Artikli sisukord
Näidustus: Retroviiruste vastane kombineeritud ravi inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) tingitud infektsiooni korral täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ziageni soodne toime on peamiselt tõestatud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said abakaviiri kaks korda päevas osana kombinatsioonravist (vt lõik 5.1). Enne abakaviiriga ravi alustamist tuleb igal HIV-infektsiooniga patsiendil sõltumata rassilisest päritolust määrata HLA-B*5701 alleeli kandlus (vt lõik 4.4). Abakaviiri ei tohi kasutada patsientidel, kes teadaolevalt kannavad HLA-B*5701 alleeli.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
TÄHTIS – Ülitundlikkusreaktsioonid
Ziagen sisaldab abakaviiri (mis on ka selliste ravimite, nagu Kivexa, Triumeq ja Trizivir toimeaine). Mõnedel inimestel, kes võtavad abakaviiri, võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (raske allergiline reaktsioon), mis võivad abakaviiri sisaldavate ravimite võtmise jätkamisel olla eluohtlikud. Te peate hoolikalt lugema lõigus 4 „Ülitundlikkusreaktsioonid” kogu informatsiooni.
Ziagen’i pakendisse kuulub ka infokaart, mis tuletab teile ja meditsiinipersonalile meelde abakaviiriga seotud ülitundlikkuse ohtu. See kaart tuleb pakendist eemaldada ja endaga kogu aeg kaasas kanda.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Ziagen ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Ziagen’i võtmist
3. Kuidas Ziagen’i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5 Kuidas Ziagen’i säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
1. Mis ravim on Ziagen ja milleks seda kasutatakse
Ziagen’i kasutatakse HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) infektsiooni raviks.
Ziagen sisaldab toimeainena abakaviiri. Abakaviir kuulub retroviiruste vastaste ravimite rühma, mida nimetatakse nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriteks (NRTId).
Ziagen ei ravi HIV-infektsiooni täielikult, vaid see vähendab viiruse hulka organismis ja hoiab seda madalal tasemel. Ravim suurendab ka CD4 rakkude arvu teie veres. CD4 rakud on teatud tüüpi valgeverelible, millel on tähtis roll aitamaks võidelda infektsiooni vastu. Kõik inimesed ei reageeri Ziagen -ravile ühtemoodi. Teie arst jälgib teie ravi tõhusust.
2. Mida on vaja teada enne Ziagen’i võtmist
Ziagen’i ei tohi võtta:
- kui te olete allergiline (ülitundlik) abakaviiri (või muude abakaviiri sisaldavate ravimite, nt
Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa suhtes) või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes. Lugege lõigus 4 hoolikalt kogu „Ülitundlikkusreaktsioonid” informatsiooni. Rääkige oma arstiga, kui arvate, et see kehtib teie kohta.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Mõnedel patsientidel, kes võtavad Ziagen’i, on suurem risk raskete kõrvaltoimete tekkeks. Te peate olema eriti tähelepanelik:
- kui teil on mõõdukas või raske maksahaigus.
- kui teil on kunagi olnud maksahaigus, sh B- või C-hepatiit.
- kui te olete tõsiselt ülekaaluline (eriti kui te olete naine).
- kui te olete diabeetik ja kasutate insuliini.
- kui teil on raske neeruhaigus.
Rääkige oma arstiga, kui midagi sellest käib teie kohta. Te vajate oma ravimi võtmise ajal täiendavat arstlikku jälgimist, sh vereanalüüside tegemist. Vt täiendavat infot lõigust 4.
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonid Ülitundlikkusreaktsioon (raske allergiline reaktsioon) võib tekkida isegi ilma HLA-B*5701 geenita patsientidel. Lugege hoolikalt kogu ülitundlikkusreaktsioonide kohta käivat informatsiooni selle infolehe lõigus 4.
Südame-veresoonkonna kahjustuste oht Ei saa välistada võimalikku seost abakaviiri ja südame-veresoonkonna kahjustuste suurenenud riski vahel. Kui teil esineb südame-veresoonkonna probleeme, kui te suitsetate või põete haigusi, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski (nagu kõrge vererõhk ja suhkurtõbi), rääkige sellest oma arstile. Ärge lõpetage Ziagen’i võtmist, kui seda ei ole soovitanud teie arst.
Jälgige olulisi sümptomeid Mõnedel patsientidel, kes võtavad HIV-infektsiooni ravimeid, tekivad teised seisundid, mis võivad olla tõsised. Te peate Ziagen’i võtmise ajal olema teadlik olulistest nähtudest ja sümptomitest, mida jälgida. Lugege lõigust 4 informatsiooni „Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis”.
Muud ravimid ja Ziagen Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud taimseid või ilma retseptita ostetud ravimeid. Pidage meeles, et räägite oma arstile või apteekrile ka nendest ravimitest, mida te hakkate võtma siis, kui te juba Ziagen’i võtate. Mõned ravimid võivad anda koos Ziagen’iga koostoimeid Siia kuuluvad:
- epilepsiaravim fenütoiin.
Kui te võtate fenütoiini, öelge seda oma arstile. Teie arst võib pidada vajalikuks teid Ziagen’i võtmise ajal jälgida.
- metadoon, mida kasutatakse heroiini asendusravis. Abakaviir suurendab metadooni organismist
eemaldamise kiirust. Kui te võtate metadooni, kontrollitakse teid võõrutusnähtude suhtes. Arst võib teie metadooni annust muuta. Öelge oma arstile, kui te võtate metadooni.
- Riotsiguaat, mida kasutatakse kõrge rõhu raviks veresoontes (kopsuarterites), mis viivad verd
südamest kopsudesse. Teie arst võib vähendada riotsiguaadi annust, sest abakaviir võib suurendada riotsiguaadi sisaldust veres.
Rasedus Ziagen’i ei soovitata raseduse ajal kasutada. Ziagen ja teised sarnased ravimid võivad sündimata lastel tekitada kõrvaltoimeid. Kui te olete raseduse ajal kasutanud Ziagen’i, võib arst teie lapse arengu jälgimiseks nõuda regulaarselt vereanalüüside ja teiste diagnostiliste analüüside tegemist. Lastel, kelle emad kasutasid raseduse ajal nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoreid, kaalus kaitse HIV-i eest üles kõrvaltoimete riski.
Imetamine HIV-positiivsed naised ei tohi last rinnaga toita, sest HIV-nakkus võib lapsele rinnapiimaga edasi kanduda. Ziagen’is sisalduvad koostisained võivad väikeses koguses erituda ka rinnapiima. Kui te imetate või kavatsete imetada, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui te ennast hästi ei tunne.
Ziagen sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
3. Kuidas Ziagen’i kasutada
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu arsti või apteekriga.
Neelake Ziagen’i tabletid tervelt koos veega. Ravimi manustamine ei sõltu toidukordadest.
Kui te ei saa tabletti tervelt neelata, võite need purustada ja segada väikese koguse toidu või joogiga, võttes kogu annuse sisse otsekohe.
Hoidke oma arstiga regulaarselt ühendust Ziagen aitab teie seisundit kontrollida. Te peate haiguse süvenemise peatamiseks võtma ravimit iga päev. Kuid teil võivad ikkagi tekkida ka teised infektsioonid ja haigused, mis on HIV-infektsiooniga seotud. ➔ Hoidke oma arstiga ühendust ning ärge katkestage Ziagen’i võtmist ilma arstipoolse soovituseta.
Kui palju võtta
Täiskasvanud, noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 25 kg Ziagen’i tavaline annus on 600 mg ööpäevas. Selle võib võtta kas ühe 300 mg tabletina kaks korda ööpäevas või kahe 300 mg tabletina üks kord ööpäevas.
Lapsed alates ühe aasta vanusest kehakaaluga alla 25 kg Määratav annus sõltub teie lapse kehakaalust. Soovitatav annus on:
- Lapsed kehakaaluga vähemalt 20 kg ja alla 25 kg: Ziagen’i tavaline annus on 450 mg
ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) hommikul ja 300 mg-na (üks terve tablett) õhtul või 450 mg-na (poolteist tabletti) üks kord ööpäevas vastavalt arsti soovitusele.
- Lapsed kehakaaluga vähemalt 14 kg ja alla 20 kg: Ziagen’i tavaline annus on 300 mg
ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) kaks korda ööpäevas või 300 mg-na (üks terve tablett) üks kord ööpäevas vastavalt arsti soovitusele.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Üle kolme kuu vanuste ja alla 14 kg kaaluvate laste ja patsientide jaoks, kes vajavad tavalise annuse vähendamist või kes ei saa tablette neelata, on olemas ka suukaudne lahus (20 mg abakaviiri/ml). Kui te võtate Ziagen’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate kogemata liiga palju Ziagen’i, öelge oma arstile või apteekrile või võtke lähima erakorralise meditsiini osakonnaga ühendust, et nõu küsida.
Kui te unustate Ziagen’i võtta Kui te unustate annuse võtmata, tehke seda niipea kui meelde tuleb. Seejärel jätkake nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Tähtis on Ziagen’i võtta regulaarselt, kuna ebaregulaarse kasutamise korral võib suureneda ülitundlikkusreaktsiooni tekke risk.
Kui te lõpetate Ziagen’i võtmise Kui te olete Ziagen-ravi mingil põhjusel lõpetanud - eriti kõrvaltoimete kahtluse või muu haiguse tõttu: On tähtis enne ravi taasalustamist nõu pidada arstiga. Teie arst kontrollib, kas teie sümptomid olid seotud ülitundlikkusreaktsiooniga. Kui arst otsustab, et need võivad olla seotud, palub ta teil enam mitte kunagi Ziagen’i või teisi abakaviiri sisaldavaid ravimeid (nt Triumeq’i, Trizivir’i või Kivexa’t) võtta. On tähtis, et te järgiksite tema nõuannet.
Kui teie arst soovitab teil Ziagen’i võtmist uuesti alustada, võib ta paluda teil esimesed annused võtta kohas, kus arstiabi on vajadusel kergesti kättesaadav.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
HIV ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine. See on osaliselt seotud tervise ja eluviisi taastumisega ning vere lipiididesisalduse muutusi põhjustavad mõnikord HIV ravimid ise. Arst uurib teid nende muutuste suhtes.
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
HIV-infektsiooni ravimisel ei ole alati võimalik öelda, kas kõrvaltoime on tingitud Ziagen’ist, teistest samaaegselt kasutatavatest ravimitest või HIV-infektsioonist endast. Seetõttu on väga tähtis, et te informeeriksite arsti kõigist oma tervisliku seisundi muutustest.
Ülitundlikkusreaktsioon (raske allergiline reaktsioon) võib tekkida isegi ilma HLA-B*5701 geenita patsientidel. Seda kirjeldatakse käesoleva infolehe lõigus pealkirjaga „Ülitundlikkusreaktsioonid”. Tähtis on see tõsist reaktsiooni puudutav informatsioon läbi lugeda ja sellest aru saada.
Nagu allpool Ziagen’i kohta loetletud kõrvaltoimed, võivad HIV kombineeritud ravis tekkida ka teised seisundid. On oluline, et te loeksite sellest lõigust hiljem informatsiooni pealkirja „Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis” alt.
Ülitundlikkusreaktsioonid Ziagen sisaldab abakaviiri (mis on ka selliste ravimite nagu Trizivir, Triumeq ja Kivexa toimeaine). Abakaviir võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, mida nimetatakse ülitundlikkusreaktsioonideks. Neid ülitundlikkusreaktsioone on sagedamini täheldatud abakaviiri sisaldavaid ravimeid võtvatel inimestel.
Kellel see reaktsioon esineb? Igaühel, kes võtab Ziagen’i, võib tekkida ülitundlikkusreaktsioon abakaviirile, mis võib olla eluohtlik kui Ziagen´i võtmist jätkata. Teil võib selline reaktsioon tekkida suurema tõenäosusega, kui teil esineb geen, mida nimetatakse HLA-B*5701 (aga teil võib reaktsioon tekkida ka siis, kui teil see geen puudub). Enne teile Ziagen’i väljakirjutamist tuleb teilt võtta analüüse selle geeni tuvastamiseks. Kui te teate, et teil esineb see geenitüüp, öelge seda oma arstile enne Ziagen’i võtmist. Ülitundlikkusreaktsioon tekkis umbes 3...4-l igast 100-st kliinilises uuringus abakaviiriga ravitud patsiendist, kellel puudus HLA-B*5701 geen.
Millised on sümptomid? Kõige sagedasemad sümptomid on:
- palavik (kõrge kehatemperatuur) ja nahalööve.
Teised sagedased sümptomid on:
- iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugev väsimus.
Muud sümptomid on: liiges- või lihasvalu, kaela turse, hingeldus, kurguvalu, köha, aeg-ajalt esinevad peavalud, silmapõletik (konjunktiviit), suuhaavandid, madal vererõhk, käte või jalgade surisemine või tuimus.
Millal need reaktsioonid võivad tekkida? Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida igal ajal Ziagen-ravi käigus, kuid tõenäolisemalt esimese 6 ravinädala vältel.
Kui te hoolitsete Ziagen-ravi saava lapse eest, on tähtis, et te saaksite aru seda ülitundlikkusreaktsiooni puudutavast informatsioonist. Kui lapsel tekivad allpool kirjeldatud sümptomid, on tähtis järgida toodud juhiseid.
Pöörduge viivitamatult oma arsti poole:
1. kui teil tekib nahalööve VÕI
2. kui teil tekib järgmisest grupist vähemalt 2 sümptomit:
palavik hingeldamine, kurgu karedus või köha iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu tugev väsimus või valutunne või üldine halb enesetunne ! Teie arst võib soovitada teil Ziagen võtmine lõpetada
Kui te olete katkestanud Ziagen’i võtmise
! Kui te olete Ziagen-ravi katkestanud ülitundlikkusreaktsiooni tõttu, ei tohi te ENAM KUNAGI KASUTADA Ziagen’i ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit (nt Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa’t), Kui te seda teete, võib tundide jooksul tekkida eluohtlik vererõhu langus, mis võib lõppeda surmaga. Kui te olete Ziagen-ravi mingil põhjusel lõpetanud - eriti kõrvaltoimete kahtluse või muu haiguse tõttu:
On tähtis enne ravi taasalustamist nõu pidada arstiga. Teie arst kontrollib, kas teie sümptomid olid seotud ülitundlikkusreaktsiooniga. Kui arst otsustab, et need võivad olla seotud, palub ta teil enam mitte kunagi Ziagen’i või teisi abakaviiri sisaldavaid ravimeid (nt Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa’t) võtta. On tähtis, et te järgiksite tema nõuannet.
Mõnikord on pärast abakaviiri sisaldava ravi taasalustamist ülitundlikkusreaktsioonid tekkinud inimestel, kellel esines enne ravi katkestamist ainult üks infokaardil loetletud sümptomitest. Väga harva on abakaviiri sisaldava ravi taasalustamisel ülitundlikkusreaktsioon tekkinud patsientidel, kellel ei esinenud abakaviiri sisaldava ravi eelneval kasutamisel ühtegi ülitundlikkuse sümptomit.
Kui teie arst soovitab teil Ziagen’i võtmist uuesti alustada, võib ta paluda teil esimesed annused võtta kohas, kus arstiabi on vajadusel kergesti kättesaadav.
Kui te olete abakaviiri suhtes ülitundlik, tagastage kõik kasutamata jäänud Ziagen’i tabletid hävitamiseks. Küsige nõu oma arstilt või apteekrilt.
Ziagen’i pakendisse kuulub infokaart, mis tuletab teile ja meditsiinipersonalile meelde ülitundlikkusreaktsioonide ohtu. See kaart tuleb pakendist eemaldada ja endaga kogu aeg kaasas kanda.
Sageli esinevad kõrvaltoimed Need võivad tekkida kuni 1 inimesel 10’st:
- ülitundlikkusreaktsioonid
- halb enesetunne (iiveldus)
- peavalu
- halb enesetunne (oksendamine)
- kõhulahtisus
- isu kaotus
- väsimus, energiapuudus
- palavik (kõrge kehatemperatuur)
- nahalööve
Harva esinevad kõrvaltoimed Võivad tekkida kuni 1 patsiendil 1000’st:
- kõhunäärme põletik (pankreatiit)
Väga harva esinevad kõrvaltoimed Võivad tekkida kuni 1 patsiendil 10 000’st:
- nahalööve, mis võib kujuneda villideks ja meenutada välimuselt väikesi märklaudu (keskel
tumedad laigud, mida ümbritseb kahvatu ala ja tume ring serva ümber) (multiformne erüteem)
- laialdaselt leviv lööve, millega kaasnevad villid ja kestendav nahk, eriti suu, nina, silmade ja
suguelundite ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom) ja raskekujulisem vorm, mis põhjustab naha kestendamist rohkem kui 30% kehapinnast (toksiline epidermise nekrolüüs).
- laktatsidoos (piimhappe liiasus veres)
! Kui te märkate endal mõnda neist sümptomitest, pöörduge viivitamatult arsti poole.
Kui teil tekivad kõrvaltoimed: ➔ Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis Kombineeritud ravi, nagu Ziagen, võib põhjustada teisi seisundeid, mis võivad tekkida HIV ravi ajal.
Infektsiooni- ja põletikunähud “Vanade” infektsioonide taastekkimine Kaugelearenenud HIV-infektsiooniga (AIDS) patsientidel on nõrk immuunsüsteem ja neil võib suurema tõenäosusega tekkida raske infektsioon (oportunistlikud infektsioonid). Kui sellised
patsiendid alustavad ravi, võivad nad avastada, et kunagised, varjatud infektsioonid ilmnevad uuesti, põhjustades põletikusümptomeid. Need sümptomid on tõenäoliselt tingitud organismi immuunsüsteemi tugevamaks muutumisest, võimaldades organismil võidelda nende infektsioonidega. Sümptomiteks on tavaliselt palavik pluss mõni järgmistest sümptomitest:
- peavalu
- kõhuvalu
- hingamisraskus
Harvadel juhtudel võib immuunsüsteem pärast tugevamaks muutumist rünnata ka organismi terveid kudesid (autoimmuunsed häired). Autoimmuunsete häirete sümptomid võivad tekkida mitu kuud pärast HIV-nakkuse ravi alustamist. Sümptomiteks võivad olla:
- südamepekslemine (kiire või ebakorrapärane südametegevus) või värisemine
- hüperaktiivsus (ülemäärane rahutus ja liikumine)
- nõrkus, mis algab kätest ja jalgadest ning levib edasi kehatüve poole
Kui teil tekivad Ziagen’i võtmise ajal mingid infektsiooni sümptomid: ➔ Pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge võtke ilma arsti soovituseta mingeid teisi infektsiooniravimeid. Teil võib tekkida probleeme luudega Mõnedel kombineeritud HIV ravi saavatel patsientidel areneb luuhaigus nimega osteonekroos. See on luukoe surm, mille põhjuseks on luu kahjustunud verevarustus. See haigus võib tõenäolisemalt tekkida patsientidel:
- kui nad on saanud ravi pikka aega
- kui nad võtavad samaaegselt põletikuvastaseid ravimeid, mida nimetatakse kortikosteroidideks
- kui nad tarbivad alkoholi
- kui nende immuunsüsteem on väga nõrk
- kui nad on ülekaalulised.
