Accupro 20

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

ACCUPRO 10, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
ACCUPRO 20, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Kvinapriil

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Accupro ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Accupro võtmist
3.
Kuidas Accupro"t võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5.
Kuidas Accupro"t säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON ACCUPRO JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Accupro"t kasutatakse kõrgvererõhutõve ja südame paispuudulikkuse raviks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE ACCUPRO VÕTMIST

Ärge võtke Accupro"t
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) kvinapriilvesinikkloriidi või Accupro mõne koostisosa
suhtes.
-
kui teil on teadaolev eluohtlik allergiline reaktsioon (angioneurootiline turse või muu
angioödeem, ka varasema AKE- inhibiitorite kasutamise tagajärjel).
-
kui teil on neeruarteri ahenemine (ühe- või mõlemapoolne) või neerusiirdamise järgne seisund.
-
kui teil on vereringe seisukohast oluline südameklappide (aordi- või mitraalklappide) ahenemine
või südamelihase teatud haigestumus (hüpertroofiline kardiomüopaatia) ning primaarne
hüperaldosteronism.
-
kui teil on diagnoositud pärilik/idiopaatiline angioödeem.
-
kui te olete rase või imetate last rinnaga.

Kuna laste ravis puuduvad piisavad kogemused, ei tohi Accupro"t nende ravis kasutada.
Üle 65-aastastel patsientidel tuleb kontrollida neerude funktsiooni ja annust vähendada.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Accupro
-
kui te kannatate neerufunktsiooni raskete häirete (kreatiniini kliirens alla 10 ml/min) või saate
hemodialüüsi.
-
kui teil on esmane maksakahjustus või maksapuudulikkus.
-
kui intensiivravis dialüüsil või hemofiltratsioonil kasutatakse polüakrüülonitriil-
metallüülsulfonaat-high-flux-membraane (n AN. 69), ei tohi Accupro"t kasutada, sest on oht
anafülaktilise soki ja teiste eluohtlike sokireaktsioonide tekkeks. Dialüüsi või hemofiltratsiooni
vajadusel asendada ravim eelnevalt teise vererõhku langetava või südamepuudulikkuse vastase
ravimiga (mitte AKE-inhibiitor) või kasutada teist dialüüsimembraani.
Informeerige arsti ravist Accupro"ga, et arst teaks seda dialüüsravil arvestada.
-
LDL (low-density-lipoprotein)-afereesil (raske hüperkolesteroleemia puhul) dekstraansulfaadiga
võib samaaegne ravi AKE-inhibiitoritega anda eluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone.
-
Mõnikord võib AKE-inhibiitoritega ravitavatel patsientidel samaaegsel putukamürkide suhtes
(mesilase või herilase nõelamisel) desensibiliseeriva ravi käigus tekkida eluohtlikke
ülitundlikkusreaktsioone, nagu vererõhu liigne langus, hingamisraskused, oksendamine,
allergiline nahareaktsioon.
-
kui LDL-aferees või spetsiifiline ravi putukamürkide desensibiliseerimiseks on hädavajalikud,
tuleb Accupro asendada mõne teise vererõhku langetava või südamepuudulikkuse vastase
preparaadiga.
-
kui teil esineb südamepuudulikkus, äge südamelihaseinfarkt, ebastabiilne stenokardia või
raskekujuline hüpertoonia võib ravi alguses tekkida ülemäärane vererõhu langus. Ravi alguses
tuleks soolade ja vedeliku kadu võimalusel peatada ning korrigeerida diureetikumide annust.

Erandjuhtudel ja regulaarse kliinilise ning laboratoorse järelvalve all võib ravimit Accupro kasutada
järgmistel juhtudel: rasked neerude funktsiooni häired (kreatiniini kliirens 10...30 ml/min),
proteinuuria (üle 1g/ööpäevas), elektrolüütide tasakaalu häire, immuunreaktsiooni häired, sidekoe
haigused e kollagenoos (nt erütematoosne luupus, sklerodermia), samaaegne süsteemne ravi
preparaatidega, mis mõjutavad organismi immuunvastust (nt glükokortikoidid, tsütostaatikumid,
antimetaboliidid), allopurinooliga, prokaiinamiidiga või liitiumiga.

Ebapiisav vedeliku tarbimine, ülemäärane higistamine või dehüdratsioon võivad viia vedelikumahu
vähenemise tõttu ( ka diureetikumide kasutamine) vererõhu liigsele langusele. Teised vedelikumahu
vähenemise põhjused nagu oksendamine või kõhulahtisus võivad samuti vererõhku langetada. Enne
ravimi võtmist peate nõu pidama oma arstiga.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud
ilma retseptita ostetud ravimeid.

-
vererõhku langetavad ravimid tugevdavad Accupro toimet, eriti koos diureetikumidega;
-
mittesteroidsed põletiku- ja valuvastased ravimid (atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin)
vähendavad Accupro toimet;
-
kaaliumi preparaadid, kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, amiloriid,
triamtereen) suurendavad kaaliumi kontsentratsiooni seerumis;
-
liitium: liitiumi kontsentratsiooni suurenemine seerumis, millega kaasub südant ja närve
kahjustava toime tugevnemine;
-
narkootikumid, üldanesteetikumid - tugev vererõhu langus (ravi korral Accupro"ga informeerida
sellest narkoosiarsti!);
-
allopurinool, kasvajatevastased ravimid e tsütostaatikumid, immunosupressandid, süsteemsed
kortikosteroidid, prokaiinamiid - leukotsüütide arvu langus koostoimes Accupro"ga;
-
neuroleptikumid, imipramin - tugevneb Accupro vererõhku langetav toime;
-
suukaudsed suhkurtõve ravimid, insuliin: veresuhkrut langetava toime tugevnemine;
-
tetratsükliinid - väheneb tetratsükliini imendumine.

Jälgige palun, et eelpool nimetatut arvestataks ka lühiajalise ravi korral.

Accupro võtmine koos toidu ja joogiga
Vältima peaks keedusoola ületarbimist, kuna see vähendab Accupro vererõhku langetavat toimet. Alkoholi
liigtarbimine tugevdab alkoholi toimet.
Accupro"t võib võtta sõltumata söögikordadest.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Raseduse ajal on Accupro kasutamine vastunäidustatud. Sünnitusealised naised peavad Accupro ravi käigus
tarvitama usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Rasestumise korral Accupro foonravi ajal tuleb Accupro asendada mõne teise vererõhku langetava ravimiga,
vähendamaks võimalikku riski lootekahjustuste tekkeks, mis on eriti suur raseduse viimasel 6 kuul.
Imetamisperioodil on ravi Accupro"ga vastunäidustatud.
Informeerige arsti kui te olete rase, planeerite rasestuda või toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Olenevalt individuaalsest tundlikkusest võib esineda reaktsioonikiiruse aeglustumist, eelkõige ravikuuri
alguses, ravimi vahetamisel ning alkoholi samaaegsel tarvitamisel.


