RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Anesia, 20 mg/ml süste-/infusiooniemulsioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süste-/infusiooniemulsiooni sisaldab 20 mg propofooli. Üks 50 ml viaal sisaldab 1000 mg propofooli.

INN. Propofolum

Teadaolevat toimet omav abiaine 1 ml süste-/infusiooniemulsiooni sisaldab 50 mg rafineeritud sojaoaõli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusiooniemulsioon. Valge piimjas õli-vesi tüüpi emulsioon.

Osmolaalsus: 250 kuni 390 mOsm/Kg.

pH vahemikus 6,0 kuni 8,5

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Propofool on lühitoimeline intravenoosne anesteetikum, mida kasutatakse:

• anesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks täiskasvanutel ja üle 3 aasta vanustel lastel,
• kunstlikul ventilatsioonil olevate üle 16 aasta vanuste patsientide sedatsiooniks intensiivravis,
• sedatsiooniks kirurgilistel ja diagnostilistel protseduuridel eraldi või kombinatsioonis lokaalse või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel ja üle 3 aasta vanustel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Anesiat tohivad manustada vaid anesteesia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstid. Anesiat ei tohi sedatsiooniks kirurgilise või diagnostilise protseduuri ajal manustada isik, kes viib läbi antud kirurgilist või diagnostilist protseduuri.

Pidevalt tuleb jälgida südame-, vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria). Anesteesia ja sedatsiooni ajal tekkida võivate vahejuhtumite jaoks peavad olema käepärast vajalikud elustamisvahendid.

Annust kohandatakse individuaalselt vastavalt patsiendi ravivastusele ja kasutatud premedikatsiooni alusel.

Tavaliselt on lisaks vaja manustada analgeetikume. Anesia manustamine boolussüstena ei ole soovitatav.

Anesteesia täiskasvanutel Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tuleb Anesiat tiitrida manustades ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel, kuni tekib teadvusetus.

Enamus alla 55-aastastest täiskasvanutest vajavad tavapäraselt propofooli koguannusena 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.

ASA III ja IV riskiklassi kuuluvatel patsientidel, eriti nendel, kellel on südamefunktsiooni kahjustus ja eakatel, võib olla vajalik koguannust vähendada kuni annuseni 1 mg propofooli kg kehakaalu kohta. Samuti tuleb Anesiat manustada aeglasemalt (ligikaudu 20 mg propofooli iga 10 sekundi järel).

Anesteesia säilitamine Anesteesia säilitamiseks püsiinfusioonina tuleb annust ja infusioonikiirust kohandada individuaalselt.

Anesteesia säilitamiseks piisaval tasemel on tavaliselt annuseks 4...12 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis.

Eakatel, halvas üldseisundis või hüpovoleemilistel patsientidel ja ASA III või IV riskiklassi kuuluvatel patsientidel võib Anesia annust vähendada annuseni 4 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis.

Anesteesia üle 3 aasta vanustel lastel Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Anesiat aeglaselt kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. Annust tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. Anesteesia induktsiooniks üle 8-aastastel lastel on sobivaks annuseks tavaliselt ligikaudu 2,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta. Noorematel lastel võib vajalik annus olla suurem (2,5...4 mg propofooli kg kehakaalu kohta). ASA III ja IV riskiklassiga patsientidel soovitatakse kasutada väiksemaid annuseid (vt lõik 4.4).

Anesteesia säilitamine Anesteesia säilitamiseks piisaval tasemel tuleb Anesiat manustada infusioonina. Vajalik manustamiskiirus võib patsienditi varieeruda, kuid vahemik annuses 9...15 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis võimaldab tavaliselt saavutada piisava ansesteesia. Noorematel lastel võib vajalik annus olla suurem.

ASA III ja IV riskiklassiga patsientidel soovitatakse kasutada väiksemaid annuseid (vt lõik 4.4). Kasutamise kohta alla 3-aastastel lastel ei ole veel piisavalt teavet.

