Asparaginase 5000 medac
Artikli sisukord
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Asparaginase 5000 medac, 5000 TÜ süstelahuse pulber
Asparaginase 10000 medac, 10000 TÜ süstelahuse pulber
L-asparaginaas
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda
kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või
apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Asparaginase medac ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Asparaginase medac´i kasutamist
3.
Kuidas Asparaginase medac´it kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Asparaginase medac´t säilitada
6.
Lisainfo
1.
MIS RAVIM ON ASPARAGINASE MEDAC JA MILLEKS SEDA
KASUTATAKSE
Asparaginase medac on tsütostaatiline ravim, mis langetab L-asparagiini taset kasvajarakkudes,
mistõttu valgusüntees neis rakkudes seiskub.
Asparaginase medac"it kasutatakse osana kasvajavastasest kombineeritud ravist ägeda
lümfoidse leukeemia (ALL) korral lastel ja täiskasvanutel ning mitte-Hodgkini lümfoomi korral
lastel.
2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE ASPARAGINASE MEDAC´I KASUTAMIST
Ärge kasutage Asparaginase medac"it
-
Kui te olete ülitundlik (allergiline) L-asparaginaasi suhtes.
-
Kui teil on pankreatiit või olete seda põdenud ravi ajal, sest asparaginaasi mõjul on
täheldatud ägeda veritsusliku pankreatiidi teket.
Eriline ettevatus on vajalik ravimiga Asparaginase medac
Viljakas eas patsiendid peavad kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid või
hoiduma seksuaalvahekorrast ravi ajal ja 3 kuud pärast ravi lõppu.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid
muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Kuidas teised ravimid võivad mõjutada L-asparaginaasi toimet:
Vinkristiin
Vinkristiini manustamine samaaegselt L-asparaginaasiga või vahetult enne seda suurendada
toksilisust ja anafülaktilise reaktsiooni ohtu.
1
Prednisoloon
L-asparaginaasi ja prednisolooni samaaegne kasutamine võib mõjutada verehüübivust (nt
fibrinogeeni ja antitrombiin III tasemete langus).
Metotreksaat, tsütarabiin
Metotreksaat ja tsütarabiin võivad mõjuda erinevalt: nende ainete eelnev manustamine võib L-
asparaginaasi toimet samasuunaliselt suurendada, kuid nende hilisem manustamine võib L-
asparaginaasi toimet vastupidises suunas vähendada.
Vaktsineerimine
Üldisest olukorrast tulenevalt ja arvestades levinuimat keemiaravi kombinatsiooni ning ravitavat
haigust, suurendab samaaegne vaktsineerimine elusvaktsiinidega tõsise nakkushaiguse ohtu.
Seetõttu ei tohi elusvaktsiinidega immuniseerimine toimuda varem kui vähemalt 3 kuud pärast
leukeemiavastase ravikuuri lõppu.
Kuidas L-asparaginaas võib mõjustada teiste ravimite toimet:
L-asparaginaas võib makstalitluse mõjutamise kaudu suurendada teiste ravimite toksilisust.
Asparaginase medac"i kasutamine koos toidu ja joogiga
Ravi ajal L-asparaginaasiga ei tohi alkoholi tarbida.
Rasedus ja imetamine
Asparaginase medac on vastunäidustatud raseduse ja imetamise ajal.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ärge juhtige autot, sest isegi nõuetekohasel kasutamisel võib see ravim muuta
reaktsioonivõimet. Samaaegsel alkoholi tarbimisel see toime veelgi süveneb.
Oluline teave mõningate Asparaginase medac"i koostisainete suhtes
Asparaginase medac ei sisalda muid aineid.
3.
KUIDAS ASPARAGINASE MEDAC´IT KASUTADA
Kasutage Asparaginase medac"it alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole
milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Asparaginase medac´it võib manustada ainult tsütotoksilises ravis kogenud arsti järelevalve all.,
Vähendamaks võimalikku IgE-vahendatud ülitundlikkusreaktsiooni riski, peab enne ravi algust
ja taasalustamist tegema torketesti või nahasisese proovisüsti:
-
torketest:
1 piisk kasutusvalmis lahust tilgutatakse küünarvarre painutusküljele ning toragatakse
steriilse nõelaga läbi piisa nahka, vältides verejooksu teket. 3 minuti pärast pühitakse
piisk ära ja 20 minuti pärast hinnatakse reaktsiooni. Kui tekib punetus ja kubel, ei tohi
asparaginaasi manustada.
-
nahasisene süst tõusvate kontsentratsioonidega.
Kuna nahatest võimaldab tuvastada ainult üht tüüpi ( IgE-vahendatud) allergilist reaktsiooni,
kuid kirjeldatud on ka teiselaadset (IgG- ja IgM-vahendatud) ülitundlikkust, soovitatakse enne
ravimi manustamist veeni teha proovisüst (1000 TÜ lühiajalise tilkinfusioonina veeni 1 tund
enne ravi).
Kui arst ei ole teisiti määranud, siis kasutamisel ainsa ravimina on tavaline keskmine ööpäevane
annus lastel ja täiskasvanutel 200 TÜ kehakaalu kilogrammi (/kg) kohta või 6000 TÜ kehapinna
2
ruutmeetri (/m2) kohta, manustatuna veeni. Annust võib suurendada kuni 1000 TÜ/kg ja
rohkem, olenevalt isikupärsest ravivastusest.
Suuremaid üksikannuseid (1500 TÜ/kg või 45000 TÜ/m2 ja rohkem) kasutatakse ennekõike
tsüklilise manustamiskeemi korral (nt 2 korda nädalas). Nii suuri annuseid tohib manustada
ainult veeni.
Asparaginase medac"it kasutatakse tavaliselt osana kombineeritud keemiaraviskeemist koos
teiste tsütostaatikumidega. Peab järgima erijuhiseid annuste, manustamisviisi ja ravi kestuse
kohta.
Keskmine annusvahemik lihasesiseseks süsteks on 100...400 TÜ/kg või 3000...12 000 TÜ/m2
ööpäevas. Ühte süstekohta manustav kogus ei tohi ületada 5000 TÜ 2 ml-s. Kui üksikannus on
üle 5000 TÜ, tuleb see jagada mitme manustamiskoha vahel.
