Amoxicillin- ratiopharm 500 mg - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Amoxicillin-ratiopharm TS, 50 mg/ml suukaudse suspensiooni pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

Üks tablett sisaldab 574 mg amoksitsiilliintrihüdraati (vastab 500 mg amoksitsilliinile).

Amoxicillin-ratiopharm TS

1 ml valmissuspensiooni sisaldab 57,4 mg amoksitsilliintrihüdraati (vastab 50 mg amoksitsilliinile).

5 ml (=1 mõõtlusikatäis) valmissuspensiooni sisaldab 287 mg amoksitsiilliintrihüdraati (vastab 250 mg amoksitsilliinile, 50 mg/ml).

INN: Amoxicillinum

Teadaolevat toimet omavad abiained (Amoxicillin-ratiopharm TS): aspartaam, naatriumbensoaat

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

RAVIMVORM

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

Õhukese polümeerikattega tablett.

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg on valge kuni peaaegu valge värvusega, ovaalne kaksikkumer keskelt poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Amoxicillin-ratiopharm TS

Suukaudse suspensiooni pulber.

Amoxicillin-ratiopharm TS on valge kuni õrnkollase värvusega pulber.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Amoksitsilliin on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):

äge bakteriaalne sinusiit; äge keskkõrvapõletik;

äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit; kroonilise bronhiidi ägenemised; keskkonnatekkene pneumoonia;

äge tsüstiit;

rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria; äge püelonefriit;

kõhutüüfus ja paratüüfus;

hambaabstsess koos leviva tselluliidiga; liigeseproteesidega seotud infektsioonid;

Helicobacter pylori eradikatsioon; puukborrelioos.

Amoksitsilliin on näidustatud ka endokardiidi profülaktikaks.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Amoxicillin-ratiopharm’i individuaalse annuse valimisel peab arvesse võtma järgmist:

• Arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4).
• Infektsiooni raskus ja lokalisatsioon.
• Patsiendi vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Ravi kestuse määrab infektsiooni tüüp ja patsiendi ravivastus ning see peab üldjuhul olema nii lühike kui võimalik. Mõned infektsioonid vajavad pikemaajalist ravi (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

*Iga näidustuse puhul tuleb järgida ametlikke ravijuhiseid.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Laste ravimisel võib kasutada amoksitsilliini suspensiooni.

Amoksitsilliini laste suspensioon on soovitatav ravimvorm alla 6 kuu vanustele lastele. Lastele kehakaaluga 40 kg või rohkem tuleb määrata täiskasvanu annus.

Soovitatavad annused:

+ Iga näidustuse puhul tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid.

*Kaks korda ööpäevas annustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui annus jääb ülempiiri lähedusse.

Üldised soovitused annustamiseks:

Suukaudset ravimit võib manustada söögikordadest sõltumatult. Täiskasvanutel ja üle 6- aastastel lastel manustada 0,75...1,5 g amoksitsilliini päevas jagatuna 3 üksikannuseks, maksimaalselt kuni 6 g amoksitsilliinini ööpäevas.

Alla 6-aastastele lastele manustada 40...60 mg/kg amoksitsilliini ööpäevas, jagatuna 3 üksikannuseks.

Amoxicillin-ratiopharm TS:

Annuste määramisel on abiks järgmine tabel (amoksitsilliiniannuste puhul 50 mg/kg):

Kuni 3-kuused imikud:

150...300 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

3- kuni 6-kuused imikud:

300...400 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

Poole- kuni 1-aastased lapsed:

400...600 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

1- kuni 3-aastased lapsed:

600...800 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

3- kuni 6-aastased lapsed:

900...1200 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

6- kuni 12-aastased lapsed:

900...2000 mg amoksitsilliini ööpäevas kolmeks annuseks jagatuna*

* Vastava märgistusega mõõtlusikas on pakendis kaasas

5 ml (vastab 1 mõõtlusikale) valmissuspensiooni sisaldab 250 mg amoksitsilliini

Endokardiidi profülaktikaks manustatakse 1 tund enne operatsiooni täiskasvanutele 3 g amoksitsilliini ja seejärel 6 tunni pärast 1500 mg. Lastele 50 mg/kg (lähtuda eespool olevast tabelist) ja seejärel 6 tunni pärast 25 mg/kg, kuid täiskasvanu annust ei tohi ületada.