Üle 16-aastaste patsientide sedatsioon intensiivravis Kunstlikul ventilatsioonil olevatel patsientidel tuleb Anesiat sedatsiooni tagamiseks manustada pideva infusioonina. Annus sõltub sedatsiooni taseme vajadusest. Tavaliselt saavutatakse piisav sedatsioon, manustades 0,3...4,0 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis (vt lõik 4.4).

Propofooli ei tohi kasutada sedatsiooniks intensiivravis 16-aastastel või noorematel patsientidel.

Intensiivraviosakonnas teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitav Anesiat manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Täiskasvanute sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral Anesia manustamise ajal tuleb patsienti pidevalt jälgida vererõhu languse, hingamisteede takistuse ja hapnikupuuduse suhtes ning vajalikud elustamisvahendid peavad olema saadaval.

Enamik patsiente vajab sedatsiooni alustamiseks annust 0,5...1 mg propofooli kg kehakaalu kohta 1...5 minuti jooksul. Sedatsiooni säilitamiseks määratakse annus sõltuvalt soovitud sedatsiooni tasemest, milleks on tavaliselt 1,5...4,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis.

ASA III ja IV riskiklassiga patsientidel võib olla vajalik vähendada nii annust kui ka annustamiskiirust. Ka üle 55-aastastel patsientidel võib olla vajalik madalam annus.

Märkus Eakad patsiendid vajavad anesteesia induktsiooniks väiksemaid Anesia annuseid. Arvesse tuleb võtta patsiendi üldist tervislikku seisundit ja vanust. Vähendatud annus tuleb manustada aeglasemalt ning tiitrida vastavalt reaktsioonile.

Isegi kui Anesiat kasutatakse anesteesia säilitamiseks ja sedatsiooniks, tuleb infusioonikiirust ja määratud propofooli kontsentratsiooni veres vähendada. ASA III ja IV riskiklassiga patsientidel võib olla vajalik täiendav annuse kui ka annustamiskiiruse vähendamine. Kiiret manustamist boolussüstena (ühekordne või korduv manustamine) ei tohi kasutada eakatel, kuna see võib viia kardiopulmonaalse depressioonini.

Üle 3 aasta vanuste laste sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral Annus ja annuste vahelised ajavahemikud valitakse vastavalt sedatsiooni soovitavale tasemele ning kliinilisele ravivastusele. Enamik lapsi vajab sedatsiooni saavutamiseks annust 1...2 mg propofooli kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamine saavutatakse tiitrides Anesiat infusiooni teel soovitud sedatsiooni tasemeni. Enamik patsiente vajab selleks annust 1,5...9 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis.

ASA III ja IV riskiklassiga patsientidel on vajalik kasutada väiksemaid annuseid.

Anesiat ei tohi kasutada sedatsiooniks intensiivravis 16-aastastel või noorematel patsientidel.

Manustamisviis Viaale tuleb enne kasutamist loksutada.

Anesia ei sisalda säilitusaineid ja on seega soodne keskkond mikroorganismide kasvuks. Seega peab ravimi manustamine toimuma otsekohe.

Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada nii Anesia kui ka infusioonisüsteemi range steriilsus. Ravimid või lahused, mida lisatakse manustatavale Anesia infusioonile, tuleb lisada võimalikult kanüüli lähedal.

Propofooli ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri. Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi Anesia infusiooni kestus ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. Infusiooni lõpus, kuid hiljemalt 12 tunni möödumisel, tuleb infusioonisüsteem ja allesjäänud Anesia ära visata; vajadusel tuleb infusioonisüsteem asendada uuega.

Anesiat ei tohi segada teiste süste- või infusioonilahustega. Kuid võimalik on propofooli manustamine koos 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahuse, 9 mg/ml (0,9 %) naatriumkloriidi süstelahuse või kombineerituna naatriumkloriidi 1,8 ml/ml (0,18%) ja glükoosi 40 mg/ml (4%) süstelahustega; ning säilitusainetevaba lidokaiini 10 mg/ml (1%) süstelahusega, kasutades veenikanüüli lähedal asuvat Y- kujulist ühendust.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks tuleb Anesiat manustada suuremasse veeni või võib vahetult enne Anesiaga anesteesia induktsiooni süstida lidokaiini süstelahust.