Manustamismeetod
Püsiva veenisisese tilkinfusiooni tarvis arvutatud L-asparaginaasi koguannus lahustatakse
250...500 ml 0,9% füsioloogilises keedusoolala lahuses või 5% glükoosilahuses ning
tilgutatakse veeni mitme tunni jooksul.
Pulbri lahustamiseks süstitakse 2,0 (4,0) ml süstevett süstlaga ettevaatlikult vastu viaali
siseseina. Viaali sisu lahustatakse viaali aeglaselt keerutades (vältides raputamist ja vahu teket).
Kasutamisvalmis lahus on selge ja värvitu. See võib olla kergelt küütlev.
Kautusvalmis lahust võib täiendavalt lahjendamata süstida ka lihasesse, kui raviskeem seda
nõuab.
Süstevees lahustatud ravimit tohib hoida toatemperatuuril kuni 6 tundi.
Manustamise kestus
Asparaginaas medac"it peab nii ainuravimina kui kombineeritud ravi koosseisus manustama
kuni ravitsükli täieliku lõpuni. Kui ilmnevad kõrvaltoimed või elundkahjustus, mis on L-
asparaginaasi vastunäidustuseks, peab kaaluma ravi lõpetamist.
Ravi ajal L-asparaginaasiga võivad tekkida järgmised eluohtlikud olukorrad:
-
anafülaksia;
-
veresuhkru ülemäärane tõus, mida saab ravida insuliiniga;
-
vere hüübimishäired, kusjuures verejooksu võimaluse vähendamiseks võib vajalik olla
asendusravi värske vereplasmaga.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Asparaginase medac põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei
teki.
Kõrvaltoimeid on hinnatud alljärgneva sagedusklassifikatsiooni alusel:
Väga sage
Sage
Enam kui 1 patsiendil 10 kohta
Enam kui 1 patsiendil 100 kohta
Aeg-ajalt
Harv
Enam kui 1 patsiendil 1000 kohta
Enam kui 1 patsiendil 10000 kohta
Väga harv
Vähem kui 1 patsiendil 10000 kohta kaasaarvatud üksikjuhud.
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
3
Organsüsteem
Esinemissagedus ja sümptom
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
Luuüdi kerge või mõõdukas pärssimine, mis mõjutab kõikide
vererakkude loomet. Valgusünteesi kahjustusest tulenevad
hüübimishäired: veritsus, vere hüübimine kogu vereringes (DIK)
või tromboos. Avaldumisel ajuvereringes insult, krambid,
teadvuskadu.
Väga harv
Hemolüütiline aneemia (teatud tüüpi kehvveresus).
Immuunsüsteemi häired
Väga sage
Ülitundlikkusreaktsioonid nagu paikne punetus, nõgestõbi,
hingamisraskus.
Sage
Anafülaktiline sokk, hingamisteede spasm.
Endokriinsüsteemi häired
Sage
Kõhunäärme sisenõretalitluse kahjustus koos ainevahetuse
muutustega (suhkru laguproduktide kuhjumisega seotud
happesuse tõus (ketoatsidoos), vere suhkrusisalduse tõus ja
osmolaaruse suurenemine).
Väga harv
Mööduv teisene kilpnäärme vaegtalitlus, kilpnäärme hormooni
siduva globuliini langus, kõrvalkilpnäärme vaegtalitlus.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage
Vere rasvainesisalduse muutused (nt kolesteroolisisalduse tõus või
langus, triglütseriididesisalduse tõus,VLDL-kolesteroolisisalduse
tõus ja LDL-kolesteroolisisalduse langus, lipoproteiinilipaasi
aktiivsuse tõus), enamasti ilma kliiniliste sümptomiteta.
Aeg-ajalt
Ainevahetuse tasakaalustamatusest tulenev vere
jääkainelämmastiku sisalduse tõus veres. Kusihappesisalduse tõus
(hüperurikeemia) ja ammoniaagisisalduse tõus
(hüperammoneemia).
Närvisüsteemi häired
Harv
Kesknärvisüsteemi talitlushäired nt tugev rahutus, depressioon,
hallutsinatsioonid, segasus, krambid ja uimasus kuni koomani,
Elektroentsefalograafilised muutused (langenud alfa-aktiivsus,
suurenenud teeta- ja delta-aktiivsus), võimalikult tingitud
ammoniaagisisalduse tõusust veres.
Väga harv
Sõrmede peene amplituudiga värin (treemor).
Seedetrakti häired
Väga sage
Kerged või mõõdukad seedetrakti sümptomid nt isutus, iiveldus,
oksendamine, soolespasmid, kõhulahtisus ja kaalukaotus.
Sage
Äge kõhunäärme põletik (pankreatiit), pankrease seedetalitluse
häire koos kõhulahtisusega.
Harv
Veritsuslik või kärbumuslik kõhunäärme põletik
4
Organsüsteem
Esinemissagedus ja sümptom
Väga harv
Üksikjuhtudel sapipais, kollatõbi ja maksarakkude kärbumine,
pankrease pseudotsüstid (vedelikuõõnsused), surmaga lõppev
pankreatiit, pankreatiit koos kaasneva süljenäärme põletikuga.
Maksa ja sapiteede häired
Väga sage
Maksatalitluse näitajate muutused (nt alkaalse fosfataasi,
transaminaaside, ammoniaagi, LDH ja bilirubiinisisalduse tõus
seerumis), rasvmaks, hüpoalbumineemia, mis võib muuhulgas viia
tursete tekkele.
Väga harv
Üksikjuhtudel sapipais, kollatõbi ja maksarakkude kärbumine.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage
Naha ülitundlikkusreaktsioonid.
Väga harv
Üks toksilise naha pealiskihi irdumise juhtum (Lyell" sündroom).
Neerude ja kuseteede häired
Väga harv
Äge neerupuudulikkus.
Üldised häired ja manustamiskoha Väga sage
reaktsioonid
Süstekoha valu, tursed.
Sage
Palavik, valu (seljavalu, kõhuvalu, liigesvalu).
Väga harv
Eluohtlikult kõrge palavik (hüperpüreksia).
Uuringud
Sage
Amülaasisisalduse tõus seerumis.
