Azithromycin sandoz 500mg - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: J01FA10
Toimeaine: asitromütsiin
Tootja: Sandoz GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Azithromycin Sandoz 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Azithromycin Sandoz 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Azithromycin Sandoz 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg asitromütsiini (asitromütsiinmonohüdraadina).

Azithromycin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (asitromütsiinmonohüdraadina).

INN. Azithromycinum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Azithromycin Sandoz 250 mg õhukese polümeerikattega tablett

Üks tablett sisaldab 0,18 mg sojaletsitiini.

Üks tablett sisaldab 0,204 mg naatriumi (0,009 mmol).

Azithromycin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tablett

Üks tablett sisaldab 0,36 mg sojaletsitiini.

Üks tablett sisaldab 0,407 mg naatriumi (0,018 mmol).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

250 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge kuni valkjas, piklik, mõlemalt küljelt sile õhukese polümeerikattega tablett.

500 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge kuni valkjas, piklik õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on sügav murdejoon ning teisel küljel poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

  • äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud);
  • äge bakteriaalne keskkõrvapõletik (adekvaatselt diagnoositud);
  • farüngiit, tonsilliit;
  • kroonilise bronhiidi akuutne ägenemine (adekvaatselt diagnoositud);
  • kerge kuni keskmise raskusega olmetekkene kopsupõletik;
  • naha ja pehmete kudede infektsioonid;
  • Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti ja emakakaelapõletik.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletikku ravitakse 1000 mg ühekordse suukaudse annusega.

Kõigi teiste näidustuste korral on annuseks 1500 mg, mis manustatakse kolme järjestikuse päeva jooksul - 500 mg ööpäevas. Alternatiivina võib sama annuse (1500 mg) manustada ka viie päeva jooksul - esimesel päeval manustatakse 500 mg ning teisest kuni viienda päevani 250 mg ööpäevas.

Eakad

Eakatel kasutatakse sama annust kui täiskasvanutel. Et eakatel võivad esineda proarütmilised seisundid, tuleb olla eriti ettevaatlik, sest esineb risk südamerütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeks (vt lõik 4.4).

Lapsed

Azithromycin Sandoz tablette tohib manustada ainult lastele kehamassiga üle 45 kg - neile manustatakse tavalisi täiskasvanute annuseid. Alla 45 kg kehamassiga lastel võib kasutada asitromütsiini teisi ravimvorme, nt suspensiooni.

Neerukahjustusega patsiendid

Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid

Kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Azithromycin Sandozt tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena. Tablette võib võtta koos toiduga.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, erütromütsiini, mistahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi, sojaletsitsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus

Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidide manustamisel, on harva täheldatud tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone, sh angioneurootilist turset ja anafülaksiat (harva letaalse lõppega), nahareaktsioone, sh ägedat generaliseerunud eksantematoosset pustuloosi (AGEP), Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS), toksilist epidermaalset nekrolüüsi (TEN) (harva letaalse lõppega) ja ravimreaktsiooni koos eosinofiilia ning süsteemsete sümptomitega (DRESS). Mõned neist asitromütsiini poolt põhjustatud

reaktsioonidest on põhjustanud korduvaid sümptomeid ning sellistel juhtudel on olnud vajalik pikaajalisem jälgimisperiood ning ravi.

Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravimi võtmine lõpetada ja alustada asjakohase raviga. Arstid peavad arvestama, et allergilised sümptomid võivad pärast sümptomaatilise ravi lõpetamist taastekkida.

Kuna asitromütsiini peamine eliminatsioonitee on maksa kaudu, tuleb seda ravimit väljendunud maksahaigusega patsientidel kasutada ettevaatusega. Asitromütsiini kasutamisel on teatatud fulminantsest hepatiidist, mis võib viia eluohtliku maksapuudulikkuseni (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis olla varem maksahaigus või nad võisid kasutada teisi hepatotoksilisi ravimeid.

Maksafunktsiooni häire nähtude ja sümptomite korral, nagu kiiresti arenev asteenia koos ikterusega, uriini tumenemine, kalduvus verejooksude tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tuleb kohe teha maksafunktsiooni testid/uuringud. Maksahäirete tekkimisel tuleb asitromütsiini manustamine lõpetada.

Ergotamiini derivaate võtvate patsientide puhul on mõnede makroliidide kaasuval manustamisel tekkinud ergotism. Puuduvad andmed ergotamiini derivaatide ja asitromütsiini vahelise võimaliku koostoime kohta. Siiski ei tohi ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu asitromütsiini manustada koos ergotamiini derivaatidega (vt lõik 4.5).

