Acc 100 mgml - süstelahus (100mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
ACC 100 mg/ml, süstelahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab 100 mg (300 mg/3 ml ampullis) atsetüültsüsteiini. INN. Acetylcysteinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahus
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Röga lahtistamine, juhul kui ravimi suukaudne manustamine ei ole võimalik.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud: 300 mg atsetüültsüsteiini (1 ampull) 1…2 korda ööpäevas veeni. 6...14-aastased lapsed: 150 mg (0,5 ampulli) ööpäevas, jagatuna 1…2 annuseks. Alla 6-aastasted lapsed: reeglina tuleks kasutada suukaudset ravi.
Vastsündinud ja alla 1-aastased lapsed: atsetüültsüsteiini tohib parenteraalselt manustada ainult elulistel näidustustel ja mitteambulatoorselt. Kui siiski kasutatakse parenteraalset ravi, peaks ööpäevane annus alla 6-aastastele lastele olema 10 mg/kg kehakaalu kohta.
Manustamisviis
Intravenoosne ravi
Esimene annus tuleks lahjendada isotoonilises naatriumkloriidilahuses või 5% glükoosilahuses suhtes 1:1. Need annused tuleks võimaluse korral manustada infusioonina. Intravenoosne süst peaks toimuma aeglaselt vähemalt 5 minuti jooksul. Süstelahust tuleb kasutada vaid juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik.
Ravi kestus tuleb otsustada individuaalselt. Suukaudsele ravile tuleb üle minna niipea, kui see osutub võimalikuks.
Kroonilise bronhiidi ja mukovistsidoosiga patsiendid peaksid infektsioonide profülaktikaks saama ravi pikema aja jooksul, võimalusel suukaudse ravimvormina.
Märkus
Ampullide avamisel võib tekkida lenduvate väävlit sisaldavata ühendite tõttu kerge vesiniksulfiidi lõhn. Väävlit sisaldav aminohape atsetüültsüsteiin laguneb atmosfääris oleva hapniku ning niiskuse tõttu oksüdatiivselt. See ei mõjuta efektiivsust ja ohutust.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Bronhiaalastma ja haavandtõve anamneesiga patsientidel tuleb atsetüültsüsteiini kasutada ettevaatlikult.
Atsetüültsüsteiini kasutamine, eriti ravi algul, võib põhjustada lima vedeldumist ning seeläbi bronhiaalsekreedi koguse suurenemist. Kui patsient ei suuda piisavalt lima välja köhida, tuleb rakendada sobivaid meetmeid (nt drenaaži ja aspiratsiooni).
Väga harva on atsetüültsüsteiini kasutamisega teatatud rasketest nahareaktsioonidest nagu Stevens- Johnson’i sündroom ja Lyell’i sündroom. Patsienti tuleb informeerida, et muutuste ilmnemisel nahal või limaskestadel tuleb koheselt atsetüültsüsteiini kasutamine lõpetada ning konsulteerida arstiga.
Intravenoosset ravi atsetüültsüsteiiniga tuleb läbi viia range meditsiinilise järelvalve all. Atsetüültsüsteiini intravenoosse perfusioonile järgnevad kõrvaltoimed esinevad sagedamini siis, kui ravimit manustatakse liiga kiiresti või liiga suures koguses. Seetõttu on soovitatav rangelt järgida lõigus 4.2 toodud teavet.
Üks ampull sisaldab maksimaalselt 21,26 mmol (489 mg) naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Köhavastased ravimid
Kui N-atsetüültsüsteiini kasutatada kombinatsioonis köhavastaste ainetega, võib vähenenud köharefleks põhjustada ohtlikku lima kogunemist hingamisteedes. Seetõttu peaks kombinatsioonravi määramist kaaluma eriti hoolikalt.
Antibiootikumid
Andmed atsetüültsüsteiini antibiootikume (tetratsükliin, aminoglükosiidid, penitsilliinid) inaktiveerivast toimest pärinevad ainult in vitro katsetest, kus ained segati otseselt. Seetõttu ei ole atsetüültsüsteiini lahusele teiste ravimite lisamine soovitatav.
