Actonel 35 mg oaw - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Actonel 35 mg OAW, 35 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 35 mg risedronaatnaatriumi (ekvivalentne 32,5 mg
risedroonhappega).

INN. Acidum risedronicum
Abiained: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Ovaalsed heleoranzid tabletid, ühel küljel on tähed RSN ja teisel 35 mg.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused



Postmenopausaalse osteoporoosi ravi, et vähendada lülisamba murdude riski. Postmenopausaalse
osteoporoosi ravi, et vähendada reieluu proksimaalse osa murdude riski (vt lõik 5.1).

Osteoporoosi ravi luumurru kõrge riskiga meestel (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus täiskasvanutele on üks 35 mg tablett üks kord nädalas suukaudselt. Tablett tuleb
võtta igal nädalal samal nädalapäeval.
Toit mõjutab risedronaatnaatriumi imendumist, mistõttu peavad patsiendid piisava imendumise
tagamiseks võtma Actonel 35 mg OAW tablette:
- enne hommikusööki: vähemalt 30 minutit enne päeva esimest toidukorda, muude ravimite
manustamist või joomist (v.a puhas vesi).

Patsientidele peab selgitama, et kui üks annus jääb võtmata, tuleb võtta üks Actonel 35 mg OAW
tablett sel päeval, mil võtmata jäänud tablett meenub. Siis peaksid patsiendid pöörduma tagasi ühe
tableti võtmise juurde kord nädalas päeval, mil tavaliselt tablett võetakse. Kunagi ei tohi võtta kahte
tabletti päevas.
Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi imeda ega närida. Actonel 35 mg OAW tablette tuleb
võtta püstises asendis koos klaasitäie puhta veega (vähemalt 120 ml), et hõlbustada ravimi liikumist
makku. Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist pikali heita (vt lõik 4.4).
Kui toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja vitamiini D, peab kaaluma nende täiendavat manustamist.

Eakad:
Annuse kohandamine ei ole vajalik, kuna toimeaine biosaadavus, jaotumine ja eritumine on
eakatel (üle 60-aastastel) sarnane, võrreldes nooremate patsientidega.
See kehtib ka üle 75-aastastele patsientide ja menopausijärgses eas naiste kohta.


1/8
Neerukahjustus: kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik.
Risedronaatnaatrium on vastunäidustatud raskekujulise neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini
kliirens alla 30 ml/min) (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Lapsed: Actonel 35 mg OAW ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

4.3 Vastunäidustused


Ülitundlikkus risedronaatnaatriumi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Hüpokaltseemia (vt lõik 4.4).
Rasedus ja imetamine.
Raskekujuline neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja
alumiinium) sisaldavad ravimid mõjutavad bisfosfonaatide imendumist ning neid ei tohi võtta samal
ajal Actonel 35 mg OAW-ga (vt lõik 4.5). Soovitud toime saavutamiseks peab annustamissoovitusi
rangelt järgima (vt lõik 4.2).

Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravis on seotud madala luutiheduse ja/või varasema luumurru
olemasoluga.
Kõrge iga või kliinilised riskifaktorid luumurdude tekkeks üksi ei ole piisavaks põhjuseks
osteoporoosi ravi alustamiseks bisfosfonaadiga.
Tõendid bisfosfonaatide, sh risedronaadi, efektiivsuse kohta väga eakatel (üle 80-aastased) on piiratud
(vt lõik 5.1).

Bisfosfonaate on seostatud ösofagiidi, gastriidi, söögitoru haavandite ja gastroduodenaalsete
haavanditega. Seega tuleb olla ettevaatlik:
- patsientidega, kellel on anamneesis söögitoruga seotud häired, mis pikendavad söögitoru
läbimist või tühjenemist, nt striktuurid või akalaasia;
- patsientidega, kes pole võimelised olema püstises asendis vähemalt 30 minutit pärast
tableti võtmist;
- kui risedronaati antakse patsientidele, kellel on äge või hiljutine söögitoru või
gastrointestinaaltrakti ülemise osa probleem.