Osteonekroosi sümptomid on:
- liigeste jäikus
- valud (eriti puusas, põlves või õlas)
- liikumisraskused.
Kui teil tekib mõni neist sümptomitest: ➔ Rääkige oma arstiga.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Ziagen’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 30C.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ziagen sisaldab Ziagen’i igas õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletis on toimeaineks 300 mg abakaviiri (sulfaadina).
Abiained tableti sisus on mikrokristalne tselluloos, naatriumtärklisglükolaattärklis, magneesiumstearaat ja kolloidne veevaba ränidioksiid. Tableti kate sisaldab triatsetiini, metüülhüdroksüpropüültselluloosi, titaandioksiidi, polüsorbaat 80 ja kollast raudoksiidi.
Kuidas Ziagen välja näeb ja pakendi sisu Ziagen õhukese polümeerikattega tablettidele on mõlemale küljele pressitud ’GX 623’. Poolitusjoonega tabletid on kollased ja kapslikujulised ning pakendatud 60 kaupa blisterpakendisse.
Müügiloa hoidja: ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
Tootja: Delpharm Poznań Spółka Akcyjna Grunwaldzka 189 60322 Poznan Poola
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
België/Belgique/Belgien Lietuva ViiV Healthcare srl/bv ViiV Healthcare BV Tél/Tel: + 32 (0) 10 85 65 00 Tel: + 370 80000334
България Luxembourg/Luxemburg ViiV Healthcare BV ViiV Healthcare srl/bv Teл.: + 359 80018205 Belgique/Belgien
Česká republika Magyarország GlaxoSmithKline s.r.o. ViiV Healthcare BV Tel: + 420 222 001 111 Tel.: + 36 80088309 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Danmark Malta GlaxoSmithKline Pharma A/S ViiV Healthcare BV Tlf.: + 45 36 35 91 00 Tel: + 356 80065004 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Deutschland Nederland ViiV Healthcare GmbH ViiV Healthcare BV Tel.: + 49 (0)89 203 0038-10 Tel: + 31 (0) 33 2081199 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Norge ViiV Healthcare BV GlaxoSmithKline AS Tel: + 372 8002640 Tlf: + 47 22 70 20 00
Ελλάδα Österreich GlaxoSmithKline Μονοπρόσωπη A.E.B.E. GlaxoSmithKline Pharma GmbH Τηλ: + 30 210 68 82 100 Tel: + 43 (0)1 97075 0 España Polska Laboratorios ViiV Healthcare, S.L. GSK Services Sp. z o.o. Tel: +34 900 923 501 Tel.: + 48 (0)22 576 9000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
France Portugal ViiV Healthcare SAS VIIVHIV HEALTHCARE, UNIPESSOAL, LDA Tél.: + 33 (0)1 39 17 6969 Tel: + 351 21 094 08 01 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Hrvatska România ViiV Healthcare BV ViiV Healthcare BV Tel: + 385 800787089 Tel: + 40 800672524
Ireland Slovenija GlaxoSmithKline (Ireland) Limited ViiV Healthcare BV Tel: + 353 (0)1 4955000 Tel: + 386 80688869
Ísland Slovenská republika Vistor hf. ViiV Healthcare BV Sími: +354 535 7000 Tel: + 421 800500589
Italia Suomi/Finland ViiV Healthcare S.r.l GlaxoSmithKline Oy Tel: + 39 (0)45 7741600 Puh/Tel: + 358 (0)10 30 30 30
Κύπρος Sverige ViiV Healthcare BV GlaxoSmithKline AB Τηλ: + 357 80070017 Tel: + 46 (0)8 638 93 00
Latvija ViiV Healthcare BV Tel: + 371 80205045
Infoleht on viimati uuendatud Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.emea.europa.eu
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
TÄHTIS – Ülitundlikkusreaktsioonid
Ziagen sisaldab abakaviiri (mis on ka selliste ravimite, nagu Kivexa, Triumeq ja Trizivir toimeaine). Mõnedel inimestel, kes võtavad abakaviiri, võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (raske allergiline reaktsioon), mis võivad abakaviiri sisaldavate ravimite võtmise jätkamisel olla eluohtlikud. Te peate hoolikalt lugema lõigus 4 „Ülitundlikkusreaktsioonid” kogu informatsiooni.
Ziagen’i pakendisse kuulub ka infokaart, mis tuletab teile ja meditsiinipersonalile meelde abakaviiriga seotud ülitundlikkuse ohtu. See kaart tuleb pakendist eemaldada ja endaga kogu aeg kaasas kanda.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Ziagen ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Ziagen’i võtmist
3. Kuidas Ziagen’i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5 Kuidas Ziagen’i säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
1. Mis ravim on Ziagen ja milleks seda kasutatakse
Ziagen’i kasutatakse HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) infektsiooni raviks.
Ziagen sisaldab toimeainena abakaviiri. Abakaviir kuulub retroviiruste vastaste ravimite rühma, mida nimetatakse nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriteks (NRTId).
Ziagen ei ravi HIV-infektsiooni täielikult, vaid see vähendab viiruse hulka organismis ja hoiab seda madalal tasemel. Ravim suurendab ka CD4 rakkude arvu teie veres. CD4 rakud on teatud tüüpi valgeverelible, millel on tähtis roll aitamaks võidelda infektsiooni vastu. Kõik inimesed ei reageeri Ziagen -ravile ühtemoodi. Teie arst jälgib teie ravi tõhusust.
2. Mida on vaja teada enne Ziagen’i võtmist
Ziagen’i ei tohi võtta:
- kui te olete allergiline (ülitundlik) abakaviiri (või muude abakaviiri sisaldavate ravimite, nt
Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa suhtes) või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes. Lugege lõigus 4 hoolikalt kogu „Ülitundlikkusreaktsioonid” informatsiooni. Rääkige oma arstiga, kui arvate, et see kehtib teie kohta.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Ziagen Mõnedel patsientidel, kes võtavad Ziagen’i, on suurem risk raskete kõrvaltoimete tekkeks. Te peate olema eriti tähelepanelik:
- kui teil on mõõdukas või raske maksahaigus.
- kui teil on kunagi olnud maksahaigus, sh B- või C-hepatiit.
- kui te olete tõsiselt ülekaaluline (eriti kui te olete naine).
- kui te olete diabeetik ja kasutate insuliini.
- kui teil on raske neeruhaigus.
Rääkige oma arstiga, kui midagi sellest käib teie kohta. Te vajate oma ravimi võtmise ajal täiendavat arstlikku jälgimist, sh vereanalüüside tegemist. Vt täiendavat infot lõigust 4.
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonid Ülitundlikkusreaktsioon (raske allergiline reaktsioon) võib tekkida isegi ilma HLA-B*5701 geenita patsientidel. Lugege hoolikalt kogu ülitundlikkusreaktsioonide kohta käivat informatsiooni selle infolehe lõigus 4.
Südame-veresoonkonna kahjustuste oht Ei saa välistada võimalikku seost abakaviiri ja südame-veresoonkonna kahjustuste suurenenud riski vahel. Kui teil esineb südame-veresoonkonna probleeme, kui te suitsetate või põete haigusi, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski (nagu kõrge vererõhk ja suhkurtõbi), rääkige sellest oma arstile. Ärge lõpetage Ziagen’i võtmist, kui seda ei ole soovitanud teie arst.
Jälgige olulisi sümptomeid Mõnedel patsientidel, kes võtavad HIV-infektsiooni ravimeid, tekivad teised seisundid, mis võivad olla tõsised. Te peate Ziagen’i võtmise ajal olema teadlik olulistest nähtudest ja sümptomitest, mida jälgida. Lugege lõigust 4 informatsiooni „Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis”.
Muud ravimid ja Ziagen Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud taimseid või ilma retseptita ostetud ravimeid. Pidage meeles, et räägite oma arstile või apteekrile ka nendest ravimitest, mida te hakkate võtma siis, kui te juba Ziagen’i võtate. Mõned ravimid võivad anda koos Ziagen’iga koostoimeid Siia kuuluvad:
- epilepsiaravim fenütoiin.
Kui te võtate fenütoiini, öelge seda oma arstile. Teie arst võib pidada vajalikuks teid Ziagen’i võtmise ajal jälgida.
- metadoon, mida kasutatakse heroiini asendusravis. Abakaviir suurendab metadooni organismist
eemaldamise kiirust. Kui te võtate metadooni, kontrollitakse teid võõrutusnähtude suhtes. Arst võib teie metadooni annust muuta. Öelge oma arstile, kui te võtate metadooni.
- Riotsiguaat, mida kasutatakse kõrge rõhu raviks veresoontes (kopsuarterites), mis viivad verd
südamest kopsudesse. Teie arst võib vähendada riotsiguaadi annust, sest abakaviir võib suurendada riotsiguaadi sisaldust veres.
Rasedus Ziagen’i ei soovitata raseduse ajal kasutada. Ziagen ja teised sarnased ravimid võivad sündimata lastel tekitada kõrvaltoimeid. Kui te olete raseduse ajal kasutanud Ziagen’i, võib arst teie lapse arengu jälgimiseks nõuda regulaarselt vereanalüüside ja teiste diagnostiliste analüüside tegemist. Lastel, kelle emad kasutasid raseduse ajal nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoreid, kaalus kaitse HIV-i eest üles kõrvaltoimete riski.
Imetamine HIV-positiivsed naised ei tohi last rinnaga toita, sest HIV-nakkus võib lapsele rinnapiimaga edasi kanduda. Ziagen’is sisalduvad koostisained võivad väikeses koguses erituda ka rinnapiima. Kui te imetate või kavatsete imetada, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui te ennast hästi ei tunne.
Oluline teave Ziagen suukaudse lahuse mõnede koostisainete kohta
Se ravim sisaldab magusainet sorbitooli (umbes 5 g igas 15 ml annuses), millel võib olla kerge lahtistav toimet. Kui teil on kaasasündinud fruktoositalumatus, ärge võtke sorbitooli sisaldavaid ravimeid. Sorbitooli kalorsus on 2,6 kcal/g.
Ziagen sisaldab ka säilitusaineid (parahüdroksübensoaate), mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (võimalik, ka et hilist tüüpi).
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
Ziageni suukaudne lahus sisaldab 50 mg/ml propüleenglükooli. Kui ravimit võtta vastavalt annustamissoovitustele, sisaldab iga 15 ml annus ligikaudu 750 mg propüleenglükooli.
- Kui teie laps on alla 5-aastane, pidage enne selle ravimi andmist nõu oma arsti või apteekriga, eriti
kui ta kasutab muid propüleenglükooli või alkoholi sisaldavaid ravimeid.
- Kui olete rase või toidate last rinnaga, ärge võtke seda ravimit ilma arsti soovituseta. Teie arst võib
selle ravimi võtmise ajal teha täiendavaid kontrolle.
- Kui teil on maksa- või neeruhaigus, ärge võtke seda ravimit ilma arsti soovituseta. Teie arst võib
selle ravimi võtmise ajal teha täiendavaid kontrolle.
3. Kuidas Ziagen’i kasutada
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu arsti või apteekriga. Ziagen’i võib võtta toidukordadest sõltumata.
Hoidke oma arstiga regulaarselt ühendust Ziagen aitab teie seisundit kontrollida. Te peate haiguse süvenemise peatamiseks võtma ravimit iga päev. Kuid teil võivad ikkagi tekkida ka teised infektsioonid ja haigused, mis on HIV-infektsiooniga seotud. ➔ Hoidke oma arstiga ühendust ning ärge katkestage Ziagen’i võtmist ilma arstipoolse soovituseta.
Kui palju võtta
Täiskasvanud, noorukid ja lapsed kehakaaluga vähemalt 25 kg Ziagen’i tavaline annus on 600 mg (30 ml) ööpäevas. Selle võib võtta kas 300 mg (15 ml) kaupa kaks korda ööpäevas või 600 mg (30 ml) üks kord ööpäevas. Lapsed alates 3 kuu vanusest kehakaaluga alla 25 kg Annus sõltub teie lapse kehakaalust. Soovitatav annus on 8 mg/kg kaks korda päevas või 16 mg/kg üks kord päevas kuni maksimaalse ööpäevase koguannuseni 600 mg.
Kuidas mõõta annust ja võtta ravimit Annuse täpseks mõõtmiseks kasutage pakendis olevat suukaudse annustamise süstalt. Täissüstal sisaldab 10 ml lahust.
1. Eemaldage süstlalt/adapterilt plastist pakkematerjal. 2. Eemaldage pudelilt kork. Hoidke seda turvaliselt. 3. Eemaldage adapter süstlalt. 4. Hoidke pudelit kindlalt paigal. Suruge plastikadapter pudeli kaela sisse. 5. Pange süstal kindlalt adapterisse. 6. Pöörake pudel ümber. 7. Tõmmake süstla kolbi väljapoole senikaua, kuni süstal sisaldab esimest osa teie täisannusest. 8. Pöörake pudel õiget pidi. Eemaldage süstal adapterist. 9. Viige süstal omale suhu, asetades süstla otsa vastu põse sisepinda. Vajutage kolb aeglaselt lõpuni. Ärge suruge liiga jõuliselt ja pritsige vastu neelu tagaseina või te hakkate läkastama. 10. Puhastage süstalt põhjalikult iga kord, kui see on tühjendatud. 11. Korrake samme 5 kuni 10 samal moel kuni olete saanud kogu vajaliku annuse. Näiteks, kui teie annus on 30 ml, peate te võtma kolm süstlatäit ravimit. 12. Pärast kogu annuse võtmist peske süstal korralikult veega puhtaks. Laske sel enne uut kasutuskorda korralikult kuivada. 13. Sulgege pudel korralikult korgiga, jättes adapteri paigale.
Kui te võtate Ziagen’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate kogemata liiga palju Ziagen’i, öelge oma arstile või apteekrile või võtke lähima erakorralise meditsiini osakonnaga ühendust, et nõu küsida.
Kui te unustate Ziagen’i võtta Kui te unustate annuse võtmata, tehke seda niipea kui meelde tuleb. Seejärel jätkake nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Tähtis on Ziagen’i võtta regulaarselt, kuna ebaregulaarse kasutamise korral võib suureneda ülitundlikkusreaktsiooni tekke risk.
Kui te lõpetate Ziagen’i võtmise Kui te olete Ziagen-ravi mingil põhjusel lõpetanud - eriti kõrvaltoimete kahtluse või muu haiguse tõttu: On tähtis enne ravi taasalustamist nõu pidada arstiga. Teie arst kontrollib, kas teie sümptomid olid seotud ülitundlikkusreaktsiooniga. Kui arst otsustab, et need võivad olla seotud, palub ta teil enam mitte kunagi Ziagen’i või teisi abakaviiri sisaldavaid ravimeid (nt Triumeq’i, Trizivir’i või Kivexa’t) võtta. On tähtis, et te järgiksite tema nõuannet. Kui teie arst soovitab teil Ziagen’i võtmist uuesti alustada, võib ta paluda teil esimesed annused võtta kohas, kus arstiabi on vajadusel kergesti kättesaadav.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
HIV ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine. See on osaliselt seotud tervise ja eluviisi taastumisega ning vere lipiididesisalduse muutusi põhjustavad mõnikord HIV ravimid ise. Arst uurib teid nende muutuste suhtes. Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
HIV-infektsiooni ravimisel ei ole alati võimalik öelda, kas kõrvaltoime on tingitud Ziagen’ist, teistest samaaegselt kasutatavatest ravimitest või HIV-infektsioonist endast. Seetõttu on väga tähtis, et te informeeriksite arsti kõigist oma tervisliku seisundi muutustest.
Ülitundlikkusreaktsioon (raske allergiline reaktsioon) võib tekkida isegi ilma HLA-B*5701 geenita patsientidel. Seda kirjeldatakse käesoleva infolehe lõigus pealkirjaga „Ülitundlikkusreaktsioonid”.
Tähtis on see tõsist reaktsiooni puudutav informatsioon läbi lugeda ja sellest aru saada.
Nagu allpool Ziagen’i kohta loetletud kõrvaltoimed, võivad HIV kombineeritud ravis tekkida ka teised seisundid. On oluline, et te loeksite sellest lõigust hiljem informatsiooni pealkirja „Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis” alt.
Ülitundlikkusreaktsioonid Ziagen sisaldab abakaviiri (mis on ka selliste ravimite nagu Trizivir, Triumeq ja Kivexa toimeaine). Abakaviir võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, mida nimetatakse ülitundlikkusreaktsioonideks. Neid ülitundlikkusreaktsioone on sagedamini täheldatud abakaviiri sisaldavaid ravimeid võtvatel inimestel.
Kellel see reaktsioon esineb? Igaühel, kes võtab Ziagen’i, võib tekkida ülitundlikkusreaktsioon abakaviirile, mis võib olla eluohtlik kui Ziagen´i võtmist jätkata.
Teil võib selline reaktsioon tekkida suurema tõenäosusega, kui teil esineb geen, mida nimetatakse HLA-B*5701 (aga teil võib reaktsioon tekkida ka siis, kui teil see geen puudub). Enne teile Ziagen’i väljakirjutamist tuleb teilt võtta analüüse selle geeni tuvastamiseks. Kui te teate, et teil esineb see geenitüüp, öelge seda oma arstile enne Ziagen’i võtmist.
Ülitundlikkusreaktsioon tekkis umbes 3...4-l igast 100-st kliinilises uuringus abakaviiriga ravitud patsiendist, kellel puudus HLA-B*5701 geen.
Millised on sümptomid? Kõige sagedasemad sümptomid on:
- palavik (kõrge kehatemperatuur) ja nahalööve.
Teised sagedased sümptomid on:
- iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugev väsimus.
