudskiego 5

Poola

Tel:/Faks: + 4842 2152354

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2014

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Biseptol, 100 mg/20 mg tabletid

Biseptol, 400 mg/80 mg tabletid

Biseptol, 800 mg/160 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Biseptol 120 mg: üks tablett sisaldab 100 mg sulfametoksasooli ja 20 mg trimetoprimi. Biseptol 480 mg: üks tablett sisaldab 400 mg sulfametoksasooli ja 80 mg trimetoprimi. Biseptol 960 mg: üks tablett sisaldab 800 mg sulfametoksasooli ja 160 mg trimetoprimi.

INN. Sulfamethoxazolum, trimethoprimum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett.

Biseptol 120 mg: 8 mm diameetriga 2,7...3,6 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “Bs”.

Biseptol 480 mg: 13 mm diameetriga 4,0...4,8 mm paksune tablett, mille ühele küljele on pressitud “Bs”.

Biseptol 960 mg: 15 mm diameetriga 5,0...5,3 mm paksune tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Sulfametoksasooli ja trimetoprimi kombinatsioonile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, pneumotsüstoos. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pneumocystis, Staphylococcus (v.a metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne

Staphylococcus epidermidis), Streptococcus pneumoniae (v.a penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Viridans-grupi streptokokid;

uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis, Staphylococcus saprophyticus.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Kuseteede infektsioonid täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel ja noorukitel. Tavaline sulfametoksasooli/trimetoprimi suukaudne annus on 960 mg kaks korda ööpäevas: ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Kuseteede infektsioonid 6...12-aastastel lastel. Tavaline ööpäevane annus on 6...8 mg/kg trimetoprimi ja 30...40 mg/kg sulfametoksasooli 2 annuseks jagatuna (480 mg kotrimoksasooli) iga 12 tunni järel. Ravimit võetakse tavaliselt 10 päeva. Alla 6-aastased lapsed: Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks

alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

Märkus. Tüsistumata tsüstiiti tuleb ravida ühekomponentse antibakteriaalse preparaadiga.

Kroonilise bronhiidi ägenemised täiskasvanutel. Tavaline kotrimoksasooli suukaudne annus on 960 mg kaks korda ööpäevas: ravimit võetakse tavaliselt 10…14 päeva.

Pneumotsüstpneumoonia täiskasvanutel ja lastel. Diagnoositud infektsiooniga patsientidel on annus 25 mg/kg sulfametoksasooli ja 5 mg/kg trimetoprimi iga 6 tunni järel.

Pneumotsüstoosi profülaktika. Täiskasvanud: 960 mg kotrimoksasooli üks kord ööpäevas.

Lapsed: 900 mg/m2 kehapinna kohta ööpäevas, jagatuna 2 võrdseks annuseks, mis manustatakse 12- tunniste vahedega, kolmel järjestikusel nädalapäeval. Ööpäevane koguannus ei tohi olla suurem kui 1920 mg (s.o 16 tabletti à 120 mg, 4 tabletti à 480 mg või 2 tabletti à 960 mg).

Annustamisjuhised neerupuudulikkuse korral

Kreatiniini kliirens	Annus
Üle 30 ml/min	Standardannus
15...30 ml/min	Pool standardannusest
Alla 15 ml/min	Vastunäidustatud

Neerupuudulikkuse korral tuleb määrata sulfametoksasooli sisaldus seerumis. Vereanalüüs võetakse igal kolmandal ravipäeval 12 tundi pärast viimase annuse võtmist. Ravi tuleb katkestada, kui sulfametoksasooli kontsentratsioon plasmas tõuseb üle 150 µg/ml. Kui sulfametoksasooli kontsentratsioon plasmas langeb alla 120 µg/ml (näiteks pärast hemodialüüsi), võib ravi jätkata.

4.3Vastunäidustused

Anamneesis ülitundlikkus sulfoonamiidide, trimetoprimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Folaatide defitsiidist tingitud megaloblastiline aneemia. Rasedus.

Rinnaga toitmine, kui laps on alla kahe kuu vanune, kui vastsündinul esineb hüperbilirubineemia või erütrotsüütide glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkus, samuti enneaegsete vastsündinute puhul.