Glütserüültrinitraat
Atsetüültsüsteiiniga koos manustamisel võib glütserüülnitraadi (nitroglütseriini) veresooni laiendav ning trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriv toime tugevneda. Selle kliiniline tähendus ei ole praeguse hetkeni selge.
Kui on vajalik nitroglütseriini ning atsetüültsüsteiini koosmanustamine, peab patsienti võimaliku hüpotensiooni suhtes jälgima. See võib olla raske ning avalduda peavaludena.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Küllaldased andmed atsetüültsüsteiini toime kohta rasedatel puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ja postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Atsetüültsüsteiini võib raseduse ajal kasutada vaid pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist.
Imetamine
Andmed eritumise kohta rinnapiima puuduvad. Atsetüültsüsteiini võib imetamise ajal kasutada vaid pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist.
Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole asjakohane.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel rühmitatud järgnevalt:
Väga sage: | (≥1/10) |
Sage: | (≥1/100 kuni < 1/10) |
Aeg-ajalt: | (≥1/1 000 kuni < 1/100) |
Harv: | (≥1/10 000 kuni < 1/1000) |
Väga harv | (< 1/10 000) |
Teadmata | (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) |
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: Ülitundlikkusreaktsioonid
Väga harv: Anafülaktiline šokk, anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt: Peavalu
Südame häired
Aeg-ajalt: Tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Väga harv: Verejooks, hüpotensioon
Teadmata: Nahaõhetus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Harv: Bronhospasm, düspnoe
Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: Iiveldus, oksendamine, stomatiit, kõhuvalu, kõhulahtisus
Harv: Düspepsia
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: Urtikaaria, lööve, angioödeem, sügelus, eksanteem
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: Palavik
Teadmata: Näoturse
Atsetüültsüsteiini kasutamisega seoses on teatatud raskete nahareaktsioonide nagu Stevens-Johnson’i sündroomi ja toksilise epidermaalnekrolüüsi tekkest. Enamikul neist teatatud juhtudest manustati samaaegselt vähemalt ühte muud ravimit, mis võis tõenäoliselt tugevdada kirjeldatud mukokutaanseid toimeid.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Intravenoossel manustamisel on üleannustamise sümptomid sarnased kõrvaltoimetele, ent rohkem väljendunud.
Ravi
Üleannustamise korral tuleb infusioon katkestada ning alustada sümptomaatilist ravi. Spetsiifiline antidoot puudub. Atsetüültsüsteiin on dialüüsitav.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: mukolüütilised ained, ATC-kood: R05CB01
Atsetüültsüsteiin on aminohappe tsüsteiini derivaat. Atsetüültsüsteiin avaldab bronhide piirkonnale sekretolüütilist ja sekretomotoorset toimet. Arvatakse, et ta lõhub disulfiidsidemeid mukopolüsahhariidikiudude vahel ning et ta depolümeriseerib DNA-ahelaid mädases limas. Nende mehhanismide kaudu väheneb lima viskoossus.
Alternatiivse mehhanismina võib atsetüültsüsteiini reaktiivne SH-rühm siduda keemilisi radikaale ja kõrvaldab nende toksilisuse.
Lisaks suurendab atsetüültsüsteiin glutatiooni sünteesi. See selgitab atsetüültsüsteiini kui antidoodi toimet paratsetamooli mürgistuse korral.
Kroonilise bronhiidi ja mukovistsidoosiga patsientidega uuringutes kirjeldatakse, et atsetüültsüsteiini profülaktiline manustamine pärsib bakteriaalsete haiguste ägenemise sagedust ja raskust.
Farmakokineetilised omadused
Atsetüültsüsteiin imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja peaaegu täielikult. Ta metaboliseerub maksas farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks tsüsteiiniks ning inaktiivseteks diatsetüültsüstiiniks, tsüstiiniks ja teisteks disulfiidideks.