Lihasrelaksante, nagu atrakuurium või mivakuurium, tohib Anesiaga ühte süsteemi manustada ainult pärast infusioonisüsteemi läbiloputamist.

Manustamise kestus Manustamise kestus ei tohi ületada 7 päeva.

4.3 Vastunäidustused

Anesiat ei tohi kasutada:

• kui esineb ülitundlikkus toimeaine, sojaubade, pähklite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• anesteesiaks alla 3-aastastel lastel;
• intensiivravis sedatsiooniks 16-aastastel või noorematel lastel (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Anesia manustamisel sedatsiooniks kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride tegemiseks peab patsiente pidevalt jälgima hüpotensiooni, hingamisteede obstruktsiooni ja hapnikupuuduse varaste tunnuste suhtes.

Nagu teiste sedatiivsete ainetega, võib ka Anesia kasutamise ajal sedatsiooniks operatsioonide ajal tekkida patsiendil tahtmatuid liigutusi. Liikumatust nõudvate protseduuride ajal võivad need liigutused ohustada operatsiooni edukust.

On teatatud propofooli kuritarvitamisest ja sõltuvusest, eelkõige tervishoiutöötajate poolt. Sarnaselt teiste üldanesteetikumidega võib propofooli manustamine ilma hingamisteede asjakohase käsitluseta põhjustada fataalseid hingamistüsistusi.

Pärast Anesia manustamist tuleb enne patsiendi haiglast väljakirjutamist veenduda, et patsient on täielikult anesteesiast taastunud.

Üksikutel juhtudel võib Anesia kasutamisega seoses esineda operatsioonijärgne teadvusetuseperiood, millega võib kaasuda lihastoonuse tõus. Sellele võib, aga ei pruugi, eelneda ärkvelolekuperiood. Kuigi teadvuse taastumine on spontaanne, tuleb teadvuseta patsienti hoolikalt jälgida.

Anesia toime ei ole tavaliselt tuvastatav kauem kui 12 tundi. Patsiendi nõustamisel Anesia toime osas ja järgnevate soovituste andmisel peab arst arvesse võtma protseduuri tüüpi, samaaegselt kasutatud teiste ravimite toimet, patsiendi vanust ja seisundit.

• Patsiendi tohib koju lasta vaid koos saatjaga.
• Patsient peab olema teadlik, millal ta tohib uuesti teha tegevusi, mis nõuavad osavust ning võivad kujutada ohtu (nt mootorsõiduki juhtimine).
• Patsient peab olema teadlik, et teiste sedatiivsete ravimite (nt bensodiasepiin, opiaadid, alkohol) võtmine võib pikendada või tugevdada propofooli toimet.

Nagu teistegi intravenoossete anesteetikumide korral, tuleb Anesiat südame-, hingamiselundite, neeru- ja maksakahjustusega patsientidele, hüpovoleemilistele patsientidele või nõrgestatud organismiga patsientidele manustada ettevaatusega ja väiksema manustamiskiirusega (vt lõik 4.2).

Võimalusel tuleb südame-, vereringehäired, hingamispuudulikkus ja hüpovoleemia kompenseerida enne propofooli manustamist. Raske südamekahjustusega patsientidele tuleb Anesiat manustada ettevaatusega ja hoolika järelevalve all.

Märkimisväärse vererõhu languse tõttu võib vajalik olla plasmaasendajate, tõenäoliselt ka vasokonstriktorite manustamine ning aeglasem Anesia manustamine. Tugeva vererõhu languse tekkimise võimalust tuleb arvesse võtta patsientidel, kellel on vähenenud südame- või ajuveresoonkonna perfusioon või hüpovoleemia.