Eakad

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid

Amoksitsilliini maksimaalne annus on 500 mg ööpäevas.

Maksakahjustus

Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Manustamisviis

Amoxicillin-ratiopharm on ette nähtud suukaudseks manustamiseks. Toit ei mõjuta Amoxicillin-ratiopharm’i imendumist.

Ravi võib alustada parenteraalselt, järgides intravenoosse ravimvormi annustamissoovitusi, ning jätkata suukaudse preparaadiga.

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg: tabletid tuleb alla neelata piisava koguse vedelikuga (näiteks ühe klaasi veega).

Amoxicillin-ratiopharm TS: Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Amoksitsilliinil on toimeainele iseloomulik lõhn, mis võib avalduda erineva tugevusega ega mõjuta ravimi omadusi.

Ravi kestus

Juhul, kui amoksitsilliini manustatakse beetahemolüütilise streptokoki tekitatud infektsioonide raviks, peate piisava ravitulemuse saavutamiseks manustama ravimit vähemalt 10 päeva. Vastasel juhul on oht hilistüsistuste (reumaatiline palavik või glomerulonefriit) tekkeks.

Oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevate raskete mao- ja sooletrakti häirete korral tuleks ravimi kasutamist vältida, kuna ravimi imendumine vereringesse ei ole piisav.

Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste

beetalaktaamantibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Amoksitsilliini ei tohi manustada teadaoleva penitsilliiniallergiaga patsientidele, kuna on oht anafülaktilise šoki tekkeks. Võimalik on ristuva allergia teke teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Kui patsiendil on varem teadaolevalt allergilisi reaktsioone või kalduvust astmahoo tekkeks, tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Viirushaigustega (eelkõige infektsioosse mononukleoosi) või lümfoleukeemiaga patsientidel tekkinud bakteriaalseid infektsioone ei tohi ravida amoksitsilliiniga, sest on soodumus erütematoossete nahareaktsioonide tekkeks.

Oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevate raskete mao- ja sooletrakti häirete korral tuleks amoksitsilliini suukaudset kasutamist vältida, kuna ravimi resorptsioon ei ole piisav (soovitatav on ravimi parenteraalne manustamine).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimi pikaajalisel kasutamisel on oht resistentsete haigustekitajate või pärmseente ülekasvuks.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Enne amoksitsilliiniga ravi alustamist tuleb läbi viia põhjalik küsitlus eelnevate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (sh anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes või atoopilistel isikutel. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliiniga lõpetada ja alustada sobivat alternatiivset ravi.

Mittetundlikud mikroorganismid

Amoksitsilliin ei sobi teatud tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul, kui on juba kindlaks tehtud patogeeni tundlikkus või esineb väga suur tõenäosus, et patogeen on tundlik amoksitsilliinile (vt lõik 5.1). See kehtib eriti juhul, kui kaalutakse kuseteede infektsioonide ning raskete kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonide ravi.

Krambid

Neerufunktsiooni häiretega või suuri annuseid saavatel või soodustavate teguritega (nt anamneesis krambid, ravitud epilepsia või meningeaalsed häired) patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt

lõik 4.2).

Maksakahjustusega patsiendid

Annust tuleb kohandada vastavalt neerupuudulikkusele (vt lõik 4.2).

Infektsioone mononukleoos, krooniline lümfotsüütiline leukeemia

Viirusinfektsioonide, eriti mononukleoosi ning kroonilise lümfotsüütilise leukeemia korral on amoksitsilliini kasutamist seostatud erütematoosse nahalööbe tekkimisega.

