Aspirin express - kaetud tablett (500mg)

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Aspirin Express ei mõjuta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Aspirin Express sisaldab naatriumi

Üks tablett sisaldab 3 mmol (72 mg) naatriumi. Sellega tuleb arvestada piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.

3.Kuidas Aspirin Express tablette võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Arstiga konsulteerimata ei tohiks Aspirin Express tablette võtta kauem kui

3...5 päeva.

Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: soovitatav annus on 1…2 tabletti ühekordse annusena, mida võib korrata 4…8 tunni järel. Maksimaalset ööpäevast annust 4 g (8 tabletti) ei tohi ületada. Lapsed ja noorukid: vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Alla 12-aastastele lastele ei sobi Aspirin Express 500 mg tabletid toimeaine suure sisalduse tõttu. Alla 12-aastastel lastel on soovitatav kasutada atsetüülsalitsüülhappe madalama sisaldusega ravimeid.

Aspirin Express tablette tuleb manustada koos klaasitäie veega, võimalusel pärast sööki.

Kui te võtate Aspirin Express tablette rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise korral võivad ilmneda peapööritus, kohin kõrvades, kuulmislangus, higistamine, iiveldus, oksendamine, peavalu ja segasusseisund; hingamine võib muutuda kiireks ja/või sügavaks. Raske mürgistuse korral võib tekkida hingeldus, hingamisseiskus, väga kõrge palavik, seedetrakti verejooks, südamerütmihäired, vererõhu langus, südameseiskus, ajuverevarustuse äkilisest vähenemisest põhjustatud teadvusetus või kooma, võivad tekkida krambid.

Üleannustamise sümptomite ilmnemisel või üleannustamise kahtluse korral võtke viivitamatult ühendust arstiga. Võtke ravimi pakend arsti juurde kaasa.

Kui te unustate Aspirin Express tablette võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Esineda võib seedetrakti ärritusnähte nagu seedehäired, seedetrakti- ja kõhuvalu, harva seedetrakti põletik ja -haavand, mis võib, kuigi väga harva, põhjustada seedetrakti haavandi verejooksu ja mulgustumist.

Suurenenud on verejooksuoht (nt kirurgiliste operatsioonide ajal või järgselt tekkiv verejooks, verevalumid, ninaverejooks, verejooks kuse- ja suguelunditest ning igemete veritsus). Harva ja väga harva on esinenud tõsist seedetrakti- ja ajuverejooksu, mis üksikjuhtudel on osutunud eluohtlikuks.

Verejooksust tingitult võib esineda ägedat ja kroonilist aneemiat/rauavaegusaneemiat (kehvveresus), mille sümptomiteks on jõuetus ja kahvatus.

Raske glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel on teatatud hemolüüsi (vere punaliblede lagunemine) ja hemolüütilise aneemia tekkest.

Teatatud on neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkest.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMIPREPARAADI NIMETUS

Aspirin Express, 500 mg kaetud tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg atsetüülsalitsüülhapet. INN. Acidum acetylsalicylicum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks kaetud tablett sisaldab 3 mmol (72 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kaetud tablett.

Valged või valkjad ümmargused kaksikkumerad 12 mm läbimõõduga kaetud tabletid, mille ühel küljel on märgistus „BA 500“ ja teisel küljel Bayer’i logo.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Täiskasvanud ja lapsed alates 12 aasta vanusest:

Valu. Palavik.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Arstiga konsulteerimata ei tohi atsetüülsalitsüülhapet võtta kauem kui 3...5 päeva.

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: 500…1000 mg ühekordse annusena, mida võib korrata 4…8 tunni järel. Maksimaalset ööpäevast annust 4 g ei tohi ületada.

Alla 12-aastastele lastele ei sobi Aspirin Express tabletid toimeaine suure sisalduse tõttu. Atsetüülsalitsüülhappe soovitatav ööpäevane annus alla 12-aastastel lastel on 60 mg/kg kehakaalu kohta jagatuna 4…6 annuseks, st 15 mg/kg iga 6 tunni või 10 mg/kg iga 4 tunni järel. Tahtmatu manustamise või lastel kasutamise kohta vt ka lõik 4.4.

Manustamisviis Suukaudne.

Tablette tuleb eelistatavalt manustada pärast sööki koos piisava koguse vedelikuga.

