GLYDIUM MR 60 mg - GLYDIUM MR 60 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

GLYDIUM MR 60 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet modifitseeritult vabastav tablett sisaldab 60 mg gliklasiidi.  INN. Gliclazidum
Abiaine: üks tablett sisaldab 71,36 mg laktoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.
Valge, pikliku kujuga poolitusjoonega tablett, mille mõlemal poolel on märge “DIA 60”.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi täiskasvanutel, kui ainult dieedi, füüsilise koormuse ja kehakaalu vähendamisega ei saavutata vere glükoosisisalduse piisavat vähenemist.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks.
Ainult täiskasvanutele.
GLYDIUM MR 60 mg´i ööpäevane annus varieerub poole kuni 2 tabletini päevas, st 30 kuni 120 mg
suukaudselt manustatuna ühekordse annusena hommikusöögi ajal. 
Annuse võtmisel ei soovitata tabletti purustada ega närida. 
Kui ravim on unustatud võtmata, ei tohi järgmisel päeval manustatavat annust suurendada. 

Nagu mistahes teise hüpoglükeemilise ravimi korral, peab annust kohandama individuaalselt vastavalt
patsiendi metaboolsele vastusele (plasma glükoosisisaldus, glükosüleeritud hemoglobiin). 

• Algannus Soovitatav algannus on 30 mg (pool GLYDIUM MR 60 mg tabletti) ööpäevas. Kui plasma glükoositase jääb soovitud piiridesse, sobib antud annus ka säilitusannuseks. Kui vajalikku plasma glükoositaset ei õnnestunud saavutada, tuleb annust astmeliselt suurendada 60, 90 või 120 mg-ni ööpäevas. Intervall annuste suurendamise vahel peab olema vähemalt 1 kuu, välja arvatud patsientide puhul, kelle plasma glükoositase ei ole pärast kahenädalast ravi langenud. Sellisel juhul võib annust suurendada juba teise ravinädala lõpus. Maksimaalne ööpäevane annus on 120 mg. Üks GLYDIUM MR 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastav tablett on võrdne kahe GLYDIUM 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastava tabletiga. Võimalus jagada GLYDIUM MR 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastav tablett pooleks võimaldab antud ravimi väga paindlikku annustamist.
•     Üleminek DIAPREL 80 mg tablettidelt GLYDIUM MR 60 mg toimeainet modifitseeritult
vabastavatele tablettidele Üks DIAPREL 80 mg tablett on võrreldav 30 mg-se toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormiga (poole GLYDIUM MR 60 mg tabletiga). Üleminek ühelt ravimilt teisele võib toimuda vaid vere glükoositaseme hoolikal jälgimisel.
• Üleminek mõnelt teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt GLYDIUM MR 60 mg’le GLYDIUM MR 60 mg-ga võib asendada teisi suukaudseid antidiabeetilisi ravimeid.  Üleminekul GLYDIUM MR 60 mg’le peab arvestama eelmise antidiabeetilise ravimi annust japoolväärtusaega. Üleminekuaeg ei ole tavaliselt vajalik. Algannusena kasutatakse 30 mg, edasine annus sõltub patsiendi individuaalsest vajadusest vastavalt vere glükoositasemele (nagu eelpool kirjeldatud).Üleminekul pikendatud toimekestusega sulfonüüluureapreparaadilt on vajalik mõnepäevane ravimivaba periood, et ära hoida kahe ravimi aditiivset toimet, mis võib põhjustada hüpoglükeemilist reaktsiooni. Eelpool kirjeldatud skeemi tuleb järgida ka üleminekul GLYDIUM MR 60 mg’le, st algannusena tuleb kasutada 30 mg gliklasiidi ööpäevas, millele järgneb annuse astmeline suurendamine vastavalt individuaalsele metaboolsele vastusele. 

• Kombineeritud ravi teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega GLYDIUM MR 60 mg’i võib kombineerida biguaniididega, alfa-glükosidaasi inhibiitoritega või insuliiniga. Patsientidel, kellel ravi GLYDIUM MR 60 mg’ga ei anna piisavaid tulemusi, võib samaaegselt arsti järelvalve all alustada insuliinravi. 

•     Eakatele (üle 65-aastastele) määratakse GLYDIUM MR 60 mg’i enamasti samas annuses kui noorematele patsientidele.

•     Kerge kuni mõõduka neerupuudulikuse korral võib kasutada tavalisi annuseid koos patsiendi seisundi hoolika jälgimisega. Need andmed on kindlaks tehtud kliinilistes uuringutes.