Propofooli kliirens sõltub verevoolust. Seega, kui samaaegselt kasutatakse ravimeid, mis vähendavad südame väljutusmahtu, väheneb ka propofooli kliirens.

Propofoolil puudub vagolüütiline toime. Selle kasutamist on seostatud bradükardiaga, millel võivad olla väga rasked tagajärjed (südameseiskus). Seega olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Anesiat kasutatakse koos teiste ravimitega, mis võivad aeglustada südame löögisagedust, tuleb enne anesteesia induktsiooni või säilitamist Anesiaga kaaluda antikoliinergilise aine intravenoosset manustamist.

Anesia kasutamine epilepsiaga patsientidel võib esile kutsuda krambihoo teket.

Enne Anesia korduvat või pikaajalist (üle 3 tunni) kasutamist väikestel lastel (alla 3-aastastel) ja rasedatel, tuleb kaaluda plaanitud protseduurist saadavat kasu ja riske, kuna prekliiniliste uuringute käigus on teatatud neurotoksilisusest; vt lõik 5.3.

Lapsed Anesiat ei soovitata kasutada vastsündinutel, kuna seda patsientide populatsiooni ei ole piisavalt hinnatud.

Farmakokineetilised andmed (vt lõik 5.2) viitavad, et vastsündinutel on propofooli kliirens märkmisväärselt vähenenud ning varieerub individuaalselt suurel määral. Kasutades annuseid, mis on soovitatud vanematel lastel, tekib üleannustamine, mis viib raske tsirkulatoorse ja respiratoorse depressiooni tekkimiseni (vt lõik 4.8).

Anesia 20 mg/ml ei soovitata kasutada alla 3 aasta vanustel lastel, kuna väikestel lastel vajaminevaid äärmiselt väikseid annuseid on raske tiitrida.

Propofooli ei tohi kasutada 16-aastaste või nooremate patsientide sedatsiooniks intensiivravis, kuna propfooli ohutus ja efektiivsus sedatsiooniks selles vanuserühmas ei ole kinnitatud (vt lõik 4.3).

Märkused seoses kasutamisega intensiivravis Propofooli infusiooni kasutamist sedatsiooniks intensiivravis on seostatud mitmete metaboolsete häirete ja organpuudulikkusega, mis võivad lõppeda surmaga.

Lisaks on teatatud ka järgmiste kõrvaltoimete kombinatsioonide kohta: metaboolne atsidoos, rabdomüolüüs, hüperkaleemia, hepatomegaalia, neerupuudulikkus, hüperlipideemia, südame arütmia, Brugada tüüpi EKG (ST-segmendi elevatsioon ja võlvjas T-sakk) ja/või kiirelt progresseeruv südamepuudulikkus, mis tavaliselt ei reageeri inotroopsele toetavale ravile.

Nende tüsistuste kombinatsiooni on nimetatud ka „propofooli infusiooni sündroomiks“. Need juhtumid esinesid peamiselt raskete peavigastustega patsientidel ja hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati suuremaid annuseid, kui täiskasvanutele sedatsiooniks intensiivravis soovitatud.

Arvatakse, et alljärgnevad tegurid on peamised riskitegurid selle tüsistuse tekkeks: vähenenud hapnikutransport kudedesse; rasked neuroloogilised vigastused ja/või sepsis; suur annus ühte või mitut järgnevat ravimit – vasokonstriktorid, steroidid, inotroopse toimega ravimid ja/või propofool (tavaliselt annuses, mis ületab 4 mg propofooli kg/h kauem kui 48 tundi).