4.3Vastunäidustused

Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi kasutada järgnevatel juhtudel:

-ülitundlikkus toimeaine, teiste salitsülaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

-anamneesis salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite) poolt esile kutsutud astma;

-ägedad seedetrakti haavandid;

-hemorraagiline diatees;

-raske neerupuudulikkus;

-raske maksapuudulikkus;

-raske südamepuudulikkus;

-kombinatsioonis metotreksaadiga annuses 15 mg nädalas või rohkem (vt lõik 4.5);

-raseduse viimane trimester.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatusega järgnevate seisundite esinemise korral:

-ülitundlikkus valuvaigistavate/põletikuvastaste/antireumaatiliste ravimite või teiste allergeenide suhtes;

-anamneesis seedetrakti haavand, kaasa arvatud krooniline või korduv haavandtõbi või seedetrakti verejooks;

-samaaegne ravi antikoagulantidega (vt lõik 4.5);

-neerufunktsiooni või südame-veresoonkonna tsirkulatsioonihäirega patsientidel (nt renovaskulaarne haigus, kongestiivne südamepuudulikkus, hüpovoleemia, ulatuslik lõikus, sepsis või ulatuslikud hemorraagilised episoodid), kuna atsetüülsalitsüülhape võib lisaks suurendada riski neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkeks;

-maksafunktsiooni häire.

Atsetüülsalitsüülhape võib vallandada bronhospasmi ja esile kutsuda astmahooge või muid ülitundlikkusreaktsioone. Riskifaktoriteks on olemasolev bronhiaalastma, heinapalavik, ninapolüübid või krooniline hingamisteede haigus. See kehtib ka patsientide puhul, kellel tekivad allergilised reaktsioonid (nt nahareaktsioonid, sügelus, urtikaaria) teiste ainete suhtes.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toime tõttu, mis püsib mitu päeva pärast manustamist, võib atsetüülsalitsüülhape luua eelsoodumuse verejooksude tekkeks kirurgiliste operatsioonide ajal või nende järgselt (kaasa arvatud väiksemad kirurgilised protseduurid, nt hamba ekstraktsioon).

Väikestes annustes vähendab atsetüülsalitsüülhape kusihappe eritumist. See võib vallandada podagra hooge eelsoodumusega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei ole soovitatav kasutada lastel ja alla 16-aastastel noorukitel palavikuga või ilma palavikuta kulgevate viirusinfektsioonide korral. Teatud viirushaiguste, eriti A ja B gripi ning tuulerõugete korral võib tekkida Reye sündroom, mis on väga harvaesinev, kuid võimalik, et eluohtlik seisund, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Risk sündroomi tekkeks võib suureneda atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel, kuid otsest seost ei ole tõestatud. Kui eelpoolnimetatud haigustega kaasneb kauakestev oksendamine, entsefalopaatia ja maksafunktsiooni häired, siis võib see viidata Reye sündroomile.

Raske glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusega patsientidel võib atsetüülsalitsüülhape esile kutsuda hemolüüsi või hemolüütilist aneemiat. Hemolüüsi tekkeriski suurendada võivad faktorid on nt atsetüülsalitsüülhappe kõrge annus, palavik või ägedad infektsioonid.

Üks tablett sisaldab 3 mmol (72 mg) naatriumi. Seda tuleb arvestada piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Metotreksaat annuses 15 mg nädalas või rohkem:

metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega salitsülaatide poolt) (vt lõik 4.3).

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine

Metotreksaat annuses alla 15 mg nädalas:

metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega salitsülaatide poolt).

Antikoagulandid, trombolüütikumid või teised trombotsüütide agregatsiooni või hemostaasi inhibiitorid:

suurenenud verejooksuoht.

Teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid koos salitsülaatide suurte annustega: sünergistliku toime tõttu suurenenud oht haavandite ja seedetrakti verejooksude tekkeks.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI):

võimaliku sünergistliku toime tõttu suurenenud oht seedetrakti ülaosa verejooksude tekkeks.

Digoksiin:

vähenenud eritumise tõttu neerude kaudu suureneb digoksiini plasmakontsentratsioon.

Diabeedivastased ravimid, nt insuliin, sulfonüüluurea preparaadid: hüpoglükeemilise toime suurenemine atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste toimel

atsetüülsalitsüülhappe hüpoglükeemilise toime ja sulfonüüluurea väljatõrjumise tõttu seosest plasmavalkudega.

Diureetikumid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega: glomerulaarfiltratsiooni vähenemine renaalsete prostaglandiinide vähenenud sünteesi tõttu.

