Amoxicillin sandoz - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: J01CA04
Toimeaine: amoksitsilliin
Tootja: Sandoz GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amoxicillin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 574 mg amoksitsilliintrihüdraati, mis vastab 500 mg amoksitsilliinile.

INN. Amoxicillinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged kuni kreemikad, ovaalsed, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, suurusega 7 x 18 mm, mille mõlemal küljel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Amoxicillin Sandoz on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):

äge bakteriaalne sinusiit;

äge keskkõrvapõletik;

äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit;

kroonilise bronhiidi ägenemised;

olmetekkene pneumoonia;

äge tsüstiit;

rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria;

äge püelonefriit;

kõhutüüfus ja paratüüfus;

hambaabstsess koos leviva tselluliidiga;

liigeseproteesidega seotud infektsioonid;

Helicobacter pylori eradikatsioon;

puukborrelioos.

Amoxicillin Sandoz on näidustatud ka endokardiidi profülaktikaks.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Konkreetse infektsiooni ravimiseks Amoxicillin Sandoz’e annuse valimisel tuleb arvestada:

• eeldatavate patogeenidega ja nende tõenäolise tundlikkusega antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4);

infektsiooni raskusastme ja lokalisatsiooniga;

patsiendi vanuse, kehakaalu ja neerufunktsiooniga; vt allpool.

Ravi kestus tuleb määrata infektsiooni tüübi ja patsiendi ravivastuse alusel. Üldjuhul peab ravi olema nii lühiajaline kui võimalik. Mõned infektsioonid nõuavad pikemaajalist ravi (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

Näidustus*

Annus*

 

 

Äge bakteriaalne sinusiit

250 mg...500 mg iga 8 tunni järel või 750 mg...1 g

 

iga 12 tunni järel

Rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria

 

 

 

Äge püelonefriit

Raskete infektsioonide korral 750 mg...1 g iga

 

Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga

8 tunni järel

Äge tsüstiit

 

 

Ägeda tsüstiidi raviks võib anda 3 g kaks korda

 

ööpäevas ühe päeva jooksul

 

 

Äge keskkõrvapõletik

500 mg iga 8 tunni järel, 750 mg...1 g iga 12 tunni

 

järel

Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit

 

 

Raskete infektsioonide korral 750 mg...1 g iga

Kroonilise bronhiidi ägenemised

8 tunni järel 10 päeva

 

 

 

Olmetekkene pneumoonia

500 mg...1 g iga 8 tunni järel

 

 

Kõhutüüfus ja paratüüfus

500 mg...2 g iga 8 tunni järel

 

 

Liigeseproteesidega seotud infektsioonid

500 mg...1 g iga 8 tunni järel

 

 

Endokardiidi profülaktika

2 g suu kaudu, üksikannusena 30...60 minutit enne

 

protseduuri

 

 

Helicobacter pylori eradikatsioon

750 mg...1 g kaks korda ööpäevas

 

kombinatsioonis prootonpumba inhibiitoriga (nt

 

omeprasool, lansoprasool) ja teise

 

antibiootikumiga (nt klaritromütsiin,

 

metronidasool) 7 päeva

 

 

 

2/14

Puukborrelioos (vt lõik 4.4)

Varane staadium: 500 mg...1 g iga 8 tunni järel

 

kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 4 g,

 

manustatuna jagatud annustena 14 päeva (10...21

 

päeva)

 

Hiline staadium (süsteemne haaratus): 500 mg...2 g

 

iga 8 tunni järel kuni maksimaalse ööpäevase

 

annuseni 6 g, manustatuna jagatud annustena

 

 

  • *Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhistega

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Lapsi võib ravida amoksitsilliini kapslite, dispergeeruvate tablettide, suspensiooni või amoksitsilliini sisaldavate kotikestega. Alla 6 kuu vanustel lastel on soovitatav kasutada amoksitsilliini suspensiooni lastele. Lastele, kes kaaluvad 40 kg ja rohkem, tuleb määrata täiskasvanu annus.