Ravimit määravad arstid peavad eelpool mainitud riskifaktoritega patsientide puhul olema nimetatud tüsistustest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, lõpetama kohe propofooli manustamise. Kõik intensiivraviosakonnas kasutatavad sedatiivsed ja terapeutilised ained peavad olema tiitritud sellise annuseni, mis tagaksid optimaalse hapnikutranspordi ja hemodünaamilised parameetrid. Intrakraniaalse rõhu tõusuga patsientidele peab olema tagatud vastav ravi, et toetada eelmainitud ravimodifikatsioonide ajal aju perfusiooni. Raviarst peab tagama, et soovitatud annust kui 4 mg propofooli kg kehamassi kohta tunnis ei ületataks võimalikult suures ulatuses. Tähelepanu tuleb rakendada lipiidide ainevahetuse häirete või teiste seisundite korral, kui lipiidemulsioone tuleb kasutada ettevaatusega.

Kui Anesiat manustatakse patsientidele, kellel on kõrge risk lipiidide liigse sisalduse tekkeks, on soovitatav jälgida lipiidide metabolismi näitajaid. Anesia manustamist tuleb vastavalt kohandada, kui analüüsid viitavad lipiidide metabolismi häirele. Patsientide puhul, kes saavad samaaegselt parenteraalset toitmist, tuleb arvestada Anesia tulemusena manustatud lipiidide kogust. 1,0 ml Anesiat sisaldab 0,1 g rasvu.

Täiendavad ettevaatusabinõud Ettevaatus on vajalik mitokondriaalse haigusega patsientide puhul. Nende patsientide seisund võib suurema tõenäosusega halveneda anesteesia, operatsiooni või intensiivravi ajal. Nendele patsientidele on soovitatav normotermia säilitamine, süsivesikute ja piisava hüdratsiooni tagamine. Mitokondriaalse haiguse ägenemise ja propofooli infusiooni sündroomi varased nähud võivad olla sarnased.

Anesia ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid ja soodustab mikroorganismide kasvu.

Anesia manustamisel kombinatsioonis lidokaiiniga tuleb meeles pidada, et lidokaiini ei tohi manustada päriliku akuutse porfüüriaga patsientidele.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes viaalis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Anesia on sobilik kasutamiseks koos teiste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooniravimid, müorelaksandid, inhalatsioonanesteetikumid, analgeetikumid, lokaalanesteetikumid). Regionaalanesteesia korral võib olla vajalik kasutada väiksemaid Anesia annuseid. Viiteid rasketele kõrvaltoimetele ei ole täheldatud. Mõned nimetatud ravimitest võivad vähendada vererõhku või halvendada hingamist, mistõttu võivad koos Anesiaga kasutamisel tekkida kumulatiivsed toimed. Rifampitsiiniga ravitud patsientidel on teatatud tõsisest hüpotensioonist pärast anesteesia sissejuhatust Anesiaga.

Kui enne anesteesiat manustatakse täiendavalt opioide, võib sagedamini tekkida apnoe ja kesta pikemat aega.

On täheldatud, et valproaati kasutavad patsiendid vajavad madalamaid propofooli annuseid. Samaaegse kasutamise korral võib kaaluda propofooli annuse vähendamist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Propofooli kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Seetõttu tohib Anesiat rasedatel kasutada vaid äärmisel vajadusel. Anesia läbib platsentaarbarjääri ja võib olla seotud vastsündinute eluliste funktsioonide pärssimisega (vt ka lõik 5.3). Propofooli võib kasutada anesteesiaks indutseeritud abordi ajal.

Vältida tuleb suurte annuste (rohkem kui 2,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks või 6 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Imetamine Uuringud imetavate naistega on näidanud, et propofool eritub rinnapiima väikestes kogustes. Seetõttu peavad naised pärast propofooli manustamist imetamise 24 tunniks katkestama ja selle aja rinnapiim tuleb hävitada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pärast Anesia manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiente tuleb teavitada, et liikluses osalemise ja masinate käsitsemise võime võivad olla teatud aeg pärast Anesia manustamist häiritud. Anesia toime ei ole üldiselt tuvastatav kauem kui 12 tundi (vt lõik 4.4). Patsient tohib koju minna vaid koos saatjaga ja ei tohi tarbida alkoholi.