Ravimi väljakirjutaja peab rõhutama patsientidele ravimi annustamisjuhiste järgimise tähtsust ja
valvsust ükskõik milliste võimalike söögitoru nähtude ja sümptomite osas. Patsiente tuleb juhendada
otsima õigeaegset meditsiinilist abi juhul, kui neil tekivad söögitoru ärrituse nähud nagu düsfaagia,
valu neelamisel, retrosternaalne valu või äsjatekkinud/süvenevad kõrvetisenähud.

Hüpokaltseemia tuleb välja ravida enne ravi alustamist Actonel 35 mg OAW-ga. Teisi luu- ja
mineraalide ainevahetushäireid (nt paratüroidnäärme düsfunktsioon, vitamiin D hüpovitaminoos) tuleb
ravida ravi alustamisel Actonel 35 mg OAW -ga.

Lõualuu osteonekroos on tavaliselt seotud hamba väljatõmbamisega ja/või lokaalse infektsiooniga (sh
osteomüeliit), mida on täheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kes saavad peamiselt intravenoosset ravi
bisfosfonaatidega. Paljud nendest patsientidest saavad lisaks kemoteraapiat ja kortikosteroide. Lõualuu
osteonekroosi on samuti täheldatud osteoporoosiga patsientidel, kes saavad suukaudset ravi
bisfosfonaatidega.

Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia, radioteraapia, kortikosteroidid, halb suuhügieen)
patsientidel tuleb enne ravi bisfosfonaatidega läbi viia hammaste kontroll koos sobiva profülaktikaga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel vältima invasiivseid hambaraviprotseduure. Patsientidel,
kellel tekib bisfosfonaat-ravi ajal lõualuu osteonekroos, võib hamba operatsioon seisundit halvendada.

2/8
Puuduvad andmed soovitamaks katkestada bisfosfonaat-ravi osteonekroosi riski vähendamiseks
patsientidel, kes vajavad hambaravi.
Raviarsti kliiniline otsus peab juhinduma iga patsiendi individuaalsel raviplaanil, arvestades kasu/riski
hindamist.

Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või
glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Eraldi ravimite koostoimete uuringuid ei ole tehtud, kuid kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud
kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega. III faasi osteoporoosi uuringutes, kus
risedronaatnaatriumi manustati iga päev, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet või teisi mittesteroidseid
põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA) vastavalt 33% ja 45% patsientidest. III faasi uuringus
annustamisega üks kord nädalas menopausijärgses eas naistele, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet või
teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid vastavalt 57% ja 40% patsientidest.
Atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete regulaarsete kasutajate hulgas
(manustasid 3 või enam päeva nädalas), keda raviti risedronaatnaatriumiga, oli mao-sooletrakti
ülemise osa kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane kontrollrühma patsientidega.

Vajadusel võib risedronaatnaatriumi kasutada samaaegselt östrogeenidega (naistel).

Samaaegselt manustatud mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja alumiinium)
sisaldavad ravimid mõjutavad risedronaatnaatriumi imendumist (vt lõik 4.4).

Risedronaatnaatrium ei metaboliseeru, ei indutseeri tsütokroom P450 ensüümi ja seondub
plasmavalkudega vähesel määral.

4.6 Rasedus ja imetamine

Risedronaatnaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Loomkatsetes
imendus väike kogus risedronaatnaatriumi piima.
Risedronaatnaatriumi ei tohi manustada naistele raseduse ajal või imetamisperioodil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Risedronaatnaatriumi on uuritud III faasi kliinilistes uuringutes, milles osales üle 15000 patsiendi.
Enamus kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise raskusastmega ega
vajanud ravi lõpetamist.
Alljärgnevalt on loetletud risedronaadiga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed, mida
täheldati III faasi kliinilistes uuringutes osteoporoosiga menopausijärgses eas naiste 36-kuulisel ravil
risedronaatnaatriumiga 5mg/päevas (n=5020) või platseeboga (n=5048). Kõrvaltoimed on esitatud
(esinemissagedus vs platseebo), kasutades kõrvaltoimete esinemissageduse tavakohast jaotust: väga
sage (1/10); sage (1/100; <1/10); aeg-ajalt (1/1000; <1/100); harv (1/10000; <1/1000); väga harv
(<1/10000).

Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu (1,8% vs. 1,4%)

Silma kahjustused:
Aeg-ajalt: iriit*

3/8

Seedetrakti häired:
Sage: kõhukinnisus (5,0% vs. 4,8%), düspepsia (4,5% vs. 4,1%), iiveldus (4,3% vs. 4,0%), kõhuvalu
(3,5% vs. 3,3%), diarröa (3,0% vs. 2,7%)
Aeg-ajalt: gastriit (0,9% vs. 0,7%), ösofagiit (0,9% vs. 0,9%), düsfaagia (0,4% vs.0,2%), duodeniit
(0,2% vs. 0,1%), söögitoru haavand (0,2% vs. 0,2%)
Harv: glossiit (<0,1% vs 0,1%), söögitoru ahenemine (<0,1% vs. 0,0%)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Sage: luu- ja lihasvalu (2,1% vs. 1,9%)

Uuringud:
Harv: maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded normist*

* III faasi osteoporoosi uuringutes nimetatud kõrvaltoimeid ei esinenud; esinemissagedus põhineb
varasemate kliiniliste uuringute käigus tekkinud kõrvaltoimetel/laboratoorsetel/taastekke leidudel.

Üheaastases topeltpimemeetodil teostatud mitmekeskuselises uuringus, milles võrreldi
risedronaatnaatriumi 5 mg üks kord päevas (n=480) ja risedronaatnaatriumi 35 mg üks kord nädalas
(n=485) osteoporoosiga menopausijärgses eas naistel, olid ohutus- ja talutavusprofiilid kummagi
annuse puhul sarnased. Lisaks teatasid uurijad järgmistest võimalikult või tõenäoliselt ravimiga
seonduvatest kõrvaltoimetest (esinemissagedus kõrgem risedronaatnaatriumi 35 mg rühmas, võrreldes
risedronaatnaatriumi 5 mg rühmaga): seedetrakti häired (1,6% vs. 1,0%) ja valu (1,2% vs. 0,8%).

2-aastases osteoporoosi ravis meestel olid ohutus ja talutavus ravi- ja platseeborühmas sarnased.
Kõrvaltoimed olid sarnased naistel esinenud kõrvaltoimetega.

Laboratoorsed leiud: mõnel patsiendil täheldati varast, mööduvat, asümptomaatilist ja kergekujulist
kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse langust seerumis.

Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud ravimi turustamise käigus (esinemissagedus ei ole teada):

Silma kahjustused:
Iriit, uveiit

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Lõualuu osteonekroos

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Ülitundlikkus ja nahareaktsioonid, sh angioödeem, generaliseerunud lööve, urtikaaria ja bulloossed
nahareaktsioonid, sh mõned üksikud raskekujulised Stevens Johnson"i sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi juhtumid.
Juuste väljalangemine.

Immuunsüsteemi häired:
Anafülaktiline reaktsioon

Maksa ja sapiteede häired:
Tõsine maksahaigus. Enamuses raporteeritud juhtudest oli patsiente ravitud ka teiste ravimitega, mis
teadaolevalt põhjustavad maksahaigust.

4.9 Üleannustamine



Risedronaatnaatriumi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon.


4/8
Olulise üleannustamise korral võib tekkida seerumi kaltsiumisisalduse langus. Mõnel patsiendil võivad
ilmneda ka hüpokaltseemia nähud ja sümptomid.

Üleannustamise korral tuleb patsientidele anda juua piima või manustada magneesiumi, kaltsiumi või
alumiiniumi sisaldavaid antatsiide, et siduda risedronaati ja vähendada risedronaatnaatriumi
imendumist. Olulise üleannustamise korral võib teha maoloputust, et eemaldada imendumata
risedronaatnaatriumi.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bisfosfonaadid.
ATC-kood M05BA07.