Soovitatavad annused

 

Näidustus+

 

Annus+

 

 

 

 

 

 

 

 

Äge bakteriaalne sinusiit

20...90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena*

 

 

Äge keskkõrvapõletik

 

 

 

 

Olmetekkene pneumoonia

 

 

 

 

Äge tsüstiit

 

 

 

 

 

Äge püelonefriit

 

 

 

 

 

Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga

 

 

 

 

Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit

40...90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena*

 

 

Kõhutüüfus ja paratüüfus

100 mg/kg ööpäevas kolme jagatud annusena*

 

 

Endokardiidi profülaktika

50 mg/kg suu kaudu, üksikannusena 30...60

 

 

 

 

minutit enne protseduuri

 

 

 

 

 

 

 

 

Puukborrelioos (vt lõik 4.4)

Varane staadium: 25...50 mg/kg ööpäevas

 

 

 

 

kolme jagatud annusena 10...21 päeva

 

 

 

 

Hiline staadium (süsteemne haaratus):

 

 

 

 

100 mg/kg ööpäevas kolme jagatud

 

 

 

 

annusena 10...30 päeva

 

 

 

 

 

 

 

 

+Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhistega.

 

 

*Manustamist kaks korda ööpäevas tuleb kaaluda ainult suurimate annuste kasutamisel.

 

 

 

 

 

 

 

 

Eakad patsiendid

 

 

 

 

 

Annuse kohandamist ei peeta vajalikuks.

 

 

 

 

Neerukahjustus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

GFR (ml/min)

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

 

 

 

≥ 40 kg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3/14

 

 

kehakaal üle 30

Annuste kohandamine ei ole vajalik.

Annuste kohandamine ei ole vajalik.

 

 

 

10...30

maksimaalselt 500 mg kaks korda

15 mg/kg kaks korda ööpäevas

 

ööpäevas

(maksimaalselt 500 mg kaks korda

 

 

ööpäevas)

 

 

 

alla 10

maksimaalselt 500 mg ööpäevas

15 mg/kg ööpäevas ühe annusena

 

 

(maksimaalselt 500 mg)

 

 

 

# Enamikul juhtudel tuleb eelistada parenteraalset ravi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid

Hemodialüüs võib amoksitsilliini vereringest eemaldada.

Hemodialüüs

Täiskasvanud ja 15 mg/kg ööpäevas ühe annusena. lapsed

≥ 40 kgEnne hemodialüüsi tuleb manustada üks lisaannus 15 mg/kg. Veres ringleva ravimi kontsentratsiooni taastamiseks tuleb pärast hemodialüüsi manustada veel üks lisaannus 15 mg/kg.

Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid

Maksimaalselt 500 mg amoksitsilliini ööpäevas.

Maksakahjustus

Annustada ettevaatlikult ja kontrollida korrapäraselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Manustamisviis

Amoxicillin Sandoz on suukaudseks kasutamiseks.

Toit ei vähenda Amoxicillin Sandoz’e imendumist.

Ravi võib alustada parenteraalselt, lähtudes intravenoosse ravimvormi annustamissoovitustest, ja jätkata suukaudsete ravimpreparaatidega.

Neelake tablett tervelt, ilma purustamata ja närimata koos veega alla.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaamantibiootikumi (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam) suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Enne ravi alustamist amoksitsilliiniga tuleb patsienti hoolikalt küsitleda varasemate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (sh anafülaktoidsed reaktsioonid ja rasked nahareaktsioonid). Sellised reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilise haigusega isikutel. Allergilise reaktsiooni ilmnedes tuleb ravi amoksitsilliiniga katkestada ja alustada ravi sobiva alternatiivse preparaadiga.

Mittetundlikud mikroorganismid

Amoksitsilliin ei sobi mõnede infektsioonitüüpide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja selle tundlikkus on teada, või kui on väga suur tõenäosus, et amoksitsilliin sobib selle patogeeni põhjustatud infektsiooni raviks (vt lõik 5.1). Seda tuleb eriti arvestada kuseteede infektsioonide ning raskete kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonidega patsientide ravimisel.

