Radedorm - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

RADEDORM, 5 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 tablett sisaldab 5 mg nitrasepaami.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tabletid.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lühiajalist ravi vajavad unehäired.

Imiku- ja väikelapseea krambid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Unehäirete korral:
Ravi tuleks alustada võimalikult väikse annusega. Maksimaalset annust ei tohi ületada.
Maksafunktsiooni häiretega patsiendid peaksid manustama väiksemaid annuseid.

Täiskasvanutele on soovitatav ööpäevane annus 2,5...5 mg nitrasepaami, suurim annus on 10 mg
nitrasepaami.

Eakate patsientide puhul on soovitatavaks annuseks 2,5 mg nitrasepaami, suurim annus 5 mg
nitrasepaami.

RADEDORM"i manustatakse vahetult enne magamaminekut vähese hulga vedelikuga (näiteks 0,5
klaasi veega).

Ravi kestus peaks olema võimalikult lühike: kokku 4 nädalat koos järkjärgulise võõrutusfaasiga.
Sellest ajast pikemaajalisele manustamisele peab eelnema patsiendi seisundi uus hoolikas kontroll.

Enne raviga alustamist on soovitatav patsienti informeerida piiratud kasutamisajast ning selgitada
täpselt ravimi annuste järkjärgulist vähendamist. Siinjuures on tähtis, et patsient oleks teadlik
tagasilöögi-fenomeni tekkevõimalusest. Nii saab vähendada hirmu nende võimalike sümptomite ees.

Imiku- ja väikelapseea krampide korral:
Imikutele ja väikelastele manustatakse ühekordse ööpäevase annusena 2,5...5 mg RADEDORM"i.
Raviannus tuleb lahustada 0,5 klaasis vees.
1

4.3 Vastunäidustused

- ülitundlikkus nitrasepaami, bensodiasepiinide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
- Myasthenia gravis,
- anamneesis ravimsõltuvus, narkootikumide või alkoholsõltuvus,
- raske hingamispuudulikkus,
- uneapnoe sündroom,
- raske maksapuudulikkus,
- spinaalsed ja tserebraalsed ataksiad,
- alkoholist, rahustitest, uinutitest, valuvaigistest või antipsühhootikumidest (neuroleptikumid,
antidepressandid, liitium) tingitud äge mürgistus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tolerantsuse teke:
Bensodiasepiinide mõnenädalase manustamise järgselt võib tekkida toime vähenemine (tolerantsus).

Ravimsõltuvus:
Bensodiasepiinide kasutamisega võib kaasneda psüühiline ja füüsiline sõltuvus. See ei kehti ainult
suurtes annustes kasutamise korral, vaid juba terapeutilistes annustes. Risk sõltuvuse tekkeks tõuseb
annuse ja ravikestusega. Eriti on tõusnud risk alkoholist ja narkootilistest ainetest sõltuvuse korral.

Kui on välja kujunenud füüsiline sõltuvus, järgnevad ravimi manustamise järsule katkestamisel
võõrutusnähud. Need võivad väljenduda peavalu, lihasvalu, ebatavalise hirmu, pingeseisundi, sisemise
rahutuse, segasuse ja ärrituvusena. Raskematel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid:
reaalsustaju kadu, isiksuse häired, tõusnud tundlikkus valguse, müra ja kehalise kontakti suhtes,
tundetus ja paresteesiad kätel ja jalgadel, hallutsinatsioonid või epileptilised krambid.

Võõrutusnähud:
Ka lühiajalise ravi järsul katkestamisel võivad tekkida ajutised võõrutusnähud (tagasilöögi-fenomen),
mille tulemusena võivad tugevneda bensodiasepiinravi näidustuseks olnud sümptomid. Kaasnevate
nähtudena võivad esineda meeleolumuutused, hirmuseisundid ja rahutus.

Kuna ravi järsul katkestamisel tõuseb risk võõrutusnähtude tekkeks, on soovitatav ravi lõpetada
annuse järkjärgulise vähendamisega.

Ravi kestus:
Kui ravi näidustusteks on unehäired, peaks ravi kestus olema nii lühike kui võimalik. See ei tohiks
koos ravimi astmelise vähendamise faasiga ületada nelja nädalat. Pikemal kasutamisel tuleks eelnevalt
hoolikalt kontrollida patsiendi seisundit (vt. lõik 4.2).