Raske maksakahjustus.

Porfüüria, kuna ravim võib vallandada ägeda porfüüriahoo. Kasutamine alla 2 kuu vanustel lastel – vt lõik 4.4. Samaaegselt metotreksaadiga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Harvadel juhtudel on sulfoonamiidide kasutamisega seoses esinenud surmaga lõppenud reaktsioone, sh Stevens-Johnsoni sündroomi, Lyelli sündroomi, ägedat maksanekroosi, aplastilist aneemiat ja muud liiki luuüdikahjustust ning hingamissüsteemi haaravaid ülitundlikkusreaktsioone.

Tüsistuste, eriti nahalööbe, kurguvalu, palaviku, liigesvalu, köha, hingelduse ja ikteruse tekkimisel tuleb ravi katkestada ning sellest koheselt arsti informeerida.

Sulfametoksasooli/trimetoprimi tuleb ettevaatlikult manustada maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele, samuti folaatide defitsiidi korral (nt eakad patsiendid, alkohoolikud, krambivastast ravi saavad patsiendid, malabsorptsioonisündroomiga patsiendid ning vaegtoitumusseisunditega patsiendid) ning samuti raskete allergiate või bronhiaalastma korral.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav regulaarselt (igakuiselt) määrata vererakkude arvu, kuna esineb oht folaatide defitsiidist tingitud verepildi asümptomaatiliste muutuste tekkimiseks. Sulfametoksasooli/trimetoprimi ei tohi kasutada raskete vereloomesüsteemi haigustega patsientidel, v.a täieliku jälgimise tingimustes.

Kogu ravikuuri jooksul tuleb säilitada küllaldane uriinieritus. In vivo tingimustes esineb kristalluuriat harva, kuid ravi saavatelt patsientidelt võetud uriini jahutamisel on selles leidunud sulfoonamiidide kristalle. Alatoitumusega patsientidel võib ravimi kasutamine olla seotud suurema ohuga.

Biseptol sisaldab bioloogiliselt aktiivseid aineid: propüleenglükooli, mis võib põhjustada sümptomeid, mis sarnanevad pärast alkoholi tarbimist nähtavatele, ning parahüdroksübensoaadi estreid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (võimalikud hilist tüüpi reaktsioonid).

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi defitsiidiga patsientidel võib tekkida hemolüüs.

Eakate puhul on vajalik ettevaatus; ravimi määramisel tuleb arvestada neeru- ning maksafunktsiooni languse võimalusega. Eakatel patsientidel on tavalisest suurem risk kõrvaltoimete (sh eriti maksa- ja neerufunktsiooni kahjustuse) tekkimiseks. Eakatel patsientidel tekivad sageli nahareaktsioonid, luuüdi supressioon ning trombotsütopeenia koos purpuriga või ilma selleta. Samaaegne diureetikumide manustamine suurendab purpuri tekkeohtu.

Kuna Pneumocystis carinii pneumoonia raviks kasutatakse suuremaid annuseid, on kõrvaltoimete esinemissagedus HIV-infektsiooniga patsientide seas eriti kõrge (eelkõige erineva raskusastmega allergilised nahareaktsioonid). Nende patsientide puhul on vajalik ravimi kontsentratsioonide määramine seerumist, kuna vaatamata normaalsele kreatiniini kliirensile võib Biseptol’i toimeainete kliirens neerude kaudu olla kristalluuria tõttu oluliselt vähenenud. Aeg-ajalt on tekkinud hüpokaleemia või eluohtlik hüperkaleemia koos raske hüponatreemiaga, mistõttu tuleb mõne päeva jooksul pärast ravi alustamist korduvalt määrata kaaliumi ja naatriumi sisaldust seerumis.