Kardiovaskulaarsed sündmused

Teiste makroliidide, sh asitromütsiini kasutamisel on täheldatud kardiaalse repolarisatsiooniaja ja QT- intervalli pikenemist, mis suurendavad arütmia ja torsade de pointes’i tekkeohtu (vt lõik 4.8). Et järgnevad seisundid võivad suurendada ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) riski, mis võib omakorda põhjustada südameseiskust, tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel esinevad proarütmilised seisundid (eriti naised ja eakad patsiendid), nagu:

  • patsiendid, kellel on kaasasündinud või tõestatud omandatud QTintervalli pikenemine;
  • patsiendid, kes kasutavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QTintervalli, nt IA (kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi (dofetiliid, amiodaroon ja sotalool) antiarütmikumid, tsisapriid ning terfenadiin, antipsühhootikumid (nt pimosiid), antidepressandid (nt tsitalopraam) ja fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin);
  • patsiendid, kellel on elektrolüütide tasakaalu häire (eelkõige hüpokaleemia ja hüpomagneseemia korral);
  • patsiendid, kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, arütmia või raske südamepuudulikkus.

Makroliidide kasutamisega seotud kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete ohtu uurivad epidemioloogilised uuringud on näidanud erinevaid tulemusi. Osa vaatlusuuringuid on makroliidide, sh asitromütsiini kasutamisega seoses näidanud harva lühiajalist ohtu arütmia, müokardiinfarkti ja kardiovaskulaarse suremuse tekkeks. Asitromütsiini välja kirjutades tuleb arvesse võtta nii neid leide kui ka asitromütsiinravist tulenevat kasu.

Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhoea − CDAD) on teatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete kasutamisel, sh asitromütsiini puhul. Raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni eluohtliku koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega muudab käärsoole normaalset mikrofloorat, mis viib C. difficile ülemäärase kasvuni.

C. difficile toodab A- ja B-toksiine, mis aitavad kaasa CDAD tekkimisele. Hüpertoksiini tootvad C. difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, sest need infektsioonid võivad olla resistentsed antimikroobsele ravile ja võivad vajada kolektoomiat. CDAD-ile tuleb mõelda kõigi patsientide puhul, kellel esineb pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus. Vajalik on hoolikas anamneesi võtmine, sest on teatatud CDAD esinemisest enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ainete kasutamist. CDAD-i korral on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja müasteenia sündroomi uuest avaldumisest (vt lõik 4.8).

Lastel ei ole Mycobacterium avium complex’i profülaktika ega ravi ohutust ja efektiivsust tõestatud.

Enne asitromütsiini väljakirjutamist tuleb kaaluda järgmist

Asitromütsiini õhukese polümeerikattega tabletid ei sobi raskete infektsioonide raviks, kui vajatakse kiiresti antibiootikumi suurt kontsentratsiooni veres.

Asitromütsiin ei ole infektsioonide empiirilises ravis esmavalik piirkondades, kus resistentsete isolaatide esinemissagedus on 10% või suurem (vt lõik 5.1).

Piirkondades, kus esineb sageli resistentsust erütromütsiin A suhtes, on eriti tähtis võtta arvesse mustrit tundlikkuse arenemisest asitromütsiini ja teiste antibiootikumide suhtes.

Nagu teiste makroliidide puhul, on mõnedes Euroopa riikides teatatud asitromütsiini suhtes resistentse Streptococcus pneumoniae suurest esinemissagedusest (> 30%) (vt lõik 5.1). Sellega tuleb arvestada, kui ravitakse Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud infektsioone.

Farüngiit/tonsilliit

Asitromütsiin ei ole esmavaliku ravim Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud farüngiidi ja tonsilliidi raviks. Nendel näidustustel ning ka akuutse reumaatilise palaviku ärahoidmiseks on esmavaliku ravim penitsilliin.

Sinusiit

Asitromütsiin ei ole tihti esmavaliku ravim sinusiidi raviks.

Äge keskkõrvapõletik

Asitromütsiin ei ole tihti esmavaliku ravim ägeda keskkõrvapõletiku raviks.

Naha ja pehmete kudede infektsioonid

Peamine pehmete kudede infektsioonide tekitaja, Staphylococcus aureus, on sageli asitromütsiini suhtes resistentne. Seetõttu loetakse pehmete kudede infektsioonide korral asitromütsiinravi eeltingimuseks tundlikkuse testimist.

Infitseerunud põletushaavad

Asitromütsiin ei ole näidustatud infitseerunud põletushaavade raviks.

Sugulisel teel levivad haigused

Sugulisel teel levivate haiguste ravi korral tuleb välistada samaaegne T. palladium infektsioon.

Neuroloogilised või psühhiaatrilised haigused

Neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega patsientidele tuleb asitromütsiini manustada ettevaatusega.

Nagu kõigi antibiootiliste ravimitega, on soovitatav jälgida mittetundlike organismide, sh seente, superinfektsiooni nähtude suhtes.

