Ziagen – Ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Lehekülg 4 / 4

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen, 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 300 mg abakaviiri (sulfaadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tabletid).

Poolitusjoonega kollased kaksikkumerad kapslikujulised tabletid, mille mõlemale küljele on pressitud „GX 623“.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Retroviiruste vastane kombineeritud ravi inimese immuunpuudulikkuse viirusest (HIV) tingitud infektsiooni korral täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ziagen’i soodne toime on peamiselt tõestatud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said abakaviiri kaks korda päevas osana kombinatsioonravist (vt lõik 5.1).

Enne abakaviiriga ravi alustamist tuleb igal HIV-infektsiooniga patsiendil sõltumata rassilisest päritolust määrata HLA-B*5701 alleeli kandlus (vt lõik 4.4). Abakaviiri ei tohi kasutada patsientidel, kes teadaolevalt kannavad HLA-B*5701 alleeli.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab määrama arst, kes on spetsialiseerunud HIV-infektsiooni ravimisele.

Ziagen’i võib manustada koos toiduga või ilma.

Et tagada kogu annuse manustamine, tuleb tablett (tabletid) ideaaljuhul neelata ilma purustamata. Ziagen on saadaval ka suukaudse lahusena üle kolme kuu vanuste ja alla 14 kg kehakaaluga laste ning patsientide jaoks, kellele tabletid on sobimatud.

Teise võimalusena võib patsientide puhul, kes ei ole võimelised tablette neelama, tableti (tabletid) purustada ja lisada väikesele kogusele pooltahkele toidule või vedelikule ning kohe sisse võtta (vt lõik 5.2).

Täiskasvanud, noorukid ja lapsed (kehakaaluga vähemalt 25 kg):

Ziagen’i soovitatav annus on 600 mg ööpäevas. Selle võib manustada 300 mg-na (üks tablett) kaks korda päevas või 600 mg-na (kaks tabletti) üks kord päevas (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Lapsed (kehakaaluga alla 25 kg):

Ziagen’i tablettide puhul soovitatakse annustamist kehakaalu järgi.

Lapsed kehakaaluga  20 kg kuni < 25 kg: soovitatav annus on 450 mg ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) hommikul ja 300 mg-na (üks terve tablett) õhtul või 450 mg-na (poolteist tabletti) üks kord ööpäevas.

Lapsed kehakaaluga 14 kuni < 20 kg: soovitatav annus on 300 mg ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) kaks korda päevas või 300 mg-na (üks terve tablett) üks kord päevas.

Alla 3 kuu vanused lapsed: ravimi kasutamise kliiniline kogemus alla kolme kuu vanustel lastel on piiratud ja ebapiisav, et anda spetsiifilisi soovitusi annustamise kohta (vt lõik 5.2).

Patsiendid, kes lähevad ravimi kaks korda ööpäevas manustamiselt üle ravimi üks kord ööpäevas manustamisele, peavad soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtma ligikaudu 12 tundi pärast viimast kaks korda ööpäevas manustatud annust ja seejärel jätkama soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtmist ligikaudu iga 24 tunni järel. Patsiendid, kes lähevad tagasi ravimi manustamisele kaks korda ööpäevas, peavad võtma soovitatud kaks korda ööpäevas manustatava annuse ligikaudu 24 tundi pärast viimast üks kord ööpäevas manustatud annust.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja Ziagen’i annust muuta. Ziagen’i kasutamine ei ole soovitatav lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Kerge maksakahjustusega patsientide kohta ei saa kindlaid annustamissoovitusi anda (Child-Pugh skoor 5...6). Mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientide kohta kliinilised andmed puuduvad ja seetõttu soovitatakse abakaviiri kasutada ainult hädavajadusel (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Kui abakaviiri kasutatakse kerge maksakahjustusega patsientidel, siis on vajalik hoolikas jälgimine ja tuleks kontrollida ka abakaviiri taset plasmas (vt lõik 5.2).

Eakad Käesoleval hetkel puuduvad andmed ravimi farmakokineetika kohta üle 65-aastastel patsientidel.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus abakaviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Vt lõigud 4.4 ja 4.8.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid (vt ka lõik 4.8)

Abakaviiriga on seotud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.8), mida iseloomustavad palavik ja/või lööve koos muude sümptomitega, mis viitavad paljude organite haaratusele. Abakaviiri kasutamisel on kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioone, millest mõned on olnud eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppenud surmaga, kui puudub asjakohane ravi. Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni tekkerisk on kõrge patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus. Siiski on abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioone väiksema sagedusega esinenud ka patsientidel, kes ei ole selle alleeli kandjad.

Seetõttu tuleb kinni pidada järgnevast:

Enne ravi alustamist tuleb alati dokumenteerida HLA-B*5701 alleeli staatus.

Ravi Ziagen’iga ei tohi kunagi alustada patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus, ega ilma HLA-B*5701 alleelita patsientidel, kellel tekkis eelneva abakaviiri sisaldava raviskeemi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamisel abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus.

Ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse korral tuleb isegi HLA-B*5701 alleeli puudumisel ravi Ziagen’iga viivitamatult lõpetada. Kui pärast ülitundlikkuse ilmnemist viibib Ziagen-ravi lõpetamine, võib tekkida eluohtlik reaktsioon.

Pärast Ziagen-ravi lõpetamist ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse tõttu ei tohi Ziagen’i ega ühegi teise abakaviiri sisaldava ravimi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamist kunagi uuesti alustada.

Abakaviiri sisaldavate preparaatide uuesti kasutusele võtmine pärast kahtlustatud abakviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni viib sümptomite kohese taastekkeni tundide jooksul. Korduvad sümptomid on tavaliselt raskemad kui esialgsed ning võivad hõlmata eluohtlikku vererõhu langust ja surma.

Vältimaks abakaviiri uuesti kasutamist patsientide poolt, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus, tuleb neid juhendada, et nad viskaksid ära allesjäänud Ziagen’i tabletid.

Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kliiniline kirjeldus

Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni on põhjalikult iseloomustatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt. Sümptomid ilmnesid tavaliselt esimese kuue nädala jooksul (aja mediaan sümptomite tekkeni 11 päeva) pärast abakaviirravi alustamist, kuigi need reaktsioonid võivad tekkida mis tahes ajal ravi jooksul.

Peaaegu kõikide abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonide puhul tekib palavik ja/või lööve. Lõigus 4.8 (valitud kõrvaltoimete kirjeldus) on üksikasjalikult kirjeldatud muid nähtusid ja sümptomeid, mida on täheldatud osana abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonist, sealhulgas respiratoorseid ja seedetrakti sümptomeid. Need sümptomid võivad viia ülitundlikkusreaktsiooni asemel respiratoorse haiguse (pneumoonia, bronhiit, farüngiit) või gastroenteriidi valediagnoosini.

Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ja võivad olla eluohtlikud. Need sümptomid taanduvad enamasti pärast abakaviiri ärajätmist.

Harva on patsientidel, kes on ravi abakaviiriga lõpetanud muudel põhjustel kui ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite tõttu, samuti tekkinud eluohtlikud reaktsioonid tundide jooksul pärast abakaviirravi taasalustamist (vt lõik 4.8 „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Abakaviirravi taasalustamine peab nendel patsientidel toimuma tingimustes, kus arstiabi on kergesti kättesaadav.

Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast in utero kokkupuudet

Nukleosiidi ja nukleotiidi analoogide toime mitokondriaalsele funktsioonile võib olla erineva ulatusega, kõige märkimisväärsem on see stavudiini, didanosiini ja zidovudiini korral. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku in utero ja/või postnataalselt, valdavalt zidovudiini sisaldavate raviskeemide kasutamise korral. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia) ja metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipaseemia). Need toimed olid sageli mööduvad. Harva on teatatud hilise tekkega närvisüsteemi häiretest (hüpertoonia, krambid, käitumishäired). Ei ole teada, kas need närvisüsteemi häired olid mööduvad või püsivad. Neid leide tuleb hinnata kõigil lastel, kes puutuvad kokku nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega in utero ja kellel esinevad tundmatu etioloogiaga rasked kliinilised leiud, eriti neuroloogilised leiud. Need leiud ei mõjuta retroviirusevastase ravi kasutamise riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV-i vertikaalset ülekannet.

Kehakaal ja metaboolsed parameetrid

Retroviirusvastase ravi ajal võivad tekkida kehakaalu tõus ning vere lipiidide ja glükoosisisalduse suurenemine. Need muutused võivad olla osa haiguse kontrollimisest ja elustiilist. Lipiidide puhul on mõned tõendid ravi toimest, kuid kehakaalu tõusu kohta ei ole kindlaid tõendeid ühegi konkreetse ravi korral. Vere lipiidide ja glükoosisisalduse jälgimiseks viidatakse kehtestatud HIV-i ravijuhenditele. Lipiidide ainevahetushäireid tuleb ravida kliinilise vajaduse järgi.

Pankreatiit

Kirjeldatud on pankreatiidi teket, kuid selle põhjuslik seos abakaviirraviga ei ole teada.

Kolmikravi nukleosiididega

Kui viiruse hulk veres on suur (>100 000 koopiat/ml), tuleb kaaluda abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombineeritud preparaadi kasutamist (vt lõik 5.1).

Kirjeldatud on viroloogilise ravivastuse puudumise ja resistentsuse tekke suurt esinemissagedust varajases staadiumis, kui abakaviiri kombineeriti tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ja lamivudiiniga üks kord päevas manustatava raviskeemina.

Maksahaigus

Tõsiste maksahaigustega patsientidel ei ole Ziagen’i ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud. Ziagen’i ei ole soovitatav kasutada mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Eelneva maksa düsfunktsiooniga, sealhulgas kroonilise aktiivse hepatiidiga patsientidel esineb retroviirustevastase kombinatsioonravi ajal sagedamini maksa funktsioonihäireid ja neid patsiente tuleb jälgida standardse praktika kohaselt. Kui taolistel patsientidel esinevad maksahaiguse süvenemise ilmingud, tuleb kaaluda ravi katkestamist või lõpetamist.

Kroonilise B- või C-hepatiidi viiruse koinfektsiooniga patsiendid

Kroonilise B- või C-hepatiidiga patsientidel, kes saavad retroviirustevastast kombinatsioonravi, on suurem risk raskete ja potentsiaalselt surmaga lõppevate maksaga seotud kõrvaltoimete tekkeks. Kui patsiendid saavad B- või C-hepatiidi tõttu samaaegselt viirusevastast ravi, juhinduge ühtlasi nende ravimpreparaatide kohta käivast informatsioonist.

Neeruhaigus Ziagen’it ei tohi manustada lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidele (vt lõik 5.2).

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom

Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamist. Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis carinii pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe ja autoimmuunset hepatiiti); kuid kirjeldatud aeg häirete avaldumiseni on varieeruvam ja need võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist.

Osteonekroos

Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immuunsupressiooni ja kõrge kehamassi indeksi), on teatatud haiguse esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist kombineeritud retroviirusevastast ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.