•     Suurenenud hüpoglükeemia risk esineb järgmistel haigetel:

-    alatoitunud või väärtoitumisega patsiendid,
-    rasked või ravile halvasti alluvad endokrinoloogilised haiged (hüpopituitarism, hüpotüreoidism, neerupealiste puudulikkus),
-    pikaajalise ja/või suurtes annustes kortikosteroidravi lõpetamisel,
-    raske veresoontehaigusega patsiendid (raske südame isheemiatõbi, unearteri patoloogia,
difuussed veresoontehaigused). Eelnimetatud haigetele on algannusena soovitatav kasutada 30 mg gliklasiidi ööpäevas.
•     Puuduvad andmed ja kliinilised uuringud ravimi kasutamise kohta lastel.

4.3 Vastunäidustused
-    Ülitundlikkus gliklasiidi, teiste sulfonüüluurea preparaatide, sulfoonamiidide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
-    I tüüpi diabeet,
-    diabeetiline prekooma ja kooma, diabeetiline ketoatsidoos, 
-    raskekujuline neeru- või maksapuudulikkus: sellisel juhul on näidustatud insuliinravi,
-    ravi mikonasooliga (vt lõik 4.5),
-    imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hüpoglükeemia:
Ravi tuleb määrata ainult juhul, kui patsient sööb regulaarselt (k.a hommikusööki). On oluline, et süsivesikute tarbimine oleks regulaarne, sest söögikorra hilinemisel või süsivesikute ebapiisava sisalduse korral toidus suureneb hüpoglükeemia oht. Hüpoglükeemia tekib sagedamini vähese kalorsusega toidu söömisel, pärast pikka ja pingutavat füüsilist koormust, alkoholi tarvitamist või
kombineeritud ravi korral teiste hüpoglükeemiliste preparaatidega.
Sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel on tekkinud hüpoglükeemiat, (vt lõik 4.8), mis mõnedel
juhtudel on kulgenud raskelt ja pikaajaliselt. Hospitaliseerimine võib olla vajalik, samuti võib glükoosi
manustamise vajadus väldata mitu päeva.
Hüpoglükeemiaohu vähendamiseks on vajalik hoolikas haigete ja ravimiannuse valik, samuti vastava
informatsiooni edastamine patsiendile. 

Hüpoglükeemia ohtu suurendavad tegurid:

-    patsiendi keeldumine koostööst või (peamiselt eakate puhul) suutmatus arsti korraldustest kinni pidada;
-    alatoitlus, ebaregulaarsed söögikorrad, söögikordade vahelejätmine, nälgimine või järsud muutused toidu koostises;
-    füüsilise koormuse ja süsivesikute tarbimise tasakaalustamatus;
-    neerupuudulikkus;
-    raskekujuline maksapuudulikkus;
-    GLYDIUM MR 60 mg’i üleannustamine;
-    endokriinsed häired: kilpnäärmehaigused, hüpopituitarism ja neerupealiste puudulikkus;
-    mõne teise ravimi samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5).
Neeru- ja maksapuudulikkus: 
Raskekujulise neerupuudulikkusega või maksapuudulikkusega patsientidel võib gliklasiidi
farmakokineetika ja/või farmakodünaamika muutuda. Hüpoglükeemia kestus võib nendel patsientidel
pikeneda, seepärast tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid.

Informatsioon patsiendile:
Patsiendile ja tema lähedastele tuleb selgitada hüpoglükeemia olemust ning selle sümptomeid, haiguse
ravi ja põhjusi, mis viivad hüpoglükeemia tekkeni. Patsiendile tuleb selgitada, kui tähtis on järgida
toitumissoovitusi, tegelda regulaarselt füüsilise koormusega ja mõõta vere glükoosisisaldust. 

Puudulik vere glükoosisisalduse taseme kontroll:
Vere glükoosisisalduse tasakaal võib muutuda antidiabeetilist ravi saavatel patsientidel, kellel tekib
palavik, trauma, nakkushaigus või operatsioon. Mõnel juhul on vajalik haige ajutine üleviimine
insuliinile.

Mistahes suukaudse antidiabeetilise ravimi, sealhulgas gliklasiidi hüpoglükeemiline toime võib aja
möödudes nõrgeneda: see võib juhtuda haiguse raskusastme süvenemise või ravivastuse langemise
tõttu. Tekib sekundaarne insuliinresistentsus, mis erineb esmasest resistentsusest, kus ravi ei anna
tulemust juba esmasel kasutamisel. Enne sekundaarse resistentsuse diagnoosimist, tuleb mõelda, kas
ravimi annus on piisav ja toitumisrežiim adekvaatne. 