Raske neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus <10 ml/min) on täheldatud asitromütsiini süsteemse ekspositsiooni 33%-list suurenemist (vt lõik 5.2).

Azithromycin Sandoze tabletid sisaldavad sojaletsitiini, mis võib olla sojavalgu allikaks; seetõttu ei tohi seda võtta patsiendid, kes on allergilised soja või maapähklite suhtes, sest esineb risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks.

Azithromycin Sandoz sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta, st see on praktiliselt „naatriumivaba“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed asitromütsiinile

Antatsiidid

Antatsiidide ja asitromütsiini samaaegse manustamise farmakokineetilises uuringus ei täheldatud toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes ligikaudu 25% võrra. Patsiendid, kes saavad nii asitromütsiini kui ka antatsiide, ei tohi neid ravimeid võtta samal ajal. Asitromütsiini peab võtma vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi kasutamist. Asitromütsiini koheselt vabastavate suspensioonigraanulite manustamine koos ühekordse20 ml ko-magaldroksi (alumiinium- ja magneesiumhüdroksiid) annusega ei mõjutanud asitromütsiini imendumise määra ega ulatust.

600 mg asitromütsiini üksikannuse samaaegne manustamine efavirensiga 400 mg ööpäevas 7 päeva jooksul ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Flukonasool

Asitromütsiini 1200 mg ühekordse annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud flukonasooli 800 mg ühekordse annuse farmakokineetikat. Flukonasooli ja asitromütsiini samaaegsel manustamisel ei muutunud viimase üldine eksponeeritus ega poolväärtusaeg. Siiski täheldati kliiniliselt ebaolulist asitromütsiini CMAX vähenemist (18%).

Nelfinaviir

1200 mg asitromütsiini samaaegsel manustamisel nelfinaviiriga tasakaaluseisundis (750 mg kolm korda ööpäevas) suurenes asitromütsiini kontsentratsioon. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud ja annust ei ole vaja kohandada.

Rifabutiin

Asitromütsiini ja rifabutiini samaaegne manustamine ei mõjutanud kummagi toimeaine kontsentratsiooni seerumis.

Patsientidel, kes said samaaegset ravi asitromütsiini ja rifabutiiniga, täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat on seostatud rifabutiini kasutamisega, ei ole põhjuslikku seost rifabutiini ja asitromütsiini kombinatsiooniga tõestatud (vt lõik 4.8).

Terfenadiin

Farmakokineetilistes uuringutes ei ole leidnud tõendamist koostoimed asitromütsiini ja terfenadiini vahel. Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saanud täielikult välistada; siiski puudusid spetsiifilised tõendid, et selline koostoime oli esinenud.

Tsimetidiin

Asitromütsiini farmakokineetilises uuringus tsimetidiini üksikannusega, mis manustati kaks tundi enne asitromütsiini, jäi asitromütsiini farmakokineetika muutumatuks.

Asitromütsiini toime teistele ravimitele

Ergotamiini derivaadid

Teoreetilise võimaluse tõttu ergotismi tekkeks ei ole soovitatav koos kasutada asitromütsiini ja ergotamiini derivaate (vt lõik 4.4).

Digoksiin ja kolhitsiin (P-gp substraadid)

On teatatud, et makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini manustamine koos P-glükoproteiini substraatidega, nagu digoksiin ja kolhitsiin, suurendab P-glükoproteiini substraatide sisaldust seerumis. Seetõttu, kui asitromütsiini manustatakse koos P-gp substraadiga, nagu digoksiin, tuleb arvestada võimalusega, et substraadi seerumikontsentratsioon suureneb.

Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid

Ühes farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei muutnud asitromütsiin varfariini 15 mg üksikannuse antikoagulatiivset toimet. Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud juhtudest, kus asitromütsiini ja suukaudsete kumariinitüüpi antikoagulantide samaaegse manustamise tagajärjel on antikoaguleeriv toime tugevnenud. Kuigi põhjuslikku seost ei ole tuvastatud, tuleb kaaluda protrombiiniaja kontrollimise sagedust, kui asitromütsiini kasutatakse patsientidel, kes saavad kumariinitüüpi suukaudseid antikoagulante.

Tsüklosporiin

Ühes farmakokineetilises uuringus, kus tervetele vabatahtlikele manustati suukaudselt 500 mg asitromütsiini ööpäevas kolme päeva jooksul ning seejärel tsüklosporiini suukaudne üksikannus

10 mg/kg, leiti, et lõpptulemusena suurenesid oluliselt tsüklosporiini CMAX ja .0-5AUC Sellest tulenevalt tuleb rakendada ettevaatust, enne kui kaalutakse nende ravimite samaaegset manustamist. Kui nende ravimite samaaegne manustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini sisaldust ja annust vastavalt kohandada.

