Atram 12.5

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

ATRAM 6,25, 6,25 mg tabletid
ATRAM 12,5, 12,5 mg tabletid
ATRAM 25, 25 mg tabletid
Karvedilool


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi
kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on ATRAM ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne ATRAM"i võtmist
3. Kuidas
ATRAM"i
võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5.
Kuidas ATRAM"i säilitada
6. Lisainfo



1.
MIS RAVIM ON ATRAM JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

ATRAM sisaldab toimeainena karvedilooli, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse alfa- ja beeta-
adrenoblokaatoriteks, ained, mis laiendavad veresooni (vasodilatatsioon).

ATRAM on mõeldud kõrgvererõhutõve raviks (essentsiaalne hüpertensioon), kroonilise stabiilse
stenokardia (valu ja pigistustunne rinnus) ja täiendava ravimina stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse
korral.

ATRAM on mõeldud ainult täiskasvanute raviks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE ATRAM"I VÕTMIST

Ärge võtke ATRAM"i:
-
kui te olete ülitundlik (allergiline) karvedilooli või ATRAM"i mõne koostisosa suhtes
-
kui teil on raske südamepuudulikkus, mis nõuab südametööd toetavate ravimite veenisisest
manustamist
-
kui teil on bronhide ja kopsude krooniline põletik samaaegse bronhospasmiga
-
kui teil on bronhiaalastma
-
kui teil on raske maksapuudulikkus
-
kui teil on südamerütmi häired (II ja III astme atrioventrikulaarne blokaad)
-
kui teie pulsisagedus on väga madal (alla 50 löögi minutis) või vererõhk on väga madal (süstoolne
vererõhk alla 85 mmHg)
-
kui teil on siinussõlme nõrkuse sündroom (südamerütmi häired, mis tekivad siinussõlme valest
toimimisest, k.a siinussõlme ja kodade vahelise ülejuhte häired ­ sinuatriaalne blokaad)
-
kui teil on feokromotsütoom (teatud neerupealise kasvaja), mis ei allu ravile
-
kui teile on öeldud, et teil esineb selline seisund nagu Prinzmetal"i stenokardia
-
kui teie veri on väga happeline (metaboolne atsidoos)
-
kui teil on perifeerse arteriaalse vereringe häired
-
kui te saate samal ajal ravi veenisiseselt manustatava verapamiili või diltiaseemiga (vt ,,Võtmine
koos teiste ravimitega")
-
kui te toidate last rinnaga.

Ravimit ei tohi kasutada kardiogeense sokiga patsientidel.
Ravimit ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga ATRAM:
- kui teil on suhkurtõbi, psoriaas (nahahaigus), depressioon, perifeerse vereringe häired, myasthenia
gravis (lihasnõrkus), türeotoksikoos (kilpnäärme suurenenud aktiivsus)
- kui teil on kunagi esinenud raskeid allergilisi reaktsioone või on teile allergia tõttu teostatud
desensibiliseerivat ravi
- kui teil esineb krooniline südamepuudulikkus ja madal vererõhk (süstoolne vererõhk alla 100 mmHg),
südame isheemiatõbi, veresoonte haigus ja/või neerupuudulikkus
- kirurgilise protseduuri puhul, mil on vajalik ka üldanesteesia
- kui te kasutate kontaktläätsesid. Võtke palun arvesse, et pisarate produktsioon võib väheneda.
Palun informeerige oma arsti kui mõni nimetatud seisunditest kehtib teie kohta.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
ATRAM"i toime ja teiste samaaegselt kasutatavate ravimite toimed võivad üksteist mõjutada.
ATRAM tugevdab samaaegselt kasutatavate kõrgvererõhu vastaste ravimite toimet või nende ravimite
toimet, mis eeldatavasti alandavad vererõhku kõrvaltoimena.
Kui ATRAM"i kasutatakse koos suukaudsete ravimitega, mis sisaldavad diltiaseemi või verapamiili, on
aeg-ajalt teatatud südame ülejuhtehäirete tekkest, mille tagajärjel tekivad südamerütmi häired.
Kui te peaksite võtma ATRAM"i koos mõne eelpool nimetatud ravimiga, peate te olema pidevalt
südametöö (EKG) ja vererõhu jälgimise all. Nende ravimite samaaegset intravenoosset manustamist tuleb
vältida.
ATRAM"i kasutavatel kõrge vererõhuga patsientidel, kes võtavad samal ajal lisaks ka digoksiini, võib
digoksiini sisaldus veres suureneda. Seetõttu on ravi alguses, ravikuuri ajal ja ravi lõpetamisel vajalik
digoksiini plasmasisalduse jälgimine.
ATRAM tugevdab insuliini ja diabeediravimite toimet, kusjuures veresuhkru madala sisalduse sümptomid
(peamiselt kiirenenud südamerütm) kulgevad varjatult või on nõrgema kuluga. Seetõttu on suhkurtõvega
patsientidel vajalik regulaarselt veresuhkru sisaldust kontrollida.
ATRAM"i samaaegsel manustamisel klonidiini sisaldavate ravimitega (kõrge vererõhu ravim), tuleb ravi
lõpetamisel kõigepealt lõpetada ATRAM"i manustamine ja seejärel mõned päevad hiljem klonidiini
manustamine.
Patsientidel, kes kasutavad rifampitsiini (antibiootikum), võib ATRAM"i sisaldus veres langeda ning
sellega väheneda ravitoime. Tsimetidiini (maohaavandite ravim) kasutamisel võib karvedilooli sisaldus
vereplasmas suureneda ning sellega kaasneda ATRAM"i tugevam toime.
Ettevaatus on vajalik üldanesteesia ajal (täielik tuimastus), arvestades nii karvedilooli, kui
üldanesteetikumide pärssivat toimet südamerütmile ja vererõhule.
Patsientide jälgimine on vajalik samaaegse ravi puhul reserpiini, guanetidiini, metüüldopa, guanfatsiini ja
monoaminooksüdaasi inhibiitorite (v.a MAO-B-inhibiitorid) või dihüdropüridiinidega.
ATRAM"i vererõhku langetav toime väheneb samaaegse ravi korral mittesteroidsete põletiku- ja
valuvastaste ravimite, östrogeenide ja kortikosteroidega.
ATRAM tugevdab ergotamiini ja närvi-lihasülekannet blokeerivate ravimite toimet.