3.
KUIDAS ACCUPRO"T VÕTTA

Võtke Accupro"t alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti
või apteekriga.

Hüpertensioon

Kui te ei kasuta diureetikume on Accupro soovitatav algannus 10 mg või 20 mg, manustatuna üks kord
ööpäevas. Sõltuvalt ravitulemustest võib annust suurendada (annust kahekordistades) säilitusannuseni 20 mg
või 40 mg ööpäevas ning selle võib sisse võtta ühekordselt või jagatuna kaheks annuseks. Üldjuhul tuleb
annust vajadusel muuta pärast neljanädalast raviperioodi. Enamasti säilitatakse ravimi manustamisel üks kord
päevas pikaajaline kontroll ravi üle.
Kui te kasutate ka diureetikume, on kvinapriili soovitatav algannus 5 mg.

Südame paispuudulikkus

Soovitatav algannus on 5 mg üks või kaks korda ööpäevas. Seejärel tuleb teid hoolikalt jälgida
sümptomaatilise hüpotensiooni (vererõhu languse) suhtes. Kui Accupro algannus sobib, võib seda
muuta toimiva annuseni, mis on tavaliselt 10...40 mg päevas, mida võib võtta kahes võrdses osas koos
teiste ravimitega.

Kasutamine neerupuudulikkuse korral

Soovitatav algannus 5 mg on mõeldud neile, kelle kreatiniini kliirens ulatub üle 30 mL/min ning 2,5
mg neile, kelle kreatiniini kliirens on väiksem kui 30 mL/min. Kui algannust talutakse hästi, võib
edaspidi Accupro"t manustada kaks korda ööpäevas.

Kasutamine eakatel

Kõrge vanus üksi ei mõjuta kvinapriili tõhusust või ohutust. Seepärast on eakatel patsientidel
kvinapriili soovitatav algannus 10 mg üks kord ööpäevas, mida võib muuta vastavalt ravitulemustele.

Kui teil on tunne, et Accupro toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate Accupro"t rohkem kui ette nähtud
Võtke viivitamatult ühendust arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võtke
karp Accupro tablettidega endaga kaasa.

Kõige tõenäolisemalt võib esineda teil raske vererõhu langus e hüpotoonia, mida ravitakse tavaliselt
intravenoosselt vedelikumahu suurendamisega.

Kui te unustate Accupro"t võtta
Kui unustate ühe annuse võtmata, võtke tablett niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg
juba järgmise annuse jaoks. Sel juhul võtke järgmine tablett sel ajal, nagu pidite.
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Accupro põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on olnud peavalu, pearinglus, köha, väsimus, nohu, iiveldus ja/või
oksendamine ning lihasvalu. Tuleb märkida, et iseloomult on köha mitteproduktiivne, kestev ja kaob
pärast ravi katkestamist.
Harvemini on olnud ülitundlikkusreaktsioone, depressiooni, närvilisust, unisust, nägemise kadu (amblüoopia),
stenokardiat (valu südame piirkonnas), südame pekslemist, tahhükardiat (südame löögisageduse tõus), liigset
vererõhulangust, suu ja keele kuivust, kõhupuhitust, pankreatiiti, sügelust, nahalöövet, higierituse suurenemist,
liigesvalu, kuseteede põletikku, turseid, impotentsust, ja hüperkaleemiat (vere kaaliumi sisalduse tõus).

Kõige harvem on esinenud hemolüütilist aneemiat (kehvveresuse vorm), trombotsütopeeniat (trombotsüütide
vähesus veres), juuste väljalangemist ja nahapõletikku.

Üksikutel juhtudel on esinenud angioneurootilist turset, mille sümptomiteks võivad olla näo, jäsemete,
silmade, huulte, keele turse ning neelamis-või hingamisraskus. Sellisel juhul tuleb ravi otsekohe
katkestada ning pöörduda oma arsti poole.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS ACCUPRO"T SÄILITADA

Hoida temperatuuril kuni 25°C, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Accupro"t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele
päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas
hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Accupro sisaldab:

-
Toimeaine on kvinapriilvesinikkloriid.
Accupro10: 1 õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10,832 mg kvinapriilvesinikkloriidi, mis vastab
10 mg kvinapriilile.
Accupro 20: 1 õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 21,664 mg kvinapriilvesinikkloriidi, mis vastab
20 mg kvinapriilile.Abiained on kandelillavaha, krospovidoon, zelatiin, hüdroksüpropüültselluloos,
laktoosmonohüdraat, makrogool 400, raskealuseline magneesiumkarbonaat, magneesiumstearaat,
metüülhüdroksüpropüültselluloos, titaandioksiid (E 171).

Kuidas Accupro välja näeb ja pakendi sisu

Accupro 10 ­ valged kolmnurksed kaksikkumerad poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid,
mille ühele poolele on sissepressitud tähis"10".

Accupro 20 ­ valged ümmargused kaksikkumerad poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid
mille ühele poolele on sissepressitud tähis"20".

Polüamiid/alumiinium/PVC blister.
30 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.

Müügiloa hoidja

Pfizer Europe MA EEIG
Sandwich
Kent CT13 9NJ
Ühendkuningriik

Tootja

Gödecke GmbH
79090 Freiburg, Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal
Pirita tee 20
10127 Tallinn
Tel. +372 6 405 328


Infoleht on viimati kooskõlastatud: jaanuaris 2008

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

ACCUPRO 10, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
ACCUPRO 20, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tabletid sisaldavad kvinapriilvesinikkloriidi, mis vastab 10 mg ja 20 mg kvinapriilile.
INN. Quinaprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Accupro 10 ­ valged kolmnurksed kaksikkumerad poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid,
mille ühele poolele on sissepressitud tähis"10".

Accupro 20 ­ valged ümmargused kaksikkumerad poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid
mille ühele poolele on sissepressitud tähis"20".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.
Südame paispuudulikkus.

