Azimepha 250 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Azimepha 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
mycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge või tuhmvalge värvusega, ovaalse ja kaksikkumera kujuga õhukese polümeerikattega tabletid.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid (vt lõik 5.1):
-
ülemiste hingamisteede infektsioonid: sinusiit, farüngiit, tonsilliit,
-
keskkõrvapõletik,
-
alumiste hingamisteede infektsioonid: bronhiit ning kerge kuni mõõduka raskusega
keskkonnatekkene pneumoonia,
-
naha ja pehmete kudede infektsioonid
-
Chlamydia trachomatis"e poolt põhjustatud komplitseerumata uretriit ja tservitsiit.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Üle 45 kg kaaluvad täiskasvanud, noorukid ja lapsed
Azimepha tavaline annus on 500 mg üks kord ööpäevas kolme päeva jooksul või 500 mg ühekordse
annusena esimesel päeval ja edasi 250 mg üks kord ööpäevas neljal järgneval päeval.
Chlamydia trachomatis"e poolt põhjustatud seksuaalsel teel ülekantavate haiguste korral manustatakse
1000 mg ühekordse annusena.

Alla 45 kg kaaluvad noorukid ja lapsed
Puudub näidustus 250 mg asitromütsiini sisaldavate tablettide kasutamiseks nendel patsientidel.

Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Neerukahjustus
Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens >40 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Vastavate uuringute puudumise tõttu tuleks olla väga ettevaatlik asitromütsiini manustamisel
patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on <40 ml/min (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus
Kuna asitromütsiin metaboliseerub maksas ja eritub sapiga, ei tohiks seda kasutada raske
maksapuudulikkusega patsientidel.
Seedetrakti kõrvaltoimete tekke riski vähendamiseks võib tablette võtta koos toiduga. Tabletid tuleb alla
neelata tervelt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus asitromütsiini, teiste makroliidide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid
On teatatud harvadest juhtudest, kus asitromütsiin on põhjustanud ülitundlikkusreaktsioone (harva
letaalse lõppega), nt angioödeem ja anafülaksia. Mõned neist reaktsioonidest on põhjustanud korduvaid
sümptomeid, mis on vajanud pikemaajalist jälgimist ja ravi.
Võib esineda ristresistentsust teiste makroliididega (vt lõik 5.1).
QT-intervalli pikenemine
Teiste makroliidide kasutamisel on täheldatud kardiaalse repolarisatsiooniaja ja QT-intervalli pikenemist,
mis suurendavad arütmia ja torsade de pointes"i tekke riski. Sarnast toimet ei saa täielikult välistada ka
asitromütsiini kasutamisel patsientidel, kellel on kardiaalse repolarisatsiooniaja pikenemise suurenenud
risk.
Seetõttu ei tohi asitromütsiini kasutada:
-
patsientidel, kellel on kaasasündinud või tõestatud omandatud QT-intervalli pikenemine,
-
koos ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli, nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tsisapriid ja
terfenadiin,
-
patsientidel, kellel on elektrolüütide tasakaalu häired, eelkõige hüpokaleemia ja
hüpomagneseemia,
-
patsientidel, kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, arütmia või raske südamepuudulikkus.
Asitromütsiini kasutamist tuleks vältida patsientidel, kellel on hüpokaleemia ja hüpomagneseemia või
kliiniliselt oluline bradükardia või arütmia või raske südamepuudulikkus.
Asitromütsiin ei ole esmavaliku ravim infitseerunud põletushaavade raviks.

Kasutamine maksakahjustuse korral
Asitromütsiini ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel.

Kasutamine neerukahjustuse korral
Ettevaatust ravimi kasutamisel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on < 40 ml/min.

Ergotamiin
On täheldatud, et tungalteraalkaloidide ja makroliidide samaaegne kasutamine võib suurendada ergotismi
tekkevõimalust. Seetõttu ei tohi asitromütsiini ja ergotamiini derivaate samaaegselt kasutada.

Farüngiit ja tonsilliit
Asitromütsiin ei ole esmavaliku ravim Streptococcus pyogenes"e poolt põhjustatud farüngiidi ja tonsilliidi
raviks.

Pseudomembranoosne koliit
Makroliidide kasutamisega seoses on teatatud pseudomembranoosse koliidi tekkest. Selle diagnoosi
võimalusega tuleb arvestada ka juhul, kui pärast asitromütsiinravi alustamist tekib patsiendil
kõhulahtisus. Püsiv raske kõhulahtisus asitromütsiinravi ajal ja pärast selle lõppemist võib viidata
potentsiaalselt eluohtlikule pseudomembranoossele enterokoliidile. Reeglina, ja sõltuvalt ravi
näidustusest, tuleb asitromütsiinravi kohe lõpetada ning vajadusel alustada vastavat ravi (nt tõestatud
toimega spetsiaalsete antibiootikumide või kemoterapeutikumide manustamine). Sooleperistaltikat
pärssivaid ravimeid ei tohi kasutada.