ATRAM"i võtmine koos toidu ja joogiga
ATRAM"i võetakse söögi ajal koos piisava koguse vedelikuga.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimit ATRAM ei tohi raseduse ja imetamise ajal kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Korraliku arstliku järelevalve all oleva ravi korral ei halvenda ATRAM teadaolevalt autojuhtimise ning
masinate käsitsemise võimet.

Oluline teave mõningate ATRAM"i koostisainete suhtes
Ravim sisaldab laktoosi. Kui teile on öeldud, et te ei talu teatud suhkruid, peate enne ravimi kasutamist
pidama nõu arstiga.


3.
KUIDAS ATRAM"I VÕTTA

Võtke ATRAM"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma
arsti või apteekriga.
Täpse annuse määrab alati arst ning patsient peab annuse suurendamise ajal käima pidevalt kontrollis oma
raviarsti juures.

Kõrgvererõhu ravi.
Soovitatav on võtta ravimit üks kord päevas.
Täiskasvanud patsiendid
ATRAM"i soovitatav annus ravi alguses kahel esimesel ravipäeval on 12,5 mg üks kord päevas. Seejärel
minnakse üle annusele 25 mg üks kord päevas. Vajadusel võib annust suurendada vähemalt kahenädalaste
intervallidega kuni soovitatud maksimaalse annuseni 50 mg, manustatuna ühe korraga või jagatuna kaheks
annustamiskorraks.
Eakad patsiendid
Ravi alustamisel on soovitatav algannus 12,5 mg üks kord päevas, mis paljudele patsientidele on osutunud
piisavaks annuseks. Kui ravivastus ei ole piisav, võib annust järk-järgult suurendada kahenädalaste
intervallidega kuni vajaliku maksimaalse ööpäevase annuseni.

Stenokardia ravi
Täiskasvanud
Ravi alustamisel on soovitatav algannus 12,5 mg, võetuna esimesel kahel päeval kaks korda päevas.
Seejärel suurendatakse annust 25 mg-ni, võetuna kaks korda päevas. Vajadusel suurendatakse annust
kahenädalaste intervallidega kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 100 mg, võetuna kahe annusena.
Eakatel tuleb soovitatud maksimaalset ööpäevast annust 50 mg võtta kaheks manustamiskorraks jagatuna.

Südamepuudulikkuse ravi
Täiskasvanud patsiendid
ATRAM"i soovituslik annus ravi alustamiseks on 3,125 mg kaks korda päevas kahe nädala jooksul. Kui
seda annust talutakse hästi, võib annust teatud intervallidega - mis ei tohi olla lühemad kui 2 nädalat -
suurendada annuseni 6,25 mg kaks korda päevas, seejärel 12,5 mg kaks korda päevas ning lõpuks 25 mg
võetuna 2 korda päevas. Annust võib suurendada kuni patsiendi poolt talutava maksimaalse annuseni.
Maksimaalne ööpäevane annus raske südamepuudulikkuse ja kerge ning mõõduka südamepuudulikkusega
patsientidel kehakaaluga alla 85 kg on 25 mg kaks korda päevas. Kerge ning mõõduka
südamepuudulikkusega patsientidele kehakaaluga üle 85 kg on annus 50 mg kaks korda päevas.
Enne annuse igakordset suurendamist peate te käima arsti juures kontrollis. Juhul, kui esineb
südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine või vedelikupeetus organismis (tursed), tuleb diureetikumi
(need on ravimid, mis suurendavad uriini tootmist ja eritumist) annust vastavalt arsti soovitusele
suurendada või ATRAM"i manustamine ajutiselt katkestada.
Kui ravi ATRAM"iga katkestatakse pikemaks perioodiks kui 2 nädalat, on soovitatav alustada uuesti
annusega 3,125 mg kaks korda päevas ning seejärel suurendada seda järk-järgult ülaltoodud skeemi järgi.
Täpsed juhised annab teile arst.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt, koos piisava koguse vedelikuga.

Kui teil on tunne, et ATRAM"i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate ATRAM"i rohkem kui ette nähtud
Üleannustamisel ATRAM"iga võib tekkida märkimisväärne vererõhu langus, pulsi aeglustumine,
südamepuudulikkus ja isegi kardiogeenne sokk ning südameseiskus. Teatatud on ka hingamisraskusest
(apnoe), oksendamisest, teadvusehäiretest ja krampidest.
Kui teie ise või keegi teine on kogemata manustanud karvedilooli üleannuse, siis minge otsekohe lähima
haigla erakorralise meditsiini osakonda või võtke ühendust arstiga.

Kui te unustate ATRAM"i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Võtke unustatud tablett niipea, kui
see teile meenub. Kui on juba aeg võtta järgmine tablett, jätke eelmine annus vahele ja võtke tablett oma
tavalisel ajal.

Kui te lõpetate ATRAM"i võtmise
Ravi ATRAM"iga on pikaajaline. Ärge lõpetage ravi ilma arstiga nõu pidamata. Ravi lõpetamine peab
toimuma järk-järgult.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka ATRAM põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Karvedilooli (ATRAM"i toimeaine) kasutamisel on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid (vastavalt
esinemissagedusele):
Väga sage (võib esineda enam kui 1-l patsiendil 10-st): pearinglus ravi alguses**
Sage (võib esineda 1...10-l patsiendil 100-st): kehakaalu suurenemine, aeglane südamerütm, vedelike
kogunemine, iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalu, veresuhkru sisalduse suurenemine (eriti diabeetikutel), vere
kolesteroolisisalduse suurenemine, vererõhu langus, tursed, ninakinnisus, vähenenud pisaratootmine, valu
jäsemetes, ravi alguses võivad esineda peavalu ja väsimus.
Aeg-ajalt (võib esineda 1...10-l patsiendil 1000-st): südame puudulikkus, ajutisest hapnikupuudusest
tingitud lühiajaline teadvusekaotus*, nägemishäired**, hingamispuudulikkus vastava eelsoodumusega
patsientidel, kõhukinnisus, oksendamine**, suukuivus, urineerimishäired, naha allergilised reaktsioonid
(nahalööve, nõgeslööve, sügelus), impotentsus, unetus, masendus.
Harv (võib esineda 1..10-l patsiendil 10000-st): trombotsüütide** ja/või vere valgeliblede arvu
vähenemine, neerupuudulikkus, muutused laboratoorsetes näitajates.
* see kõrvaltoime esineb kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel harva.
** see kõrvaltoime esineb kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel sageli.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles
infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS
ATRAM"I
SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage ATRAM"i pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu. Kuupäev näitab kõlblikkusaja
kuu viimast kuupäeva.