Muud sümptomid on: liiges- või lihasvalu, kaela turse, hingeldus, kurguvalu, köha, aeg-ajalt esinevad peavalud, silmapõletik (konjunktiviit), suuhaavandid, madal vererõhk, käte või jalgade surisemine või tuimus. Millal need reaktsioonid võivad tekkida? Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida igal ajal Ziagen-ravi käigus, kuid tõenäolisemalt esimese 6 ravinädala vältel.
Kui te hoolitsete Ziagen-ravi saava lapse eest, on tähtis, et te saaksite aru seda ülitundlikkusreaktsiooni puudutavast informatsioonist. Kui lapsel tekivad allpool kirjeldatud sümptomid, on tähtis järgida toodud juhiseid. Pöörduge viivitamatult oma arsti poole:
1. kui teil tekib nahalööve VÕI
2. kui teil tekib järgmisest grupist vähemalt 2 sümptomit:
palavik hingeldamine, kurgu karedus või köha iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu tugev väsimus või valutunne või üldine halb enesetunne ! Teie arst võib soovitada teil Ziagen võtmine lõpetada
Kui te olete katkestanud Ziagen’i võtmise
! Kui te olete Ziagen-ravi katkestanud ülitundlikkusreaktsiooni tõttu, ei tohi te ENAM KUNAGI KASUTADA Ziagen’i ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit (nt Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa’t), Kui te seda teete, võib tundide jooksul tekkida eluohtlik vererõhu langus, mis võib lõppeda surmaga.
Kui te olete Ziagen-ravi mingil põhjusel lõpetanud - eriti kõrvaltoimete kahtluse või muu haiguse tõttu:
On tähtis enne ravi taasalustamist nõu pidada arstiga. Teie arst kontrollib, kas teie sümptomid olid seotud ülitundlikkusreaktsiooniga. Kui arst otsustab, et need võivad olla seotud, palub ta teil enam mitte kunagi Ziagen’i või teisi abakaviiri sisaldavaid ravimeid (nt Trizivir’i, Triumeq’i või Kivexa’t) võtta. On tähtis, et te järgiksite tema nõuannet.
Mõnikord on pärast abakaviiri sisaldava ravi taasalustamist ülitundlikkusreaktsioonid tekkinud inimestel, kellel esines enne ravi katkestamist ainult üks infokaardil loetletud sümptomitest.
Väga harva on abakaviiri sisaldava ravi taasalustamisel ülitundlikkusreaktsioon tekkinud patsientidel, kellel ei esinenud abakaviiri sisaldava ravi eelneval kasutamisel ühtegi ülitundlikkuse sümptomit.
Kui teie arst soovitab teil Ziagen’i võtmist uuesti alustada, võib ta paluda teil esimesed annused võtta kohas, kus arstiabi on vajadusel kergesti kättesaadav.
Kui te olete abakaviiri suhtes ülitundlik, tagastage kõik kasutamata jäänud Ziagen’i tabletid hävitamiseks. Küsige nõu oma arstilt või apteekrilt. Ziagen’i pakendisse kuulub infokaart, mis tuletab teile ja meditsiinipersonalile meelde ülitundlikkusreaktsioonide ohtu. See kaart tuleb pakendist eemaldada ja endaga kogu aeg kaasas kanda.
Sageli esinevad kõrvaltoimed Need võivad tekkida kuni 1 inimesel 10’st:
- ülitundlikkusreaktsioonid
- halb enesetunne (iiveldus)
- peavalu
- halb enesetunne (oksendamine)
- kõhulahtisus
- isu kaotus
- väsimus, energiapuudus
- palavik (kõrge kehatemperatuur)
- nahalööve
Harva esinevad kõrvaltoimed Võivad tekkida kuni 1 patsiendil 1000’st:
- kõhunäärme põletik (pankreatiit)
Väga harva esinevad kõrvaltoimed Võivad tekkida kuni 1 patsiendil 10 000’st:
- nahalööve, mis võib kujuneda villideks ja meenutada välimuselt väikesi märklaudu (keskel
tumedad laigud, mida ümbritseb kahvatu ala ja tume ring serva ümber) (multiformne erüteem)
- laialdaselt leviv lööve, millega kaasnevad villid ja kestendav nahk, eriti suu, nina, silmade ja
suguelundite ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom) ja raskekujulisem vorm, mis põhjustab naha kestendamist rohkem kui 30 % kehapinnast (toksiline epidermise nekrolüüs).
- laktatsidoos (piimhappe liiasus veres)
! Kui te märkate endal mõnda neist sümptomitest, pöörduge viivitamatult arsti poole.
Kui teil tekivad kõrvaltoimed: ➔ Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Teised võimalikud kõrvaltoimed HIV kombineeritud ravis Kombineeritud ravi, nagu Ziagen, võib põhjustada teisi seisundeid, mis võivad tekkida HIV ravi ajal.
Infektsiooni- ja põletikunähud “Vanade” infektsioonide taastekkimine Kaugelearenenud HIV infektsiooniga (AIDS) patsientidel on nõrk immuunsüsteem ja neil võib suurema tõenäosusega tekkida raske infektsioon (oportunistlikud infektsioonid). Kui sellised patsiendid alustavad ravi, võivad nad avastada, et kunagised, varjatud infektsioonid ilmnevad uuesti, põhjustades põletikusümptomeid. Need sümptomid on tõenäoliselt tingitud organismi immuunsüsteemi tugevamaks muutumisest, võimaldades organismil võidelda nende infektsioonidega. Sümptomiteks on tavaliselt palavik pluss mõni järgmistest sümptomitest:
- peavalu
- kõhuvalu
- hingamisraskus
Harvadel juhtudel võib immuunsüsteem pärast tugevamaks muutumist rünnata ka organismi terveid kudesid (autoimmuunsed häired). Autoimmuunsete häirete sümptomid võivad tekkida mitu kuud pärast HIV-nakkuse ravi alustamist. Sümptomiteks võivad olla:
- südamepekslemine (kiire või ebakorrapärane südametegevus) või värisemine
- hüperaktiivsus (ülemäärane rahutus ja liikumine)
- nõrkus, mis algab kätest ja jalgadest ning levib edasi kehatüve poole
Kui teil tekivad Ziagen’i võtmise ajal mingid infektsiooni sümptomid: ➔ Pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge võtke ilma arsti soovituseta mingeid teisi infektsiooniravimeid.
Teil võib tekkida probleeme luudega Mõnedel kombineeritud HIV ravi saavatel patsientidel areneb luuhaigus nimega osteonekroos. See on luukoe surm, mille põhjuseks on luu kahjustunud verevarustus. See haigus võib tõenäolisemalt tekkida patsientidel:
- kui nad on saanud ravi pikka aega
- kui nad võtavad samaaegselt põletikuvastaseid ravimeid, mida nimetatakse kortikosteroidideks
- kui nad tarbivad alkoholi
- kui nende immuunsüsteem on väga nõrk
- kui nad on ülekaalulised.
Osteonekroosi sümptomid on:
- liigeste jäikus
- valud (eriti puusas, põlves või õlas)
- liikumisraskused.
Kui teil tekib mõni neist sümptomitest: ➔ Rääkige oma arstiga.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Ziagen’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25C.
Hävitage suukaudne lahus kahe kuu möödudes pärast esmast avamist.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ziagen sisaldab
Ziagen suukaudse lahuse toimeaineks on 20 mg abakaviiri (sulfaadina) lahuse igas milliliitris.
Abiained: Sorbitool 70% (E420), sahhariinnaatrium, naatriumtsitraat, veevaba sidrunhape, metüülparahüdroksübensoaat (E218), propüülparahüdroksübensoaat (E216), propüleenglükool (E1520), maltodekstriin, piimhape, glütserüültriatsetaat, kunstlikud maasika ja banaani maitselisandid, puhastatud vesi, naatriumhüdroksiid ja/või vesinikkloriidhape pH reguleerimiseks.
Kuidas Ziagen välja näeb ja pakendi sisu Ziagen suukaudne lahus on selge kuni kollaka värvusega maasika-/banaanimaitseline lahus, mille värvus võib aja jooksul muutuda pruuniks. Karbis on lastekindla korgiga suletud valge polüetüleenpudel. Pudelis on 240 ml (20 mg abakaviiri/ml) lahust. Pakendis on ka 10 ml suukaudse annustamise süstal ja plastikadapter pudelile.
Müügiloa hoidja: ViiV Healthcare BV, Van Asch van Wijckstraat 55H, 3811 LP Amersfoort, Holland
Tootja: Glaxo Operations UK Ltd. (turustamistegevuse eest vastutab GlaxoWellcome Operations) Harmire Road Barnard Castle Co. Durham DL12 8DT Ühendkuningriik või ViiV Healthcare Trading Services UK Limited, 12 Riverwalk, Citywest Business Campus, Dublin 24, Iirimaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
België/Belgique/Belgien Lietuva ViiV Healthcare srl/bv ViiV Healthcare BV Tél/Tel: + 32 (0) 10 85 65 00 Tel: + 370 80000334 България Luxembourg/Luxemburg ViiV Healthcare BV ViiV Healthcare srl/bv Teл.: + 359 80018205 Belgique/Belgien
Česká republika Magyarország GlaxoSmithKline s.r.o. ViiV Healthcare BV Tel: + 420 222 001 111 Tel.: + 36 80088309 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Danmark Malta GlaxoSmithKline Pharma A/S ViiV Healthcare BV Tlf.: + 45 36 35 91 00 Tel: + 356 80065004 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Deutschland Nederland ViiV Healthcare GmbH ViiV Healthcare BV Tel.: + 49 (0)89 203 0038-10 Tel: + 31 (0) 33 2081199 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Norge ViiV Healthcare BV GlaxoSmithKline AS Tel: + 372 8002640 Tlf: + 47 22 70 20 00
Ελλάδα Österreich GlaxoSmithKline Μονοπρόσωπη A.E.B.E. GlaxoSmithKline Pharma GmbH Τηλ: + 30 210 68 82 100 Tel: + 43 (0)1 97075 0
España Polska Laboratorios ViiV Healthcare, S.L. GSK Services Sp. z o.o. Tel: +34 900 923 501 Tel.: + 48 (0)22 576 9000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
France Portugal ViiV Healthcare SAS VIIVHIV HEALTHCARE, UNIPESSOAL, LDA Tél.: + 33 (0)1 39 17 6969 Tel: + 351 21 094 08 01 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Hrvatska România ViiV Healthcare BV ViiV Healthcare BV Tel: + 385 800787089 Tel: + 40 800672524
Ireland Slovenija GlaxoSmithKline (Ireland) Limited ViiV Healthcare BV Tel: + 353 (0)1 4955000 Tel: + 386 80688869
Ísland Slovenská republika Vistor hf. ViiV Healthcare BV Sími: +354 535 7000 Tel: + 421 800500589
Italia Suomi/Finland ViiV Healthcare S.r.l GlaxoSmithKline Oy Tel: + 39 (0)45 7741600 Puh/Tel: + 358 (0)10 30 30 30
Κύπρος Sverige ViiV Healthcare BV GlaxoSmithKline AB Τηλ: + 357 80070017 Tel: + 46 (0)8 638 93 00
Latvija ViiV Healthcare BV Tel: + 371 80205045
Infoleht on viimati uuendatud
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen, 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 300 mg abakaviiri (sulfaadina).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tabletid).
Poolitusjoonega kollased kaksikkumerad kapslikujulised tabletid, mille mõlemale küljele on pressitud „GX 623“.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Retroviiruste vastane kombineeritud ravi inimese immuunpuudulikkuse viirusest (HIV) tingitud infektsiooni korral täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Ziagen’i soodne toime on peamiselt tõestatud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said abakaviiri kaks korda päevas osana kombinatsioonravist (vt lõik 5.1).
Enne abakaviiriga ravi alustamist tuleb igal HIV-infektsiooniga patsiendil sõltumata rassilisest päritolust määrata HLA-B*5701 alleeli kandlus (vt lõik 4.4). Abakaviiri ei tohi kasutada patsientidel, kes teadaolevalt kannavad HLA-B*5701 alleeli.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab määrama arst, kes on spetsialiseerunud HIV-infektsiooni ravimisele.
Ziagen’i võib manustada koos toiduga või ilma.
Et tagada kogu annuse manustamine, tuleb tablett (tabletid) ideaaljuhul neelata ilma purustamata. Ziagen on saadaval ka suukaudse lahusena üle kolme kuu vanuste ja alla 14 kg kehakaaluga laste ning patsientide jaoks, kellele tabletid on sobimatud.
Teise võimalusena võib patsientide puhul, kes ei ole võimelised tablette neelama, tableti (tabletid) purustada ja lisada väikesele kogusele pooltahkele toidule või vedelikule ning kohe sisse võtta (vt lõik 5.2).
Täiskasvanud, noorukid ja lapsed (kehakaaluga vähemalt 25 kg):
Ziagen’i soovitatav annus on 600 mg ööpäevas. Selle võib manustada 300 mg-na (üks tablett) kaks korda päevas või 600 mg-na (kaks tabletti) üks kord päevas (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Lapsed (kehakaaluga alla 25 kg):
Ziagen’i tablettide puhul soovitatakse annustamist kehakaalu järgi.
Lapsed kehakaaluga 20 kg kuni < 25 kg: soovitatav annus on 450 mg ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) hommikul ja 300 mg-na (üks terve tablett) õhtul või 450 mg-na (poolteist tabletti) üks kord ööpäevas.
Lapsed kehakaaluga 14 kuni < 20 kg: soovitatav annus on 300 mg ööpäevas. Selle võib manustada 150 mg-na (pool tabletti) kaks korda päevas või 300 mg-na (üks terve tablett) üks kord päevas.
Alla 3 kuu vanused lapsed: ravimi kasutamise kliiniline kogemus alla kolme kuu vanustel lastel on piiratud ja ebapiisav, et anda spetsiifilisi soovitusi annustamise kohta (vt lõik 5.2).
Patsiendid, kes lähevad ravimi kaks korda ööpäevas manustamiselt üle ravimi üks kord ööpäevas manustamisele, peavad soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtma ligikaudu 12 tundi pärast viimast kaks korda ööpäevas manustatud annust ja seejärel jätkama soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtmist ligikaudu iga 24 tunni järel. Patsiendid, kes lähevad tagasi ravimi manustamisele kaks korda ööpäevas, peavad võtma soovitatud kaks korda ööpäevas manustatava annuse ligikaudu 24 tundi pärast viimast üks kord ööpäevas manustatud annust.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja Ziagen’i annust muuta. Ziagen’i kasutamine ei ole soovitatav lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Kerge maksakahjustusega patsientide kohta ei saa kindlaid annustamissoovitusi anda (Child-Pugh skoor 5...6). Mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientide kohta kliinilised andmed puuduvad ja seetõttu soovitatakse abakaviiri kasutada ainult hädavajadusel (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Kui abakaviiri kasutatakse kerge maksakahjustusega patsientidel, siis on vajalik hoolikas jälgimine ja tuleks kontrollida ka abakaviiri taset plasmas (vt lõik 5.2).
Eakad Käesoleval hetkel puuduvad andmed ravimi farmakokineetika kohta üle 65-aastastel patsientidel.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus abakaviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Vt lõigud 4.4 ja 4.8.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid (vt ka lõik 4.8)
Abakaviiriga on seotud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.8), mida iseloomustavad palavik ja/või lööve koos muude sümptomitega, mis viitavad paljude organite haaratusele. Abakaviiri kasutamisel on kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioone, millest mõned on olnud eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppenud surmaga, kui puudub asjakohane ravi. Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni tekkerisk on kõrge patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus. Siiski on abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioone väiksema sagedusega esinenud ka patsientidel, kes ei ole selle alleeli kandjad.
Seetõttu tuleb kinni pidada järgnevast:
- Enne ravi alustamist tuleb alati dokumenteerida HLA-B*5701 alleeli staatus.
- Ravi Ziagen’iga ei tohi kunagi alustada patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus, ega ilma HLA-B*5701 alleelita patsientidel, kellel tekkis eelneva abakaviiri sisaldava raviskeemi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamisel abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus.
- Ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse korral tuleb isegi HLA-B*5701 alleeli puudumisel ravi Ziagen’iga viivitamatult lõpetada. Kui pärast ülitundlikkuse ilmnemist viibib Ziagen-ravi lõpetamine, võib tekkida eluohtlik reaktsioon.
- Pärast Ziagen-ravi lõpetamist ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse tõttu ei tohi Ziagen’i ega ühegi teise abakaviiri sisaldava ravimi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamist kunagi uuesti alustada.
- Abakaviiri sisaldavate preparaatide uuesti kasutusele võtmine pärast kahtlustatud abakviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni viib sümptomite kohese taastekkeni tundide jooksul. Korduvad sümptomid on tavaliselt raskemad kui esialgsed ning võivad hõlmata eluohtlikku vererõhu langust ja surma.
- Vältimaks abakaviiri uuesti kasutamist patsientide poolt, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus, tuleb neid juhendada, et nad viskaksid ära allesjäänud Ziagen’i tabletid.
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kliiniline kirjeldus
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni on põhjalikult iseloomustatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt. Sümptomid ilmnesid tavaliselt esimese kuue nädala jooksul (aja mediaan sümptomite tekkeni 11 päeva) pärast abakaviirravi alustamist, kuigi need reaktsioonid võivad tekkida mis tahes ajal ravi jooksul.
Peaaegu kõikide abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonide puhul tekib palavik ja/või lööve. Lõigus 4.8 (valitud kõrvaltoimete kirjeldus) on üksikasjalikult kirjeldatud muid nähtusid ja sümptomeid, mida on täheldatud osana abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonist, sealhulgas respiratoorseid ja seedetrakti sümptomeid. Need sümptomid võivad viia ülitundlikkusreaktsiooni asemel respiratoorse haiguse (pneumoonia, bronhiit, farüngiit) või gastroenteriidi valediagnoosini.
Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ja võivad olla eluohtlikud. Need sümptomid taanduvad enamasti pärast abakaviiri ärajätmist.
Harva on patsientidel, kes on ravi abakaviiriga lõpetanud muudel põhjustel kui ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite tõttu, samuti tekkinud eluohtlikud reaktsioonid tundide jooksul pärast abakaviirravi taasalustamist (vt lõik 4.8 „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Abakaviirravi taasalustamine peab nendel patsientidel toimuma tingimustes, kus arstiabi on kergesti kättesaadav.
Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast in utero kokkupuudet
Nukleosiidi ja nukleotiidi analoogide toime mitokondriaalsele funktsioonile võib olla erineva ulatusega, kõige märkimisväärsem on see stavudiini, didanosiini ja zidovudiini korral. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku in utero ja/või postnataalselt, valdavalt zidovudiini sisaldavate raviskeemide kasutamise korral. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia) ja metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipaseemia). Need toimed olid sageli mööduvad. Harva on teatatud hilise tekkega närvisüsteemi häiretest (hüpertoonia, krambid, käitumishäired). Ei ole teada, kas need närvisüsteemi häired olid mööduvad või püsivad. Neid leide tuleb hinnata kõigil lastel, kes puutuvad kokku nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega in utero ja kellel esinevad tundmatu etioloogiaga rasked kliinilised leiud, eriti neuroloogilised leiud. Need leiud ei mõjuta retroviirusevastase ravi kasutamise riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV-i vertikaalset ülekannet.
Kehakaal ja metaboolsed parameetrid
Retroviirusvastase ravi ajal võivad tekkida kehakaalu tõus ning vere lipiidide ja glükoosisisalduse suurenemine. Need muutused võivad olla osa haiguse kontrollimisest ja elustiilist. Lipiidide puhul on mõned tõendid ravi toimest, kuid kehakaalu tõusu kohta ei ole kindlaid tõendeid ühegi konkreetse ravi korral. Vere lipiidide ja glükoosisisalduse jälgimiseks viidatakse kehtestatud HIV-i ravijuhenditele. Lipiidide ainevahetushäireid tuleb ravida kliinilise vajaduse järgi.
Pankreatiit
Kirjeldatud on pankreatiidi teket, kuid selle põhjuslik seos abakaviirraviga ei ole teada.
Kolmikravi nukleosiididega
Kui viiruse hulk veres on suur (>100 000 koopiat/ml), tuleb kaaluda abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombineeritud preparaadi kasutamist (vt lõik 5.1).
Kirjeldatud on viroloogilise ravivastuse puudumise ja resistentsuse tekke suurt esinemissagedust varajases staadiumis, kui abakaviiri kombineeriti tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ja lamivudiiniga üks kord päevas manustatava raviskeemina.
Maksahaigus
Tõsiste maksahaigustega patsientidel ei ole Ziagen’i ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud. Ziagen’i ei ole soovitatav kasutada mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Eelneva maksa düsfunktsiooniga, sealhulgas kroonilise aktiivse hepatiidiga patsientidel esineb retroviirustevastase kombinatsioonravi ajal sagedamini maksa funktsioonihäireid ja neid patsiente tuleb jälgida standardse praktika kohaselt. Kui taolistel patsientidel esinevad maksahaiguse süvenemise ilmingud, tuleb kaaluda ravi katkestamist või lõpetamist.
Kroonilise B- või C-hepatiidi viiruse koinfektsiooniga patsiendid
Kroonilise B- või C-hepatiidiga patsientidel, kes saavad retroviirustevastast kombinatsioonravi, on suurem risk raskete ja potentsiaalselt surmaga lõppevate maksaga seotud kõrvaltoimete tekkeks. Kui patsiendid saavad B- või C-hepatiidi tõttu samaaegselt viirusevastast ravi, juhinduge ühtlasi nende ravimpreparaatide kohta käivast informatsioonist.
Neeruhaigus Ziagen’it ei tohi manustada lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidele (vt lõik 5.2).
Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom
Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamist. Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis carinii pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe ja autoimmuunset hepatiiti); kuid kirjeldatud aeg häirete avaldumiseni on varieeruvam ja need võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist.
Osteonekroos
Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immuunsupressiooni ja kõrge kehamassi indeksi), on teatatud haiguse esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist kombineeritud retroviirusevastast ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.
Oportunistlikud infektsioonid
Ziagen’it või muud retroviiruste vastast ravi saavatel patsientidel võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid või muud HIV-infektsiooni tüsistused. Seetõttu peavad patsiendid olema HIV-infektsiooniga seotud haiguste ravile spetsialiseerunud arstide hoolika järelevalve all.
Kardiovaskulaarsed tüsistused
Kuigi abakaviiri kliinilistest ja vaatlusuuringutest saadud andmed näitavad vastuolulisi tulemusi, viitavad mitmed uuringud kardiovaskulaarsete tüsistuste (eriti müokardiinfarkti) suurenenud riskile abakaviiriga ravi saavate patsientide seas. Seetõttu tuleb Ziagen’i määramisel rakendada meetmeid, et viia miinimumini kõik modifitseeritavad riskitegurid (nt suitsetamine, hüpertensioon ja hüperlipideemia).
Lisaks tuleb suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide ravimisel kaaluda muid ravivõimalusi abakaviiri sisaldava raviskeemi asemel.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
P450 poolt vahendatud koostoimete tekkevõimalus abakaviiri ja teiste ravimite vahel on väike. In vitro uuringutes on näidatud, et abakaviir võib inhibeerida tsütokroom P450 1A1 (CYP1A1). P450 ei mõjuta oluliselt abakaviiri metabolismi ja abakaviir ei inhibeeri olulisel määral tsütokroom CYP3A4 kaudu toimuvat metabolismi. Samuti on in vitro näidatud, et abakaviir ei inhibeeri kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides CYP3A4, CYP2C9 ja CYP2D6 isoensüüme. Seetõttu on koostoimete tekkevõimalus retroviiruste vastaste proteaasi inhibiitorite ja teiste peamiselt P450 kaudu metaboliseeruvate ravimite vahel väike. Kliinilised uuringud on näidanud, et abakaviiri, zidovudiini ja lamivudiini vahel kliiniliselt olulisi koostoimeid ei esine. Tugevad ensüüme indutseerivad ravimid nagu rifampitsiin, fenobarbitaal ja fenütoiin võivad seoses toimega üle UDP-glükuronüültransferaasi kergelt vähendada abakaviiri plasmakontsentratsiooni.
Etanool: Samaaegne etanooli kasutamine mõjutab abakaviiri metabolismi, mille tulemusena suureneb abakaviiri AUC umbes 41% võrra. Neid muutusi ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Abakaviir ei avalda mõju etanooli metabolismile.
Metadoon: Farmakokineetika uuringus, mille käigus manustati metadooni koos abakaviiriga annuses 600 mg kaks korda päevas, täheldati abakaviiri C vähenemist 35% ja t pikenemist ühe tunni võrra, kuid AUC jäi muutumatuks. Muutusi abakaviiri farmakokineetika osas ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Samas uuringus suurenes abakaviiri toimel metadooni keskmine süsteemne kliirens 22% võrra. Seetõttu ei saa välistada ravimit metaboliseerivate ensüümide indutseerimist. Metadooni ja abakaviiriga ravitavaid patsiente tuleb jälgida võõrutusnähtude suhtes, mis viitavad liiga väikesele annusele, kuna mõnikord võib vajalikuks osutuda metadooni annuse korduv tiitrimine. Retinoidid: Retinoidid metaboliseeruvad alkoholi dehüdrogenaasi kaudu. Koostoimed abakaviiriga on võimalikud, kuid neid ei ole uuritud.
Riotsiguaat: In vitro pärsib abakaviir CYP1A1. Riotsiguaadi ühe annuse (0,5 mg) samaaegne manustamine HIV-iga patsientidele, kes saavad kombinatsioonravi abakaviiri/dolutegraviiri/lamivudiiniga (600 mg/50 mg/300 mg üks kord ööpäevas), põhjustas riotsiguaadi AUC ligikaudu kolmekordse suurenemise võrreldes tervetel vabatahtlikel varasema (0-∞) riotsiguaadi AUC -ga. Riotsiguaadi annust võib olla vajalik vähendada. Vt riotsiguaadi (0-∞) väljakirjutamise teavet annustamise soovitustega.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kui retroviirusevastaseid ravimeid otsustatakse kasutada HIV-infektsiooni raviks rasedatel ning seega HIV vertikaalse ülekande riski vähendamiseks vastsündinule, tuleb üldreeglina arvesse võtta nii loomkatsetest saadud andmeid kui ka rasedatega saadud kliinilist kogemust. Loomkatsetes on toksiline toime arenevale embrüole või lootele tõestust leidnud rottidel, kuid mitte küülikutel (vt lõik 5.3). Loomkatsetes on näidatud, et abakaviir on kartsinogeenne (vt lõik 5.3). Nende leidude kliiniline tähtsus inimesele on teadmata. Inimestel läbivad abakaviir ja/või tema metaboliidid platsentaarbarjääri.
Rasedate kohta saadud andmed (enam kui 800 raseda andmed ravimi kasutamise kohta esimesel trimestril ning enam kui 1000 raseda andmed ravimi kasutamise kohta teisel ja kolmandal trimestril) näitavad, et abakaviir ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Nende andmete põhjal ei ole väärarengute tekkerisk inimestel tõenäoline.
Mitokondriaalne düsfunktsioon In vitro ja in vivo on demonstreeritud, et nukleosiidi ja nukleotiidi analoogid põhjustavad erineva raskusega mitokondrite kahjustust. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel väikelastel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku üsasiseselt ja/või pärast sündi (vt lõik 4.4).
Imetamine
Abakaviir ja tema metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima. Abakaviir eritub ka inimese rinnapiima. Puuduvad andmed abakaviiri ohutuse kohta alla 3 kuu vanustel imikutel. HIV-infektsiooniga naistel ei soovitata last rinnaga toita, et vältida HIV ülekannet.
Fertiilsus
Loomkatsetes on näidatud, et abakaviiril puudub toime fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
Paljude kirjeldatud kõrvaltoimete puhul on ebaselge, kas need on seotud Ziagen’i, mitmesuguste teiste HIV-infektsiooni raviks kasutatavate preparaatidega või tekkinud haigusprotsessi tulemusena. Paljusid allpool loetletud kõrvaltoimeid esineb sageli (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, letargia, lööve) abakaviiriga seotud ülitundlikkusega patsientidel. Seetõttu tuleb ükskõik millise nimetatud sümptomi ilmnemisel hinnata patsienti hoolikalt ülitundlikkuse suhtes (vt lõik 4.4). Väga harva on multiformset erüteemi, Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilist epidermaalset nekrolüüsi kirjeldatud juhul, kui abakaviiriga seotud ülitundlikkust ei õnnestunud välistada. Sellistel juhtudel tuleb abakaviiri sisaldavate ravimite kasutamine püsivalt lõpetada.
Paljud kõrvaltoimed ei ole olnud raviga piirduvad. Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiselt: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).
Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: isutus Väga harv: laktatsidoos
Närvisüsteemi häired Sage: peavalu
Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Harv: pankreatiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve (ilma süsteemsete sümptomiteta) Väga harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: palavik, letargia, väsimus
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Abakaviiriga seotud ülitundlikkus Järgnevalt on loetletud selle ülitundlikkusreaktsiooni nähud ja sümptomid. Neid on täheldatud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgsel perioodil. Tumedas kirjas on kõrvaltoimed, mida kirjeldati vähemalt 10%-l ülitundlikkusreaktsiooniga patsientidest.
Peaaegu kõigi ülitundlikkusreaktsioonide puhul esinevad osana sündroomist palavik ja/või lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne), kuid on esinenud ka ilma lööbe või palavikuta reaktsioone. Muude põhisümptomite hulka kuuluvad seedetrakti, hingamisteede või süsteemsed sümptomid, nagu letargia ja halb enesetunne.
Nahk Lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne)
Seedetrakt Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, suuõõne haavandid
Hingamisteed Hingeldus, köha, kurguvalu, täiskasvanute respiratoorse distressi
Muud Palavik, letargia, halb enesetunne, tursed, lümfisõlmede
Närvisüsteem/psüühika Peavalu, paresteesia
Verepilt Lümfopeenia
Maks/pankreas Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, hepatiit,
Lihas-skeletisüsteem Lihasvalu, harva müolüüs, liigesvalu, kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse
Urotrakt Kreatiniinisisalduse suurenemine, neerupuudulikkus Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ning võivad olla eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppeda surmaga.
Abakaviirravi taasalustamine pärast abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni esinemist viib sümptomite kiire taastekkeni tundide jooksul. Korduv ülitundlikkusreaktsioon on tavaliselt raskem kui esialgne ning selle näol võib olla tegemist eluohtliku vererõhu languse ja surmaga. Abakaviirravi taasalustamise järgselt on harva sarnased reaktsioonid tekkinud ka patsientidel, kellel esines enne abakaviirravi lõpetamist ainult üks ülitundlikkuse põhisümptomitest (vt eespool). Väga harvadel juhtudel on sarnaste reaktsioonide teket kirjeldatud pärast ravi taasalustamist patsientidel, kellel ravi katkestamisele ei eelnenud mingeid ülitundlikkusreaktsiooni sümptomeid (st eelnevalt abakaviiri talunud patsientidel).
Metaboolsed näitajad Retroviirusevastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine (vt lõik 4.4).
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele infektsioonidele. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud
ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe); kuid kirjeldatud aeg haiguse avaldumiseni on varieeruvam ja haigus võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4). Osteonekroos Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud kombineeritud retroviirusevastast ravi. Selle kõrvaltoime esinemise sagedus pole teada (vt lõik 4.4).
Muutused laboratoorsetes analüüsides Kontrollitud kliinilistes uuringutes esines Ziagen-raviga seotud laboratoorseid kõrvalekaldeid harv, nende esinemissageduse osas puudus erinevus Ziagen-ravi saanud patsientide ja kontrollgrupi vahel.
Lapsed
Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 HIV-infektsiooniga last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellest 669 said abakaviiri ja lamivudiini kas üks või kaks korda ööpäevas (vt lõik 5.1). Üks või kaks korda ööpäevas ravi saanud lastel ei ole täheldatud täiendavaid ohutusriske võrreldes täiskasvanutega.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Kliinilistes uuringutes on Ziagen’it manustatud ühekordsetes annustes kuni 1200 mg ja ööpäevastes annustes kuni 1800 mg. Ei ole kirjeldatud muid kõrvaltoimeid peale nende, mida on täheldatud tavaannuste puhul. Suuremate annuste toime ei ole teada. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida mürgistusnähtude suhtes (vt lõik 4.8) ning vajadusel rakendada toetavat ravi. Ei ole teada, kas abakaviir on peritoneaal- või hemodialüüsitav.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC-kood: J05AF06
Toimemehhanism
Abakaviir on nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor. See on tugev selektiivne HIV-1 ja HIV-2 inhibiitor. Abakaviir metaboliseerub rakusiseselt aktiivseks metaboliidiks karboviir-5’-trifosfaadiks (TP). In vitro uuringud on näidanud, et abakaviiri toimemehhanism seisneb HIV pöördtranskriptaasi inhibeerimises, mille tulemuseks on ahela katkemine ja viiruse replikatsioonitsükli katkestamine. Abakaviiri viirusevastasele toimele rakukultuuris ei avaldanud antagonistlikku toimet selle kombineerimine nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite (NRTId) didanosiini, emtritsitabiini, lamivudiini, stavudiini, tenofoviiri või zidovudiini, mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitori (NNRTI) nevirapiini või proteaasi inhibiitori (PI) amprenaviiriga. Resistentsus
In vitro resistentsus: In vitro on välja selgitatud ka abakaviirile resistentsed HIV-1 tüved, nende puhul on resistentsus seotud spetsiifiliste genotüübiliste muutustega pöördtranskriptaasi kodeerivas regioonis (koodonid M184V, K65R, L74V ja Y115F). Viiruste resistentsus abakaviiri suhtes areneb in vitro
suhteliselt aeglaselt, “metsikut” tüüpi viiruse EC kliiniliselt oluliseks suurenemiseks on vajalikud korduvad mutatsioonid. In vivo resistentsus (varem ravi mittesaanud patsiendid): Isolaatides, mis saadi enamikelt patsientidelt, kellel puudus viroloogiline ravivastus abakaviiri sisaldava raviskeemi kasutamisel kesksetes kliinilistes uuringutes, täheldati NRTIga seotud muutuste puudumist algväärtusest (45%) või ainult M184V või M184I selektsiooni (45%). M184V või M184I selektsiooni üldine esinemissagedus oli suur (54%), harvem esines L74V (5%), K65R (1%) ja Y115F (1%) selektsiooni. On leitud, et zidovudiini lisamisel raviskeemi väheneb L74V and K65R selektsiooni sagedus abakaviiri juuresolekul (koos zidovudiiniga: 0/40, ilma zidovudiinita: 15/192, 8%).
Ravi Abakaviir + lamivudiin + Kokku Uuritavate arv 282 1094 909 2285 Ravi viroloogiliste ebaõnnestumis te arv Raviaegsete genotüüpide 40 (100%) 51 (100%)2 141 (100%) 232 (100%) arv K65R 0 1 (2%) 2 (1%) 3 (1%) L74V 0 9 (18%) 3 (2%) 12 (5%) Y115F 0 2 (4%) 0 2 (1%) M184V/I 34 (85%) 22 (43%) 70 (50%) 126 (54%) TAMid3 3 (8%) 2 (4%) 4 (3%) 9 (4%)
1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon
2. Hõlmab kolme mitteviroloogilist ebaõnnestumist ja nelja kinnitamata viroloogilist ebaõnnestumist. 3. 1 tümidiini analoogmutatsiooniga (TAM) uuritavate arv. TAMid võivad selekteeruda juhul, kui tümidiini analooge kasutatakse koos abakaviiriga. Kuue kliinilise uuringu metaanalüüsi põhjal ei selekteerunud TAMe abakaviiri ilma zidovudiinita sisaldavate raviskeemide puhul (0/127), kuid need selekteerusid abakaviiri ja tümidiini analoogi zidovudiini sisaldavate raviskeemide puhul (22/86, 26%). In vivo resistentsus (ravikogemusega patsiendid): Abakaviiri suhtes tundlikkuse kliiniliselt olulist vähenemist on demonstreeritud kliinilistes isolaatides, mis on saadud kontrollimatu viiruse replikatsiooniga patsientidelt, keda on eelnevalt ravitud teiste nukleosiidi inhibiitoritega ja kes on nende suhtes resistentsed. Viie kliinilise uuringu (kus abakaviir lisati ravitoime tugevdamiseks) metaanalüüsi põhjal esines 166 patsiendist 123-l (74%) M184V/I, 50-l (30%) T215Y/F, 45-l (27%) M41L, 30-l (18%) K70R ja 25 (15%) D67N. K65R ei esinenud ning L74V ja Y115F esines harva (3%). Genotüübi prognostilise väärtuse logistilise regressiooni mudel (kohandatud ravieelse plasma HIV-1 RNA [vRNA], CD4+ rakkude arvu, eelnevate retroviirusevastaste ravikuuride arvu ja kestuse järgi) näitas 3 või enama NRTI resistentsusega seotud mutatsiooni olemasolu, mida seostati vähenenud ravivastusega 4. nädalal (p=0,015) või 4 või enamat mutatsiooni 24. nädalal (p0,012). Suurt resistentsust abakaviiri suhtes põhjustavad lisaks 69 insertsiooni kompleks või Q151M mutatsioon, mis tavaliselt esineb kombinatsioonis mutatsioonidega A62V, V75I, F77L ja F116Y.