Amneesia:
Bensodiasepiinid võivad põhjustada anterograadset amneesiat. See tähendab, et teatud tingimustel
võib patsient ravimi manustamise järgseid tegevusi mitte mäletada.
Risk tõuseb suurte annuste manustamisega ning seda saab vähendada piisavalt pika (7...8 tundi) ja
katkematu unega.

Psühhiaatriline ja "paradoksaalne" reaktsioon:
Eriti eakatel ja lastel võib bensodiasepiinide manustamine põhjustada psühhiaatrilisi või "
paradoksaalseid" reaktsioone nagu rahutust, ärrituvust, agressiivsust, meelepetteid, maaniat,
hallutsinatsioone, psühhoose, sobimatut käitumist ja muid käitumishäireid. Sellistel juhtudel tuleks
antud preparaadiga ravi lõpetada.
2

Spetsiifilised patsientide grupid:
Bensodiasepiine tohib lastel ja noorukitel kasutada ainult eelneval hoolikal kasu ja riski suhte
kaalumisel.

Bensodiasepiine ei soovitata psühhooside esmaseks raviks.

Bensodiasepiine ei tohi kasutada depressioonide või kaasuvate depressioonidega hirmuseisundite
üksikraviks. Teatud tingimustel võib depressiooni sümptomaatika tugevneda ja suitsiidioht suureneda.

Alkohol- ja narkootikumsõltuvusega patsientidel tohib bensodiasepiine kasutada ainult äärmise
ettevaatlikkusega.

Piiratud maksa- ja neerufunktsiooni korral tuleb ravimit manustada ettevaatusega ja vajadusel
vähendada annust.
Raske maksafunktsioonihäirega patsientide puhul ei tohi kasutada bensodiasepiine, kuna on
suurenenud risk entsefalopaatia tekkeks.

Ka kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidel on seoses hingamisdepressiooni ohuga
soovitatavad väiksemad annused.

Ravim sisaldab laktoosi, seega patsiendid, kellel esineb pärilik galaktoosi talumatus,
laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosi malabsorbtsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nitrasepaami samaaegsel manustamisel teiste allpool nimetatud tsentraalse toime või tsentraalsete
kõrvaltoimetega ravimitega võib tekkida vastastikune kesknärvisüsteemi pärssiva toime tugevnemine:

- rahustid, uinutid, narkootilise toimega ravimid,
- valuvaigistid,
- neuroleptikumid,
- antiepileptikumid,
- anksiolüütikumid,
- antihistamiinikumid,
- antidepressandid, liitium.

Ravimkombinatsioon opioidanalgeetikumidega (näiteks opiaadid) võib tugevdada euforiseerivat
toimet ning sellega kiirendada sõltuvuse teket.

Lihasrelaksantidega samaaegne manustamine suurendab relakseerivat toimet.

Teatud maksaensüüme (tsütokroom 450) inhibeerivad ained võivad tugevdada bensodiapiinide ja
nendele sarnaste ravimite toimet. Siia alla kuuluvad:

- H2-blokaatorid, nagu tsimetidiin,
- prootonpumba inhibiitorid, nagu omeprasool,
- suukaudsed kontratseptiivid ("pillid"),
- makroliidantibiootikumid, nagu erütromütsiin.

3
RADEDORM"i ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kuna neil juhtudel võib nitrasepaami toime
ettenägematult muutuda ja tugevneda. Ka autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime võib selle
kombinatsiooni puhul olla veel enam piiratud.

4.6 Raseduse ja imetamine

RADEDORM"i tuleks raseduse ajal kasutada ainult äärmise vajaduse korral.
Nendel lastel, kelle emad on raseduse ajal pikka aega kasutanud bensodiasepiine, võib tekkida
füüsiline sõltuvus ning pärast sündi ilmnevad võõrutussümptomid.

Kui RADEDORM"i on manustatud raseduse hilises faasis või sünnituse ajal, on vastsündinul tekkinud
hingamispuudulikkus, kehatemperatuuri langus, vererõhu langus ning imemisnõrkus (floppy infant
syndrom).

Kui RADEDORM"i kasutatakse fertiilses eas naistel, tuleb kindlasti rõhutada vajadust arsti poole
pöörduda neil juhtudel, kui soovitakse rasestuda või kui on kahtlus rasedusele.

Bensodiasepiinide manustamisel terapeutilistes annustes raseduse varajases faasis on risk abortide
tekkeks väike. Mõnede kliiniliste uuringute põhjal on suurenenud risk suulaelõhede tekkeks.