Süsteemsed glükokortikosteroidid, välja arvatud hüdrokortisoon, mida kasutatakse asendusravina Addisoni tõve korral:

salitsülaatide sisalduse vähenemine veres glükokortikosteroididega ravi ajal ja salitsülaatide üleannustamise oht pärast selle ravi lõppu, salitsülaatide suurenenud eritumise tõttu glükokortikosteroidide toimel.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega:

glomerulaarfiltratsiooni vähenemine vasodilatoorsete prostaglandiinide pärssimise tõttu. Lisaks antihüpertensiivse toime vähenemine.

Valproehape:

valproehappe suurenenud toksilisus väljatõrjumise tõttu seosest plasmavalkudega.

Alkohol:

atsetüülsalitsüülhappe ja alkoholi aditiivse toime tõttu suureneb seedetrakti limaskesta kahjustus ja pikeneb veritsusaeg.

Urikosuurilised ained, nagu bensbromaroon, probenetsiid:

urikosuurilise toime vähenemine (konkureeriv kusihappe tubulaarne eliminatsioon).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada kahjulikku toimet raseduse ja/või embrüo/loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamisel raseduse varajases staadiumis suureneb risk nurisünnituse ja väärarengute tekkeks. Arvatakse, et risk kasvab annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega. Olemasolevad andmed ei näita otsest seost atsetüülsalitsüülhappe manustamise ja suurenenud nurisünnituse riski

vahel. Olemasolevad epidemioloogilised andmed atsetüülsalitsüülhappe väärarenguid põhjustava toime kohta on ebapiisavad, kuid siiski ei saa välistada suurenenud riski gastroskiisi tekkeks. Prospektiivses uuringus raseduse varajases staadiumis (1…4. kuul) kasutamise kohta, milles osales ligikaudu 14 800 ema-lapse paari, ei ilmnenud seoseid atsetüülsalitsüülhappe kasutamise ja väärarengute esinemissageduse suurenemise vahel.

Loomkatsetes on ilmnenud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).

Raseduse 1. ja 2. trimester

Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei tohi kasutada raseduse esimese ja teise trimestri ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid kasutavad naised, kes soovivad rasestuda või kelle rasedus on esimeses või teises trimestris, peaks kasutatav ravimi annus olema võimalikult väike ja ravi kestvus võimalikult lühike.

Raseduse 3. trimester

Kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite toimel võivad raseduse kolmandal trimestril avalduda lootel:

-kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);

-neerude düsfunktsioon, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioni kujunemisega.

Prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid võivad põhjustada raseduse lõpus emal ja lapsel:

-võimalikku veritsusaja pikenemist ehk neil on hüübimisvastane toime, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral;

-emakakontraktsioonide pärssumist, mille tulemusel võib sünnitus hilineda või pikale venida. Seega on atsetüülsalitsüülhape raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud.

Imetamine

Salitsülaadid ja selle metaboliidid erituvad väikestes kogustes rinnapiima.

Kuna ravimi juhukasutamisel ei ole seni täheldatud ebasoodsat mõju imikule, ei ole tavaliselt vaja rinnaga toitmist katkestada. Ent ravimi regulaarsel või suurte annuste kasutamisel tuleb rinnaga toitmine varakult katkestada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Atsetüülsalitsüülhappel ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Ülemise ja alumise seedetrakti häired nagu düspepsia sümptomid, seedetrakti ärritusnähud ja kõhuvalu, harva seedetrakti põletik ning seedetrakti haavand, mis võib väga harva põhjustada seedetrakti haavandi verejooksu ja perforatsiooni koos vastavate laboratoorsete näitajate ja kliiniliste sümptomitega.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toime tõttu võib atsetüülsalitsüülhapet seostada verejooksuohu suurenemisega. Täheldatud on selliseid verejookse nagu perioperatiivne hemorraagia, hematoomid, ninaverejooks, urogenitaaltrakti verejooksud ja igemete veritsus.

Teatatud on ka harva ja väga harva esinenud tõsistest verejooksudest nagu seedetrakti hemorraagia, aju hemorraagia (eriti kontrollimata hüpertensiooniga ja/või samaaegselt vere hüübimist pärssivaid aineid tarvitanud patsientidel), mis võivad üksikjuhtudel olla ka eluohtlikud.

Hemorraagia võib põhjustada (nt varjatud mikroverejooksu tõttu) ägedat ja kroonilist posthemorraagilist aneemiat või rauavaegusaneemiat koos vastavate laboratoorsete näitajatega ja selliste kliiniliste sümptomitega nagu jõuetus, kahvatus, hüpoperfusioon.