Teofülliin

Asitromütsiini ja teofülliini samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikel ei ilmnenud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid. Kuna on teatatud koostoimetest teiste makroliidide ja teofülliini vahel, on soovitav olla tähelepanelik nähtude suhtes, mis viitavad teofülliini sisalduse suurenemisele.

Trimetoprim/sulfametoksasool

Trimetoprimi/sulfametoksasooli (160 mg / 800 mg) samaaegsel manustamisel seitsme ööpäeva jooksul ning 1200 mg asitromütsiini manustamisel 7. päeval, ei täheldatud märkimisväärset toimet trimetoprimi ega sulfametoksasooli maksimaalsetele kontsentratsioonidele, üldisele eksponeeritusele ega eritumisele uriiniga. Asitromütsiini kontsentratsioon seerumis oli sarnane teistes uuringutes täheldatuga.

Zidovudiin

Asitromütsiini ühekordne (annuses 1000 mg) ja korduv manustamine (annustes 600 või 1200 mg) mõjutas vähesel määral zidovudiini või selle glükuroniid metaboliidi farmakokineetikat plasmas või eritumist neerude kaudu. Siiski tõstis asitromütsiini manustamine fosforüleeritud zidovudiini (kliiniliselt aktiivne metaboliit) kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle nähtuse kliiniline tähtsus on ebaselge, kuid see võib olla patsientidele kliiniliselt kasulik.

Asitromütsiinil puudub oluline koostoime hepaatilise tsütokroom P450 süsteemiga. Arvatakse, et asitromütsiinil puuduvad need farmakokineetilised ravimitevahelised koostoimeid, mida on täheldatud erütromütsiinil ja teistel makroliididel. Asitromütsiini puhul ei esine maksa tsütokroom P450 induktsiooni ega inaktiveerimist tsütokroom-metaboliit kompleksi kaudu.

Astemisool, alfentanüül

Puuduvad andmed koostoimete kohta astemisooli või alfentanüüliga. Nende ravimite ja asitromütsiini samaaegsel manustamisel on soovitatav ettevaatus, kuna on teada, et nende ainete toime tugevneb makroliidantibiootikumi erütromütsiin samaaegsel manustamisel.

Atorvastatiin

Atorvastatiini (10 mg ööpäevas) samaaegne manustamine asitromütsiiniga (500 mg ööpäevas) ei muutnud atorvastatiini kontsentratsiooni plasmas (HMG CoA-reduktaasi inhibeerimise testi põhjal).

Kuid turuletulekujärgselt on asitromütsiini ja statiine koos saavatel patsientidel teatatud rabdomüolüüsist.

Karbamasepiin

Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei täheldatud olulist toimet karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi sisaldusele plasmas, kui patsiendid said samaaegselt asitromütsiini.

Tsisapriid

Tsisapriid metaboliseerub maksas ensüüm CYP3A4 vahendusel. Kuna makroliidid pärsivad seda ensüümi, võib tsisapriidi samaaegne manustamine põhjustada QT-intervalli pikenemist, ventrikulaarseid arütmiaid ja torsade de pointes’t.

Tsetirisiin

Asitromütsiini 5-päevane ravikuur koos 20 mg tsetirisiiniga tasakaaluseisundis ei põhjustanud tervetel vabatahtlikel farmakokineetilisi koostoimeid ega olulisi QT-intervalli muutusi.

Didanosiinid (dideoksüinosiin)

Asitromütsiini (1200 mg ööpäevas) manustamine koos didanosiiniga (400 mg ööpäevas) 6-le HIV positiivsele patsiendile ei mõjutanud didanosiini tasakaaluseisundi farmakokineetikat platseeboga võrreldes.

Efavirens

600 mg asitromütsiini üksikannuse ja efavirensi (400 mg ööpäevas 7 päeva jooksul) samaaegne manustamine ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Indinaviir

Asitromütsiini (1200 mg ühekordse annusena) samaaegne manustamine ei mõjutanud statistiliselt olulisel määral indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 ööpäeva jooksul) farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon

Tervetel vabatahtlikel farmakokineetilise koostoime uuringus ei olnud asitromütsiinil olulist toimet metüülprednisolooni farmakokineetikale.

Midasolaam

500 mg asitromütsiini manustamine üks kord ööpäevas kolme päeva jooksul ei põhjustanud tervetel vabatahtlikel olulisi muutusi midasolaami üksikannuse (15 mg) farmakokineetikas ega farmakodünaamikas.

Sildenafiil

Tavalistel tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud tõendeid asitromütsiini (500 mg ööpäevas kolme päeva jooksul) toimest sildenafiili ega selle peamise ringleva metaboliidi AUC ja CMAX väärtustele.