Kirjeldatud on prenataalselt bensodiasepiini üleannustamisele ja mürgistusele eksponeeritud laste
väärarengute ja vaimse alaarengu juhtusid.

RADEDORM eritub rinnapiima ja kuhjub seal. Seetõttu ei tohi RADEDORM"i rinnaga toitmise ajal
kasutada. Kui rinnaga toitmise ajal on vajadus kasutada RADEDORM"i, tuleb rinnaga toitmine
katkestada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Rahustav toime, amneesia, vähenenud kontsentratsioonivõime ja lihaste funktsiooni piiratus võivad
mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, seda eriti ebapiisava uneaja järgselt (vaata ka
lõik 4.5).

4.8 Kõrvaltoimed

Sõltuvalt konkreetse patsiendi tundlikkusest ning manustatud annusest võivad eriti ravi alguses
esineda alljärgnevad kõrvaltoimed:

- unisus, tähelepanu langus, väsimus,
- allasurutud emotsioonid, segasus,
- lihasnõrkus, ataksia, liigutuste ebakindlus,
- peavalu,
- pearinglus, nägemishäired,
- järelnähud järgmisel päeval (unisus, langenud reaktsioonivõime jne).

Ravimi korduval kasutamisel nimetatud sümptomid reeglina vähenevad.

Kirjeldatud on seedetrakti häireid, libiido muutusi ja nahareaktsioone.
Harva võib esineda hingamisdepressiooni, eriti öösiti.

Amneesia:
Bensodiasepiinid võivad põhjustada anterograadset amneesiat (mälulünk ravimi manustamisele
järgneval ajaperioodil), vt lõik 4.4.
4

Depressioon:
Bensodiasepiinide manustamine võib "peita" olemasolevat depressiooni (vt lõik 4.4 Spetsiifilised
patsientide grupid).

Psühhiaatrilised ja "paradoksaalsed" reaktsioonid:
Bensodiasepiinide manustamisega võib eriti lastel ja eakatel kaasneda psühhiaatrilisi ja
"paradoksaalseid" reaktsioone, nagu rahutus, ärrituvus, agressiivsus, maania, hirmuunenäod,
hallutsinatsioonid, psühhoosid, ettearvamatu käitumine ja muud käitumishäired. Neil juhtudel tuleb
lõpetada ravimi manustamine.

Sõltuvus:
Bensodiasepiinide manustamine (ka terapeutilistes annustes) võib tekitada füüsilist ja psüühilist
sõltuvust; ravimi manustamise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutus- ja Rebound-fenomeni nähud (vt
lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Sarnaselt teistele bensodiasepiinidele ei ole nitrasepaami üleannustamine tavaliselt eluohtlik. Välja
arvatud juhtudel, kui ravimit manustatakse samaaegselt teiste kesknärvisüsteemi toimivate ainete või
alkoholiga (Ettevaatust: mürgistus mitme ainega!).

Bensodiasepiinidega seotud mürgistusnähud kulgevad tavaliselt, manustatud annusest olenevalt,
erinevate kesknärvisüsteemi pärssivate staadiumitena: alates unisusest, vaimsest segasusest, letargiast,
nägemishäiretest ning düstooniast kuni ataksia, teadvuskao, tsentraalse hingamis- ja
tsirkulatsioonidepressiooni ning koomani.

Kergete mürgistusnähtudega patsiendid peaksid hingamis- ja vereringekontrolli all välja magama.
Raskematel juhtudel on vajalikud edasised abinõud (maoloputus, vereringe toetus, intensiivjälgimine).

Ainult nitrasepaamimürgistuse korral annab forsseeritud dialüüs või hemodialüüs seoses kõrge
plasmavalkudele seondumisega ning suurele jaotusruumalale vaid vähest kasu. Bensodiasepiinide
tsentraalse pärssiva toime vähendamiseks on näidustatud flumaseniil.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Nitrasepaam on 1,4-bensodiasepiinide klassi kuuluv psühhotroopne aine, mis seondub suure
afiinsusega spetsiifilistele bensodiasepiini-retseptoritele kesknärvisüsteemis. Nitrasepaam tugevdab
GABA-ergilise ülekande pidurdavat toimet erinevates neuronite ühendustes. Siit tuleneb pinget,
erutuvust ja hirmu pärssiv toime ning ka sedatiivne ja hüpnootiline efekt. Lisaks omab nitrasepaam
veel lihastoonust vähendavat ja krambivastast toimet.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Nitrasepaam imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti ja hästi. Pärast 5 mg ravimi suukaudset
manustamist saabus maksimaalne plasmakontsentratsioon (40...68 ng/ml) 38...120 minutiga. 10 mg
ravimi manustamise järgselt saadi tulemuseks 37...108 ng/ml (0,5...1 tunniga). Samaaegne söömine
ravimi manustamisega pikendab ja vähendab maksimaalset plasmakontsentratsiooni ligikaudu 30 %.
Jaotusfaas on tugevasti varieeruv ja ulatub vahemikku 1,7...3,5 tundi.
Plasmavalkudega seondub 85...88 %.
5
Jaotusruumala suureneb vanusega ning on keskmiselt 2,4 (2...5) I/kg.
Kliirensi väärtus on ligikaudu 5...120 ml/min.