Superinfektsioonid
Nagu kõigi antibiootikumide kasutamisel, tuleb arvestada mittetundlike patogeenide poolt põhjustatud
superinfektsiooni sümptomite tekke võimalusega.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Antatsiidid
Asitromütsiini ja antatsiidide samaaegsel manustamisel väheneb asitromütsiini maksimaalne
plasmakontsentratsioon, kuid ravimi üldist biosaadavust see ei mõjuta. Antatsiide ja asitromütsiini ei tohi
samaaegselt manustada.

Tungalteraalkaloidid
Makroliidide ja ergotamiini derivaatide samaaegne manustamine võib põhjustada ergotismi. Seetõttu ei
ole soovitatav asitromütsiini ja ergotamiini derivaate samaaegselt kasutada.

Terfenadiin
Farmakokineetilistes uuringutes ei ilmnenud asitromütsiini ja terfenadiini samaaegsel manustamisel
koostoimeid. Nende koostoimete võimalikkust üksikjuhtudel ei saa siiski täiesti välistada.

Teofülliin
Asitromütsiin ei mõjutanud teofülliini farmakokineetikat nende ravimite samaaegsel manustamisel
tervetele vabatahtlikele.

Suukaudselt manustatavad kumariinirühma antikoagulandid
Asitromütsiini ja varfariini või suukaudselt manustatavate kumariinirühma antikoagulantide samaaegsel
manustamisel on täheldatud tromboosivastase toime tugevnemist. Soovitatav on hoolikalt jälgida
protrombiini aega.

Tsüklosporiin
Kuna asitromütsiini ja tsüklosporiini võimalike koostoimete hindamiseks ei ole farmakokineetilisi ega
kliinilisi uuringuid läbi viidud, tuleb enne nimetatud ravimite samaaegset manustamist olukorda hoolikalt
hinnata. Kui samaaegne ravi on õigustatud, tuleb tsüklosporiini kontsentratsiooni veres hoolikalt jälgida
ning vajadusel vastavalt muuta ravimi annust.

Digoksiin
On teada, et mõnedel patsientidel vähendavad teatud makroliidid digoksiini metabolismi soolestikus.
Seetõttu tuleb samaaegset asitromütsiin- ja digoksiinravi saavatel patsientidel arvestada digoksiini
plasmakontsentratsiooni võimaliku tõusuga.

Zidovudiin
Asitromütsiini ühekordne (annuses 1000 mg) ja korduv manustamine (annuses 1200 või 600 mg) ei
mõjutanud zidovudiini ega tema glükuroniseeritud metaboliidi farmakokineetikat plasmas ega eritumist
neerude kaudu. Siiski tõstis asitromütsiini samaaegne manustamine fosforüleeritud zidovudiini
(kliiniliselt aktiivne metaboliit) kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes.

Didanosiin või rifabutiin
Asitromütsiini ja didanosiini või rifabutiini samaaegne manustamine võib mõjutada nimetatud ravimite
plasmakontsentratsioone. Patsientidel, kes kasutasid samaaegselt asitromütsiini ja rifabutiini, täheldati
neutropeeniat.

Karbamasepiin
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud farmakokineetiliste koostoimete uuringus ei täheldatud märkimisväärset
mõju karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioonidele.

Tsimetidiin
Tsimetidiini üksikannus, manustatuna kaks tundi enne asitromütsiini manustamist, ei mõjutanud
asitromütsiini farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud farmakokineetiliste koostoimete uuringus ei mõjutanud asitromütsiin
märkimisväärselt metüülprednisolooni farmakokineetikat.

4.6 Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsetes on näidatud, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri, kuid kahjulikku toimet lootele ei ole
täheldatud. Asitromütsiini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Kuna loomkatsete
tulemused ei ole piisavad, et otsustada ravimi toime üle rasedusele, tuleb Azimepha"t raseduse ajal
kasutada ettevaatusega ja ainult alternatiivsete võimaluste puudumisel.

