Amoxicillin sandoz - tabl 1000mg n10; n12; n100 (haiglapakend) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Amoxicillin Sandoz 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1148 mg amoksitsilliintrihüdraati, mis vastab 1000 mg amoksitsilliinile.
INN. Amoxicillinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3.RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge kuni kreemika värvusega, piklikud tabletid, mille mõlemal küljel on poolitusjoon.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Amoksitsilliin on näidustatud järgmiste amoksitsilliini suhtes tundlike patogeenide poolt põhjustatud bakteriaalsete infektsioonide raviks (vt lõik 5.1):
-ülemiste hingamisteede infektsioonid: äge keskkõrvapõletik, äge sinusiit (adekvaatselt diagnoositud) ning dokumenteeritud A grupi beetahemolüütilise streptokoki põhjustatud tonsilliit;
-alumiste hingamisteede infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine, keskkonnatekkene kopsupõletik;
-alumiste kuseteede infektsioonid: tsüstiit;
-endokardiidi profülaktika;
-varases staadiumis avastatud erythema migrans ’iga (I staadium) Lyme’i tõve ravi;
-Helicobacter pylori eradikatsioon: H. pylori’ga seotud peptiliste haavandite ravi täiskasvanutel sobivas kombinatsioonis teiste antibiootikumide ning sobiva haavandeid parandava ainega.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Saadaval on teisi amoksitsilliini ravimvorme, mis on kohandatud päevas vähem kui 2 g annustamiseks ja ravimvorme, mis on paremini kohandatud alla
Amoksitsilliini annus oleneb patsiendi vanusest, kehakaalust ja neerufunktsioonist, infektsiooni raskusest ja asukohast ning arvatavast või kinnitatud haigustekitajast.
Standardannus
Täiskasvanud ja noorukid (kehakaal > 40 kg)
Tavaline annus on 750 mg kuni 3 g amoksitsilliini ööpäevas kahe kuni kolme annusena.
Annustamise erijuhised
Tonsilliit: 1 g kaks korda ööpäevas.
Kroonilise bronhiidi ägenemine täiskasvanutel: 1 g kaks korda ööpäevas. Keskkonnatekkene kopsupõletik: 1 g kolm korda ööpäevas (st iga 8 tunni tagant).
Lyme’i tõve varane staadium (isoleeritud erythema migrans): 500 mg kuni 1 g kolm korda ööpäevas 14...21 päeva jooksul.
Helicobacter pylori eradikatsioon: 1 g amoksitsilliini kaks korda ööpäevas kombinatsioonis 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas ja 20 mg omeprasooli või 30 mg lansoprasooliga kaks korda ööpäevas 7...14 päeva jooksul. Populatsioonides, kus esineb enam kui 20% klaritromütsiiniresistentsust, tuleb kaaluda alternatiivset raviskeemi.
Lapsed (alla 40 kg)
Lastel on ööpäevane annus 40...90 mg/kg ööpäevas kahe kuni kolme annusena* (mitte ületada annust 3 g ööpäevas), olenevalt näidustusest, haiguse raskusest ja haigustekitaja tundlikkusest (vt allolevaid annustamise erijuhiseid ning lõike 4.4, 5.1 ja 5.2).
*PK/PD andmed näitavad, et annustamine kolm korda päevas on seotud suurema efektiivsusega, mistõttu annustamist kaks korda päevas soovitatakse ainult siis, kui kasutatakse suuremaid annuseid.
Üle 40 kg kaaluvatele lastele tuleb anda tavaline täiskasvanute annus.
Annustamise erijuhised
Tonsilliit: 50 mg/kg ööpäevas kahe annusena.
Äge keskkõrvapõletik: piirkondades, kus esineb penitsilliinide suhtes vähenenud tundlikkusega pneumokokkide suur levimus, peavad annustamisskeemid juhinduma riiklikest/kohalikest soovitustest. Lyme’i tõve varane staadium (isoleeritud erythema migrans): 50 mg/kg ööpäevas kolme annusena 14...21 päeva jooksul.
