Azithromycin sandoz 500mg - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Azithromycin Sandoz 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Azithromycin Sandoz 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Azithromycin Sandoz 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg asitromütsiini (asitromütsiinmonohüdraadina).
Azithromycin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (asitromütsiinmonohüdraadina).
INN. Azithromycinum
Teadaolevat toimet omavad abiained:
Azithromycin Sandoz 250 mg õhukese polümeerikattega tablett
Üks tablett sisaldab 0,18 mg sojaletsitiini.
Üks tablett sisaldab 0,204 mg naatriumi (0,009 mmol).
Azithromycin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tablett
Üks tablett sisaldab 0,36 mg sojaletsitiini.
Üks tablett sisaldab 0,407 mg naatriumi (0,018 mmol).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
250 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge kuni valkjas, piklik, mõlemalt küljelt sile õhukese polümeerikattega tablett.
500 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge kuni valkjas, piklik õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on sügav murdejoon ning teisel küljel poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
- äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud);
- äge bakteriaalne keskkõrvapõletik (adekvaatselt diagnoositud);
- farüngiit, tonsilliit;
- kroonilise bronhiidi akuutne ägenemine (adekvaatselt diagnoositud);
- kerge kuni keskmise raskusega olmetekkene kopsupõletik;
- naha ja pehmete kudede infektsioonid;
- Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti ja emakakaelapõletik.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud
Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletikku ravitakse 1000 mg ühekordse suukaudse annusega.
Kõigi teiste näidustuste korral on annuseks 1500 mg, mis manustatakse kolme järjestikuse päeva jooksul - 500 mg ööpäevas. Alternatiivina võib sama annuse (1500 mg) manustada ka viie päeva jooksul - esimesel päeval manustatakse 500 mg ning teisest kuni viienda päevani 250 mg ööpäevas.
Eakad
Eakatel kasutatakse sama annust kui täiskasvanutel. Et eakatel võivad esineda proarütmilised seisundid, tuleb olla eriti ettevaatlik, sest esineb risk südamerütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeks (vt lõik 4.4).
Lapsed
Azithromycin Sandoz tablette tohib manustada ainult lastele kehamassiga üle 45 kg - neile manustatakse tavalisi täiskasvanute annuseid. Alla 45 kg kehamassiga lastel võib kasutada asitromütsiini teisi ravimvorme, nt suspensiooni.
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).
Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).
Manustamisviis
Azithromycin Sandozt tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena. Tablette võib võtta koos toiduga.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, erütromütsiini, mistahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi, sojaletsitsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkus
Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidide manustamisel, on harva täheldatud tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone, sh angioneurootilist turset ja anafülaksiat (harva letaalse lõppega), nahareaktsioone, sh ägedat generaliseerunud eksantematoosset pustuloosi (AGEP), Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS), toksilist epidermaalset nekrolüüsi (TEN) (harva letaalse lõppega) ja ravimreaktsiooni koos eosinofiilia ning süsteemsete sümptomitega (DRESS). Mõned neist asitromütsiini poolt põhjustatud
reaktsioonidest on põhjustanud korduvaid sümptomeid ning sellistel juhtudel on olnud vajalik pikaajalisem jälgimisperiood ning ravi.
Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravimi võtmine lõpetada ja alustada asjakohase raviga. Arstid peavad arvestama, et allergilised sümptomid võivad pärast sümptomaatilise ravi lõpetamist taastekkida.
Kuna asitromütsiini peamine eliminatsioonitee on maksa kaudu, tuleb seda ravimit väljendunud maksahaigusega patsientidel kasutada ettevaatusega. Asitromütsiini kasutamisel on teatatud fulminantsest hepatiidist, mis võib viia eluohtliku maksapuudulikkuseni (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis olla varem maksahaigus või nad võisid kasutada teisi hepatotoksilisi ravimeid.
Maksafunktsiooni häire nähtude ja sümptomite korral, nagu kiiresti arenev asteenia koos ikterusega, uriini tumenemine, kalduvus verejooksude tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tuleb kohe teha maksafunktsiooni testid/uuringud. Maksahäirete tekkimisel tuleb asitromütsiini manustamine lõpetada.
Ergotamiini derivaate võtvate patsientide puhul on mõnede makroliidide kaasuval manustamisel tekkinud ergotism. Puuduvad andmed ergotamiini derivaatide ja asitromütsiini vahelise võimaliku koostoime kohta. Siiski ei tohi ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu asitromütsiini manustada koos ergotamiini derivaatidega (vt lõik 4.5).