Ilmneda võivad ülitundlikkusreaktsioonid koos vastavate laboratoorsete näitajate ja kliiniliste sümptomitega, sealhulgas astma sündroom, kerged kuni keskmise raskusega nahka, hingamisteid,

seedetrakti ja südameveresoonkonda mõjutavad reaktsioonid, mille sümptomiteks võivad olla lööve, nõgestõbi, turse, sügelus, riniit, ninakinnisus, kardiorespiratoorne distress ning väga harvadel juhtudel rasked reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk.

Väga harva on teatatud mööduvast maksakahjustusest koos maksa transaminaaside tõusuga.

On teatatud pearinglusest ja tinnitusest, mis võivad olla üleannustamise sümptomid.

Raske glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusega patsientidel on teatatud hemolüüsi ja hemolüütilise aneemia tekkest.

Teatatud on neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Salitsülaatide toksilisus (mürgistuse võib põhjustada annus >100 mg/kg/päevas manustatuna enam kui 2 päeva jooksul) võib põhjustada ravist tingitud kroonilise mürgistuse või potentsiaalselt eluohtliku ägeda mürgistuse (üleannustamise korral) tulenevalt alates juhuslikust manustamisest laste puhul kuni raviga kaasneva mürgistuseni.

Krooniline salitsülaatide mürgistus võib olla hiiliv, kuna selle sümptomid on mittespetsiifilised. Kerge krooniline salitsülaatide mürgistus ehk salitsülism tekib tavaliselt ainult pärast suurte annuste korduvat manustamist. Sümptomiteks on peapööritus ehk vertigo, tinnitus, kuulmislangus, higistamine, iiveldus, oksendamine, peavalu ja segasusseisund, mis alluvad annuse vähendamisele. Tinnitus võib esineda plasmakontsentratsioonidel 150...300 mikrogrammi/ml. Tõsisemad kõrvaltoimed tekivad kontsentratsioonidel üle 300 mikrogrammi/ml.

Ägeda mürgistuse põhitunnuseks on raske happe-aluse tasakaalu häire, mis võib varieeruda olenevalt patsiendi east ja mürgistuse intensiivsusest. Lastel avaldub see eelkõige metaboolse atsidoosina. Mürgistuse intensiivsust ei saa hinnata ainult plasmakontsentratsiooni alusel. Atsetüülsalitsüülhappe imendumine võib olla viivitatud aeglustunud mao tühjenemise, konkremenditekke või ravimi enterokatte tõttu. Atsetüülsalitsüülhappe mürgistuse ravis tuleb lähtuda selle ulatusest, intensiivsusest ja kliinilistest sümptomitest ning üldistest mürgistuse ravi põhimõtetest. Valdavad meetmed on ravimi kiirendatud eemaldamine ja samuti ka elektrolüütide ning happe-aluse tasakaalu taastamine.

Tulenevalt salitsülaatide mürgistuse keerulisest patofüsioloogilisest mehhanismist võivad mürgistuse sümptomid/uuringute leiud olla järgmised:

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, salitsüülhape ja selle derivaadid.

ATC-kood: N02BA01

Atsetüülsalitsüülhape kuulub happeliste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite gruppi, millel on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toime. Toimemehhanism põhineb prostaglandiinide sünteesis osalevate tsüklooksügenaaside pöördumatul inhibeerimisel.

Atsetüülsalitsüülhapet kasutatakse suukaudselt annuses 0,3...1,0 g valu vaigistamiseks ja kergemate palavikuga kulgevate seisundite, nagu külmetuse või gripi korral palaviku alandamiseks ning liiges- ja lihasvalu leevendamiseks.

Seda kasutatakse ka ägedate ja krooniliste põletikuliste haiguste, nagu reumatoidartriit, osteoartriit ja anküloseeriv spondüliit korral.

Atsetüülsalitsüülhape inhibeerib ka trombotsüütide agregatsiooni, blokeerides tromboksaan A2 sünteesi trombotsüütides. Seetõttu kasutatakse seda mitmesugustel vaskulaarsete haiguste näidustustel annustes 75...300 mg päevas.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist hürdolüüsitakse atsetüülsalitsüülhape kiiresti salitsülaadiks. Atsetüülrühm hakkab hüdrolüüsi teel atsetüülsalitsüülhappest eralduma juba soolestiku limaskesta läbimisel, kuid peamiselt leiab see protsess aset maksas. Atsetüülsalitsüülhape ja salitsüülhape imenduvad ulatuslikult ja kiiresti. Suukaudse manustamise järgselt on imendumine peaaegu täielik, kuid vaid 50…75% suukaudsest annusest jõuab perifeersesse vereringesse muutumatu kujul. Imendumisele eelnev atsetüülsalitsüülhappe hüdrolüüs toimub tõenäoliselt ensümaatilise hüdrolüüsi teel. Imendumine järgib esimest järku kineetikat, imendumise poolväärtusaeg jääb vahemikku 4,5…16 minutit. Atsetüülsalitsüülhappe esmase passaaži ulatus on inimestel väga erinev, kuid jääb indiviidide lõikes siiski samaks. Vereplasma valkudega seondumise ulatus sõltub ravimi kontsentratsioonist, inimesel on mõõdetud väärtusi vahemikus 66…98% (salitsüülhape).