Hoida originaalpakendis, temperatuuril kuni 30°C.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida ATRAM sisaldab

- Toimeaine on karvedilool. Üks tablett sisaldab 6,25 mg, 12,5 mg või 25 mg karvedilooli.
- Abiained on sahharoos, povidoon 30, laktoosmonohüdraat, veevaba kolloidne ränidioksiid,
kroskarmelloosnaatrium, magneesiumstearaat, kollane raudoksiid; punane raudoksiid (ATRAM 12,5 ja
ATRAM 25).

Kuidas ATRAM välja näeb ja pakendi sisu

ATRAM 6,25: kollased kergelt täpilised tabletid, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,6" teisel
poolel;
ATRAM 12,5: ookerkollased tabletid, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,12" teisel poolel;
ATRAM 25: ookerkollased tabletid, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,25" teisel poolel.

Pakendi suurused:
ATRAM 6,25 ja ATRAM 12,5: 15 ja 30 tabletti
ATRAM 25: 30 või 90 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

ZENTIVA, k.s.,
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tsehhi Vabariik


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Zentiva International a.s. Eesti Filiaal
Soola 8,
Tartu 51013
Tel. 3727 371 544
Faks. 7 371 545

Infoleht on viimati kooskõlastatud mais 2009.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

ATRAM 6,25, 6,25 mg tabletid
ATRAM 12,5, 12,5 mg tabletid
ATRAM 25, 25 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE
JA
KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett ATRAM 6,25 sisaldab 6,25 mg karvedilooli
Üks tablett ATRAM 12.5 sisaldab 12,5 mg karvedilooli
Üks tablett ATRAM 25 sisaldab 25 mg karvedilooli
INN. Carvedilolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
ATRAM 6,25: kollased tabletid, kergelt täpilised, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,6"
teisel poolel;
ATRAM 12,5: ookerkollased tabletid, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,12" teisel poolel;
ATRAM 25: ookerkollased tabletid, poolitusjoonega ühel poolel ja sissepressitud ,,25" teisel poolel.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.
Krooniline stabiilne stenokardia.
Täiendava ravimina mõõduka kuni raske stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse korral.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annused täiskasvanud patsientidele
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi
Soovitatav on võtta ravimit üks kord ööpäevas.
Soovituslik algannus on 12,5 mg üks kord ööpäevas kahe päeva vältel. Seejärel jätkub ravi annusega
25 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust edaspidi vähehaaval, vähemalt kahenädalaste
intervallidega, suurendada. Maksimaalne soovituslik ööpäevane annus on 50 mg, mida võib
manustada ühe korraga või jagatuna kaheks üksikannuseks.
Ravimit võib kasutada monoteraapias või kombineerida teiste antihüpertensiivsete ravimitega, eriti
tiasiiddiureetikumidega.

Eakad patsiendid
Soovituslik algannus on 12,5 mg üks kord ööpäevas. Kui selle annuse korral ei saada küllaldast
terapeutilist vastust, võib annust edaspidi vähehaaval, vähemalt kahenädalaste intervallidega,
suurendada kuni maksimaalse soovitusliku ööpäevase annuseni, st 50 mg.

Kasutamine lastel
Efektiivsuse ja ohutuse kohta lastel (alla 18-aastastel patsientidel) ei ole piisavalt andmeid.

Südame isheemiatõbi
Soovituslik algannus on 12,5 mg kaks korda ööpäevas esimese kahe päeva vältel. Seejärel jätkub ravi
annusega 25 mg kaks korda ööpäevas. Vajadusel võib annust edaspidi vähehaaval, vähemalt
kahenädalaste intervallidega, suurendada kuni maksimaalse soovitusliku ööpäevase annuseni
100 mg, üksikannusteks jagatuna (kaks korda ööpäevas).
Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus eakatele on 50 mg, manustatuna üksikannusteks jagatuna
(kaks korda ööpäevas).

Eakad patsiendid
Soovitatav algannus esimesel kahel ravipäeval on 12,5 mg kaks korda ööpäevas. Seejärel jätkub ravi
annusega 25 mg kaks korda ööpäevas, mis on maksimaalne soovitatav ööpäevane annus.

Kasutamine lastel
Efektiivsuse ja ohutuse kohta lastel (alla 18-aastastel patsientidel) ei ole piisavalt andmeid.

Krooniline südamepuudulikkus
Annustamine peab olema individuaalne ja selle tiitrimist peab raviarst väga rangelt jälgima.

Karvedilooli kasutatakse lisaks standardravile, kuid seda võib kasutada ka patsientidel, kes ei talu
AKE-inhibiitoreid või patsientidel, keda ei ole eelnevalt ravitud digitaalise, hüdralasiini või
nitraatidega.

Enne karvediloolravi alustamist tuleb digitaalise, diureetikumide ja AKE-inhibiitorite annused neid
kasutavatel patsientidel stabiliseerida.