Kardiovaskulaarsed sündmused
Teiste makroliidide, sh asitromütsiini kasutamisel on täheldatud kardiaalse repolarisatsiooniaja ja QT- intervalli pikenemist, mis suurendavad arütmia ja torsade de pointes’i tekkeohtu (vt lõik 4.8). Et järgnevad seisundid võivad suurendada ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) riski, mis võib omakorda põhjustada südameseiskust, tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel esinevad proarütmilised seisundid (eriti naised ja eakad patsiendid), nagu:
- patsiendid, kellel on kaasasündinud või tõestatud omandatud QTintervalli pikenemine;
- patsiendid, kes kasutavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QTintervalli, nt IA (kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi (dofetiliid, amiodaroon ja sotalool) antiarütmikumid, tsisapriid ning terfenadiin, antipsühhootikumid (nt pimosiid), antidepressandid (nt tsitalopraam) ja fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin);
- patsiendid, kellel on elektrolüütide tasakaalu häire (eelkõige hüpokaleemia ja hüpomagneseemia korral);
- patsiendid, kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, arütmia või raske südamepuudulikkus.
Makroliidide kasutamisega seotud kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete ohtu uurivad epidemioloogilised uuringud on näidanud erinevaid tulemusi. Osa vaatlusuuringuid on makroliidide, sh asitromütsiini kasutamisega seoses näidanud harva lühiajalist ohtu arütmia, müokardiinfarkti ja kardiovaskulaarse suremuse tekkeks. Asitromütsiini välja kirjutades tuleb arvesse võtta nii neid leide kui ka asitromütsiinravist tulenevat kasu.
Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhoea − CDAD) on teatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete kasutamisel, sh asitromütsiini puhul. Raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni eluohtliku koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega muudab käärsoole normaalset mikrofloorat, mis viib C. difficile ülemäärase kasvuni.
C. difficile toodab A- ja B-toksiine, mis aitavad kaasa CDAD tekkimisele. Hüpertoksiini tootvad C. difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, sest need infektsioonid võivad olla resistentsed antimikroobsele ravile ja võivad vajada kolektoomiat. CDAD-ile tuleb mõelda kõigi patsientide puhul, kellel esineb pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus. Vajalik on hoolikas anamneesi võtmine, sest on teatatud CDAD esinemisest enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ainete kasutamist. CDAD-i korral on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.
Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja müasteenia sündroomi uuest avaldumisest (vt lõik 4.8).
Lastel ei ole Mycobacterium avium complex’i profülaktika ega ravi ohutust ja efektiivsust tõestatud.
Enne asitromütsiini väljakirjutamist tuleb kaaluda järgmist
Asitromütsiini õhukese polümeerikattega tabletid ei sobi raskete infektsioonide raviks, kui vajatakse kiiresti antibiootikumi suurt kontsentratsiooni veres.
Asitromütsiin ei ole infektsioonide empiirilises ravis esmavalik piirkondades, kus resistentsete isolaatide esinemissagedus on 10% või suurem (vt lõik 5.1).
Piirkondades, kus esineb sageli resistentsust erütromütsiin A suhtes, on eriti tähtis võtta arvesse mustrit tundlikkuse arenemisest asitromütsiini ja teiste antibiootikumide suhtes.
Nagu teiste makroliidide puhul, on mõnedes Euroopa riikides teatatud asitromütsiini suhtes resistentse Streptococcus pneumoniae suurest esinemissagedusest (> 30%) (vt lõik 5.1). Sellega tuleb arvestada, kui ravitakse Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud infektsioone.
Farüngiit/tonsilliit
Asitromütsiin ei ole esmavaliku ravim Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud farüngiidi ja tonsilliidi raviks. Nendel näidustustel ning ka akuutse reumaatilise palaviku ärahoidmiseks on esmavaliku ravim penitsilliin.
Sinusiit
Asitromütsiin ei ole tihti esmavaliku ravim sinusiidi raviks.
Äge keskkõrvapõletik
Asitromütsiin ei ole tihti esmavaliku ravim ägeda keskkõrvapõletiku raviks.
Naha ja pehmete kudede infektsioonid
Peamine pehmete kudede infektsioonide tekitaja, Staphylococcus aureus, on sageli asitromütsiini suhtes resistentne. Seetõttu loetakse pehmete kudede infektsioonide korral asitromütsiinravi eeltingimuseks tundlikkuse testimist.
Infitseerunud põletushaavad
Asitromütsiin ei ole näidustatud infitseerunud põletushaavade raviks.
Sugulisel teel levivad haigused
Sugulisel teel levivate haiguste ravi korral tuleb välistada samaaegne T. palladium infektsioon.
Neuroloogilised või psühhiaatrilised haigused
Neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega patsientidele tuleb asitromütsiini manustada ettevaatusega.
Nagu kõigi antibiootiliste ravimitega, on soovitatav jälgida mittetundlike organismide, sh seente, superinfektsiooni nähtude suhtes.
Raske neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus <10 ml/min) on täheldatud asitromütsiini süsteemse ekspositsiooni 33%-list suurenemist (vt lõik 5.2).
Azithromycin Sandoze tabletid sisaldavad sojaletsitiini, mis võib olla sojavalgu allikaks; seetõttu ei tohi seda võtta patsiendid, kes on allergilised soja või maapähklite suhtes, sest esineb risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks.