Kasutamine imetamise ajal
Kuna puuduvad andmed asitromütsiini eritumise kohta rinnapiima, võib Azimepha"t kasutada imetamise
ajal ainult alternatiivsete võimaluste puudumisel.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Asitromütsiin ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes täheldati kõrvaltoimeid ligikaudu 13%-l patsientidest. Kõige sagedamini ( 1/100
kuni < 1/10) esines seedetrakti häireid.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Trombotsütopeenia
Väga harv (<1/10000)
Kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt täheldatud
neutrofiilide arvu mööduvat ja kerget vähenemist,
kuid selle põhjuslikku seost asitromütsiinraviga ei
ole kindlaks tehtud.
Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Rahutus
Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Agressiivsus, närvilisus ja ärevus
Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Krambid
Harv ( 1/10000 kuni < 1/100))
Paresteesia, hüperaktiivsus
Kõrva ja labürindi kahjustused

Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Kuulmiskahjustus, kurtus, tinnitus
Südame häired

Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Südamepekslemine, arütmia (sh ventrikulaarne
tahhükardia)
Seedetrakti häired

Sage ( 1/100 kuni < 1/10)
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu
Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Meteorism, seedehäire, isutus, vedel roe
Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Kõhukinnisus, pseudomembranoosne koliit,
maitsetundlikkuse häired ja keele värvuse muutus
Maksa ja sapiteede häired

Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Muutused maksafunktsiooni näitajate väärtustes,
mis on seotud hepatiidi ja kolestaatilise ikterusega,
maksanekroos ja maksapuudulikkus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Lööve, sügelemine
Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Angioödeem, valgustundlikkus, multiformne
erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, epidermise
toksiline nekrolüüs, urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Artralgia
Neerude ja kuseteede häired

Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Interstitsiaalne nefriit, äge neerupuudulikkus
Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Vaginiit
Üldised häired ja manustamiskoha

reaktsioonid
Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)
Väsimus, peavalu, peapööritustunne, unetus,
nõrkustunne
Harv ( 1/10000 kuni < 1/1000)
Anafülaksia, sh anafülaktiline sokk ja turse

4.9 Üleannustamine

Soovitatust suuremate annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimed sarnanesid kõrvaltoimetega, mis
tekkisid tavaliste annuste kasutamisel. Makroliidide üleannustamisele iseloomulikud sümptomid on
pöörduv kuulmiskadu, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Üleannustamise korral on
näidustatud aktiivsöe manustamine ning üldised sümptomaatilised ja toetavad meetmed.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Makroliidid
ATC-kood: J01FA10
Asitromütsiin on esimene asaliidide klassi kuuluv makroliid. Selle molekul saadi lämmastikuaatomi
lisamisel erütromütsiini A laktooniringile.
Asitromütsiini toimemehhanism on seotud bakterite valgusünteesi inhibeerimisega. Ravim seondub
ribosoomi 50S alaühikule ja takistab kasvava peptiidahela pikenemise protsessi.

Kriitilised kontsentratsioonid:
Sagedamini esinevate bakterite puhul on asitromütsiini kriitilised kontsentratsioonid järgmised:
CLSI (Clinical and Laboratory Standards Institute):
· aeroobsed bakterid, v.a Haemophilus spp., Neisseria gonorrhoeae ja streptokokid:
tundlikud 2 mg/l; keskmise tundlikkusega 4 mg/l; resistentsed 8 mg/l
· Haemophilus spp.:
tundlik 4 mg/l
· Streptococcus pneumoniae ja Streptococcus pyogenes:
tundlikud 0,5 mg/l; keskmise tundlikkusega 1 mg/l; resistentsed 2 mg/l
Tuleb silmas pidada, et kohalikud kriitilised kontsentratsioonid võivad erineda CLSI poolt soovitatutest.
Hetkel puuduvad CLSI poolt soovitatud asitromütsiini kriitilised kontsentratsioonid Neisseria
gonorrhoeae ja Moraxella catarrhalis"e suhtes.
Hetkel puuduvad CLSI poolt soovitatud asitromütsiini kriitilised kontsentratsioonid selliste atüüpiliste
patogeenide (nt Chlamydia spp., Mycobacterium avium kompleks, Mycoplasma spp., Borrelia spp. ja
Helicobacter pylori) puhul, mille suhtes asitromütsiin omab kliiniliselt olulist toimet.
Makroliidide (nt asitromütsiin) vastase resistentsuse mehhanismid on: toimeaine rakust väljapumpamine,
ribosoomil toimeaine seondumiskohta modifitseeriva metülaasi ensüümi tootmine, ravimi ensümaatiline
inaktivatsioon esteraasi poolt ja mutatsioonid ribosomaalsetes valkudes (50S). Resistentsuse
mehhanismide järjepidevuse tõttu võib esineda ristresistentsust asitromütsiini, teiste makroliidide,
klindamütsiini ja linkomütsiini vahel.
Teatud mikroobiliikide omandatud resistentsuse esinemissagedus võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest
asukohast ja ajast. Väga vajalik on informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide
ravis. See informatsioon on mikroobide asitromütsiini suhtes tundlikkuse hindamisel vaid suunava
iseloomuga

Järgnevalt loetletud bakterid on asitromütsiinile tundlikud in vitro:
Liigid Resistentsete
liikide osakaal ja vahemik
Soomes aastal 2002 (%)
Gram-positiivsed aeroobsed bakterid

Staphylococcus aureus
5,9 (2,7...10,7) *
Streptococcus pyogenes (A-grupi beeta-hemolüütilised
2,6 (0,4...10,0) *
streptokokid)
Streptococcus pneumoniae
15,4 (5,7...34,1) *
Alfa-hemolüütilised (viridans grupp) jt streptokokid

Corynebacterium diphteriae

Gram-negatiivsed aeroobsed bakterid

Haemophilus influenzae
0,3 (0,0...2,9)
Haemophilus parainfluenzae

Moraxella catarrhalis
1,8 (0,0...5,0) *
Acinetobacter spp.