Krambid

Krambid võivad tekkida neerufunktsiooni häiretega või suurte annustega ravitavatel patsientidel või patsientidel, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks (nt anamneesis krambid, epilepsiavastane ravi või ajukelme kahjustused) (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada neerukahjustuse astme järgi (vt lõik 4.2).

Nahareaktsioonid

Ravi alguses tekkiv palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem, millega seoses tekivad ka mädavillid, võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (ÄGEP, vt lõik 4.8) sümptom. Selle reaktsiooni korral tuleb ravi amoksitsilliiniga lõpetada ja amoksitsilliini igasugune edaspidine manustamine on vastunäidustatud.

Kui kahtlustatakse infektsioosset mononukleoosi, tuleb amoksitsilliini kasutamist vältida, sest seoses selle haigusega on pärast amoksitsilliini kasutamist esinenud morbilliformset löövet.

Jarischi-Herxheimeri reaktsioon

Jarischi-Herxheimeri reaktsiooni on täheldatud pärast amoksitsilliini kasutamist puukborrelioosi (Lyme’i tõve) raviks (vt lõik 4.8). Selle otseseks põhjuseks on amoksitsilliini bakteritsiidne toime Lyme’i tõbe tekitavale bakterile spiroheet Borrelia burgdorferi’le. Patsientidele tuleb selgitada, et see on Lyme’i tõve puhul tavaline ja harilikult iseenesest mööduv antibiootikumravi tagajärg.

Mittetundlike mikroorganismide vohamine

Pikaajaline kasutamine võib mõnel juhul põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainetega seoses on kirjeldatud antibiootikumidega seotud koliiti, mille raskusaste varieerub kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis mõelda sellele diagnoosile patsientide puhul, kellel tekib mis tahes antibakteriaalse ravimi manustamise ajal või järel kõhulahtisus. Kui peaks tekkima antibiootikumidega seotud koliit, tuleb ravi amoksitsilliiniga kohe katkestada, pidada nõu arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata neeru-, maksa- ja vereloomefunktsiooni. Kirjeldatud on maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja muutusi vererakkude arvus (vt lõik 4.8).

Antikoagulandid

Amoksitsilliini saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samal ajal kasutatakse antikoagulante. Hüübivusnäitajate hoidmiseks soovitavas vahemikus võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8)

Kristalluuria

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat, eelkõige parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav manustada piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetritega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Amoksitsilliini suurenenud sisaldus seerumis ja uriinis mõjutab tõenäoliselt teatud laboratoorseid analüüse. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis saadakse keemiliste meetodite kasutamisel sageli valepositiivsed tulemused.

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid.

Amoksitsilliin võib moonutada östriooli analüüsi tulemusi rasedatel naistel.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Probenetsiid

Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini tubulaarsekretsiooni neerudes. Probenetsiidi ja amoksitsilliini samaaegne kasutamine võib põhjustada amoksitsilliini kontsentratsiooni suurenemist ning pikemaajalist püsimist veres.

Allopurinool

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus.

Tetratsükliinid

Tetratsükliinid ja teised bakteriostaatilised ravimid võivad mõjutada amoksitsilliini bakteritsiidset toimet.

Suukaudsed antikoagulandid

Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ja teateid koostoimetest ei ole. Kirjanduses on siiski kirjeldatud rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemise juhtusid atsenokumarooli või varfariini saavatel patsientidel, kellele oli määratud amoksitsilliinikuur. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisades või ära jättes hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat

Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib selle toksilisus suureneda.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Reproduktiivtoksilisuse loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele kahjulikele toimetele. Piiratud andmed amoksitsilliini kasutamise kohta inimesel raseduse ajal ei näita kaasasündinud väärarengute suurenenud riski. Amoksitsilliin võib raseduse ajal kasutada, kui ravist oodatav kasu ületab sellega seotud võimalikud riskid.