Märkus. Hüpertensiooniga patsientidel on kvinapriil efektiivne monoteraapiana või koos
tiasiiddiureetikumide ja beetablokaatoritega.
Südame paispuudulikkuse ravis on kvinapriil efektiivne manustatuna koos diureetikumidega ja/või
südameglükosiididega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Hüpertensioon

Monoteraapia: diureetikume mittekasutavatel patsientidel on kvinapriili soovitatav algannus 10 mg või
20 mg, manustatuna üks kord ööpäevas. Sõltuvalt ravitulemustest võib annust suurendada (annust
kahekordistades) säilitusannuseni 20 mg või 40 mg ööpäevas ning selle võib sisse võtta ühekordselt
või jagatuna kaheks annuseks. Üldjuhul tuleb annust vajadusel muuta pärast neljanädalast
raviperioodi. Enamasti säilitatakse ravimi manustamisel üks kord päevas pikaajaline kontroll ravi üle.
Patsiente on ravitud kvinapriiliannusega kuni 80 mg ööpäevas.

Manustamine koos diureetikumidega: patsientidel, kes peavad ravi diureetikumidega jätkama, on
kvinapriili soovitatav algannus 5 mg, mida võib hiljem tiitrida (nagu ülal kirjeldatud) vastavalt
vajadusele (vt lõik 4.5.)

Südame paispuudulikkus

Kvinapriil on näidustatud kombinatsioonis diureetikumidega ja/või südameglükosiididega. Südame
paispuudulikkusega patsientidel on soovitatav algannus 5 mg üks või kaks korda ööpäevas. Seejärel
peab patsienti hoolikalt jälgima sümptomaatilise hüpotensiooni suhtes. Kui kvinapriili algannus sobib,

1
võib seda tiitrida toimiva annuseni, mis on tavaliselt 10...40 mg päevas ja manustatakse kahes võrdses
osas koos teiste ravimitega.

Kasutamine neerupuudulikkuse korral

Vt lõik 4.4. Kineetilised andmed näitavad, et kvinapriili eliminatsioon sõltub neerufunktsioonist.
Kvinapriili soovitatav algannus 5 mg on mõeldud patsientidele, kelle kreatiniini kliirens ulatub üle 30
mL/min ning 2,5 mg neile, kelle kreatiniini kliirens on väiksem kui 30 mL/min. Kui algannust
talutakse hästi, võib edaspidi kvinapriili manustada kaks korda päevas. Püsiva hüpotensiooni
puudumisel või kui neerufunktsioon ei ole märgatavalt halvenenud, võib ravitulemustele ja
hemodünaamilistele näitajatele põhinedes annust nädalase raviperioodi järgselt suurendada.
Soovitatavad stardiannused, mis põhinevad neerupuudulikkusega patsientide ravitulemustel ja
farmakokineetilistel andmetel, on toodud allpool.

Kreatiniini kliirens
Maksimaalne soovitatav algannus
(mL/min) (mg)
>60 10
30...60
5
10...30
2,5
<10

Väheste kogemuste tõttu ei saa hetkel spetsiifilisi annustamissoovitusi anda.

Kasutamine eakatel

Kõrge vanus üksi ei mõjuta kvinapriili tõhusust või ohutust. Seepärast on eakatel patsientidel
kvinapriili soovitatav algannus 10 mg üks kord päevas, mida võib tiitrida vastavalt ravitulemustele.

Kasutamine lastel

Lastel ei ole kvinapriili ohutust ja toimet uuritud.

4.3 Vastunäidustused

Kvinapriil on vastunäidustatud patsientidele, kes on ülitundlikud toimeaine või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes, samuti neile, kellel on esinenud angioödeem seoses varasema angiotensiini
konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorraviga. Ristuvat ülitundlikkust teiste AKE-inhibiitorite vastu
ei ole hinnatud.
Pärilik/idiopaatiline angioödeem.
Rasedus ja imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pea ja kaela angioödeem
Angioödeemi on esinenud patsientidel, keda on ravitud angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoritega, sh 0,1% kasutasid kvinapriili. Kui tekib kõri striidor või näo, kaela, keele, või
kõripealise angioödeem, tuleb kvinapriilravi otsekohe katkestada. Patsienti tuleb ravida vastavalt
üldtunnustatud meetoditele ja hoida jälgimisel turse taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirdub näo ja
huultega, on olukord tavaliselt ravita lahenenud, sümptomaatiliseks raviks võib kasutada
antihistamiinikume. Kõri angioödeem võib lõppeda surmaga. Keele-, kõripealise- või kõriturse
esinemisel, mis tõenäoliselt viib hingamisteede sulgusele, on vaja rakendada kiiret sobivat ravi.
Soovitatav on kohe subkutaanselt manustada adrenaliini 0,001% lahust (0,3...0,5 ml), kuid ravi ei pea
piirduma ainuüksi sellega.

AKE-inhibiitorravi saanud mustanahalistel patsientidel on kirjeldatud suuremat angioödeemi
esinemissagedust võrreldes mitte-mustanahaliste patsientidega. Samuti on märgitud, et kontrollitud
kliinilistes uuringutes on mustanahalistel patsientidel AKE- inhibiitorite toime vererõhule väiksem kui

2
mitte-mustanahalistel patsientidel. Angioödeemi esinemissagedust kvinapriilravi ajal on kirjeldatud
kahes suures avalikus ravimuuringus, kus hinnati kvinapriili mõju hüpertensioonile. Ühes uuringus,
kus osales 1656 mustanahalist ja 10 583 mitte-mustanahalist patsienti, esines angioödeemi hoolimata
lisaravimite manustamisest 0,3% mustanahalisel ja 0,39% mitte-mustanahalisel patsiendil. Teises
uuringus (osales 1443 mustanahalist ja 9300 mitte-mustanahalist) oli angioödeemi esinemissagedus
mustanahalistel 0,55% ja mitte-mustanahalistel patsientidel 0,17%.

Seedetrakti angioödeem
Seedetrakti angioödeemi on AKE-inhibiitorravi saanud patsientidel varem kirjeldatud. Patsiendid
kaebasid kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma). Mõnedel juhtudel näo angioödeemi
eelnevalt anamneesis ei olnud ning C-1 esteraasitase oli normis. Angioneurootiline turse diagnoositi
kõhuõõne kompuutertomograafia- või ultraheliuuringu abil või operatsiooni käigus ning kõik
eelnimetatud sümptomid kadusid pärast AKE-inhibiitorravi katkestamist. Seedetrakti angioödeemi
tuleb meeles pidada kõhuvaluga AKE-inhibiitoreid kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnoosis48.