Immuunsüsteemi häired
Väga sageli tekivad antikehad L-asparaginaasi kui võõrvalgu vastu, mis võivad põhjustada
kliinilisi ülitundlikkusreaktsioone ja L-asparaginaasi inaktivatsiooni.
L-asparaginaasi manustamisjärgseid ülitundlikkusreaktsioone on täheldatud ligikaudu
20%...35% patsientidest ning need võivad avalduda paikse punetuse, nõgestõve ja süstekoha
valuna. Kuni 10% juhtudest võivad tekkida anafülaktiline sokk ja bronhospasm.
Ülitundlikkusreaktsioonide tekke tõenäosus suureneb koos manustatud annuste arvuga.
Allergiline reaktsioon võib harva tekkida ka pärast L-asparaginaasi esimest manustamist.
Mõnedel patsientidel võivad moodustuda neutraliseerivad antikehad L-asparaginaasile, ilma
ülitundlikkuse kliiniliste sümptomiteta. Need antikehad võivad põhjustada L-asparaginaasi
kiiret või aeglast inaktivatsiooni, kiirendades seeläbi L-asparaginaasi eliminatsiooni. Eelnev
nahasisene testimine ei välista anafülaktiliste reaktsioonide ohtu.
Allergianähtude ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine viivitamatult lõpetada. Lähtuvalt kliinilise
pildi raskusest on vastumeetmetena näidustatud antihistamiinide, kortikosteroidide või vajadusel
vereringet stabiliseerivate ravimite manustamine. Enamasti saab ravi jätkata teistsuguse L-
asparaginaasi preparaadiga.
Üldised häired
2...5 tundi pärast süsti võib sageli esineda palavikureaktsioone, mis tavaliselt vaibuvad
iseenesest. Seoses allergilise reaktsiooni ja pankreatiidiga on sageli täheldatud valu (liigesvalu,
seljavalu, kõhuvalu). Eluohtlikult kõrget palavikku (hüperpüreksiat) on täheldatud väga harva.
Seedetrakti häired
Väga sageli (ligikaudu 50% patsientidest) tekivad kerged või mõõdukad seedetrakti sümptomid
nagu isutus, iiveldus, oksendamine, spasmid kõhus, kõhulahtisus ja kaalulangus.
5
Kõhunääre
Sageli võib tekkida äge pankreatiit (<10% juhtudest). Üksikjuhtudel on teatatud pseudotsüsti
(vedelikuõõnsuse) tekkest (hilinemisega kuni neli kuud pärast viimast ravi). Seega tuleb kuni
nelja kuu jooksul pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga teha vajalikke kontrolluuringuid (nt
ultraheli). Kuna patogenees ei ole täpselt teada, võib soovitada ainult toetavaid meetmeid.
Harva võib tekkida veritsuslik või kärbumuslik pankreatiit. On üksikuid teateid surmajuhtudest.
On kirjeldatud ühte samaaegse pankreatiidi ja ägeda süljenäärmeüpõletiku (parotiidi) juhtu.
Sageli on täheldatud kõhunäärme sisenõretalitluse muutust, mis avaldub peamiselt
glükoosiainevahetuse häirena. On kirjeldatud nii suhkru laguproduktide kuhjumisega seotud
happelisuse tõusu (ketoatsidoos) kui hüperosmolaarset hüperglükeemiat, mis tavaliselt alluvad
insuliini manustamisele. Selle võimalike põhjustena on oletatud ühelt poolt insuliinisünteesi
vähenemist, põhjustatuna valgusünteesi pärssimisest L-asparaginaasi toimel, ja teisalt insuliini
sekretsiooni häiret või insuliiniretseptorite arvu vähenemist.
Hüperglükeemia riskiteguriteks on vanus üle 10 eluaasta, liigne kehakaal ja Down´i sündroom.
Seega soovitatakse ravi ajal L-asparaginaasiga regulaarselt kontrollida uriini ja vere
suhkrusisaldust.
Kõhunäärme seedetalitluse häired võivad põhjustada kõhulahtisust.
Maks
Maksatalitluse näitajate muutused on väga sagedased, kuid omavad harva kliinilist tähtsust. On
täheldatud annusest sõltumatut aluselise fosfataasi, seerumi transaminaaside, LDH, ammoniaagi
(hüperammoneemia) ja bilirubiini tõusu seerumis. Sageli on täheldatud rasvmaksa.
Üksikjuhtudel on täheldatud sapipaisu, kollatõbe ja maksarakkude kärbumist. Valgusünteesi
kahjustus võib põhjustada seerumi valgusisalduse langust. Enamusel patsientidest väheneb
seerumi albumiinitase ravi jooksul annusest sõltumatult. See näib puudutavat kõige sagedamini
2- ja -fraktsiooni, samas 1 fraktsioon ei muutu. Kuna seerumi albumiinitase omab tähtsust
mõnede ravimite sidumisel ja transportimisel, tuleb seda jälgida, eriti kombineeritud ravi korral.
Hüpoalbuineemia tagajärjel võivad tekkida tursed.
Ravi ajal L-asparaginaasiga või pärast seda võib tõusta amülaasi tase vereseerumis. Sellisel
juhul ei tohi L-asparaginaasi enam manustada.
On täheldatud muutusi vere lipiididesisalduses (nt kolesterooli tõus või langus, triglütseriidide
tõus, VLDL-kolesterooli tõus ja LDL-kolesterooli langus ning lipoproteiinlipaasi aktiivsuse
tõus), mis on enamasti jäänud asümptomaatliseks ega ole tinginud vajadust ravi muuta.
Muutused võivad olla seotud samaaegse glükokortikoidide manustamisega.
Äärmiselt kõrgete näitajate korral (nt triglütseriidid >2000 mg/dl) soovitatakse hoolikat
jälgimist suurenenud pankreatiidiohu tõttu.
Hüübivushäired
Valgusünteesi kahjustumise tõttu võivad sageli tekkida hüübivushäired, avaldudes veritsuste,
soonesiseste verehüüvete (tromboosi) või verehüübimisena kogu vereringes (DIK), kusjuures
tromboosioht näib kasvavat vastavalt ravi lõpetamisest möödunud aja pikenemisele.
Lisaks L-asparaginaasile võivad kõrvaltoimed olla tingitud samaaegsest ravist teiste
müelosupressiivsete ravimitega või ravitavast haigusest endast.