Annused endokardiidi profülaktikaks
Manustatakse 2...3 g amoksitsilliini suu kaudu kirurgilisele protseduurile eelneva tunni jooksul. Lapsed: tund aega enne kirurgiliselt protseduuri manustatakse üksikannusena 50 mg amoksitsilliini kg kehakaalu kohta.
Täpsema teabe ning riskirühma patsientide kirjelduse osas tutvuge endokardiidi profülaktika kohalike ametlike soovitustega.
Annused neerufunktsiooni häire korral
Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb annuseid vähendada. Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, soovitatakse pikendada annustevahelisi intervalle ja vähendada ööpäevast koguannust (vt lõike 4.4 ja 5.2).
Neerupuudulikkuse korral ei tohi teha lühiajalisi ravikuure 3 g üksikannusega.
Täiskasvanud (sh eakad patsiendid)
Kreatiniini kliirens (ml/min) |
Annus |
Annustevaheline intervall |
> 30 |
Annuste kohandamine ei ole |
|
|
vajalik |
|
10...30 |
500 mg |
12 h |
< 10 |
500 mg |
24 h |
Hemodialüüsi saavatele patsientidele tuleb dialüüsiprotseduuri lõppedes manustada 500 mg.
Neerukahjustusega alla 40 kg kaaluvad lapsed
Kreatiniini kliirens (ml/min) |
Annus |
Annustevaheline intervall |
> 30 |
Tavaline annus |
Ei ole vaja kohandada |
10...30 |
Tavaline annus |
12 h (vastab 2/3 annusest) |
< 10 |
Tavaline annus |
24 h (vastab 1/3 annusest) |
Annused maksafunktsiooni häire korral
Kui neerufunktsioon on korras, ei pea annuseid vähendama.
Ravi kestus
Üldjuhul tuleb ravi jätkata 2...3 päeva pärast haigussümptomite taandumist. Beetahemolüütilisest streptokokist põhjustatud infektsioonide korral peab ravi selle mikroorganismi eradikatsiooni saavutamiseks kestma 6...10 päeva.
Manustamisviis
Ravimit manustatakse suu kaudu.
Amoksitsilliini õhukese polümeerikattega tabletid tuleb ilma närimata koos vedelikuga (nt klaasitäie veega) alla neelata
Amoksitsilliini imendumist ei mõjuta ravimi võtmine koos toiduga.
4.3Vastunäidustused
Amoksitsilliin on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:
-ülitundlikkus toimeaine suhtes. Tuleb arvestada ristallergia võimalusega teiste beetalaktaamidega, nagu tsefalosporiinid;
-ülitundlikkus lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne ravi alustamist amoksitsilliiniga tuleb põhjalikult uurida patsiendi anamneesi varasemate penitsilliinide või tsefalosporiinide suhtes tekkinud ülitundlikkusreaktsioonide kohta. Arvestada tuleb ristuva ülitundlikkuse võimalusega tsefalosporiinidega (esineb 10...15% juhtudel).
Penitsilliinravi saavatel patsientidel on esinenud tõsiseid,
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel eritub amoksitsilliin viivitusega ja sõltuvalt kahjustuse ulatusest võib olla vajalik ravimi ööpäevase annuse vähendamine (vt lõik 4.2).
Ettevaatlik tuleb olla enneaegsete vastsündinute ning neonataalperioodis imikute ravimisel: jälgida tuleb neeru- ja maksafunktsiooni ning hematoloogilisi parameetreid.
Amoksitsilliini pikaajalisel kasutamisel võivad mittetundlikud bakterid või seened vohama hakata. Seetõttu tuleb patsiente hoolikalt jälgida superinfektsioonide tekke suhtes.
Amoksitsilliini suukaudsel manustamisel esineb anafülaktilist šokki ja teisi raskeid allergilisi reaktsioone harva. Kui sellised reaktsioonid siiski tekivad, tuleb võtta vastavad erakorralise ravi meetmed.
Amoksitsilliini suur kontsentratsioon uriinis võib põhjustada amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites. Seetõttu tuleb kateetri seisukorda regulaarselt visuaalselt kontrollida.