Triasolaam

Asitromütsiini (500 mg 1.päeval ja 250 mg 2.päeval) samaaegne manustamine triasolaamiga (0,125 mg 2.päeval) 14-le tervele vabatahtlikule ei põhjustanud olulist toimet triasolaami mistahes farmakokineetilisele muutujale võrreldes triasolaami ja platseeboga.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad adekvaatsed andmed asitromütsiini kasutamise kohta rasedatel naistel. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel on näidatud, et asitromütsiin läbib platsenta, kuid teratogeenseid toimeid ei ole täheldatud (vt lõik 5.3). Asitromütsiini kui toimeaine kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole kinnitust leidnud. Seetõttu tohib asitromütsiini raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasulikkus ületab võimaliku riski.

Imetamine

On teatatud, et asitromütsiin eritub rinnapiima, kuid puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud kliinilised uuringud imetavatel emadel, mis kirjeldaksid asitromütsiini rinnapiima imendumise farmakokineetikat. Ravi ajal asitromütsiiniga tuleb rinnaga toitmine katkestada, sest ei ole teada, kas asitromütsiinil võib esineda kõrvaltoimeid rinnaga toidetud imikule. Teiste nähtude kõrval võivad rinnaga toidetud imikul esineda kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ning sensibilisatsioon. Imetamisest on soovitatav loobuda kogu ravi ajaks ning kuni kaheks päevaks pärast ravi lõppu. Pärast seda võib imetamisega jätkata.

Fertiilsus

Rottidel tehtud fertiilsusuuringutes täheldati asitromütsiini manustamise järel väiksemat tiinestumise määra. Selle tulemuse tähtsus inimesele ei ole teada.

Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et asitromütsiin võiks omada toimet patsiendi võimele juhtida autot või käsitseda masinaid. Nägemishäired ja ähmane nägemine võivad mõjutada patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid (lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Alljärgnevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel loetletud kõrvaltoimed, mis on kindlaks tehtud kliinilise kogemus ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Turuletulekujärgselt esinenud kõrvaltoimed on lisatud kaldkirjas.

Esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.

Asitromütsiiniga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kliiniliste uuringute kogemuse ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal.

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt

Kandidiaas

 

 

Vaginaalne infektsioon

 

 

Pneumoonia

 

 

Seeninfektsioon

 

 

Bakteriaalne infektsioon

 

 

Farüngiit

 

 

Gastroenteriit

 

 

Respiratoorsed häired

 

 

Nohu

 

 

Oraalne kandidiaas

 

Teadmata

Pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.4)

 

8/16

 

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt

Leukopeenia

 

 

Neutropeenia

 

 

Eosinofiilia

 

Teadmata

Trombotsütopeenia

 

 

Hemolüütiline aneemia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Angioödeem

 

 

Ülitundlikkus

 

Teadmata

Anafülaktilised reaktsioonid (vt lõik 4.4)

Ainevahetus- ja toitumishäired

Aeg-ajalt

Anoreksia

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt

Närvilisus

 

 

Unetus

 

Harv

Agiteeritus

 

 

Depersonalisatsioon

 

Teadmata

Agressioon

 

 

Ärevus

 

 

Deliirium

 

 

Hallutsinatsioonid

Närvisüsteemi häired

Sage

Peavalu

 

Aeg-ajalt

Pearinglus

 

 

Unisus

 

 

Düsgeusia

 

 

Paresteesia

 

Teadmata

Sünkoop, krambid

 

 

Hüpoesteesia

 

 

Psühhomotoorne hüperaktiivsus

 

 

Anosmia

 

 

Ageusia

 

 

Parosmia

 

 

Myasthenia gravis (vt lõik 4.4)

Silma kahjustused

Aeg-ajalt

Nägemishäired

 

Teadmata

Ähmane nägemine

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Kuulmishäired

 

 

Vertigo

 

Teadmata

Kuulmiskahjustus, sh kurtus ja/või tinnitus

Südame häired

Aeg-ajalt

Südamepekslemine

 

Teadmata

Torsade de pointes (vt lõik 4.4)

 

 

Arütmia (vt lõik 4.4) sh ventrikulaarne

 

 

tahhükardia

 

 

QT-intervalli pikenemine

 

 

elektriokardiogrammil (vt lõik 4.4)

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt

Kuumahood

 

Teadmata

Hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja

Aeg-ajalt

Düspnoe

mediastiinumi häired

 

Ninaverejooks

Seedetrakti häired

Väga sage

Kõhulahtisus

 

Sage

Oksendamine

 

 

Kõhuvalu

 

 

Iiveldus

 

Aeg-ajalt

Kõhukinnisus

 

 

Kõhupuhitus

 

9/16

 

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

 

 

Düspepsia

 

 

Gastriit

 

 

Düsfaagia

 

 

Pingetunne kõhus

 

 

Suukuivus

 

 

Röhitsused

 

 

Suu haavandid

 

 

Liigne süljeeritus

 