Ligikaudu pooled raske veritsuse ja tromboosijuhtudest on peaaju veresoonkonnas ning võivad
põhjustada näiteks ajuinsulti, krampe või teadvuskadu.
Uuringus ALL-BFM95 suurenes tromboosioht lastel, kellel oli V hüübimisfaktori mutatsioon,
APC-resistentsus või S-reaktiivse valgu, antitrombiin III, C-reaktiivse valgu tase seerumis
langenud. Nendel patsientidel tuleb võimalusel vältida tsentraalse veenikateetri kasutamist, sest
see võib suurendada trombemboolia ohtu. Ägeda lümfoidse leukeemia sissejuhatavas ravis tuleb
tsentraalne veenikateeter paigaldada võimalusel alles pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga.
Laboratoorsed uuringud võivad näidata hüübivushäireid ja fibrinolüüsi nt fibrinogeeni, IX ja
XI hüübimisfaktori, antitrombiin III, proteiin C ja plasminogeeni sisalduse langust ja von
Willebrandi faktori, plasminogeeni aktivaator-1 pärssija, protrombiini 1. ja 2. fragmendi ning
fibrinogeeni lõhustumisproduktide (D-dimeeride) tõusu.
Trombotsütopeenia või sepsis suurendavad verejooksu ohtu.
Vere hüübivust on vaja regulaarselt kontrollida. Fibrinogeeni võib pidada pro- ja
antikoagulatiivse süsteemi parameetriks. Seega võib fibrinogeeni või antitrombiin III taseme
6
märkimisväärse languse korral olla põhjendatud valikuline asendusravi. Antitrombiin III
manustatakse tilkinfusioonina annuses: 100 miinus käesolev väärtus %-des x kehakaal kg-des.
Fibrinogeeni manustatakse värske külmutatud plasmana (FFP) annuses 10...15 ml/kg kehakaalu
kohta
Vereloomehäired
Asparaginaas võib sageli pärssida luuüdi kergel või mõõdukal määral, mis võib mõjutada
kõikide vererakkude loomet. Üldiselt ei ole sel ravi seisukohalt tähtsust. On esinenud üksikuid
hemolüütilise aneemia (teatud liiki kehvveresus) juhte.
Ainevahetushäired
Aeg-ajalt esineb annusest sõltumatut vere jääkainelämmastiku taseme tõusu ning see osutab
peaaegu alati ainevahetuse tasakaaluhäirele enne neere. Aeg-ajalt võib tekkida seerumi
kusihappe sisalduse tõus (hüperurikeemia) ja ammoniaagisisalduse tõus (hüperammoneemia).
Neerude kahjustus
Väga harva on teatatud ägedast neerupuudulikkusest.
Närvisüsteemi kahjustus
Asparaginaas võib harva põhjustada kesknärvisüsteemi talitlushäireid tugeva rahutuse,
depressiooni, hallutsinatsioonide, segasusseisundi, krampide, unisuse kuni kooma näol. Võivad
tekkida elektroentsefalogrammi muutused, ilmnedes alfa-laine aktiivsuse vähenemise ning
teeta- ja delta-laine aktiivsuse tõusuna.
Võimaliku põhjusena tuleb välistada vere hüperammoneemia.
Ühel korral on täheldatud sõrmede peeneamplituudilist värinat (treemor).
Endkokriinsüsteemi häired
Üksikjuhtudel on täheldatud mööduvat sekundaarset kilpnäärme vaegtalitlust ning kilpnäärme
hormooni siduva valgu sisalduse langust veres. Kirjeldatud on ka Kõlrvalkilpnäärme
vaegtalitlust.
Nahakahjustus
Allergilised reaktsioonid võivad väga sageli avalduda nahal. Ühel juhul on teatatud toksilisest
naha pealiskihi irdumisest (Lyell sündroom).
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5.
KUIDAS ASPARAGINASE MEDAC"IT SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida külmkapis (2°C...8ºC)
Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.
Ärge kasutage Asparaginase 5000 medac"it pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil
pärast ,,Kõlblik kuni". Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Asparaginase medac sisaldab
-
Toimeaine on L-asparaginaas.
7
1 viaal Asparaginase 5000 medac´it, sisaldab 21,6...24,5 mg süstelahuse pulbrit, mis
vastab 5000 TÜ (toimeühikule) L-asparaginaasile (83 µkat, E.C. 3.5.1.1).
1 viaal Asparaginase 10000 medac´it, sisaldab 43,2...49,0 mg süstelahuse pulbrit, mis
vastab 10000 TÜ (toimeühikule) L-asparaginaasile (167 µkat, E.C. 3.5.1.1).
-
Asparaginase medac ei sisalda abiaineid.
Kuidas Asparaginase medac välja näeb ja pakendi sisu
Pulber viaalis (I tüüpi klaas), suletud kummikorgi ning alumiiniumkattega.
Pakendis on 5 viaali.
Müügiloa hoidja ja tootja
medac
Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH
Fehlandstr. 3
20354 Hamburg
telefon:
+49 - 41 03 - 8006 - 0
faks:
+49 - 41 03 - 8006 - 100
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole.
Müügiloa hoidja esindaja :
JSC Viasana
J.Jasinskio 17, LT-01111, Vilnius, Leedu
Tel./faks: +370 5 2788414
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Infoleht on viimati kooskõlastatud: detsembris 2008
8
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
Asparaginase 5000 medac, 5000 TÜ süstelahuse pulber
Asparaginase 10000 medac, 10000 TÜ süstelahuse pulber
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Asparaginase 5000 medac
1 viaal sisaldab 21,6...24,5 mg süstelahuse pulbrit, mis vastab 5000 TÜ* (toimeühikule) L-
asparaginaasile (83 µkat, E.C. 3.5.1.1).
Asparaginase 10000 medac
1 viaal sisaldab 43,2...49,0 mg süstelahuse pulbrit, mis vastab 10000 TÜ* (toimeühikule) L-
asparaginaasile (167 µkat, E.C. 3.5.1.1).
* 1 TÜ (toimeühik) L-asparaginaasi vabastab L-asparagiinist 1 minutis temperatuuril 37°C
1 µmol ammoniaaki.
Abiainete täielik loetelu vt 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber.
Valge pulber.
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1. Näidustused
Ägeda lümfoidse leukeemia (ALL) kombinatsioonravi lastel ning täiskasvanutel.