Azithromycin Sandoz sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta, st see on praktiliselt „naatriumivaba“.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite toimed asitromütsiinile
Antatsiidid
Antatsiidide ja asitromütsiini samaaegse manustamise farmakokineetilises uuringus ei täheldatud toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes ligikaudu 25% võrra. Patsiendid, kes saavad nii asitromütsiini kui ka antatsiide, ei tohi neid ravimeid võtta samal ajal. Asitromütsiini peab võtma vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi kasutamist. Asitromütsiini koheselt vabastavate suspensioonigraanulite manustamine koos ühekordse20 ml ko-magaldroksi (alumiinium- ja magneesiumhüdroksiid) annusega ei mõjutanud asitromütsiini imendumise määra ega ulatust.
600 mg asitromütsiini üksikannuse samaaegne manustamine efavirensiga 400 mg ööpäevas 7 päeva jooksul ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.
Flukonasool
Asitromütsiini 1200 mg ühekordse annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud flukonasooli 800 mg ühekordse annuse farmakokineetikat. Flukonasooli ja asitromütsiini samaaegsel manustamisel ei muutunud viimase üldine eksponeeritus ega poolväärtusaeg. Siiski täheldati kliiniliselt ebaolulist asitromütsiini CMAX vähenemist (18%).
Nelfinaviir
1200 mg asitromütsiini samaaegsel manustamisel nelfinaviiriga tasakaaluseisundis (750 mg kolm korda ööpäevas) suurenes asitromütsiini kontsentratsioon. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud ja annust ei ole vaja kohandada.
Rifabutiin
Asitromütsiini ja rifabutiini samaaegne manustamine ei mõjutanud kummagi toimeaine kontsentratsiooni seerumis.
Patsientidel, kes said samaaegset ravi asitromütsiini ja rifabutiiniga, täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat on seostatud rifabutiini kasutamisega, ei ole põhjuslikku seost rifabutiini ja asitromütsiini kombinatsiooniga tõestatud (vt lõik 4.8).
Terfenadiin
Farmakokineetilistes uuringutes ei ole leidnud tõendamist koostoimed asitromütsiini ja terfenadiini vahel. Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saanud täielikult välistada; siiski puudusid spetsiifilised tõendid, et selline koostoime oli esinenud.
Tsimetidiin
Asitromütsiini farmakokineetilises uuringus tsimetidiini üksikannusega, mis manustati kaks tundi enne asitromütsiini, jäi asitromütsiini farmakokineetika muutumatuks.
Asitromütsiini toime teistele ravimitele
Ergotamiini derivaadid
Teoreetilise võimaluse tõttu ergotismi tekkeks ei ole soovitatav koos kasutada asitromütsiini ja ergotamiini derivaate (vt lõik 4.4).
Digoksiin ja kolhitsiin (P-gp substraadid)
On teatatud, et makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini manustamine koos P-glükoproteiini substraatidega, nagu digoksiin ja kolhitsiin, suurendab P-glükoproteiini substraatide sisaldust seerumis. Seetõttu, kui asitromütsiini manustatakse koos P-gp substraadiga, nagu digoksiin, tuleb arvestada võimalusega, et substraadi seerumikontsentratsioon suureneb.
Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid
Ühes farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei muutnud asitromütsiin varfariini 15 mg üksikannuse antikoagulatiivset toimet. Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud juhtudest, kus asitromütsiini ja suukaudsete kumariinitüüpi antikoagulantide samaaegse manustamise tagajärjel on antikoaguleeriv toime tugevnenud. Kuigi põhjuslikku seost ei ole tuvastatud, tuleb kaaluda protrombiiniaja kontrollimise sagedust, kui asitromütsiini kasutatakse patsientidel, kes saavad kumariinitüüpi suukaudseid antikoagulante.
Tsüklosporiin
Ühes farmakokineetilises uuringus, kus tervetele vabatahtlikele manustati suukaudselt 500 mg asitromütsiini ööpäevas kolme päeva jooksul ning seejärel tsüklosporiini suukaudne üksikannus
10 mg/kg, leiti, et lõpptulemusena suurenesid oluliselt tsüklosporiini CMAX ja .0-5AUC Sellest tulenevalt tuleb rakendada ettevaatust, enne kui kaalutakse nende ravimite samaaegset manustamist. Kui nende ravimite samaaegne manustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini sisaldust ja annust vastavalt kohandada.
Teofülliin
Asitromütsiini ja teofülliini samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikel ei ilmnenud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid. Kuna on teatatud koostoimetest teiste makroliidide ja teofülliini vahel, on soovitav olla tähelepanelik nähtude suhtes, mis viitavad teofülliini sisalduse suurenemisele.