Ravieelne (n = 166) pöördtranskriptaasi Keskmine mutatsioon n muutus vRNA Puudub 15 -0,96 40% Ainult M184V 75 -0,74 64% Ükskõik milline üks NRTI mutatsioon Ükskõik millised kaks NRTIga seotud 22 -0,82 32% mutatsiooni Ükskõik millised kolm NRTIga seotud 19 -0,30 5% mutatsiooni Neli või enam NRTIga seotud 28 -0,07 11% mutatsiooni Fenotüübiline resistentsus ja ristresistentsus: Fenotüübiline resistentsus abakaviiri suhtes vajab M184V mutatsiooni koos vähemalt ühe teise abakaviirile selekteerunud mutatsiooniga või M184V koos mitme TAMiga. Fenotüübiline ristresistentsus teiste NRTIde suhtes on ainult M184V või M184I mutatsiooni puhul piiratud. Säilib zidovudiini, didanosiini, stavudiini ja tenofoviiri retroviirusevastane aktiivsus selliste HIV-1 variantide vastu. M184V olemasolu koos K65R mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, tenofoviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel ning M184V koos L74V mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel. M184V olemasolu koos Y115F mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri ja lamivudiini vahel. Abakaviiri kasutamisel võib juhinduda praegu soovitatavatest resistentsuse algoritmidest. Ristuv resistentsus abakaviiri ja teistesse ravimrühmadesse kuuluvate retroviirusevastaste ravimite (proteaasi inhibiitorite või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite) vahel on ebatõenäoline. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ziagen’i efektiivsust on peamiselt demonstreeritud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas kombinatsioonis zidovudiini ja lamivudiiniga. Kaks korda päevas (300 mg) manustamine:
- Varem ravi mittesaanud täiskasvanud
Abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooniga ravitud täiskasvanute seas oli sedastamatu viiruse hulgaga (<400 koopia/ml) patsiente ligikaudu 70% (ITT analüüs 48 nädala möödudes) koos CD4 rakkude arvu vastava suurenemisega.
Ühes täiskasvanutel teostatud randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga kliinilises uuringus võrreldi omavahel abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni ning indinaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni. Kuna palju patsiente katkestas ravi enneaegselt (48. nädalaks katkestas randomiseeritud ravi 42% patsientidest), ei ole võimalik teha lõppjäreldusi raviskeemide võrdlemisel. Kuigi abakaviiri ja indinaviiri sisaldavad kombinatsioonid olid sarnase viirusevastase toimega patsientide arvu osas, kellel saavutati mittesedastatav viiruse hulk (≤400 koopia/ml; abakaviiri ja indinaviiri kombinatsioonide puhul olid tulemused ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil vastavalt 47% ja 49% ning AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil 86% ja 94%),
osutus indinaviiri sisaldav kombinatsioon paremaks eelkõige suure viiruse hulgaga patsientide alagrupis (>100 000 koopia/ml uuringu alustamisel; ITT 46% ja 55% ning AT 84% ja 93% vastavalt abakaviiri ja indinaviiri puhul). Mitmekeskuselises topeltpimedas kontrollitud uuringus (CNA30024) randomiseeriti 654 varem retroviirusevastast ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga patsienti saama kas 300 mg abakaviiri kaks korda päevas või 300 mg zidovudiini kaks korda päevas kombinatsioonis 150 mg lamivudiiniga kaks korda päevas ja 600 mg efavirensiga üks kord päevas. Topeltpimeravi kestus oli vähemalt 48 nädalat. ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil saavutas 48. nädalaks viroloogilise ravivastuse (plasma HIV-1 RNA 50 koopia/ml) 70% abakaviiri grupi patsientidest ja 69% zidovudiini grupi patsientidest (ravierinevuse punkthinnang: 0,8; 95% usaldusintervall -6,3, 7,9). AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil oli erinevus ravigruppide vahel märgatavam (88% patsientidest abakaviiri grupis ja 95% zidovudiini grupis; ravierinevuse punkthinnang: -6,8; 95% usaldusintervall -11,8, -1,7). Samas ühtisid mõlema analüüsi tulemused järelduse osas, et kummaski ravigrupis ei olnud efektiivsus väiksem.
ACTG5095 oli randomiseeritud (1 : 1 :1) topeltpime platseebokontrolliga uuring 1147-l HIV-1 infektsiooniga varasemalt retroviirustevastast ravi mittesaanud täiskasvanud patsientidel, milles võrreldi kolme raviskeemi: zidovudiin (ZDV), lamivudiin (3TC), abakaviir (ABC), efavirens (EFV) vs. ZDV/3TC/EFV vs. ZDV/3TC/ABC. Pärast keskmiselt 32-nädalast jälgimisperioodi oli kolmikravi kolme nukleosiidiga (ZDV/3TC/ABC) sõltumatult lähtetaseme viiruste hulgast (<või> 100 000 koopiat/ml) viroloogiliselt halvemate tulemustega kui kaks ülejäänud raviskeemi. Ravi viroloogilist ebaõnnestumist (uuringus defineeritud kui HIV RNA > 200 koopiat/ml) täheldati 26%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC grupis, 16%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis ja 13%-l patsientidest nelja ravimi grupis. 48. nädalal oli patsientide osakaal, kellel HIV RNA oli < 50 koopiat/ml, ZDV/3TC/ABC, ZDV/3TC/EFV ja ZDV/3TC/ABC/EFV gruppides vastavalt 63%, 80% ja 86%. Uuringu ohutuse jälgimise komitee peatas 48. nädalal uuringu jätkamise ZDV/3TC/ABC grupis ravi viroloogilise ebaõnnestumise suurema esinemissageduse tõttu. Kahes ülejäänud grupis jätkati pimeuuringut. Pärast keskmiselt 144-nädalast jälgimisperioodi täheldati ravi viroloogilist ebaõnnestumist 25%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC/EFV grupis ja 26%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis. Raviperioodi osas, mis kulus esimese viroloogilise ebaõnnestumiseni, ei täheldatud kahe uuringugrupi vahel statistiliselt olulist erinevust (p = 0,73; log-rank-test). Antud uuringus ei suurendanud ABC lisamine ZDV/3TC/EFV-le olulisel määral ravi tõhusust.
Ravi viroloogiline 32 nädalat 26% 16% 13% ebaõnnestumine (HIV 144 nädalat - 26% 25% RNA > 200 koopiat/ml)
Ravi viroloogiline 63% 80% 86% õnnestumine (48. nädalal HIV RNA < 50 koopiat/ml)
- Varem ravi saanud täiskasvanud
Varem mõõdukat retroviiruste vastast ravi saanud täiskasvanutel viis abakaviiri lisamine kombineeritud retroviiruste vastasele ravile viiruse hulga mõõdukalt suurema vähenemiseni (keskmine muutus 0,44 log koopiat/ml 16. nädalal). Varem intensiivset nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega ravi saanud patsientidel on abakaviiri efektiivsus väga väike. Ravimi kasutamisel osana uuest kombineeritud raviskeemist sõltub efektiivsuse tase eelnenud ravi olemusest ja kestusest, mille käigus võib olla välja kujunenud HIV-1 variantide ristuv resistentsus abakaviiri suhtes.
Üks kord päevas (600 mg) manustamine:
- Varem ravi mittesaanud täiskasvanud
Abakaviiri üks kord päevas manustatavat raviskeemi toetab 48-nädalane mitmekeskuseline topeltpime kontrollitud uuring (CNA30021), kus osales 770 varem ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga täiskasvanut. Tegemist oli peamiselt asümptomaatiliste HIV-infektsiooniga patsientidega - CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus) staadium A. Nad randomiseeriti saama kas abakaviiri annuses 600 mg üks kord päevas või 300 mg kaks korda päevas kombinatsioonis efavirensi ja lamivudiiniga, mida manustati üks kord päevas. Mõlema raviskeemi puhul täheldati sarnast kliinilist efektiivsust (ravierinevuse punkthinnang -1,7; 95% usaldusintervall -8,4, 4,9). Nende tulemuste põhjal võib 95% usaldusväärsusega järeldada, et tõeline erinevus ei ole üle 8,4% kaks korda päevas manustatava raviskeemi kasuks. See potentsiaalne erinevus on piisavalt väike järeldamaks, et abakaviiri üks kord päevas manustamine ei ole vähem efektiivne abakaviiri kaks korda päevas manustamisest.
Viroloogilise ravivastuse puudumise (viiruse hulk >50 koopia/ml) madal üldine esinemissagedus oli sarnane nii üks kui kaks korda päevas manustatava ravi grupis (vastavalt 10% ja 8%). Väikeses genotüübilise analüüsi valimis esines nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega seotud mutatsioone sagedamini üks kord päevas kui kaks korda päevas manustatava abakaviiri raviskeemi puhul. Sellest uuringust saadud väheste andmete tõttu ei saa teha kindlaid järeldusi. Pikaajalised andmed abakaviiri kasutamise kohta üks kord päevas manustatava raviskeemina (üle 48 nädala) on praegu piiratud.
- Varem ravi saanud täiskasvanud
Uuringus CAL30001 randomiseeriti 182 varem ravi saanud patsienti, kellel puudus viroloogiline ravivastus, ja nad said raviks kas abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni üks kord päevas või abakaviiri 300 mg kaks korda päevas pluss lamivudiini 300 mg üks kord päevas kombinatsioonis tenofoviiri ja proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriga 48 nädala jooksul. Tulemused näitavad, et fikseeritud annuste kombinatsiooni grupp ei jäänud alla kaks korda päevas manustatava abakaviiri grupile, mida näitas HIV-1 RNA taseme sarnane langus, mõõdetuna keskmine kõveraalune pindala miinus algväärtus järgi (AAUCMB, vastavalt -1,65 log koopiat/ml versus -1,83 log koopiat/ml, 95% usaldusintervall -0,13, 0,38). Patsientide arv, 10 10 kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (50% versus 47%) ja <400 koopia/ml (54% versus 57%), oli samuti mõlemas grupis sarnane (ITT populatsioon). Ent kuna selles uuringus osalesid ainult mõõdukat ravi saanud patsiendid ning puudus gruppidevaheline tasakaal esialgse viiruse hulga osas, tuleb neid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Uuringus ESS30008 randomiseeriti 260 viroloogilise supressiooniga patsienti, kes said esmavaliku raviks 300 mg abakaviiri pluss 150 mg lamivudiini kaks korda päevas ja proteaasi inhibiitorit või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorit, jätkama seda raviskeemi või üle minema abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni pluss proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitori kasutamisele 48 nädala jooksul. Tulemuste kohaselt saavutati fikseeritud annuste kombinatsiooni grupis sarnane (mitte halvem) viroloogiline ravivastus kui abakaviiri pluss lamivudiini grupis: see baseerus patsientide arvul, kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (vastavalt 90% ja 85%, 95% usaldusintervall -2,7, 13,5). Lisainformatsioon:
Ziagen’i ohutust ja efektiivsust mitmetes erinevaid ravimeid sisaldavates kombineeritud raviskeemides ei ole täielikult hinnatud (eriti kombinatsioone mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega).
Abakaviir tungib tserebrospinaalvedelikku (vt lõik 5.2) ning vähendab HIV-1 RNA taset tserebrospinaalvedelikus. Samas ei täheldatud toimet neuropsühholoogilisele talitlusele, kui seda manustati AIDSiga seotud dementsusega patsientidele. Lapsed:
Abakaviiri ja lamivudiini üks ja kaks korda ööpäevas manustamise randomiseeritud võrdlus viidi läbi randomiseeritud mitmekeskuselises kontrolliga uuringus HIV-infektsiooniga lastel. Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellele annustati ravimeid kehakaalu alusel vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ravijuhistes (HIV-infektsiooni retroviirusevastane ravi imikutel ja lastel, 2006) soovitatule. Pärast 36 nädalat kestnud ravi abakaviiri ja lamivudiiniga kaks korda ööpäevas randomiseeriti 669 sobivat uuritavat jätkama kaks korda ööpäevas manustatavat ravi või minema üle abakaviiri ja lamivudiini manustamisele üks kord ööpäevas vähemalt 96 nädala jooksul. Sellest uuringust ei saadud kliinilisi andmeid alla ühe aasta vanuste laste kohta. Tulemuste kokkuvõte on toodud allolevas tabelis:
Viroloogiline ravivastus plasma HIV-1 RNA alla 80 koopiat/ml alusel 48. nädalal ja 96. nädalal abakaviiri + lamivudiini manustamisel üks versus kaks korda ööpäevas uuringus ARROW (vaatlusanalüüs)
Plasma HIV-1 RNA 250/331 (76) 237/335 (71) Riski erinevus (üks -4,8% (95% CI -11,5% kuni +1,9%), p=0,16 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 242/331 (73) 236/330 (72) Riski erinevus (üks -1,6% (95% CI -8,4% kuni +5,2%), p=0,65 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 234/326 (72) 230/331 (69) Riski erinevus (üks -2,3% (95% CI -9,3% kuni +4,7%), p=0,52 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas)
Abakaviiri + lamivudiini üks kord ööpäevas manustanud rühm oli samaväärne ravimit kaks korda ööpäevas manustanud rühmaga vastavalt eelnevalt kindlaks määratud samaväärsuse piirväärtusele -12% nii esmase tulemusnäitaja (<80 k/ml 48. nädalal) kui teisese tulemusnäitaja (<80 k/ml 96. nädalal) ning ka kõikide teiste testitud läviväärtuste (<200 k/ml, <400 k/ml, <1000 k/ml) osas, mis kõik jäid igati nimetatud samaväärsuse piirväärtuse piiridesse. Alamrühma analüüsid, mis testisid üks ja kaks korda ööpäevas manustamise heterogeensust, ei näidanud soo, vanuse või viiruse hulga märkimisväärset mõju randomiseerimise ajal. Järeldused toetasid samaväärsust vaatamata analüüsi meetodile.
Eraldi uuringus, mis võrdles nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite avatud kombinatsioone (koos pimendatud nelfinaviiriga või ilma) lastel, oli suuremal osal abakaviiri ja lamivudiini (71%) või abakaviiri ja zidovudiiniga (60%) ravitutest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 400 koopiat/ml, võrreldes
lamivudiini ja zidovudiiniga ravitud patsientidega (47%) [p=0,09, ravikavatsuslik (ITT) analüüs]. Sarnaselt oli suuremal osal abakaviiri sisaldavaid kombinatsioone saanud lastest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 50 koopiat/ml (vastavalt 53%, 42% ja 28%, p=0,07). Farmakokineetilises uuringus (PENTA 15) läksid neli viroloogilise kontrolli saavutanud alla 12 kuu vanust uuringus osalejat abakaviiri pluss lamivudiini sisaldava suukaudse lahuse manustamiselt kaks korda ööpäevas üle üks kord ööpäevas manustatavale raviskeemile. 48. nädalal oli kolmel uuritaval mittemääratav viiruse hulk ja ühel uuritaval oli HIV-RNA tase plasmas 900 koopiat/ml. Nendel uuritavatel ohutusega seotud probleeme ei täheldatud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub abakaviir kiiresti ja hästi. Suukaudse abakaviiri absoluutne biosaadavus täiskasvanutel on umbes 83%. Pärast suukaudset manustamist on abakaviiri maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise keskmine aeg (t ) umbes 1,5 tundi tablettide puhul ja umbes 1 tund lahuse puhul. Terapeutilise annuse 300 mg kaks korda päevas puhul on abakaviiri keskmised (CV) püsikontsentratsiooni faasi C ja C vastavalt ligikaudu 3,00 g/ml (30%) ja 0,01 µg/ml (99%). Keskmine (CV) AUC 12-tunnise manustamisintervalli jooksul oli 6,02 g.h/ml (29%), mis on ekvivalentne ööpäevase AUC väärtusega ligikaudu 12,0 g.h/ml. Suukaudse lahuse puhul on C väärtus veidi kõrgem kui tableti puhul. Pärast abakaviiri 600 mg tableti manustamist oli abakaviiri keskmine (CV) C ligikaudu 4,26 g/ml (28%) ja keskmine (CV) AUC 11,95 g.h/ml (21%). max Toit aeglustas imendumist ja vähendas C väärtust, kuid ei mõjutanud üldist plasmakontsentratsiooni (AUC). Seetõttu võib Ziagen’it manustada koos toiduga või ilma. Purustatud tablettide manustamine koos väikese koguse pooltahke toidu või vedelikuga ei tohiks mõjutada farmatseutilist kvaliteeti ega muuta seeläbi kliinilist toimet. See järeldus põhineb farmakokineetilistel omadustel ja füüsikalis-keemilistel omadustel vees eeldusel, et patsient purustab ja segab 100% tabletist ning neelab selle otsekohe. Jaotumine Pärast veenisisest manustamist oli jaotusruumala umbes 0,8 l/kg, mis näitab, et abakaviir tungib vabalt kudedesse.
Uuringud HIV-infektsiooniga patsientidel on näidanud abakaviiri head penetratsiooni tserebrospinaalvedelikku; TSV/plasma AUC suhe jääb vahemikku 30...44%. Kui abakaviiri manustatakse annuses 600 mg 2 korda päevas, on maksimaalse kontsentratsiooni väärtused 9 korda suuremad kui abakaviiri IC (0,08 g/ml või 0,26 M). In vitro plasmavalkudega seonduvuse uuringud näitavad, et terapeutiliste kontsentratsioonide puhul seondub abakaviir inimese plasmavalkudega vaid vähesel või mõõdukal määral (ca 49%). See näitab vähest tõenäosust teiste ravimitega koostoimete tekkeks väljatõrjumise teel seosest plasmavalkudega.