Mitte-Hodgkini lümfoomi ravi lastel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Vähendamaks võimalikku IgE-vahendatud ülitundlikkusreaktsiooni riski, peab enne ravi algust
ja taasalustamist tegema patsiendile torketesti või nahasisese proovisüsti:
-
torketest:
tilgutage 1 piisk kasutusvalmis lahust küünarvarre volaarsele pinnale ning torgake
steriilse kanüüliga läbi piisa epidermisesse. Vältige verejooksu. 3 minuti pärast pühkige
tupsutades preparaadi piisk ära. Järgmise 20 minuti pärast vaadake reaktsiooni. Kui tekib
punetus ja kubel, ei tohi asparaginaasi manustada.
-
nahasisene süst tõusvate kontsentratsioonidega.
Kuna lisaks nahatestiga avastatavatele IgE-vahendatud allergilistele reaktsioonidele on
kirjanduses kirjeldatud ka IgG- ja IgM-vahendatud sensibilisatsiooni, siis soovitatakse enne
intravenoosse ravi alustamist manustada veeni prooviannus (1000 TÜ lühiajalise
tilkinfusioonina veeni 1 tund enne ravi).
Tavaline keskmine ööpäevane annus laste ja täiskasvanute monoteraapias on 200 TÜ kehakaalu
kilogrammi (/kg) kohta või 6000 TÜ kehapinna ruutmeetri (/m2) kohta intravenoosselt.
Annust võib suurendada kuni 1000 TÜ/kg ja rohkem, olenevalt individuaalsest ravivastusest.
Suuremaid üksikannuseid (1500 TÜ/kg või 45000 TÜ/m2 ja rohkem) kasutatakse ennekõike
tsüklilise manustamiskeemi korral (nt 2 korda nädalas). Nii suuri annuseid tohib manustada
ainult veeni.
1
Asparaginase medac"it kasutatakse tavaliselt osana kombineeritud keemiaraviskeemist koos
teiste tsütostaatikumidega. Peab järgima erijuhiseid annuste, manustamisviisi ja ravi kestuse
kohta.
Keskmine annusvahemik lihasesiseseks süsteks on 100...400 TÜ/kg või 3000...12 000 TÜ/m2
ööpäevas. Ühte süstekohta manustav kogus ei tohi ületada 5000 TÜ 2 ml-s. Kui üksikannus on
üle 5000 TÜ, tuleb see jagada mitme manustamiskoha vahel.
Manustamisviis
Asparaginase medac´it tohib manustada vaid vastava kogemusega onkoloog.
Intravenoosse püsiinfusiooni tarvis arvutatud L-asparaginaasi koguannus lahustatakse
250...500 ml 0,9% naatriumkloriidi lahuses või 5% glükoosilahuses ning tilgutatakse veeni
mitme tunni jooksul.
Pulbri lahustamiseks süstitakse 2,0 (4,0) ml süstevett süstlaga ettevaatlikult vastu viaali
siseseina (mitte pritsida pulbri peale või pulbri sisse). Viaali sisu lahustatakse viaali aeglaselt
keerutades (vältida raputamist ja vahu teket). Kasutamisvalmis lahus on selge ja värvitu. See
võib olla kergelt opalestseeruv.
Kautusvalmis lahust võib täiendavalt lahjendamata süstida ka lihasesse, kui raviskeem seda
nõuab.
Manustamise kestus
L-asparaginaasi peab nii monoteraapias kui kombineeritud ravi koosseisus manustama kuni
ravitsükli täieliku lõpuni. Kui ilmnevad kõrvaltoimed või elundkahjustus, mis on L-
asparaginaasi vastunäidustuseks, peab kaaluma ravi lõpetamist.
4.3 Vastunäidustused
L-asparaginaasiga ei tohi ravida patsiente, kellel on pankreatiit või kes on seda varem põdenud,
sest pärast ravi L-asparaginaasiga on esinenud ägedat hemorraagilist pankreatiiti.
Asparaginase medac"iga ei tohi ravida patsiente, kellel on anamneesis allergilisi reaktsioone
Escherichia coli"st saadud asparaginaasile.
Fertiilses eas mees- ja naispatsiendid peavad rakendama efektiivseid kontratseptsioonimeetmeid
kemoteraapia ajal ja vähemalt 3 kuud pärast selle lõppu.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ravi ajal L-asparaginaasiga võivad tekkida järgmised eluohtlikud seisundid:
-
anafülaksia,
-
hüperglükeemia, mida saab ravida insuliiniga,
-
vere hüübimishäired, mistõttu verejooksu ohu vältimiseks võib osutuda vajalikuks
asendusravi värske vereplasmaga.
Soovituslikud kontrolluuringud ja ettevaatusabinõud
Allergiasümptomite ilmnedes tuleb ravi kohe katkestada.. Lähtuvalt kliinilise seisundi tõsidusest
on vastumeetmetena näidustatud antihistamiinide, kortikosteroidide ja vajadusel vereringet
stabiliseerivate ravimite manustamine. Enamusel juhtudest saab ravi jätkata teistsuguse L-
asparaginaasi preparaadiga.
Vere hüübivushäirete ilmnemisel tuleb rakendada meetmeid nagu kirjeldatud lõigus 4.8.
Enne elektrolüütravi alustamist tuleb määrata neerufunktsiooni näitajad, transaminaasid, vere
suhkru- ja valgusisaldus.
2
Pärast L-asparaginaasi manustamist on soovitatav sageli kontrollida vererakkude arvu, vere
elektrolüütide sisaldust, vere ja uriini suhkrusisaldust, hüübimisnäitajaid (APTT, TPZ,
antitrombiini ja D-dimeerid), seerumi amülaasi, lipaasi, aluselise fosfataasi, bilirubiini,
ammoniaagi, kolesterooli (vajadusel VLDL ja LDL) sisaldust ning jääkainete sisaldust uriinis
kuni nende normaliseerumiseni.
Vere aspparaginaasisisalduse mõõtmine on asjakohane, välistamaks efektiivsuse langust või
ülitundlikkuse teket ,,vaikse inaktivatsiooni" teel.
Edasised uuringud sõltuvad sõltuvalt kliinilisest kulust.