Oportunistlikud infektsioonid

Ziagen’it või muud retroviiruste vastast ravi saavatel patsientidel võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid või muud HIV-infektsiooni tüsistused. Seetõttu peavad patsiendid olema HIV-infektsiooniga seotud haiguste ravile spetsialiseerunud arstide hoolika järelevalve all.

Kardiovaskulaarsed tüsistused

Kuigi abakaviiri kliinilistest ja vaatlusuuringutest saadud andmed näitavad vastuolulisi tulemusi, viitavad mitmed uuringud kardiovaskulaarsete tüsistuste (eriti müokardiinfarkti) suurenenud riskile abakaviiriga ravi saavate patsientide seas. Seetõttu tuleb Ziagen’i määramisel rakendada meetmeid, et viia miinimumini kõik modifitseeritavad riskitegurid (nt suitsetamine, hüpertensioon ja hüperlipideemia).

Lisaks tuleb suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide ravimisel kaaluda muid ravivõimalusi abakaviiri sisaldava raviskeemi asemel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

P450 poolt vahendatud koostoimete tekkevõimalus abakaviiri ja teiste ravimite vahel on väike. In vitro uuringutes on näidatud, et abakaviir võib inhibeerida tsütokroom P450 1A1 (CYP1A1). P450 ei mõjuta oluliselt abakaviiri metabolismi ja abakaviir ei inhibeeri olulisel määral tsütokroom CYP3A4 kaudu toimuvat metabolismi. Samuti on in vitro näidatud, et abakaviir ei inhibeeri kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides CYP3A4, CYP2C9 ja CYP2D6 isoensüüme. Seetõttu on koostoimete tekkevõimalus retroviiruste vastaste proteaasi inhibiitorite ja teiste peamiselt P450 kaudu metaboliseeruvate ravimite vahel väike. Kliinilised uuringud on näidanud, et abakaviiri, zidovudiini ja lamivudiini vahel kliiniliselt olulisi koostoimeid ei esine. Tugevad ensüüme indutseerivad ravimid nagu rifampitsiin, fenobarbitaal ja fenütoiin võivad seoses toimega üle UDP-glükuronüültransferaasi kergelt vähendada abakaviiri plasmakontsentratsiooni.

Etanool: Samaaegne etanooli kasutamine mõjutab abakaviiri metabolismi, mille tulemusena suureneb abakaviiri AUC umbes 41% võrra. Neid muutusi ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Abakaviir ei avalda mõju etanooli metabolismile.

Metadoon: Farmakokineetika uuringus, mille käigus manustati metadooni koos abakaviiriga annuses 600 mg kaks korda päevas, täheldati abakaviiri C vähenemist 35% ja t pikenemist ühe tunni võrra, kuid AUC jäi muutumatuks. Muutusi abakaviiri farmakokineetika osas ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Samas uuringus suurenes abakaviiri toimel metadooni keskmine süsteemne kliirens 22% võrra. Seetõttu ei saa välistada ravimit metaboliseerivate ensüümide indutseerimist. Metadooni ja abakaviiriga ravitavaid patsiente tuleb jälgida võõrutusnähtude suhtes, mis viitavad liiga väikesele annusele, kuna mõnikord võib vajalikuks osutuda metadooni annuse korduv tiitrimine. Retinoidid: Retinoidid metaboliseeruvad alkoholi dehüdrogenaasi kaudu. Koostoimed abakaviiriga on võimalikud, kuid neid ei ole uuritud.

Riotsiguaat: In vitro pärsib abakaviir CYP1A1. Riotsiguaadi ühe annuse (0,5 mg) samaaegne manustamine HIV-iga patsientidele, kes saavad kombinatsioonravi abakaviiri/dolutegraviiri/lamivudiiniga (600 mg/50 mg/300 mg üks kord ööpäevas), põhjustas riotsiguaadi AUC ligikaudu kolmekordse suurenemise võrreldes tervetel vabatahtlikel varasema (0-∞) riotsiguaadi AUC -ga. Riotsiguaadi annust võib olla vajalik vähendada. Vt riotsiguaadi (0-∞) väljakirjutamise teavet annustamise soovitustega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kui retroviirusevastaseid ravimeid otsustatakse kasutada HIV-infektsiooni raviks rasedatel ning seega HIV vertikaalse ülekande riski vähendamiseks vastsündinule, tuleb üldreeglina arvesse võtta nii loomkatsetest saadud andmeid kui ka rasedatega saadud kliinilist kogemust. Loomkatsetes on toksiline toime arenevale embrüole või lootele tõestust leidnud rottidel, kuid mitte küülikutel (vt lõik 5.3). Loomkatsetes on näidatud, et abakaviir on kartsinogeenne (vt lõik 5.3). Nende leidude kliiniline tähtsus inimesele on teadmata. Inimestel läbivad abakaviir ja/või tema metaboliidid platsentaarbarjääri.

Rasedate kohta saadud andmed (enam kui 800 raseda andmed ravimi kasutamise kohta esimesel trimestril ning enam kui 1000 raseda andmed ravimi kasutamise kohta teisel ja kolmandal trimestril) näitavad, et abakaviir ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Nende andmete põhjal ei ole väärarengute tekkerisk inimestel tõenäoline.

Mitokondriaalne düsfunktsioon In vitro ja in vivo on demonstreeritud, et nukleosiidi ja nukleotiidi analoogid põhjustavad erineva raskusega mitokondrite kahjustust. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel väikelastel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku üsasiseselt ja/või pärast sündi (vt lõik 4.4).

Imetamine

Abakaviir ja tema metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima. Abakaviir eritub ka inimese rinnapiima. Puuduvad andmed abakaviiri ohutuse kohta alla 3 kuu vanustel imikutel. HIV-infektsiooniga naistel ei soovitata last rinnaga toita, et vältida HIV ülekannet.

Fertiilsus

Loomkatsetes on näidatud, et abakaviiril puudub toime fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Paljude kirjeldatud kõrvaltoimete puhul on ebaselge, kas need on seotud Ziagen’i, mitmesuguste teiste HIV-infektsiooni raviks kasutatavate preparaatidega või tekkinud haigusprotsessi tulemusena. Paljusid allpool loetletud kõrvaltoimeid esineb sageli (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, letargia, lööve) abakaviiriga seotud ülitundlikkusega patsientidel. Seetõttu tuleb ükskõik millise nimetatud sümptomi ilmnemisel hinnata patsienti hoolikalt ülitundlikkuse suhtes (vt lõik 4.4). Väga harva on multiformset erüteemi, Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilist epidermaalset nekrolüüsi kirjeldatud juhul, kui abakaviiriga seotud ülitundlikkust ei õnnestunud välistada. Sellistel juhtudel tuleb abakaviiri sisaldavate ravimite kasutamine püsivalt lõpetada.

Paljud kõrvaltoimed ei ole olnud raviga piirduvad. Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiselt: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: isutus Väga harv: laktatsidoos

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu

Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Harv: pankreatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve (ilma süsteemsete sümptomiteta) Väga harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: palavik, letargia, väsimus

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Abakaviiriga seotud ülitundlikkus Järgnevalt on loetletud selle ülitundlikkusreaktsiooni nähud ja sümptomid. Neid on täheldatud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgsel perioodil. Tumedas kirjas on kõrvaltoimed, mida kirjeldati vähemalt 10%-l ülitundlikkusreaktsiooniga patsientidest.

Peaaegu kõigi ülitundlikkusreaktsioonide puhul esinevad osana sündroomist palavik ja/või lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne), kuid on esinenud ka ilma lööbe või palavikuta reaktsioone. Muude põhisümptomite hulka kuuluvad seedetrakti, hingamisteede või süsteemsed sümptomid, nagu letargia ja halb enesetunne.

Nahk Lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne)

Seedetrakt Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, suuõõne haavandid

Hingamisteed Hingeldus, köha, kurguvalu, täiskasvanute respiratoorse distressi

Muud Palavik, letargia, halb enesetunne, tursed, lümfisõlmede

Närvisüsteem/psüühika Peavalu, paresteesia

Verepilt Lümfopeenia

Maks/pankreas Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, hepatiit,

Lihas-skeletisüsteem Lihasvalu, harva müolüüs, liigesvalu, kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse

Urotrakt Kreatiniinisisalduse suurenemine, neerupuudulikkus Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ning võivad olla eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppeda surmaga.

Abakaviirravi taasalustamine pärast abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni esinemist viib sümptomite kiire taastekkeni tundide jooksul. Korduv ülitundlikkusreaktsioon on tavaliselt raskem kui esialgne ning selle näol võib olla tegemist eluohtliku vererõhu languse ja surmaga. Abakaviirravi taasalustamise järgselt on harva sarnased reaktsioonid tekkinud ka patsientidel, kellel esines enne abakaviirravi lõpetamist ainult üks ülitundlikkuse põhisümptomitest (vt eespool). Väga harvadel juhtudel on sarnaste reaktsioonide teket kirjeldatud pärast ravi taasalustamist patsientidel, kellel ravi katkestamisele ei eelnenud mingeid ülitundlikkusreaktsiooni sümptomeid (st eelnevalt abakaviiri talunud patsientidel).

Metaboolsed näitajad Retroviirusevastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine (vt lõik 4.4).

ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe); kuid kirjeldatud aeg haiguse avaldumiseni on varieeruvam ja haigus võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4). Osteonekroos Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud kombineeritud retroviirusevastast ravi. Selle kõrvaltoime esinemise sagedus pole teada (vt lõik 4.4).

Muutused laboratoorsetes analüüsides Kontrollitud kliinilistes uuringutes esines Ziagen-raviga seotud laboratoorseid kõrvalekaldeid harv, nende esinemissageduse osas puudus erinevus Ziagen-ravi saanud patsientide ja kontrollgrupi vahel.