Nahareaktsioonid

Ravi alustamisel esinev palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle reaktsiooni korral tuleb amoksitsilliini kasutamine lõpetada ning amoksitsilliini igasugune edasine manustamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve. Jarisch-Herxheimeri reaktsioon

Jarisch-Herxheimeri reaktsiooni on täheldatud pärast puukborrelioosi ravi amoksitsilliiniga (vt lõik 4.8). See on otseselt tingitud amoksitsilliini bakteritsiidsest toimest puukborrelioosi tekitajale, milleks on spiroheet Borrelia burgdorferi. Patsiente tuleb rahustada, et see on puukborrelioosi antibiootikumravi sage ja tavaliselt iselimiteeruv tagajärg.

Hammaste emaili värvuse muutus

Hammaste emaili vävi muutust saab ennetada hammaste regulaarse suuhügieeni hoidmisega (hammaste regulaarne harjamine).

Mittetundlike mikroorganismide vohamine

Pikaajaline ravi võib mõnikord viia mittetundlike mikroorganismide vohamiseni. Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul ning selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi kaaluda patsientide puhul, kellel tekib antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda kõhulahtisus. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliiniga otsekohe lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata neeru-, maksa- ja vereloome funktsiooni. Kirjeldatud on maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja vererakkude arvu muutusi (vt lõik 4.8).

Antikoagulandid

Amoksitsilliini saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Kristalluuria

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat, peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Mõju diagnostilistele testidele

Amoksitsilliini kõrgenenud sisaldus seerumis ja uriinis mõjutab tõenäoliselt teatud

laboratoorseid analüüse. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis saadakse keemiliste meetodite kasutamisel sageli valepositiivsed tulemused.

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid.

Amoksitsilliin võib muuta östriooli sisalduse määramise tulemusi rasedatel naistel.

Samuti võib häiritud olla urobilinogeeni määramine.

Oluline teave abiainete kohta Amoxicillin-ratiopharm TS

See ravimpreparaat sisaldab aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Fenüülketonuuriaga patsientidel peab seda ravimit kasutama ettevaatusega. Fenüülketonuuriaga homosügootsetel patsientidel tuleb dieedi arvutustesse lisada ka aspartaamist saadava fenüülalaniini kogus. See ravimpreparaat sisaldab naatriumbensoaati (E211), millel on kerge silmi, nahka ja limaskesti ärritav toime. Vastsündinud imikutel võib suurendada ikteruse tekkeohtu.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teised antibiootikumid ja kemoterapeutikumid

Amoksitsilliini ei tohi kombineerida teiste bakteriostaatiliste ravimitega (nt klooramfenikool, erütromütsiin, sulfoonamiidid või tetratsükliinid), kuna võib esineda antagonistlik toime. Probenetsiid

Probenetsiidi samaaegset kasutamist ei soovitata. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini tubulaarsekretsiooni neerudes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Allopurinool

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus.

Tetratsükliinid

Tetratsükliinid ja teised bakteriostaatilised ravimid võivad mõjutada amoksitsilliini bakteritsiidset toimet.

Suukaudsed antikoagulandid

Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma koostoimete tekketa. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemisest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat

Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib suureneda toksilisus.

Diureetikumid

Diureetikumid kiirendavad amoksitsilliini eritumist organismist, mis vähendab ravimi kontsentratsiooni veres.

Digoksiin

Amoksitsilliini ja digoksiini samaaegsel manustamisel võib digoksiini imendumine suureneda.

Hormonaalsed rasestumisvastased preparaadid

Harvadel juhtudel võib amoksitsilliinraviga samaaegsel hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel nende toime osutuda väheseks. Seetõttu on soovitatav samaaegselt lisaks kasutada mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Antatsiidid

Samaaegsel antatsiidide kasutamisel väheneb amoksitsilliini imendumine.

Amoksitsilliini mõju laboriuuringutesse

Mitteensümaatilisel meetodil uriinist glükoosi määramisel võib saada valepositiivseid tulemusi.