Algannus on 3,125 mg kaks korda ööpäevas kahe nädala jooksul. Kui seda annust talutakse hästi,
võib karvedilooli annust suurendada vähemalt kahenädalaste intervallidega, algul kuni
6,25 mg kaks korda ööpäevas, siis kuni 12,5 mg kaks korda ööpäevas ning seejärel kuni 25 mg kaks
korda ööpäevas. Annust soovitatakse tõsta kõrgeima tasemeni, mida patsient talub.
Maksimaalne ööpäevane annus raske kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele ja kerge kuni
keskmise raskusega kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele kehakaaluga kuni 85 kg on 25 mg
kaks korda ööpäevas. Üle 85 kg kehakaaluga kerge või keskmise raskusega kroonilise
südamepuudulikkusega patsientidele on soovitatav maksimaalne ööpäevane annus 50 mg kaks korda
ööpäevas.

Ravi alustamisel või seoses annuse suurendamisega võib esineda südamepuudulikkuse sümptomite
ajutist halvenemist, eriti raskekujulise südamepuudulikkusega patsientidel ja/või kaasneva diureetilise
ravi suurte annuste korral. Tavaliselt ei nõua see ravi katkestamist, kuid annuse suurendamist tuleb
vältida. Pärast ravi alustamist või annuse suurendamist peab arst/kardioloog patsienti kahe tunni
jooksul jälgima. Enne iga annuse suurendamist tuleb hinnata südamepuudulikkuse halvenemise
võimalike sümptomite või liigse vasodilatatsiooni sümptomite osas (nt neerufunktsioon, kehakaal,
vererõhk, südame löögisagedus ja -rütm). Südamepuudulikkuse halvenemist või vedelikupeetust
ravitakse diureetikumi annuse suurendamise abil ning karvedilooli annust ei tohi suurendada, kuni
patsiendi seisund on stabiliseeritud. Bradükardia ilmnemisel või AV ülejuhte aeglustumisel tuleb
kõigepealt uurida digoksiini taset. Vahel võib vajalikuks osutuda karvedilooli annuse vähendamine
või ravi ajutine täielik katkestamine. Isegi neil juhtudel saab karvedilooli annuse tiitrimist sageli
edukalt jätkata.
Annuse tiitrimise ajal tuleb neerufunktsiooni, trombotsüütide arvu ja glükoosi taset (insuliinist
mittesõltuva diabeedi ja/või insuliinsõltuva diabeedi puhul) regulaarselt jälgida. Kuid pärast annuse
väljatiitrimist võib uuringute sagedust vähendada.
Kui karvedilool jäetakse ära rohkem kui kaheks nädalaks, tuleb ravi taasalustada annusega
3,125 mg kaks korda ööpäevas, seda järk-järgult suurendades vastavalt eelpool toodud soovitustele.

Eakad patsiendid
Eakad patsiendid võivad olla karvedilooli toimete suhtes tundlikumad, mistõttu neid tuleb
tähelepanelikumalt jälgida.

Kasutamine lastel
Efektiivsuse ja ohutuse kohta lastel (alla 18-aastastel patsientidel) ei ole piisavalt andmeid.

Maksapuudulikkus
Raske maksafunktsiooni häirega patsientidel ei tohi karvedilooli kasutada (vt lõik 4.3). Mõõduka
maksapuudulikkuse korral võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine.

Neerupuudulikkus
Annus tuleb igale patsiendile individuaalselt määrata, kuid farmakokineetilised parameetrid ei näita,
et südamepuudulikkusega patsientidel oleks vaja annust kohandada.

Ravi lõpetamine
Karvedilooli kasutamist ei tohi lõpetada järsku, eriti südame isheemiatõvega patsientidel. Ravi tuleb
lõpetada järk-järgult 7...10 päeva jooksul, nt vähendades igal 3ndal päeval annust poole võrra.

Manustamisviis
Tablette tuleb manustada söögi ajal koos piisava koguse vedelikuga.

4.3 Vastunäidustused

Karvedilool on vastunäidustatud järgmiste haigustega patsientidele:
- dekompenseeritud südamepuudulikkus- NYHA klassifikatsiooni järgi IV klassi kuuluv
südamepuudulikus (NYHA IV), mis nõuab intravenoosset inotroopset ravi;
- kliiniliselt väljendunud maksafunktsiooni häire;

Sarnaselt teistele beeta-adrenoblokaatoritele ei tohi karvedilooli kasutada patsiendid, kellel on:
- ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes;
- bronhiaalastma;
- AV blokaad, II aste või täielik;
- raske bradükardia (< 50 pulsisagedus);
- kardiogeenne sokk;
- siinussõlme nõrkuse sündroom (k.a sinuatriaalne blokaad);
- raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk <85 mmHg);
- feokromotsütoom (v.a adekvaatselt kontrollitud alfa-blokaadi korral);
- Prinzmetal"i stenokardia;
- metaboolne atsidoos;
- rasked perifeerse arteriaalse vereringe häired;
- kaasnev veenisisene ravi verapamiili või diltiaseemiga (vt lõik 4.5);
- krooniline obstruktiivne kopsuhaigus koos bronhospasmiga;
- imetamise periood.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Karvedilooli ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastele lastele pole tõestatud.
Karvedilooli peab kasutama ettevaatusega kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel, keda
ravitakse digoksiini, diureetikumide ja/või AKE-inhibiitoritega, sest digoksiin ja karvedilool
aeglustavad atrioventrikulaarset erutusjuhtivust.
Ravi tuleb alustada haiglas arsti järelevalve all. Ravi tohib alustada ainult sel juhul, kui patsient on
traditsioonilisel baasravil stabiilsena püsinud vähemalt 4 nädalat. Raske südamepuudulikkusega,
soola- ja vedelikudefitsiidiga, eakaid või madala vererõhuga patsiente tuleb ligikaudu 2 tundi pärast
esimest annust või pärast annuse suurendamist jälgida, kuna võib tekkida hüpotensioon. Liigsest
vasodilatatsioonist põhjustatud hüpotensiooni ravitakse alguses diureetikumi annuse vähendamisega.
Sümptomite püsimisel võib iga AKE inhibiitori annust vähendada. Ravi alguses või karvedilooli
annuse suurendamisel võib esineda südamepuudulikkuse halvenemine või vedeliku retentsioon.
Sellisel juhul tuleb suurendada diureetikumi annust. Mõnikord on vajalik karvedilooli annust
vähendada või ravi lõpetada. Karvedilooli annust ei tohi suurendada enne, kui südamepuudulikkuse
halvenemise sümptomid või vasodilatatsioonist tingitud hüpotensioon on saadud kontrolli alla.