Risedronaatnaatrium on püridinüül-bisfosfonaat, mis seondub luu hüdroksüapatiidiga ja inhibeerib
osteoklastide aktiivsusest tingitud luuresorptsiooni. Luuresorptsioon väheneb, samal ajal kui
osteoblastide aktiivsus ja luukoe mineraliseerumine säilivad. Prekliinilistes uuringutes avaldas
risedronaatnaatrium tugevat osteoklastide ja luuresorptsioonivastast toimet ning suurendas annusest
sõltuvalt luukoe massi ja skeleti biomehhaanilist tugevust. Risedronaatnaatriumi toimet tõestati luukoe
ainevahetuse biokeemiliste markerite mõõtmisega farmakodünaamilistes ja kliinilistes uuringutes.
Uuringutes menopausijärgses eas naispatsientidega täheldati luukoe ainevahetuse biokeemiliste
markerite langust 1 kuuga, mis saavutas maksimumi 3...6 kuu jooksul. Luukoe biokeemiliste markerite
langus oli sarnane Actonel 35 mg OAW ja Actonel 5 mg üks kord päevas manustamisel 12 kuu
jooksul.
Uuringus osteoporoosiga meestel täheldati luukoe biokeemiliste markerite esmast langust kõige varem
3 kuu jooksul ning languse jätkumist 24. kuul.

Menopausijärgse osteoporoosi ravi

Menopausijärgse osteoporoosi teket soodustavad mitmed riskifaktorid, sh väike luumass, madal
luutihedus, varajane menopaus, suitsetamine ja osteoporoosi pärilik esinemine. Osteoporoosi
kliiniliseks tagajärjeks on luumurrud. Mida rohkem on riskifaktoreid, seda suurem on tõenäosus
luumurdude tekkeks.
Selgroo nimmepiirkonna BMD (luu mineraalne tihedus) alusel üheaastases topeltpimemeetodil
teostatud paljukeskuselises uuringus menopausijärgse osteoporoosiga naistel oli Actonel 35 mg OAW
(üks kord nädalas) (n=485) terapeutiliselt ekvivalentne Actonel annusega 5 mg üks kord päevas
(n=480).

Kliinilises programmis uuriti üks kord päevas manustatava risedronaatnaatriumi mõju reieluu
proksimaalse osa ja lülisambamurru tekke riskile varase ja hilise menopausiga naistel varasema
luumurruga või mitte. Uuriti päevaannuseid 2,5 mg ja 5 mg ning kõik grupid, sealhulgas
kontrollgrupid, said lisaks kaltsiumi ja vitamiini D, kui lähteväärtused olid madalad. Uue lülisamba ja
reieluu proksimaalse osa murru absoluutset ja suhtelist riski hinnati esimese juhuni kulunud aja
analüüsi põhjal.

-
Kahte platseebogrupiga uuringusse kaasati 3661 menopausijärgses eas naist, vanuses alla 85
aasta, kellel oli olnud selgroolülimurd. 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga 5 mg päevas
vähendas uute selgroolülimurdude esinemist kontrollgrupiga võrreldes. Vähemalt 2 selgroolüli
murruga naistel vähenes suhteline risk 49% (uusi selgroolüli murde risedronaatnaatriumi rühmas
18,1% ja platseeborühmas 29,0%) ning 1 selgroolüli murruga naistel 41% (uusi selgroolüli
murde risedronaatnaatriumi rühmas 11,3% ja platseeborühmas 16,3%). Ravi mõju oli märgatav
juba esimese raviaasta lõpus. Ravi kasulikkust demonstreeriti ka naistel, kellel oli varem esinenud
mitmeid murde. Risedronaatnaatrium 5 mg päevas vähendas ka aastast kehapikkuse kadu
kontrollgrupiga võrreldes.

