Alprazolam-grindeks - tablett (0,5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ALPRAZOLAM-GRINDEKS, 0,25 mg tabletid

ALPRAZOLAM-GRINDEKS, 0,5 mg tabletid

ALPRAZOLAM-GRINDEKS, 1 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 0,25 mg, 0,5 mg või 1 mg alprasolaami. INN. Alprazolamum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Üks 0,25 mg tablett sisaldab 97,32 mg laktoosmonohüdraati. Üks 0,5 mg tablett sisaldab 97,00 mg laktoosmonohüdraati. Üks 1 mg tablett sisaldab 96,53 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

0,25 mg tabletid - valged ovaalsed tabletid poolitusjoonega ühel küljel, teisel küljel kirje "APZM 0.25". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

0,5 mg tabletid - roosad ovaalsed tabletid poolitusjoonega ühel küljel, teisel küljel kirje "APZM 0.5". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

1 mg tabletid - helesinised ovaalsed tabletid poolitusjoonega ühel küljel, teisel küljel kirje "APZM 1". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ärevusseisundite, sealhulgas depressiooniga kaasneva ärevuse lühiajaline ravi.

Alprasolaam on näidustatud ainult siis, kui häire on raskekujuline, kahjustab töövõimet või põhjustab inimesel väljendunud pingeseisundit.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Ärevus

0,25...0,5 mg annustena kolm korda ööpäevas, suurendades seda vajadusel kokku 3 mg-ni ööpäevas.

Eakad või nõrgestatud organismiga patsiendid

Eakatel patsientidel on ravimi kliirens aeglustunud ja nagu teistegi bensodiasepiinide puhul, suurenenud tundlikkus ravimi suhtes.

0,25 mg kaks või kolm korda ööpäevas. Vajadusel ja taluvuse korral võib annust järk-järgult suurendada.

Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada.

Lapsed

Lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole alprasolaami ohutus ja efektiivsus tõestatud ning seetõttu ei ole alprasolaami kasutamine soovitatav.

Ravi kestus

Ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik. Patsiendi seisundit tuleb hinnata regulaarselt vähemalt iga nelja ravinädala järel ning määrata kindlaks ravi jätkamise vajadus, eriti kui patsiendil ei esine haigusnähtusid. Ravi üldine kestus ei tohi ületada 8...12 nädalat, mis sisaldab annuse järk-järgulise vähendamise perioodi.

Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks ravi kestuse pikendamine kauemaks kui maksimaalselt lubatud; sel juhul ei tohi see toimuda ilma patsiendi seisundi uue hindamiseta.

Nagu teistegi bensodiasepiinide puhul, peab arst olema teadlik, et pikaajaline kasutamine võib teatud patsientidel viia sõltuvuse tekkeni.

Alprasolaami optimaalne annus sõltub haigusnähtude raskusest ja patsiendi individuaalsest ravivastusest. Kasutada tuleb väikseimat annust, mis hoiab haigusnähud kontrolli all. Ravi tuleb alustada väikseima soovitusliku annusega. Maksimaalset annust ei tohi ületada. Annused tuleb üle vaadata vähemalt iga 4 nädala järel. Tavalised annused on toodud allpool. Üksikutel patsientidel, kes vajavad suuremaid annuseid, tuleb annust suurendada ettevaatlikult, et ära hoida kõrvaltoimete teke. Kui vajalikud on suuremad annused, tuleb õhtust annust suurendada enne päevaseid annuseid.

Üldiselt vajavad patsiendid, kes ei ole eelnevalt psühhotroopseid ravimeid saanud, väiksemaid annuseid kui varem ravi saanud patsiendid või patsiendid, kellel on anamneesis krooniline alkoholism.

Ravi lõpetamine

Ravi tuleks alati lõpetada järk-järgult. Soovitatav on ööpäevast annust vähendada mitte rohkem kui 0,5 mg võrra iga kolme päeva järel. Mõned patsiendid võivad vajada isegi aeglasemat annuse vähendamist (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Suukaudne.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeaine, teiste bensodiasepiinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Myasthenia gravis.
• Raske hingamispuudulikkus.
• Uneapnoe.
• Raske maksapuudulikkus.

Neerufunktsiooni kahjustuse või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientide ravimisel soovitatakse olla ettevaatlik.

Raske depressiooniga või ärevusega kaasneva depressiooniga patsientidel ei tohi bensodiasepiine ega bensodiasepiinitaolisi ravimeid depressiooni raviks monoteraapiana kasutada, kuna need võivad esile kutsuda või tõsta suitsiidi riski. Seega tuleb depressioonihäire või suitsidaalsete kalduvustega patsientidel alprasolaami kasutada ettevaatusega ning piirata väljakirjutatud annuse kogust.

Lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole alprasolaami ohutus ja efektiivsus tõestatud ning seetõttu ei ole alprasolaami kasutamine soovitatav.

Bensodiasepiine ja neile sarnaseid ravimeid tuleb eakatel kasutada ettevaatusega nende rahustavast ja lihasluukonna nõrkust põhjustavast toimest tingitud kukkumisriski tõttu, mis selles patsientiderühmas on tihti tõsiste tagajärgedega.

Eakatel ja/või nõrgestatud patsientidel on soovitatav järgida madalaima toimiva annuse kasutamise üldpõhimõtet, vältimaks ataksia või liigse sedatsiooni teket (vt lõik 4.2).

Väiksemaid annuseid tuleb kasutada ka kroonilise hingamispuudulikkusega patsientide ravimisel respiratoorse depressiooni ohu tõttu.

Alkoholismi või narkomaania anamneesiga patsientidel peab bensodiasepiine kasutama äärmiselt ettevaatlikult (vt lõik 4.5).

Sõltuvus

Bensodiasepiinide kasutamine võib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkimiseni. Sõltuvuse risk suureneb annuse ja ravi kestuse tõustes; see on suurem ka alkoholismi ja narkomaania anamneesiga patsientidel. Ravimsõltuvus võib tekkida terapeutiliste annuste puhul ja/või patsientidel, kel ei esine mingit määratletud riskifaktorit. Ravimsõltuvuse risk on suurem mitme bensodiasepiini kombineeritud kasutamisel, vaatamata sellele, kas kasutatakse anksiolüütilisel või uinutaval näidustusel. On registreeritud ka kuritarvitamise juhtumeid.

Ärajätunähud: kui on tekkinud füüsiline sõltuvus, võivad ravi järsu lõpetamisega kaasneda ärajätunähud. Nende hulka võivad kuuluda peavalu, lihasvalu, tugev ärevus, pingetunne, rahutus, segasus, ärrituvus ja unetus. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimus ja torkimistunne jäsemetes, ülitundlikkus valguse, heli ja kehalise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised krambid (vt lõik 4.2).

Alprasolaamravi katkestamisel tuleb annust vähendada aeglaselt kooskõlas hea kliinilise tavaga. Soovitatav on annuse järk-järguline vähendamine, mitte üle 0,5 mg iga kolme päeva järel. Mõned patsiendid võivad vajada isegi aeglasemat annuse vähendamist.

Tagasilöögi unetus ja ärevus: ravi lõpetamise järgselt võib tekkida mööduv sündroom, mille puhul tekivad väljendunud kujul uuesti sümptomid, mille tõttu bensodiasepiinravi alustati. Sellega võivad kaasneda muud reaktsioonid, sealhulgas meeleolu muutused, ärevus või unehäired ning rahutus. Kuna ärajätunähtude/tagasilöögifenomeni risk on suurem ravi järsu lõpetamise korral, on soovitatav annuse järk-järguline vähendamine, mitte üle 0,5 mg iga kolme päeva järel. Mõned patsiendid võivad vajada isegi aeglasemat annuse vähendamist (vt lõik 4.2).

Ravi kestus

Ravi kestus peab olema sõltuvalt näidustusest nii lühike kui võimalik (vt lõik 4.2), kuid ei tohi ületada 8...12 nädalat, mis sisaldab annuse järk-järgulise vähendamise perioodi. Ravi kestuse pikendamine kauemaks ei tohi toimuda ilma patsiendi seisundi uue hindamiseta.

Patsienti tuleks ravi alguses teavitada sellest, et ravi on piiratud kestusega ning selgitada täpselt annuse järk-järgulist vähendamist. Peale selle on tähtis, et patsient oleks teadlik tagasilöögifenomeni tekkevõimalusest, vähendades seeläbi ärevust sümptomite pärast, mis võivad tekkida ravimi ärajätmisel.

On leitud, et lühitoimelised bensodiasepiinid võivad põhjustada ärajätusümptomeid isegi annuste manustamise vaheajal, eriti juhul kui kasutatakse suuri annuseid.

Pika toimeajaga bensodiasepiinide kasutamisel on oluline patsiente hoiatada lühikese toimeajaga bensodiasepiinidele ülemineku osas, kuna võivad tekkida ärajätusümptomid.