Lapsed

Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 HIV-infektsiooniga last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellest 669 said abakaviiri ja lamivudiini kas üks või kaks korda ööpäevas (vt lõik 5.1). Üks või kaks korda ööpäevas ravi saanud lastel ei ole täheldatud täiendavaid ohutusriske võrreldes täiskasvanutega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on Ziagen’it manustatud ühekordsetes annustes kuni 1200 mg ja ööpäevastes annustes kuni 1800 mg. Ei ole kirjeldatud muid kõrvaltoimeid peale nende, mida on täheldatud tavaannuste puhul. Suuremate annuste toime ei ole teada. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida mürgistusnähtude suhtes (vt lõik 4.8) ning vajadusel rakendada toetavat ravi. Ei ole teada, kas abakaviir on peritoneaal- või hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC-kood: J05AF06

Toimemehhanism

Abakaviir on nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor. See on tugev selektiivne HIV-1 ja HIV-2 inhibiitor. Abakaviir metaboliseerub rakusiseselt aktiivseks metaboliidiks karboviir-5’-trifosfaadiks (TP). In vitro uuringud on näidanud, et abakaviiri toimemehhanism seisneb HIV pöördtranskriptaasi inhibeerimises, mille tulemuseks on ahela katkemine ja viiruse replikatsioonitsükli katkestamine. Abakaviiri viirusevastasele toimele rakukultuuris ei avaldanud antagonistlikku toimet selle kombineerimine nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite (NRTId) didanosiini, emtritsitabiini, lamivudiini, stavudiini, tenofoviiri või zidovudiini, mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitori (NNRTI) nevirapiini või proteaasi inhibiitori (PI) amprenaviiriga. Resistentsus

In vitro resistentsus: In vitro on välja selgitatud ka abakaviirile resistentsed HIV-1 tüved, nende puhul on resistentsus seotud spetsiifiliste genotüübiliste muutustega pöördtranskriptaasi kodeerivas regioonis (koodonid M184V, K65R, L74V ja Y115F). Viiruste resistentsus abakaviiri suhtes areneb in vitro

suhteliselt aeglaselt, “metsikut” tüüpi viiruse EC kliiniliselt oluliseks suurenemiseks on vajalikud korduvad mutatsioonid. In vivo resistentsus (varem ravi mittesaanud patsiendid): Isolaatides, mis saadi enamikelt patsientidelt, kellel puudus viroloogiline ravivastus abakaviiri sisaldava raviskeemi kasutamisel kesksetes kliinilistes uuringutes, täheldati NRTIga seotud muutuste puudumist algväärtusest (45%) või ainult M184V või M184I selektsiooni (45%). M184V või M184I selektsiooni üldine esinemissagedus oli suur (54%), harvem esines L74V (5%), K65R (1%) ja Y115F (1%) selektsiooni. On leitud, et zidovudiini lisamisel raviskeemi väheneb L74V and K65R selektsiooni sagedus abakaviiri juuresolekul (koos zidovudiiniga: 0/40, ilma zidovudiinita: 15/192, 8%).

Ravi Abakaviir + lamivudiin + Kokku Uuritavate arv 282 1094 909 2285 Ravi viroloogiliste ebaõnnestumis te arv Raviaegsete genotüüpide 40 (100%) 51 (100%)2 141 (100%) 232 (100%) arv K65R 0 1 (2%) 2 (1%) 3 (1%) L74V 0 9 (18%) 3 (2%) 12 (5%) Y115F 0 2 (4%) 0 2 (1%) M184V/I 34 (85%) 22 (43%) 70 (50%) 126 (54%) TAMid3 3 (8%) 2 (4%) 4 (3%) 9 (4%)

1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon

2. Hõlmab kolme mitteviroloogilist ebaõnnestumist ja nelja kinnitamata viroloogilist ebaõnnestumist. 3. 1 tümidiini analoogmutatsiooniga (TAM) uuritavate arv. TAMid võivad selekteeruda juhul, kui tümidiini analooge kasutatakse koos abakaviiriga. Kuue kliinilise uuringu metaanalüüsi põhjal ei selekteerunud TAMe abakaviiri ilma zidovudiinita sisaldavate raviskeemide puhul (0/127), kuid need selekteerusid abakaviiri ja tümidiini analoogi zidovudiini sisaldavate raviskeemide puhul (22/86, 26%). In vivo resistentsus (ravikogemusega patsiendid): Abakaviiri suhtes tundlikkuse kliiniliselt olulist vähenemist on demonstreeritud kliinilistes isolaatides, mis on saadud kontrollimatu viiruse replikatsiooniga patsientidelt, keda on eelnevalt ravitud teiste nukleosiidi inhibiitoritega ja kes on nende suhtes resistentsed. Viie kliinilise uuringu (kus abakaviir lisati ravitoime tugevdamiseks) metaanalüüsi põhjal esines 166 patsiendist 123-l (74%) M184V/I, 50-l (30%) T215Y/F, 45-l (27%) M41L, 30-l (18%) K70R ja 25 (15%) D67N. K65R ei esinenud ning L74V ja Y115F esines harva (3%). Genotüübi prognostilise väärtuse logistilise regressiooni mudel (kohandatud ravieelse plasma HIV-1 RNA [vRNA], CD4+ rakkude arvu, eelnevate retroviirusevastaste ravikuuride arvu ja kestuse järgi) näitas 3 või enama NRTI resistentsusega seotud mutatsiooni olemasolu, mida seostati vähenenud ravivastusega 4. nädalal (p=0,015) või 4 või enamat mutatsiooni 24. nädalal (p0,012). Suurt resistentsust abakaviiri suhtes põhjustavad lisaks 69 insertsiooni kompleks või Q151M mutatsioon, mis tavaliselt esineb kombinatsioonis mutatsioonidega A62V, V75I, F77L ja F116Y.

Ravieelne (n = 166) pöördtranskriptaasi Keskmine mutatsioon n muutus vRNA Puudub 15 -0,96 40% Ainult M184V 75 -0,74 64% Ükskõik milline üks NRTI mutatsioon Ükskõik millised kaks NRTIga seotud 22 -0,82 32% mutatsiooni Ükskõik millised kolm NRTIga seotud 19 -0,30 5% mutatsiooni Neli või enam NRTIga seotud 28 -0,07 11% mutatsiooni Fenotüübiline resistentsus ja ristresistentsus: Fenotüübiline resistentsus abakaviiri suhtes vajab M184V mutatsiooni koos vähemalt ühe teise abakaviirile selekteerunud mutatsiooniga või M184V koos mitme TAMiga. Fenotüübiline ristresistentsus teiste NRTIde suhtes on ainult M184V või M184I mutatsiooni puhul piiratud. Säilib zidovudiini, didanosiini, stavudiini ja tenofoviiri retroviirusevastane aktiivsus selliste HIV-1 variantide vastu. M184V olemasolu koos K65R mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, tenofoviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel ning M184V koos L74V mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel. M184V olemasolu koos Y115F mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri ja lamivudiini vahel. Abakaviiri kasutamisel võib juhinduda praegu soovitatavatest resistentsuse algoritmidest. Ristuv resistentsus abakaviiri ja teistesse ravimrühmadesse kuuluvate retroviirusevastaste ravimite (proteaasi inhibiitorite või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite) vahel on ebatõenäoline. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ziagen’i efektiivsust on peamiselt demonstreeritud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas kombinatsioonis zidovudiini ja lamivudiiniga. Kaks korda päevas (300 mg) manustamine:

Varem ravi mittesaanud täiskasvanud

Abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooniga ravitud täiskasvanute seas oli sedastamatu viiruse hulgaga (<400 koopia/ml) patsiente ligikaudu 70% (ITT analüüs 48 nädala möödudes) koos CD4 rakkude arvu vastava suurenemisega.

Ühes täiskasvanutel teostatud randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga kliinilises uuringus võrreldi omavahel abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni ning indinaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni. Kuna palju patsiente katkestas ravi enneaegselt (48. nädalaks katkestas randomiseeritud ravi 42% patsientidest), ei ole võimalik teha lõppjäreldusi raviskeemide võrdlemisel. Kuigi abakaviiri ja indinaviiri sisaldavad kombinatsioonid olid sarnase viirusevastase toimega patsientide arvu osas, kellel saavutati mittesedastatav viiruse hulk (≤400 koopia/ml; abakaviiri ja indinaviiri kombinatsioonide puhul olid tulemused ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil vastavalt 47% ja 49% ning AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil 86% ja 94%),

osutus indinaviiri sisaldav kombinatsioon paremaks eelkõige suure viiruse hulgaga patsientide alagrupis (>100 000 koopia/ml uuringu alustamisel; ITT 46% ja 55% ning AT 84% ja 93% vastavalt abakaviiri ja indinaviiri puhul). Mitmekeskuselises topeltpimedas kontrollitud uuringus (CNA30024) randomiseeriti 654 varem retroviirusevastast ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga patsienti saama kas 300 mg abakaviiri kaks korda päevas või 300 mg zidovudiini kaks korda päevas kombinatsioonis 150 mg lamivudiiniga kaks korda päevas ja 600 mg efavirensiga üks kord päevas. Topeltpimeravi kestus oli vähemalt 48 nädalat. ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil saavutas 48. nädalaks viroloogilise ravivastuse (plasma HIV-1 RNA 50 koopia/ml) 70% abakaviiri grupi patsientidest ja 69% zidovudiini grupi patsientidest (ravierinevuse punkthinnang: 0,8; 95% usaldusintervall -6,3, 7,9). AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil oli erinevus ravigruppide vahel märgatavam (88% patsientidest abakaviiri grupis ja 95% zidovudiini grupis; ravierinevuse punkthinnang: -6,8; 95% usaldusintervall -11,8, -1,7). Samas ühtisid mõlema analüüsi tulemused järelduse osas, et kummaski ravigrupis ei olnud efektiivsus väiksem.

ACTG5095 oli randomiseeritud (1 : 1 :1) topeltpime platseebokontrolliga uuring 1147-l HIV-1 infektsiooniga varasemalt retroviirustevastast ravi mittesaanud täiskasvanud patsientidel, milles võrreldi kolme raviskeemi: zidovudiin (ZDV), lamivudiin (3TC), abakaviir (ABC), efavirens (EFV) vs. ZDV/3TC/EFV vs. ZDV/3TC/ABC. Pärast keskmiselt 32-nädalast jälgimisperioodi oli kolmikravi kolme nukleosiidiga (ZDV/3TC/ABC) sõltumatult lähtetaseme viiruste hulgast (<või> 100 000 koopiat/ml) viroloogiliselt halvemate tulemustega kui kaks ülejäänud raviskeemi. Ravi viroloogilist ebaõnnestumist (uuringus defineeritud kui HIV RNA > 200 koopiat/ml) täheldati 26%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC grupis, 16%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis ja 13%-l patsientidest nelja ravimi grupis. 48. nädalal oli patsientide osakaal, kellel HIV RNA oli < 50 koopiat/ml, ZDV/3TC/ABC, ZDV/3TC/EFV ja ZDV/3TC/ABC/EFV gruppides vastavalt 63%, 80% ja 86%. Uuringu ohutuse jälgimise komitee peatas 48. nädalal uuringu jätkamise ZDV/3TC/ABC grupis ravi viroloogilise ebaõnnestumise suurema esinemissageduse tõttu. Kahes ülejäänud grupis jätkati pimeuuringut. Pärast keskmiselt 144-nädalast jälgimisperioodi täheldati ravi viroloogilist ebaõnnestumist 25%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC/EFV grupis ja 26%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis. Raviperioodi osas, mis kulus esimese viroloogilise ebaõnnestumiseni, ei täheldatud kahe uuringugrupi vahel statistiliselt olulist erinevust (p = 0,73; log-rank-test). Antud uuringus ei suurendanud ABC lisamine ZDV/3TC/EFV-le olulisel määral ravi tõhusust.

Ravi viroloogiline 32 nädalat 26% 16% 13% ebaõnnestumine (HIV 144 nädalat - 26% 25% RNA > 200 koopiat/ml)

Ravi viroloogiline 63% 80% 86% õnnestumine (48. nädalal HIV RNA < 50 koopiat/ml)

Varem ravi saanud täiskasvanud

Varem mõõdukat retroviiruste vastast ravi saanud täiskasvanutel viis abakaviiri lisamine kombineeritud retroviiruste vastasele ravile viiruse hulga mõõdukalt suurema vähenemiseni (keskmine muutus 0,44 log koopiat/ml 16. nädalal). Varem intensiivset nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega ravi saanud patsientidel on abakaviiri efektiivsus väga väike. Ravimi kasutamisel osana uuest kombineeritud raviskeemist sõltub efektiivsuse tase eelnenud ravi olemusest ja kestusest, mille käigus võib olla välja kujunenud HIV-1 variantide ristuv resistentsus abakaviiri suhtes.