AKE-inhibiitorravi mittesaanud patsientidel, kellel on varem esinenud AKE-inhibiitoritega
mitteseotud angioödeem, võib AKE-inhibiitorite hilisemal kasutamisel kujuneda suurem risk
angioödeemi tekkeks.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Desensibilisatsioon
Patsientidel, kes on kasutanud AKE-inhibiitoreid putukamürkide poolt vallandatavate allergiliste
reaktsioonide ärahoidmisele suunatud desensibiliseeriva ravi ajal, on esinenud eluohtlikke
ülitundlikkusreaktsioone. Sellistel patsientidel on taolisi reaktsioone saanud vältida AKE-inhibiitorravi
ajutise katkestamisega, kuid ravi taasalustamisel ülitundlikkusreaktsioon kordub.

LDL-i aferees
Anafülaktilised reaktsioonid võivad esineda patsientidel, kes on läbi teinud väikese tihedusega
lipoproteiini (LDL) afereesi koos dekstraansulfaadi imendumisega ning samal ajal kasutavad AKE-
inhibiitoreid.

Hemodialüüs
Kliiniline kogemus on näidanud, et patsientidel, kes on saanud hemodialüüsi, mille käigus kasutati
teatud high-flux-membraane (näiteks polüakrüülnitriilmembraanid), tekib tõenäoliselt
ülitundlikkusreaktsioon, kui samal ajal kaasneb AKE-inhibiitorravi. Sellist kombinatsiooni tuleb
vältida, kasutades teisi hüpertensioonivastaseid ravimeid või teisi membraane hemodialüüsiks.

Hüpotensioon
Tüsistumata hüpertensiooniga kvinapriilravi saavatel patsientidel on harva esinenud sümptomaatilist
hüpotensiooni. Kuid see on võimalik AKE-inhibiitorravi tagajärg soolade/hüpovoleemia käes
kannatavatel patsientidel, samuti ka neil, keda on eelnevalt ravitud diureetikumidega, kellel on
soolavaene dieet või kes saavad dialüüsi.

Patsientidel, kes on kvinapriilravi alustamisel kasutanud diureetikume, võib ilmneda sümptomaatiline
hüpotensioon. Diureetikume kasutanud patsientide puhul tuleb võimalusel enne kvinapriilraviga
alustamist kaheks-kolmeks päevaks diureetikumide manustamine peatada. Kui ainult kvinapriiliga
vererõhk kontrolli alla ei jää, tuleb uuesti alustada diureetikumraviga. Kui diureetikume ei ole
võimalik ära jätta, alustage kvinapriili väikesest algannusest (vt lõik 4.5).

Kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel, kellel on risk tugeva hüpotensiooni tekkeks, tuleb
meditsiinilise järelevalve all alustada soovitatud annuses kvinapriilraviga. Neid patsiente peab
tähelepanelikult jälgima esimese kahe ravinädala jooksul ning kvinapriiliannuse suurendamisel.

Sümptomaatilise hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient panna lamavasse asendisse ja võimalusel
alustada veenisiseselt füsioloogilise lahuse ülekannet. Lühiajaline hüpotensiivne reaktsioon ei ole

3
vastunäidustuseks edasisele ravile. Siiski peab selliste juhtude esinemisel kaaluma kvinapriili või
kaasneva diureetikumravi väiksemate annuste ordineerimist.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tuleb vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele
manustada AKE inhibiitoreid ettevaatlikult ning vältida nende kasutamist kardiogeense soki ja
hemodünaamiliselt märkimisväärselt väljendunud takistuse puhul, kuna esineb suurem oht
hüpotensiooni tekkeks ning südame, peaaju ja neerude verevarustuse halvenemiseks.

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE-inhibiitoreid on mittetüsistunud hüpertensiooniga patsientidel harva seostatud agranulotsütoosi
ja luuüdi funktsiooni pärssimisega. Tõenäolisem on seos neerupuudulikkusega patsientidel, eriti
kaasuvate kollagenooside puhul. Kvinapriilravi ajal on agranulotsütoosi harva kirjeldatud. Nagu teiste
AKE-inhibiitorite kasutamisel, tuleb ka kollageenhaiguse ja/või neeruhaigusega patsientidel
leukotsüütide hulka veres kontrollida.

Fetaalne/neonataalne haigestumus ja suremus
Vt lõik 4.6 Rasedus ja imetamine.

Neerufunktsiooni häire
Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) pärssimise tulemusena võib tundlikel inimestel
oodata muutusi neerufunktsioonis. Raske südamepuudulikkusega patsientidel, kelle neerufunktsioon
sõltub RAAS-i aktiivsusest, võib ravi AKE-inhibiitoritega, sh kvinapriiliga, põhjustada oliguuriat
ja/või asoteemiat ning väga harva ägedat neerupuudulikkust ja/või surma.

Kreatiniini kliirensi vähenemisel kvinaprilaadi poolestusaeg pikeneb. Patsientidel, kelle kreatiniini
kliirens on <60 ml/min, peab kasutama kvinapriili väiksemat algannust (vt lõik 4.2). Nende patsientide
puhul tuleb ravitulemusi jälgides annust ülespoole tiitrida. Samuti peab jälgima neerufunktsiooni,
kuigi vastavalt esialgsetele uuringutulemustele ei põhjusta kvinapriil jätkuvat neerufunktsiooni
halvenemist.

Mõnedel hüpertensiooni või südamepuudulikkusega patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud
selget neerude veresoonkonna haigust, on veres jääklämmastiku ja kreatiniini väärtused suurenenud,
mis enamjaolt on väheoluline ja mööduv, eriti kui kvinapriili võeti täiendavalt koos diureetikumidega.
See juhtub tõenäolisemalt patsientidel, kellel esines juba eelnevalt neerupuudulikkus. Vajalikuks võib
osutuda diureetikumide ja/või kvinapriiliannuse vähendamine ja/või katkestamine.

Kliinilistes uuringutes on ühe- või mõlemapoolse neeruarteri stenoosi ja hüpertensiooniga patsientidel
AKE-inhibiitorravi järel täheldatud jääklämmastiku ja kreatiniini väärtuste suurenemist seerumis.
Taolised tõusud olid enamjaolt alati pärast AKE-inhibiitor- ja diureetikumravi katkestamist
pöörduvad. Sellistel patsientidel peab neerufunktsiooni kontrollima esimese paari ravinädala jooksul.