Ettevaatus on vajalik karvedilooli manustamisel diabeetikutele, arvestades sellega, et karvedilool võib
diabeetikutel maskeerida või nõrgendada hüpoglükeemia varaseid nähtusid. Kroonilise
südamepuudulikkuse ja diabeediga patsientidel võib karvedilooli kasutamine olla seotud vere
glükoosisisalduse regulatsiooni häirumisega.

Seetõttu on vaja karvedilooli kasutavaid diabeedihaigeid hoolikalt jälgida, mõõtes regulaarselt vere
glükoositaset ning vajadusel korrigeerides diabeedivastast ravi, eriti ravi alguses ja annuse
suurendamisel.
Lisaks kroonilise südamepuudulikkuse, madala vererõhu (süstoolne vererõhk <100 mmHg), südame
isheemiatõve, difuusse vaskulaarse haiguse ja/või neerupuudulikkuse esinemisele on karvediloolravi
ajal täheldatud pöörduvat neerufunktsiooni halvenemist.
Selliste riskifaktorite esinemisel tuleb karvedilooli annuste suurendamise ajal jälgida neerufunktsiooni
ja neerufunktsiooni languse korral vähendada annuseid või katkestada ravi.
Kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel võib karvedilooli annuste suurendamine põhjustada
südamepuudulikkuse süvenemist või vedelikupeetust. Vastavate sümptomite tekkimisel tuleb
kohandada diureetikumide annuseid ja mitte suurendada karvedilooli annuseid enne stabiilse seisundi
saavutamist. Mõnedel juhtudel võib olla vajalik karvedilooli annuste vähendamine või ravi ajutine
katkestamine. Sellised muutused ei välista karvedilooli edukat kasutamist edaspidi.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega bronhospastilise komponendiga patsientidel, keda ei ravita
suukaudsete või inhaleeritavate ravimitega, tohib karvedilooli kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu
ületab sellise raviga kaasuva riski.
Bronhospastilistele reaktsioonidele kalduvatel patsientidel võivad hingamisteede resistentsuse
suurenemise tõttu tekkida hingamishäired. Patsiente tuleb jälgida ravi alustamisel ja iga kord, kui
karvedilooli annust suurendatakse ning karvedilooli annust tuleb bronhospasmi korral vähendada.

Kontaktläätsede kandjaid tuleks hoiatada võimalikust pisaravedeliku produktsiooni vähenemisest.

Hoiatused, mis puudutavad beeta-adrenoblokaatoreid üldiselt:
Ravi karvedilooliga ei tohi lõpetada järsku, eriti südame isheemiatõvega patsientidel. Karvediloolravi
tuleb lõpetada järk-järgult (1...2 nädala jooksul).
Karvedilooli tuleb manustada ettevaatusega perifeersete veresoonte haigustega patsientidele, sest
beeta-adrenoblokaatorid võivad tekitada või halvendada arteriaalse puudulikkuse sümptomeid.
Perifeerse vereringe häiretega patsientidel (Raynaud" sündroom) on täheldatud sümptomite
ägenemist.
Nagu teisedki beeta-adrenoblokaatorid, võib karvedilool maskeerida türeotoksikoosi sümptomeid.
Ettevaatus on vajalik kirurgilist vahelesegamist vajavate patsientide puhul, arvestades karvedilooli ja
üldanesteetikumide negatiivse inotroopse ja hüpotensiivse toime sünergismiga.
Karvedilool võib tekitada bradükardiat. Kui pulsisagedus langeb alla 55 löögi/min, tuleb karvedidooli
annust vähendada.
Tuleb olla tähelepanelik karvedilooli manustamisel sellistele patsientidele, kellel esineb anamneesis
raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja kes saavad desensibiliseerivat ravi, kuna
-adrenoblokaatorid võivad suurendada nii tundlikkust allergeenidele kui ka võimalust anafülaktilise
soki tekkeks.
Kui patsiendil on seoses beeta-adrenoblokaatorite kasutamisega esinenud psoriaasi, tuleb enne
karvediloolravi alustamist kaaluda ravist oodatava kasu ja võimaliku ohu suhet.
Karvedilooli samaaegsel kasutamisel kaltsiumikanalite blokaatorite, näiteks verapamiili või
diltiaseemiga, või muude arütmiavastaste ravimitega, tuleb patsiendil vererõhku ja EKG-d jälgida.
Karvedilooli tuleb kasutada ettevaatusega ebastabiilse või sekundaarse hüpertensiooniga patsientidel.
Feokromotsütoomiga patsientidele tuleb enne beeta-adrenoblokaatorite kasutamist manustada alfa-
adrenoblokaatorit. Kuigi ta omab nii alfa- kui beeta-blokeerivaid omadusi, puuduvad karvedilooli
kasutamise kogemused feokromotsütoomiga patsientidel. Seetõttu tuleb feokromotsütoomi kahtlusega
patsientidele manustada karvedilooli ettevaatusega.
Mitteselektiivsed beeta-adrenoblokaatorid võivad Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel põhjustada
valu teket rinnapiirkonda. Karvedilooli kasutamise kogemus nendel patsientidel puudub, kuid
karvedilooli alfa-adrenoblokeerivad omadused võivad selliseid sümptomeid ära hoida. Igal juhul tuleb
karvedilooli Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel kasutada ettevaatusega.
Ettevaatus on vajalik depressiooni ja myasthenia gravis"ega patsiendi ravimisel.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Karvedilool võib suurendada teiste samaaegselt võetud antihüpertensiivsete ravimite (nt alfa1-
adrenoblokaatorid) või kõrvaltoimetena hüpotensiooni põhjustavate ravimite vererõhku langetavat
toimet.
Karvedilooli ja diltiaseemi või verapamiili või I klassi antiarütmikumide samaaegsel kasutamisel on
täheldatud südame erutusjuhte häireid (harva koos hemodünaamika häiretega). Seetõttu tuleb
ülalnimetatud ravimite ja karvedilooli samaaegsel manustamisel hoolikalt jälgida EKG muutusi ja
vererõhku. Nimetatud ravimeid ei tohi intravenoosselt samaaegselt manustada.
Hüpertensiivsetel patsientidel võib digoksiini ja karvedilooli samaaegsel manustamisel digoksiini
minimaalne plasmakontsentratsioon suureneda (ligikaudu 16%). Soovitatav on sagedamini
kontrollida digoksiini taset, kui ravi karvedilooliga alustatakse, muudetakse annust või katkestatakse
ravi.
Klonidiini ja karvedilooli koosmanustamisel tuleb ravi lõpetamisel kõigepealt ära jätta karvedilool ja
seejärel hakata mõne päeva möödudes vähendama klonidiini annuseid.
Karvedilool intensiivistab insuliini ja suukaudsete suhkurtõvevastaste ravimite toimet.
Hüpoglükeemia sümptomid võivad olla moonutatud või nõrgemad (eriti tahhükardia). Seetõttu on
soovitatav regulaarne veresuhkru jälgimine.
Segafunktsiooniga oksüdaasi indutseerijate manustamisel, nt rifampitsiin, tuleb karvedilooli kasutada
ettevaatusega, kuna karvedilooli tase seerumis võib langeda. Samuti on ettevaatus vajalik
segafunktsiooniga oksüdaasi inhibeerijate manustamisel, nt tsimetidiin, kuna karvedilooli seerumitase
võib suureneda. Patsiente, kes kasutavad nimetatud ravimeid ja karvedilooli samaaegselt, tuleb
hoolikalt jälgida.