Manustamine lastele. Biseptol’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 6-aastastel lastel lämbumisohu tõttu. Noorematele kui 6-aastastele lastele on saadaval sobivad ravimid suspensiooni vormis.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioon:

Metotreksaat: metotreksaadi toimed ja hematoloogiline toksilisus suurenevad, mille põhjuseks on metotreksaadi väljatõrjumine plasmavalkude sidumiskohtadelt, neerude kaudu eritumise vähenemine ja dihüdrofolaadi reduktaasi aditiivne inhibeerimine.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid:

Eakatel patsientidel, kes saavad samaaegselt diureetilist ravi, ennekõike tiasiididega, esineb suurem trombotsütopeenia tekkeoht.

Sulfametoksasool/trimetoprim pärsib fenütoiini metabolismi ning pikendab fenütoiini poolväärtusaega ligikaudu 39% võrra. Fenütoiini kliirens väheneb samal ajal ligikaudu 27% võrra. Fenütoiini sisaldus plasmas võib tõusta toksilise tasemeni. Eelistada tuleks mõnda muud infektsioonivastast ravimit. Kui see ei ole võimalik, tuleb sulfoonamiidide kasutamise ajal ja selle järgselt patsienti hoolikalt jälgida ning kontrollida fenütoiini sisaldust seerumis. Vajadusel muuta annuseid.

Kaaliumisisaldust suurendavad ravimid: hüperkaleemia oht.

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatus:

Zidovudiin: suureneb hematoloogiline toksilisus seoses dihüdrofolaadi reduktaasi aditiivse pärssimisega. Vajalik on sagedasem verepildi kontroll.

Varfariin (jt suukaudsed antikoagulandid): suukaudsete antikoagulantide aktiivsuse tõus ja suurenenud risk verejooksu tekkeks. Tõenäoline mehhanism: väljatõrjumine plasmavalkude sidumiskohtadelt. Protrombiini aja ja INR-i jälgimine. Suukaudsete diabeediravimite annuste kohandamine infektsioonivastase ravi ajal ja 8 päeva pärast ravi lõppu.

Tsüklosporiin: kreatiniini taseme tõus ja tsüklosporiini taseme võimalik vähenemine seerumis. Digoksiin: eakatel patsientidel võib digoksiini plasmasisaldus tõusta.

Foolhappe efektiivsus megaloblastilise aneemia ravimisel võib kotrimoksasooli samaaegsel manustamisel langeda teatud määral või täielikult.

Rifampitsiini kliirens võib kotrimoksasooli ja rifampitsiini koos manustamisel langeda (rifampitsiini seerumikontsentratsioonid suurenevad ja rifampitsiini AUC suureneb).

Kloorpropamiid, tolbutamiid: raske hüpoglükeemia oht. Hoiatada patsienti ja soovitada sagedasemat veresuhkru väärtuste kontrolli. Infektsioonivastase ravi ajal ja selle järgselt võib olla vajalik hüpoglükeemiliste sulfoonamiidide annuste kohandamine.

Koostoimed laboratoorsete analüüsidega. Trimetoprim võib mõjutada vereseerumi metotreksaaditaseme määramiseks kasutatavat ensümaatilist testi, kuid sarnane koostoime puudub, kui metotreksaadi taset määratakse radioimmunoloogilisel meetodil.

Sulfametoksasool/trimetoprim võib mõjutada Jaffe leeliselise pikraadi reaktsioonil põhinevat kreatiniini määramise meetodit, põhjustades normaalsete väärtuste korral ligikaudu 10% ülehinnangut.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Raseduse ja imetamise ajal on ravimi manustamine vastunäidustatud.

Trimetoprim ja sulfametoksasool läbivad platsentaarbarjääri. Sünnieelselt ravimiga kokkupuutes olnud vastsündinutel (eelkõige enneaegsetel) esineb suurem risk hüperbilirubineemia tekkeks. Toimeained imenduvad rinnapiima. Rinnaga ei tohi toita alla kahe kuu vanuseid imikuid, glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi defitsiidi või hüperbilirubineemiaga vastsündinuid ja imikuid ning samuti enneaegseid vastsündinuid.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravim ei mõjuta psühhomotoorset võimekust, autojuhtimise ega masinatega töötamise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, isutus) ning nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi).

Lisaks eelnevale on olnud teateid ka järgnevate kõrvaltoimete kohta.