Maksafunktsiooni häire
Kui kvinapriili kombineeritakse diureetikumidega, tuleb seda maksafunktsiooni häire või progressiivse
maksahaigusega patsientidel ettevaatusega kasutada, sest juba väike vedeliku ja elektrolüütide
tasakaalu muutus võib esile kutsuda maksakooma. Kvinapriili metabolism kvinaprilaadiks on
tavaliselt sõltuv maksa esteraasist. Alkohoolse maksatsirroosiga patsientidel on kvinaprilaadi
kontsentratsioon vähenenud tingituna kvinapriili deesterisatsiooni häirumisest.

Hüperkaleemia ja kaaliumi säästvad diureetikumid
Nagu teiste AKE-inhibiitorite puhul, võib ka kvinapriili monoteraapiana kasutavatel patsientidel
kaaliumisisaldus veres suureneda. Kui ravimit kasutada kombinatsioonis teiste ravimitega, võib
kvinapriil tiasiiddiureetikumidest tingituna hüpokaleemiat vähendada. Kvinapriili ei ole täiendava
ravina koos kaaliumisäästvate diureetikumidega uuritud. Riski tõttu hilisemale kaaliumi väärtuse
suurenemisele seerumis on soovitatud kombineeritud ravi kaaliumisäästvate diureetikumidega alustada
suure ettevaatusega. Täpselt tuleb jälgida patsiendi kaaliumitaset seerumis (vt ülalt Hüpotensioon ja
lõik 4.5).

4

Hüpoglükeemia ja diabeet
AKE-inhibiitoreid on seostatud hüpoglükeemia tekkega diabeetikutel, kes saavad diabeedi tõttu
insuliin- või tablettravi. Vajalik on diabeediga patsientide täpne kontroll.

Köha
Köha võib esineda AKE-inhibiitorite, sh kvinapriili kasutamisel. Köha on iseloomult
mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi katkestamist. AKE-inhibiitoreist tingitud köhaga tuleb
arvestada köha diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia
Peab olema ettevaatlik, kui patsient teeb läbi suure lõikuse või anesteesia, sest on tõestatud, et
angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid blokeerivad sekundaarselt pärast kompensatoorse
reniini eritumist angiotensiin II moodustumist. See võib põhjustada hüpotensiooni, mida saab
korrigeerida veremahu suurendamisega.

Patsiendiinfo

Rasedus
Fertiilses eas naispatsientidele peab rääkima AKE-inhibiitorite kasutamise tagajärgedest raseduse
teisel ja kolmandal trimestril. Need patsiendid peavad kohe oma rasedusest arstile teatama.

Angioneurootiline turse
Angioödeem, mille juurde kuulub ka kõriturse, võib esineda eriti pärast kvinapriili esimese annuse
manustamist. Patsientidele tuleb selgitada, et angioödeemile vihjavate märkide või sümptomite (näo,
jäsemete, silmade, huulte, keele turse ning neelamis- või hingamisraskus) tekkimisel tuleb otsekohe
kvinapriilravi lõpetada ja pidada nõu oma arstiga.

Hüpotensioon
Patsiente tuleb hoiatada pearingluse esinemise eest, eriti kvinapriilravi esimesel paaril päeval. Kui
esineb minestust, tuleb ravi katkestada ja pidada nõu oma arstiga.

Kõiki patsiente tuleb hoiatada, et ebapiisav vedeliku tarbimine, ülemäärane higistamine või
dehüdratsioon võivad viia vedelikumahu vähenemise tõttu vererõhu liigsele langusele. Teised
vedelikumahu vähenemise põhjused nagu oksendamine või kõhulahtisus võivad samuti vererõhku
langetada. Patsiendid peaksid nõu pidama oma arstiga.

Hüperkaleemia
Patsiendid ei tohi kasutada täiendavalt kaaliumi või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid ilma oma
arstiga nõu pidamata.

Neutropeenia
Patsiendid peavad kiiresti teatama igast võimalikust infektsiooninähust (näiteks kurguvalu, palavik),
sest need võivad olla neutropeenia esinemistunnuseks.

Kirurgia/anesteesia
Patsiendid, kellel on plaanis operatsioon ja/või anesteesia, peavad teavitama oma arsti, kui nad
kasutavad AKE-inhibiitoreid.

MÄRKUS
Nagu paljude teiste ravimite puhul, on ka kvinapriilravi saavale patsiendile tagatud teatud hulk teavet.
Teave on mõeldud selle ravimi efektiivseks ja ohutuks kasutamiseks. Kõiki võimalikke ebasoodsaid
või ettenähtud toimeid ei ole avaldatud.

4.5 Koostoimed ravimitega ja muud koostoimed

Tetratsükliin ja teised magneesiumiga reageerivad ravimid

5
Tetratsükliini manustamine kvinapriiliga vähendab tetratsükliini imendumist ligikaudu 28...37%
patsientidest. Absorptsiooni vähenemine on tingitud kvinapriilitabletis sisalduvast abiainest
magneesiumkarbonaadist. Sellise toimega peab kvinapriili ja tetratsükliini koosmanustamisel
arvestama.

Liitium
Patsientidel, kes on saanud liitiumi lisaks AKE-inhibiitorravile, on esinenud liitiumitaseme tõusu
seerumis ja liitiumi toksiliste sümptomite ilmnemist. See on tingitud nende ainete võimest naatriumi
organismist välja viia. Neid ravimeid tuleb ettevaatlikult koos manustada, samuti on soovitatav
regulaarne liitiumi kontroll seerumis. Diureetikumidega koosmanustamisel võib liitiumi toksilisuse
risk suureneda.

Teised ained
Kliiniliselt mitteolulised farmakokineetilised koostoimed esinesid kvinapriili kasutamisel koos
propranolooli, hüdroklorotiasiidi, digoksiini või tsimetidiiniga.

Varfariini ühe annuse hüübimisvastane toime (mõõdetakse protrombiini aja abil) ei muutunud
märkimisväärselt, manustades samaaegselt kvinapriili kaks korda ööpäevas.

Manustades mitu korda atorvastatiini 10 mg annust koos 80 mg kvinapriiliga, annab see tulemuseks
mitteolulisi muutusi atorvastatiini püsivates farmakokineetilistes parameetrites.

Täiendav diureetikumravi
Nagu teistegi AKE-inhibiitoritega, võib diureetikume kasutavatel patsientidel, eriti hiljuti
diureetikumraviga alustanutel, vererõhk mõnikord kiiresti pärast kvinapriilraviga alustamist langeda.
Hüpotensiivset efekti pärast kvinapriili esimest annust võib vähendada, katkestades diureetikumi
manustamise mõneks päevaks enne kvinapriilraviga alustamist. Kui diureetikumide kasutamist ei ole
võimalik katkestada, tuleb kvinapriili algannust vähendada. Diureetikumidega jätkavaid patsiente
tuleb pärast kvinapriili algannuse manustamist arstliku kontrolli all kaks tundi jälgida (vt lõigud 4.4 ja
4.2).