Laboratoorsed uuringud:
Glükosüleeritud hemoglobiini (või veenivere glükoosi määramine enne sööki) regulaarne määramine
on vajalik plasma glükoositaseme hindamiseks. Individuaalne vere glükoosisisalduse määramine tuleb
samuti kasuks.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) defitsiidiga patsientidel võib ravi sulfonüüluureatega viia
hemolüütilise aneemia tekkeni. Kuna gliklasiid kuulub keemiliselt sulfonüüluureate gruppi, siis tuleks
seda G6PD-defitsiidiga patsientidel kasutada ettevaatusega ning kaaluda alternatiivset ravi mitte
sulfonüüluurea preparaatidega.

Abiained:
GLYDIUM MR 60 mg ei tohi manustada harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi
puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega patsientidele.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
1) Hüpoglükeemia riski suurendavad ravimid
Vastunäidustatud kombinatsioon
-Mikonasool (süsteemsel kasutamisel, geelina suuõõne limaskestale): suureneb hüpoglükeemia oht kuni kooma tekkimiseni.
Ebasoovitatavad kombinatsioonid
-Fenüülbutasoon (süsteemsel kasutamisel): tugevneb sulfonüüluureapreparaatide hüpoglükeemiline toime (väheneb viimaste seondumine plasmavalkudega ja/või aeglustub eliminatsioon). Soovitatav on kasutada teisi põletikuvastaseid ravimeid või hoiatada patsienti, et tuleb sagedamini kontrollida vere glükoosisisaldust. Vajadusel korrigeerida ravi põletikuvastaste ravimite kasutamise ajal ja järgselt.
-Alkohol: tugevneb gliklasiidi hüpoglükeemiline toime (inhibeeritakse kompensatoorsed reaktsioonid) kuni kooma tekkimiseni. Hoiduda tuleb nii alkoholist kui ka alkoholi sisaldavatest ravimitest.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Järgnevate ravimite toimel võib veresuhkru tase alaneda või tekkida isegi hüpoglükeemia: Teised antidiabeetilised ravimid (insuliin, akarboos, biguaniidid), beeta-adrenoblokaatorid, flukonasool, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil), H2histamiinretseptorite blokaatorid, MAO-inhibiitorid, sulfoonamiidid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.
2) Hüperglükeemia riski suurendavad ravimid
Ebasoovitatav kombinatsioon
-Danasool: soodustab suhkrutõve kujunemist. 
Kui on vajalik ravimi kasutamine, tuleb sellest hoiatada patsienti ja jälgida glükoosisisaldust veres ja
uriinis. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine danasoolravi ajal ja
pärast seda.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
-Kloorpromasiini (neuroleptikum) suurte annuste (>100 mg kloorpromasiini ööpäevas)
kasutamine võib põhjustada plasma glükoositaseme kõrgenemist (väheneb insuliini sekretsioon).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust. Võib osutuda
vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine neuroleptikumravi ajal ja pärast seda.

-Glükokortikoidid (süsteemsed ja lokaalsed: liigesesisesed, naha- ja rektaalsed preparaadid) ja
tetrakoosaktriin võivad suurendada plasma glükoositaset, viies ketoosi tekkimiseni (väheneb
süsivesikute taluvus).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust, eriti ravi
alguses. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine glükokortikoidravi ajal
ja pärast seda.

-Ritodriin, salbutamool, terbutaliin (intravenoosselt): vere glükoosisisalduse tase võib
suureneda seoses agonistliku toimega beeta-2-retseptoritele. 
Vajalik on jälgida patsiendi vere glükoosisisalduse taset ning vajadusel lülituda insuliinravile.

3) Tähelepanu nõudev kombinatsioon
-Antikoagulantravi (varfariin...): sulfonüüluuread võivad tugevdada antikoagulantide toimet. Antikoagulandi annust võib vajadusel muuta.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus Puuduvad andmed gliklasiidi kasutamise kohta rasedatel, kuigi on mõningaid andmeid teiste sulfonüüluureapreparaatide kohta. Loomkatsetel puudus gliklasiidil teratogeenne toime. Kontroll suhkrutõve üle peaks olema saavutatud enne viljastumist, et vähendada kaasasündinud
väärarengute tekkimise ohtu.
Suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid ei ole sobivad, insuliin on esimese valiku ravim suhkrutõve
raviks raseduse ajal. On soovitatav suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid asendada insuliiniga enne
plaanitavat rasedust või võimalikult vara raseduse avastamisel.