Trimetoprim/sulfametoksasool
Trimetoprimi/sulfametoksasooli (160 mg / 800 mg) samaaegsel manustamisel seitsme ööpäeva jooksul ning 1200 mg asitromütsiini manustamisel 7. päeval, ei täheldatud märkimisväärset toimet trimetoprimi ega sulfametoksasooli maksimaalsetele kontsentratsioonidele, üldisele eksponeeritusele ega eritumisele uriiniga. Asitromütsiini kontsentratsioon seerumis oli sarnane teistes uuringutes täheldatuga.
Zidovudiin
Asitromütsiini ühekordne (annuses 1000 mg) ja korduv manustamine (annustes 600 või 1200 mg) mõjutas vähesel määral zidovudiini või selle glükuroniid metaboliidi farmakokineetikat plasmas või eritumist neerude kaudu. Siiski tõstis asitromütsiini manustamine fosforüleeritud zidovudiini (kliiniliselt aktiivne metaboliit) kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle nähtuse kliiniline tähtsus on ebaselge, kuid see võib olla patsientidele kliiniliselt kasulik.
Asitromütsiinil puudub oluline koostoime hepaatilise tsütokroom P450 süsteemiga. Arvatakse, et asitromütsiinil puuduvad need farmakokineetilised ravimitevahelised koostoimeid, mida on täheldatud erütromütsiinil ja teistel makroliididel. Asitromütsiini puhul ei esine maksa tsütokroom P450 induktsiooni ega inaktiveerimist tsütokroom-metaboliit kompleksi kaudu.
Astemisool, alfentanüül
Puuduvad andmed koostoimete kohta astemisooli või alfentanüüliga. Nende ravimite ja asitromütsiini samaaegsel manustamisel on soovitatav ettevaatus, kuna on teada, et nende ainete toime tugevneb makroliidantibiootikumi erütromütsiin samaaegsel manustamisel.
Atorvastatiin
Atorvastatiini (10 mg ööpäevas) samaaegne manustamine asitromütsiiniga (500 mg ööpäevas) ei muutnud atorvastatiini kontsentratsiooni plasmas (HMG CoA-reduktaasi inhibeerimise testi põhjal).
Kuid turuletulekujärgselt on asitromütsiini ja statiine koos saavatel patsientidel teatatud rabdomüolüüsist.
Karbamasepiin
Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei täheldatud olulist toimet karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi sisaldusele plasmas, kui patsiendid said samaaegselt asitromütsiini.
Tsisapriid
Tsisapriid metaboliseerub maksas ensüüm CYP3A4 vahendusel. Kuna makroliidid pärsivad seda ensüümi, võib tsisapriidi samaaegne manustamine põhjustada QT-intervalli pikenemist, ventrikulaarseid arütmiaid ja torsade de pointes’t.
Tsetirisiin
Asitromütsiini 5-päevane ravikuur koos 20 mg tsetirisiiniga tasakaaluseisundis ei põhjustanud tervetel vabatahtlikel farmakokineetilisi koostoimeid ega olulisi QT-intervalli muutusi.
Didanosiinid (dideoksüinosiin)
Asitromütsiini (1200 mg ööpäevas) manustamine koos didanosiiniga (400 mg ööpäevas) 6-le HIV positiivsele patsiendile ei mõjutanud didanosiini tasakaaluseisundi farmakokineetikat platseeboga võrreldes.
Efavirens
600 mg asitromütsiini üksikannuse ja efavirensi (400 mg ööpäevas 7 päeva jooksul) samaaegne manustamine ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.
Indinaviir
Asitromütsiini (1200 mg ühekordse annusena) samaaegne manustamine ei mõjutanud statistiliselt olulisel määral indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 ööpäeva jooksul) farmakokineetikat.
Metüülprednisoloon
Tervetel vabatahtlikel farmakokineetilise koostoime uuringus ei olnud asitromütsiinil olulist toimet metüülprednisolooni farmakokineetikale.
Midasolaam
500 mg asitromütsiini manustamine üks kord ööpäevas kolme päeva jooksul ei põhjustanud tervetel vabatahtlikel olulisi muutusi midasolaami üksikannuse (15 mg) farmakokineetikas ega farmakodünaamikas.
Sildenafiil
Tavalistel tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud tõendeid asitromütsiini (500 mg ööpäevas kolme päeva jooksul) toimest sildenafiili ega selle peamise ringleva metaboliidi AUC ja CMAX väärtustele.
Triasolaam
Asitromütsiini (500 mg 1.päeval ja 250 mg 2.päeval) samaaegne manustamine triasolaamiga (0,125 mg 2.päeval) 14-le tervele vabatahtlikule ei põhjustanud olulist toimet triasolaami mistahes farmakokineetilisele muutujale võrreldes triasolaami ja platseeboga.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad adekvaatsed andmed asitromütsiini kasutamise kohta rasedatel naistel. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel on näidatud, et asitromütsiin läbib platsenta, kuid teratogeenseid toimeid ei ole täheldatud (vt lõik 5.3). Asitromütsiini kui toimeaine kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole kinnitust leidnud. Seetõttu tohib asitromütsiini raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasulikkus ületab võimaliku riski.