Tsimetidiiniga koosmanustamisel võib karvedilooli seerumitase suureneda.
Üldanesteesia korral tuleks pöörata tähelepanu võimalikule sünergismile karvedilooli ja
anesteetikumide negatiivsete inotroopsete või hüpotensiivsete toimete osas.
On täheldatud tsüklosporiini kontsentratsiooni mõõdukat tõusu. Seetõttu on soovitatav hoolikas
tsüklosporiinisisalduse kontroll ja vajadusel tuleb tsüklosporiini annust muuta.
Koosmanustamine reserpiini, guanetidiini, metüüldopa, guanfatsiini ja MAO inhibiitoritega (erandina
MAO-B inhibiitorid) võib aeglustada südame tööd, soovitatav on jälgida elutähtsate organite
funktsioone.

Dihüdropüridiinid. Dihüdropüridiini ja karvedilooli koosmanustamine tuleb läbi viia hoolikal
jälgimisel, kuna on esinenud südamepuudulikkust ning rasket hüpotensiooni.

Klonidiin. Karvedilooli ja klonidiini kombineeritud ravi lõpetamisel jäetakse karvedilool ära mitu
päeva enne klonidiini annuse järk-järgulist vähendamist.

MSPVA-d, östrogeenid ja kortikosteroidid. Karvedilooli antihüpertensiivne toime väheneb vee ja
naatriumi retentsiooni tõttu.

Ergotamiin. Suureneb vasokonstriktsioon.

Neuromuskulaarsed blokaatorid. Tugevneb neuromuskulaarne blokaad.

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Praeguseks on karvedilooli kasutamise kliinilised kogemused raseduse ajal ebapiisavad.
Loomkatsetes ei ole teratogeenset toimet näidatud.
Beeta-adrenoblokaatorite toimel halveneb verevarustus platsentas, mis võib põhjustada emakasisest
loote surma, enneaegset sündi või vastsündinu ebaküpsust. Lootel ja vastsündinul on kirjeldatud
erinevaid kõrvaltoimeid (peamiselt hüpoglükeemiat ja bradükardiat). Sünni- ja sünnijärgses perioodis
on suurenenud risk südame ja hingamisteede tüsistuste tekkeks.
Küülikutel täheldati ainult pärast suurte annuste manustamist embrüotoksilisust. Nende leidude
tähtsus ei ole teada.

Karvedilooli ei tohi kasutada raseduse ajal, juhul kui võimalik risk ületab ravist saadava kasu.
Karvedilooli tohib rasedatel kasutada ainult sel juhul, kui loodetav kasu emale ületab võimaliku ohu
lootele/vastsündinule. Ravi tuleb lõpetada 2...3 päeva enne sünnitustähtaega. Kui see ei ole võimalik,
tuleb vastsündinut esimesel 2...3 elupäeval jälgida.

Loomkatsete põhjal rottidega on näidatud, et karvedilool ja/või selle metaboliidid erituvad imetava
emaslooma piima. Seetõttu ei soovitata karvedilooli kasutamise ajal last rinnaga toita.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Karvedilool võib põhjustada tähelepanuvõime nõrgenemist, kui juhtida autot või käsitseda masinaid.
See kehtib eriti ravi alguses, annuse korrigeerimisel ja tarvitamisel koos alkoholiga.
Korraliku arstliku järelevalve all oleva ravi korral ei halvenda karvedilool teadaolevalt autojuhtimise
ning masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool olevas tabelis on toodud karvedilooli kõrvaltoimed, mis on jaotatud MedDRA terminoloogia
alusel nende esinemissageduse järgi: väga sage (1/10); sage (1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (1/1000
kuni <1/100); harv (1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).

4.8.1 Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed, mis on kliiniliste uuringute ajal karvedilooli
kasutanud kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel esinenud, on järgmised:

MedDRA organsüsteemi klass Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage
Trombotsütopeenia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage
Hüperglükeemia (sageli juba olemasoleva
diabeediga patsientidel); hüperkolesteroleemia.
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Pearinglus
Silma kahjustused
Sage
Nägemishäired
Südame häired
Sage
Bradükardia, vedelike ülekoormus
Aeg-ajalt
AV blokaad, südamepuudulikkus annuse
suurendamise ajal
Harv
Minestamine
Vaskulaarsed häired
Sage
Ortostaatiline hüpotensioon, hüpotensioon
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine
Neerude ja kuseteede häired
Harv
Äge neerupuudulikkus ja neerufunktsiooni häired
(patsientidel, kellel esineb difuusne vaskulaarne
haigus ja/või neerufunktsiooni langus)
Üldised häired ja
Sage
Tursed (erinevates kohtades) - generaliseerunud,
manustamiskoha reaktsioonid
perifeersed, ortostaatilised, genitaalidel,
alajäsemetel, hüpervoleemia
Uuringud
Sage
Kehakaalu tõus

Kõrvaltoimete esinemissagedus ei ole annusest sõltuv, v.a pearinglus, nägemishäired ja bradükardia.
Karvedilooli kasutamisel hüpertensiooni ja südame isheemiatõve pikaajalise ravi korral tekkivate
kõrvaltoimete profiil on sarnane kroonilise südamepuudulikkuse ravi ajal tekkivatele, kuid nende
esinemissagedused on hüpertensiooni või stenokardiaga patsientidel oluliselt madalamad.