Ravijärgset arstlikku läbivaatust ja verepildi kontrolli tuleb teostada esimese aasta jooksul iga 4
nädala järel, teisel ja kolmandal aastal kord kvartalis ning seejärel iga poole aasta järel.
4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed
Vinkristiin
L-asparaginaasi manustamine samaaegselt vinkristiiniga või vahetult enne seda võib suurendada
toksilisust ja anafülkatilise reaktsiooni ohtu.
Prednisoloon
L-asparaginaasi ja prednisolooni samaaegne kasutamine võib suurendada hüübivushäirete tekke
ohtu (nt fibrinogeeni ja antitrombiin III tasemete langus).
Metotreksaat, tsütarabiin
Metotreksaat ja tsütarabiin võivad mõjuda erinevalt: nende ainete eelnev manustamine võib
sünergiliselt suurendada L-asparaginaasi toimet, kuid nende hilisem manustamine võib seda
antagonistlikult vähendada.
Üldised
L-asparaginaas võib maksafunktsiooni mõjutamise kaudu suurendada teiste ravimite toksilisust.
Vaktsineerimine
Üldisest olukorrast tulenevalt ning arvestades levinuimat keemiaravi kombinatsiooni ja ravitavat
haigust, suurendab samaaegne elusvaktsiinidega vaktsineerimine raske nakkushaiguse ohtu.
Seetõttu võib immuniseerimine elusvaktsiinidega toimuda kõige varem 3 kuud pärast
leukeemiavastase ravikuuri lõppu.
4.6 Rasedus ja imetamine
Raseduse ja imetamise perioodil ei tohi kasutada.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Isegi nõuetekohasel kasutamisel võib see ravim muuta reaktsioonivõimet sellisel määral, et
halveneb autojuhtimise või liikuvate masinate käsitsemise võime. Samaaegsel alkoholi
tarbimisel see toime süveneb.
4.8 Kõrvaltoimed
Lisaks võõrvalgu manustamisest tingitud immunoloogilistele reaktsioonidele võib
asparaginaasravi põhjustada häireid neis organsüsteemides, kus toimub valgu süntees (peamiselt
maks ja kõhunääre). Kuna L-asparaginaasi kasutatakse tavaliselt kombinatsioonis teiste
ravimitega, on L-asparaginaasi kõrvaltoimete eristamine teiste ravimite kõrvaltoimetest
raskendatud.
Sagedus:
-
Väga sage (1/10),
-
Sage (1/100...<1/10),
-
Aeg-ajalt (1/1,000...<1/100),
3
-
Harv (1/10000 ...<1/1000),
-
Väga harv (<1/10000), kaasaarvatud üksikjuhud.
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteem
Esinemissagedus ja sümptom
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
Kõigi kolme rakuliini keskmine või mõõdukas supressioon
valgusünteesi kahjustusest tulenevad hüübimishäired: veritsus,
dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK) või
tromboos. Tserebraalse manifestatsiooni korral insult, krambid,
teadvuskadu.
Väga harv
Hemolüütiline aneemia.
Immuunsüsteemi häired
Väga sage
Ülitundlikkusreaktsioonid nagu paikne erüteem, urtikaaria,
hingamisraskus.
Sage
Anafülaktiline sokk, bronhospasm.
Endokriinsüsteemi häired
Sage
Kõhunäärme endokriinfunktsiooni kahjustus koos diabeetilise
ketoatsidoosi ja hüperosmolaarse hüperglükeemiaga.
Väga harv
Mööduv sekundaarne hüpotüreoos, türoksiinisiduva globuliini
langus, hüpoparatüreoos.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage
Vere lipiididesisalduse muutused (nt kolesteroolisisalduse tõus või
langus, triglütseriididesisalduse tõus,VLDL-kolesteroolisisalduse
tõus ja LDL-kolesteroolisisalduse langus, lipoproteiinilipaasi
aktiivsuse tõus), enamasti ilma kliiniliste sümptomiteta.
Aeg-ajalt
Vere uureasisalduse tõus tingituna ainevahetuse
tasakaalustamatusest, vere kusihappesisalduse tõus
(hüperurikeemia), hüperammoneemia.
Närvisüsteemi häired
Harv
Kesknärvisüsteemi talitlushäired nt agiteeritus, depressioon,
hallutsinatsioonid, segasus, krambid ja somnolentsus kuni
koomani, EEG muutused (langenud alfa-aktiivsus, suurenenud
teeta- ja delta-aktiivsus), võimalikult tingitud
hüperammoneemiast.
Väga harv
Sõrmede peentreemor.
Seedetrakti häired
Väga sage
Kerged või mõõdukad gastrointestinaalsed sümptomid nt isutus,
iiveldus, oksendamine, soolespasmid, diarröa ja kaalukaotus.
Sage
Äge pankreatiit, pankrease eksokriinfunktsiooni häire koos
diarröaga.
Harv
4
Organsüsteem
Esinemissagedus ja sümptom
Hemorraagiline või nekrootiline pankreatiit
Väga harv
Üksikjuhtudel kolestaas, ikterus ja maksarakkude nekroos,
pankrease pseudotsüstid, letaalne pankreatiit, pankreatiit koos
kaasneva parotiidiga.
Maksa ja sapiteede häired
Väga sage
Maksafunktsiooninäitajate muutused (nt alkaalse fosfataasi,
transaminaaside, ammoniaagi, LDH ja bilirubiinisisalduse tõus
seerumis), rasvmaks, hüpoalbumineemia, mis võib muuhulgas viia
tursete tekkele.
Väga harv
Üksikjuhtudel kolestaas, ikterus ja maksarakkude nekroos.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage
Naha ülitundlikkusreaktsioonid.
Väga harv
Üks toksilise epidermolüüsi juhtum (Lyell" sündroom).
Neerude ja kuseteede häired
Väga harv
Äge neerupuudulikkus.
Üldised häired ja manustamiskoha Väga sage
reaktsioonid
Süstekoha valu, tursed.
Sage
Palavik, valu (seljavalu, kõhuvalu, liigesvalu).
Väga harv
Eluohtlik hüperpüreksia.
Uuringud
Sage
Amülaasisisalduse tõus seerumis.
Immuunsüsteemi häired
Väga sageli tekivad antikehad L-asparaginaasi kui võõrvalgu vastu, mis võivad põhjustada
kliinilisi ülitundlikkusreaktsioone ja L-asparaginaasi inaktivatsiooni.