Imetamine
On teatatud, et asitromütsiin eritub rinnapiima, kuid puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud kliinilised uuringud imetavatel emadel, mis kirjeldaksid asitromütsiini rinnapiima imendumise farmakokineetikat. Ravi ajal asitromütsiiniga tuleb rinnaga toitmine katkestada, sest ei ole teada, kas asitromütsiinil võib esineda kõrvaltoimeid rinnaga toidetud imikule. Teiste nähtude kõrval võivad rinnaga toidetud imikul esineda kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ning sensibilisatsioon. Imetamisest on soovitatav loobuda kogu ravi ajaks ning kuni kaheks päevaks pärast ravi lõppu. Pärast seda võib imetamisega jätkata.
Fertiilsus
Rottidel tehtud fertiilsusuuringutes täheldati asitromütsiini manustamise järel väiksemat tiinestumise määra. Selle tulemuse tähtsus inimesele ei ole teada.
Toime reaktsioonikiirusele
Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et asitromütsiin võiks omada toimet patsiendi võimele juhtida autot või käsitseda masinaid. Nägemishäired ja ähmane nägemine võivad mõjutada patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid (lõik 4.8).
Kõrvaltoimed
Alljärgnevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel loetletud kõrvaltoimed, mis on kindlaks tehtud kliinilise kogemus ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Turuletulekujärgselt esinenud kõrvaltoimed on lisatud kaldkirjas.
Esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.
Asitromütsiiniga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kliiniliste uuringute kogemuse ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal.
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
Infektsioonid ja infestatsioonid | Aeg-ajalt | Kandidiaas |
|
| Vaginaalne infektsioon |
|
| Pneumoonia |
|
| Seeninfektsioon |
|
| Bakteriaalne infektsioon |
|
| Farüngiit |
|
| Gastroenteriit |
|
| Respiratoorsed häired |
|
| Nohu |
|
| Oraalne kandidiaas |
| Teadmata | Pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.4) |
| 8/16 |
|
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
Vere ja lümfisüsteemi häired | Aeg-ajalt | Leukopeenia |
|
| Neutropeenia |
|
| Eosinofiilia |
| Teadmata | Trombotsütopeenia |
|
| Hemolüütiline aneemia |
Immuunsüsteemi häired | Aeg-ajalt | Angioödeem |
|
| Ülitundlikkus |
| Teadmata | Anafülaktilised reaktsioonid (vt lõik 4.4) |
Ainevahetus- ja toitumishäired | Aeg-ajalt | Anoreksia |
Psühhiaatrilised häired | Aeg-ajalt | Närvilisus |
|
| Unetus |
| Harv | Agiteeritus |
|
| Depersonalisatsioon |
| Teadmata | Agressioon |
|
| Ärevus |
|
| Deliirium |
|
| Hallutsinatsioonid |
Närvisüsteemi häired | Sage | Peavalu |
| Aeg-ajalt | Pearinglus |
|
| Unisus |
|
| Düsgeusia |
|
| Paresteesia |
| Teadmata | Sünkoop, krambid |
|
| Hüpoesteesia |
|
| Psühhomotoorne hüperaktiivsus |
|
| Anosmia |
|
| Ageusia |
|
| Parosmia |
|
| Myasthenia gravis (vt lõik 4.4) |
Silma kahjustused | Aeg-ajalt | Nägemishäired |
| Teadmata | Ähmane nägemine |
Kõrva ja labürindi kahjustused | Aeg-ajalt | Kuulmishäired |
|
| Vertigo |
| Teadmata | Kuulmiskahjustus, sh kurtus ja/või tinnitus |
Südame häired | Aeg-ajalt | Südamepekslemine |
| Teadmata | Torsade de pointes (vt lõik 4.4) |
|
| Arütmia (vt lõik 4.4) sh ventrikulaarne |
|
| tahhükardia |
|
| QT-intervalli pikenemine |
|
| elektriokardiogrammil (vt lõik 4.4) |
Vaskulaarsed häired | Aeg-ajalt | Kuumahood |
| Teadmata | Hüpotensioon |
Respiratoorsed, rindkere ja | Aeg-ajalt | Düspnoe |
mediastiinumi häired |
| Ninaverejooks |
Seedetrakti häired | Väga sage | Kõhulahtisus |
| Sage | Oksendamine |
|
| Kõhuvalu |
|
| Iiveldus |
| Aeg-ajalt | Kõhukinnisus |
|
| Kõhupuhitus |
| 9/16 |
|
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
|
| Düspepsia |
|
| Gastriit |
|
| Düsfaagia |
|
| Pingetunne kõhus |
|
| Suukuivus |
|
| Röhitsused |
|
| Suu haavandid |
|
| Liigne süljeeritus |
| Teadmata | Pankreatiit |
|
| Keele värvuse muutus |
Maksa ja sapiteede häired | Aeg-ajalt | Hepatiit |
| Harv | Ebanormaalne maksafunktsioon |
|
| Kolestaatiline ikterus |
| Teadmata | Maksapuudulikkus (mis harva lõppeb |
|
| surmaga) (vt lõik 4.4)* |
|
| Fulminantne hepatiit |