Seerumi kaaliumi vähendavad ained
Kvinapriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor, mis on võimeline langetama
aldosteroonitaset, mis omakorda võib põhjustada kaaliumi retentsiooni. Seepärast tuleb kvinapriili
täiendavat ravi kaaliumisäästvate diureetikumidega (näiteks spironolaktoon, triamtereen või
amiloriid), kaaliumiga või kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega kasutada ettevaatusega ja kaaliumi
asjakohase jälgimisega seerumis (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
Ravim on raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal vastunäidustatud.

AKE-inhibiitorid võivad põhjustada fetaalset ja neonataalset haigestumust ja suremust, kui neid
kasutavad rasedad naised. Enne, kui kvinapriili raseduse ajal kasutada, tuleb arvestada võimalike
ebasoodsate toimetega lootele. Kui naine rasestub kvinapriilravi ajal, tuleb ravimi võtmine katkestada.

Kui AKE-inhibiitoreid on kasutatud raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal, on vastsündinutel
esinenud hüpotensiooni, neerukahjustust, koljuluude hüpoplaasiat ja/või surma. Samuti on esinenud
oligohüdramnioni ja sellega seoses loote neerufunktsiooni nõrgenemist, jäsemete kokkutõmbeid, näo-
ja ajukolju deformatsioone, hüpoplastiliste kopsude arengut ning üsasisese kasvu peetust. Kuigi need
soovimatud toimed ei ole tingitud ravimi võtmisest raseduse esimesel trimestril, tuleks rasedat, kes on
esimese trimestri ajal ravimit tarvitanud, sellest teavitada. Sellegipoolest tuleb ravimi võtmine
katkestada kohe, kui naine rasestub AKE-inhibiitorite kasutamise ajal.

Teised AKE-inhibiitorite võimalikud riskid lootele/vastsündinule on üsasisene kasvupeetus,
enneaegsus ja avatud arterioosjuha; samuti on esinenud loote surma. Siiski ei ole selge, kas need juhud

6
on seotud AKE-inhibiitorite kasutamisega või on põhjuseks ema diagnoosimata haigus. Ei ole teada,
millised on AKE-inhibiitorite soovimatud toimed lootele, kui neid kasutatakse raseduse esimesel
trimestril.

Üsasiseselt AKE-inhibiitoritega kokku puutunud imikuid peab tähelepanelikult jälgima hüpotensiooni,
oliguuria ja hüperkaleemia suhtes. Kui esineb oliguuria, tuleb vajadusel toetada vererõhku ja neerude
perfusiooni.

Imetamine

AKE-inhibiitorid, sh kvinapriil, erituvad rinnapiima vähesel määral ning seepärast tuleb tähelepanelik
olla, kui kvinapriili manustatakse imetavale emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Aktiivne tegutsemisvõime nagu liikuvate masinatega töötamine või autojuhtimine võib eriti
kvinapriilravi alguses väheneda.

4.8 Kõrvaltoimed

Kvinapriili ohutust on hinnatud 4960 isikul ja patsiendil ning ta on hästi talutav. Kontrollitud
kliinilises uuringus osales 3203 patsienti (nende seas 655 eakat). Kvinapriili on pikaajalise ohutuse
kontrollimiseks hinnatud 1400 patsiendi seas, keda on ravitud üks aasta või rohkem.

Kõrvaltoimed olid oma olemuselt tavaliselt mõõdukad ja mööduvad. Kõige sagedasemad kliinilised
kõrvaltoimed kontrollitud uuringus olid peavalu (7,2%), pearinglus (5,5%), köha (3,9%), väsimus
(3,5%), nohu (3,2%), iiveldus ja/või oksendamine (2,8%) ning lihasvalu (2,2%). Tuleb märkida, et
iseloomult on köha mitteproduktiivne, kestev ja laheneb pärast ravi katkestamist.

Kontrollitud kliinilises uuringus tuli ravi kõrvaltoimete tõttu katkestada 5,3% kvinapriilravi saanud
patsiendil.

Kõrvaltoimed, mis esinesid 1% või enamal kontrollitud kliinilise uuringu 3203 patsiendist, keda raviti
kvinapriiliga monoteraapiana või kombinatsioonis diureetikumraviga, on toodud allpool. Võrdluseks
on antud kõrvaltoimete esinemissagedus 655 patsiendi seas, kes olid 65-aastased või vanemad.
Esitatud on tulemused ka uuringu kohta, milles osales 2005 patsienti, kelle hüpertensiooni raviti
kvinapriiliga monoteraapiana.

Kontrollitud uuringus osalenud patsientide arv protsentides


Kvinapriil ±
Diureetikum Monoteraapia Platseebo

%
Kõrvaltoime
Üldarv
65 aastat
%
%

N=3203
N=655
N=2005
N=579
Peavalu 7,2
4,0
8,1
16,9
Pearinglus 5,5
6,6
4,1
4,3
Köha 3,9
4,1
3,2
1,4
Väsimus 3,5
3,5
3,2
2,1
Iiveldus/oksendamine 2,8 3,8 2,3 2,6
Lihasvalu 2,2
1,2
1,7
3,3
Kõhulahtisus 2,0
2,4
1,9
1,0
Valu rinnus
2,0
1,8
1,2
1,9
Kõhuvalu 1,9
1,8
2,0
2,2
Seedehäired 1,6
1,2
1,9
1,2
Õhupuudus 1,5
2,3
0,9
0,5
Valu seljas
1,4
1,7
1,3
1,0

7
Neelupõletik 1,3
0,5
1,5
1,9
Unetus 1,3
0,8
1,3
0,7
Hüpotensioon 1,1
1,8
1,0
0,0
Paresteesiad 1,1
0,9
1,0
0,9

Sisaldab 454 kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu ravitud patsienti.
Sisaldab vaid hüpertensiooni tõttu ravitud patsiente.

Kliinilised kõrvaltoimed, mis tõenäoliselt, võimalusel või kindlasti on omavahel seotud või
ebamääraselt seotud raviga, esinevad 0,5...<1%-l (välja arvatud need, mis on märgitud) kvinapriiliga
ravitud (monoteraapiana või kombinatsioonis diureetikumiga) patsiendist, kes osalesid kontrollitud või
mittekontrollitud uuringus. Kõige väiksema sagedusega kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes või
turustamisjärgsetes kogemusprogrammides (tähistatud tärniga ) on toodud allpool.