Amneesia

Bensodiasepiinid võivad põhjustada anterograadset amneesiat. See tekib kõige sagedamini mitu tundi pärast ravimi manustamist, mistõttu tuleb selle riski vähendamiseks tagada, et patsiendid saaksid katkematult magada 7...8 tundi (vt lõik 4.8).

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid

Bensodiasepiinide kasutamisega teadaolevalt kaasnevateks reaktsioonideks on rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, luulumõtted, raevuhood, hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoosid, kohatu käitumine ja muud sobimatud käitumuslikud ilmingud. Nende reaktsioonide tekkimisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega lastel ja eakatel.

Taluvus

Pärast korduvat kasutamist mitme nädala jooksul võib bensodiasepiinide uinutav toime teataval määral väheneda.

Alprasolaami ei tohi kasutada lühiajaliste kergete ärevusseisundite, nagu igapäevaelu stressiga seotud ärevus ja pinged, ravimiseks. Kuna alprasolaami efektiivsus depressiooni ja foobiliste või obsessiivsete seisundite puhul ei ole veel kindlaks tehtud, tuleks kaalutleda spetsiifilist ravi. Depressiooniga patsientidel on teatatud alprasolaami kasutamisega seotud hüpomania ja mania juhtudest.

Bensodiasepiine ei soovitata kasutada psüühhiliste haiguste esmaseks raviks.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Bensodiasepiinid avaldavad aditiivset KNS-i pidurdavat toimet manustamisel koos alkoholi või muude KNS-i funktsioonide pidurdust põhjustavate ravimitega. Manustamine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Kombinatsioonis teiste KNS pärssivate ravimitega tuleb alprasolaami kasutada ettevaatlikult.

Samaaegsel manustamisel koos antipsühhootikumide (neuroleptikumid), uinutite, anksiolüütikumide/rahustite, antidepressantide, narkootiliste analgeetikumide, epilepsiavastaste preparaatide, anesteetikumide ja sedatiivsete antihistamiinidega võib suureneda kesknärvisüsteemi pidurdamine. Narkootiliste valuvaigistite kasutamine võib põhjustada ka kõrgendatud meeleolu, mille tõttu võib lõpuks tekkida psüühiline sõltuvus.

Farmakokineetilised koostoimed võivad ilmnedaalprasolaami manustamisel koos ravimitega, mis sekkuvad selle metabolismi.

CYP3A inhibiitorid: ühendid, mis inhibeerivad teatud maksaensüüme (eriti tsütokroom P450 3A4), võivad suurendada alprasolaami kontsentratsiooni ja tugevdada selle toimet. Alprasolaami kliiniliste uuringute, in vitro uuringute ja alprasolaamiga samamoodi metaboliseeritavate ravimite kliiniliste uuringute andmed tõendavad mitmete ravimite erineva tugevusega koostoimeid ja võimalikke koostoimeid alprasolaamiga. Sõltuvalt koostoime tugevusest ja olemasolevate andmete tüübist antakse järgmisi soovitusi:

–ketokonasooli, itrakonasooli ja teiste asooltüüpi fungitsiidsete ravimite alprasolaamiga samaaegne manustamine ei ole soovitatav.

–nefasodooni ja fluvoksamiiniga koos manustades suureneb alprasolaami AUC ligikaudu 2 korda. Nefasodooni, fluvoksamiini ja tsimetidiini manustamisel koos alprasolaamiga tuleb olla ettevaatlik ja vajaduse korral tuleb annust vähendada.

–ettevaatlik tuleks olla fluoksetiini, propoksüfeeni, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite, sertraliini, diltiaseemi või makroliidantibiootikumide, nagu näiteks erütromütsiin, klaritromütsiin ja troleandomütsiin, samaaegsel kasutamisel alprasolaamiga.

CYP3A4 indutseerijad: kuna alprasolaami metabolism toimub peamiselt CYP3A4 kaudu, võivad selle ensüümi indutseerijad kiirendada alprasolaami metabolismi. Koostoimed HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja alprasolaami vahel on komplekssed ning ajast sõltuvad. Ritonaviiri lühiajalised, väikesed annused põhjustasid alprasolaami kliirensi suuri muutusi, pikendasid selle eliminatsiooni poolväärtusaega ja tugevdasid kliinilisi toimeid. Pikaajalisel kokkupuutel ritonaviiriga CYP3A induktsioon siiski tasakaalustas selle inhibeerimise. See koostoime vajab alprasolaami annuse kohandamist või ravi katkestamist.