|
| Maksanekroos |
Naha ja nahaaluskoe | Aeg-ajalt | Lööve |
kahjustused |
| Sügelus |
|
| Urtikaaria |
|
| Dermatiit |
|
| Naha kuivus |
|
| Hüperhidroos |
| Harv | Valgustundlikkusreaktsioonid |
|
| Äge generaliseerunud eksantematoosne |
|
| pustuloos (AGEP) |
| Teadmata | Stevensi-Johnsoni sündroom |
|
| Toksiline epidermaalne nekrolüüs |
|
| Multiformne erüteem |
Lihas-skeleti ja sidekoe | Aeg-ajalt | Osteoartriit |
kahjustused |
| Müalgia |
|
| Seljavalu |
|
| Kaelavalu |
| Teadmata | Artralgia |
Neerude ja kuseteede häired | Aeg-ajalt | Düsuuria |
|
| Neeruvalu |
| Teadmata | Äge neerupuudulikkus |
|
| Interstitsiaalne nefriit |
Reproduktiivse süsteemi ja | Aeg-ajalt | Metrorraagia |
rinnanäärme häired |
| Munandite häired |
|
|
|
Üldised häired ja | Aeg-ajalt | Turse |
manustamiskoha reaktsioonid |
| Asteenia |
|
| Üldine halb enesetunne |
|
| Väsimus |
|
| Näo turse |
|
| Valu rinnus |
|
| Palavik |
|
| Valu |
|
| Perifeerne turse |
Uuringud | Sage | Lümfotsüütide arvu vähenemine |
| 10/16 |
|
Organsüsteemi klass |
| Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
|
|
| Eosinofiilide arvu suurenemine |
|
|
| Vere bikarbonaadi sisalduse vähenemine |
|
|
| Basofiilide arvu suurenemine |
|
|
| Monotsüütide arvu suurenemine |
|
|
| Neutrofiilide arvu suurenemine |
|
| Aeg-ajalt | Aspartaataminotransferaasi aktiivsuse |
|
|
| suurenemine |
|
|
| Alaniinaminotransferaasi aktiivsuse |
|
|
| suurenemine |
|
|
| Vere bilirubiini sisalduse suurenemine |
|
|
| Vere uurea sisalduse suurenemine |
|
|
| Vere kreatiniini sisalduse suurenemine |
|
|
| Ebanormaalne vere kaaliumi sisaldus |
|
|
| Vere aluselise fosfataasi sisalduse |
|
|
| suurenemine |
|
|
| Kloriidi sisalduse suurenemine |
|
|
| Glükoosi sisalduse suurenemine |
|
|
| Vereliistakute arvu suurenemine |
|
|
| Hematokriti vähenemine |
|
|
| Bikarbonaadi sisalduse suurenemine |
|
|
| Ebanormaalne vere naatriumi sisaldus |
Vigastus, mürgistus ja |
| Aeg-ajalt | Protseduurijärgsed tüsistused |
protseduuri tüsistused |
|
|
|
* mis on harva lõppenud surmaga |
|
|
Kõrvaltoimed, mis on tõenäoliselt seotud Mycobacterium Avium Complex’i profülaktika ja raviga ning mis põhinevad kliinilistel uuringutel ja turuletulekujärgsel jälgimisel. Need kõrvaltoimed erinevad nendest, mida on teatatud koheselt või prolongeeritult toimeainet vabastavate ravimvormidega, olemuse või esinemissageduse poolest.
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
Ainevahetus ja toitumishäired | Sage | Anoreksia |
Närvisüsteemi häired | Sage | Pearinglus |
|
| Peavalu |
|
| Paresteesia |
|
| Düsgeusia |
| Aeg-ajalt | Hüpoesteesia |
Silma kahjustused | Sage | Nägemise kahjustus |
Kõrva ja labürindi kahjustused | Sage | Kurtus |
| Aeg-ajalt | Kuulmiskahjustus |
|
| Tinnitus |
Südame häired | Aeg-ajalt | Südamepekslemine |
Seedetrakti häired | Väga sage | Kõhulahtisus |
|
| Kõhuvalu |
|
| Iiveldus |
|
| Kõhupuhitus |
|
| Ebamugavustunne kõhus |
|
| Vedel väljaheide |
Maksa ja sapiteede häired | Aeg-ajalt | Hepatiit |
Naha ja nahaaluskoe | Sage | Lööve |
| 11/16 |
|
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
kahjustused |
| Sügelus |
| Aeg-ajalt | Stevensi-Johnsoni sündroom |
|
| Valgustundlikkusreaktsioonid |
Lihas-skeleti ja sidekoe | Sage | Artralgia |
kahjustused |
|
|
Üldised häired ja | Sage | Väsimus |
manustamiskoha reaktsioonid | Aeg-ajalt | Asteenia |
|
| Üldine halb enesetunne |
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Kõrvaltoimed, mis ilmnesid ravimi manustamisel soovitatutest suuremates annustes, olid sarnased tavaliste annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimetega. Üleannustamise korral on näidustatud üldised sümptomaatilised ja üldised toetavad meetmed vastavalt vajadusele.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks; makroliidid; asitromütsiin,
ATC-kood: J01FA10
Toimemehhanism
Asitromütsiin on makroliidantibiootikumide gruppi kuuluv asaliid. Seondudes ribosoomi 50S-alaühikuga, hoiab asitromütsiin ära peptiidiahelate translokatsiooni ribosoomi ühelt küljelt teisele. Selle tulemusena hoitakse tundlikes organismides ära RNA-sõltuv valgusüntees.