5/8
-
Kahte järgnevasse platseebogrupiga uuringusse kaasati menopausijärgses eas naisi, vanuses üle
70 aasta, kellest osadel oli varasemaid selgroolülide murde ja osadel mitte. Uuritud naistel
vanuses 70...79 aastat oli reieluukaela BMD T-skoor <-3 SD (tootjaskaalal, st -2,5 SD, kui
kasutada NHANES III), ning vähemalt üks täiendav riskifaktor. 80 aastased ja vanemad naised
kaasati uuringusse, kui neil oli vähemalt üks reieluu proksimaalse osa murru mitte-luustikuline
riskifaktor või reieluukaela madal luutihedus. Risedronaatnaatriumi efektiivsuse statistiliselt
oluline erinevus platseebost ilmneb üksnes 2,5 mg ja 5 mg päevaste annustega ravitud gruppide
ühendandmetes. Alljärgnevad tulemused põhinevad vaid kliinilise praktika ja osteoporoosi
praeguse definitsiooni alusel määratletud alagruppide a-posteriori analüüsil:
- Alagrupis, kus patsientidel on reieluukaela BMD T-skoor -2,5 SD (NHANES III) ja
vähemalt üks varasem selgroolüli murd, vähendas 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga
reieluu proksimaalse osa murdude tekke riski 46% kontrollgrupiga võrreldes
(risedronaatnaatriumi 2,5 ja 5 mg annustega ühendgrupis oli reieluu proksimaalse osa
murdude esinemissagedus 3,8% ja platseeborühmas 7,4%);
- Andmete alusel võib eeldada, et väga eakate, 80-aastaste ja vanemate, patsientide puhul on
protektiivne toime vähem väljendunud. Selle põhjuseks võib olla reieluu proksimaalse osa
murru mitte-luustikuliste riskifaktorite osakaalu tõus vananedes.
Uuringute teisese tulemusnäitaja analüüs näitas uute selgroolüli murru tekke riski vähenemist
madala reieluu kaela luutihedusega patsientidel nii varasema selgroolüli murru esinemisel kui
ilma selleta.

-
3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg iga päev suurendas luutihedust
kontrollgrupiga võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluukaelas, pöörlas ja randmes ning hoidis
ära luukao kodarluus.
-
3-aastase risedronaatnaatriumi manustamisega 5 mg/päevas saavutatud luukao pidurdumine
osutus kiiresti pöörduvaks 1-aastase jälgimisperioodi vältel, mil ravimit ei manustatud.
-
Pärast menopausijärgses eas naiste 2...3 aastast ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg/päevas
võetud luubiopsiates täheldati ootuspäraselt mõõdukalt vähenenud luukadu. Ravi käigus
moodustunud luu oli normaalse lamellaarse struktuuri ja luumineralisatsiooniga. Need andmed
koos osteoporoosist tingitud selgroomurdude esinemissageduse vähenemisega osteoporoosiga
naistel näitavad, et kahjulik mõju luukvaliteedile puudub.
Mitmete patsientide endoskoopiline uurimine, nii risedronaatnaatriumi kui ka kontrollgrupis, kellel
esines mõõdukaid kuni tõsiseid seedetrakti kaebusi, ei tõendanud raviga seotud mao-,
kaksteistsõrmiksoole- ega söögitoru haavandite teket, kuigi risedronaatnaatriumi grupis täheldati aeg-
ajalt duodeniiti.

Osteoporoosi ravi meestel
2-aastane topeltpimemeetodil teostatud uuring näitas risedronaatnaatrium 35 mg üks kord nädalas
efektiivsust osteoporoosiga meespatsientidel (vanuses 36...84 aastat, n=284, risedronaatnaatrium 35
mg n=191). Kõik patsiendid said lisaks kaltsiumi ja vitamiini D.