Imetamine
Puuduvad andmed gliklasiidi või selle metaboliitide eritumise kohta rinnapiima. Vastsündinul tekkida
võiva hüpoglükeemia ohu tõttu on rinnaga toitmise ajal gliklasiidi kasutamine vastunäidustatud. 


4.7 Toime reaktsioonikiirusele 
Patsient peab tundma hüpoglükeemia tunnuseid ning olema ettevaatlik autojuhtimisel ja liikuvate mehhanismidega töötamisel, seda eriti ravi alguses. 

4.8 Kõrvaltoimed
Vastavalt gliklasiidi ja teiste sulfonüüluureate kasutamise kogemusele tuleb mainida järgnevaid
kõrvaltoimeid.

Hüpoglükeemia
Nagu teiste sulfonüüluureapreparaatide puhul, võib ravi GLYDIUM MR 60 mg’ga põhjustada
hüpoglükeemiat, kui söögikorrad on ebaregulaarsed ja eriti kui söögikord jäetakse vahele.
Hüpoglükeemia tunnusteks on peavalu, tugev näljatunne, iiveldus, oksendamine, roidumus, unehäired,
erutatus, agressiivsus, keskendumisvõime vähenemine, teadvushäired ja reageerimisvõime
aeglustumine, depressioon; segasusseisund, kõne-ja nägemishäired, kõnevõime kaotus,
lihastõmblused, halvatus, tundlikkushäired, pearinglus, jõuetus, enesekontrolli kaotus, deliirium,
krambid, pindmine hingamine, bradükardia, uimasus ja teadvusekaotus kuni koomani või letaalse
tagajärjeni.
Adrenergilise vasturegulatsiooni tõttu võib tekkida ka higistamine, külm-niiske nahk, ärevus,
tahhükardia, hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja südame rütmihäired.
Tavaliselt taanduvad hüpoglükeemia tunnused süsivesikute (glükoosi) söömisel. Suhkruasendajad
toimet ei oma. Kogemused teiste sulfonüüluureapreparaatidega on näidanud, et hüpoglükeemia võib
taastekkida ka siis, kui esialgne ravi oli tulemuslik. 
Raske või pikaajalise hüpoglükeemia korral, isegi siis, kui süsivesikute (glükoosi) manustamisega
saavutati esialgne positiivne tulemus, on vajalik kohene medikamentoosne ravi või isegi
hospitaliseerimine.

Muud kõrvaltoimed:
Seedetraktihäirete (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus, ja –kinnisus)
tekkimisest on teatatud, kuid neist on võimalik hoiduda või viia see miinimumini, kui ravimit võtta
hommikusöögi ajal. 

Järgnevaid kõrvaltoimeid on esinenud harva:
-    Naha ja nahaaluskoe kahjustused: lööve, sügelus, nõgestõbi, erüteem, makulopapuloosne lööve, villiline lööve.
-    Vere ja lümfisüsteemi häired: Hematoloogilisi muutusi esineb harva: nendeks võivad olla aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, granulotsütopeenia. Need kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt pärast ravi lõpetamist.
-Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (ASAT, ALAT, ALP), hepatiit (üksikjuhud). Kolestaatilise ikteruse korral tuleb ravi katkestada.
Need kõrvaltoimed on tavaliselt ravi lõpetamisel taandunud.
-Silma kahjustused
Vere glükoosisisalduse muutuse tõttu võivad esineda mööduvad nägemishäired, eriti ravi alguses.

-Ravimirühmale omased toimed:
Teiste sulfonüüluureapreparaatidel on täheldatud erütrotsütopeeniat, agranulotsütoosi, hemolüütilist
aneemiat, pantsütopeeniat ja allergilist vaskuliiti.
Teiste sulfonüüluureapreparaatidel on samuti täheldatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemist,
isegi maksafunktsiooni häireid (nt kolestaas ja ikterus) ja hepatiiti, mis taandus pärast
sulfonüüluureapreparaadi võtmise lõpetamist või üksikjuhtudel viis eluohtliku maksakahjustuseni.