Üks kord päevas (600 mg) manustamine:

Varem ravi mittesaanud täiskasvanud

Abakaviiri üks kord päevas manustatavat raviskeemi toetab 48-nädalane mitmekeskuseline topeltpime kontrollitud uuring (CNA30021), kus osales 770 varem ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga täiskasvanut. Tegemist oli peamiselt asümptomaatiliste HIV-infektsiooniga patsientidega - CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus) staadium A. Nad randomiseeriti saama kas abakaviiri annuses 600 mg üks kord päevas või 300 mg kaks korda päevas kombinatsioonis efavirensi ja lamivudiiniga, mida manustati üks kord päevas. Mõlema raviskeemi puhul täheldati sarnast kliinilist efektiivsust (ravierinevuse punkthinnang -1,7; 95% usaldusintervall -8,4, 4,9). Nende tulemuste põhjal võib 95% usaldusväärsusega järeldada, et tõeline erinevus ei ole üle 8,4% kaks korda päevas manustatava raviskeemi kasuks. See potentsiaalne erinevus on piisavalt väike järeldamaks, et abakaviiri üks kord päevas manustamine ei ole vähem efektiivne abakaviiri kaks korda päevas manustamisest.

Viroloogilise ravivastuse puudumise (viiruse hulk >50 koopia/ml) madal üldine esinemissagedus oli sarnane nii üks kui kaks korda päevas manustatava ravi grupis (vastavalt 10% ja 8%). Väikeses genotüübilise analüüsi valimis esines nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega seotud mutatsioone sagedamini üks kord päevas kui kaks korda päevas manustatava abakaviiri raviskeemi puhul. Sellest uuringust saadud väheste andmete tõttu ei saa teha kindlaid järeldusi. Pikaajalised andmed abakaviiri kasutamise kohta üks kord päevas manustatava raviskeemina (üle 48 nädala) on praegu piiratud.

Varem ravi saanud täiskasvanud

Uuringus CAL30001 randomiseeriti 182 varem ravi saanud patsienti, kellel puudus viroloogiline ravivastus, ja nad said raviks kas abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni üks kord päevas või abakaviiri 300 mg kaks korda päevas pluss lamivudiini 300 mg üks kord päevas kombinatsioonis tenofoviiri ja proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriga 48 nädala jooksul. Tulemused näitavad, et fikseeritud annuste kombinatsiooni grupp ei jäänud alla kaks korda päevas manustatava abakaviiri grupile, mida näitas HIV-1 RNA taseme sarnane langus, mõõdetuna keskmine kõveraalune pindala miinus algväärtus järgi (AAUCMB, vastavalt -1,65 log koopiat/ml versus -1,83 log koopiat/ml, 95% usaldusintervall -0,13, 0,38). Patsientide arv, 10 10 kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (50% versus 47%) ja <400 koopia/ml (54% versus 57%), oli samuti mõlemas grupis sarnane (ITT populatsioon). Ent kuna selles uuringus osalesid ainult mõõdukat ravi saanud patsiendid ning puudus gruppidevaheline tasakaal esialgse viiruse hulga osas, tuleb neid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Uuringus ESS30008 randomiseeriti 260 viroloogilise supressiooniga patsienti, kes said esmavaliku raviks 300 mg abakaviiri pluss 150 mg lamivudiini kaks korda päevas ja proteaasi inhibiitorit või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorit, jätkama seda raviskeemi või üle minema abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni pluss proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitori kasutamisele 48 nädala jooksul. Tulemuste kohaselt saavutati fikseeritud annuste kombinatsiooni grupis sarnane (mitte halvem) viroloogiline ravivastus kui abakaviiri pluss lamivudiini grupis: see baseerus patsientide arvul, kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (vastavalt 90% ja 85%, 95% usaldusintervall -2,7, 13,5). Lisainformatsioon:

Ziagen’i ohutust ja efektiivsust mitmetes erinevaid ravimeid sisaldavates kombineeritud raviskeemides ei ole täielikult hinnatud (eriti kombinatsioone mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega).

Abakaviir tungib tserebrospinaalvedelikku (vt lõik 5.2) ning vähendab HIV-1 RNA taset tserebrospinaalvedelikus. Samas ei täheldatud toimet neuropsühholoogilisele talitlusele, kui seda manustati AIDSiga seotud dementsusega patsientidele. Lapsed:

Abakaviiri ja lamivudiini üks ja kaks korda ööpäevas manustamise randomiseeritud võrdlus viidi läbi randomiseeritud mitmekeskuselises kontrolliga uuringus HIV-infektsiooniga lastel. Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellele annustati ravimeid kehakaalu alusel vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ravijuhistes (HIV-infektsiooni retroviirusevastane ravi imikutel ja lastel, 2006) soovitatule. Pärast 36 nädalat kestnud ravi abakaviiri ja lamivudiiniga kaks korda ööpäevas randomiseeriti 669 sobivat uuritavat jätkama kaks korda ööpäevas manustatavat ravi või minema üle abakaviiri ja lamivudiini manustamisele üks kord ööpäevas vähemalt 96 nädala jooksul. Sellest uuringust ei saadud kliinilisi andmeid alla ühe aasta vanuste laste kohta. Tulemuste kokkuvõte on toodud allolevas tabelis:

Viroloogiline ravivastus plasma HIV-1 RNA alla 80 koopiat/ml alusel 48. nädalal ja 96. nädalal abakaviiri + lamivudiini manustamisel üks versus kaks korda ööpäevas uuringus ARROW (vaatlusanalüüs)

Plasma HIV-1 RNA 250/331 (76) 237/335 (71) Riski erinevus (üks -4,8% (95% CI -11,5% kuni +1,9%), p=0,16 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 242/331 (73) 236/330 (72) Riski erinevus (üks -1,6% (95% CI -8,4% kuni +5,2%), p=0,65 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 234/326 (72) 230/331 (69) Riski erinevus (üks -2,3% (95% CI -9,3% kuni +4,7%), p=0,52 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas)

Abakaviiri + lamivudiini üks kord ööpäevas manustanud rühm oli samaväärne ravimit kaks korda ööpäevas manustanud rühmaga vastavalt eelnevalt kindlaks määratud samaväärsuse piirväärtusele -12% nii esmase tulemusnäitaja (<80 k/ml 48. nädalal) kui teisese tulemusnäitaja (<80 k/ml 96. nädalal) ning ka kõikide teiste testitud läviväärtuste (<200 k/ml, <400 k/ml, <1000 k/ml) osas, mis kõik jäid igati nimetatud samaväärsuse piirväärtuse piiridesse. Alamrühma analüüsid, mis testisid üks ja kaks korda ööpäevas manustamise heterogeensust, ei näidanud soo, vanuse või viiruse hulga märkimisväärset mõju randomiseerimise ajal. Järeldused toetasid samaväärsust vaatamata analüüsi meetodile.

Eraldi uuringus, mis võrdles nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite avatud kombinatsioone (koos pimendatud nelfinaviiriga või ilma) lastel, oli suuremal osal abakaviiri ja lamivudiini (71%) või abakaviiri ja zidovudiiniga (60%) ravitutest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 400 koopiat/ml, võrreldes

lamivudiini ja zidovudiiniga ravitud patsientidega (47%) [p=0,09, ravikavatsuslik (ITT) analüüs]. Sarnaselt oli suuremal osal abakaviiri sisaldavaid kombinatsioone saanud lastest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 50 koopiat/ml (vastavalt 53%, 42% ja 28%, p=0,07). Farmakokineetilises uuringus (PENTA 15) läksid neli viroloogilise kontrolli saavutanud alla 12 kuu vanust uuringus osalejat abakaviiri pluss lamivudiini sisaldava suukaudse lahuse manustamiselt kaks korda ööpäevas üle üks kord ööpäevas manustatavale raviskeemile. 48. nädalal oli kolmel uuritaval mittemääratav viiruse hulk ja ühel uuritaval oli HIV-RNA tase plasmas 900 koopiat/ml. Nendel uuritavatel ohutusega seotud probleeme ei täheldatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Uuringud HIV-infektsiooniga patsientidel on näidanud abakaviiri head penetratsiooni tserebrospinaalvedelikku; TSV/plasma AUC suhe jääb vahemikku 30...44%. Kui abakaviiri manustatakse annuses 600 mg 2 korda päevas, on maksimaalse kontsentratsiooni väärtused 9 korda suuremad kui abakaviiri IC (0,08 g/ml või 0,26 M). In vitro plasmavalkudega seonduvuse uuringud näitavad, et terapeutiliste kontsentratsioonide puhul seondub abakaviir inimese plasmavalkudega vaid vähesel või mõõdukal määral (ca 49%). See näitab vähest tõenäosust teiste ravimitega koostoimete tekkeks väljatõrjumise teel seosest plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel toimub metabolism põhiliselt alkoholdehüdrogenaasi ja glükuronisatsiooni kaudu 5’-karboksüülhappeks ja 5’-glükuroniidiks, mis moodustavad umbes 66% manustatud annusest. Metaboliidid erituvad uriiniga.

Eritumine

Abakaviiri keskmine poolväärtusaeg on umbes 1,5 tundi. Pärast 300 mg abakaviiri kaks korda päevas korduvat suukaudset manustamist ei teki abakaviiri olulist kuhjumist. Abakaviiri eliminatsioon toimub metabolismi teel maksas, millele järgneb metaboliitide eritumine peamiselt uriiniga. Uriiniga eritub metaboliitidena või muutumatul kujul umbes 83% abakaviiri manustatud annusest. Ülejäänud osa eritub roojaga.

Rakusisene farmakokineetika

Uuringus, kus 20 HIV-infektsiooniga patsienti said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas (enne 24-tunnist proovivõtmise perioodi manustati ainult üks 300 mg annus), oli geomeetriline keskmine terminaalne karboviir-TP intratsellulaarne poolväärtusaeg püsikontsentratsiooni faasis 20,6 tundi, võrreldes geomeetrilise keskmise abakaviiri plasma poolväärtusajaga 2,6 tundi. 27 HIV-infektsiooniga patsiendi osalusega ristuva ülesehitusega uuringus oli karboviir-TP intratsellulaarne ekspositsioon suurem 600 mg abakaviiri üks kord päevas (AUC + 32 %, C + 99 % ja C + 18 %) kui 300 mg kaks korda päevas manustamisel. Üldiselt need andmed toetavad 600 mg abakaviiri üks kord päevas kasutamist HIV-infektsiooniga patsientide raviks. Lisaks on abakaviiri üks kord päevas manustatava raviskeemi efektiivsust ja ohutust demonstreeritud keskses kliinilises uuringus (CNA30021 – vt lõik 5.1 Kliiniline kogemus). Patsientide erigrupid

Maksakahjustus

Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Abakaviiri farmakokineetikat on uuritud kerge maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 5...6), kellele manustati ühekordne 600 mg annus: keskmine (vahemik) – AUC väärtus oli 24,1 (10,4 kuni 54,8) ug.h/ml. Tulemused näitasid, et abakaviiri AUC suurenes keskmiselt (90%CI) 1,89 korda [1,32; 2,70] ja eliminatsiooni poolväärtusaeg 1,58 korda [1,22; 2,04]. Abakaviiri plasmakontsentratsiooni olulise varieeruvuse tõttu kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole võimalik anda annuse vähendamise kindlat soovitust. Abakaviiri ei ole soovitatav kasutada mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% abakaviirist eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Abakaviiri farmakokineetika lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidel on sarnane normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Seetõttu ei ole neerukahjustuse korral vaja annust vähendada. Vähese kogemuse tõttu tuleb vältida Ziagen’i kasutamist lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral.