4.8 Kõrvaltoimed

Anesteesia induktsioon ja säilitamine ning sedatsiooni propofooliga on tavaliselt sujuv ning vaid minimaalse erutusega. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on anesteetilise/sedatiivse aine farmakoloogiliselt ennustatavad toimed, näiteks hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Propofooli saanud patsientidel täheldatud nende toimete olemus, raskusaste ja esinemissagedus sõltuvad patsientide tervislikust seisundist, protseduuri tüübist ja rakendatavatest ravimeetmetest. Kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad järgmistel kategooriatel.

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Eriti täheldati järgmiste kõrvaltoimete esinemist.

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Immuunsüsteemi häired Väga harv Rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia), sh Ainevahetus- ja toitumishäired Teadmata Metaboolne atsidoos5, hüperkaleemia5, Psühhiaatrilised häired Teadmata Eufooriline tuju ärkamisfaasis, ravimi kuritarvitamine

Närvisüsteemi häired Sage Spontaansed liigutused ja lihasspasmid anesteesia Südame häired Sage Bradükardia1 Vaskulaarsed häired Sage Hüpotensioon2 Respiratoorsed, rindkere ja Sage Hüperventilatsioon ja köha anesteesia induktsioonil, mediastiinumi häired mööduv apnoe anesteesia induktsioonil

Seedetrakti häired Sage Luksumine anesteesia induktsioonil, iiveldus ja

Maksa ja sapiteede häired Teadmata Hepatomegaalia5

Lihaste, luustiku ja sidekoe Teadmata Rabdomüolüüs3,5 kahjustused Neerude ja kuseteede häired Väga harv Uriini värvuse muutus pikaajalise Anesia Reproduktiivse süsteemi ja Väga harv Seksuaalne pidurdamatus rinnanäärme häired Teadmata Priapism

Üldised häired ja Väga sage Paikne valu esimese süsti ajal4 manustamiskoha reaktsioonid Sage Kuumahood anesteesia induktsioonil Uuringud Teadmata Brugada-tüüpi EKG5,6

Vigastus, mürgistus ja Väga harv Operatsioonijärgne palavik protseduuri tüsistused

Pärast samaaegset manustamist lidokaiiniga võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed: pearinglus, oksendamine, uimasus, krambid, bradükardia, arütmia ja šokk.

Sojaoaõli võib väga harva esile kutsuda allergilisi reaktsioone.

1 Raskeid bradükardiaid esineb harva. On olnud üksikuid teateid progressiooni kohta asüstooliaks. 2 Aeg-ajalt võib hüpotensioon vajada intravenoosset vedelike manustamist ja Anesia manustamiskiiruse vähendamist. 3 Väga harva on kirjeldatud rabdomüolüüsi, kui Anesiat on manustatud annustes, mis ületavad intensiivraviosakonna tingimustes sedatsiooni korral rohkem kui 4 mg/kg/h. 4 Seda on võimalik enamasti vältida lidokaiini samaaegse manustamisega ja küünarvarre või küünarlohu suuremate veenide kasutamise teel. 5 Nende tüsistuste kombinatsioon, mida nimetatakse ka kui „propofooli infusiooni sündroom“, esineb raskelt haigetel patsientidel, kellel on nende tüsistuste tekkeks sageli mitmeid riskifaktoreid (vt ka lõik 4.4). 6 Brugada sündroom – ST-segmendi elevatsioon ja võlvjas T-sakk EKG-s. 7 Kiirelt progresseeruv südamepuudulikkus (mõnel juhul letaalse lõppega) täiskasvanutel, mis tavaliselt ei reageerinud inotroopsele toetavale ravile. 8 Propofooli kuritarvitamine ja sõltuvus, eelkõige tervishoiutöötajate poolt. 9 On teatatud nekroosist, kui kudede eluvõimelisus oli kahjustunud. 10 Pärast lühi- ja pikaajalist ravi ning patsientidel, kellel puuduvad põhilised riskitegurid. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada tsirkulatoorset ja respiratoorset depressiooni. Apnoe tekkimisel on vajalik kunstlik ventilatsioon. Tsirkulatoorse depressiooni korral tuleb rakendada tavalisi meetmeid patsiendi pea asendi langetamiseks ja/või plasmaasendajate ja vasopressorite manustamiseks.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: üldanesteetikumid; teised üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AX10.