4.8.2 Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed hüpertensiooni ja südame isheemiatõve pika-
ajalise ravi korral:

MedDRA organsüsteemi klass Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
Trombotsütopeenia, leukopeenia
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu - tavaliselt kergekujulised ja
tekivad enamasti ravi alguses
Aeg-ajalt
Paresteesia
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Masendus, unetus
Silma kahjustused
Sage
Pisarate produktsiooni vähenemine
Aeg-ajalt
Nägemishäired, silmade ärritusnähud
Südame häired
Sage Bradükardia
Aeg-ajalt
Sünkoop (eriti ravi alguses), AV blokaad,
stenokardia, vahelduva lonkamise (claudicatio
intermittens) ja Raynaud" sündroomi ägenemine,
südame-puudulikkuse süvenemine, perifeerse
vereringe häired
Vaskulaarsed häired
Sage
Ortostaatiline hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Ninakinnisus
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Vastava eelsoodumusega patsientidel astma ja
düspnoe.
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, kõhuvalu, diarröa
Aeg-ajalt
Kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus
Naha ja nahaaluskoe
Aeg-ajalt
Naha allergilised reaktsioonid, nt nahalööve,
kahjustused
nõgeslööve, sügelus ja lichen planus"e-sarnane

reaktsioon
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Valu jäsemetes
kahjustused

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt
Urineerimishäired
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Sage
Väsimus - tavaliselt kergekujuline ja tekib enamasti
manustamiskoha reaktsioonid
ravi alguses
Uuringud
Harv
Seerumi transaminaaside taseme muutus

Tänu beeta-adrenoblokeerivatele omadustele on võimalik, et seni latentselt kulgenud diabeet avaldub,
kusjuures manifesteerunud diabeet ja vere glükoosisisalduse kontroll halvenevad.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral võivad tekkida raske hüpotensioon, bradükardia, südamepuudulikkus,
kardiogeenne sokk ja südameseiskus. Võimalikud on ka hingamishäired, bronhospasm, oksendamine,
teadvusehäired ja generaliseerunud krambid.
Vajalik on patsiendi jälgimine ja vajadusel tuleb korrigeerida intensiivravi osakonnas elulisi
funktsioone.

Täiendav ravi
Atropiin: 0,5...2 mg i.v. (raske bradükardia korral).
Glükagoon: alguses 1...10 mg i.v., seejärel 2...5 mg/tunnis pikaaegse infusioonina
(südameveresoonkonna funktsiooni toetamiseks).
Adrenomimeetikume vastavalt kehakaalule ja toime avaldumisele: dobutamiini, isoprenaliini,
ortsiprenaliini või adrenaliini.

Kui üleannuse valdavaks sümptomiks on perifeerne vasodilatatsioon, tuleb patsiendile manustada
norfenefriini või noradrenaliini. Patsiendi vereringet tuleb pidevalt jälgida.
Kui patsiendil esineb farmakoteraapiale mittealluv bradükardia, tuleb paigaldada kardiostimulaator.
Bronhospasmi raviks tuleb patsiendile manustada -adrenomimeetikume (aerosoolina või
veenisiseselt) või aminofülliini veenisiseselt. Krampide esinemisel võib patsiendile manustada
diasepaami või klonasepaami aeglase veenisisese süstena.

Märkus: Raske üleannuse korral, kui patsient on sokis, peab toetusravi kestma küllalt pika aja vältel,
kuna karvedilooli eliminatsioon ja jaotumine on tõenäoliselt tavalisest aeglasemad.
Ravi kestus sõltub üleannuse raskusest, seetõttu peab toetusravi kestma niikaua, kuni patsiendi
seisund stabiliseerub.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: alfa- ja beeta-adrenoblokaatorid,
ATC-kood: C07AG02