Samuti võivad muutuda urobilinogeeni määramisel saadud tulemused.

Märkus

Kõhulahtisuse tekkimisel võib väheneda teiste ravimite imendumine ja toime.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Piiratud andmed, mis on saadud amoksitsilliini kasutamisel raseduse ajal inimestel, ei näita suurenenud riski kaasasündinud väärarengute tekkeks. Amoksitsilliini võib raseduse ajal kasutada juhul, kui ravist oodatav kasu ületab sellega seotud võimalikke riske.

Imetamine

Amoksitsilliin eritub väikestes kogustes rinnapiima, millega kaasneb võimalik sensibiliseerumise oht. Seega on võimalik kõhulahtisuse ja limaskestade seennakkuse teke rinnapiima saaval lapsel, mistõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada. Amoksitsilliini tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast riski ja kasu suhte hindamist arsti poolt.

Fertiilsus

Puuduvad andmed amoksitsilliini toime kohta inimeste viljakusele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ole näidanud mõju viljakusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja nahalööve.

Järgnevalt on loetletud amoksitsilliini kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid:

Väga sage (≥1/10)

Sage (≥1/100 kuni <1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)

Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)

Väga harv (<1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv: Mukokutaanne kandidiaas

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv: Pöörduv leukopeenia (sh raske neutropeenia või agranulotsütoos), pöörduv trombotsütopeenia ja hemolüütiline aneemia; veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine (vt lõik 4.4).

Immuunsüsteemi häired

Seedetrakti häired

Kliiniliste uuringute andmed

*Sage: Kõhulahtisus ja iiveldus *Aeg-ajalt: Oksendamine

Turuletulekujärgsed andmed

Väga harv: Antibiootikumidega seotud koliit (sh pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit, vt lõik 4.4).

Karuskeel

Amoxicillin-ratiopharm TS: Pindmine hammaste värvuse muutus#

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: Hepatiit ja kolestaatiline ikterus; ASAT-i ja ALAT-i aktiivsuse mõõdukas suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Kliiniliste uuringute andmed

Turuletulekujärgsed andmed

Väga harv: Nahareaktsioonid nagu multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, bulloosne ja eksfoliatiivne dermatiit, äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) (vt lõik 4.4).

Teadmata: Sügelus.

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv: Interstitsiaalne nefriit, kristalluuria (vt lõigud 4.4 ja 4.9)

* Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud kliinilistest uuringutest, kus osales kokku ligikaudu 6000 täiskasvanut ja last, kes võtsid amoksitsilliini.

# Amoxicillin-ratiopharm TS: pindmist hammaste värvuse muutust on kirjeldatud lastel. Hea suuõõne hügieen võib aidata hammaste värvuse muutust vältida, sest see on tavaliselt eemaldatav hammaste puhastamisel.

Mao-seedetrakti kõrvaltoimed

Võib esineda ka survetunnet ülakõhus, isutust, kõhupuhitust või pehmet väljaheidet. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerge kuluga ning enamasti mööduvad ravimi kasutamise jätkamisel või ravi katkestamisel.

Raske ja püsiv kõhulahtisus ravi ajal või pärast ravi lõppemist võib viidata pseudomembranoossele enterokoliidile, mille puhul on koheselt vajalik vastav ravi. Peristaltikat pärssivaid ravimeid ei tohi manustada.

Nahk ja naha derivaadid (vt ka Ülitundlikkusnähud)

Aeg-ajalt võib eriti suupiirkonnas esineda eksanteemi ja limaskesta põletikke. Väga harva võib keel värvuda mustaks. Suukaudse manustamise puhul võib kaasneda mööduv suukuivus ja maitsetundlikkuse häireid.

Ülitundlikkusnähud

Kohene nahareaktsioon nõgeslööbe näol viitab tavaliselt tõelisele penitsilliiniallergiale ning ravi tuleb koheselt katkestada. Harva võivad 6-aminopenitsillaanhappe suhtes sensibiliseerumise tagajärjel tekkida raskekujulised allergilised reaktsioonid, nt ravimipalavik, eosinofiilia, angioneurootiline kõriturse, seerumtõbi, hemolüütiline aneemia, allergiline vaskuliit või nefriit.

