Amoksiklav - õhukese polümeerikattega tablett (875mg +125mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Amoksiklav, 875 mg/125 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 875 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina) ja 125 mg klavulaanhapet (kaaliumklavulanaadina), suhtes 7:1.
INN. Amoxicillinum, Acidum clavulanicum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
875 mg/125 mg tablett on valge kuni peaaegu valge, pikliku kujuga, ümarate nurkadega tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon ja märgistus “875/125” ning teisel küljel on märgistus “AMC”.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Amoksiklav on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):
- äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud),
- äge keskkõrvapõletik,
- kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud),
- keskkonnatekkene kopsupõletik,
- tsüstiit,
- püelonefriit,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid, eelkõige tselluliit, loomahammustused ning hamba raske abstsess koos edasiareneva tselluliidiga,
- luude ja liigeste infektsioonid, eelkõige osteomüeliit.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Annustamine ja manustamisviis
Annused on kogu tekstis väljendatud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena. Amoksiklav’i individuaalse annuse valikul tuleb arvestada järgmist:
- arvatavaid haigustekitajaid ning nende tõenäolist tundlikkust antibiootikumide suhtes (vt lõik 4.4),
- infektsiooni raskust ja asukohta,
- patsiendi vanust, kehakaalu ja neerufunktsiooni (vt allpool).
Vajadusel tuleb kaaluda amoksitsilliini/klavulaanhappe kombinatsiooni mõne teise preparaadi (nt suurema amoksitsilliini annusega ja/või teistsuguse amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtega) kasutamist, (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga ≥40 kg annab Amoksiklav’i käesolev ravimvorm kogu ööpäevase annuse 1750 mg amoksitsilliini/250 mg klavulaanhapet kaks korda ööpäevas manustamisel ning
2625 mg amoksitsilliini/375 mg klavulaanhapet kolm korda ööpäevas manustamisel, kui ravimit manustatakse allpool toodud juhiste kohaselt. Lastele kehakaaluga alla 40 kg annab Amoksiklav’i käesolev ravimvorm maksimaalse ööpäevase annuse 1000…2800 mg amoksitsilliini/143…400 mg klavulaanhapet ööpäevas, kui ravimit manustatakse nagu allpool soovitatud. Kui on vajalik suurem amoksitsilliini ööpäevane annus, soovitatakse valida mõni teine amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaat, et ei manustataks liiga suurt klavulaanhappe ööpäevast annust (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Ravi kestus oleneb patsiendi ravivastusest. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad pikemaajalist ravi. Ravi pikendamisel üle 14 päeva tuleb patsiendi seisundit eelnevalt hinnata (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).
Täiskasvanud
Soovituslikud annused:
- tavaline annus: (kõikidel näidustustel) 875 mg/125 mg kaks korda ööpäevas;
- suurem annus (eelkõige infektsioonide puhul, nagu keskkõrvapõletik, sinusiit, alumiste hingamisteede infektsioonid ja kuseteede infektsioonid): 875 mg/125 mg kolm korda ööpäevas.
Lapsed kehakaaluga <40 kg
Laste ravis võib kasutada nii Amoksiklav’i tablette kui ka teisi amoksitsilliini/klavulaanhappe kombineeritud ravimvorme, nagu suspensioonid või lastele mõeldud pulbrivormis ravim.
6 aastat ja nooremaid lapsi tuleks eelistatult ravida amoksitsilliini/klavulaanhappe suspensiooni või laste jaoks mõeldud pulbriga.
Soovituslikud annused:
- 25 mg/3,6 mg/kg ööpäevas kuni 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas, mida manustatakse kahe eraldi annusena;
- mõnede infektsioonide puhul (nt keskkõrvapõletik, sinusiit ja alumiste hingamisteede infektsioonid) võib manustada kuni 70 mg/10 mg/kg ööpäevas manustatud kahe eraldi annusena.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe (suhtes 7:1) ravimivormi annuste kohta üle 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas alla 2-aastastele lastele kliinilised andmed puuduvad.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe (suhtes 7:1) ravimivormi suhtes puuduvad kliinilised andmed alla 2 kuu vanuste laste kohta. Sellele vanusrühmale ei saa annustamise soovitusi teha.
Eakad
Annust ei ole vaja kohandada.
Neerukahjustus
Annust ei tule kohandada, kui patsiendil kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.
Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, ei soovitata Amoksiklav 875/125 mg tablette kasutada, sest soovitused annuse kohandamiseks puuduvad.
Maksakahjustus
Ravi tuleb teha ettevaatusega ning maksafunktsiooni jälgida regulaarselt (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Manustamisviis
Amoksiklav’i manustatakse suu kaudu.
Manustada toidukorra alguses, et vähendada võimalikku kõrvaltoimet seedetraktile ning saavutada parim amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine.
Ravi võib alustada parenteraalselt (järgides i.v. preparaatide ravimi omaduste kokkuvõtet) ning jätkata suukaudse preparaadiga.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Varasem raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaami (nt tsefalosporiini, karbapeneemi või monobaktaami) suhtes.
Varasem amoksitsilliini/klavulaanhappega seotud ikteruse/maksakahjustuse teke (vt lõik 4.8).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enne ravi alustamist amoksitsilliini/klavulaanhappega tuleb hoolikalt välja selgitada, kas varem on olnud ülitundlikkusreaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).
Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (sh anafülaktoidsed reaktsioonid ja rasked nahareaktsioonid). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on olnud ülitundlikkust penitsilliinide suhtes ning atoopikutel. Allergilise reaktsiooni tekkides tuleb amoksitsilliin/klavulaanhappega ravi ära lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset ravi.
Kui on kinnitatud, et infektsiooni tekitaja(d) on amoksitsilliinile tundlik(ud), tuleks kaaluda üleminekut amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt ainult amoksitsilliinile, järgides kohalikke ravijuhiseid.
Käesolev Amoksiklav’i preparaat ei sobi juhul, kui on suur võimalus, et arvatav haigustekitaja on vähenenud tundlikkusega või resistentne beetalaktaamide suhtes, mis ei ole seotud klavulaanhappe suhtes tundlike beetalaktamaasidega. Seda ravimit ei tohi kasutada penitsilliinile resistentse S. pneumoniae ravis.
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamise korral võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).
Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleks vältida, kui kahtlustatakse infektsioosset mononukleoosi, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamist seostatud leetritaolise lööbega.
Samaaegne allopurinooli kasutamine amoksitsilliinravi ajal võib suurendada võimalust allergiliste nahareaktsioonide tekkeks.
Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist.
Ravi alguses palavikuga kulgev mädavillilise generaliseerunud erüteemi teke võib viidata ägedale generaliseerunud eksantematoossele pustuloosile (vt lõik 4.8). Sellisel juhul tuleb amoksitsilliin/klavulaanhape ära jätta ning amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on vastunäidustatud.
Amoksitsilliin/klavulaanhapet tuleb maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).
Peamiselt meestel ja eakatel on teatatud maksa kõrvaltoimetest ning see on tõenäoliselt seotud pikaajalise raviga. Neid juhte on väga harva teatatud ka lastel. Igas populatsioonis tekivad nähud ja sümptomid tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid osadel juhtudel ei pruugi need ilmneda enne, kui ravist on möödunud mõned nädalad. Need muutused on tavaliselt pöörduvad. Maksa kõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harva on teatatud surmajuhtudest. Need on enamasti tekkinud patsientidel, kellel on raske põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on tõenäoline kahjulik toime maksafunktsioonile (vt lõik 4.8).
Antibiootikumidega seotud koliiti on teatatud peaaegu kõikide antibiootikumide puhul (sh amoksitsilliin) ning selle raskusaste võib olla kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui patsiendil tekib kõhulahtisus antibiootikumravi ajal või järel. Kui peaks tekkima antibiootikumiga seotud koliit, tuleb amoksitsilliin/klavulaanhape kohe ära jätta,
pidada nõu arstiga ning alustada sobivat ravi. Sel juhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.
Pikaajalise ravi korral on soovitatav perioodiliselt hinnata organsüsteemide funktsioone, sh neeru- ja maksafunktsiooni ning vereloomet.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva teatatud protrombiiniaja pikenemisest. Kui samaaegselt määratakse antikoagulante, on vajalik asjakohane jälgimine. Soovitud antikoagulatiivse toime säilitamiseks võib olla vajalik suukaudsete antikoagulantide annuseid muuta (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Neerukahjustusega patsientidel tuleks annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik 4.2).