BMD tõusu täheldati 6 kuu möödudes pärast ravi alustamist risedronaatnaatriumiga. 2-aastane ravi
risedronaatnaatriumiga 35 mg üks kord nädalas suurendas selgroo nimmeosa, reieluu kaela, pöörla ja
kogu puusaluu mineraalset tihedust (BMD) võrreldes platseeboga. Luumurde vähendavat toimet selles
uuringus ei täheldatud.
Risedronaatnaatriumi toime luule (BMD tõus ja BTM langus) on meestel ja naistel sarnane.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine:
Pärast suukaudset manustamist on imendumine suhteliselt kiire (tmax ~1 tund) ja see on
annusest sõltumatu uuritud vahemiku piires (ühekordse annuse uuring 2,5...30 mg; mitmekordse
annuse uuringud 2,5...5 mg päevas ning kuni 50 mg üks kord nädalas manustatuna). Tableti keskmine
suukaudne biosaadavus on 0,63% ja väheneb, kui risedronaatnaatriumi manustatakse koos toiduga.
Biosaadavus meestel ja naistel oli sarnane.


6/8
Jaotumine: Keskmine jaotusruumala püsitasakaalu tingimustes on inimestel 6,3 l/kg. 24% seondub
plasmavalkudega.

Metabolism: Risedronaatnaatriumi süsteemse metabolismi kohta puuduvad tõendid.

Eritumine: Ligikaudu pool imendunud annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul ja 85%
intravenoossest annusest eritub uriiniga 28 päevaga. Keskmine neerukliirens on 105 ml/min ja
keskmine üldine kliirens 122 ml/min, erinevus tuleneb tõenäoliselt imendumisest luudesse.
Neerukliirens ei ole sõltuv kontsentratsioonist ja see on lineaarses seoses kreatiniini kliirensiga.
Imendumata ravim eritub muutumatul kujul väljaheitega. Pärast suukaudset manustamist näitab
kontsentratsiooni - aja graafik eliminatsiooni 3-faasilisust lõpliku poolväärtusajaga 480 tundi.

Patsientide erigrupid:
Eakad:
annuse kohandamine ei ole vajalik.

Atsetüülsalitsüülhappe/MSPVA-de kasutajad: atsetüülsalitsüülhappe või MSPVA-de regulaarsetel
kasutajatel (3 või enam päeva nädalas) oli seedetrakti ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus
risedronaatnaatriumiga ravitud patsientidel ja kontrollgrupis sarnane.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes rottide ja koertega täheldati risedronaatnaatriumi annusest sõltuvat
toksilist mõju maksale, rottidel ensüümide aktiivsuse tõusu koos histoloogiliste muutustega.
Nimetatud tähelepanekute kliiniline tähtsus on teadmata. Inimese terapeutilist annust ületavate annuste
manustamisel rottidele ja koertele täheldati toksilist toimet munanditele. Närilistel esines sageli
annusest sõltuvat ülemiste hingamisteede ärritust. Samasugust toimet on täheldatud ka teistel
bisfosfonaatidel. Pikemaajalistes uuringutes närilistega täheldati kahjulikku toimet alumistele
hingamisteedele, kuid nende leidude kliiniline tähendus on teadmata. Reproduktsioonitoksilisuse
uuringutes täheldati kliinilistele annustele lähedaste annustega ravitud rottide loodetel rinnaluu ja/või
koljuluu luustumismuutusi ning hüpokaltseemiat ja suremust tiinuse lõpule kandnud emasloomade
hulgas. Teratogeenust ei ilmnenud manustamisel rottidele annustes 3,2 mg/kg/päevas ja küülikutele
10 mg/kg/päevas, kusjuures andmed on olemas vaid väikese arvu küülikute kohta. Toksilisus
emasloomale takistas suuremate annuste uurimist. Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei

näidanud märkimisväärseid riske inimestele.


6. FARMATSEUTILISED

ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat,


mikrokristalne tselluloos,


krospovidoon A,


magneesiumstearaat.

Tableti kate:
kollane raudoksiid E172,


punane raudoksiid E172,


hüpromelloos,



makrogool,



hüproloos,



ränidioksiid,



titaandioksiid
E171.

6.2 Sobimatus


Ei ole kohaldatav.

7/8

6.3 Kõlblikkusaeg


5 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev PVC/alumiiniumkattega blistrid pappkarbis.
Pakend sisaldab 1, 2, 4, 10, 12 või 16 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti


8. MÜÜGILOA

NUMBER

405603


9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.08.2005


10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010


8/8