Nahaseentel ja penitsilliinidel võib esineda sarnaseid allergeene ning seetõttu ei saa nahaseenhaigusega patsientidel ka penitsilliini esmakordsel manustamisel välistada ülitundlikkusreaktsioonide teket. Tavaliselt tekib selline reaktsioon ravimi teistkordsel kasutamisel. Harva on seoses amoksitsilliinraviga kirjeldatud tõsiseid nahanähtusid koos eluohtlike üldreaktsioonidega (nt eksfoliatiivne dermatiit, Lyelli sündroom). Põhjuslikku seost ravimi kasutamisega ei ole senini kindlaks tehtud. Erinevate raskusastmetega ülitundlikkusreaktsioonide (kuni allergilise/anafülaktilise šokini) teket on kirjeldatud ka penitsilliini suukaudsel manustamisel, kuid süstena manustamisel (veeni- või lihasesisene manustamine) esineb neid oluliselt sagedamini. Ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel tuleb kasutusele võtta vastavad ravimeetmed.

Anafülaktilise šoki ravi: lisaks teistele vajalikele esmaabivõtetele tuleb hoida hingamisteed vabad!

Erakorraline ravi:

• Koheselt: süstida i.v adrenaliini. Lahjendada 1 ml adrenaliinilahust (1:1000) 10 mlni ning pulsi ja vererõhu kontrolli all manustada sellest kogusest aeglaselt kõigepealt 1 ml (= 0,1 mg adrenaliini). NB! Südamerütmihäirete tekkeoht! Adrenaliini manustamist võib korrata.
• Seejärel: antihistamiinid ja i.v vedelikuasendajad, näiteks plasmaasendajad, albumiinilahus, elektrolüütide täislahus.
• Lõpuks: i.v glükokortikoidide manustamine. Näiteks 250...1000 mg prednisolooni (või vastavas koguses mõnda derivaati). Glükokortikoidide manustamist võib korrata.
• Edasiste ravimeetmetena võib kasutada näiteks kunstlikku hingamist, hapnikravi, kaltsiumi manustamist.

Laste puhul tuleb adrenaliini ja glükokortikoidide annuseid vähendada, arvestades kehakaalu ja vanust. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida!

Pikaajaline või korduv amoksitsilliinravi võib põhjustada infektsiooni taasteket (superinfektsiooni) ning amoksitsilliinile resistentsete haigustekitajate või pärmseente vohamist.

Amoxicillin-ratiopharm TS: Kuna ravim sisaldab säilitusainena naatriumbensoaati, võivad vastava eelsoodumusega patsientidel tekkida allergilised reaktsioonid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid

Tekkida võivad seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkimiseni. Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mürgistuse ravi

Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule.

Amoksitsilliin on vereringest eemaldatav hemodialüüsi teel.

Krampide korral on soovitatav manustada diasepaami. Anafülaktiliste reaktsioonide tekkimisel tuleb rakendada vastavat erakorralist ravi ning seda võimaluse korral juba esimeste šokinähtude tekkimisel (vt lõik 4.8).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: laia toimespektriga penitsilliinid, ATC-kood: J01CA04

Toimemehhanism

Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib ühte või enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajas, mis on bakteri rakuseina lahutamatu strukturaalne komponent. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid ensüüme.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe

Amoksitsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega, mis on üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid

Kaks põhilist resistentsusmehhanismi amoksitsilliini suhtes on:

•inaktiveerimine bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt;

•penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Murdepunktid

Amoksitsilliini MIK murdepunktid, mis on määratud Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalse tundlikkuse testimise kohta (EUCAST).