Imetamine

Amoksitsilliin eritub väikestes kogustes rinnapiima, millega kaasneb võimalik sensibiliseerumise risk. Seetõttu võib rinnapiima saaval imikul esineda kõhulahtisust ja limaskestade seeninfektsioone, mille

tõttu võib olla vaja rinnaga toitmine katkestada. Amoksitsilliini tohib imetamise ajal kasutada ainult siis, kui raviarst on hinnanud riski ja kasu suhet.

Fertiilsus

Puuduvad andmed amoksitsilliini mõju kohta inimese fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringutes loomadel ei ole leitud toimeid viljakusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tekkida võivad kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja nahalööve.

Allpool on loetletud amoksitsilliini kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside kaupa.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud alljärgnevaid termineid. Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv

Mukokutaanne kandidiaas

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Pöörduv

leukopeenia

(sealhulgas

raske

 

neutropeenia

või

agranulotsütoos),

pöörduv

 

trombotsütopeenia ja hemolüütiline aneemia.

 

 

Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine (vt lõik

 

4.4).

 

 

 

 

 

 

Immuunsüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Rasked

allergilised

reaktsioonid,

sh

 

angioneurootiline

turse,

anafülaksia,

seerumtõbi

 

ja ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit (vt lõik

 

4.4).

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Jarischi-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Hüperkineesia, pearinglus ja krambid (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired

 

 

 

 

 

 

 

Kliiniliste uuringute andmed

 

 

 

 

 

 

 

*Sage

Kõhulahtisus ja iiveldus

 

 

 

 

*Aeg-ajalt

Oksendamine

 

 

 

 

 

Turuletulekujärgsed andmed

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Antibiootikumidega

seotud

koliit

(sh

 

pseudomembranoosne koliit ja

hemorraagiline

 

koliit, vt lõik 4.4).

 

 

 

 

 

 

7/14

 

 

 

 

 

 

 

Karuskeel

 

 

 

 

 

 

Maksa ja sapiteede häired

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Hepatiit ja kolestaatiline ikterus. AST ja/või ALT

 

aktiivsuse mõõdukas suurenemine.

 

 

Naha ja nahaaluskoe häired

 

 

 

 

 

 

 

Kliiniliste uuringute andmed

 

 

 

 

 

 

 

*Sage

Nahalööve

 

 

 

 

 

 

*Aeg-ajalt

Urtikaaria ja sügelus

 

 

 

 

Turuletulekujärgsed andmed

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Nahareaktsioonid

nagu

multiformne

erüteem,

 

Stevensi-Johnsoni

sündroom,

toksiline

 

epidermaalne

 

nekrolüüs,

bulloosne

ja

 

eksfoliatiivne

dermatiit,

äge

generaliseerunud

 

eksantematoosne pustuloos ning eosinofiilia ja

 

süsteemsete

sümptomitega

ravimireaktsioon

 

(DRESS) (vt lõik 4.4).

 

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

 

 

 

 

 

 

 

Väga harv

Interstitsiaalne nefriit

 

 

 

 

 

Kristalluuria (vt lõigud 4.4 ja 4.9)

 

 

* Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud kliinilistest uuringutest, kus osales kokku ligikaudu 6000 amoksitsilliini võtvat täiskasvanut ja last.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise nähud ja sümptomid

Tekkida võivad seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel on viinud neerupuudulikkuse tekkeni. Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mürgistuse ravi

Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule. Amoksitsilliin on vereringest hemodialüüsiga eemaldatav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: laia toimespektriga penitsilliinid, ATC-kood: J01CA04.

Toimemehhanism

Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib bakteriaalse peptidoglükaani (bakterite rakuseina koostisse kuuluv peamine ehituslik komponent) biosünteesi rajas ühte või enamat ensüümi (mida sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, ingl penicillin- binding proteins, PBP). Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma üksi manustatava amoksitsilliini toimespekter neid ensüüme tootvaid mikroorganisme.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised seosed

Amoksitsilliini efektiivsuse peamiseks määravaks teguriks peetakse aega, mis on üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T > MIK).