L-asparaginaasi manustamisjärgseid ülitundlikkusreaktsioone on täheldatud ligikaudu
20%...35% patsientidest ning need võivad avalduda paikse punetuse, nõgestõve ja süstekoha
valuna. Kuni 10% juhtudest võivad tekkida anafülaktiline sokk ja bronhospasm.
Ülitundlikkusreaktsioonide tekke tõenäosus suureneb koos manustatud annuste arvuga.
Allergiline reaktsioon võib harva tekkida ka pärast L-asparaginaasi esimest manustamist.
Mõnedel patsientidel võivad moodustuda neutraliseerivad antikehad L-asparaginaasile, ilma
ülitundlikkuse kliiniliste sümptomiteta. Need antikehad võivad põhjustada L-asparaginaasi
kiiret või aeglast inaktivatsiooni, kiirendades seeläbi L-asparaginaasi eliminatsiooni (,,vaikne
inaktivatsioon"). Seetõttu on soovitatav mõõta L-asparaginaasi taset (vt Boos, J. et al.; Eur. J.
Cancer 32A: 1544-50 (1996) või Lanvers, C. et al.; Anal. Biochem. 309: 117 126 (2002) ja
alternatiivselt tooteinfo: medac Asparaginase-Activity-Test (MAAT))
Eelnev nahasisene testimine ei välista anafülaktiliste reaktsioonide ohtu.
Allergianähtude ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine viivitamatult lõpetada. Lähtuvalt kliinilise
pildi raskusest on vastumeetmetena näidustatud antihistamiinide, kortikosteroidide või vajadusel
vereringet stabiliseerivate ravimite manustamine. Enamasti saab ravi jätkata teistsuguse L-
asparaginaasi preparaadiga.
5
Üldised häired
2...5 tundi pärast süstet võib sageli esineda palavikureaktsioone, mis tavaliselt vaibuvad
iseenesest. Seoses allergilise reaktsiooni ja pankreatiidiga on sageli täheldatud valu (liigesvalu,
seljavalu, kõhuvalu). Eluohtlikult kõrget palavikku (hüperpüreksiat) on täheldatud väga harva.
Seedetrakti häired
Väga sageli (ligikaudu 50% patsientidest) tekivad kerged või mõõdukad seedetrakti sümptomid
nagu isutus, iiveldus, oksendamine, spasmid kõhus, kõhulahtisus ja kaalulangus.
Kõhunääre
Sageli võib tekkida äge pankreatiit (<10% juhtudest). Üksikjuhtudel on teatatud pseudotsüsti
tekkest (hilinemisega kuni neli kuud pärast viimast ravi). Seega tuleb kuni nelja kuu jooksul
pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga teha vajalikke kontrolluuringuid (nt ultraheli). Kuna
patogenees ei ole täpselt teada, võib soovitada ainult toetavaid meetmeid.
Harva võib tekkida hemorraagiline või nekrotiseeruv pankreatiit. On üksikuid teateid
surmajuhtudest.
On kirjeldatud ühte samaaegse pankreatiidi ja ägeda parotiidi juhtu.
Sageli on täheldatud kõhunäärme endokriinse talitluse muutust, mis avaldub peamiselt
glükoosiainevahetuse häirena. On kirjeldatud nii diabeetilist ketoatsidoosi kui hüperosmolaarset
hüperglükeemiat, mis tavaliselt alluvad insuliini manustamisele. Selle võimalike põhjustena on
oletatud ühelt poolt insuliinisünteesi vähenemist, põhjustatuna valgusünteesi pärssimisest L-
asparaginaasi toimel, ja teisalt insuliini sekretsiooni häiret või insuliiniretseptorite arvu
vähenemist.
Hüperglükeemia riskiteguriteks on vanus üle 10 eluaasta, liigne kehakaal ja Down´i sündroom.
Seega soovitatakse ravi ajal L-asparaginaasiga regulaarselt kontrollida uriini ja vere
suhkrusisaldust.
Kõhunäärme eksokriinfunktsiooni häired võivad põhjustada kõhulahtisust.
Maks
Maksatalitluse näitajate muutused on väga sagedased, kuid omavad harva kliinilist tähtsust. On
täheldatud annusest sõltumatut aluselise fosfataasi, seerumi transaminaaside, LDH, ammoniaagi
(hüperammoneemia) ja bilirubiini tõusu seerumis. Sageli on täheldatud rasvmaksa.
Üksikjuhtudel on täheldatud kolestaasi, ikterust ja maksarakkude nekroosi. Valgusünteesi
kahjustus võib põhjustada seerumi valgusisalduse langust. Enamusel patsientidest väheneb
seerumi albumiinitase ravi jooksul annusest sõltumatult. See näib puudutavat kõige sagedamini
2- ja -fraktsiooni, samas 1 fraktsioon ei muutu. Kuna seerumi albumiinitase omab tähtsust
mõnede ravimite sidumisel ja transportimisel, tuleb seda jälgida, eriti kombineeritud ravi korral.
Hüpoalbuineemia tagajärjel võivad tekkida tursed.
Ravi ajal L-asparaginaasiga või pärast seda võib tõusta amülaasi tase vereseerumis. Sellisel
juhul ei tohi L-asparaginaasi enam manustada.
On täheldatud muutusi vere lipiididesisalduses (nt kolesterooli tõus või langus, triglütseriidide
tõus, VLDL-kolesterooli tõus ja LDL-kolesterooli langus ning lipoproteiinlipaasi aktiivsuse
tõus), mis on enamasti jäänud asümptomaatliseks ega ole tinginud vajadust ravi muuta.
Muutused võivad olla seotud samaaegse glükokortikoidide manustamisega.
Äärmiselt kõrgete näitajate korral (nt triglütseriidid >2000 mg/dl) soovitatakse hoolikat
jälgimist suurenenud pankreatiidiohu tõttu.
Hüübivushäired
Valgusünteesi kahjustumise tõttu võivad sageli tekkida hüübivushäired veritsuste ja
dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni (DIK) või tromboosi näol, kusjuures
tromboosioht näib kasvavat vastavalt ravi lõpetamisest möödunud aja pikenemisele.