Biotransformatsioon
Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel toimub metabolism põhiliselt alkoholdehüdrogenaasi ja glükuronisatsiooni kaudu 5’-karboksüülhappeks ja 5’-glükuroniidiks, mis moodustavad umbes 66% manustatud annusest. Metaboliidid erituvad uriiniga.
Eritumine
Abakaviiri keskmine poolväärtusaeg on umbes 1,5 tundi. Pärast 300 mg abakaviiri kaks korda päevas korduvat suukaudset manustamist ei teki abakaviiri olulist kuhjumist. Abakaviiri eliminatsioon toimub metabolismi teel maksas, millele järgneb metaboliitide eritumine peamiselt uriiniga. Uriiniga eritub metaboliitidena või muutumatul kujul umbes 83% abakaviiri manustatud annusest. Ülejäänud osa eritub roojaga.
Rakusisene farmakokineetika
Uuringus, kus 20 HIV-infektsiooniga patsienti said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas (enne 24-tunnist proovivõtmise perioodi manustati ainult üks 300 mg annus), oli geomeetriline keskmine terminaalne karboviir-TP intratsellulaarne poolväärtusaeg püsikontsentratsiooni faasis 20,6 tundi, võrreldes geomeetrilise keskmise abakaviiri plasma poolväärtusajaga 2,6 tundi. 27 HIV-infektsiooniga patsiendi osalusega ristuva ülesehitusega uuringus oli karboviir-TP intratsellulaarne ekspositsioon suurem 600 mg abakaviiri üks kord päevas (AUC + 32 %, C + 99 % ja C + 18 %) kui 300 mg kaks korda päevas manustamisel. Üldiselt need andmed toetavad 600 mg abakaviiri üks kord päevas kasutamist HIV-infektsiooniga patsientide raviks. Lisaks on abakaviiri üks kord päevas manustatava raviskeemi efektiivsust ja ohutust demonstreeritud keskses kliinilises uuringus (CNA30021 – vt lõik 5.1 Kliiniline kogemus). Patsientide erigrupid
Maksakahjustus
Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Abakaviiri farmakokineetikat on uuritud kerge maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 5...6), kellele manustati ühekordne 600 mg annus: keskmine (vahemik) – AUC väärtus oli 24,1 (10,4 kuni 54,8) ug.h/ml. Tulemused näitasid, et abakaviiri AUC suurenes keskmiselt (90%CI) 1,89 korda [1,32; 2,70] ja eliminatsiooni poolväärtusaeg 1,58 korda [1,22; 2,04]. Abakaviiri plasmakontsentratsiooni olulise varieeruvuse tõttu kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole võimalik anda annuse vähendamise kindlat soovitust. Abakaviiri ei ole soovitatav kasutada mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel.
Neerukahjustus
Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% abakaviirist eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Abakaviiri farmakokineetika lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidel on sarnane normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Seetõttu ei ole neerukahjustuse korral vaja annust vähendada. Vähese kogemuse tõttu tuleb vältida Ziagen’i kasutamist lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral.
Lapsed
Lastel teostatud kliiniliste uuringute andmeil imendub abakaviir kiiresti ja hästi pärast suukaudse lahuse ja tablettide manustamist lastele. Abakaviiri ekspositsioon plasmas on olnud sama mõlema ravimvormi puhul, kui neid manustatakse samas annuses. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudset lahust vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad täiskasvanutega sarnase abakaviiri ekspositsiooni plasmas. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudseid tablette vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad plasmas kõrgemad abakaviiri ekspositsiooni väärtused kui suukaudset lahust saavad lapsed, sest tableti ravimvormiga manustatakse suuremaid mg/kg annuseid.
Ebapiisavate ohutusandmete tõttu ei soovitata Ziagen’it kasutada alla 3-kuustel imikutel. Olemasolevad piiratud andmed näitavad, et suukaudse lahuse 2 mg/kg annuse manustamine alla 30 päeva vanustele vastsündinutele viib sarnaste või suuremate AUC väärtuste saavutamiseni kui suukaudse lahuse 8 mg/kg annuse manustamine suurematele lastele.
Farmakokineetilised andmed saadi kolmest farmakokineetilisest uuringust (PENTA 13, PENTA 15 ja ARROW PK alamuuring), kuhu kaasati alla 12-aastased lapsed. Andmed on toodud allolevas tabelis:
Abakaviiri püsiseisundi plasma AUC (0-24) (µg.h/ml) väärtuste kokkuvõte ning üks ja kaks korda ööpäevas suukaudse manustamise statistilised võrdlused uuringute lõikes Uuring Vanuserühm keskmine keskmine korda ööpäevas
ARROW PK 3...12 aastat 15,3 15,6 0,98 alamuuring (N=36) (13,3…17,5) (13,7…17,8) (0,89; 1,08) Osa 1 PENTA 13 2...12 aastat 13,4 9,91 1,35 PENTA 15 3...36 kuud 11,6 10,9 1,07
Uuringus PENTA 15 olid abakaviiri geomeetrilised keskmised plasma AUC(0-24) väärtused (95% CI) neljal alla 12 kuu vanusel uuritaval, kes läksid ravimi manustamiselt kaks korda ööpäevas üle ravimi manustamisele üks kord ööpäevas (vt lõik 5.1), 15,9 (8,86, 28,5) µg.h/ml ravimi manustamisel üks kord ööpäevas ja 12,7 (6,52, 24,6) µg.h/ml ravimi manustamisel kaks korda ööpäevas.
Eakad
Üle 65-aastastel patsientidel ei ole abakaviiri farmakokineetikat uuritud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Bakteriaalsetes testides ei olnud abakaviir mutageenne, kuid aktiivsust täheldati in vitro inimese lümfotsüütide kromosoomiaberratsioonide testis, hiire lümfoomirakkude testis ja in vivo mikronukleuste testis. See on kooskõlas ka teiste nukleosiidi analoogide kohta teadaolevate andmetega. Need tulemused näitavad, et abakaviiril on suurte kontsentratsioonide puhul nii in vitro kui in vivo nõrk kromosoome kahjustav potentsiaal.
Kartsinogeensusuuringutes, kus abakaviiri manustati suu kaudu hiirtele ja rottidele, täheldati nii pahaloomuliste kui mitte-pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse suurenemist. Pahaloomulisi kasvajaid leiti mõlema liigi isaste loomade eesnahanäärmetest ja emaste loomade kliitorinäärmetest, samuti isaste rottide kilpnäärmest ja emaste rottide maksast, kusepõiest, lümfisõlmedest ja nahaaluskoest lähtununa.
Enamik neist kasvajatest tekkis abakaviiri suurima annuse kasutamisel, mis hiirtel oli 330 mg/kg/päevas ja rottidel 600 mg/kg/päevas. Erandiks oli eesnahanäärmetest lährunud kasvaja, mis tekkis hiirtel annuse 110 mg/kg/päevas kasutamisel. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid hiirtel ja
rottidel, mis ei avaldanud ebasoodsat mõju, on 3...7 korda suuremad ravi ajal inimesel saavutatavast süsteemsest plasmakontsentratsioonist. Kuigi kartsinogeenne potentsiaal inimestel ei ole teada, lubavad need andmed arvata, et ravist saadav võimalik kasu ületab kartsinogeense riski.
Prekliinilistes toksilisuse uuringutes suurenes abakaviirravi toimel rottide ja ahvide maksa kaal. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole teada. Puuduvad kliiniliste uuringute andmed abakaviiri hepatotoksilise toime kohta. Lisaks ei ole inimesel täheldatud abakaviiri metabolismi autoinduktsiooni ega teiste maksas metaboliseeruvate ravimite metabolismi indutseerimist.
Pärast abakaviiri manustamist kahe aasta jooksul täheldati hiirte ja rottide südames kerget müokardi degeneratsiooni. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid olid 7...24 korda suuremad inimesel saavutatavast süsteemsest kontsentratsioonist. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on toksilist toimet embrüole ja lootele täheldatud rottidel, kuid mitte küülikutel. Need leiud hõlmasid loote kehakaalu vähenemist, loote turseid ning skeletiväärarengute esinemissageduse suurenemist, varajast emakasisest surma ja surnultsünde. Nende leidude põhjal ei ole võimalik teha järeldusi abakaviiri teratogeense toime kohta.
Rottidega teostatud fertiilsusuuring on näidanud, et abakaviiril puudub mõju isaste ja emaste loomade viljakusele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu Mikrokristalne tselluloos Naatriumtärklisglükollaat Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid.
Tableti kate Triatsetiin Metüülhüdroksüpropüültselluloos Titaandioksiid Polüsorbaat 80 Kollane raudoksiid
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Lastekindlast fooliumist (polüvinüülkloriid/alumiinium/paber) blisterpakendites. Pakendis on 60 tabletti.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/99/112/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8. juuli 1999
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. märts 2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen, 20 mg/ml suukaudne lahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina).
Teadaolevat toimet omavad abiained:
Sorbitool (E420) 340 mg/ml Metüülparahüdroksübensoaat (E218) 1,5 mg/ml Propüülparahüdroksübensoaat (E216) 0,18 mg/ml Propüleenglükool (E1520) 50 mg/ml
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne lahus
Suukaudne lahus on läbipaistev või kergelt kollakas vesilahus, mille värvus võib aja jooksul muutuda pruuniks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Retroviiruste vastane kombineeritud ravi inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) tingitud infektsiooni korral täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Ziagen’i soodne toime on peamiselt tõestatud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said abakaviiri kaks korda päevas osana kombinatsioonravist (vt lõik 5.1).
Enne abakaviiriga ravi alustamist tuleb igal HIV-infektsiooniga patsiendil sõltumata rassilisest päritolust määrata HLA-B*5701 alleeli kandlus (vt lõik 4.4). Abakaviiri ei tohi kasutada patsientidel, kes teadaolevalt kannavad HLA-B*5701 alleeli.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab määrama arst, kes on spetsialiseerunud HIV-infektsiooni ravimisele.
Ziagen’i võib manustada koos toiduga või ilma.
Ziagen on saadaval ka tablettidena.
Täiskasvanud, noorukid ja lapsed (kehakaaluga vähemalt 25 kg):
Ziagen’i soovitatav annus on 600 mg (30 ml) ööpäevas. Selle võib manustada 300 mg-na (15 ml) kaks korda päevas või 600 mg-na (30 ml) üks kord päevas (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Lapsed (kehakaaluga alla 25 kg):
Lapsed alates ühe aasta vanusest: soovitatav annus on 8 mg/kg kaks korda ööpäevas või 16 mg/kg üks kord ööpäevas, maksimaalne ööpäevane koguannus on 600 mg (30 ml).
Kolme kuu kuni ühe aasta vanused lapsed: soovitatav annus on 8 mg/kg kaks korda ööpäevas. Kui ravimi manustamine kaks korda ööpäevas ei ole võimalik, võib kaaluda üks kord ööpäevas manustamist (16 mg/kg ööpäevas). Tuleb arvestada sellega, et antud patsientide puhul on ravimi üks kord ööpäevas manustamise kohta saadud väga piiratud hulgal andmeid (vt lõigud 5.1 ja 5.2).
Alla 3 kuu vanused lapsed: ravimi kasutamise kogemus alla kolme kuu vanustel lastel on piiratud (vt lõik 5.2). Patsiendid, kes lähevad ravimi kaks korda ööpäevas manustamiselt üle ravimi üks kord ööpäevas manustamisele, peavad soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtma ligikaudu 12 tundi pärast viimast kaks korda ööpäevas manustatud annust ja seejärel jätkama soovitatud üks kord ööpäevas manustatava annuse (nagu eespool kirjeldatud) võtmist ligikaudu iga 24 tunni järel. Patsiendid, kes lähevad tagasi ravimi manustamisele kaks korda ööpäevas, peavad võtma soovitatud kaks korda ööpäevas manustatava annuse ligikaudu 24 tundi pärast viimast üks kord ööpäevas manustatud annust.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja Ziagen’i annust muuta. Ziagen’i kasutamine ei ole soovitatav lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Kerge maksakahjustusega patsientide kohta ei saa kindlaid annustamissoovitusi anda (Child-Pugh skoor 5...6). Mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientide kohta kliinilised andmed puuduvad ja seetõttu soovitatakse abakaviiri kasutada ainult hädavajadusel. Kui abakaviiri kasutatakse kerge maksakahjustusega patsientidel, siis on vajalik hoolikas jälgimine ja tuleks kontrollida ka abakaviiri taset plasmas (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Eakad Käesoleval hetkel puuduvad andmed ravimi farmakokineetika kohta üle 65-aastastel patsientidel.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus abakaviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Vt lõigud 4.4 ja 4.8.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid (vt ka lõik 4.8)
Abakaviiriga on seotud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.8), mida iseloomustavad palavik ja/või lööve koos muude sümptomitega, mis viitavad paljude organite haaratusele. Abakaviiri kasutamisel on kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioone, millest mõned on olnud eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppenud surmaga, kui puudub asjakohane ravi. Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni tekkerisk on kõrge patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus. Siiski on abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioone väiksema sagedusega esinenud ka patsientidel, kes ei ole selle alleeli kandjad.
Seetõttu tuleb kinni pidada järgnevast:
- Enne ravi alustamist tuleb alati dokumenteerida HLA-B*5701 alleeli staatus.
- Ravi Ziagen’iga ei tohi kunagi alustada patsientidel, kellel on kindlaks tehtud HLA-B*5701 alleeli kandlus, ega ilma HLA-B*5701 alleelita patsientidel, kellel tekkis eelneva abakaviiri sisaldava raviskeemi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamisel abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus.
- Ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse korral tuleb isegi HLA-B*5701 alleeli puudumisel ravi Ziagen’iga viivitamatult lõpetada. Kui pärast ülitundlikkuse ilmnemist viibib Ziagen’iga ravi lõpetamine, võib tekkida eluohtlik reaktsioon.
- Pärast Ziagen’iga ravi lõpetamist ülitundlikkusreaktsiooni kahtluse tõttu ei tohi Ziagen’i ega ühegi teise abakaviiri sisaldava ravimi (nt Kivexa, Trizivir, Triumeq) kasutamist kunagi uuesti alustada.
- Abakaviiri sisaldavate preparaatide uuesti kasutusele võtmine pärast kahtlustatud abakviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni viib sümptomite kohese taastekkeni tundide jooksul. Korduvad sümptomid on tavaliselt raskemad kui esialgsed ning võivad hõlmata eluohtlikku vererõhu langust ja surma.
- Vältimaks abakaviiri uuesti kasutamist patsientide poolt, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus, tuleb neid juhendada, et nad viskaksid ära allesjäänud Ziagen’i suukaudse lahuse.
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni kliiniline kirjeldus
Abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni on põhjalikult iseloomustatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt. Sümptomid ilmnesid tavaliselt esimese kuue nädala jooksul (aja mediaan sümptomite tekkeni 11 päeva) pärast abakaviirravi alustamist, kuigi need reaktsioonid võivad tekkida mis tahes ajal ravi jooksul.
Peaaegu kõikide abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonide puhul tekib palavik ja/või lööve. Lõigus 4.8 (valitud kõrvaltoimete kirjeldus) on üksikasjalikult kirjeldatud muid nähtusid ja sümptomeid, mida on täheldatud osana abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsioonist, sealhulgas respiratoorseid ja seedetrakti sümptomeid. Need sümptomid võivad viia ülitundlikkusreaktsiooni asemel respiratoorse haiguse (pneumoonia, bronhiit, farüngiit) või gastroenteriidi valediagnoosini.
Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ja võivad olla eluohtlikud. Need sümptomid taanduvad enamasti pärast abakaviiri ärajätmist.
Harva on patsientidel, kes on ravi abakaviiriga lõpetanud muudel põhjustel kui ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite tõttu, samuti tekkinud eluohtlikud reaktsioonid tundide jooksul pärast abakaviirravi taasalustamist (vt lõik 4.8 „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“). Abakaviiriga ravi taasalustamine peab nendel patsientidel toimuma tingimustes, kus arstiabi on kergesti kättesaadav.
Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast in utero kokkupuudet
Nukleosiidi ja nukleotiidi analoogide toime mitokondriaalsele funktsioonile võib olla erineva ulatusega, kõige märkimisväärsem on see stavudiini, didanosiini ja zidovudiini korral. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku in utero ja/või postnataalselt, valdavalt zidovudiini sisaldavate raviskeemide kasutamise korral. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia) ja metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipaseemia). Need toimed olid sageli mööduvad. Harva on teatatud hilise tekkega närvisüsteemi häiretest (hüpertoonia, krambid, käitumishäired). Ei ole teada, kas need närvisüsteemi häired olid mööduvad või püsivad. Neid leide tuleb hinnata kõigil lastel, kes puutuvad kokku nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega in utero ja kellel esinevad tundmatu etioloogiaga rasked kliinilised leiud, eriti neuroloogilised leiud. Need leiud ei mõjuta retroviirusevastase ravi kasutamise riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV-i vertikaalset ülekannet.
Kehakaal ja metaboolsed parameetrid
Retroviirusevastase ravi ajal võivad tekkida kehakaalu tõus ning vere lipiidide ja glükoosisisalduse suurenemine. Need muutused võivad olla osa haiguse kontrollimisest ja elustiilist. Lipiidide puhul on mõned tõendid ravi toimest, kuid kaalutõusu kohta ei ole kindlaid tõendeid ühegi konkreetse ravi korral. Vere lipiidide ja glükoosisisalduse jälgimiseks viidatakse kehtestatud HIV-i ravijuhistele. Lipiidide ainevahetushäireid tuleb ravida kliinilise vajaduse järgi.
Pankreatiit
Kirjeldatud on pankreatiidi teket, kuid selle põhjuslik seos abakaviirraviga ei ole teada.
Kolmikravi nukleosiididega
Kui viiruse hulk veres on suur (>100 000 koopiat/ml), tuleb kaaluda abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombineeritud preparaadi kasutamist (vt lõik 5.1).
Kirjeldatud on viroloogilise ravivastuse puudumise ja resistentsuse tekke suurt esinemissagedust varajases staadiumis, kui abakaviiri kombineeriti tenofoviirdisoproksiilfumaraadi ja lamivudiiniga üks kord päevas manustatava raviskeemina.