Anesia intravenoosse manustamise järgselt avaldub ravimi uinutav toime kiiresti. Anesteesia induktsiooniaeg sõltub manustamiskiirusest ja on tavaliselt vahemikus 30...40 sekundit. Toime kestus on kiire metabolismi ja eliminatsiooni tõttu lühike (4...6 minutit). Nagu teiste üldanesteetikumide puhul, ei ole toimemehhanism täielikult teada. Siiski arvatakse, et propofooli toimel tekib sedatiivne või anesteetiline toime neurotransmitter GABA inhibeeriva toime positiivsel moduleerimisel ligandseotud GABA retseptorite kaudu. A Soovitatava annustamisskeemi kasutamisel ei ole propofoolil kliiniliselt olulist kumulatsiooni korduvate boolussüstete ega infusiooni kasutamisel esinenud. Enamikel patsientidel taastub teadvus kiiresti.

Piiratud andmed propofooliga läbiviidud anesteesia toime kestuse kohta lastel viitavad, et ohutuse ja efektiivsuse profiil püsib muutumatu 4 tunni jooksul.

Kirjandusest pärinevad andmed propofooli kasutamise kohta lastel viitavad samuti, et ohutus ja efektiivsus ei muutu, kui propofooli kasutatakse pikemaajaliselt.

Anesteesia induktsiooni ajal aeg-ajalt täheldatud bradükardia ja hüpotensioon on tõenäoliselt seotud tsentraalse vagolüütilise toimega või sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse inhibeerimisega. Tavaliselt anesteesia säilitamisel hemodünaamika stabiliseerub.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega.

Intravenoosse boolussüsti manustamise järel langeb propofooli esialgne veresisaldus kiirelt, kuna toimub kiire jaotumine erinevatesse keharuumidesse (alfa-faas). Alfa-faasi poolväärtusaeg on 1,8…4,1 minutit. Eliminatsiooni või beeta-faasi ajal on ravimisisalduse langus veres aeglasem. Selle faasi poolväärtusaeg on 34...64 minutit. Edasist lagunemist on võimalik identifitseerida pikemaajalisel vaatlusel. Selles faasis (gamma-faas) on vere kontsentratsiooni poolväärtusaeg on 184…382 minutit.

Algne jaotusruumala on 22…76 l ja kogu jaotusruumala (Vd ) on 387…1,587l. Propofool jaotub organismis laialdaselt ja eritub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 1, 5...2 liitrit minutis). Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, kus moodustuvad propofooli inaktiivsed konjugaadid ning vastavalt verevoolule moodustub hüdrokinoon, mis eritub neerude kaudu. Pärast propofooli üksikannuse 3 mg/kg manustamist, suurenes propofooli kliirens kehakaalu kohta sõltuvalt patsiendi vanusele järgmiselt: keskmine kliirens oli märkimisväärselt madalam vastsündinutel (alla 1-kuu vanustel) (n = 25) (20 ml/kg/min) võrreldes vanemate lastega (n = 36, vanusevahemik 4 kuud kuni 7 eluaastat). Lisaks esines vastsündinutel märkimisväärne grupisisene varieeruvus (vahemik 3,7...78 ml/kg/min). Nende piiratud andmete tõttu, mis viitavad suurele varieeruvusele, ei ole võimalik anda sellele vanuserühmale annustamissoovitusi.

