Asolfena - õhukese polümeerikattega tablett (5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Asolfena, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Asolfena, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Asolfena 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg solifenatsiinile.
Asolfena 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 7,5 mg solifenatsiinile.
INN. Solifenacinum
Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat
Ravim | Laktoosmonohüdraadi kogus | |
Asolfena, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid | 137,5 mg | |
Asolfena, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid | 132,5 mg | |
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. |
| |
3. | RAVIMVORM |
|
Õhukese polümeerikattega tablett.
Asolfena 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Valged ümmargused veidi kumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid. Tableti läbimõõt: 7,5 mm, tableti paksus: 2,4…4 mm
Asolfena 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roosakasvalged ümmargused veidi kumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid. Tableti läbimõõt: 7,5 mm, tableti paksus: 2,4…4 mm.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskavanud, sealhulgas eakad
Solifenatsiinsuktsinaadi soovitatav annus on 5 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib
solifenatsiinsuktsinaadi annust suurendada 10 mg-ni üks kord ööpäevas.
Patsientide erirühmad
Lapsed
Asolfena ohutus ja efektiivsus lastel ei ole veel tõestatud. Seetõttu ei tohi Asolfena’t lastel kasutada.
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult ning annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Maksakahjustusega patsiendid
Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 7 kuni 9) tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult ning annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Tsütokroom P4503A4 tugevad inhibiitorid
Asolfena maksimaalne annus tohib olla kuni 5 mg, kui patsient saab samaaegselt ravi ketakonasooliga või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool, terapeutilistes annustes (vt lõik 4.5).
Manustamisviis
Asolfena tuleb sisse võtta suu kaudu ning neelata alla tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.
Vastunäidustused
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Solifenatsiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb kusepeetus, raske seedetrakti seisund (sh toksiline megakoolon), myasthenia gravis või suletudnurga glaukoom, ja patsientidel, kellel on risk mainitud seisundite tekkeks.
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
- Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).
- Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).
- Raske neerukahjustusega või mõõduka maksakahjustusega patsiendid ning patsiendid, kes saavad ravi mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga, nt ketokonasooliga (vt lõik 4.5).
Enne ravi alustamist Asolfena’ga tuleb patsienti uurida teiste sagenenud urineerimise põhjuste suhtes (südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui patsiendil esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada ravi sobiva antibiootikumiga.
Asolfena’t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on:
- kusepeetuse riski põhjustav kliiniliselt oluline põie väljavoolutrakti obstruktsioon;
- seedetrakti obstruktsiooniga kulgevad haigused;
- risk seedetrakti motoorika aeglustumisele;
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
- mõõdukas maksakahjustus (ChildPugh skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
- samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori kasutamine, nt ketokonasool (vt lõigud 4.2 ja 4.5);
- hiatus hernia/gastroösofageaalne refluks ja/või kes samaaegselt kasutavad ravimeid (näiteks bisfosfonaate), mis võivad põhjustada ösofagiiti või seda ägestada;
- autonoomne neuropaatia.
Riskiteguritega patsientidel, nt kellel on pikenenud QT-intervalli sündroom ja hüpokaleemia, on täheldatud QT-intervalli pikenemist ja Torsade de Pointes’t.
Detruusorlihase neurogeense üliaktiivsusega patsientidel ei ole ohutus ja efektiivsus veel tõestatud.
Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud angioödeemist koos hingamisteede obstruktsiooniga. Angioödeemi tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed.
Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud anafülaktilisest reaktsioonist. Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed.
Asolfena maksimaalne toime avaldub kõige varem 4 nädala pärast.
Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi- galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakoloogilised koostoimed
Samaaegne teiste antikolinergiliste omadustega ravimite kasutamine võib põhjustada ravitoime ja kõrvaltoimete tugevnemist. Pärast ravi lõpetamist Asolfena’ga ning enne ravi alustamist mõne teise antikolinergilise ravimiga tuleb pidada ligikaudu üks nädal vahet. Kolinoretseptorite agonistide samaaegsel manustamisel võib solifenatsiini ravitoime väheneda. Solifenatsiin võib vähendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite, näiteks metoklopramiidi ja tsisapriidi toimet.