Metsikut tüüpi enterobakterid liigitatakse aminopenitsilliinide suhtes tundlikeks. Mõned riigid eelistavad liigitada E. coli ja P. mirabilis’e metsikut tüüpi isolaadid vahepealse tundlikkusega isolaatideks. Sellisel juhul kasutada MIK murdepunkti S ≤ 0,5 mg/l.

Enamik stafülokokke produtseerivad penitsillinaasi ja on resistentsed amoksitsilliini suhtes. Metitsilliinresistentsed isolaadid on üksikute eranditega resistentsed kõikide beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Tundlikkuse amoksitsilliini suhtes saab tuletada tundlikkuse põhjal ampitsilliini suhtes.

A-, B-, C- ja G-grupi streptokokkide tundlikkuse penitsilliinide suhtes saab tuletada tundlikkuse põhjal bensüülpenitsilliini suhtes.

Murdepunktid on seotud ainult meningiiti mittepõhjustavate isolaatidega. Isolaatide puhul, mille tundlikkus ampitsilliini suhtes on vahepealne, vältida suukaudset ravi amoksitsilliiniga. Tundlikkus on tuletatud ampitsilliini MIK väärtuste põhjal.

Murdepunktid põhinevad veenisisesel manustamisel. Beetalaktamaas-positiivsed isolaadid on resistentsed.

Beetalaktamaasi produtseerivad tüved on resistentsed.

Tundlikkuse amoksitsilliini suhtes saab tuletada tundlikkuse põhjal bensüülpenitsilliini suhtes.

Murdepunktid põhinevad epidemioloogilistel piirväärtustel (epidemiological cut-off values, ECOFF), mis eristavad metsiktüüpi isolaate vähenenud tundlikkusega isolaatidest.

Liigiga mitte seotud murdepunktid põhinevad annustel vähemalt 0,5 g x 3 või 4 annust ööpäevas (1,5...2 g ööpäevas).

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikude suhtes ja eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta. Vajadusel tuleb küsida spetsialisti arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Mikroorganismide IN VITRO tundlikkus amoksitsilliini suhtes

Sageli tundlikud liigid

Grampositiivsed aeroobid:

Enterococcus faecalis

Beetahemolüütilised streptokokid (grupid A, B, C ja G)

Listeria monocytogenes

Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus

Gramnegatiivsed aeroobid:

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Helicobacter pylori

Proteus mirabilis

Salmonella typhi

Salmonella paratyphi

Pasteurella multocida

Grampositiivsed aeroobid:

Koagulaasnegatiivsed stafülokokid

Staphylococcus aureus£

Streptococcus pneumoniae

Viridans grupi streptokokid

Grampositiivsed anaeroobid:

Clostridium spp.

Gramnegatiivsed anaeroobid:

Fusobacterium spp.

Muu:

Borrelia burgdorferi

Algselt resistentsed mikroorganismid†

Grampositiivsed aeroobid:

Enterococcus faecium†

Gramnegatiivsed aeroobid:

Acinetobacter spp.

Enterobacter spp.

Klebsiella spp.

Pseudomonas spp.

Gramnegatiivsed anaeroobid:

Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed).

Muud:

Chlamydia spp.

Mycoplasma spp.

Legionella spp.

† Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.

£ Peaaegu kõik S. aureus’e tüved on resistentsed amoksitsilliini suhtes, sest produtseerivad penitsillinaasi. Lisaks on kõik metitsilliinresistentsed tüved resistentsed amoksitsilliini suhtes.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Amoksitsilliin dissotsieerub täielikult vesilahuses füsioloogilise pH juures ning imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi. Suukaudse manustamise järgselt on amoksitsilliini biosaadavus ligikaudu 70%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (TMAX) on ligikaudu üks tund.

Järgnevalt on esitatud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini annuses 250 mg kolm korda ööpäevas manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

Vahemikus 250...3000 mg on biosaadavus lineaarne annusega (mõõdetuna CMAX ja AUC järgi). Toit ei mõjuta ravimi imendumist.

Amoksitsilliini organismist eemaldamiseks võib kasutada hemodialüüsi.

Jaotumine

Ligikaudu 18% kogu plasmas leiduvast amoksitsilliinist on seotud valkudega ning ilmne jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg.

Pärast veenisisest manustamist on amoksitsilliini leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetest ei ole saadud tõendeid ravimiga seotud materjali olulisest peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima (vt lõik 4.6).

Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon

Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni 10...25%-le algannusest.

Eritumine

Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu.

Amoksitsilliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliini ühekordse 250 mg või 500 mg annuse manustamist. Erinevates uuringutes on leitud, et 24-tunnise perioodi jooksul eritub uriiniga 50...85% amoksitsilliinist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine (vt lõik 4.5).

Vanus

Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsetel vastsündinutel) ei tohi esimesel elunädalal manustamisintervall ületada kaks korda ööpäevas manustamist renaalse eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu. Kuna eakatel patsientidel esineb suurema tõenäosusega neerufunktsiooni langus, peab annuse valimisel olema ettevaatlik ning kasulik võib olla neerufunktsiooni jälgimine.

Sugu

Pärast amoksitsilliini suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud sool olulist mõju amoksitsilliini farmakokineetikale.

Neerukahjustus

Amoksitsilliini kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni langusega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliiniga ei ole kartsinogeensusuuringuid läbi viidud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

Magneesiumstearaat, talk, naatriumtärklisglükollaat , polüvidoon, mikrokristalne tselluloos, hüpromelloos, värvaine E171.

Amoxicillin-ratiopharm TS

Pulbriline sidruni maitse- ja lõhnaaine

Pulbriline virsiku-aprikoosi maitse- ja lõhnaaine

Veevaba sidrunihape (E330)

Naatriumbensoaat (E211)

Aspartaam (E951)

Talk (E553b)

Veevaba naatriumtsitraat (E331)

Pulbriline apelsini maitse- ja lõhnaaine

Guargalaktomannaan (E412)

Sadestatud ränidioksiid (E551)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

4 aastat.

Amoxicillin-ratiopharm TS

Suukaudse suspensiooni pulber: 3 aastat

Valmissuspensioon: 14 päeva.

Säilitamise eritingimused

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Amoxicillin-ratiopharm TS

Suukaudse suspensiooni pulber: hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Valmissuspensioon: Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg on pakendatud PVC/PVDC blistrisse. PVC/PVDC blister mis sisaldab 10 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PVDC blister, mis sisaldab 20 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Amoxicillin-ratiopharm TS

Merevaikkollasest klaasist 100 ml pudel, millel on polüpropüleenist/polüetüleenist keeratav kork (suruda alla ja keerata).

Originaalpakend sisaldab 11 g pulbrit 100 ml suspensiooni valmistamiseks. Pakendis on mõõtelusikas.

.Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Suspensiooni valmistamine

Pulbri suspendeerimiseks tuleb kasutada destilleeritud või eelnevalt keedetud ja jahutatud vett.Raputada pudelit, et pulber tuleks pudeli põhja ja seinte küljest lahti. Täita pudel veega kuni märgistatud kohani (sissepressitud joon). Pudel pöörata tagurpidi ja loksutada, kuni suspensioon on ühtlase koostisega. Pärast vahu kadumist lisada uuesti vett kuni märgistatud kohani ning taas loksutada. Enne kasutamist oodata taas vahu kadumiseni.

Pärast 92 ml vee lisamist 11 g pulbrile saadakse 100 ml kasutusvalmis suspensiooni. Valmissuspensioon on valge kuni õrnalt kollaka värvusega, puuviljamaitseline suspensioon.

Täpsemad juhised suspensiooni valmistamise kohta on kirjas pakendi infolehes.

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH, Graf-Acro-Str. 3, 89079 Ulm, Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg: 192398

Amoxicillin-ratiopharm TS: 192298

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Amoxicillin-ratiopharm 500 mg: 9.04.1992/28.02.2014

Amoxicillin-ratiopharm TS: 9.04.1992/28.02.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2017