FK/FD suhe
AUC/MIC on asitromütsiini peamine FK/FD parameeter, mis korreleerub kõige paremini asitromütsiini efektiivsusega.
Resistentsuse mehhanism
Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakterite resistentsusel on kolm peamist mehhanismi: sihtkoha muutmine, antibiootikumi transpordi muutmine ja antibiootikumi modifitseerimine.
Streptococcus pneumoniae, A-grupi beetahemolüütilise streptokoki, Enterococcus faecalis’e ja
Staphylococcus aureus’e, sh metitsilliinresistentse S. aureus’e (MRSA) puhul esineb täielik ristuv resistentsus erütromütsiini, asitromütsiini, teiste makroliidide ja linkoosamiidide suhtes.
Murdepunktid
EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing - Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee)
Patogeenid | tundlik (mg/l) | resistentne (mg/l) |
Staphylococcus spp. | ≤ 1 | > 2 |
Streptococcus spp. (Grupp A, B, C, G) | ≤ 0,25 | > 0,5 |
Streptococcus pneumoniae | ≤ 0,25 | > 0,5 |
Haemophilus influenzae | ≤ 0,12 | > 4 |
Moraxella catarrhalis | ≤ 0,5 | > 0,5 |
Neisseria gonorrhoeae | ≤ 0,25 | > 0,5 |
Tundlikkus
Teatud mikroobiliikide omandatud resistentsus võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asukohast ja ajast; väga vajalik on informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravis. Kui kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse (vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul), tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.
Patogeenid, mille korral resistentsus võib osutuda probleemiks: vähemalt ühes Euroopa Liidu riigis on resistentsuse esinemine võrdne või suurem kui 10%.
Tundlikkuse tabel
Tavapäraselt tundlikud liigid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Haemophilus influenzae*
Moraxella catarrhalis*
Teised mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydia trachomatis
Legionella pneumophila
Mycobacterium avium
Mycoplasma pneumonia*
Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus*
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae*
Streptococcus pyogenes*
Teised mikroorganismid
Ureaplasma urealyticum
Loomupäraselt resistentsed mikroorganismid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus – metitsilliini- ja erütromütsiiniresistentsed tüved
Streptococcus pneumoniae – penitsilliini suhtes resistentsed tüved
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Pseudomonas aeruginosa
Klebsiella spp.
Anaeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis’e grupp
* Kliiniline efektiivsus on tõestatud tundlikel isoleeritud organismidel kinnitatud kliiniliste näidustuste korral.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist on asitromütsiini biosaadavus ligikaudu 37%. Maksimaalne sisaldus plasmas saabub 2…3 tundi pärast manustamist (pärast 500 mg ravimi ühekordset suukaudset manustamist oli CMAX ligikaudu 0,4 mg/l).
Jaotumine
Farmakokineetilised uuringud on näidanud, et asitromütsiini kontsentratsioon kudedes on märkimisväärselt suurem kui plasmas (maksimaalsest registreeritud plasmakontsentratsioonist kuni 50 korda suurem), mis viitab sellele, et toimeaine tungib hästi kudedesse (jaotusruumala on tasakaaluseisundis ligikaudu 31 l/kg). Pärast 500 mg ravimi ühekordset manustamist ületab ravimi kontsentratsioon sihtkudedes nagu kopsus, mandlites ja eesnäärmes tõenäoliste patogeenide puhul MIK90 väärtusi.
In vitro ja in vivo eksperimentaalsetes uuringutes akumuleerub asitromütsiin fagotsüütidesse ning selle vabanemist stimuleerib aktiivne fagotsütoos. Loomkatsetes ilmnes, et see protsess aitab kaasa asitromütsiini akumuleerumisele kudedesse.
Asitromütsiini seondumine plasmaproteiinidega on varieeruv ja sõltub ravimi kontsentratsioonist vereseerumis - varieerudes 50%-st (0,05 mg/l) kuni 12%-ni (0,5 mg/l).