4.9 Üleannustamine
Sulfonüüluureapreparaatide üleannustamine võib põhjustada hüpoglükeemiat.  Mõõdukat hüpoglükeemiat teadvusekaotuse ja neuroloogiliste häireteta ravitakse kohese süsivesikute kasutamise, annuse muutmise ja/või dieedi muutusega. Patsiendi seisundit tuleb rangelt kontrollida kuni arst on patsiendi ohutuses kindel. Raske hüpoglükeemia, mille korral võivad tekkida kooma, krambid või muud neuroloogilised sümptomid, vajab meditsiinilist ravi ning patsient tuleb hospitaliseerida. Hüpoglükeemilise kooma või selle kahtluse korral manustada intravenoosselt 50 ml kontsentreeritud (20...30%) glükoosilahust. Vajadusel tuleb jätkata madalama konsentratsiooniga (10%) glükoosi infusiooni kuni veresuhkru tase jääb püsima üle 1g liitri kohta. Patsiendi seisundit tuleb hoolikalt jälgida kuni arst otsustab edasise jälgimise vajalikkuse üle. Hemodialüüsist ei ole kasu, kuna gliklasiid seondub tugevalt plasmavalkudega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: sulfoonamiidid, uurea derivaadid.
ATC-kood: A10BB09

Gliklasiid on suukaudne suhkrutõveravim, mis erineb teistest sulfoonüüluureapreparaatidest,
sisaldades endotsüklilise N-sidemega heterotsüklilist ringi.
Gliklasiid langetab plasma glükoositaset, stimuleerides insuliini sekretsiooni pankrease Langerhansi
saarekestes paiknevatest β-rakkudest. Einejärgse insuliini (C-peptiidi) sekretsiooni suurenemine säilib
ka pärast 2 aastat kestnud ravi.
Lisaks nendele metaboolsetele omadustele on gliklasiidil mikrovaskulaarsed omadused.

Toime insuliini sekretsioonile
Gliklasiid potentseerib II tüüpi suhkrutõve korral oluliselt insuliini sekretsiooni esimeses (varases)
faasis vastusena glükoosi plasmasisalduse suurenemisele, samuti suureneb insuliini sekretsioon teises
(hilises) faasis. Vastusena toidu või glükoosi indutseeritud stimulatsioonile suureneb insuliini
sekretsioon märkmisväärselt.

Mikrovaskulaarsed toimed Gliklasiid takistab mikrotrombide teket kahe mehhanismiga, mis on seotud suhkrutõve komplikatsioonide kujunemisega:
- inhibeerib osaliselt trombotsüütide adhesiooni soone seintele ja agregatsiooni veresoontes, pärssides trombotsüütide aktivatsiooni markerite vabanemist (beeta-tromboglobuliini, tromboksaan B2),

- soodustab fibrinolüüsi veresoone endoteelis, suurendades koe plasminogeeni aktivaatori aktiivsust.


5.2 Farmakokineetilised omadused
Gliklasiidi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 6 tundi pärast manustamist ning säilib
6...12 tunni vältel. Individuaalsed erinevused on minimaalsed. 
Gliklasiid imendub seedetraktist täielikult. Söömine imendumist ei mõjuta. 
Kuni 120 mg-se manustatud annuse ja ravimi plasmakonsentratsiooni vaheline sõltuvus on lineaarne.
95% ravimist seondub plasmavalkudega.

Gliklasiid metaboliseerub peamiselt maksas ja eritub neerude kaudu: uriinis võib leida alla 1%
muutumatust toimeainest. Aktiivseid metaboliite plasmas leitud ei ole.
Gliklasiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 20 tundi. 
Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.
Kliiniliselt märkimisväärseid farmakokineetilisi muutusi eakatel ei ole täheldatud.
GLYDIUM MR 60 mg, manustatuna üksikannusena ööpäevas, säilitab efektiivse ravimi
plasmakontsentratsiooni 24 tunniks.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Konventsionaalsed korduvannuse-ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Puuduvad pikaajalised kartsinogeensuse uuringud. Loomkatsetes ei ole täheldatud teratogeenseid toimeid, kuid esines väiksema sünnikaaluga poegi, kui emasloomadele oli manustatud 25 kordselt suuremaid annuseid inimese maksimaalsest annusest.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat Maltodekstriin Hüpromelloos Magneesiumstearaat  Kolloidne veevaba ränidioksiid.

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistev polü(vinüülkloriid)/alumiiniumblister, mis on kartongkarpides.

Pakendi suurused
7, 10, 14, 15, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 100, 112, 120, 180 ja 500 tabletti. 
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi kasutamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata jäänud ravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Les Laboratoires Servier 22, rue Garnier 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

733411

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

28.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011.