Patsientidel, kellel diurees on langenud, on väga harva täheldatud kristalluuriat, seda eelkõige parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamisel on soovitatav juua piisavalt vedelikku, et diurees oleks hea ning väheneks seeläbi võimalus amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkeks. Põiekateetri puhul tuleks selle läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik 4.9).
Amoksitsilliinravi ajal tuleks uriinis glükoosisisalduse määramisel kasutada alati ensümaatilist glükoos-oksüdaasi meetodit, sest mitteensümaatilised meetodid võivad anda valepositiivseid tulemusi.
Amoksiklav’i koostises olev klavulaanhape võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist seondumist vere punaliblede membraanidega, andes valepositiivse Coombsi testi.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet saanud patsientidel on teatatud positiivsetest analüüsitulemustest, kui on kasutatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi ning patsientidel on eelnevalt kindlaks tehtud, et Aspergillus infektsiooni ei ole. Teatatud on ristreaktsioonidest mitte-Aspergillus polüsahhariidide ning polüfuranooside vahel Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testis. Seetõttu tuleb amoksitsilliini/klavulaanhapet saanud patsientidel ilmnenud positiivset testitulemust tõlgendada ettevaatusega ning kinnitada mõne muu diagnostilise meetodiga.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialt kasutatud ning koostoimetest ei ole teatatud. Kirjandusest on siiski teada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) tõusu juhte, kui patsiendid jätkasid atsenokumarooli või varfariini võtmist ning said lisaks ravikuuri amoksitsilliiniga. Kui neid ravimeid on vaja koos kasutada, tuleb hoolikalt jälgida protrombiini aega või INRi kui amoksitsilliini lisatakse või ära jäetakse. Peale selle võib olla vajalik suukaudsete antikoagulantide annuseid muuta (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, suurendades toksilisust.
Probenetsiid
Samaaegne probenetsiidi kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini sekretsiooni neerutorukestes. Võtmisel koos probenetsiidiga võib amoksitsilliini (mitte aga klavulaanhappe) sisaldus veres suureneda ning püsida kauem.
Mükofenolaatmofetiil
Mükofenolaatmofetiili saavatel patsientidel on teatatud aktiivse metaboliidi mükofenoolhappe (MPA) annustamiseelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50% võrra pärast ravi alustamist suukaudse amoksitsilliini/klavulaanhappega. Annustamiseelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata MPA üldise ekspositsiooni muutusi. Seetõttu ei ole siiriku funktsioonihäire kliiniliste ilmingute puudumisel mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik. Kombinatsioonravi ajal ja vahetult pärast antibiootikumravi on aga vajalik hoolikas kliiniline jälgimine.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Amoksitsilliini/klavulaanhappe raseduseaegse kasutamise kohta saadaolevad piiratud andmed inimestel ei viita kaasasündinud väärarengute riski tõusule. Siiski näitas üks uuring naistel, kellel lootekest rebenes enneaegselt, et profülaktilist ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib seostada nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeohu suurenemisega vastsündinutel. Raseduse ajal ei ole soovitatav ravimit võtta, kui see ei ole arsti hinnangul hädavajalik.
Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (pole teada klavulaanhappe mõju rinnaga toidetavale imikule). Rinnapiimatoidul olevatel imikutel võib tekkida kõhulahtisus ja limaskestade seeninfektsioon, mistõttu tuleb imetamine katkestada. Arvestada tuleb võimaliku sensibiliseerumisega. Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast seda, kui arst on hinnanud kasu ja riskide suhet.
Toime reaktsioonikiirusele
Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud. Tekkida võivad aga kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).
Kõrvaltoimed
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on olnud kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.
Järgnevalt on loetletud kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgelt kogutud kõrvaltoimed, mis on klassifitseeritud MedDRA organsüsteemi klasside järgi.
Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgimist terminoloogiat: Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidoos |
| Sage |
|
|
|
Mittetundlike mikroorganismide vohamine |
| Teadmata |
|
|
|
Vere ja lümfisüsteemi häired |
|
|
|
|
|
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia) |
| Harv |
|
|
|
Trombotsütopeenia |
| Harv |
|
|
|
Pöörduv agranulotsütoos |
| Teadmata |
|
|
|
Hemolüütiline aneemia |
| Teadmata |
|
|
|
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine |
| Teadmata |
|
|
|
Immuunsüsteemi häired |
|
|
|
|
|
Angioneurootiline ödeem |
| Teadmata |
|
|
|
Anafülaksia |
| Teadmata |
|
|
|
Seerumtõve sarnane sündroom |
| Teadmata |
|
|
|
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit |
| Teadmata |
|
|
|
Närvisüsteemi häired |
|
|
|
|
|
Pearinglus |
| Aeg-ajalt |
|
|
|
Peavalu |
| Aeg-ajalt |
|
|
|
Pöörduv hüperaktiivsus |
| Teadmata |
|
|
|
| 5/12 |
|
Krambid | Teadmata | ||
Aseptiline meningiit | Teadmata | ||
Seedetrakti häired |
| ||
|
|
| |
Kõhulahtisus | Väga sage | ||
|
|
| |
Iiveldus | Sage | ||
|
|
| |
Oksendamine | Sage | ||
|
|
| |
Seedehäired | Aeg-ajalt | ||
|
|
| |
Antibiootikumiga seotud koliit | Teadmata | ||
|
|
| |
Karuskeel | Teadmata | ||
|
|
| |
Maksa ja sapiteede häired |
| ||
|
|
| |
ASAT ja/või ALAT tõus | Aeg-ajalt | ||
|
|
| |
Hepatiit | Teadmata | ||
|
|
| |
Kolestaatiline ikterus | Teadmata | ||
|
|
| |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
| ||
|
|
| |
Nahalööve | Aeg-ajalt | ||
|
|
| |
Pruritus | Aeg-ajalt | ||
|
|
| |
Urtikaaria | Aeg-ajalt | ||
|
|
| |
Erythema multiforme | Harv | ||
|
|
| |
Stevensi-Johnsoni sündroom | Teadmata | ||
|
|
| |
Toksiline epidermaalne nekrolüüs | Teadmata | ||
|
|
| |
Villiline eksfoliatiivne dermatiit | Teadmata | ||
|
|
| |
Äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos | Teadmata | ||
|
|
| |
Eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) | Teadmata | ||
|
|
| |
Neerude ja kuseteede häired |
| ||
|
|
| |
Interstitsiaalne nefriit |
| Teadmata | |
|
|
| |
Kristalluuria |
| Teadmata | |
|
|
|
|
Vt lõik 4.4 |
| ||
Vt lõik 4.4 |
| ||
Iiveldust seostatakse enim suukaudsete suurte annustega. Seedetrakti reaktsioonide tekkides saab | |||
neid vähendada, kui amoksitsilliin/klavulaanhapet võtta toidukorra alguses. |
| ||
Sealhulgas pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4). |
| ||
Beetalaktaamantibiootikume saanud patsientidel on täheldatud ASAT ja/või ALAT ensüümi(de) | |||
mõõdukat tõusu, kuid nende leidude olulisus ei ole teada. |
| ||
Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinidega (vt lõik 4.4). | |||
Allergilise dermatiidi tekkides tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4). |
| ||
Vt lõik 4.9 |
| ||
Vt lõik 4.4 |
|
Vt lõigud 4.3 ja 4.4
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise nähud ja sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis osadel juhtudel on põhjustanud neerupuudulikkust (vt lõik 4.4).
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamisel võivad tekkida krambid.
On teateid, et amoksitsilliin võib sadeneda põiekateetri seintele, seda eelkõige suurte annuste intravenoossel manustamisel. Seetõttu tuleb põiekateetri läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik 4.4).
Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid ravitakse sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet võib vereringest eemaldada hemodialüüsi abil.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid, ATC-kood: J01CR02
Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis pärsib ühte või enamat ensüümi (sageli nimetatud kui penitsilliini siduvad valgud, PBPd) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajal, mis on bakteri rakuseina lahutamatu ehituslik osa. Peptidoglükaani sünteesi pärssimine nõrgendab rakuseina, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.
Amoksitsilliin on tundlik beetalaktamaaside suhtes, mida toodavad resistentsed bakterid ning seetõttu ei toimi ainult amoksitsilliin neid ensüüme tootvatesse haigustekitajatesse.
Klavulaanhape on penitsilliinile ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib osad beetalaktamaasi ensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksi ei anna kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.
Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Peamine amoksitsilliini tõhususe hindaja on minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suurem aeg (T>MIK).
Resistentsuse mehhanismid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kaks peamist resistentsuse mehhanismi on:
- inaktivatsioon nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida klavulaanhape ei inhibeeri, sealhulgas klassid B, C ja D;
- penitsillini siduvate valkude muutumine, mis vähendab antibiootikumi afiinsust sihtmärgi suhtes.