Kõrvaltoimete hindamisel võetakse aluseks järgmised esinemissagedused: Väga sage: (≥ 1/10)

Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

Väga harv: (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt: seente ülekasv (kandidoos)

Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv: leukopeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia.

Väga harv: agranulotsütoos, aplastiline aneemia, hemolüütiline aneemia, megaloblastiline aneemia, eosinofiilia, hüpoprotrombineemia, methemoglobineemia, neutropeenia.

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: külmavärinad, ravimpalavik, angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid, sh seerumtõbi, nodoosne periarteriit, allergiline müokardiit, hingamisteede ülitundlikkuse sümptomid ja nähud, süsteemne erütematoosne luupus.

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, oksendamine

Harv: kõhulahtisus, stomatiit, glossiit, kõhuvalu

Väga harv: isutus, pseudomembranoosne koliit, pankreatiit.

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv: kristalluuria, diureesi suurenemine, neerupuudulikkus, interstitsiaalne nefriit, toksiline nefroos koos oliguuria või anuuriaga, uurea lämmastiku ja kreatiniini taseme tõus vereplasmas.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: nahalööve (dermatiit, ekseem, urtikaaria), pruritus

Väga harv: valgustundlikkus, Henoch-Shönleini purpur, multiformne erüteem, generaliseerunud nahareaktsioonid, generaliseerunud allergilised reaktsioonid, eksfoliatiivne dermatiit.

Naha tõsised kõrvaltoimed (SCAR, severe cutaneous adverse reaction): väga harva on teatatud Stevens-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermise nekrolüüsist (TEN) (vt lõik 4.4).

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: transaminaaside aktiivsuse ja bilirubiini sisalduse tõus seerumis, hepatiit, kolestaas, äge maksanekroos.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv: hüpokaleemia, hüponatreemia, hüpoglükeemia (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired

Väga harv: apaatia, aseptiline meningiit, ataksia, peavalu, depressioon, krambid, hallutsinatsioonid, tinnitus ja vertiigo, neuropaatia (sh perifeerne neuriit)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga harv: artralgia, müalgia.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Väga harv: hingeldus, köha, kopsuinfiltraadid.

Muud: nõrkus, väsimus, unetus.

Pneumocystis carinii pneumoonia ravi korral ilmnevad kõrvaltoimed

Väga harv: rasked ülitundlikkusreaktsioonid, lööve, palavik, neutropeenia, trombotsütopeenia, maksaensüümide aktiivsuse tõus, hüperkaleemia, hüponatreemia (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamise korral võivad tekkida iiveldus, oksendamine, pearinglus, segasus. Trimetoprimi ägeda üleannustamise korral on teatatud luuüdi supressioonist.

Krooniline intoksikatsioon: sulfametoksasooli/trimetoprimi suurte annuste pikaajalisel manustamisel võib kujuneda luuüdi supressioon, mis avaldub trombotsütopeenia, leukopeenia või megaloblastilise aneemiana. Luuüdi kahjustuse tekkimisel tuleks manustada leukovoriini, mille annuseks soovitavad mõned autorid 5...15 mg ööpäevas.

Ravi. Peamisteks ravipõhimõteteks on ravimi elimineerimine (maoloputus või oksendamine) ning suures koguses vedeliku manustamine, kui diurees on ebapiisav, kuid neerufunktsioon normaalne. Uriini happestamine kiirendab trimetoprimi eritumist, kuid võib suurendada sulfoonamiidi kristallisatsiooni ohtu neerudes. Jälgida tuleb patsiendi vererakkude arvu, vereplasma elektrolüütide ja teiste biokeemiliste näitajate väärtusi. Luuüdikahjustuse või ikteruse ilmnemisel tuleb rakendada vastavat ravi. Hemodialüüs on eliminatsiooniks mõõdukalt efektiivne, peritoneaaldialüüs ebaefektiivne.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Sulfoonamiidide kombinatsioonid trimetoprimiga, k.a derivaadid; ATC- kood: J01EE01

Kompleksne antibakteriaalne ravim, mis sisaldab sulfametoksasooli (paraaminobensoehappega konkureeriv folaadisünteesi inhibeeriv mõõduka toimekestusega ravim) ja trimetoprimi, bakteriaalse dihüdrofoolhappe reduktaasi (ensüüm, mille toimel tekib bioloogiliselt aktiivne tetrahüdrofoolhape) inhibiitorit. Üht ja sama biokeemilist rada mõjutavate ainete toimed summeeruvad sünergistliku antibakteriaalse toimena. Uuringud on näidanud, et nende ravimite kombineerimisel kujuneb bakterite resistentsus välja palju aeglasemalt kui nende ravimite üksikult kasutamise korral.