Tasakaalukontsentratsioon saabub ravimi manustamisel 3...7 päeva pärast. Kliinilise efekti ja
tasakaalukontsentratsioonide vahelist sõltuvust ei ole täheldatud. 95 %-l nitrasepaami manustanud
lastel saavutati plasmakontsentratsiooniga 40...180 ng/ml hea krambivastane toime.
Hepaatiline elimineerumine on suhteliselt aeglane, eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus
25...30 tundi ning pikeneb seoses vanuse suurenemisega ning ülekaalulistel. Maksafunktsioonist
eliminatsioon ei sõltu.

Nitrasepaam metaboliseeritakse peamiselt tema nitrogrupi 7-aminoderivaadiks, mis edasi
transformeeritakse kiiresti 7-atseetaminoderivaadiks. Atsetüülimise kiirus sõltub geneetikast. Kuna
peametaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed, ei oma annuse suurus tähtsust.

Vähesel hulgal nitrasepaami hüdroksüülitakse ning seejärel konjugeeritakse farmakoloogiliselt
aktiivseks metaboliidiks (3-hüdroksünitrasepaam), mis aga ei oma kliinilist tähtsust.

Eliminatsioon toimub peamiselt neerude kaudu, ligikaudu 1 % eritub muutumatul kujul uriini.
Intravenoosse manustamise järgselt leiti 120 tunni möödudes uriinist 93% annusest, ainult väga
vähene hulk eritub väljaheitega.
Kuna eliminatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuhjub nitrasepaam ööpäevase annustamise käigus
oluliselt.

Nitrasepaam läbib hematoentsefaalbarjääri. Seljaajuvedelikus on nitrasepaami poolväärtusaeg üle kahe
korra suurem (68 tundi), võrreldes vereplasma poolväärtusajaga. Nitrasepaam läbib platsentaarbarjääri
ning eritub rinnapiima. Loote/ema kontsentratsioonisuhe on vahemikus 0,3 kuni 0,8.

Suukaudsel manustamisel on biosaadavus vahemikus 54...98 %.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus:
Vt. lõik 4.9. Üleannustamine.

Subkrooniline ja krooniline toksilisus:
Kroonilise toksilisuse uuringud rottidel ja koertel ei ole näidanud mingeid toksilisi toimeid.

Mutageenne ja tumorogeenne toime:
Nitrasepaami kohta on saadud kliiniliste andmete põhjal selgitamata viiteid mutageense toime kohta.
Pikaajalised uuringud ei ole näidanud nitrasepaami tumorogeenset toimet.

Reproduktsioonitoksikoloogia:
Nitrasepaam läbib platsentaarbarjääri ja raseduse lõpu faasis on loote plasmas kontsentratsioon
sarnane ema plasmaga.

Loomuuringute tulemused:
RADEDORM"i organogeneesiaegne suurtes annustes manustamine rottidel andis teratogeenseid
toimeid.

Bensodiasepiinile eksponeeritud emasloomade poegadel on kirjeldatud käitumishäireid.

Nitrasepaam põhjustab rottidel spermatogeneesi häireid.

6

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos, magneesiumstearaat, veevaba laktoos, naatriumglükolaattärklis.

6.2 Sobimatus

Pole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistva PVC-st fooliumiga blisterpakend, mis on paigutatud karpi.
Pakendis on 20 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimi käsitlemiseks

Eritingimused puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

AWD.Pharma GmbH & Co. KG
Wasastraße 50
01445 Radebeul
Saksamaa


8. MÜÜGILOA NUMBER

126296


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10.01.1996/16.08.2002/28.09.2007


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2007
7