Suurte annuste kasutamisel tuleb amoksitsilliini kristalluuria tekkevõimaluse minimeerimiseks kindlustada patsiendi piisav vedeliku tarbimine ja diurees.
Amoksitsilliini ei tohi kasutada bakteriaalsete infektsioonide raviks viirusinfektsiooni, ägeda lümfaatilise leukeemia või infektsioosse mononukleoosiga patsientidel, sest amoksitsilliini saavatel patisentidel on erütematoosseid (leetritetaolisi) nahalööbeid seostatud lümfisõlmede põletikuga.
Raskekujulise püsiva kõhulahtisuse tekkimisel tuleb arvestada pseudomembranoosse koliidi võimalusega (enamikul juhtudest on tekitaja Clostridium difficile). Sellisel juhul tuleb amoksitsilliin ära jätta ja alustada vastava raviga. Antiperistaltikumid on vastunäidustatud.
Nagu teiste beetalaktaamide puhul, tuleb suurte annuste manustamisel kontrollida regulaarselt verevalemit.
Kui patsiendil on neerupuudulikkus, varem esinenud krampe, ravitud epilepsia või ajukelmete haaratus, võib suures annuses beetalaktaamide manustamine erandjuhul tekitada krambihooge.
Ravi alguses generaliseerunud erüteemi teke koos palaviku ja pustulitega võib viidata generaliseerunud ägedale eksanteemilisele pustuloosile, mille korral tuleb ravi kohe katkestada ning amoksitsilliini edasine manustamine on vastunäidustatud.
Samaaegsel manustamisel koos amoksitsilliiniga võib osutuda vajalikuks antikoagulantide annuse kohandamine (vt lõik 4.5).
Samaaegsel manustamisel koos amoksitsilliiniga tuleb hoolikalt jälgida seerumi metotreksaadisisaldust (vt lõik 4.5).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav
Allopurinool
Samaaegne allopurinooli manustamine võib põhjustada allergiliste nahareaktsioonide teket ega ole seetõttu soovitatav.
Digoksiin
Digoksiin võib imenduda suuremal määral, kui samal ajal võetakse amoksitsilliini. Digoksiini annuse kohandamine võib olla vajalik.
Antikoagulandid
Amoksitsilliini ja kumariini klassi antikoagulantide koosmanustamine võib veritsusaega pikendada. Antikoagulandi annuse kohandamine võib olla vajalik (vt lõik 4.4). Antibiootikume saavatel patsientidel on kirjeldatud palju juhte, mille puhul on suukaudsete antikoagulantide aktiivsus suurenenud. Infektsiooni ja põletiku olemasolu, vanus ning patsiendi üldseisund on arvatavad riskitegurid. Neil juhtudel on keeruline selgeks teha, kui palju mõjutab INRi infektsioosne haigus ja kui palju selle ravi. Osad antibiootikumide klassid on sagedasemad põhjustajad, eelkõige fluorokinoloonid, makroliidid, tsükliinid, kotrimoksasool ja osad tsefalosporiinid.
Metotreksaat
Teatatud on koostoimetest amoksitsilliini ja metotreksaadi vahel, mis põhjustas metotreksaadi toksilisust. Amoksitsilliini ja metotreksaati korraga saavatel patsientidel tuleb metotreksaadisisaldust seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4). Amoksitsilliin vähendab metotreksaadi renaalset kliirensit, seda tõenäoliselt konkurentsi tõttu tubulaarsele sekretsioonisüsteemile.
Ettevaatlik tuleb olla amoksitsilliini samaaegsel kasutamisel järgmiste ravimitega.
Suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased ravimid
Amoksitsilliini manustamine võib ajutiselt vähendada östrogeenide ja progesterooni kontsentratsioone vereplasmas ning vähendada suukaudsete rasestumisvastaste ravimite efektiivsust. Seetõttu soovitatakse kasutada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Teised koostoimete vormid
-Suurenenud eritumise tõttu vähendab forsseeritud diurees amoksitsilliini sisaldust veres.