Teadmata

Pankreatiit

 

 

Keele värvuse muutus

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Hepatiit

 

Harv

Ebanormaalne maksafunktsioon

 

 

Kolestaatiline ikterus

 

Teadmata

Maksapuudulikkus (mis harva lõppeb

 

 

surmaga) (vt lõik 4.4)*

 

 

Fulminantne hepatiit

 

 

Maksanekroos

Naha ja nahaaluskoe

Aeg-ajalt

Lööve

kahjustused

 

Sügelus

 

 

Urtikaaria

 

 

Dermatiit

 

 

Naha kuivus

 

 

Hüperhidroos

 

Harv

Valgustundlikkusreaktsioonid

 

 

Äge generaliseerunud eksantematoosne

 

 

pustuloos (AGEP)

 

Teadmata

Stevensi-Johnsoni sündroom

 

 

Toksiline epidermaalne nekrolüüs

 

 

Multiformne erüteem

Lihas-skeleti ja sidekoe

Aeg-ajalt

Osteoartriit

kahjustused

 

Müalgia

 

 

Seljavalu

 

 

Kaelavalu

 

Teadmata

Artralgia

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Düsuuria

 

 

Neeruvalu

 

Teadmata

Äge neerupuudulikkus

 

 

Interstitsiaalne nefriit

Reproduktiivse süsteemi ja

Aeg-ajalt

Metrorraagia

rinnanäärme häired

 

Munandite häired

 

 

 

Üldised häired ja

Aeg-ajalt

Turse

manustamiskoha reaktsioonid

 

Asteenia

 

 

Üldine halb enesetunne

 

 

Väsimus

 

 

Näo turse

 

 

Valu rinnus

 

 

Palavik

 

 

Valu

 

 

Perifeerne turse

Uuringud

Sage

Lümfotsüütide arvu vähenemine

 

10/16

 

Organsüsteemi klass

 

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Eosinofiilide arvu suurenemine

 

 

 

Vere bikarbonaadi sisalduse vähenemine

 

 

 

Basofiilide arvu suurenemine

 

 

 

Monotsüütide arvu suurenemine

 

 

 

Neutrofiilide arvu suurenemine

 

 

Aeg-ajalt

Aspartaataminotransferaasi aktiivsuse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Alaniinaminotransferaasi aktiivsuse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Vere bilirubiini sisalduse suurenemine

 

 

 

Vere uurea sisalduse suurenemine

 

 

 

Vere kreatiniini sisalduse suurenemine

 

 

 

Ebanormaalne vere kaaliumi sisaldus

 

 

 

Vere aluselise fosfataasi sisalduse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Kloriidi sisalduse suurenemine

 

 

 

Glükoosi sisalduse suurenemine

 

 

 

Vereliistakute arvu suurenemine

 

 

 

Hematokriti vähenemine

 

 

 

Bikarbonaadi sisalduse suurenemine

 

 

 

Ebanormaalne vere naatriumi sisaldus

Vigastus, mürgistus ja

 

Aeg-ajalt

Protseduurijärgsed tüsistused

protseduuri tüsistused

 

 

 

* mis on harva lõppenud surmaga

 

 

Kõrvaltoimed, mis on tõenäoliselt seotud Mycobacterium Avium Complex’i profülaktika ja raviga ning mis põhinevad kliinilistel uuringutel ja turuletulekujärgsel jälgimisel. Need kõrvaltoimed erinevad nendest, mida on teatatud koheselt või prolongeeritult toimeainet vabastavate ravimvormidega, olemuse või esinemissageduse poolest.

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

Ainevahetus ja toitumishäired

Sage

Anoreksia

Närvisüsteemi häired

Sage

Pearinglus

 

 

Peavalu

 

 

Paresteesia

 

 

Düsgeusia

 

Aeg-ajalt

Hüpoesteesia

Silma kahjustused

Sage

Nägemise kahjustus

Kõrva ja labürindi kahjustused

Sage

Kurtus

 

Aeg-ajalt

Kuulmiskahjustus

 

 

Tinnitus

Südame häired

Aeg-ajalt

Südamepekslemine

Seedetrakti häired

Väga sage

Kõhulahtisus

 

 

Kõhuvalu

 

 

Iiveldus

 

 

Kõhupuhitus

 

 

Ebamugavustunne kõhus

 

 

Vedel väljaheide

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Hepatiit

Naha ja nahaaluskoe

Sage

Lööve

 

11/16

 

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

kahjustused

 

Sügelus

 

Aeg-ajalt

Stevensi-Johnsoni sündroom

 

 

Valgustundlikkusreaktsioonid

Lihas-skeleti ja sidekoe

Sage

Artralgia

kahjustused

 

 

Üldised häired ja

Sage

Väsimus

manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt

Asteenia

 

 

Üldine halb enesetunne

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kõrvaltoimed, mis ilmnesid ravimi manustamisel soovitatutest suuremates annustes, olid sarnased tavaliste annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimetega. Üleannustamise korral on näidustatud üldised sümptomaatilised ja üldised toetavad meetmed vastavalt vajadusele.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks; makroliidid; asitromütsiin,

ATC-kood: J01FA10

Toimemehhanism

Asitromütsiin on makroliidantibiootikumide gruppi kuuluv asaliid. Seondudes ribosoomi 50S-alaühikuga, hoiab asitromütsiin ära peptiidiahelate translokatsiooni ribosoomi ühelt küljelt teisele. Selle tulemusena hoitakse tundlikes organismides ära RNA-sõltuv valgusüntees.