Lapsed

Lastel teostatud kliiniliste uuringute andmeil imendub abakaviir kiiresti ja hästi pärast suukaudse lahuse ja tablettide manustamist lastele. Abakaviiri ekspositsioon plasmas on olnud sama mõlema ravimvormi puhul, kui neid manustatakse samas annuses. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudset lahust vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad täiskasvanutega sarnase abakaviiri ekspositsiooni plasmas. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudseid tablette vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad plasmas kõrgemad abakaviiri ekspositsiooni väärtused kui suukaudset lahust saavad lapsed, sest tableti ravimvormiga manustatakse suuremaid mg/kg annuseid.

Ebapiisavate ohutusandmete tõttu ei soovitata Ziagen’it kasutada alla 3-kuustel imikutel. Olemasolevad piiratud andmed näitavad, et suukaudse lahuse 2 mg/kg annuse manustamine alla 30 päeva vanustele vastsündinutele viib sarnaste või suuremate AUC väärtuste saavutamiseni kui suukaudse lahuse 8 mg/kg annuse manustamine suurematele lastele.

Farmakokineetilised andmed saadi kolmest farmakokineetilisest uuringust (PENTA 13, PENTA 15 ja ARROW PK alamuuring), kuhu kaasati alla 12-aastased lapsed. Andmed on toodud allolevas tabelis:

Abakaviiri püsiseisundi plasma AUC (0-24) (µg.h/ml) väärtuste kokkuvõte ning üks ja kaks korda ööpäevas suukaudse manustamise statistilised võrdlused uuringute lõikes Uuring Vanuserühm keskmine keskmine korda ööpäevas

ARROW PK 3...12 aastat 15,3 15,6 0,98 alamuuring (N=36) (13,3…17,5) (13,7…17,8) (0,89; 1,08) Osa 1 PENTA 13 2...12 aastat 13,4 9,91 1,35 PENTA 15 3...36 kuud 11,6 10,9 1,07

Uuringus PENTA 15 olid abakaviiri geomeetrilised keskmised plasma AUC(0-24) väärtused (95% CI) neljal alla 12 kuu vanusel uuritaval, kes läksid ravimi manustamiselt kaks korda ööpäevas üle ravimi manustamisele üks kord ööpäevas (vt lõik 5.1), 15,9 (8,86, 28,5) µg.h/ml ravimi manustamisel üks kord ööpäevas ja 12,7 (6,52, 24,6) µg.h/ml ravimi manustamisel kaks korda ööpäevas.

Eakad

Üle 65-aastastel patsientidel ei ole abakaviiri farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Bakteriaalsetes testides ei olnud abakaviir mutageenne, kuid aktiivsust täheldati in vitro inimese lümfotsüütide kromosoomiaberratsioonide testis, hiire lümfoomirakkude testis ja in vivo mikronukleuste testis. See on kooskõlas ka teiste nukleosiidi analoogide kohta teadaolevate andmetega. Need tulemused näitavad, et abakaviiril on suurte kontsentratsioonide puhul nii in vitro kui in vivo nõrk kromosoome kahjustav potentsiaal.

Kartsinogeensusuuringutes, kus abakaviiri manustati suu kaudu hiirtele ja rottidele, täheldati nii pahaloomuliste kui mitte-pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse suurenemist. Pahaloomulisi kasvajaid leiti mõlema liigi isaste loomade eesnahanäärmetest ja emaste loomade kliitorinäärmetest, samuti isaste rottide kilpnäärmest ja emaste rottide maksast, kusepõiest, lümfisõlmedest ja nahaaluskoest lähtununa.

rottidel, mis ei avaldanud ebasoodsat mõju, on 3...7 korda suuremad ravi ajal inimesel saavutatavast süsteemsest plasmakontsentratsioonist. Kuigi kartsinogeenne potentsiaal inimestel ei ole teada, lubavad need andmed arvata, et ravist saadav võimalik kasu ületab kartsinogeense riski.

Prekliinilistes toksilisuse uuringutes suurenes abakaviirravi toimel rottide ja ahvide maksa kaal. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole teada. Puuduvad kliiniliste uuringute andmed abakaviiri hepatotoksilise toime kohta. Lisaks ei ole inimesel täheldatud abakaviiri metabolismi autoinduktsiooni ega teiste maksas metaboliseeruvate ravimite metabolismi indutseerimist.

Pärast abakaviiri manustamist kahe aasta jooksul täheldati hiirte ja rottide südames kerget müokardi degeneratsiooni. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid olid 7...24 korda suuremad inimesel saavutatavast süsteemsest kontsentratsioonist. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on toksilist toimet embrüole ja lootele täheldatud rottidel, kuid mitte küülikutel. Need leiud hõlmasid loote kehakaalu vähenemist, loote turseid ning skeletiväärarengute esinemissageduse suurenemist, varajast emakasisest surma ja surnultsünde. Nende leidude põhjal ei ole võimalik teha järeldusi abakaviiri teratogeense toime kohta.

Rottidega teostatud fertiilsusuuring on näidanud, et abakaviiril puudub mõju isaste ja emaste loomade viljakusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalne tselluloos Naatriumtärklisglükollaat Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid.

Tableti kate Triatsetiin Metüülhüdroksüpropüültselluloos Titaandioksiid Polüsorbaat 80 Kollane raudoksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lastekindlast fooliumist (polüvinüülkloriid/alumiinium/paber) blisterpakendites. Pakendis on 60 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/112/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8. juuli 1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. märts 2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen, 20 mg/ml suukaudne lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina).

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Sorbitool (E420) 340 mg/ml Metüülparahüdroksübensoaat (E218) 1,5 mg/ml Propüülparahüdroksübensoaat (E216) 0,18 mg/ml Propüleenglükool (E1520) 50 mg/ml

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudne lahus

Suukaudne lahus on läbipaistev või kergelt kollakas vesilahus, mille värvus võib aja jooksul muutuda pruuniks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Retroviiruste vastane kombineeritud ravi inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) tingitud infektsiooni korral täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab määrama arst, kes on spetsialiseerunud HIV-infektsiooni ravimisele.

Ziagen’i võib manustada koos toiduga või ilma.

Ziagen on saadaval ka tablettidena.

Täiskasvanud, noorukid ja lapsed (kehakaaluga vähemalt 25 kg):

Ziagen’i soovitatav annus on 600 mg (30 ml) ööpäevas. Selle võib manustada 300 mg-na (15 ml) kaks korda päevas või 600 mg-na (30 ml) üks kord päevas (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Lapsed (kehakaaluga alla 25 kg):

Lapsed alates ühe aasta vanusest: soovitatav annus on 8 mg/kg kaks korda ööpäevas või 16 mg/kg üks kord ööpäevas, maksimaalne ööpäevane koguannus on 600 mg (30 ml).

Kolme kuu kuni ühe aasta vanused lapsed: soovitatav annus on 8 mg/kg kaks korda ööpäevas. Kui ravimi manustamine kaks korda ööpäevas ei ole võimalik, võib kaaluda üks kord ööpäevas manustamist (16 mg/kg ööpäevas). Tuleb arvestada sellega, et antud patsientide puhul on ravimi üks kord ööpäevas manustamise kohta saadud väga piiratud hulgal andmeid (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Alla 3 kuu vanused lapsed: ravimi kasutamise kogemus alla kolme kuu vanustel lastel on piiratud (vt lõik 5.2). Patsiendid, kes lähevad ravimi kaks korda ööpäevas manustamiselt üle ravimi üks kord ööpäevas manustamisele, peavad soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtma ligikaudu 12 tundi pärast viimast kaks korda ööpäevas manustatud annust ja seejärel jätkama soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtmist ligikaudu iga 24 tunni järel. Patsiendid, kes lähevad tagasi ravimi manustamisele kaks korda ööpäevas, peavad võtma soovitatud kaks korda ööpäevas manustatava annuse ligikaudu 24 tundi pärast viimast üks kord ööpäevas manustatud annust.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja Ziagen’i annust muuta. Ziagen’i kasutamine ei ole soovitatav lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Kerge maksakahjustusega patsientide kohta ei saa kindlaid annustamissoovitusi anda (Child-Pugh skoor 5...6). Mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientide kohta kliinilised andmed puuduvad ja seetõttu soovitatakse abakaviiri kasutada ainult hädavajadusel. Kui abakaviiri kasutatakse kerge maksakahjustusega patsientidel, siis on vajalik hoolikas jälgimine ja tuleks kontrollida ka abakaviiri taset plasmas (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Eakad Käesoleval hetkel puuduvad andmed ravimi farmakokineetika kohta üle 65-aastastel patsientidel.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus abakaviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Vt lõigud 4.4 ja 4.8.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid (vt ka lõik 4.8)

Seetõttu tuleb kinni pidada järgnevast:

Enne ravi alustamist tuleb alati dokumenteerida HLA-B*5701 alleeli staatus.

Ravi Ziagen’iga ei tohi kunagi alustada patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus, ega ilma HLA-B*5701 alleelita patsientidel, kellel tekkis eelneva abakaviiri sisaldava raviskeemi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamisel abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus.

Ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse korral tuleb isegi HLA-B*5701 alleeli puudumisel ravi Ziagen’iga viivitamatult lõpetada. Kui pärast ülitundlikkuse ilmnemist viibib Ziagen’iga ravi lõpetamine, võib tekkida eluohtlik reaktsioon.

Pärast Ziagen’iga ravi lõpetamist ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse tõttu ei tohi Ziagen’i ega ühegi teise abakaviiri sisaldava ravimi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamist kunagi uuesti alustada.

Abakaviiri sisaldavate preparaatide uuesti kasutusele võtmine pärast kahtlustatud abakviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni viib sümptomite kohese taastekkeni tundide jooksul. Korduvad sümptomid on tavaliselt raskemad kui esialgsed ning võivad hõlmata eluohtlikku vererõhu langust ja surma.

Vältimaks abakaviiri uuesti kasutamist patsientide poolt, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus, tuleb neid juhendada, et nad viskaksid ära allesjäänud Ziagen’i suukaudse lahuse.

Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kliiniline kirjeldus

Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ja võivad olla eluohtlikud. Need sümptomid taanduvad enamasti pärast abakaviiri ärajätmist.