Farmakokineetilised koostoimed
In vitro uuringutes on näidatud, et terapeutilises kontsentratsioonis ei pärsi solifenatsiin inimese maksa mikrosoomidest saadud CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 aktiivsust. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP ensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit.
Teiste ravimite mõju solifenatsiini farmakokineetikale
Solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4. Samaaegne ketokonasooli (200 mg/päev), tugeva CYP3A4 inhibiitori manustamine põhjustas solifenatsiini AUC kahekordse suurenemise, samas kui ketokonasool, annuses 400 mg päevas, põhjustas solifenatsiini AUC kolmekordse suurenemise. Seega peab Asolfena maksimaalne annus olema 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooliga või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) terapeutilises annuses (vt lõik 4.2).
Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on samaaegne ravi solifenatsiini ja mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga vastunäidustatud.
Ensüümi indutseerimise toimet solifenatsiini ja tema metaboliitide farmakokineetikale ei ole uuritud, samuti ei ole uuritud kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatide mõju solifenatsiini ekspositsioonile. Kuna solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, on farmakokineetilised koostoimed võimalikud teiste, kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).
Solifenatsiini mõju teiste ravimite farmakokineetikale
Suukaudsed rasestumisvastased ravimid
Asolfena manustamisel ei täheldatud solifenatsiini farmakokineetilisi koostoimeid kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega (etünüülöstradiool/levonorgestreel).
Varfariin
Asolfena manustamine ei muutnud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale.
Digoksiin
Asolfena manustamisel ei täheldatud mõju digoksiini farmakokineetikale.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on solifenatsiini kasutamise ajal rasestunud. Loomkatsed ei näita otsest kahjulikku toimet fertiilsusele, embrüonaalsele/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele on vajalik ettevaatus.
Imetamine
Andmeid solifenatsiini imendumise kohta rinnapiima ei ole. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või tema metaboliidid emapiima ja põhjustasid vastsündinud hiirtel annusest sõltuvat kasvupeetust (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb Asolfena kasutamist rinnaga toitmise ajal vältida.
Fertiilsus
Andmed fertiilsuse kohta puuduvad.
Toime reaktsioonikiirusele
Kuna solifenatsiin, nagu teisedki antikolinergilised ained, võib põhjustada nägemise hägustumist ja aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8 Kõrvaltoimed), võib ravim negatiivselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Solifenatsiini farmakoloogilise toime tõttu võib Asolfena põhjustada (üldiselt) kergeid või mõõduka tugevusega antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete sagedus on annusest sõltuv.
Kõige sagedamini kirjeldatud solifenatsiini kõrvaltoime oli suukuivus. See tekkis 11%-l patsientidest, kes said ravi annuses 5 mg üks kord ööpäevas, 22%-l patsientidest, kes said ravi annuses 10 mg üks kord ööpäevas ning 4%-l platseebot saanud patsientidest. Suukuivus oli üldiselt kerge ning põhjustas ravi katkestamist vaid üksikjuhtudel. Üldiselt oli ravisoostumus antud ravimiga väga kõrge (ligikaudu 99%) ning ligikaudu 90% solifenatsiiniga ravi saanud patsientidest osales uuringus kogu uuringuperioodi, 12 nädala vältel.
Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte
Esinemissagedused on määratletud järgnevalt:
- väga sage (≥1/10);
- sage (≥1/100 kuni <1/10);
- aegajalt (≥1/1000 kuni <1/100);
- harv (≥1/10 000 kuni <1/1000);
- väga harv (<1/10000);
- teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
MedDRA | Väga | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
organsüsteemi | sage |
|
|
|
|
|
klass |
|
|
|
|
|
|
Infektsioonid ja |
|
| Kuseteede |
|
|
|
infestatsioonid |
|
| infektsioon, |
|
|
|
|
|
| tsüstiit |
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
|
|
| Anafülaktiline |
häired |
|
|
|
|
| reaktsioon* |
Ainevahetus- ja |
|
|
|
|
| Vähenenud |
toitumishäired |
|
|
|
|
| söögiisu*, |
|
|
|
|
|
| hüperkaleemia* |
Psühhiaatrilised |
|
|
|
| Hallutsi- | Deliirium* |
häired |
|
|
|
| natsioonid*, |
|
|
|
|
|
| segasus- |
|
|
|
|
|
| seisund* |
|
Närvisüsteemi |
|
| Somnolent- | Pearinglus*, |
|
|
häired |
|
| sus, maitse- | peavalu* |
|
|
|
|
| tundlikkuse |
|
|
|
|
|
| häired |
|
|
|
Silma |
| Nägemise | Silmade |
|
| Glaukoom* |
kahjustused |
| hägustumine | kuivus |
|
|
|
Südame häired |
|
|
|
|
| TORSADE DE |
|
|
|
|
|
| POINTES*, |
|
|
|
|
|
| elektrokardio- |
|
|
|
|
|
| grammis QT- |
|
|
|
|
|
| intervalli |
|
|
|
|
|
| pikenemine |
Respiratoorsed, |
|
| Kuivustunne |
|
| Düsfoonia* |
rindkere ja |
|
| ninas |
|
|
|
mediastiinumi |
|
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired | Suu | Kõhu- | Gastroöso- | Jämesoole |
| Iileus*, |
| kuivus | kinnisus, | fageaalne | obstruktsioon, |
| ebamugavus- |
|
| iiveldus, | refluks- | roojatoppamus, |
| tunne kõhus |
|
| düspepsia, | haigus, | oksendamine* |
|
|
|
| kõhuvalu | kurgu kuivus |
|
|
|
Maksa ja |
|
|
|
|
| Maksa häired*, |
sapiteede häired |
|
|
|
|
| ebanormaalsed |
|
|
|
|
|
| maksa- |
|
|
|
|
|
| ensüümide |
|
|
|
|
|
| näitajad* |
Naha ja |
|
| Naha kuivus | Pruuritus*, | Multiformne | Eksfoliatiivne |
nahaaluskoe |
|
|
| lööve* | erüteem*, | dermatiit* |
kahjustused |
|
|
|
| urtikaaria*, |
|
|
|
|
|
| angioödeem* |
|
Lihas-skeleti ja |
|
|
|
|
| Lihasnõrkus* |
sidekoe |
|
|
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
Neerude ja |
|
| Urineerimis- | Kusepeetus |
| Neeru- |
kuseteede häired |
|
| raskused |
|
| kahjustus* |
Üldised häired ja |
|
| Väsimus, |
|
|
|
manustamiskoha |
|
| perifeersed |
|
|
|
reaktsioonid |
|
| tursed |
|
|
|
*turuletulekujärgselt täheldatud
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamine võib põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim solifenatsiinsuktsinaadi annus, mis kogemata ühele patsiendile on manustatud, oli 280 mg 5 tunni jooksul: selle tagajärjena tekkisid muutused vaimses seisundis, mis haiglaravi ei vajanud.
Ravi
Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsiendile manustada aktiivsütt. Maoloputus on kasulik teostatuna 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda.
Nagu teistegi antikolinergiliste ravimitega, võib sümptomaatiline ravi olla järgmine:
- rasked antikolinergilised toimed kesknärvisüsteemile, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: manustada füsostigmiini või karbakooli;
- krambid või väljendunud erutus: manustada bensodiasepiine;
- hingamispuudulikkus: kasutada kunstlikku ventilatsiooni;
- tahhükardia: manustada beetablokaatoreid;
- kusepeetus: kasutada kateteriseerimist;
- müdriaas: manustada pilokarpiini silmatilku ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi.
Nagu teistegi antimuskariinergiliste ravimitega, tuleb üleannustamise korral pöörata erilist tähelepanu patsientidele, kellel on risk QT-intervalli pikenemisele (nt hüpokaleemia, bradükardia, samaaegne teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine) ja kellel on mõni südamehaigus (nt müokardiisheemia, rütmihäired, südame paispuudulikkus).
FARMAKOKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, sagekusesuse ning kusepidamatuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: G04BD08.
Toimemehhanism
Solifenatsiin on kolinoretseptori spetsiifiline konkureeriv antagonist.
Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin kontraheerib detruusori silelihaskude muskariinergiliste retseptorite kaudu, millest enamik on M- retseptorid. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud näitavad, et solifenatsiin on -tüüpiM muskariiniretseptorite konkureeriv inhibiitor. Lisaks on näidatud, et solifenatsiin on spetsiifiline muskariiniretseptorite antagonist, mille afiinsus mitmete teiste uuritud retseptorite ja ioonkanalite suhtes on madal või puudub.