FK/FD suhe

AUC/MIC on asitromütsiini peamine FK/FD parameeter, mis korreleerub kõige paremini asitromütsiini efektiivsusega.

Resistentsuse mehhanism

Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakterite resistentsusel on kolm peamist mehhanismi: sihtkoha muutmine, antibiootikumi transpordi muutmine ja antibiootikumi modifitseerimine.

Streptococcus pneumoniae, A-grupi beetahemolüütilise streptokoki, Enterococcus faecalis’e ja

Staphylococcus aureus’e, sh metitsilliinresistentse S. aureus’e (MRSA) puhul esineb täielik ristuv resistentsus erütromütsiini, asitromütsiini, teiste makroliidide ja linkoosamiidide suhtes.

Murdepunktid

EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing - Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee)

Patogeenid

tundlik (mg/l)

resistentne (mg/l)

Staphylococcus spp.

≤ 1

> 2

Streptococcus spp. (Grupp A, B, C, G)

≤ 0,25

> 0,5

Streptococcus pneumoniae

≤ 0,25

> 0,5

Haemophilus influenzae

≤ 0,12

> 4

Moraxella catarrhalis

≤ 0,5

> 0,5

Neisseria gonorrhoeae

≤ 0,25

> 0,5

Tundlikkus

Teatud mikroobiliikide omandatud resistentsus võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asukohast ja ajast; väga vajalik on informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravis. Kui kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse (vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul), tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.

Patogeenid, mille korral resistentsus võib osutuda probleemiks: vähemalt ühes Euroopa Liidu riigis on resistentsuse esinemine võrdne või suurem kui 10%.

Tundlikkuse tabel

Tavapäraselt tundlikud liigid

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Haemophilus influenzae*

Moraxella catarrhalis*

Teised mikroorganismid

Chlamydophila pneumoniae

Chlamydia trachomatis

Legionella pneumophila

Mycobacterium avium

Mycoplasma pneumonia*

Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Staphylococcus aureus*

Streptococcus agalactiae

Streptococcus pneumoniae*

Streptococcus pyogenes*

Teised mikroorganismid

Ureaplasma urealyticum

Loomupäraselt resistentsed mikroorganismid

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Staphylococcus aureus – metitsilliini- ja erütromütsiiniresistentsed tüved

Streptococcus pneumoniae – penitsilliini suhtes resistentsed tüved

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Escherichia coli

Pseudomonas aeruginosa

Klebsiella spp.

Anaeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Bacteroides fragilis’e grupp

* Kliiniline efektiivsus on tõestatud tundlikel isoleeritud organismidel kinnitatud kliiniliste näidustuste korral.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist on asitromütsiini biosaadavus ligikaudu 37%. Maksimaalne sisaldus plasmas saabub 2…3 tundi pärast manustamist (pärast 500 mg ravimi ühekordset suukaudset manustamist oli CMAX ligikaudu 0,4 mg/l).

Jaotumine

Farmakokineetilised uuringud on näidanud, et asitromütsiini kontsentratsioon kudedes on märkimisväärselt suurem kui plasmas (maksimaalsest registreeritud plasmakontsentratsioonist kuni 50 korda suurem), mis viitab sellele, et toimeaine tungib hästi kudedesse (jaotusruumala on tasakaaluseisundis ligikaudu 31 l/kg). Pärast 500 mg ravimi ühekordset manustamist ületab ravimi kontsentratsioon sihtkudedes nagu kopsus, mandlites ja eesnäärmes tõenäoliste patogeenide puhul MIK90 väärtusi.

In vitro ja in vivo eksperimentaalsetes uuringutes akumuleerub asitromütsiin fagotsüütidesse ning selle vabanemist stimuleerib aktiivne fagotsütoos. Loomkatsetes ilmnes, et see protsess aitab kaasa asitromütsiini akumuleerumisele kudedesse.

Asitromütsiini seondumine plasmaproteiinidega on varieeruv ja sõltub ravimi kontsentratsioonist vereseerumis - varieerudes 50%-st (0,05 mg/l) kuni 12%-ni (0,5 mg/l).