Digoksiin: alprasolaam tõstab digoksiini plasmataset, eriti eakatel (>65-aastastel) (suureneb mürgistuse oht). Seetõttu tuleb samaaegselt alprasolaami ja digoksiini kasutavaid patsiente digoksiini toksilisuse nähtude suhtes tähelepanelikult jälgida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed bensodiasepiinravi teratogeense toime ning mõju kohta postnataalsele arengule ja käitumisele on vastukäivad. Suur hulk kohortuuringute andmeid näitab, et kokkupuude bensodiasepiiniga esimesel trimestril ei ole seotud suurenenud väärarendite riskiga. Mõned varasemad epidemioloogilised juht- kontrolluuringud on siiski leidnud suulaelõhede riski kahekordse suurenemise.

Suurtes annustes bensodiasepiinravi on raseduse teise ja/või kolmanda trimestri ajal põhjustanud loote aktiivsete liigutuste vähenemist ja loote südamerütmi muutlikkust.

Kui ravimit tuleb meditsiinilistel põhjustel manustada raseduse teisel poolel, isegi väikeste annustena, võib pärast sündi tekkida vastsündinul lõdva imiku sündroom, sh aksiaalne hüpotoonia ja imemishäired, mille tulemuseks on aeglane kaaluiive. Need sümptomid on mööduvad, kuid need võivad kesta alates 1-st kuni 3 nädalani, vastavalt ravimi poolväärtusajale. Suurte annuste puhul võivad vastsündinul ilmneda respiratoorne depressioon või apnoe ja hüpotermia. Lisaks võib täheldada mõni päev pärast sündi neonataalseid ärajätunähte ülierutuvuse, agiteerituse ja treemoriga, isegi kui lõdva imiku sündroomi ei sedastata. Ärajätusümptomite ilmumine pärast sündi oleneb ravimi poolväärtusajast.

Alprasolaami ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud naise kliinilisest seisundist tuleneva ravimi kasutamise vajaduse korral. Kui alprasolaami kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub alprasolaami kasutamise ajal, siis tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Kui ravi alprasolaamiga on vajalik raseduse viimases osas, tuleb vältida suuri annuseid ning vastsündinut jälgida ärajätunähtude ja/või lõdva imiku sündroomi tekke suhtes.

Imetamine

Alprasolaam eritub rinnapiima väheses koguses. Siiski ei ole alprasolaami kasutamine rinnaga toitmine ajal soovitatav.

Toime reaktsioonikiirusele

Sedatiivne toime, amneesia, keskendumisraskused ja lihasfunktsiooni häired võivad ebasoodsalt mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Kui patsient ei maga piisavalt, suureneb tähelepanuhäirete tekkimise oht.

Neid toimeid tugevdab alkohol (vt ka lõik 4.5).

Patsiente tuleb hoiatada, et nad hoiduksid Alprazolam-Grindeks’i kasutamise ajal mootorsõidukite juhtimisest ja teistest ohtlikest tegevustest.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed tekivad enamasti ravi alguses ning kaovad tavaliselt ravimi korduva manustamise või annuse vähendamise järgselt.

Järgmised kõrvaltoimed on toodud MedDRA organsüsteemi klasside ja MedDRA esinemissageduse konventsiooni järgi: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

*Turuletulekujärgsed kõrvaltoimed

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ärajätunähud

Bensodiasepiinide, sh alprasolaami annuse kiire vähendamise või järsu lõpetamise korral võivad tekkida ärajätunähud. Need võivad varieeruda kergest düsfooriast ja unetusest kuni raskemate seisunditeni, milleks võivad olla kõhu- ja lihaskrambid, oksendamine, higistamine, treemor ja konvulsioonid. Lisaks võivad alprasolaamravi kiire vähendamise või järsu lõpetamise korral tekkida ärajätuhood.

Amneesia

Isegi terapeutiliste annuste korral on täheldatud anterograadset amneesiat, ning suuremate annuste puhul on see risk kõrgem. Amneesiaga võib kaasneda ebaadekvaatne käitumine (vt ka lõik 4.4).

Depressioon

Bensodiasepiini kasutamisel võib tundlikel inimestel avalduda eelnevalt tuvastamata depressioon.

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid

Bensodiasepiinide kasutamisega võivad kaasnedada rahutus, agiteeritus, ärritatavus, agressiivsus, meelepetted, raevuhood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine ja teised käitumishäired. Selliste reaktsioonide ilmnemisel tuleb ravimi manustamine katkestada. Sellised reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt lastel ja eakatel patsientidel.