Vere- ja lümfisüsteemi haigused: hemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi haigused: ülitundlikkusreaktsioonid.

Psühhiaatrilised haigused: depressioon, närvilisus.

Närvisüsteemi haigused: somnolentsus, pearinglus.

Silmahaigused: amblüoopia.

Südamehaigused: stenokardia, südame pekslemine, tahhükardia

Veresoonkonna haigused: posturaalne hüpotensioon, sünkoop, vasodilatatsioon.

Seedetrakti haigused: suu ja keele kuivus, kõhupuhitus, pankreatiit.

Naha ja nahaaluskoe haigused: alopeetsia, eksfoliatiivne dermatiit, suurenenud higistamine,
pemfigus, fotosensitiivsed reaktsioonid, sügelus, nahalööve.

Lihas- ja luukonna ning sidekoe haigused: liigesvalu.

Neeru ja urotrakti haigused: kuseteede infektsioonid.

Reproduktiivorganite ja rindade haigused: impotentsus.

Üldhaigused ja manustamiskoha seisundid: turse (perifeerne ja üldine).

Üksikjuhud: angioneurootilist turset (0,1%) on esinenud kvinapriili tarvitanud patsientidel (vt lõigud
4.3 ja 4.4). Eosinofiilset pneumoniiti ja hepatiiti on esinenud teiste AKE-inhibiitorite kasutamisel,
kuid väga harva kvinapriiliga.

Muutused laboratoorsetes näitajates

Agranulotsütoosi ja neutropeeniat on esinenud harva ning nende seos kvinapriiliga on ebaselge (vt lõik
4.4).

Hüperkaleemia: (vt lõik 4.4).

Kreatiniin ja jääklämmastik veres: kreatiniini ja jääklämmastiku hulga suurenemist seerumis (>1,25
korda üle normi) on täheldatud 2% juhtudest ja vastavalt 2% kvinapriili monoteraapiana saanud
patsientidest. Selline tõus esineb suurema tõenäosusega neil patsientidel, kes saavad täiendavalt

8
diureetikumravi, kui neil, kes kasutavad ainult kvinapriili. Selline tõus on ravi jätkamisel sageli
pöörduv.

4.9 Üleannustamine

Kvinapriili suukaudne LD50 hiirtel ja rottidel kõigub vahemikus 1440...4280 mg/kg.

Kvinapriilile ei ole teada spetsiifilist antidooti. Kõige tõenäolisem kliiniline ilmnemine on raske
hüpotensiooni sümptomaatika, mida ravitakse tavaliselt intravenoosselt vedelikumahu
suurendamisega. Ravi on sümptomaatiline ja toetav ning lisaks tuleb patsienti meditsiiniliselt jälgida.
Hemodialüüsil ja peritoneaaldialüüsil on kvinapriili ja kvinaprilaadi eliminatsioonis väike mõju.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA06

Kvinapriilvesinikkloriid on kvinapriili sool, nonsulfhüdrüüli etüülester, angiotensiini konverteeriva
ensüümi (AKE) inhibiitor, kvinaprilaat.

Kvinapriiliannuse 10...40 mg manustamisel mõõduka hüpertensiooniga patsientidele on tulemuseks
vererõhu langus nii istudes kui ka seistes ning minimaalne toime südame löögisagedusele. Vererõhku
langetav toime algab ühe tunni möödudes. Maksimaalne toime saabub tavaliselt 2...4 tunni jooksul
pärast manustamist. Maksimaalne vererõhku langetav toime ilmneb mõnedel patsientidel pärast
kahenädalast raviperioodi. Soovitatavate annuste kasutamisel püsib antihüpertensiivne toime enamusel
patsientidest 24-tunnise annustamisskeemi ja pikaajalise ravi korral.

Hüpertensiooniga haigetel läbi viidud hemodünaamilistest uuringutest on selgunud, et kvinapriilist
tingitud vererõhu alanemisega on kaasnev kogu perifeerse resistentsuse ja renaalse vaskulaarse
resistentsuse vähenemine. Südame löögisageduses, südame indeksis, neerude perfusioonis,
glomerulaarfiltratsioonis või filtratsiooni fraktsioonis muutused puuduvad või on minimaalsed.

Täiendav ravi tiasiidi tüüpi diureetikumidega ja/või beeta-blokaatori lisamine suurendab kvinapriili
antihüpertensiivset toimet, langetades vererõhku rohkem, kui teised ained üksi seda teeksid.

Terapeutilised toimed ilmnevad ühtemoodi nii eakatel (65 aastastel) kui ka noortel täiskasvanud
patsientidel. Kasutatud on ühesugust ööpäevast annust, samuti ei suurenenud kõrvaltoimete
esinemissagedus eakatel inimestel.

Kvinapriili manustamine kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidele vähendab perifeerset
vaskulaarset resistentsust, langetab keskmist arteriaalset rõhku, süstoolset ja diastoolset vererõhku,
kopsukapillaaride kiilrõhku ning suurendab südame väljutusmahtu.

Valikulise koronaaride sunteerimise läbi teinud 149 patsiendil vähendas ravi 40 mg kvinapriiliga
platseeboga võrreldes operatsioonijärgsete isheemiliste juhtude esinemissagedust üheaastase
jälgimisperioodi jooksul.

Patsientidel, kellel on dokumenteeritud koronaararterite haigus, kuid kellel ei ole ilmset
hüpertensiooni või südamehaigust, parandab kvinapriil endoteeli häirunud funktsiooni; uuriti
koronaar- ja õlavarreartereid.

Kvinapriil parandab endoteliaalset funktsiooni lämmastikoksiidi suurenenud kättesaadavuse abil.
Endoteliaalset düsfunktsiooni on peetud tähtsa patofüsioloogilise mehhanismina koronaararterite
haiguse tekke aluseks. Paranenud endoteliaalfunktsiooni kliinilist tähendust ei ole kindlaks tehtud.


9
Toimemehhanism
Kvinapriil deesteriseeritakse kiiresti kvinaprilaadiks (kvinapriili dihape, peamine metaboliit), mis nii
inim- kui ka loomkatsetes on tugev angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. AKE on
peptidüülpeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I konversiooni vasokonstriktoorset toimet omavaks
angiotensiin II-ks, mis on seotud vaskulaarse kontrolli ja funktsiooniga mitme erineva mehhanismi
kaudu, sh aldosterooni sekretsiooni stimulatsiooni kaudu neerupealiste koores. Kvinapriili toimeks
inimestel ja loomadel on tsirkuleeriva ning kudedes oleva AKE aktiivsuse pärssimine, vähendades
seeläbi vasopressori aktiivsust ja aldosterooni sekretsiooni. Angiotensiin II negatiivse
tagasisidemehhanismi takistamine reniini sekretsiooni suhtes viib vereplasma reniini aktiivsuse
suurenemisele.