Karvedilool on antioksüdatiivsete omadustega vasodilatoorne mitteselektiivne -adrenoblokaator.
Vasodilatatsioon saavutatakse peamiselt valikulise 1-adrenoretseptorite blokaadi kaudu. Karvedilool
vähendab vasodilatatsiooni abil veresoonte perifeerset vastupanu ning pidurdab
-blokaadi abil reniini-angiotensiini süsteemi. Reniini aktiivsus plasmas väheneb ja vedelikupeetust
esineb harva.
Karvedilool ei oma sisemist sümpatomimeetilist aktiivsust (ISA) ja nagu ka propranoloolgi - omab ta
membraani stabiliseerivaid omadusi.
Karvedilool on kahe stereoisomeeri ratseemiline segu. Loommudelites avastati mõlemal
enantiomeeril -adrenergilisi retseptoreid blokeeriv aktiivsus. Valikuline 1- ja 2-adrenoretseptorite
blokeerimine omistatakse peamiselt S(-)enantiomeerile.
Karvedilool on tugev antioksüdant ja hapniku vabade radikaalide väljaviija. Karvedilooli ja tema
metaboliitide antioksüdatiivseid omadusi on tõestatud in vitro ja in vivo loomuuringutes ning in vitro
mitmetes inimese rakutüüpides.
Kliinilised uuringud on näidanud, et karvedilooli abil saavutatava vasodilatatsiooni ja -blokaadi
tulemuseks on järgmised toimed patsientidel:
Hüpertensiivsetel patsientidel ei ole vererõhu alanemine seotud samaaegse perifeerse vastupanu
suurenemisega, nagu on tuvastatud puhaste -adrenoblokaatorite korral. Südame löögisagedus
väheneb veidi. Neeruvereringe ja neerufunktsioon jäävad normaalseks, nagu ka perifeerne vereringe,
mistõttu jäsemete külmust (mida esineb -adrenoblokaatorite korral sageli) on selle ravimiga
täheldatud harva.
Südame isheemiatõvega patsientide pikaajalises ravis on täheldatud, et karvedilool omab
isheemiavastast toimet ning vähendab valu. Karvedilool vähendab ventrikulaarset eel- ja
järelkoormust.
Vasaku vatsakese funktsioonihäire või kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel omab
karvedilool soodsat toimet hemodünaamikale ja vasaku vatsakese väljutusfraktsioonile.
HDL (kõrge tihedusega lipoproteiinide) ja LDL (madala tihedusega lipoproteiinide) suhe jääb
normaalseks. Ioontasakaal ei muutu.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Karvedilooli absoluutne biosaadavus inimesel on ligikaudu 25 %. Maksimaalne kontsentratsioon
plasmas saabub umbes 1 tund pärast ravimi suukaudset manustamist. Annuse ja
seerumikontsentratsiooni vahel on lineaarne seos. Toit ei mõjuta biosaadavust ega seerumi
maksimaalse kontsentratsiooni saabumist, kuigi aeg selle saabumiseks lükkub veidi edasi.
Karvedilool on väga lipofiilne ühend, ligikaudu 98...99 % seondub plasmavalkudega. Jaotusruumala
on ligikaudu 2 l/kg ja on suurem maksatsirroosiga patsientidel. Loomadel on näidatud toimeaine
esmast enterohepaatilist ringkäigu (esmast maksapassaazi).
Karvedilooli keskmine bioloogiline poolväärtusaeg on vahemikus 6...10 tundi. Plasmakliirens on
ligikaudu 590 ml/min. Ravim eritub peamiselt sapi ja roojaga. Väike osa eritub neerude kaudu
erinevate metaboliitidena.
Karvedilool metaboliseerub ulatuslikult erinevateks metaboliitideks, mis erituvad peamiselt sapiga.
Karvedilool metaboliseerub maksas, peamiselt glükuroniseerumise teel. Desmetüülimisest ja
fenooltuuma hüdroksüülimisest tekib kolm aktiivset beeta-adrenoblokeerivate omadustega
metaboliiti. Prekliinilistest uuringutest lähtuvalt on 4-hüdroksüfenoolil 13 korda tugevam beeta-
adrenoblokeeriv toime kui karvediloolil. Võrreldes karvedilooliga on nendel kolmel aktiivsel
metaboliidil nõrgem vasodilatoorne toime. Inimesel on metaboliitide kontsentratsioon ligikaudu 10
korda madalam kui karvediloolil. Karvedilooli kaks hüdroksükarboksüülmetaboliiti on ülimalt
tugevad antioksüdandid, mille antioksüdatiivne toime on 30...80 korda tugevam kui karvediloolil.
Patsiendi vanus mõjutab karvedilooli farmakokineetikat; eakatel on karvedilooli kontsentratsioon
plasmas ligikaudu 50% kõrgem kui noorematel. Maksatsirroosiga patsientidega läbiviidud uuringus
oli karvedilooli biosaadavus 4 korda suurem ja maksimaalne plasmakontsentratsioon 5 korda kõrgem
kui tervetel isikutel.
On teatatud, et hüpertensiivsetel patsientidel, kellel oli mõõdukas (kreatiniini kliirens 20...30 ml/min)
kuni raske neerupuudlikkus (kreatiniini kliirens < 20 ml/min), täheldati karvedilooli ligikaudu
40...55% suuremaid plasmakontsentratsioone võrreldes normaalse neerufunktsiooniga
hüpertensiivsete patsientidega.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Rottide ja hiirtega läbi viidud uuringud karvedilooli annustega vastavalt 75 mg/kg ja 200 mg/kg
(38...100-kordne inimese maksimaalne ööpäevane annus) ei näidanud mingit kantserogeenset
potentsiaali.
Imetajatel või teistel loomadel in vitro või in vivo läbiviidud uuringutes ei tuvastatud karvediloolil
mingeid mutageenseid toimeid.
Karvedilooli suurte annuste manustamisel tiinetele rottidele (>200 mg/kg = >100-kordne inimese
maksimaalne ööpäevane annus) täheldati kõrvaltoimeid tiinusele ja viljakusele. Annustes
>60 mg/kg (>30-kordne inimese maksimaalne ööpäevane annus) täheldati loote füüsilise kasvu ja
arengu peetust. Annustel 200 mg/kg rottidel ja 75 mg/kg küülikutel (38...100-kordne inimese
maksimaalne ööpäevane annus) oli embrüotoksiline toime, kuid malformatsioone ei täheldatud.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Atram 6,25: sahharoos, povidoon 30, laktoosmonohüdraat, veevaba kolloidne ränidioksiid,
kroskarmelloosnaatrium, magneesiumstearaat, kollane raudoksiid;

Atram 12,5 ja 25: sahharoos, povidoon 30, laktoosmonohüdaat, veevaba kolloidne ränidioksiid,
kroskarmelloosnaatrium, magneesiumstearaat, kollane raudoksiid, punane raudoksiid.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida originaalpakendis, temperatuuril kuni 30 °C.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi tüüp: PVC/PVDC/Al blister, valge, läbipaistmatu, pakendi infoleht, pappkarp

Pakendi suurused:
ATRAM 6,5: 15 ja 30 tabletti
ATRAM 12.5: 15 ja 30 tabletti
ATRAM 25: 30 ja 90 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi kasutamiseks ja käsitsemiseks

Suukaudseks manustamiseks.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Zentiva, k.s.,
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tsehhi Vabariik


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

ATRAM 6,25: 508206
ATRAM 12,5: 508006
ATRAM 25: 508106


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

03.02.2006/


10. TEKSTI
LÄBIVAATAMISE
KUUPÄEV

23. juuli 2005.
Ravimiametis kinnitatud mais 2009.