Maksahaigus
Tõsiste maksahaigustega patsientidel ei ole Ziagen’i ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud. Ziagen’i ei ole soovitatav kasutada mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Eelneva maksa düsfunktsiooniga, sealhulgas kroonilise aktiivse hepatiidiga patsientidel esineb retroviirustevastase kombinatsioonravi ajal sagedamini maksa funktsioonihäireid ja neid patsiente tuleb jälgida standardse praktika kohaselt. Kui taolistel patsientidel esinevad maksahaiguse süvenemise ilmingud, tuleb kaaluda ravi katkestamist või lõpetamist.
Kroonilise B- või C-hepatiidi viiruse koinfektsiooniga patsiendid
Kroonilise B- või C-hepatiidiga patsientidel, kes saavad retroviirustevastast kombinatsioonravi, on suurem risk raskete ja potentsiaalselt surmaga lõppevate maksaga seotud kõrvaltoimete tekkeks. Kui patsiendid saavad B- või C-hepatiidi tõttu samaaegselt viirusevastast ravi, juhinduge ühtlasi nende ravimpreparaatide kohta käivast informatsioonist.
Neeruhaigus Ziagen’it ei tohi manustada lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidele (vt lõik 5.2).
Abiained
Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab 340 mg/ml sorbitooli. Annustamisjuhiste järgimisel sisaldab 15 ml annus umbes 5 g sorbitooli. Seda ravimit ei tohi võtta patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik fruktoositalumatus. Sorbitoolil võib olla kerge lahtistav toime. Sorbitooli kalorsus on 2,6 kcal/g. Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab ka metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati, mis võivad põhjustada allergilise reaktsioone (sealhulgas hilist tüüpi allergilisi reaktsioone).
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
Ziagen’i suukaudne lahus sisaldab 50 mg/ml propüleenglükooli. Kui ravimit võtta vastavalt annustamissoovitustele, sisaldab iga 15 ml annus ligikaudu 750 mg propüleenglükooli.
- Koosmanustamine mis tahes alkoholdehüdrogenaasi substraadiga, näiteks etanooliga, võib alla 5-
aastastel lastel põhjustada kõrvaltoimeid.
- Kuigi propüleenglükool ei põhjusta loomadel ega inimestel reproduktiiv- või arengutoksilisust,
võib see jõuda looteni ja seda leiti piimast. Sellest tulenevalt tuleks kaaluda propüleenglükooli manustamist rasedatele või imetavatele patsientidele pärast konkreetse patsiendi kasu ja riski hindamist.
- Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsiente on vaja jälgida, kuna on teatatud
mitmesugustest propüleenglükooliga seotud kõrvaltoimetest, nagu neerufunktsiooni häired (äge tubulaarnekroos), äge neerupuudulikkus ja maksafunktsiooni häired.
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom
Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamist. Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis carinii pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe ja autoimmuunset hepatiiti); kuid kirjeldatud aeg häirete avaldumiseni on varieeruvam ja need võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist.
Osteonekroos
Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immuunsupressiooni ja kõrge kehamassi indeksi), on teatatud haiguse esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist kombineeritud retroviirusevastast
ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.
Oportunistlikud infektsioonid Ziagen’it või muud retroviiruste vastast ravi saavatel patsientidel võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid või muud HIV-infektsiooni tüsistused. Seetõttu peavad patsiendid olema HIV-infektsiooniga seotud haiguste ravile spetsialiseerunud arstide hoolika järelevalve all.
Kardiovaskulaarsed tüsistused
Kuigi abakaviiri kliinilistest ja vaatlusuuringutest saadud andmed näitavad vastuolulisi tulemusi, viitavad mitmed uuringud kardiovaskulaarsete tüsistuste (eriti müokardiinfarkti) suurenenud riskile abakaviiriga ravi saavate patsientide seas. Seetõttu tuleb Ziagen’i määramisel rakendada meetmeid, et viia miinimumini kõik modifitseeritavad riskitegurid (nt suitsetamine, hüpertensioon ja hüperlipideemia).
Lisaks tuleb suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide ravimisel kaaluda muid ravivõimalusi abakaviiri sisaldava raviskeemi asemel.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
P450 poolt vahendatud koostoimete tekkevõimalus abakaviiri ja teiste ravimite vahel on väike. In vitro uuringud on näidanud, et abakaviir võib inhibeerida tsütokroom P450 1A1 (CYP1A1). P450 ei mõjuta oluliselt abakaviiri metabolismi ja abakaviir ei inhibeeri olulisel määral tsütokroom CYP3A4 kaudu toimuvat metabolismi. Samuti on in vitro näidatud, et abakaviir ei inhibeeri kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides CYP3A4, CYP2C9 ja CYP2D6 isoensüüme. Seetõttu on koostoimete tekkevõimalus retroviiruste vastaste proteaasi inhibiitorite ja teiste peamiselt P450 kaudu metaboliseeruvate ravimite vahel väike. Kliinilised uuringud on näidanud, et abakaviiri, zidovudiini ja lamivudiini vahel kliiniliselt olulisi koostoimeid ei esine.
Tugevad ensüüme indutseerivad ravimid nagu rifampitsiin, fenobarbitaal ja fenütoiin võivad seoses toimega üle UDP-glükuronüültransferaasi kergelt vähendada abakaviiri plasmakontsentratsiooni.
Etanool: Samaaegne etanooli kasutamine mõjutab abakaviiri metabolismi, mille tulemusena suureneb abakaviiri AUC umbes 41% võrra. Neid muutusi ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Abakaviir ei avalda mõju etanooli metabolismile.
Metadoon: Farmakokineetika uuringus, mille käigus manustati metadooni koos abakaviiriga annuses 600 mg kaks korda päevas, täheldati abakaviiri C vähenemist 35% ja t pikenemist ühe tunni võrra, kuid AUC jäi muutumatuks. Muutusi abakaviiri farmakokineetika osas ei hinnatud kliiniliselt oluliseks. Samas uuringus suurenes abakaviiri toimel metadooni keskmine süsteemne kliirens 22% võrra. Seetõttu ei saa välistada ravimit metaboliseerivate ensüümide indutseerimist. Metadooni ja abakaviiriga ravitavaid patsiente tuleb jälgida võõrutusnähtude suhtes, mis viitavad liiga väikesele annusele, kuna mõnikord võib vajalikuks osutuda metadooni annuse korduv tiitrimine. Retinoidid: Retinoidid metaboliseeruvad alkoholi dehüdrogenaasi kaudu. Koostoimed abakaviiriga on võimalikud, kuid neid ei ole uuritud.
Riotsiguaat: In vitro pärsib abakaviir CYP1A1. Riotsiguaadi ühe annuse (0,5 mg) samaaegne manustamine HIV-iga patsientidele, kes saavad kombinatsioonravi abakaviiri/dolutegraviiri/lamivudiiniga (600 mg/50 mg/300 mg üks kord ööpäevas), põhjustas riotsiguaadi AUC(0-∞) ligikaudu kolmekordse suurenemise võrreldes tervetel vabatahtlikel varasema
riotsiguaadi AUC(0-∞)-ga. Riotsiguaadi annust võib olla vajalik vähendada. Vt riotsiguaadi väljakirjutamise teavet annustamise soovitustega.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kui retroviirusevastaseid ravimeid otsustatakse kasutada HIV-infektsiooni raviks rasedatel ning seega HIV vertikaalse ülekande riski vähendamiseks vastsündinule, tuleb üldreeglina arvesse võtta nii loomkatsetest saadud andmeid kui ka rasedatega saadud kliinilist kogemust.
Loomkatsetes on toksiline toime arenevale embrüole või lootele tõestust leidnud rottidel, kuid mitte küülikutel (vt lõik 5.3). Loomkatsetes on näidatud, et abakaviir on kartsinogeenne (vt lõik 5.3). Nende leidude kliiniline tähtsus inimesele on teadmata. Inimestel läbivad abakaviir ja/või tema metaboliidid platsentaarbarjääri.
Rasedate kohta saadud andmed (enam kui 800 raseda andmed ravimi kasutamise kohta esimesel trimestril ning enam kui 1000 raseda andmed ravimi kasutamise kohta teisel ja kolmandal trimestril) näitavad, et abakaviir ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Nende andmete põhjal ei ole väärarengute tekkerisk inimestel tõenäoline.
Mitokondriaalne düsfunktsioon In vitro ja in vivo on demonstreeritud, et nukleosiidi ja nukleotiidi analoogid põhjustavad erineva raskusega mitokondrite kahjustust. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel väikelastel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku üsasiseselt ja/või pärast sündi (vt lõik 4.4).
Imetamine
Abakaviir ja tema metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima. Abakaviir eritub ka inimese rinnapiima. Puuduvad andmed abakaviiri ohutuse kohta alla 3 kuu vanustel imikutel. HIV-infektsiooniga naistel ei soovitata last rinnaga toita, et vältida HIV ülekannet.
Fertiilsus
Loomkatsetes on näidatud, et abakaviiril puudub toime fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
Paljude kirjeldatud kõrvaltoimete puhul on ebaselge, kas need on seotud Ziagen’i, mitmesuguste teiste HIV-infektsiooni raviks kasutatavate preparaatidega või tekkinud haigusprotsessi tulemusena. Paljusid allpool loetletud kõrvaltoimeid esineb sageli (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, letargia, lööve) abakaviiriga seotud ülitundlikkusega patsientidel. Seetõttu tuleb ükskõik millise nimetatud sümptomi ilmnemisel hinnata patsienti hoolikalt ülitundlikkuse suhtes (vt lõik 4.4). Väga harva on multiformset erüteemi, Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilist epidermaalset nekrolüüsi kirjeldatud juhul, kui abakaviiriga seotud ülitundlikkust ei õnnestunud välistada. Sellistel juhtudel tuleb abakaviiri sisaldavate ravimite kasutamine püsivalt lõpetada.
Paljud kõrvaltoimed ei ole olnud raviga piirduvad. Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiselt: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).
Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: isutus Väga harv: laktatsidoos Närvisüsteemi häired Sage: peavalu
Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Harv: pankreatiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve (ilma süsteemsete sümptomiteta) Väga harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: palavik, letargia, väsimus
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Abakaviiriga seotud ülitundlikkus Järgnevalt on loetletud selle ülitundlikkusreaktsiooni nähud ja sümptomid. Neid on täheldatud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgsel perioodil. Tumedas kirjas on kõrvaltoimed, mida kirjeldati vähemalt 10%-l ülitundlikkusreaktsiooniga patsientidest.
Peaaegu kõigi ülitundlikkusreaktsioonide puhul esinevad osana sündroomist palavik ja/või lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne), kuid on esinenud ka ilma lööbe või palavikuta reaktsioone. Muude põhisümptomite hulka kuuluvad seedetrakti, hingamisteede või süsteemsed sümptomid, nagu letargia ja halb enesetunne.
Nahk Lööve (tavaliselt makulopapulaarne või urtikaarne)
Seedetrakt Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, suuõõne haavandid
Hingamisteed Hingeldus, köha, kurguvalu, täiskasvanute respiratoorse distressi
Muud Palavik, letargia, halb enesetunne, tursed, lümfisõlmede
Närvisüsteem/psüühika Peavalu, paresteesia
Verepilt Lümfopeenia
Maks/pankreas Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, hepatiit,
Lihas-skeletisüsteem Lihasvalu, harva müolüüs, liigesvalu, kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse
Urotrakt Kreatiniinisisalduse suurenemine, neerupuudulikkus
Ülitundlikkusreaktsiooniga seotud sümptomid süvenevad ravi jätkumisel ning võivad olla eluohtlikud ja harvadel juhtudel lõppeda surmaga.
Abakaviirravi taasalustamine pärast abakaviiriga seotud ülitundlikkusreaktsiooni esinemist viib sümptomite kiire taastekkeni tundide jooksul. Korduv ülitundlikkusreaktsioon on tavaliselt raskem kui esialgne ning selle näol võib olla tegemist eluohtliku vererõhu languse ja surmaga. Abakaviirravi taasalustamise järgselt on harva sarnased reaktsioonid tekkinud ka patsientidel, kellel esines enne abakaviirravi lõpetamist ainult üks ülitundlikkuse põhisümptomitest (vt eespool). Väga harvadel juhtudel on sarnaste reaktsioonide teket kirjeldatud pärast ravi taasalustamist patsientidel, kellel ravi katkestamisele ei eelnenud mingeid ülitundlikkusreaktsiooni sümptomeid (st eelnevalt abakaviiri talunud patsientidel). Metaboolsed näitajad Retroviirusevastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine (vt lõik 4.4).
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele infektsioonidele. Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on kirjeldatud ka autoimmuunseid häireid (näiteks Gravesi tõbe); kuid kirjeldatud aeg haiguse avaldumiseni on varieeruvam ja haigus võib ilmneda mitu kuud pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4).
Osteonekroos Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud kombineeritud retroviirusevastast ravi. Selle kõrvaltoime esinemise sagedus pole teada (vt lõik 4.4).
Muutused laboratoorsetes analüüsides
Kontrollitud kliinilistes uuringutes esines Ziagen-raviga seotud laboratoorseid kõrvalekaldeid harv, nende esinemissageduse osas puudus erinevus Ziagen-ravi saanud patsientide ja kontrollgrupi vahel.
Lapsed
Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 HIV-infektsiooniga last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellest 669 said abakaviiri ja lamivudiini kas üks või kaks korda ööpäevas (vt lõik 5.1). Üks või kaks korda ööpäevas ravi saanud lastel ei ole täheldatud täiendavaid ohutusriske võrreldes täiskasvanutega.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Kliinilistes uuringutes on Ziagen’it manustatud ühekordsetes annustes kuni 1200 mg ja ööpäevastes annustes kuni 1800 mg. Ei ole kirjeldatud muid kõrvaltoimeid peale nende, mida on täheldatud tavaannuste puhul. Suuremate annuste toime ei ole teada. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida mürgistusnähtude suhtes (vt lõik 4.8) ning vajadusel rakendada toetavat ravi. Ei ole teada, kas abakaviir on peritoneaal- või hemodialüüsitav.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC-kood: J05AF06
Toimemehhanism
Abakaviir on nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor. See on tugev selektiivne HIV-1 ja HIV-2 inhibiitor. Abakaviir metaboliseerub rakusiseselt aktiivseks metaboliidiks karboviir-5’-trifosfaadiks (TP). In vitro uuringud on näidanud, et abakaviiri toimemehhanism seisneb HIV pöördtranskriptaasi inhibeerimises, mille tulemuseks on ahela katkemine ja viiruse replikatsioonitsükli katkestamine. Abakaviiri viirusevastasele toimele rakukultuuris ei avaldanud antagonistlikku toimet selle kombineerimine nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite (NRTId) didanosiini, emtritsitabiini, lamivudiini, stavudiini, tenofoviiri või zidovudiini, mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitori (NNRTI) nevirapiini või proteaasi inhibiitori (PI) amprenaviiriga.
Resistentsus
In vitro resistentsus
In vitro on välja selgitatud ka abakaviirile resistentsed HIV-1 tüved, nende puhul on resistentsus seotud spetsiifiliste genotüübiliste muutustega pöördtranskriptaasi kodeerivas regioonis (koodonid M184V, K65R, L74V ja Y115F). Viiruste resistentsus abakaviiri suhtes areneb in vitro suhteliselt aeglaselt, “metsikut” tüüpi viiruse EC kliiniliselt oluliseks suurenemiseks on vajalikud korduvad mutatsioonid. In vivo resistentsus (varem ravi mittesaanud patsiendid)
Isolaatides, mis saadi enamikelt patsientidelt, kellel puudus viroloogiline ravivastus abakaviiri sisaldava raviskeemi kasutamisel kesksetes kliinilistes uuringutes, täheldati NRTIga seotud muutuste puudumist algväärtusest (45%) või ainult M184V või M184I selektsiooni (45%). M184V või M184I selektsiooni üldine esinemissagedus oli suur (54%), harvem esines L74V (5%), K65R (1%) ja Y115F (1%) selektsiooni. On leitud, et zidovudiini lisamisel raviskeemi väheneb L74V and K65R selektsiooni sagedus abakaviiri juuresolekul (koos zidovudiiniga: 0/40, ilma zidovudiinita: 15/192, 8%).
Ravi Abakaviir + lamivudiin + Kokku Uuritavate arv 282 1094 909 2285 Ravi viroloogiliste ebaõnnestumis te arv Raviaegsete genotüüpide 40 (100%) 51 (100%)2 141 (100%) 232 (100%) arv K65R 0 1 (2%) 2 (1%) 3 (1%) L74V 0 9 (18%) 3 (2%) 12 (5%) Y115F 0 2 (4%) 0 2 (1%) M184V/I 34 (85%) 22 (43%) 70 (50%) 126 (54%) TAMid3 3 (8%) 2 (4%) 4 (3%) 9 (4%)
1. Combivir on lamivudiini ja zidovudiini fikseeritud annuste kombinatsioon
2. Hõlmab kolme mitteviroloogilist ebaõnnestumist ja nelja kinnitamata viroloogilist ebaõnnestumist. 3. 1 tümidiini analoogmutatsiooniga (TAM) uuritavate arv. TAMid võivad selekteeruda juhul, kui tümidiini analooge kasutatakse koos abakaviiriga. Kuue kliinilise uuringu metaanalüüsi põhjal ei selekteerunud TAMe abakaviiri ilma zidovudiinita sisaldavate raviskeemide puhul (0/127), kuid need selekteerusid abakaviiri ja tümidiini analoogi zidovudiini sisaldavate raviskeemide puhul (22/86, 26%). In vivo resistentsus (ravikogemusega patsiendid) Abakaviiri suhtes tundlikkuse kliiniliselt olulist vähenemist on demonstreeritud kliinilistes isolaatides, mis on saadud kontrollimatu viiruse replikatsiooniga patsientidelt, keda on eelnevalt ravitud teiste nukleosiidi inhibiitoritega ja kes on nende suhtes resistentsed. Viie kliinilise uuringu (kus abakaviir lisati ravitoime tugevdamiseks) metaanalüüsi põhjal esines 166 patsiendist 123-l (74%) M184V/I, 50-l (30%) T215Y/F, 45-l (27%) M41L, 30-l (18%) K70R ja 25 (15%) D67N. K65R ei esinenud ning L74V ja Y115F esines harva (3%). Genotüübi prognostilise väärtuse logistilise regressiooni mudel (kohandatud ravieelse plasma HIV-1 RNA [vRNA], CD4+ rakkude arvu, eelnevate retroviirusevastaste ravikuuride arvu ja kestuse järgi) näitas 3 või enama NRTI resistentsusega seotud mutatsiooni olemasolu, mida seostati vähenenud ravivastusega 4. nädalal (p=0,015) või 4 või enamat mutatsiooni 24. nädalal (p0,012). Suurt resistentsust abakaviiri suhtes põhjustavad lisaks 69 insertsiooni kompleks või Q151M mutatsioon, mis tavaliselt esineb kombinatsioonis mutatsioonidega A62V, V75I, F77L ja F116Y.