Bakterite või väljavoolupumba (efflux pump) mehhanismide mitteläbitavus võib põhjustada või soodustada bakterite resistentsust, seda eelkõige gramnegatiivsete bakterite puhul.
Tundlikkusläved
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK tundlikkusläved on pärit EUCASTi (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing) testidest.
Mikroorganism |
|
| Tundlikkusläved | ||
|
|
| (mikrogrammi/ml) | ||
Tundlikud |
| Mõõdukalt | Resistentsed | ||
|
| tundlikud |
| ||
Haemophilus influenzae |
| ≤ 1 |
| - | > 1 |
|
|
|
|
|
|
Moraxella catarrhalis |
| ≤ 1 |
| - | > 1 |
|
|
|
|
|
|
Staphylococcus aureus |
| ≤ 2 |
| - | > 2 |
|
|
|
|
|
|
| 7/12 |
|
|
|
|
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid | ≤ 0,25 |
| > 0,25 | |
|
|
|
|
|
Enterococcus | ≤ 4 |
| > 8 | |
|
|
|
|
|
Streptococcus A, B, C, G | ≤ 0,25 |
| - | > 0,25 |
|
|
|
|
|
Streptococcus pneumoniae | ≤ 0,5 |
| 1…2 | > 2 |
|
|
|
|
|
Enterobakterid1,4 | - |
| - | > 8 |
|
|
|
|
|
Gramnegatiivsed anaeroobid | ≤ 4 |
| > 8 | |
|
|
|
|
|
Grampositiivsed anaeroobid | ≤ 4 |
| > 8 | |
|
|
|
|
|
Liigiga mitteseotud tundlikkusläved | ≤ 2 |
| 4…8 | > 8 |
|
|
|
|
|
- Amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta teatatud väärtused. Tundlikkusetesti eesmärgil on klavulaanhappe kontsentratsioon fikseeritult 2 mg/l.
- Teatatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
- Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad ampitsilliinile.
- Resistentsuse lävi R>8 mg/l tagab, et kõik resistentsuse mehhanismidega isolaadid on loetud resistentseteks.
- Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad bensüülpenitsilliinile.
Resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda, sõltuvalt geograafilisest asukohast ja ajast. Juhinduda tuleks kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, seda eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse olukord on selline, et ravimi mõju on vähemalt teatud infektsioonitüüpide puhul küsitav.
Enamasti tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliinile tundlikud) £
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid (metitsilliinile tundlikud)
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans rühm
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida
Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris
Algselt resistentsed organismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia
Teised mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae
$ Loomulik vahepealne tundlikkus, omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
Farmakokineetilised omadused
- £ Kõik metitsilliinile resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes. 1 Streptococcus pneumoniae, mis on resistentne penitsilliinile, ei tohi ravida amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaadiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
- Osades EL riikides on teatatud langenud tundlikkusega tüvesid sagedusega üle 10%.
Imendumine
Amoksitsilliin ja klavulaanhape lahustuvad füsioloogilise pH-ga vesilahuses täielikult. Mõlemad komponendid imenduvad kiiresti ja hästi, kui neid manustatakse suu kaudu. Amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine on parim, kui ravimit võtta toidukorra alguses. Pärast suukaudset manustamist on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavaus ligikaudu 70%. Mõlema komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning maksimaalne plasmakontsentratsioon (TMAX) on mõlemal juhul ligikaudu üks tund.
Järgnevalt on toodud farmakokineetika tulemused uuringust, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet (875 mg/125 mg tabletid kaks korda päevas) manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.
Keskmised (± SD) farmakokineetika näitajad
Manustatud | Annus | CMAX | TMAX * | AUC )H(0-24 | T 1/2 |
toimeaine(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| (mg) | (mikro | (h) | (mikrogra | (h) |
|
| gram- |
| mmi.h/ml) |
|
|
| mi/ml) |
|
|
|
|
| Amoksitsilliin |
|
| |
|
|
|
|
|
|
AMX/CA | 11,64 | 1,5 | 53,52 | 1,19 | |
875 mg/125 mg |
| ±2,78 | (1,0…2,5) | ±12,31 | ±0,21 |
|
|
|
|
|
|
|
| Klavulaanhape |
|
| |
|
|
|
|
|
|
AMX/CA | 2,18 | 1,25 | 10,16 | 0,96 ±0,12 | |
875 mg/125 mg |
| ± 0,99 | (1,0…2,0) | ±3,04 |
|
|
|
|
|
|
|
AMX – amoksitsilliin, CA – klavulaanhape * Keskmine (vahemik)
Amoksitsilliini/klavulaanhappe puhul saavutatud amoksitsilliini ja klavulaanhappe sisaldused seerumis on sarnased kui neid ravimeid manustada samaväärsetes suukaudsetes annustes eraldi.
Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu klavulaanhappest ja 18% kogu amoksitsilliinist seondub plasmavalkudega. Jaotusruumala on amoksitsilliinil 0,3-0,4 l/kg ja klavulaanhappel 0,2 l/kg.
Pärast intravenoosset manustamist on nii amoksitsilliini kui ka klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhu kudedes, nahas, rasvkoes, lihaskudedes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikes, sapis ja mädas. Liikvorisse ei jõua piisav kogus amoksitsilliini.
Loomkatsetes ei ole kummagi komponendi suhtes viiteid olulisele ravimist pärit ainete koeretentsioonile. Sarnaselt enamikele penitsilliinidele on amoksitsilliin tuvastatav rinnapiimast. Ka klavulaanhappe jääke on tuvastatud rinnapiimast (vt lõik 4.6).
Nii amoksitsilliin kui ka klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).
Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriini inaktiivse penitsillaanhappena kogustes, mis moodustavad algannusest kuni 10…25%. Klavulaanhape metaboliseeritakse inimorganismis ulatuslikult ning väljutatakse uriini ja väljaheidetega ning väljahingatava õhuga süsinidioksiidina.
Eritumine
Amoksitsilliini väljutatakse peamiselt neerude kaudu, klavulaanhape eritub nii mitterenaalselt kui ka renaalselt.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ning keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/h. Ligikaudu 60…70% amoksitsilliinist ja 40…65% klavulaanhappest väljutatakse muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast
250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg amoksitsilliini/klavulaanhappe tablettide ühekordset manustamist. Erinevates uuringutes on leitud, et uriiniga väljub 24 tunni jooksul 50…85% amoksitsilliini ning 27…60% klavulaanhapet. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul pärast ravimi manustamist.
Probenetsiidi samaaegsel manustamisel amoksitsilliini eritumine viivitub, kuid klavulaanhappe eritumine neerude kaudu ei muutu (vt lõik 4.5).
Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel ja suurematel lastel ning täiskasvanutel sarnane. Väga väikestel lastel (sh enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal manustamise intervall olla suurem kui kaks korda ööpäevas, sest renaalne eritumistee ei ole veel küps. Et eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega neerufunktsioon langenud, tuleb annuseid valida hoolikalt ning võib olla kasulik neerufunktsiooni jälgida.
Sugu
Pärast amoksitsilliini/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud sool olulist mõju amoksitsilliini ega klavulaanhappe farmakokineetikale.
Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis langeb proportsionaalselt neerufunktsiooni langusega. Ravimi kliirensi langus on rohkem väljendunud amoksitsilliini suhtes, sest suurem osa amoksitsilliinist väljutatakse neerude kaudu. Seetõttu tuleks neerupuudulikkuse korral vältida amoksitsilliini põhjendamatut kuhjumist, hoides klavulaanhappe taseme piisava (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus
Maksapuudulikkuse korral tuleks ravimit kasutada ettevaatusega ning regulaarselt kontrollida maksafunktsiooni näitajaid
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Amoksitsilliini/klavulaanhappega tehtud kroonilise toksilisuse uuringud koertel näitasid maoärritust, oksendamist ning keele värvuse muutust.
Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliini/klavulaanhappe ega selle komponentidega tehtud.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Krospovidoon
Kroskarmelloosnaatrium
Magneesiumstearaat
Mikrokristalliline tselluloos
Tableti kate
Hüdroksüpropüültselluloos
Etüültselluloos
Polüsorbaat 80
Trietüültsitraat
Talk
Titaandioksiid (E171)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Al/Al-fooliumblister, mis on pakendatud karpi. Karbis on 10 õhukese polümeerikattega tabletti (2 x 5). Al/Al-fooliumblister, mis on pakendatud karpi. Karbis on 14 õhukese polümeerikattega tabletti (2 x 7).
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 1000 Ljubljana Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2018