-Ravi ajal amoksitsilliiniga on soovitatav hinnata glükoosi olemasolu uriinis ensümaatilisel glükoosoksüdaasi meetodil. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis võivad keemilised meetodid anda sageli valepositiivseid tulemusi.
-Amoksitsilliin võib vähendada östrioolisisaldust rasedate uriinis.
-Suurte kontsentratsioonide korral võib amoksitsilliin vereseerumi glükoosisisalduse määramisel anda väiksemaid tulemusi.
-Amoksitsilliin võib mõjutada valkude määramise tulemust, kui selleks kasutatakse kolorimeetrilist meetodit.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri; amoksitsilliini kontsentratsioon loote vereplasmas on ligikaudu 25...30% kontsentratsioonist ema vereplasmas.
Piiratud arvu rasedate kohta saadud andmed ei näita amoksitsilliini kahjulikku toimet rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Praeguseks puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed. Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.
Amoksitsilliin imendub rinnapiima (ligikaudu 10% vastavast ema seerumikontsentratsioonist). Seni ei ole kirjeldatud kahjustavat toimet rinnapiimatoidul olevale imikule, kelle ema võtab amoksitsilliini. Rinnaga toitmise ajal on lubatud amoksitsilliini võtta.
Siiski tuleb imetamine lõpetada, kui vastsündinul tekivad seedetrakti häired (kõhulahtisus, kandidiaas või nahalööve).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Amoxicillin Sandoz ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8Kõrvaltoimed
Selles lõigus on kõrvaltoimete esinemissagedus defineeritud järgmiselt:
Väga sage |
≥ 1/10 |
Sage |
≥ 1/100 kuni < 1/10 |
≥ 1/1000 kuni < 1/100 |
|
Harv |
≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 |
Väga harv |
< 1/10 000, |
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Infektsioonid ja infestatsioonid
Pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjeks võivad olla superinfektsioonid ja koloniseerumine amoksitsilliini suhtes resistentsete mikroorganismide või seentega, näiteks suuõõne või tupe kandidoosi teke.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
Eosinofiilia ja hemolüütiline aneemia.
Väga harv
Leukopeenia, neutropeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, pantsütopeenia, aneemia, müelosupressioon, agranulotsütoos, veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine. Kõik nimetatud häired taandusid ravi katkestamisel.
Immuunsüsteemi häired
Harv
Kõriturse, seerumtõbi, allergiline vaskuliit, anafülaksia ja anafülaktiline šokk.
Närvisüsteemi häired
Harv
KNSi toimed, sh hüperkineesia, pearinglus ja krambid. Krambihood võivad tekkida halvenenud neerufunktsiooni, epilepsia või meningiidiga patsientidel või ravimi suuri annuseid saavatel patsientidel.
Seedetrakti häired
Sage
Maokaebused, iiveldus, isutus, oksendamine, kõhupuhitus, pehme väljaheide, kõhulahtisus, enanteemid (eeskätt suupiirkonnas), suukuivus, maitsmishäired. Enamasti on need seedetrakti häired kergekujulised ja taanduvad sageli ravi käigus või varsti pärast ravi lõpetamist. Üldiselt on võimalik selliste kõrvaltoimete teket vähendada, kui manustada amoksitsilliini söögi ajal.
Harv
Hammaste värvuse pindmine muutus (eelkõige suspensiooni võtmisel). Üldjuhul saab värvimuutusi hammaste harjamisel maha pesta.
Väga harv
Kui tekib tõsine ja püsiv kõhulahtisus, tuleb kaaluda väga harva esineva pseudomembranoosse koliidi võimalust. Peristaltika vastaseid ravimeid ei tohi võtta.
Keele värvuse muutumine mustaks.
Maksa ja sapiteede häired
Maksaensüümide aktiivsuse mõõdukas ja ajutine suurenemine.
Harv
Hepatiit ja kolestaatiline ikterus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Nahareaktsioonid, nt eksanteem, sügelus, nõgestõbi. Tüüpiline leetritega sarnanev eksanteem tekib 5...11 päeva pärast ravi alustamist. Kui nõgeslööve tekib kohe pärast ravimi manustamist, viitab see allergilisele reaktsioonile amoksitsilliini suhtes ning sellisel juhul tuleb ravi katkestada.