Et antihüpertensiivse toime peamine mehhanism käib läbi reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi,
avaldab kvinapriil vererõhku langetavat mõju ka neile patsientidele, kellel on hüpertensioon väikese
reniiniväärtuse juures. Kvinapriil monoteraapiana oli efektiivne vererõhku langetav ravim kõikides
uuringutes erinevate rassidega, kuigi mustanahalistel (tavaliselt ülekaalukalt väikese reniinisisaldusega
grupp) esines teatav väiksem toime kui mittemustanahalistel. AKE on identne kininaas II-ga. See on
ensüüm, mis vähendab bradükiniinisisaldust ja on tugeva vasodilatatiivse omadusega peptiid; kas
bradükiniini tõusnud tase on seotud ka terapeutilise toimega, jääb praegu veel selgusetuks.

Loomkatsetes ületab kvinapriili antihüpertensiivne toime inhibeeriva toime tsirkuleerivale AKE-le,
sest AKE inhibeerimine kudedes on tihedamalt seotud antihüpertensiivse efekti kestusega.

AKE-inhibiitorid, sealhulgas kvinapriil, võivad suurendada insuliinitundlikkust.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Suukaudsel manustamisel saabub kvinapriili maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes ühe tunni
jooksul. Tuginedes uriinis tuvastatud kvinapriilile ja tema metaboliitidele, on tema biosaadavus
ligikaudu 60%. 38% suu kaudu manustatud kvinapriilist on reeglina kättesaadav kvinaprilaadina.
Kvinapriili poolestusaeg plasmas on umbes 1 tund. Kvinaprilaadi maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 2 tundi pärast kvinapriili suukaudset manustamist. Kvinaprilaat eritub
esmajoones neerude kaudu ja tema efektiivse kumuleerumise poolväärtusaeg on umbes 3 tundi.
Ligikaudu 97% kvinapriilist või kvinaprilaadist on seondunud vereplasma valkudega.

Neerupuudulikkusega patsientidel kvinaprilaadi eliminatsiooni poolväärtusaeg suureneb, nii nagu
kretiniini kliirens väheneb. Kroonilist dialüüsravi või pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsravi
saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega/rasket neerupuudulikkust põdevatel patsientidel läbi viidud
farmakokineetilistes uuringutes on selgunud, et dialüüsravil on vaid vähene toime kvinapriili ja
kvinaprilaadi eritumisele. Plasma kvinaprilaadi kliirens ja kreatiniini kliirensi vahel on lineaarne seos.
Kvinaprilaadi eritumine on samuti aeglustunud eakatel patsientidel (vanuses üle 65 aasta). Nimetatud
aeglustumine sõltub neerufunktsioonist (vt lõik 4.2).

Katsetes rottidega näidati, et kvinapriil ja tema metaboliidid ei läbi hematoentsefaalbarjääri.

Farmakokineetika eakatel
Eakatel patsientidel on suurem AUC ja kvinaprilaadi maksimaalse kontsentratsioon võrreldes
nooremate patsientidega. See ilming on pigem seoses langenud neerufunktsiooniga kui vanuse endaga.
Kontrollitud ja mittekontrollitud uuringutes, kus 21% patsientidest olid 65 aastat või rohkem vanad, ei
esinenud vanade ja noorte patsientide vahel olulisi erinevusi ei ravimi efektiivsuses ega ohutuses.
Siiski ei saa välistada mõne eaka inimese suurenenud tundlikkust.


10
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Kartsinogeensus, mutagenees, häired reproduktiivsüsteemis
Kvinapriilvesinikkloriidil puudub kantserogeenne toime hiirtele ja rottidele, kui seda manustati
annustes 75 mg/kg või 100 mg/kg ööpäevas 104 nädala jooksul. See on 50...60 korda kõrgem inimese
maksimaalsest päevaannusest. Nii kvinapriil kui ka kvinaprilaat ei olnud Amesi bakteriaalsetes
testides mutageensed, seda nii koos metaboolse aktivatsiooniga kui ka ilma. Samuti oli kvinapriil
negatiivne järgmistes geneetilistes toksikoloogilistes uuringutes: imetajate raku punktmutatsioon in
vitro, õdekromatiidi vahetus imetajate kultiveeritud rakkudes, mikrotuuma test hiirtega,
kromosoomide aberratsioon V79-ga kultiveeritud kopsurakkudes in vitro uuringutes ja roti luuüdi
tsütogeneetiline uuring in vivo. Puudusid ebasoodsad toimed rottide viljakusele ja reproduktsioonile,
kui kvinapriili manustati annuses 100 mg/kg ööpäevas. See on 60 korda suurem kui inimese
maksimaalne päevaannus.

Uuringutes, kus rottidele manustati kvinapriiliannuseid kuni 300 mg/kg ööpäevas (180-kordne
maksimaalne päevaannus inimesel), fetotoksilist ega teratogeenset toimet ei ilmnenud, hoolimata
toksilisest annusest emasloomale, mis oli 150 mg/kg ööpäevas. Rottidel, kellele ravimit manustati
gestatsiooniaja lõpp-perioodil ja imetamisperioodil annustes 25 mg/kg või enam ööpäevas, alanes
järglaste kehakaal. Ka jänestele ei avaldanud kvinapriil teratogeenset toimet, kuigi, nagu täheldati
teiste AKE-inhibiitorite korral, ilmnes mõnedel küülikutel embrüotoksiline toime ning toksiline toime
emasloomadele. Neile manustati kvinapriili väikeses annuses, vastavalt 0,5 mg/kg ja 1 mg/kg
ööpäevas.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kandelillavaha, krospovidoon, zelatiin, hüdroksüpropüültselluloos, laktoosmonohüdraat, makrogool
400, raskealuseline magneesiumkarbonaat, magneesiumstearaat, metüülhüdroksüpropüültselluloos,
titaandioksiid (E 171).

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüamiid/alumiinium/PVC blister.
30 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Pfizer Europe MA EEIG
Sandwich
Kent CT13 9NJ
Ühendkuningriik


11

8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Accupro 10: 205198
Accupro 20: 205298


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

19. juuni 1998/8. august 2003


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2008

12