Eritumine

Terminaalne eritumise poolväärtusaeg plasmas peegeldab täpselt eritumise poolväärtusaega kudedes, mis on 2 kuni 4 päeva. Ligikaudu 12% intravenoosselt manustatud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga kolme päeva jooksul – enamik sellest eritub esimese 24 tunni jooksul. Asitromütsiini ülekaalukalt peamiseks eritumisteeks muutumatu vormina on eritumine sapiga.

Tuvastatud metaboliidid, mis tekivad N- ja O-demetüleerimise, desosamiin- ja aglükoonringide hüroksüülimise ning kladinoosi konjugaadi lõhustumise teel, on mikrobioloogiliselt inaktiivsed. Eakatel vabatahtlikel (> 65-aastastel) täheldati pärast 5 päeva kestnud ravikuuri AUC väärtuste kerget suurenemist (29% võrra) võrreldes nooremate vabatahtlikega (<45-aaastastega). Siiski ei ole tegemist kliiniliselt olulise erinevusega ning annust ei ole seetõttu vaja kohandada.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Neerupuudulikkus

Pärast asitromütsiini ühekordse annuse (1g) suukaudset manustamist suurenesid keskmine CMAX ja AUC0...120 kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) vastavalt 5,1% ja 4,2% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus > 80 ml/min). Raske neerukahjustusega patsientidel suurenesid keskmine CMAX ja AUC0...120 vastavalt 61% ja 35% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Maksapuudulikkus

Puuduvad tõendid selle kohta, et kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel esineks märkimisväärseid muutusi asitromütsiini farmakokineetilistes parameetrites seerumis, võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Nende patsientide uriinis tundub asitromütsiini kontsentratsioon olevat suurenenud - arvatavasti kompenseerimaks vähenenud maksakliirensit.

Eakad

Eakatel patsientidel on asitromütsiini farmakokineetika sarnane noorematel täiskasvanutel täheldatuga. Kuigi eakatel naistel täheldati suuremaid maksimaalseid (30...50% võrra suurenenud) plasmakontsentratsioone, ei esinenud neil siiski ravimi märkimisväärset akumuleerumist.

Imikud, väikelapsed, lapsed ja noorukid

Ravimi farmakokineetikat on uuritud lastel vanuses 4 kuud kuni 15 aastat, kes võtsid kapsleid, graanuleid või suspensiooni. Annustamisskeemi puhul, kus esimesel päeval manustati ravimit 10 mg/kg kehakaalu kohta ning 2...5 järgneval päeval annuses 5 mg/kg kehakaalu kohta, oli saavutatud CMAX pisut madalam kui täiskasvanutel – 224 mikrogrammi/l lastel vanuses 0,6...5 aastat (pärast kolmepäevast manustamist) ning 383 mikrogrammi/l lastel vanuses 6...15 aastat. Vanematel lastel täheldatud poolväärtusaeg (36 tundi) jääb täiskasvanute puhul oodatud piiridesse.

Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes, kus kasutati suuri annuseid, mis ületasid kuni 40 korda kliinilist annust, põhjustas asitromütsiin pöörduvat fosfolipidoosi, millega üldiselt märgatavaid toksikoloogilisi tagajärgi ei kaasnenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud toime oleks inimestel oluline asitromütsiini normaalse kasutamise korral.

Kartsinogeenne toime

Kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole pikaajalisi loomkatseid läbi viidud.

Mutageenne toime

Standardsetes laboriuuringutes: hiire lümfoomi test, inimese lümfotsüütide klastogeensuse test ja hiire luuüdi klastogeensuse test, ei ole asitromütsiinil mutageenset potentsiaali täheldatud.

Reproduktsioonitoksilisus

Embrüotoksilisuse loomkatsetes hiirtel ja rottidel ei täheldatud mingeid teratogeenseid toimeid. Rottidel viis asitromütsiini manustamine annustes 100 ja 200 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kergete luustumishäirete tekkeni lootel ning kehakaalu suurenemiseni emasloomal. Rottidel, kes said asitromütsiini annuses 50 mg/kg ööpäevas ja rohkem, täheldati sünnieelsetes ja -järgsetes uuringutes kerget arengupeetust.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalliline tselluloos

Eelželatiniseeritud maisitärklis

Naatriumtärklisglükolaat tüüp A

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Polüvinüülalkohol

Titaandioksiid (E 171)

Talk

Sojaletsitiin

Ksantaankummi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blister

Pakendi suurused:

250 mg: 4, 6, 12, 24, 50 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti

500 mg: 2, 3, 6, 12, 24, 30, 50 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH

Biochemiestraße 10

6250 Kundl

Austria

MÜÜGILOA NUMBRID

Azithromycin Sandoz 250 mg: 495005

Azithromycin Sandoz 500 mg: 495105

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.09.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.08.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018