Resistentsusmehhanismid

Amoksitsilliiniresistentsuse peamised mehhanismid on:

inaktiveerumine bakterite toodetavate beetalaktamaaside tõttu;

penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust võib põhjustada või soodustada bakterite membraanide läbitungimatus või väljavoolupumba mehhanismid.

Läviväärtused

Amoksitsilliini MIK läviväärtused Euroopa antimikroobse tundlikkuse analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) 5. versiooni järgi.

Organism

 

MIK läviväärtus (mg/l)

 

 

 

 

 

Tundlik ≤

 

Resistentne >

 

 

 

 

Enterobacteriaceae

 

Staphylococcus spp.

Märkus

 

Märkus

Enterococcus spp.

 

Streptococcus grupid A, B, C, G

Märkus

 

Märkus

 

 

 

 

Streptococcus pneumoniae

Märkus

 

Märkus

Viridans-grupi streptokokid

0,5

 

 

 

 

 

Haemophilus influenzae

 

Moraxella catarrhalis

Märkus

 

Märkus

Neisseria meningitidis

0,125

 

Grampositiivsed anaeroobid, välja

 

arvatud

 

 

 

Clostridium difficile

 

 

 

 

 

 

 

Gramnegatiivsed anaeroobid

0,5

 

 

 

 

 

Helicobacter pylori

0,1259

 

0,1259

Pasteurella multocida

 

Liigiga mitteseotud läviväärtused

 

 

 

 

 

  1. Metsikut tüüpi Enterobacteriaceae liigitatakse aminopenitsilliinide suhtes tundlikeks. Mõnedes riikides eelistatakse E. coli ja P. mirabilis’e metsikut ktüüpi isolaadid liigitada vahepealse tundlikkusega mikroorganismideks. Sellisel juhul kasutage MIK läviväärtust S ≤ 0,5 mg/l
  2. Enamik stafülokokke toodavad penitsillinaasi ja need on amoksitsilliini suhtes resistentsed. Metitsilliiniresistentsed isolaadid on mõne erandiga resistentsed kõigi beetalaktaamantibiootikumide suhtes.
  3. Tundlikkus amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest ampitsilliini suhtes.
  4. A-, B-, C- ja G-rühma streptokokkide tundlikkus penitsilliinide suhtes on tuletatud tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes.
  5. Läviväärtused kehtivad ainult meningiiti mittepõhjustavate isolaatide kohta. Isolaatide puhul, mille tundlikkus ampitsilliini suhtes on vahepealne, tuleb vältida suukaudset ravi amoksitsilliiniga. Tundlikkus on tuletatud ampitsilliini MIK väärtuste alusel.
  6. Läviväärtused põhinevad intravenoossel manustamisel. Beetalaktamaaspositiivsed isolaadid tuleb lugeda resistentseiks.
  7. Beetalaktamaasi tootvad mikroorganismid tuleb lugeda resistentseiks.
  8. Tundlikkus amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes.
  9. Läviväärtused põhinevad epidemioloogilistel piirväärtustel (epidemiological cut-off values, ECOFF), mis eristavad metsiktüüpi isolaate vähenenud tundlikkusega isolaatidest.
  10. Liigiga mitteseotud läviväärtused põhinevad annustel vähemalt 0,5 g x 3 või 4 annust ööpäevas

Resistentsuse levimus võib valitud liikidel geograafiliselt ja ajas varieeruda ning soovitatav on lähtuda kohalikust teabest resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui resistentsuse kohalik profiil muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide korral ravimi kasulikkuse küsitavaks, tuleb küsida nõu ekspertidelt.

Mikroorganismide IN VITRO tundlikkus amoksitsilliini suhtes

Tavaliselt tundlikud liigid

Grampositiivsed aeroobsed bakterid

Enterococcus faecalis

Beetahemolüütilised streptokokid (rühmad A, B, C ja G)

Listeria monocytogenes.