Harv (vt ka lõik 4.4)
Angioneurootiline ödeem (Quincke’i ödeem), multiformne eksudatiivne erüteem, äge generaliseerunud pustuloos, Lyelli sündroom,
Neerude ja kuseteede häired
Harv
Äge interstitsiaalne nefriit. Kristalluuria.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Harv
Ravimpalavik.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid
Üldiselt ei ole amoksitsilliinil esinenud ägedaid toksilisi toimeid, isegi siis, kui ravimit on kogemata suures annuses sisse võetud. Üleannustamine võib põhjustada seedetrakti häireid, renaalseid ja neuro- psüühilisi muutusi ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häireid. Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võivad ulatusliku üleannustamise korral avalduda nefrotoksilisuse ilmingud; võimalik on kristalluuria.
Üleannustamise ravi
Spetsiifiline antidoot amoksitsilliini üleannustamise puhul puudub.
Ravi seisneb peamiselt aktiveeritud söe manustamises (maoloputus ei ole tavaliselt vajalik) või sümptomaatiliste meetmete võtmises. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata patsientide vee- ja elektrolüütide tasakaalule.
Amoksitsilliini on võimalik elimineerida hemodialüüsi teel.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm:
Toimemehhanism
Amoksitsilliin on bakteritsiidse toimega aminobensüülpenitsilliin, mille toime põhineb bakteri rakuseina sünteesi inhibeerimisel.
PK/PD suhe
Amoksitsilliini puhul on aeg üle MIK (T > MIK) peamine farmakodünaamiline parameeter, mis ennustab edukat kliinilist ja bakterioloogilist tulemust.
Resistentsuse mehhanism
Bakterid võivad olla amoksitsilliini suhtes resistentsed, tootes beetalaktamaase (hüdrolüüsivad aminopenitsilliine), muutes penitsilliini siduvaid valke, mitte lastes ravimit rakku või pumbates ravimit rakust välja. Samas organismis võib olla üks või mitu sellist mehhanismi, mis viivad erinevale ning ettearvamatule ristresistentsusele teiste beetalaktaamide ja muu klassi antibiootikumide suhtes.
Tundlikkusläved (EUCAST)
Organism |
|
Tundlikkusläved (mikrog/ml) |
|
|
Tundlikud |
Mõõdukalt tundlikud |
Resistentsed |
|
|
|
|
Haemophilus influenzae |
≤ 1 |
- |
> 1 |
Moraxella catharrhalis |
≤ 1 |
- |
> 1 |
Enterococcus |
≤ 4 |
> 8 |
|
Streptococcus A, B, C, G |
≤ 0,25 |
- |
> 0,25 |
Streptococcus pneumoniae |
≤ 0,5 |
1...2 |
> 2 |
Enterobakterid,3 |
- |
- |
> 8 |
Gramnegatiivsed anaeroobid |
≤ 0,5 |
- |
> 2 |
Grampositiivsed anaeroobid |
≤ 4 |
> 8 |
|
Liigiga mitteseotud |
≤ 2 |
4...8 |
> 8 |
tundlikkuse läved |
|
|
|
1 Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad bensüülpenitsilliinile.
2 Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad ampitsilliinile.
3 Resistentsuse lävi R > 8 mgl/l tagab, et kõik resistentsuse mehhanismidega isolaadid on teatatud resistentsena.
Tundlikkus
Resistentsuse esinemine konkreetse liigi osas võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asendist ja ajast. Juhinduda tuleb kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui kohalik resistentsuse levik on selline, et käesoleva antibiootikumi kasutatavus vähemalt mõndede infektsioonitüüpide ravimisel on kaheldav, tuleb konsulteerida vastava eriala spetsialistiga.