5.2Farmakokineetilised omadused

Mõlemad toimeained imenduvad seedetraktist kiiresti ja hästi. Mõlema toimeaine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis kujuneb pärast suukaudset manustamist 1...4 tunni jooksul. Trimetoprim seondub 70% ulatuses ja sulfametoksasool 44...62% ulatuses vereplasma valkudega. Toimeainete jaotumine on aga erinev. Sulfoonamiid jõuab suurel määral ekstratsellulaarsesse ruumi, trimetoprim jaotub ühtlaselt kogu organismi vees. Lisaks on trimetoprimi leitud kõrges kontsentratsioonis bronhide ja prostata sekreedis ning sapis. Sulfametoksasooli kontsentratsioon organismi vedelikes on madalam. Mõlemat toimeainet on toimivas kontsentratsioonis leitud rögas, tupeeritises ning keskkõrvavedelikus. Sulfametoksasooli jaotusruumala on 0,36 l/kg ja trimetoprimi vastav näitaja on 2,0 l/kg.

Mõlemad toimeained metaboliseeruvad maksas. Sulfoonamiid peamiselt atsetüleeritakse ja konjugeeritakse glükuroonhappega, trimetoprim oksüdeeritakse ja hüdroksüleeritakse.

Mõlemad toimeained erituvad peamiselt uriiniga, glomerulaarfiltratsiooni ning aktiivse tubulaarse sekretsiooni teel. Toimeainete kontsentratsioon uriinis on märksa kõrgem kui vereseerumis. 72 tunni jooksul eritub 84,5% manustatud sulfametoksasooli annusest ja 66,8% trimetoprimi annusest. Poolväärtusaeg vereplasmas on sulfametoksasoolil 10 tundi ja trimetoprimil 8...10 tundi. Neerukahjustuse korral on mõlema toimeaine eliminatsiooni poolväärtusaeg vereplasmas pikenenud, mistõttu on vajalik ka ravimi annuste kohandamine.

Nii sulfametoksasool kui trimetoprim erituvad inimese rinnapiima ning läbivad platsentaarbarjääri.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Inimestele mõeldud kliinilistest annustest suuremate trimetoprimi ja sulfametoksasooli annuste manustamisel rottidele täheldati suulaelõhe juhtusid ja teistele folaadi antagonistidele tüüpilisi loote väärarenguid. Kui põhjuseks on olnud trimetoprim, saab neid ära hoida folaatide manustamisega. Inimeste kliinilistest annustest suuremate annuste manustamisel täheldati küülikutel abortide teket.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Biseptol 120 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool (0,00175 g). Biseptol 480 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool (0,0070 g). Biseptol 960 mg: kartulitärklis, talk, magneesiumstearaat, polüvinüülalkohol, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool (0,00140 g), naatriumtärklisglükolaat.

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Biseptol 120 mg: tabletid on 20 kaupa pakendatud PVC/Al blisterpakendisse. Biseptol 480 mg: tabletid on 20 või 28 kaupa pakendatud PVC/Al blisterpakendisse.

Biseptol 960 mg: tabletid on 10 kaupa pakendatud plastikust (polüetüleenist) mahutisse.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmaceutical Works Polfa in Pabianice Joint-Stock Co. 95-200 Pabianice, ul. marsz. J. Piłsudskiego 5

Poola

8.MÜÜGILOA NUMBRID

Biseptol 120 mg: 412203

Biseptol 480 mg: 412003

Biseptol 960 mg: 412103

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.04.2003/27.06.2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014