Lisaks L-asparaginaasile võivad kõrvaltoimed olla tingitud samaaegsest ravist teiste
müelosupressiivsete ravimitega või ravitavast haigusest endast.
Ligikaudu pooled raske veritsuse ja tromboosijuhtudest on peaaju veresoonkonnas ning võivad
põhjustada näiteks ajuinsulti, krampe või teadvuskadu.
Uuringus ALL-BFM95 suurenes tromboosioht lastel, kellel oli V hüübimisfaktori mutatsioon,
APC-resistentsus või S-reaktiivse valgu, antitrombiin III, C-reaktiivse valgu tase seerumis
langenud. Nendel patsientidel tuleb võimalusel vältida tsentraalse veenikateetri kasutamist, sest
6
see võib suurendada trombemboolia ohtu. ALL induktsioonravis tuleb tsentraalne veenikateeter
paigaldada võimalusel alles pärast ravi lõppu L-asparaginaasiga.
Laboratoorsed uuringud võivad näidata hüübivushäireid ja fibrinolüüsi nt fibrinogeeni, IX ja
XI hüübimisfaktori, antitrombiin III, proteiin C ja plasminogeeni sisalduse langust ja von
Willebrandi faktori, plasminogeeni aktivaator-1 pärssija, protrombiini 1. ja 2. fragmendi ning
fibrinogeeni lõhustumisproduktide (D-dimeeride) tõusu.
Trombotsütopeenia või sepsis suurendavad verejooksu ohtu.
Vere hüübivust on vaja regulaarselt kontrollida. Fibrinogeeni võib pidada pro- ja
antikoagulatiivse süsteemi parameetriks. Seega võib fibrinogeeni või antitrombiin III taseme
märkimisväärse languse korral olla põhjendatud valikuline asendusravi. Antitrombiin III
manustatakse tilkinfusioonina annuses: 100 miinus käesolev väärtus %-des x kehakaal kg-des.
Fibrinogeeni manustatakse värske külmutatud plasmana (FFP) annuses 10...15 ml/kg kehakaalu
kohta
Vereloomehäired
Asparaginaas võib sageli põhjustada kerget või mõõdukat müelosupressiooni, mis võib
mõjutada kõiki kolme rakuliini. Üldiselt ei ole sel ravi seisukohalt tähtsust. On esinenud
üksikuid hemolüütilise aneemia juhte.
Ainevahetushäired
Aeg-ajalt esineb annusest sõltumatut vere uurealämmastiku taseme tõusu ning see osutab
peaaegu alati ainevahetuse tasakaaluhäirele enne neere. Aeg-ajalt võib tekkida seerumi
kusihappe sisalduse tõus (hüperurikeemia) ja hüperammoneemia.
Neerude kahjustus
Väga harva on teatatud ägedast neerupuudulikkusest.
Närvisüsteemi kahjustus
Asparaginaas võib harva põhjustada kesknärvisüsteemi talitlushäireid tugeva rahutuse,
depressiooni, hallutsinatsioonide, segasusseisundi, krampide, somnolentsuse kuni kooma näol.
Võivad tekkida EEG muutused, ilmnedes alfa-laine aktiivsuse vähenemise ning teeta- ja delta-
laine aktiivsuse tõusuna.
Võimaliku põhjusena tuleb välistada vere hüperammoneemia.
Ühel korral on täheldatud sõrmede peentreemorit.
Endkokriinsüsteemi häired
Üksikjuhtudel on täheldatud mööduvat sekundaarset hüpotüreoosi ning türoksiini siduva
globuliini sisalduse langust veres. Kirjeldatud on ka hüpoparatüreoosi.
Nahakahjustus
Allergilised reaktsioonid võivad väga sageli avalduda nahal. Ühel juhul on teatatud toksilisest
epidermolüüsist (Lyell sündroom).
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisest ei ole teatatud. Vastumürk puudub. Ravi on sümptomaatiline ja toetav.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised
omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised tsütostaatilised ained.
ATC-kood: L01XX02
L-asparaginaas katalüüsib L-asparagiini hüdrolüüsi L-aspaarhappeks ja ammoniaagiks.
Maksimaalne inhibeeriv toime avaldub postmitootilises G1 faasis.
7
L-asparaginaasi toimemehhanismiks tuleb lugeda L-asparagiini taseme langust kasvajarakkudes.
Asparaginaasi manustamise järgselt suureneb kasvajarakkude arenguks vajaliku aminohappe L-
asparagiini lõhustumine L-aspaarhappeks ja ammoniaagiks. Sellest tulenev L-asparagiini
vähesus seiskab valgusünteesi kasvajarakkudes.
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Mitu korda päevas manustamisel võib ravim kuhjuda ja on vereplasmast leitav kauem kui
nädala vältel..
Imendumine
L-asparaginaas kui valk suu kaudu manustatuna praktiliselt ei imendu.
Bioloogiline poolväärtusaeg
Pärast intravenoosset manustamist on plasma poolväärtusaeg vahemikus 14...22 tundi.
Ainevahetus/Eritumine
L-asparaginaas tungib retikuloendoteliaalsüsteemi ning lõhustatakse aminohapeteks ja
peptiidideks.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed.
Puuduvad.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Ei sisalda abiaineid.
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Hoida külmkapis (2°C... 8ºC)
Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pulber viaalis (I tüüpi klaas), suletud kummikorgi ning alumiiniumkattega.
Asparaginase 5000 TÜ medac
Originaalpakend sisaldab 5 viaali.
Asparaginase 10000 TÜ medac
Originaalpakend sisaldab 5 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla saadaval.
8
6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Pärast lahjendamist tuleb kasutusvalmis lahus manustada 6 tunni jooksul. Ravim on mõeldud
ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud ravim tuleb hävitada vastavuses kohalike
seadustega.
Ravimit ei tohi kasutada pärast pakendile ja mahutile märgitud kõlblikkusaja lõppu.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Medac
Gesellschaft für klinische
Spezialpräparate mbH
Fehlandstr. 3
20354 Hamburg
Saksamaa
8. MÜÜGILOA
NUMBRID
Asparaginase 5000 medac: 427903
Asparaginase 10000 medac: 428003
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE
KUUPÄEV
05.12.2003/15.12.2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2007.
Ravimiametis kinnitatud detsembris 2008
9