Harva on patsientidel, kes on ravi abakaviiriga lõpetanud muudel põhjustel kui ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite tõttu, samuti tekkinud eluohtlikud reaktsioonid tundide jooksul pärast abakaviirravi taasalustamist (vt lõik 4.8 „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Abakaviiriga ravi taasalustamine peab nendel patsientidel toimuma tingimustes, kus arstiabi on kergesti kättesaadav.

Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast in utero kokkupuudet

Kehakaal ja metaboolsed parameetrid

Retroviirusevastase ravi ajal võivad tekkida kehakaalu tõus ning vere lipiidide ja glükoosisisalduse suurenemine. Need muutused võivad olla osa haiguse kontrollimisest ja elustiilist. Lipiidide puhul on mõned tõendid ravi toimest, kuid kaalutõusu kohta ei ole kindlaid tõendeid ühegi konkreetse ravi korral. Vere lipiidide ja glükoosisisalduse jälgimiseks viidatakse kehtestatud HIV-i ravijuhistele. Lipiidide ainevahetushäireid tuleb ravida kliinilise vajaduse järgi.

Pankreatiit

Kirjeldatud on pankreatiidi teket, kuid selle põhjuslik seos abakaviirraviga ei ole teada.

Kolmikravi nukleosiididega

Kui viiruse hulk veres on suur (>100 000 koopiat/ml), tuleb kaaluda abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombineeritud preparaadi kasutamist (vt lõik 5.1).

Maksahaigus

Kroonilise B- või C-hepatiidi viiruse koinfektsiooniga patsiendid

Neeruhaigus Ziagen’it ei tohi manustada lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidele (vt lõik 5.2).

Abiained

Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab 340 mg/ml sorbitooli. Annustamisjuhiste järgimisel sisaldab 15 ml annus umbes 5 g sorbitooli. Seda ravimit ei tohi võtta patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik fruktoositalumatus. Sorbitoolil võib olla kerge lahtistav toime. Sorbitooli kalorsus on 2,6 kcal/g. Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab ka metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati, mis võivad põhjustada allergilise reaktsioone (sealhulgas hilist tüüpi allergilisi reaktsioone).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab 50 mg/ml propüleenglükooli. Kui ravimit võtta vastavalt annustamissoovitustele, sisaldab iga 15 ml annus ligikaudu 750 mg propüleenglükooli.

Koosmanustamine mis tahes alkoholdehüdrogenaasi substraadiga, näiteks etanooliga, võib alla 5-

aastastel lastel põhjustada kõrvaltoimeid.

Kuigi propüleenglükool ei põhjusta loomadel ega inimestel reproduktiiv- või arengutoksilisust,

võib see jõuda looteni ja seda leiti piimast. Sellest tulenevalt tuleks kaaluda propüleenglükooli manustamist rasedatele või imetavatele patsientidele pärast konkreetse patsiendi kasu ja riski hindamist.

Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsiente on vaja jälgida, kuna on teatatud

mitmesugustest propüleenglükooliga seotud kõrvaltoimetest, nagu neerufunktsiooni häired (äge tubulaarnekroos), äge neerupuudulikkus ja maksafunktsiooni häired.

Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom

Osteonekroos

ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.

Oportunistlikud infektsioonid Ziagen’it või muud retroviiruste vastast ravi saavatel patsientidel võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid või muud HIV-infektsiooni tüsistused. Seetõttu peavad patsiendid olema HIV-infektsiooniga seotud haiguste ravile spetsialiseerunud arstide hoolika järelevalve all.

Kardiovaskulaarsed tüsistused

Lisaks tuleb suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide ravimisel kaaluda muid ravivõimalusi abakaviiri sisaldava raviskeemi asemel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

P450 poolt vahendatud koostoimete tekkevõimalus abakaviiri ja teiste ravimite vahel on väike. In vitro uuringud on näidanud, et abakaviir võib inhibeerida tsütokroom P450 1A1 (CYP1A1). P450 ei mõjuta oluliselt abakaviiri metabolismi ja abakaviir ei inhibeeri olulisel määral tsütokroom CYP3A4 kaudu toimuvat metabolismi. Samuti on in vitro näidatud, et abakaviir ei inhibeeri kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides CYP3A4, CYP2C9 ja CYP2D6 isoensüüme. Seetõttu on koostoimete tekkevõimalus retroviiruste vastaste proteaasi inhibiitorite ja teiste peamiselt P450 kaudu metaboliseeruvate ravimite vahel väike. Kliinilised uuringud on näidanud, et abakaviiri, zidovudiini ja lamivudiini vahel kliiniliselt olulisi koostoimeid ei esine.

Tugevad ensüüme indutseerivad ravimid nagu rifampitsiin, fenobarbitaal ja fenütoiin võivad seoses toimega üle UDP-glükuronüültransferaasi kergelt vähendada abakaviiri plasmakontsentratsiooni.

Riotsiguaat: In vitro pärsib abakaviir CYP1A1. Riotsiguaadi ühe annuse (0,5 mg) samaaegne manustamine HIV-iga patsientidele, kes saavad kombinatsioonravi abakaviiri/dolutegraviiri/lamivudiiniga (600 mg/50 mg/300 mg üks kord ööpäevas), põhjustas riotsiguaadi AUC(0-∞) ligikaudu kolmekordse suurenemise võrreldes tervetel vabatahtlikel varasema

riotsiguaadi AUC(0-∞)-ga. Riotsiguaadi annust võib olla vajalik vähendada. Vt riotsiguaadi väljakirjutamise teavet annustamise soovitustega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kui retroviirusevastaseid ravimeid otsustatakse kasutada HIV-infektsiooni raviks rasedatel ning seega HIV vertikaalse ülekande riski vähendamiseks vastsündinule, tuleb üldreeglina arvesse võtta nii loomkatsetest saadud andmeid kui ka rasedatega saadud kliinilist kogemust.

Loomkatsetes on toksiline toime arenevale embrüole või lootele tõestust leidnud rottidel, kuid mitte küülikutel (vt lõik 5.3). Loomkatsetes on näidatud, et abakaviir on kartsinogeenne (vt lõik 5.3). Nende leidude kliiniline tähtsus inimesele on teadmata. Inimestel läbivad abakaviir ja/või tema metaboliidid platsentaarbarjääri.

Imetamine

Fertiilsus

Loomkatsetes on näidatud, et abakaviiril puudub toime fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: isutus Väga harv: laktatsidoos Närvisüsteemi häired Sage: peavalu

Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Harv: pankreatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve (ilma süsteemsete sümptomiteta) Väga harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: palavik, letargia, väsimus

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Nahk Lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne)

Seedetrakt Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, suuõõne haavandid

Hingamisteed Hingeldus, köha, kurguvalu, täiskasvanute respiratoorse distressi

Muud Palavik, letargia, halb enesetunne, tursed, lümfisõlmede

Närvisüsteem/psüühika Peavalu, paresteesia

Verepilt Lümfopeenia

Maks/pankreas Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, hepatiit,

Lihas-skeletisüsteem Lihasvalu, harva müolüüs, liigesvalu, kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse

Urotrakt Kreatiniinisisalduse suurenemine, neerupuudulikkus

Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ning võivad olla eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppeda surmaga.

Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele infektsioonidele. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe); kuid kirjeldatud aeg haiguse avaldumiseni on varieeruvam ja haigus võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4).

Osteonekroos Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud kombineeritud retroviirusevastast ravi. Selle kõrvaltoime esinemise sagedus pole teada (vt lõik 4.4).

Muutused laboratoorsetes analüüsides

Kontrollitud kliinilistes uuringutes esines Ziagen-raviga seotud laboratoorseid kõrvalekaldeid harv, nende esinemissageduse osas puudus erinevus Ziagen-ravi saanud patsientide ja kontrollgrupi vahel.

Lapsed

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC-kood: J05AF06

Toimemehhanism

Resistentsus

In vitro resistentsus

In vitro on välja selgitatud ka abakaviirile resistentsed HIV-1 tüved, nende puhul on resistentsus seotud spetsiifiliste genotüübiliste muutustega pöördtranskriptaasi kodeerivas regioonis (koodonid M184V, K65R, L74V ja Y115F). Viiruste resistentsus abakaviiri suhtes areneb in vitro suhteliselt aeglaselt, “metsikut” tüüpi viiruse EC kliiniliselt oluliseks suurenemiseks on vajalikud korduvad mutatsioonid. In vivo resistentsus (varem ravi mittesaanud patsiendid)

Isolaatides, mis saadi enamikelt patsientidelt, kellel puudus viroloogiline ravivastus abakaviiri sisaldava raviskeemi kasutamisel kesksetes kliinilistes uuringutes, täheldati NRTIga seotud muutuste puudumist algväärtusest (45%) või ainult M184V või M184I selektsiooni (45%). M184V või M184I selektsiooni üldine esinemissagedus oli suur (54%), harvem esines L74V (5%), K65R (1%) ja Y115F (1%) selektsiooni. On leitud, et zidovudiini lisamisel raviskeemi väheneb L74V and K65R selektsiooni sagedus abakaviiri juuresolekul (koos zidovudiiniga: 0/40, ilma zidovudiinita: 15/192, 8%).

1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon

2. Hõlmab kolme mitteviroloogilist ebaõnnestumist ja nelja kinnitamata viroloogilist ebaõnnestumist. 3. 1 tümidiini analoogmutatsiooniga (TAM) uuritavate arv. TAMid võivad selekteeruda juhul, kui tümidiini analooge kasutatakse koos abakaviiriga. Kuue kliinilise uuringu metaanalüüsi põhjal ei selekteerunud TAMe abakaviiri ilma zidovudiinita sisaldavate raviskeemide puhul (0/127), kuid need selekteerusid abakaviiri ja tümidiini analoogi zidovudiini sisaldavate raviskeemide puhul (22/86, 26%). In vivo resistentsus (ravikogemusega patsiendid) Abakaviiri suhtes tundlikkuse kliiniliselt olulist vähenemist on demonstreeritud kliinilistes isolaatides, mis on saadud kontrollimatu viiruse replikatsiooniga patsientidelt, keda on eelnevalt ravitud teiste nukleosiidi inhibiitoritega ja kes on nende suhtes resistentsed. Viie kliinilise uuringu (kus abakaviir lisati ravitoime tugevdamiseks) metaanalüüsi põhjal esines 166 patsiendist 123-l (74%) M184V/I, 50-l (30%) T215Y/F, 45-l (27%) M41L, 30-l (18%) K70R ja 25 (15%) D67N. K65R ei esinenud ning L74V ja Y115F esines harva (3%). Genotüübi prognostilise väärtuse logistilise regressiooni mudel (kohandatud ravieelse plasma HIV-1 RNA [vRNA], CD4+ rakkude arvu, eelnevate retroviirusevastaste ravikuuride arvu ja kestuse järgi) näitas 3 või enama NRTI resistentsusega seotud mutatsiooni olemasolu, mida seostati vähenenud ravivastusega 4. nädalal (p=0,015) või 4 või enamat mutatsiooni 24. nädalal (p0,012). Suurt resistentsust abakaviiri suhtes põhjustavad lisaks 69 insertsiooni kompleks või Q151M mutatsioon, mis tavaliselt esineb kombinatsioonis mutatsioonidega A62V, V75I, F77L ja F116Y.