Paljude kirjeldatud käitumishäirete korral on patsiendid saanud samaaegselt teisi KNS ravimeid ja/või on neil kirjeldatud olemasolev psühhiaatriline seisund. Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega piiripealse isiksushäirega patsientidel või patsientidel, kellel on anamneesis vägivaldne või agressiivne käitumine, samuti alkoholism või narkomaania. Posttraumaatilise stressihäirega patsientidel on alprasolaam-ravi lõpetamisel kirjeldatud ärrituvust, vaenulikkust ja sundmõtteid.

Sõltuvus

Ravimi (isegi terapeutiliste annuste) kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkimiseni: ravi lõpetamisel võivad ilmneda ärajätunähud või tagasilöögifenomen (vt lõik 4.4). Tekkida võib psüühiline sõltuvus. Teatatud on bensodiasepiinide kuritarvitamisest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sarnaselt teiste bensodiasepiinidega ei tohiks üleannustamine olla eluohtlik, välja arvatud juhul, kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega (kaasa arvatud alkoholiga). Mis tahes ravimi üleannustamise puhul tuleb meeles pidada, et kasutatud võib olla mitmeid ravimeid.

Sümptomid

Bensodiasepiinide üleannustamine avaldub tavaliselt erineva raskusega kesknärvisüsteemi depressioonina, mis ulatub unisusest koomani. Kergetel juhtudel tekivad unisus, vaimne segasus ja letargia, lihasnõrkus, düsartria; raskematel juhtudel võivad tekkida ataksia, reflekside nõrgenemine, hüpotoonia, hüpotensioon, hingamisdepressioon, harva kooma ja väga harva võib üleannustamine lõppeda surmaga.

Ravi

Alprasolaami üleannustamise järgselt tuleb esile kutsuda oksendamine (ühe tunni jooksul), kui patsient on teadvusel, või teha maoloputus (kaitstes hingamisteid), kui patsient on teadvuseta. Kui mao tühjendamisel ei ole tulemust, tuleb imendumise vähendamiseks manustada aktiivsütt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata hingamisele ja südame-veresoonkonna tööle intensiivravi tingimustes.

Vastumürgina võib kasutada flumaseniili.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: N05BA12

Sarnaselt teiste bensodiasepiinidega on alprasolaamil suur afiinsus ajus leiduva bensodiasepiinide seondumiskoha suhtes. Alprasolaam toimib kesknärvisüsteemis (KNS) asuvatele spetsiifilistele bensodiasepiini retseptoritele, mis on funktsionaalselt seotud aju peamise inhibeeriva neurotransmitteri, gamma-aminovõihappe (GABA), retseptoritega.

Farmakokineetilised omadused

Alprasolaam imendub kiiresti. Pärast suukaudset manustamist on ravimi kontsentratsioon plasmas kõrgeim 1...2 tunni möödudes.

Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on 12...15 tundi. Korduv annustamine võib viia akumulatsioonini, mida tuleb meeles pidada eakate ja neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul. Alprasolaam ja selle metaboliidid väljutatakse peamiselt uriiniga.

In vitro tingimustes on 80% alprasolaamist seerumivalkudega seostunud.

Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Rottidel, kellele manustati 2 aasta vältel alprasolaami, täheldati annusest sõltuva katarakti (emastel) ja sarvkesta vaskularisatsiooni (isastel) esinemissageduse suurenemist. Need kahjustused ilmnesid alles pärast 11-kuulist ravi.

Alprasolaami suurte annuste manustamine rottidele ja küülikutele suurendas väärarengute ja lootesurmade arvu.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ja küülikutel tuvastati alprasolaami väga suurte annuste kasutamise seos loote arengu aeglustumise ning suurenenud lootesurmade ja skeleti väärarengu juhtudega. Fertiilsusuuringutes, kus isastel rottidel kasutati enne paaritumist suuri annuseid, vähenes emaste viljastumise protsent.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumdokusaat

Naatriumbensoaat

Modifitseeritud tärklis

Mikrokristalliline tselluloos

Laktoosmonohüdraat

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Erütrosiini alumiiniumlakkvärv (E 127) (0,5 mg tabletid)

Dispergeeritud indigotiinsinine (E 132) (1 mg tabletid).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10 tabletti PVC/alumiinium blisterpakendis.

3 blisterpakendit pappkarbis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

AS GRINDEKS.

Krustpils īela 53, Rīga, LV-1057, Läti. Tel.: +371 67083205

Faks: +371 67083505 e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

MÜÜGILOA NUMBRID

0,25 mg tabletid: 385202

0,5 mg tabletid: 385102

1 mg tabletid: 385002

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.06.2002

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.05.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2016