Liigid, mille puhul võib olla probleemiks omandatud resistentsus.

Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Helicobacter pylori

Proteus mirabilis

Salmonella typhi

Salmonella paratyphi

Pasteurella multocida

Grampositiivsed aeroobsed bakterid

Koagulaasnegatiivsed stafülokokid

Staphylococcus aureus£

Streptococcus pneumoniae

Viridans’i rühma streptokokid

Grampositiivsed anaeroobsed bakterid

Clostridium spp.

Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid

Fusobacterium spp.

Muud

Borrelia burgdorferi

Loomupäraselt resistentsed organismid

Grampositiivsed aeroobsed bakterid

Enterococcus faecium

Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid

Acinetobacter spp

Enterobacter spp

Klebsiella spp

Pseudomonas spp

Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid

Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed)

Muud

Chlamydia spp

Mycoplasma spp

Legionella spp.

† Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.

£ Peaaegu kõik S. aureus’e tüved on amoksitsilliini suhtes resistentsed, sest toodavad penitsillinaasi.

Lisaks on amoksitsilliini suhtes resistentsed kõik metitsilliiniresistentsed tüved.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Amoksitsilliin dissotsieerub vesilahuses füsioloogilise pH juures täielikult. See imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi. Pärast suukaudset manustamist on amoksitsilliini biosaadavus ligikaudu 70%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (TMAX) on ligikaudu üks tund.

Allpool on esitatud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini annuses 250 mg kolm korda ööpäevas manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

CM A X

T MAX *

(0–24AUC H)

T ½

(µg/ml)

(h)

(µg.h/ml)

(h)

3,3 ±1,12

1,5 (1,0…2,0)

26,7 ±4,56

1,36 ±0,56

 

 

 

 

*Keskmine (vahemik)

 

 

 

Vahemikus 250...3000 mg on annuse ja biosaadavuse vahel lineaarne seos (mõõdetuna -iMAXC ja AUC alusel). Koos toiduga manustamine imendumist ei mõjuta.

Amoksitsilliini organismist eemaldamiseks võib kasutada hemodialüüsi.

Jaotumine

Ligikaudu 18% amoksitsilliini koguhulgast plasmas on seondunud valkudega ja näiv jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on amoksitsilliini leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ning peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetest ei ole saadud tõendeid ravimist pärinevate ainete olulisest peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima (vt lõik 4.6).

Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon

Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni 10...25%-le algannusest.

Eritumine

Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu.

Amoksitsilliini keskmine eritumise poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist eritub esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliini ühekordse 250 mg või 500 mg annuse manustamist muutumatul kujul uriiniga.

Erinevates uuringutes on leitud, et 24-tunnise perioodi jooksul eritub uriiniga 50...85% amoksitsilliinist.

Samaaegne probenetsiidi manustamine aeglustab amoksitsilliini eritumist (vt lõik 4.5).

Vanus

Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel sarnane. Väga väikestele lastele (sealhulgas enneaegsetele vastsündinutele) ei tohi renaalse eritumistee ebaküpsuse tõttu amoksitsilliini manustada sagedamini kui kaks korda ööpäevas. Et eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt neerufunktsiooni häireid, tuleb annuse valikul olla ettevaatlik ja kasu võib olla neerufunktsiooni jälgimisest.

Sugu

Amoksitsilliini suukaudsel manustamisel tervetele meestele ja naistele ei leitud, et sugu mõjutaks oluliselt amoksitsilliini farmakokineetikat.

Neerukahjustus

Amoksitsilliini kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni häirete raskusega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvannuse toksilisuse, genotoksilisuse, reproduktiiv- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliiniga läbi viidud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Magneesiumstearaat (E470b)

Polüvidoon K52 (E1201)

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Õhuke polümeerikate

Titaandioksiid (E171) Talk (E553b) Hüpromelloos (E464)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

4 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis temperatuuril kuni 25 °C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10 või 12 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH, Biochemiestrasse 10, A-6250 Kundl, Austria

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

12.1998/31.03.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2017