Yersinia spp.

Legionella pneumophila

Bordetella pertussis

Bordetella parapertussis

Shigella spp.

Pasteurella spp.

Vibrio cholera

Vibrio cholera ja parahaemolyticus

Plesiomonas shigelloides

Anaeroobsed bakterid

Bacteroides fragilis ja Prevotella/Porphyromonas spp.
Clostridium perfringens

Anaeroobsed grampositiivsed kokid

Fusobacterium necrophorum

Propionibacterium acnes

Seksuaalsel teel ülekantavaid haigusi põhjustavad

patogeenid
Chlamydia trachomatis

Treponema pallidum

Haemophilus ducreyi


* Erütromütsiin-resistentne Soomes aastal 2002.
Järgnevalt loetletud patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide ravi puhul tuleb teha tundlikkustest, sest
asitromütsiini toime neisse ei ole kindel:

Escherichia coli
Salmonellad
Enterobacter spp.
Aeromonas hydrophila spp.
Klebsiella spp.
Borrelia burgdorferi (põhjustab Lyme tõbe)
Chlamydia pneumoniae
Toxoplasma gondii
Mycoplasma pneumoniae ja hominis
Ureaplasma urealyticum
Mycobacterium avium intracellulare
Campylobacter spp.
Listeria monocytogenes
Järgnevalt loetletud bakterid on asitromütsiini suhtes resistentsed in vitro:
Gram-positiivsed aeroobsed bakterid
Enterococcus spp. ja teised erütromütsiin-resistentsed tüved
Metitsilliin-resistentsed stafülokokkide tüved
Gram-negatiivsed aeroobsed bakterid
Proteus spp.
Serratia spp.
Morganella spp.
Pseudomonas aeruginosa

5.2 Farmakokineetilised
omadused
matography, HPLC) ja
mikrobioloogiliste analüüside võrdlus on näidanud, et asitromütsiini metaboliidid on mikrobioloogiliselt
inaktiivsed. Loomkatsetes on leitud, et fagotsüütides on kõrge asitromütsiini kontsentratsioon. Samuti on
leitud, et asitromütsiini sisaldus on suurem aktiivse fagotsütoosi ajal võrreldes inaktiivse perioodiga.
Seega on loomkatsetes näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on suur just põletikukoldes.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Loomkatsetes, kus kasutati kliinilistest raviannustest 40 korda suuremaid annuseid, põhjustas
asitromütsiin pöörduvat fosfolipidoosi, millele tavaliselt ei järgnenud märkimisväärset toksilisust.
Soovitatud annustes kasutamisel ei ole asitromütsiin põhjustanud toksilisi reaktsioone.

Kartsinogeenne toime
Kartsinogeense toime hindamiseks ei ole läbi viidud pikaajalisi loomkatseid, kuna ravim on näidustatud
ainult lühiajaliseks raviks ja seni puuduvad kartsinogeensusele viitavad andmed.

Mutageenne toime
Asitromütsiini mutageenne toime ei ole tõendamist leidnud in vivo ja in vitro uuringutes.

Reproduktsioonitoksilisus
Hiirte ja rottidega läbi viidud embrüotoksilisuse uuringutes ei täheldatud teratogeenset toimet. Rottidel
põhjustas asitromütsiini manustamine annustes 100...200 mg/kg ööpäevas kergeid luustumishäireid
lootel ja kehakaalu suurenemist emasloomal. Sünnieelsete ja ­järgsete uuringute käigus põhjustas
asitromütsiin annuses 50 mg/kg ööpäevas rottidel kergeid luustumishäireid lootel ja kehakaalu
suurenemist emasloomal.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
kaltsiumvesinikfosfaat, veevaba
mikrokristalne tselluloos
hüdroksüpropüültselluloos
naatriumlaurüülsulfaat
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
naatriumstearüülfumaraat
Tableti kate:
hüpromelloos
makrogool 6000
talk
titaandioksiid (E 171).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium blisterpakend ja PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend.
Pakendis 3, 4, 6 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitsemiseks>

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Mepha Lda.,
Lagoas Park
2740-298 Porto Salvo
Portugal

8. MÜÜGILOA
NUMBER

572108


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

08.02.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2008