Ravieelne (n = 166) pöördtranskriptaasi Keskmine mutatsioon n muutus vRNA Puudub 15 -0,96 40% Ainult M184V 75 -0,74 64% Ükskõik milline üks NRTI mutatsioon Ükskõik millised kaks NRTIga seotud 22 -0,82 32% mutatsiooni Ükskõik millised kolm NRTIga seotud 19 -0,30 5% mutatsiooni Neli või enam NRTIga seotud 28 -0,07 11% mutatsiooni Fenotüübiline resistentsus ja ristresistentsus Fenotüübiline resistentsus abakaviiri suhtes vajab M184V mutatsiooni koos vähemalt ühe teise abakaviirile selekteerunud mutatsiooniga või M184V koos mitme TAMiga. Fenotüübiline ristresistentsus teiste NRTIde suhtes on ainult M184V või M184I mutatsiooni puhul piiratud. Säilib zidovudiini, didanosiini, stavudiini ja tenofoviiri retroviirusevastane aktiivsus selliste HIV-1 variantide vastu. M184V olemasolu koos K65R mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, tenofoviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel ning M184V koos L74V mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel. M184V olemasolu koos Y115F mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri ja lamivudiini vahel. Abakaviiri kasutamisel võib juhinduda praegu soovitatavatest resistentsuse algoritmidest. Ristuv resistentsus abakaviiri ja teistesse ravimrühmadesse kuuluvate retroviirusevastaste ravimite (proteaasi inhibiitorite või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite) vahel on ebatõenäoline. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ziagen’i efektiivsust on peamiselt demonstreeritud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas kombinatsioonis zidovudiini ja lamivudiiniga.

Kaks korda päevas (300 mg) manustamine:

Varem ravi mittesaanud täiskasvanud

(≤400 koopia/ml; abakaviiri ja indinaviiri kombinatsioonide puhul olid tulemused ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil vastavalt 47% ja 49% ning AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil 86% ja 94%), osutus indinaviiri sisaldav kombinatsioon paremaks eelkõige suure viiruse hulgaga patsientide alagrupis (>100 000 koopia/ml uuringu alustamisel; ITT 46% ja 55% ning AT 84% ja 93% vastavalt abakaviiri ja indinaviiri puhul). Mitmekeskuselises topeltpimedas kontrollitud uuringus (CNA30024) randomiseeriti 654 varem retroviirusevastast ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga patsienti saama kas 300 mg abakaviiri kaks korda päevas või 300 mg zidovudiini kaks korda päevas kombinatsioonis 150 mg lamivudiiniga kaks korda päevas ja 600 mg efavirensiga üks kord päevas. Topeltpimeravi kestus oli vähemalt 48 nädalat. ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil saavutas 48. nädalaks viroloogilise ravivastuse (plasma HIV-1 RNA 50 koopia/ml) 70% abakaviiri grupi patsientidest ja 69% zidovudiini grupi patsientidest (ravierinevuse punkthinnang: 0,8; 95% usaldusintervall -6,3, 7,9). AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil oli erinevus ravigruppide vahel märgatavam (88% patsientidest abakaviiri grupis ja 95% zidovudiini grupis; ravierinevuse punkthinnang: -6,8; 95% usaldusintervall -11,8, -1,7). Samas ühtisid mõlema analüüsi tulemused järelduse osas, et kummaski ravigrupis ei olnud efektiivsus väiksem.

ACTG5095 oli randomiseeritud (1 : 1 : 1) topeltpime platseebokontrolliga uuring 1147-l HIV-1 infektsiooniga varasemalt retroviirustevastast ravi mittesaanud täiskasvanud patsientidel, milles võrreldi kolme raviskeemi: zidovudiin (ZDV), lamivudiin (3TC), abakaviir (ABC), efavirens (EFV) vs. ZDV/3TC/EFV vs. ZDV/3TC/ABC. Pärast keskmiselt 32-nädalast jälgimisperioodi oli kolmikravi kolme nukleosiidiga (ZDV/3TC/ABC) sõltumatult lähtetaseme viiruste hulgast (<või> 100 000 koopiat/ml) viroloogiliselt halvemate tulemustega kui kaks ülejäänud raviskeemi. Ravi viroloogilist ebaõnnestumist (uuringus defineeritud kui HIV RNA > 200 koopiat/ml) täheldati 26%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC grupis, 16%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis ja 13%-l patsientidest nelja ravimi grupis. 48. nädalal oli patsientide osakaal, kellel HIV RNA oli < 50 koopiat/ml, ZDV/3TC/ABC, ZDV/3TC/EFV ja ZDV/3TC/ABC/EFV gruppides vastavalt 63%, 80% ja 86%. Uuringu ohutuse jälgimise komitee peatas 48. nädalal uuringu jätkamise ZDV/3TC/ABC grupis ravi viroloogilise ebaõnnestumise suurema esinemissageduse tõttu. Kahes ülejäänud grupis jätkati pimeuuringut. Pärast keskmiselt 144-nädalast jälgimisperioodi täheldati ravi viroloogilist ebaõnnestumist 25%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC/EFV grupis ja 26%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis. Raviperioodi osas, mis kulus esimese viroloogilise ebaõnnestumiseni, ei täheldatud kahe uuringugrupi vahel statistiliselt olulist erinevust (p = 0,73; log-rank-test). Antud uuringus ei suurendanud ABC lisamine ZDV/3TC/EFV-le olulisel määral ravi efektiivsust.

Ravi viroloogiline 32 nädalat 26% 16% 13% ebaõnnestumine (HIV 144 nädalat - 26% 25% RNA > 200 koopiat/ml)

Ravi viroloogiline 63% 80% 86% õnnestumine (48. nädalal HIV RNA < 50 koopiat/ml)

Varem ravi saanud täiskasvanud

efektiivsuse tase eelnenud ravi olemusest ja kestusest, mille käigus võib olla välja kujunenud HIV-1 variantide ristuv resistentsus abakaviiri suhtes. Üks kord päevas (600 mg) manustamine:

Varem ravi mittesaanud täiskasvanud

Abakaviiri üks kord päevas manustatavat raviskeemi toetab 48-nädalane mitmekeskuseline topeltpime kontrollitud uuring (CNA30021), kus osales 770 varem ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga täiskasvanut. Tegemist oli peamiselt asümptomaatiliste HIV-infektsiooniga patsientidega – CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus) staadium A. Nad randomiseeriti saama kas abakaviiri annuses 600 mg üks kord päevas või 300 mg kaks korda päevas kombinatsioonis efavirensi ja lamivudiiniga, mida manustati üks kord päevas. Mõlema raviskeemi puhul täheldati sarnast kliinilist efektiivsust (ravierinevuse punkthinnang -1,7; 95% usaldusintervall -8,4, 4,9). Nende tulemuste põhjal võib 95% usaldusväärsusega järeldada, et tõeline erinevus ei ole üle 8,4% kaks korda päevas manustatava raviskeemi kasuks. See potentsiaalne erinevus on piisavalt väike järeldamaks, et abakaviiri üks kord päevas manustamine ei ole vähem efektiivne abakaviiri kaks korda päevas manustamisest.

Varem ravi saanud täiskasvanud

Uuringus CAL30001 randomiseeriti 182 varem ravi saanud patsienti, kellel puudus viroloogiline ravivastus, ja nad said raviks kas abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni üks kord päevas või abakaviiri 300 mg kaks korda päevas pluss lamivudiini 300 mg üks kord päevas kombinatsioonis tenofoviiri ja proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriga 48 nädala jooksul. Tulemused näitavad, et fikseeritud annuste kombinatsiooni grupp ei jäänud alla kaks korda päevas manustatava abakaviiri grupile, mida näitas HIV-1 RNA taseme sarnane langus, mõõdetuna keskmine kõveraalune pindala miinus algväärtus järgi (AAUCMB, vastavalt - 1,65 log koopiat/ml versus -1,83 log koopiat/ml, 95% usaldusintervall -0,13, 0,38). Patsientide arv, 10 10 kellel HIV-1 RNA tase oli < 50 koopia/ml (50% versus 47%) ja < 400 koopia/ml (54% versus 57%), oli samuti mõlemas grupis sarnane (ITT populatsioon). Ent kuna selles uuringus osalesid ainult mõõdukat ravi saanud patsiendid ning puudus gruppidevaheline tasakaal esialgse viiruse hulga osas, tuleb neid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Uuringus ESS30008 randomiseeriti 260 viroloogilise supressiooniga patsienti, kes said esmavaliku raviks 300 mg abakaviiri pluss 150 mg lamivudiini kaks korda päevas ja proteaasi inhibiitorit või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorit, jätkama seda raviskeemi või üle minema abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni pluss proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitori kasutamisele 48 nädala jooksul. Tulemuste kohaselt saavutati fikseeritud annuste kombinatsiooni grupis sarnane (mitte halvem) viroloogiline ravivastus kui abakaviiri pluss lamivudiini grupis: see baseerus patsientide arvul, kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (vastavalt 90% ja 85%, 95% usaldusintervall -2,7, 13,5). Lisainformatsioon:

abakaviiri ja zidovudiiniga (60%) ravitutest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 400 koopiat/ml, võrreldes lamivudiini ja zidovudiiniga ravitud patsientidega (47%) [p=0,09, ravikavatsuslik (ITT) analüüs]. Sarnaselt oli suuremal osal abakaviiri sisaldavaid kombinatsioone saanud lastest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 50 koopiat/ml (vastavalt 53%, 42% ja 28%, p=0,07). Farmakokineetilises uuringus (PENTA 15) läksid neli viroloogilise kontrolli saavutanud alla 12 kuu vanust uuringus osalejat abakaviiri pluss lamivudiini sisaldava suukaudse lahuse manustamiselt kaks korda ööpäevas üle üks kord ööpäevas manustatavale raviskeemile. 48. nädalal oli kolmel uuritaval mittemääratav viiruse hulk ja ühel uuritaval oli HIV-RNA tase plasmas 900 koopiat/ml. Nendel uuritavatel ohutusega seotud probleeme ei täheldatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub abakaviir kiiresti ja hästi. Suukaudse abakaviiri absoluutne biosaadavus täiskasvanutel on umbes 83%. Pärast suukaudset manustamist on abakaviiri maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise keskmine aeg (t ) umbes 1,5 tundi tablettide puhul ja umbes 1 tund lahuse puhul. Tableti ja lahuse vahel AUC osas erinevusi ei ole. Terapeutilise annuse 300 mg kaks korda päevas puhul on abakaviiri keskmised (CV) püsikontsentratsiooni faasi C ja C vastavalt ligikaudu 3,00 g/ml (30%) ja 0,01 µg/ml (99%). Keskmine (CV) AUC 12-tunnise manustamisintervalli jooksul oli 6,02 g.h/ml (29%), mis on ekvivalentne ööpäevase AUC väärtusega ligikaudu 12,0 g.h/ml. Suukaudse lahuse puhul on C väärtus veidi kõrgem kui tableti puhul. Pärast abakaviiri 600 mg tableti manustamist oli abakaviiri keskmine (CV) C ligikaudu 4,26 g/ml (28%) ja keskmine (CV) AUC 11,95 g.h/ml (21%).  Toit aeglustas imendumist ja vähendas C väärtust, kuid ei mõjutanud üldist plasmakontsentratsiooni (AUC). Seetõttu võib Ziagen’it manustada koos toiduga või ilma. Jaotumine Pärast veenisisest manustamist oli jaotusruumala umbes 0,8 l/kg, mis näitab, et abakaviir tungib vabalt kudedesse. Uuringud HIV-infektsiooniga patsientidel on näidanud abakaviiri head penetratsiooni tserebrospinaalvedelikku; TSV/plasma AUC suhe jääb vahemikku 30...44%. Kui abakaviiri manustatakse annuses 600 mg 2 korda päevas, on maksimaalse kontsentratsiooni väärtused 9 korda suuremad kui abakaviiri IC (0,08 g/ml või 0,26 M). In vitro plasmavalkudega seonduvuse uuringud näitavad, et terapeutiliste kontsentratsioonide puhul seondub abakaviir inimese plasmavalkudega vaid vähesel või mõõdukal määral (ca 49%). See näitab vähest tõenäosust teiste ravimitega koostoimete tekkeks väljatõrjumise teel seosest plasmavalkudega. Biotransformatsioon Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel toimub metabolism põhiliselt alkoholdehüdrogenaasi ja glükuronisatsiooni kaudu 5’-karboksüülhappeks ja 5’-glükuroniidiks, mis moodustavad umbes 66% manustatud annusest. Metaboliidid erituvad uriiniga.