Enamasti tundlikud liigid
Grampositiivsed aeroobid
Corynebacterium diphteriae
Enterococcus faecalis $
Listeria monocytogenes
Streptococcus agalactiae
Streptococcus bovis
Streptococcus pyogenes *
Gramnegatiivsed aeroobid
Helicobacter pylori
Anaeroobid
Peptostreptococci
Muu
Borrelia
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Grampositiivsed aeroobid
Corynebacterium spp $
Enterococcus faecium $
Streptococcus pneumoniae *+
Streptococcus viridans
Gramnegatiivsed aeroobid
Escherichia coli +
Haemophilus influenzae *
Haemophilus
Moraxella catarrhalis +
Proteus mirabilis
Anaeroobid
Prevotella
Fusobacterium spp.
Esialgu resistentsed organismid
Grampositiivsed aeroobid
Staphylococcus aureus
Gramnegatiivsed aeroobid
Acinetobacter spp
Citrobacter spp
Enterobacter spp
Klebsiella spp
Legionella
Morganella morganii
Proteus vulgaris
Providencia spp
Pseudomonas spp
Serratia spp
Anaeroobid
Bacteroides fragilis
Muu
Chlamydia
Mycoplasma
Rickettsia
* Kliiniline tõhusus on kinnitatud ettenähtud kliiniliste näidustuste puhul tundlikel isolaatidel. + Patogeenide resistentsuse levimus on > 50%
$ Vahepealse tundlikkusega liigid
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Amoksitsilliini absoluutne biosaadavus sõltub annusest ning jääb vahemikku 75...90%. Annusevahemikus 250…1000 mg on ravimi biosaadavus (parameetrid: AUC ja CMAX) lineaarses sõltuvuses annuse suurusega. Suuremate annuste korral väheneb ravimi imendumine. Samaaegne söömine ravimi imendumist ei mõjuta. 500 mg amoksitsilliini ühekordsel suukaudsel manustamisel saavutatakse ravimi kontsentratsiooniks vereplasmas 6...11 mg/l. 3 g amoksitsilliini ühekordsel manustamisel tõuseb kontsentratsioon vereplasmas väärtuseni 27 mg/l. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas kujuneb välja ligikaudu 1...2 tundi pärast manustamist.
Jaotumine
Amoksitsilliin seondub valkudega ligikaudu 17% ulatuses. Ravimi terapeutilised kontsentratsioonid kujunevad kiiresti välja vereseerumis, kopsukoes, bronhiaalsekreedis, keskkõrva vedelikus, sapis ja uriinis. Tervetes ajukelmetes difundeerub amoksitsilliin halvasti liikvorisse. Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri ja eritub väikeses koguses rinnapiima.
Biotransformatsioon ja eritumine
Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu. 6 tunni jooksul pärast ravimi manustamist eritub uriiniga muutumatul, aktiivsel kujul ligikaudu 60...80% suukaudselt manustatud amoksitsilliini annusest; sapiga eritub ainult väike osa. Ligikaudu 7...25% manustatud annusest metaboliseerub inaktiivseks penitsilloehappeks. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on ravimi poolväärtusaeg vereseerumis ligikaudu 1...1,5 tundi. Lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel jäävad poolväärtusajad vahemikku 5...20 tundi. Toimeaine on hemodialüüsitav.
Lapsed
26. kuni 33. rasedusnädalal sündinud enneaegsete imikute kogu keha kliirens pärast amoksitsilliini intravenoosset manustamist 3. elupäeval oli vahemikus 0,75...2 ml/min, mis on väga sarnane inuliini kliirensiga (GFR) selles populatsioonis. Pärast suukaudset manustamist võib väikelastel olla amoksitsilliini imendumise muster ja biosaadavus täiskasvanute omast erinev. Kliirensi vähenemise tõttu on selles patsientide rühmas seega eeldatavalt suurem ekspositsioon, kuigi seda ekspositsiooni suurenemist võib osaliselt vähendada väiksem biosaadavus suukaudse manustamise korral.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud erilist kahjulikku toimet inimesele.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Magneesiumstearaat, povidoon, karboksümetüültärklis, mikrokristalne tselluloos, talk, titaandioksiid (E171), hüdroksüpropüülmetüültselluloos.
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
4 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis temperatuuril kuni 25 °C.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
10, 12 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz GmbH, Biochemiestrasse 10,
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
26.02.1999/31.03.2014
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015