Farmakodünaamilised toimed
Ravi solifenatsiinsuktsinaadiga annuses 5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas uuriti mitmetes topeltpimedates randomiseeritud kontrollitud kliinilistes uuringutes üliaktiivse põie sündroomiga meestel ja naistel.
Allpool toodud tabelist nähtub, et nii 5 mg kui 10 mg solifenatsiinsuktsinaadi annus andis statistiliselt olulise paranemise nii esmaste kui teiseste tulemusnäitajate osas, võrreldes platseeboga. Tõhusust täheldati ühe nädala jooksul ravi alustamisest ning see stabiliseerus 12-nädalase perioodi vältel. Üks pikaajaline avatud uuring näitas, et tõhusus püsis vähemalt 12 kuud. 12-nädalase ravi järel ei esinenud ligikaudu 50%-l patsientidest, kes enne ravi kannatas inkontinentsi all, inkontinentsiepisoode ning lisaks saavutas 35% patsientidest väiksema urineerimissageduse kui 8 korda päevas. Üliaktiivse põie sündroomi sümptomite ravimine annab kasu ka mitmete elukvaliteedi näitajate osas, näiteks üldine tervisetaju, inkontinetsi mõju, rollipiirangud, kehalised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, haiguse raskuse mõõdikud ja uni/energia.
Nelja 12-nädalast ravi käsitlenud kontrollitud III faasi uuringu ühistulemused
|
| Platseebo | Solifenatsiin- | Solifenatsiin- | Tolterodiin |
|
|
|
| suktsinaat 5 mg | suktsinaat 10 mg | 2 mg 2 korda |
|
|
|
| üks kord päevas | üks kord päevas | päevas |
|
Urineerimiskordade arv/24 h |
|
|
|
|
| |
Keskmine algväärtus | 11,9 | 12,1 | 11,9 | 12,1 |
| |
Keskmine vähenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 1,4 | 2,3 | 2,7 | 1,9 |
| |
% muutus algväärtusest | 12% | 19% | 23% | 16% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| <0,001 | <0,001 | 0,004 |
|
Urineerimistungi episoodide arv/24 h |
|
|
|
| ||
Keskmine algväärtus | 6,3 | 5,9 | 6,2 | 5,4 |
| |
Keskmine vähenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 2,0 | 2,9 | 3,4 | 2,1 |
| |
% muutus algväärtusest | 32% | 49% | 55% | 39% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| <0,001 | <0,001 | 0,031 |
|
Inkontinentsi episoodide arv/24 h |
|
|
|
| ||
Keskmine algväärtus | 2,9 | 2,6 | 2,9 | 2,3 |
| |
Keskmine vähenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 1,1 | 1,5 | 1,8 | 1,1 |
| |
% muutus algväärtusest | 38% | 58% | 62% | 48% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| <0,001 | <0,001 | 0,009 |
|
Noktuuria episoodide arv/24 h |
|
|
|
|
| |
Keskmine algväärtus | 1,8 | 2,0 | 1,8 | 1,9 |
| |
Keskmine vähenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 0,4 | 0,6 | 0,6 | 0,5 |
| |
% muutus algväärtusest | 22% | 30% | 33% | 26% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| 0,025 | <0,001 | 0,199 |
|
Urineerimisel väljutatud maht/urineerimiskord |
|
|
| |||
Keskmine algväärtus | 166 ml | 146 ml | 163 ml | 147 ml |
| |
Keskmine suurenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 9 ml | 32 ml | 43 ml | 24 ml |
| |
% muutus algväärtusest | 5% | 21% | 26% | 16% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| <0,001 | <0,001 | <0,001 |
|
Sidemete arv/24 h |
|
|
|
|
| |
Keskmine algväärtus | 3,0 | 2,8 | 2,7 | 2,7 |
| |
Keskmine vähenemine |
|
|
|
|
| |
algväärtuse suhtes | 0,8 | 1,3 | 1,3 | 1,0 |
| |
% muutus algväärtusest | 27% | 46% | 48% | 37% |
| |
n |
|
| ||||
p-väärtus* |
|
| <0,001 | <0,001 | 0,010 |
|
Märkus: | Murdelise tähtsusega uuringutest neljas kasutati 10 mg solifenatsiinsuktsinaati ja platseebot. |
| ||||
| Neljast uuringust kahes kasutati ka 5 mg solifenatsiinsuktsinaati ja ühes lisaks tolterodiini |
| ||||
| 2 mg kaks korda päevas. |
|
|
|
|
Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja kõiki ravirühmi. Seetõttu võib märgitud patsientide arv parameetriti ja ravirühmati erineda.
* p-väärtus paariviisilise võrdlusena platseeboga
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Solifenatsiinsuktsinaadi tablettide sissevõtmise järel saavutatakse maksimaalne solifenatsiini plasmakontsentratsioon (CMAX) 3 kuni 8 tunni järel. TMAX annusest ei sõltu. CMAX ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad annusevahemikus 5 kuni 40 mg annusega võrdeliselt. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90%. Söömine ei mõjuta solifenatsiini CMAX ega AUC.
Jaotumine
Solifenatsiini näiline jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on ligikaudu 600 l. Solifenatsiin seostub suures ulatuses (ligikaudu 98%) plasmavalkudega, peamiselt happelise -glükoproteiiniga.alfa
Biotransformatsioon
Solifenatsiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Samas esineb ka alternatiivseid ainevahetusradu, mis võivad solifenatsiini metabolismis osaleda. Solifenatsiini süsteemne kliirens on ligikaudu 9,5 l/h ja solifenatsiini lõplik poolväärtusaeg on 45...68 tundi. Suukaudse annustamise järel on plasmas lisaks solifenatsiinile tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4R-hüdroksüsolifenatsiin) ja kolm inaktiivset metaboliiti (solifenatsiini N- glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-N-oksiid).
Eritumine
Pärast 10 mg C-märgistatud]-solifenatsiini[ ühekordset manustamist leiti 26 päeva jooksul uriinis ligikaudu 70% radiaoaktiivsusest ja roojas 23%. Uriinis leiti ligikaudu 11% radioaktiivsusest muutumatu toimeainena, 18% N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8% 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit).
Lineaarsus/mittelineaarsus
Terapeutilises annusevahemikus on farmakokineetika lineaarne.
Teised patsientide erirühmad
Eakad
Patsiendi vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik. Uuringud eakatel on näidanud, et AUC-na väljendatud ekspositsioon solifenatsiinile on solifenatsiinsuktsinaadi manustamise järel (5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas) tervetel eakatel (vanuses 65...80 aastat) sarnane tervete noorte uuritavatega (vanuses vähem kui 55 aastat). Keskmine absorptsioonimäär väljendatuna kui tMAX oli eakatel veidi aeglasem ja lõplik poolväärtusaeg oli eakatel uuritavatel ligikaudu 20% pikem. Neid väheseid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks.
Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.
Sugu
Sugu solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta.
Rass
Rass solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta.
Neerukahjustus
Solifenatsiini AUC ja CMAX ei erinenud kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel oluliselt tervete vabatahtlike vastavatest näitajatest. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) oli ekspositsioon solifenatsiinile oluliselt suurem kui kontrollrühmas, kusjuures CMAX suurenes ligikaudu 30%, AUC rohkem kui 100% ja t1/2 rohkem kui 60%. Kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel täheldati statistiliselt olulist seost. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole famakokineetikat uuritud.
Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 7 kuni 9) CMAX ei muutunud, AUC suurenes 60% võrra ja t1/2 kahekordistus. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole solifenatsiini farmakokineetikat uuritud.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, fertiilsuse, embrüo ja loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei näita kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalse arengu uuringus hiirtel põhjustas imetamisperioodil emasloomale solifenatsiini manustamine väiksema sünnijärgse elulemuse, poegade sünnikaalu vähenemise ja aeglasema füüsilise arengu kliiniliselt olulisel tasemel.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Povidoon K 25
Magneesiumstearaat (E572)
Tableti kate:
Hüpromelloos
Talk (E553b)
Titaandioksiid (E171)
Triatsetiin
Punane raudoksiid (E172) (ainult 10 mg tablettides)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat
HDPE-purk
Pärast esmast avamist: 3 kuud.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Blisterpakend (PVC/PVDC/Al-foolium): 10, 30, 50, 60, 90 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.
PP-kaanega HDPE-purk: 250 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBRID
5 mg: 715510
10 mg: 715410
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23.11.2010
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.12.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
detsember 2015