Tänu kiirele esmasele metabolismile on suu kaudu manustatud atsetüültsüsteiini biosaadavus väga madal (umbes 10%). Inimesel saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1…3 tunni pärast, kusjuures metaboliit tsüsteiini maksimaalne plasmakontsentratsioon on umbes 2 µmol/l. Atsetüültsüsteiini seonduvus plasmavalkudega on umbes 50%.
Atsetüültsüsteiin ja tema metaboliidid esinevad organismis kolme vormina: osaliselt vabalt, osaliselt labiilsete disulfiidsidemete kaudu valkudega seondunult ning osaliselt seondunud aminohappena. Atsetüültsüsteiin eritub peaaegu täielikult inaktiivsete metaboliitidena (anorgaanilised sulfaadid, diatsetüültsüstiin).
Atsetüültsüsteiini poolväärtusaeg plasmas on umbes 1 tund ning seda määrab peamiselt kiire biotransformatsioon maksas. Maksafunktsiooni häire korral pikeneb poolväärtusaeg kuni 8 tunnini.
Farmakokineetilised uuringud intravenoosselt manustatud atsetüültsüsteiiniga näitasid jaotusruumala 0,47 l/kg kehakaalu kohta (kokku) või 0,59 l/kg kehakaalu kohta (redutseerituna); plasma kliirens oli 0,11 l/h/kg kehakaalu kohta (kokku) ja 0,84 l/h/kg kehakaalu kohta (redutseerituna). Eliminatsiooni poolväärtusaeg intravenoossel manustamisel on 30...40 minutit, kusjuures eritumise kineetika on kolmefaasiline (α-, β- ja terminaalne γ-faas).
Atsetüültsüsteiin läbis loomuuringutes (rottidel) platsentaarbarjääri ja seda leidus ka nabaväädi veres. Andmed eritumise kohta rinnapiima puuduvad.
Puuduvad andmed atsetüültsüsteiini hematoentsefaalbarjääri läbimise kohta inimestel.
Prekliinilised ohutusandmed
Äge mürgistus
Vaata lõik 4.9.
Krooniline mürgistus
Kuni üheaastased uuringud eri loomaliikidega (rott, koer) ei näidanud patoloogilisi muutusi.
Mutageenne ja kartsinogeenne toime
Atsetüültsüsteiinil ei arvata olevat mutageenset toimet. In vitro test näitas negatiivseid tulemusi. Kartsinogeense toime uuringuid atsetüültsüsteiiniga ei ole tehtud.
Reproduktsioonitoksilisus
Embrüotoksilised uuringud viidi läbi tiinetel küülikutel ja rottidel organogeneesi perioodil, mil manustati suu kaudu atsetsüültsüsteiini. Küülikutel kasutati annuseid 250, 500 ja 750 mg/kg kehakaalu kohta ning rottidel 500...1000 ja 2000 mg/kg kehakaalu kohta. Loote väärarenguid nendes eksperimentaalsetes uuringutes ei täheldatud.
Rottidel uuriti suukaudselt manustatud atsetüültsüsteiini toimet viljakusele ja peri- ning postnataalsele arengule. Nende uuringute tulemused näitasid, et atsetüültsüsteiin ei oma kahjulikku toimet sugunäärmete funktsioonile, viljakusnäitajatele, sünnitusele, imetamisele ega vastsündinud loomade arengule.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Askorbiinhape
Dinaatriumedetaat
Naatriumhüdroksiid
Süstevesi
Sobimatus
Füüsikaline sobimatus või inaktiveerumine atsetüültsüsteiiniga kokkusegamisel on teada paljude antibiootikumide puhul (vt lõik 4.5). Seetõttu ei tohi neid manustada samas lahuses koos atsetüültsüsteiiniga (vt lõik 4.5).
Kõlblikkusaeg
2 aastat
Pärast avamist tuleb kasutamata jäänud lahus hävitada.
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunniks temperatuuril 20°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakend sisaldab 5 ampulli, igas ampullis on 3 ml süstelahust.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 1000 Ljubljana Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2001
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014