Eritumine
Terminaalne eritumise poolväärtusaeg plasmas peegeldab täpselt eritumise poolväärtusaega kudedes, mis on 2 kuni 4 päeva. Ligikaudu 12% intravenoosselt manustatud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga kolme päeva jooksul – enamik sellest eritub esimese 24 tunni jooksul. Asitromütsiini ülekaalukalt peamiseks eritumisteeks muutumatu vormina on eritumine sapiga.
Tuvastatud metaboliidid, mis tekivad N- ja O-demetüleerimise, desosamiin- ja aglükoonringide hüroksüülimise ning kladinoosi konjugaadi lõhustumise teel, on mikrobioloogiliselt inaktiivsed. Eakatel vabatahtlikel (> 65-aastastel) täheldati pärast 5 päeva kestnud ravikuuri AUC väärtuste kerget suurenemist (29% võrra) võrreldes nooremate vabatahtlikega (<45-aaastastega). Siiski ei ole tegemist kliiniliselt olulise erinevusega ning annust ei ole seetõttu vaja kohandada.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Neerupuudulikkus
Pärast asitromütsiini ühekordse annuse (1g) suukaudset manustamist suurenesid keskmine CMAX ja AUC0...120 kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) vastavalt 5,1% ja 4,2% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus > 80 ml/min). Raske neerukahjustusega patsientidel suurenesid keskmine CMAX ja AUC0...120 vastavalt 61% ja 35% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.
Maksapuudulikkus
Puuduvad tõendid selle kohta, et kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel esineks märkimisväärseid muutusi asitromütsiini farmakokineetilistes parameetrites seerumis, võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Nende patsientide uriinis tundub asitromütsiini kontsentratsioon olevat suurenenud - arvatavasti kompenseerimaks vähenenud maksakliirensit.
Eakad
Eakatel patsientidel on asitromütsiini farmakokineetika sarnane noorematel täiskasvanutel täheldatuga. Kuigi eakatel naistel täheldati suuremaid maksimaalseid (30...50% võrra suurenenud) plasmakontsentratsioone, ei esinenud neil siiski ravimi märkimisväärset akumuleerumist.
Imikud, väikelapsed, lapsed ja noorukid
Ravimi farmakokineetikat on uuritud lastel vanuses 4 kuud kuni 15 aastat, kes võtsid kapsleid, graanuleid või suspensiooni. Annustamisskeemi puhul, kus esimesel päeval manustati ravimit 10 mg/kg kehakaalu kohta ning 2...5 järgneval päeval annuses 5 mg/kg kehakaalu kohta, oli saavutatud CMAX pisut madalam kui täiskasvanutel – 224 mikrogrammi/l lastel vanuses 0,6...5 aastat (pärast kolmepäevast manustamist) ning 383 mikrogrammi/l lastel vanuses 6...15 aastat. Vanematel lastel täheldatud poolväärtusaeg (36 tundi) jääb täiskasvanute puhul oodatud piiridesse.
Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes, kus kasutati suuri annuseid, mis ületasid kuni 40 korda kliinilist annust, põhjustas asitromütsiin pöörduvat fosfolipidoosi, millega üldiselt märgatavaid toksikoloogilisi tagajärgi ei kaasnenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud toime oleks inimestel oluline asitromütsiini normaalse kasutamise korral.
Kartsinogeenne toime
Kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole pikaajalisi loomkatseid läbi viidud.
Mutageenne toime
Standardsetes laboriuuringutes: hiire lümfoomi test, inimese lümfotsüütide klastogeensuse test ja hiire luuüdi klastogeensuse test, ei ole asitromütsiinil mutageenset potentsiaali täheldatud.
Reproduktsioonitoksilisus
Embrüotoksilisuse loomkatsetes hiirtel ja rottidel ei täheldatud mingeid teratogeenseid toimeid. Rottidel viis asitromütsiini manustamine annustes 100 ja 200 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kergete luustumishäirete tekkeni lootel ning kehakaalu suurenemiseni emasloomal. Rottidel, kes said asitromütsiini annuses 50 mg/kg ööpäevas ja rohkem, täheldati sünnieelsetes ja -järgsetes uuringutes kerget arengupeetust.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Naatriumtärklisglükolaat tüüp A
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumlaurüülsulfaat
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol
Titaandioksiid (E 171)
Talk
Sojaletsitiin
Ksantaankummi
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PVDC/alumiinium blister
Pakendi suurused:
250 mg: 4, 6, 12, 24, 50 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti
500 mg: 2, 3, 6, 12, 24, 30, 50 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz GmbH
Biochemiestraße 10
6250 Kundl
Austria
MÜÜGILOA NUMBRID
Azithromycin Sandoz 250 mg: 495005
Azithromycin Sandoz 500 mg: 495105
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.09.2005
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.08.2010
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
november 2018