Biosaadavuse uuringutes saabus Aspirin Expressi manustamisel atsetüülsalitsüülhappe ja salitsüülhappe keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon vastavalt 17,5 minuti ja 45 minuti jooksul. Võrrelduna atsetüülsalitsüülhappe konventsionaalse ravimvormiga (Aspirin’i tabletid) vähenes Aspirin Express’i kaetud tablettide puhul atsetüülsalitsüülhappe ja salitsüülhappe maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks kulunud aeg vastavalt 2,6 kuni 4 korda.

Ravimi kiirem toime algus väljendus ka enam kui 1000 operatsioonijärgse hambavaluga patsienti hõlmanud atsetüülsalitsüülhappe kliinilise efektiivsuse võrdlevates uuringutes. Võrrelduna konventsionaalsete atsetüülsalitsüülhapet sisaldavate tablettidega, oli olulise valuvaigistava toime saabumiseks kulunud aeg ligikaudu kaks korda lühem (49 minutit Aspirin Express vs 99 minutit Aspirin’i konventsionaalsed tabletid).

Jaotumine

Salitsülaat jaotub keha kudedes ja rakkudevahelises vedelikus enamasti pH-st sõltuvate passiivsete protsesside abil. Atsetüülsalitsüülhappe soovitatavate annuste suukaudsel manustamisel on jaotusruumala tervetel isikutel ligikaudu 200 ml/kg kehakaalu kohta. Terapeutiliste kontsentratsioonide juures seondub vereplasma valkudega (enamasti albumiiniga) ligikaudu 80…90% salitsülaadist. Vereplasma valkudega sidumises konkureerib salitsülaat mitmete teiste ravimitega, kuid atsetüülsalitsüülhappe vereplasma valkudega sidumise võime on piiratum.

Biotransformatsioon

Atsetüülsalitsüülhape hüdrolüüsub maksas ja vereplasmas kiiresti salitsüülhappeks, mis konjugeerudes edasi glütsiiniga moodustab salitsüluurhappe ja konjugeerudes glükuroonhappega moodustab atsüülglükuroniidi ja fenoolglükuroniidi. Kaks kvantitatiivselt kõige olulisemat salitsülaadi eliminatsiooni teed (salitsüluurhappe ja salitsüülfenoolglükuroniidi moodustumine) toimuvad väheses mahus.

Eritumine

Salitsüülhappe eliminatsiooni kineetika on annusest sõltuv, kuna selle metabolism sõltub maksaensüümide aktiivsusest. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on väikeste annuste korral 2...3 tundi ning suurte annuste puhul 15 kuni 30 tundi. Salitsüülhape ja tema metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Atsetüülsalitsüülhappe prekliiniline ohutusprofiil on hästi dokumenteeritud.

Loomkatsetes põhjustasid suurtes annustes manustatud salitsülaadid neerukahjustust, kuid ei põhjustanud muid orgaanilisi kahjustusi. Atsetüülsalitsüülhappe mutageenset ja kartsinogeenset toimet

on in vitro ja in vivo katsetes laialdaselt uuritud, kuid asjakohased tõendid selliste toimete kohta puuduvad.

Erinevat liiki loomadel läbi viidud katsetes on ilmnenud salitsülaatide teratogeenne toime. Salitsülaatide kasutamise järgselt prenataalsel perioodil on kirjeldatud pesastumishäireid, embrüo- ja fetotoksilist toimet ning järglaste õppimisvõime langust.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Veevaba naatriumkarbonaat

Karnaubavaha

Hüpromelloos 2910/5cP

Tsinkstearaat

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on 8, 20, 40 või 80 kaetud tabletti, mis on pakendatud ribapakendisse (paber/PE/alumiinium/etüleenmetakrüülhappe kopolümeer).

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Bayer

Sporto 18

LT-09238 Vilnius

Leedu

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.2016.

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2016