Keskmine propofooli kliirens vanematel lastel pärast ühekordset 3 mg/kg kohta boolussüstet oli 37,5 ml/min/kg (4 kuni 24 kuused lapsed) (n = 8), 38,7 ml/min/kg (11 kuni 43 kuused lapsed) (n = 6), 48 ml/min/kg (1 kuni 3 aastased lapsed) (n = 12), 28,2 ml/min/kg (4 kuni 7 aastased lapsed) (n = 10) võrreldes täiskasvanutega 23,6 ml/min/kg (n = 6).

Propofool metaboliseerub peamiselt maksas. Metaboliitidena on leitavad propofooli glükuroniidid

ning sulfaatkonjugaadid 2,6-diisopropüül-1,4-kinool. 40% manustatud annusest esineb propofooli glükuroniidina. Kõik metaboliidid on inaktiivsed. Ligikaudu 88% manustatud propofoolist eritub metaboliitidena uriiniga ning ligikaudu 0,3% muutumatul kujul roojaga. Biosaadavus Intravenoosne manustamine: 100%.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Akuutne toksilisus Intravenoosne LD hiirtel on 53 ja rottidel 42 mg propofooli/kg kehakaalu kohta. Korduvtoksilisus Korduvtoksilisuse uuringud on teostatud rottidel ja koertel. Propofooli manustati infusioonina annuses 10…30 mg/kg kehakaalu kohta iga päev või 2…3 korda nädalas kuni 1 kuu jooksul. Ei leitud viiteid toksilistele toimetele või patoloogilistele muutustele.

Mutageenne toime In vitro uuringud Salmonella thyphimurium’i (Amesi test) ja Saccharomyces cerevisiae’ga ning in vivo uuringud hiirtel ja hiina hamstritel ei viita mutageensele toimele.

Reproduktiivtoksilisus Anesia läbib platsentaarbarjääri. Embrüo toksilisuse uuringud rottidel ja küülikutel ei viidanud teratogeensele toimele. Avaldatud loomkatsed (sealhulgas primaadid), mille käigus kasutati kerget kuni mõõdukat anesteesiat tekitavaid annuseid, näitavad, et anesteetikumide kasutamine aju kiirel kasvu või sünaptogeneesi perioodil, põhjustab rakkude kadu arenevas ajus, mida võib seostada pikaaegse kognitiivse puudulikkusega. Nende mittekliiniliste leidude kliiniline tähtsus ei ole teada.

Anesia eritub rinnapiima. Puudub kasutamiskogemus inimestel raseduse ja imetamise ajal.

Kartsinogeensus Pikaajalisi uuringuid võimaliku kasvajaid soodustava toime kohta ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Rafineeritud sojaoaõli Keskmise ahelaga triglütseriidid Glütserool Munaletsitiin Naatriumoleaat Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste süste- ja infusiooniravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Lihasrelaksante, nagu atrakuurium ja mivakuurium, ei tohi Anesiaga ühe süsteemi kaudu manustada ilma infusioonisüsteemi läbiloputamata (vt lõik 4.2).

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat. Pärast esmast avamist: kasutada koheselt. Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 12 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitust klaasist (II tüüpi) 50 ml klaasviaal, millel on hall bromobutüülkummikork ja alumiiniumkate, mis on varustatud plastist äratõmmatava kettaga, pakend sisaldab 1 või 10 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne kasutamist tuleb viaali loksutada.

Anesiat ei tohi segada teiste süste- ja infusiooniravimitega. Kuid võimalik on manustamine koos 50 mg/ml (5%) glükoosi-, 9 mg/ml (0,9 %) naatriumkloriidi- või kombineerituna glükoosi ja naatriumkloriidi lahustega väiksemas kontsentratsioonis, kui ülalpool mainitud (4 % glükoosilahus koos 0,18 % naatriumkloriidilahusega) või koos lidokaiini 10 mg/ml (1%) süstelahusega, kasutades veenikanüüli lähedal asuvat Y-kujulist ühendust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele koheselt pärast kasutamist.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter Holding BV Kobaltweg 49 3542CE Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

750611

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.06.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2024