Eritumine

metabolismi teel maksas, millele järgneb metaboliitide eritumine peamiselt uriiniga. Uriiniga eritub metaboliitidena või muutumatul kujul umbes 83% abakaviiri manustatud annusest. Ülejäänud osa eritub roojaga.

Rakusisene farmakokineetika

Maksakahjustus

Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Abakaviiri farmakokineetikat on uuritud kerge maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 5...6), kellele manustati ühekordne 600 mg annus: keskmine (vahemik) – AUC väärtus oli 24,1 (10,4 kuni 54,8) ug.h/ml. Tulemused näitasid, et abakaviiri AUC suurenes keskmiselt (90%CI) 1,89 korda [1,32; 2,70] ja eliminatsiooni poolväärtusaeg 1,58 korda [1,22; 2,04]. Abakaviiri plasmakontsentratsiooni olulise varieeruvuse tõttu kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole võimalik anda kindlat annuse vähendamise soovitust. Abakaviiri ei ole soovitatav kasutada mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

Lapsed

Farmakokineetilised andmed saadi kolmest farmakokineetilisest uuringust (PENTA 13, PENTA 15 ja ARROW PK alamuuring), kuhu kaasati alla 12-aastased lapsed. Andmed on toodud allolevas tabelis:

ARROW PK 3...12 aastat 15,3 15,6 0,98 alamuuring (N=36) (13,3…17,5) (13,7…17,8) (0,89; 1,08) Osa 1 PENTA 13 2...12 aastat 13,4 9,91 1,35 PENTA 15 3...36 kuud 11,6 10,9 1,07

Eakad

Üle 65-aastastel patsientidel ei ole abakaviiri farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Enamik neist kasvajatest tekkis abakaviiri suurima annuse kasutamisel, mis hiirtel oli 330 mg/kg/päevas ja rottidel 600 mg/kg/päevas. Erandiks oli eesnahanäärmetest lährunud kasvaja, mis tekkis hiirtel annuse 110 mg/kg/päevas kasutamisel. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid hiirtel ja rottidel, mis ei avaldanud ebasoodsat mõju, on 3...7 korda suuremad ravi ajal inimesel saavutatavast süsteemsest plasmakontsentratsioonist. Kuigi kartsinogeenne potentsiaal inimestel ei ole teada, lubavad need andmed arvata, et ravist saadav võimalik kasu ületab kartsinogeense riski.

Rottidega teostatud fertiilsusuuring on näidanud, et abakaviiril puudub mõju isaste ja emaste loomade viljakusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool 70% (E420) Sahhariinnaatrium Naatriumtsitraat Veevaba sidrunhape Metüülparahüdroksübensoaat (E218) Propüülparahüdroksübensoaat (E216) Propüleenglükool (E1520) Maltodekstriin Piimhape Glütserüültriatsetaat Kunstlikud maasika ning banaani maitselisandid Puhastatud vesi Naatriumhüdroksiid ja/või vesinikkloriidhape pH reguleerimiseks

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast pudeli esmakordset avamist: 2 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ziagen suukaudne lahus on suure tihedusega polüetüleenpudelis, mis on suletud lastekindla korgiga ja sisaldab 240 ml suukaudset lahust.

Pakend sisaldab ka polüetüleenist süstla adapterit ja 10 ml suukaudse annustamise süstalt, mis koosneb polüpropüleensilindrist (ml gradeeringuga) ja polüetüleenkolvist.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Suukaudse lahuse määratud annuse täpseks mõõtmiseks on kaasas plastikadapter ja suukaudse annustamise süstal. Adapter pannakse pudeli kaela sisse ja süstal adapterisse. Pudel pööratakse ümber ja väljutatakse õige kogus. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/112/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8. juuli 1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. märts 2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress Õhukese polümeerikattega tabletid

Delpharm Poznań Spółka Akcyjna ul. Grunwaldzka 189 60-322 Poznan Poola

Suukaudne lahus

ViiV Healthcare Trading Services UK Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 Iirimaa

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

Euroopa Ravimiameti nõudel;
kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

Kui perioodilise ohutusaruande esitamise ja riskijuhtimiskava ajakohastamise kuupäevad kattuvad, võib need esitada samal ajal.

Riski minimeerimise lisameetmed

Abakaviiriga seotud ülitundlikkus

Igas abakaviiri sisaldava ravimi pakendis on infokaart, mida patsiendid peavad endaga alati kaasas kandma. Selles kirjeldatakse allergilise reaktsiooni sümptomeid ja hoiatatakse patsiente, et abakaviiri sisaldava ravimiga ravi jätkamisel võivad need reaktsioonid olla eluohtlikud. Infokaart sisaldab ka hoiatust selle kohta, et kui ravi abakaviiri sisaldava ravimiga lõpetatakse sellist tüüpi reaktsioonide tõttu, ei tohi patsient kunagi uuesti kasutada seda ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit, sest see võib lõppeda eluohtliku vererõhu languse või sumaga.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

TABLETTIDE VÄLISPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid abakaviir

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab 300 mg abakaviiri (sulfaadina).

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

60 õhukese polümeerikattega, poolitusjoonega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Eemaldage pakendist infokaart, mis sisaldab tähtsat ohutusalast teavet

HOIATUS! Ülitundlikkusreaktsioonile viitavate sümptomite ilmnemisel kontakteeruge OTSEKOHE oma arstiga.

„Rebi siit“ (+ kinnitatud infokaart)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni {KK/AAAA}

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 30C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/112/001

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

ziagen 300 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

TABLETTIDE BLISTERPAKENDI TEKST

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen 300 mg abakaviir

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

ViiV Healthcare BV

3. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni: {KK/AAAA}

4. PARTII NUBER

Partii nr:

5. MUU

INFOKAARDI TEKST

POOL 1

Kuna Ziagen sisaldab abakaviiri, võib Ziagen’it kasutavatel patsientidel tekkida ülitundlikkusreaktsioon (raskekujuline allergiline reaktsioon), mis võib olla eluohtlik, kui ZIAGEN-ravi jätkatakse. KONTAKTEERUGE OTSEKOHE OMA ARSTIGA, et küsida nõu ZIAGEN-ravi katkestamise kohta juhul, kui:

1) teil tekib nahalööve VÕI

2) teil tekib üks või enam sümptomit vähemalt KAHEST järgnevast grupist

palavik; hingeldus, kurguvalu või köha; iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu; tugev väsimus, valud või üldine halb enesetunne.

Kui te olete ZIAGEN-ravi katkestanud selle reaktsiooni tõttu, EI TOHI TE ENAM KUNAGI KASUTADA Ziagen’it ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit (nt Kivexa’t, Trizivir’i või Triumeq’i), kuna tundide jooksul võib tekkida eluohtlik vererõhu langus või surm.

POOL 2

Kontakteeruge otsekohe oma arstiga, kui te arvate, et teil on tekkinud ülitundlikkusreaktsioon Ziagen’i suhtes. Märkige siia oma arsti kontaktandmed:

Doktor: .......................……………… Tel: ...................……………………………………………..

Kui te ei saa arstiga ühendust, pöörduge koheselt lähimasse haiglasse.

Lisaküsimuste tekkimisel Ziagen’i kohta kontakteeruge firmaga GlaxoSmithKline….Tel …………… (siia märkida firma kohalik nimi ja telefoninumber).

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

SUUKAUDSE LAHUSE VÄLISPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen 20 mg/ml suukaudne lahus abakaviir

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina)

3. ABIAINED

Sisaldab muuhulgas sorbitooli (340 mg/ml, E420), metüülparahüdroksübensoaati (E218), propüülparahüdroksübensoaati (E216) ja propüleenglükooli (E1520). Lisainformatsioon vt infoleht.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

240 ml suukaudset lahust

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Eemaldage pakendist infokaart, mis sisaldab tähtsat ohutusalast teavet

HOIATUS! Ülitundlikkusreaktsioonile viitavate sümptomite ilmnemisel kontakteeruge OTSEKOHE oma arstiga.

„Rebi siit“ (+ kinnitatud infokaart)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni {KK/AAAA}

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Lahus tuleb ära visata kaks kuud pärast pudeli esmakordset avamist.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/112/002

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

ziagen 20 mg/ml

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

SUUKAUDSE LAHUSE PUDELI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ziagen 20 mg/ml suukaudne lahus abakaviir

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina)

3. ABIAINED

Sisaldab muuhulgas sorbitooli (340 mg/ml, E420), metüülparahüdroksübensoaati (E218), propüülparahüdroksübensoaati (E216) ja propüleenglükooli (E1520). Lisainformatsioon vt infoleht.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

240 ml suukaudset lahust

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni {KK/AAAA}

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Lahus tuleb ära visata kaks kuud pärast pudeli esmakordset avamist.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/99/112/002

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

INFOKAARDI TEKST

POOL 1

1) teil tekib nahalööve VÕI

2) teil tekib üks või enam sümptomit vähemalt KAHEST järgnevast grupist

palavik; hingeldus, kurguvalu või köha; iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu; tugev väsimus, valud või üldine halb enesetunne.

POOL 2

Kontakteeruge otsekohe oma arstiga, kui te arvate, et teil on tekkinud ülitundlikkusreaktsioon Ziagen’i suhtes. Märkige siia oma arsti kontaktandmed:

Doktor: .......................……………… Tel: ...................……………………………………………..

Kui te ei saa arstiga ühendust, pöörduge koheselt lähimasse haiglasse.

Lisaküsimuste tekkimisel Ziagen’i kohta kontakteeruge….Tel …………… (siia märkida firma kohalik nimi ja telefoninumber).

Ziagen – Ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED