Alventa - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (75mg) - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Alventa, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Alventa, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Alventa, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Venlafaksiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord:

1. Mis ravim on Alventa ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Alventa kasutamist
3. Kuidas Alventa’t kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Alventa’t säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Alventa ja milleks seda kasutatakse

Alventa sisaldab toimeainena venlafaksiini.

Alventa on serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI) gruppi kuuluv antidepressant. Sellesse rühma kuuluvaid ravimeid kasutatakse depressiooni ja muude seisundite nagu ärevushäirete raviks. Arvatakse, et depressiooni ja/või ärevuse seisundis on inimesel serotoniini ja noradrenaliini tase ajus madalam. Antidepressantide toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid need võivad aidata tõsta ajus serotoniini ja noradrenaliini taset.

Alventa on depressiooniga täiskasvanutele mõeldud ravim. Alventa on mõeldud samuti ravimiks täiskasvanutele järgmiste ärevushäiretega: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire (sotsiaalsete olukordade kartmine või vältimine) ja paanikahäire (paanikahood). Depressiooni või ärevushäirete õige ravi aitab teil paraneda. Ravita jäämisel võib teie seisund püsida ning muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

Mida on vaja teada enne Alventa kasutamist

Ärge võtke Alventa’t

• kui olete venlafaksiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui te kasutate või olete kasutanud viimase 14 päeva jooksul ravimeid, mida nimetatakse pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitori kasutamine koos, Alventa´ga, võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Lisaks sellele ei tohi monoamiinoksüdaasi inhibiitorit tarvitada 7 päeva jooksul pärast seda kui olete lõpetanud preparaadi Alventa kasutamise (vt ka lõik „Muud ravimid ja Alventa“ ja selles lõigus olev info Serotoniinisündroomi kohta).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Alventa kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui te kasutate koos preparaadiga Alventa ravimeid, mis võivad suurendada serotoniini sündroomi tekkimise riski (vt lõik „Muud ravimid ja Alventa“);
• kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
• kui teil on esinenud kõrget vererõhku;
• kui teil on esinenud probleeme südamega;
• kui teile on öeldud, et teil on südame rütmihäired;
• kui teil on esinenud krampe;
• kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia);
• kui teil on kalduvus sagedasele või ebatavaliste verevalumite tekkele või verejooksudele (on esinenud veritsemishäireid) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad veritsemisohtu suurendada, nagu varfariin (kasutatakse trombide vältimiseks);
• kui teie vere kolesteroolitase tõuseb;
• kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset häiret (ülemäärane erutatus või eufooria);
• kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Esimese paari nädala jooksul võib Alventa põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Sellisel juhul rääkige sellest oma arstile.

Enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem).

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

• kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
• kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe lähimasse haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada hammaste lagunemise (kaaries) tekkimise riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Diabeet

Alventa võib mõjutada teie vere glükoositaset. Seetõttu tuleb suhkrutõve ravimite annuseid vajadusel kohandada.

Lapsed ja noorukid

Alventa´t ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Samuti peab teadma, et alla 18-aastastel patsientidel on seda tüüpi ravimeid kasutades suurem oht selliste kõrvaltoimete tekkeks nagu enesetapukatsed, enesetapumõtted ja vaenulikkus (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha). Vaatamata sellele võib teie arst kirjutada seda ravimit alla 18-aastastele patsientidele, kui ta peab seda ravimit patsiendi huvides parimaks. Kui arst on määranud seda ravimit alla 18-aastasele patsiendile ja te tahate seda temaga arutada, pöörduge tagasi arsti poole. Kui alla 18- aasta vanustel patsientidel tekivad või süvenevad preparaadi Alventa kasutamise ajal eespool

nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Selle ravimi kasutamise pikaajalist mõju kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule selles vanusegrupis ei ole praeguseks ajaks tõestatud.

Muud ravimid ja Alventa

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Alventa´t koos teiste ravimitega.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerimata.

• Alventa´t ei tohi võtta koos monoamiinoksüdaasi inhibiitoritega mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Öelge oma arstile kui te olete neid ravimeid viimase 14 päeva jooksul võtnud. (MAOI: vt lõik „Mida on vaja teada enne Alventa kasutamist“).
• Serotoniinisündroom: Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega, võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik seisund või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) sarnased reaktsioonid (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Need ravimid on näiteks järgmised:

• triptaanid (kasutatakse migreeni raviks);
• teised depressiooniravimid, näiteks SNRI, SSRI, tritsüklilised või liitiumi sisaldavad ravimid;
• antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks);
• pöörduva toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitorit moklobemiidi sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks);
• sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);
• tramadooli, fentanüüli, tapentadooli, petidiini või pentasotsiini sisaldavad ravimid (kasutatakse tugeva valu raviks);
• dekstrometorfaani sisaldavad ravimid (kasutatakse köha raviks);
• metadooni sisaldavad ravimid (kasutatakse opioididest tekkinud ravimisõltuvuse või tugeva valu raviks);
• metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse veres suurenenud methemoglobiini taseme raviks);
• lihtnaistepuna (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks) sisaldavad ravimid;
• trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks);
• antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on asjade kuulmine, nägemine või tundmine, mida pole olemas, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus, ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniinisündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla mitu järgmiste seast: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, südametegevuse kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, diarröa, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratud veretestidega).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniinisündroomi.

Te peate teavitama oma arsti, kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi. Sellised ravimid võivad olla:

• antiarütmikumid nagu kinidiin, amiodaroon, sotalool või dofetiliid (kasutatakse südame

rütmihäirete raviks);

• antipsühhootikumid nagu tioridasiin (vt ka ülalpool serotoniinisündroomi kohta);
• antibiootikumid, nagu erütromütsiin või moksifloksatsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);
• antihistamiinikumid (kasutatakse allergia raviks)

Järgmistel ravimitel võib tekkida Alventa´ga samuti koostoime ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

• ketokonasooli (seenevastane aine);
• haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);
• metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks).

Alventa koos toidu, joogi ja alkoholiga

Alventa’t peaks võtma koos toiduga. (vt lõik 3 „Kuidas Alventa´t kasutada“).

Ärge tarvitage Alventa kasutamise ajal alkoholi.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Alventa´t võite kasutada ainult pärast selle võimaliku kasulikkuse ja sellega teie sündimata lapsele kaasnevate võimalike ohtude läbiarutamist arstiga.

Teavitage kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et kasutate Alventa’t. Raseduse ajal võttes võivad sarnased ravimid (SSRI-d) suurendada imikutel riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapse kiiremat hingamist ning naha muutumise sinakaks. Need sümptomid avalduvad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, kontakteeruge otsekohe oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel esinevad sündides sellised sümptomid ning te olete mures, võtke nõu saamiseks oma ämmaemanda ja/või arstiga ühendust.

Alventa imendub rinnapiima. See võib imikule toimet avaldada. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või ravi selle preparaadiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju see ravim teile avaldab.

Alventa sisaldab sahharoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Kuidas Alventa’t kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovitatav algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg päevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, depressiooni raviks vajaduse korral isegi maksimaalse annuseni 375 mg päevas. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire ja paanikahäire puhul on maksimaalne annus 225 mg päevas.

Võtke Alventa´t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Kapslid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi avada, purustada, katki närida ega lahustada.

Alventa´t tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa-või neeruprobleemid, rääkige sellest arstile, sest teil võib osutuda vajalikuks selle ravimi annust muuta.

Ärge lõpetage selle ravimi kasutamist ilma arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Alventa kasutamise“).

Kui te võtate Alventa’t rohkem kui ette nähtud

Pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole, kui olete võtnud seda ravimit rohkem, kui arsti poolt ette nähtud.

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisus kuni kooma), hägustunud nägemine, krambid ja oksendamine.

Kui te unustate Alventa’t võtta

Kui olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Ärge võtke Alventa suuremat päevaannust, kui arst on teile päevas määranud.

Kui te lõpetate Alventa kasutamise

Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Alventa´t, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetada. Selle ravimi kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid nagu väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, hirmuunenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Teie arst informeerib teid sellest, kuidas Alventa-ravi järk-järgult lõpetada.

Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistel juhtudel katkestage Alventa kasutamine. Pöörduge kohe arsti poole või lähima haigla traumapunkti:

Aeg-ajalt (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

• Näo, suu, keele, kõri, käte või jalgade turse ja/või ümbritsevast nahapinnast kõrgem sügelev lööve (nõgestõbi), neelamis või hingamisraskused.

Harv (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)

• Pigistamistunne rinnus, kähisev hingamine, neelamisvõi hingamisraskused.
• Raskekujuline nahalööve, kihelus või nahapõletik (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli kihelevad).
• Serotoniinisündroomi nähud ja sümptomid, milleks võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid,

koordinatsiooni kadumine, südame kiire löögisagedus, palavik, kiired vererõhu muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniini sündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratav vereanalüüsis).

• Põletikunähud, nagu kõrge kehatemperatuur, külmavärinad, värinad, peavalud, higistamine, gripitaolised sümptomid. See võib olla põhjustatud verehäirest, mis suurendab infektsiooni riski.
• Raske nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist.
• Seletamatu lihasvalu, tundlikkus või nõrkus. See võib olla rabdomüolüüsi sümptom.

Teised kõrvaltoimed (nende esinemissagedus on toodud välja allpool lõigus „Teised tekkida võivad kõrvaltoimed“), millest peate oma arstile rääkima, on:

• köha, vilistav hingamine ja hingeldus, millega võib kaasneda kõrge palavik;
• must (tõrvataoline) väljaheide või vere esinemine väljaheites;
• sügelus, kollane nahk või silmavalged või uriini tume värvus, mis võib viidata maksapõletikule (hepatiit);
• südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne pulss, vererõhu tõus;
• silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine või pupillide laienemine;
• närviprobleemid, näiteks pearinglus, „sipelgate jooksmise” tunne, liikumishäired (lihaskrambid või jäikus), krambihood või krambid;
• psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja ebaharilik erutus;
• ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Alventa’t kasutada “– „Kui te lõpetate Alventa kasutamise“);
• veritsusaja pikenemine kui te lõikate endale sisse või vigastate end, võib veritsemine kesta pikemalt kui tavaliselt.

Teised tekkida võivad kõrvaltoimed

Väga sage (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st)

• Pearinglus, peavalu, unisus.
• Unetus.
• Iiveldus, suukuivus, kõhukinnisus.
• Higistamine (sealhulgas öine higistamine).

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

• Vähenenud söögiisu.
• Segasus, enesest võõrdumise (või eraldatuse) tunne; orgasmi puudumine; vähenenud sugutung; rahutus; närvilisus; häirivad unenäod.
• Treemor; rahutustunne või võimetus istuda või seista paigal; „sipelgate jooksmise” tunne; maitsetundlikkuse muutus; suurenenud lihastoonus.
• Nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine; pupillide laienemine; silmade võimetus kohaneda kaugelavaatamiselt lähedale vaatamisele.
• Helinad kõrvus (tinnitus).
• Südame kiirenenud löögisagedus; palpitatsioonid.
• Vererõhu tõus; nahaõhetus.
• Õhupuudus; haigutamine.
• Oksendamine; kõhulahtisus.
• Kerge nahalööve; sügelus.
• Urineerimise sagenemine; võimetus väljutada uriini; raskused uriini väljutamisel.
• Menstruaaltsükli häired, näiteks suurenenud või ebaregulaarne veritsus; ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (mehed), erektsioonihäire (impotensus).
• Nõrkus (asteenia); väsimus; külmavärinad.
• Kehakaalu suurenemine; kehakaalu vähenemine.
• Kolesterooli sisalduse tõus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

• Üliaktiivsus, mõttekäigu kiirus ja vähenenud unevajadus (mania).
• Hallutsinatsioonid; reaalsusest võõrdumise (või eraldatuse) tunne; orgasmihäired, tunnete või emotsioonide puudumine; ülierutuse tunne; hammaste kiristamine.
• Minestus; lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni ja tasakaaluhäired.
• Pearinglustunne (eriti kiirel püstitõusmisel); vererõhu langus.
• Vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide või vere esinemine väljaheites, mis võib viidata sisemisele verejooksule.
• Ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes; marrastused; juuste väljalangemine.
• Võimetus kontrollida urineerimist.
• Jäikus, spasmid ja lihaste tahtmatud liigutused.
• Kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses veres

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)

• Krambid või krambihood.
• Köha, vilistav hingamine ja hingeldus, millega võib kaasneda kõrge palavik.
• Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium).
• Liigne veetarbimine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom).
• Vere naatriumi sisalduse langus.
• Tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine.
• Südame muutunud, kiire või ebaregulaarne löögisagedus, mis võib viia minestamiseni.
• Tugevad kõhu või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole, maksa või kõhunäärmehäirele).
• Sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad viidata maksapõletikule (hepatiit).

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st)

• Veritsusaja pikenemine, mis võib olla põhjustatud vereliistakute arvu vähenemisest veres, see võib viia marrastuste või veritsuste tekke suurenemiseni.
• Ebanormaalne rinnapiima teke.
• Ootamatu veritsus, nt veritsevad igemed; vere esinemine uriinis või vere oksendamine või äkki tekkinud marrastused või katkenud veresooned (katkenud veenid).

Teadmata esinemissagedus (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Enesetapumõtted ja –käitumine; enesetapumõtete ja –käitumise juhtudest on teatatud venlafaksiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Alventa kasutamist“).
• Vaenulikkus.
• Peapööritus.

Alventa´l on mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne pulss; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli tasemes. Harvemini võib Alventa halvendada trombotsüütide funktsiooni teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teil aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete Alventa´t kaua kasutanud.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Alventa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Alventa sisaldab

• Toimeaine on venlafaksiin. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 37,5 mg, 75 mg või 150 mg venlafaksiini venlafaksiinvesinikkloriidina.
• Teised abiained kapsli sisus on suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis), hüdroksüpropüültselluloos (E463), povidoon K 30 (E1201), etüültselluloos, dibutüülsebakaat ja talk (E553b).
• Teised abiained kapsli kestas on želatiin, punane raudoksiid (E172), titaandioksiid (E171) ja kollane raudoksiid (E172) – ainult 75 mg ja 150 mg kapslites.

Vt lõik 2 "Alventa sisaldab sahharoosi".

Kuidas Alventa välja näeb ja pakendi sisu

37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on pruunikasroosad ja valged (keha: pruunikasroosa, kaas: valge), milles on valged kuni peaaegu valged pelletid.

75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on heleroosad, milles on valged kuni peaaegu valged pelletid.

150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on oranžikaspruunid, milles on valged kuni peaaegu valged pelletid.

Pakendi suurused:

Blisterpakendis ja kartongkarbis on 7 (ainult 37,5 mg kapslid), 10, 14, 20, 28, 30, 50, 60, 98, 100 või 112 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit.

Lastekindlas HDPE purgis on 50, 100 või 250 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal

Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.