Ravieelne (n = 166) pöördtranskriptaasi Keskmine mutatsioon n muutus vRNA Puudub 15 -0,96 40% Ainult M184V 75 -0,74 64% Ükskõik milline üks NRTI mutatsioon Ükskõik millised kaks NRTIga seotud 22 -0,82 32% mutatsiooni Ükskõik millised kolm NRTIga seotud 19 -0,30 5% mutatsiooni Neli või enam NRTIga seotud 28 -0,07 11% mutatsiooni Fenotüübiline resistentsus ja ristresistentsus Fenotüübiline resistentsus abakaviiri suhtes vajab M184V mutatsiooni koos vähemalt ühe teise abakaviirile selekteerunud mutatsiooniga või M184V koos mitme TAMiga. Fenotüübiline ristresistentsus teiste NRTIde suhtes on ainult M184V või M184I mutatsiooni puhul piiratud. Säilib zidovudiini, didanosiini, stavudiini ja tenofoviiri retroviirusevastane aktiivsus selliste HIV-1 variantide vastu. M184V olemasolu koos K65R mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, tenofoviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel ning M184V koos L74V mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel. M184V olemasolu koos Y115F mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri ja lamivudiini vahel. Abakaviiri kasutamisel võib juhinduda praegu soovitatavatest resistentsuse algoritmidest. Ristuv resistentsus abakaviiri ja teistesse ravimrühmadesse kuuluvate retroviirusevastaste ravimite (proteaasi inhibiitorite või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite) vahel on ebatõenäoline. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ziagen’i efektiivsust on peamiselt demonstreeritud uuringutes, kus osalesid varem ravi mittesaanud täiskasvanud patsiendid, kes said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas kombinatsioonis zidovudiini ja lamivudiiniga.
Kaks korda päevas (300 mg) manustamine:
- Varem ravi mittesaanud täiskasvanud
Abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooniga ravitud täiskasvanute seas oli sedastamatu viiruse hulgaga (<400 koopia/ml) patsiente ligikaudu 70% (ITT analüüs 48 nädala möödudes) koos CD4 rakkude arvu vastava suurenemisega.
Ühes täiskasvanutel teostatud randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga kliinilises uuringus võrreldi omavahel abakaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni ning indinaviiri, lamivudiini ja zidovudiini kombinatsiooni. Kuna palju patsiente katkestas ravi enneaegselt (48. nädalaks katkestas randomiseeritud ravi 42% patsientidest), ei ole võimalik teha lõppjäreldusi raviskeemide võrdlemisel. Kuigi abakaviiri ja indinaviiri sisaldavad kombinatsioonid olid sarnase viirusevastase toimega patsientide arvu osas, kellel saavutati mittesedastatav viiruse hulk
(≤400 koopia/ml; abakaviiri ja indinaviiri kombinatsioonide puhul olid tulemused ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil vastavalt 47% ja 49% ning AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil 86% ja 94%), osutus indinaviiri sisaldav kombinatsioon paremaks eelkõige suure viiruse hulgaga patsientide alagrupis (>100 000 koopia/ml uuringu alustamisel; ITT 46% ja 55% ning AT 84% ja 93% vastavalt abakaviiri ja indinaviiri puhul). Mitmekeskuselises topeltpimedas kontrollitud uuringus (CNA30024) randomiseeriti 654 varem retroviirusevastast ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga patsienti saama kas 300 mg abakaviiri kaks korda päevas või 300 mg zidovudiini kaks korda päevas kombinatsioonis 150 mg lamivudiiniga kaks korda päevas ja 600 mg efavirensiga üks kord päevas. Topeltpimeravi kestus oli vähemalt 48 nädalat. ITT (vastavalt määratud ravile) analüüsil saavutas 48. nädalaks viroloogilise ravivastuse (plasma HIV-1 RNA 50 koopia/ml) 70% abakaviiri grupi patsientidest ja 69% zidovudiini grupi patsientidest (ravierinevuse punkthinnang: 0,8; 95% usaldusintervall -6,3, 7,9). AT (vastavalt saadud ravile) analüüsil oli erinevus ravigruppide vahel märgatavam (88% patsientidest abakaviiri grupis ja 95% zidovudiini grupis; ravierinevuse punkthinnang: -6,8; 95% usaldusintervall -11,8, -1,7). Samas ühtisid mõlema analüüsi tulemused järelduse osas, et kummaski ravigrupis ei olnud efektiivsus väiksem.
ACTG5095 oli randomiseeritud (1 : 1 : 1) topeltpime platseebokontrolliga uuring 1147-l HIV-1 infektsiooniga varasemalt retroviirustevastast ravi mittesaanud täiskasvanud patsientidel, milles võrreldi kolme raviskeemi: zidovudiin (ZDV), lamivudiin (3TC), abakaviir (ABC), efavirens (EFV) vs. ZDV/3TC/EFV vs. ZDV/3TC/ABC. Pärast keskmiselt 32-nädalast jälgimisperioodi oli kolmikravi kolme nukleosiidiga (ZDV/3TC/ABC) sõltumatult lähtetaseme viiruste hulgast (<või> 100 000 koopiat/ml) viroloogiliselt halvemate tulemustega kui kaks ülejäänud raviskeemi. Ravi viroloogilist ebaõnnestumist (uuringus defineeritud kui HIV RNA > 200 koopiat/ml) täheldati 26%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC grupis, 16%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis ja 13%-l patsientidest nelja ravimi grupis. 48. nädalal oli patsientide osakaal, kellel HIV RNA oli < 50 koopiat/ml, ZDV/3TC/ABC, ZDV/3TC/EFV ja ZDV/3TC/ABC/EFV gruppides vastavalt 63%, 80% ja 86%. Uuringu ohutuse jälgimise komitee peatas 48. nädalal uuringu jätkamise ZDV/3TC/ABC grupis ravi viroloogilise ebaõnnestumise suurema esinemissageduse tõttu. Kahes ülejäänud grupis jätkati pimeuuringut. Pärast keskmiselt 144-nädalast jälgimisperioodi täheldati ravi viroloogilist ebaõnnestumist 25%-l patsientidest ZDV/3TC/ABC/EFV grupis ja 26%-l patsientidest ZDV/3TC/EFV grupis. Raviperioodi osas, mis kulus esimese viroloogilise ebaõnnestumiseni, ei täheldatud kahe uuringugrupi vahel statistiliselt olulist erinevust (p = 0,73; log-rank-test). Antud uuringus ei suurendanud ABC lisamine ZDV/3TC/EFV-le olulisel määral ravi efektiivsust.
Ravi viroloogiline 32 nädalat 26% 16% 13% ebaõnnestumine (HIV 144 nädalat - 26% 25% RNA > 200 koopiat/ml)
Ravi viroloogiline 63% 80% 86% õnnestumine (48. nädalal HIV RNA < 50 koopiat/ml)
- Varem ravi saanud täiskasvanud
Varem mõõdukat retroviiruste vastast ravi saanud täiskasvanutel viis abakaviiri lisamine kombineeritud retroviiruste vastasele ravile viiruse hulga mõõdukalt suurema vähenemiseni (keskmine muutus 0,44 log koopiat/ml 16. nädalal). Varem intensiivset nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega ravi saanud patsientidel on abakaviiri efektiivsus väga väike. Ravimi kasutamisel osana uuest kombineeritud raviskeemist sõltub
efektiivsuse tase eelnenud ravi olemusest ja kestusest, mille käigus võib olla välja kujunenud HIV-1 variantide ristuv resistentsus abakaviiri suhtes. Üks kord päevas (600 mg) manustamine:
- Varem ravi mittesaanud täiskasvanud
Abakaviiri üks kord päevas manustatavat raviskeemi toetab 48-nädalane mitmekeskuseline topeltpime kontrollitud uuring (CNA30021), kus osales 770 varem ravi mittesaanud HIV-infektsiooniga täiskasvanut. Tegemist oli peamiselt asümptomaatiliste HIV-infektsiooniga patsientidega – CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus) staadium A. Nad randomiseeriti saama kas abakaviiri annuses 600 mg üks kord päevas või 300 mg kaks korda päevas kombinatsioonis efavirensi ja lamivudiiniga, mida manustati üks kord päevas. Mõlema raviskeemi puhul täheldati sarnast kliinilist efektiivsust (ravierinevuse punkthinnang -1,7; 95% usaldusintervall -8,4, 4,9). Nende tulemuste põhjal võib 95% usaldusväärsusega järeldada, et tõeline erinevus ei ole üle 8,4% kaks korda päevas manustatava raviskeemi kasuks. See potentsiaalne erinevus on piisavalt väike järeldamaks, et abakaviiri üks kord päevas manustamine ei ole vähem efektiivne abakaviiri kaks korda päevas manustamisest.
Viroloogilise ravivastuse puudumise (viiruse hulk >50 koopia/ml) madal üldine esinemissagedus oli sarnane nii üks kui kaks korda päevas manustatava ravi grupis (vastavalt 10% ja 8%). Väikeses genotüübilise analüüsi valimis esines nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega seotud mutatsioone sagedamini üks kord päevas kui kaks korda päevas manustatava abakaviiri raviskeemi puhul. Sellest uuringust saadud väheste andmete tõttu ei saa teha kindlaid järeldusi. Pikaajalised andmed abakaviiri kasutamise kohta üks kord päevas manustatava raviskeemina (üle 48 nädala) on praegu piiratud.
- Varem ravi saanud täiskasvanud
Uuringus CAL30001 randomiseeriti 182 varem ravi saanud patsienti, kellel puudus viroloogiline ravivastus, ja nad said raviks kas abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni üks kord päevas või abakaviiri 300 mg kaks korda päevas pluss lamivudiini 300 mg üks kord päevas kombinatsioonis tenofoviiri ja proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriga 48 nädala jooksul. Tulemused näitavad, et fikseeritud annuste kombinatsiooni grupp ei jäänud alla kaks korda päevas manustatava abakaviiri grupile, mida näitas HIV-1 RNA taseme sarnane langus, mõõdetuna keskmine kõveraalune pindala miinus algväärtus järgi (AAUCMB, vastavalt - 1,65 log koopiat/ml versus -1,83 log koopiat/ml, 95% usaldusintervall -0,13, 0,38). Patsientide arv, 10 10 kellel HIV-1 RNA tase oli < 50 koopia/ml (50% versus 47%) ja < 400 koopia/ml (54% versus 57%), oli samuti mõlemas grupis sarnane (ITT populatsioon). Ent kuna selles uuringus osalesid ainult mõõdukat ravi saanud patsiendid ning puudus gruppidevaheline tasakaal esialgse viiruse hulga osas, tuleb neid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Uuringus ESS30008 randomiseeriti 260 viroloogilise supressiooniga patsienti, kes said esmavaliku raviks 300 mg abakaviiri pluss 150 mg lamivudiini kaks korda päevas ja proteaasi inhibiitorit või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorit, jätkama seda raviskeemi või üle minema abakaviiri/lamivudiini fikseeritud annuste kombinatsiooni pluss proteaasi inhibiitori või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitori kasutamisele 48 nädala jooksul. Tulemuste kohaselt saavutati fikseeritud annuste kombinatsiooni grupis sarnane (mitte halvem) viroloogiline ravivastus kui abakaviiri pluss lamivudiini grupis: see baseerus patsientide arvul, kellel HIV-1 RNA tase oli <50 koopia/ml (vastavalt 90% ja 85%, 95% usaldusintervall -2,7, 13,5). Lisainformatsioon:
Ziagen’i ohutust ja efektiivsust mitmetes erinevaid ravimeid sisaldavates kombineeritud raviskeemides ei ole täielikult hinnatud (eriti kombinatsioone mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega).
Abakaviir tungib tserebrospinaalvedelikku (vt lõik 5.2) ning vähendab HIV-1 RNA taset tserebrospinaalvedelikus. Samas ei täheldatud toimet neuropsühholoogilisele talitlusele, kui seda manustati AIDSiga seotud dementsusega patsientidele. Lapsed:
Abakaviiri ja lamivudiini üks ja kaks korda ööpäevas manustamise randomiseeritud võrdlus viidi läbi randomiseeritud mitmekeskuselises kontrolliga uuringus HIV-infektsiooniga lastel. Uuringusse ARROW (COL105677) kaasati 1206 last vanuses 3 kuud kuni 17 aastat, kellele annustati ravimeid kehakaalu alusel vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ravijuhistes (HIV-infektsiooni retroviirusevastane ravi imikutel ja lastel, 2006) soovitatule. Pärast 36 nädalat kestnud ravi abakaviiri ja lamivudiiniga kaks korda ööpäevas randomiseeriti 669 sobivat uuritavat jätkama kaks korda ööpäevas manustatavat ravi või minema üle abakaviiri ja lamivudiini manustamisele üks kord ööpäevas vähemalt 96 nädala jooksul. Sellest uuringust ei saadud kliinilisi andmeid alla ühe aasta vanuste laste kohta. Tulemuste kokkuvõte on toodud allolevas tabelis:
Viroloogiline ravivastus plasma HIV-1 RNA alla 80 koopiat/ml alusel 48. nädalal ja 96. nädalal abakaviiri + lamivudiini manustamisel üks versus kaks korda ööpäevas uuringus ARROW (vaatlusanalüüs)
Plasma HIV-1 RNA 250/331 (76) 237/335 (71) Riski erinevus (üks -4,8% (95% CI -11,5% kuni +1,9%), p=0,16 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 242/331 (73) 236/330 (72) Riski erinevus (üks -1,6% (95% CI -8,4% kuni +5,2%), p=0,65 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas) Plasma HIV-1 RNA 234/326 (72) 230/331 (69) Riski erinevus (üks -2,3% (95% CI -9,3% kuni +4,7%), p=0,52 kord ööpäevas-kaks korda ööpäevas)
Abakaviiri + lamivudiini üks kord ööpäevas manustanud rühm oli samaväärne ravimit kaks korda ööpäevas manustanud rühmaga vastavalt eelnevalt kindlaks määratud samaväärsuse piirväärtusele -12% nii esmase tulemusnäitaja (<80 k/ml 48. nädalal) kui teisese tulemusnäitaja (<80 k/ml 96. nädalal) ning ka kõikide teiste testitud läviväärtuste (<200 k/ml, <400 k/ml, <1000 k/ml) osas, mis kõik jäid igati nimetatud samaväärsuse piirväärtuse piiridesse. Alamrühma analüüsid, mis testisid üks ja kaks korda ööpäevas manustamise heterogeensust, ei näidanud soo, vanuse või viiruse hulga märkimisväärset mõju randomiseerimise ajal. Järeldused toetasid samaväärsust vaatamata analüüsi meetodile.
Eraldi uuringus, mis võrdles nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite avatud kombinatsioone (koos pimendatud nelfinaviiriga või ilma) lastel, oli suuremal osal abakaviiri ja lamivudiini (71%) või
abakaviiri ja zidovudiiniga (60%) ravitutest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 400 koopiat/ml, võrreldes lamivudiini ja zidovudiiniga ravitud patsientidega (47%) [p=0,09, ravikavatsuslik (ITT) analüüs]. Sarnaselt oli suuremal osal abakaviiri sisaldavaid kombinatsioone saanud lastest 48. nädalaks HIV-1 RNA tase ≤ 50 koopiat/ml (vastavalt 53%, 42% ja 28%, p=0,07). Farmakokineetilises uuringus (PENTA 15) läksid neli viroloogilise kontrolli saavutanud alla 12 kuu vanust uuringus osalejat abakaviiri pluss lamivudiini sisaldava suukaudse lahuse manustamiselt kaks korda ööpäevas üle üks kord ööpäevas manustatavale raviskeemile. 48. nädalal oli kolmel uuritaval mittemääratav viiruse hulk ja ühel uuritaval oli HIV-RNA tase plasmas 900 koopiat/ml. Nendel uuritavatel ohutusega seotud probleeme ei täheldatud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub abakaviir kiiresti ja hästi. Suukaudse abakaviiri absoluutne biosaadavus täiskasvanutel on umbes 83%. Pärast suukaudset manustamist on abakaviiri maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise keskmine aeg (t ) umbes 1,5 tundi tablettide puhul ja umbes 1 tund lahuse puhul. Tableti ja lahuse vahel AUC osas erinevusi ei ole. Terapeutilise annuse 300 mg kaks korda päevas puhul on abakaviiri keskmised (CV) püsikontsentratsiooni faasi C ja C vastavalt ligikaudu 3,00 g/ml (30%) ja 0,01 µg/ml (99%). Keskmine (CV) AUC 12-tunnise manustamisintervalli jooksul oli 6,02 g.h/ml (29%), mis on ekvivalentne ööpäevase AUC väärtusega ligikaudu 12,0 g.h/ml. Suukaudse lahuse puhul on C väärtus veidi kõrgem kui tableti puhul. Pärast abakaviiri 600 mg tableti manustamist oli abakaviiri keskmine (CV) C ligikaudu 4,26 g/ml (28%) ja keskmine (CV) AUC 11,95 g.h/ml (21%). Toit aeglustas imendumist ja vähendas C väärtust, kuid ei mõjutanud üldist plasmakontsentratsiooni (AUC). Seetõttu võib Ziagen’it manustada koos toiduga või ilma. Jaotumine Pärast veenisisest manustamist oli jaotusruumala umbes 0,8 l/kg, mis näitab, et abakaviir tungib vabalt kudedesse. Uuringud HIV-infektsiooniga patsientidel on näidanud abakaviiri head penetratsiooni tserebrospinaalvedelikku; TSV/plasma AUC suhe jääb vahemikku 30...44%. Kui abakaviiri manustatakse annuses 600 mg 2 korda päevas, on maksimaalse kontsentratsiooni väärtused 9 korda suuremad kui abakaviiri IC (0,08 g/ml või 0,26 M). In vitro plasmavalkudega seonduvuse uuringud näitavad, et terapeutiliste kontsentratsioonide puhul seondub abakaviir inimese plasmavalkudega vaid vähesel või mõõdukal määral (ca 49%). See näitab vähest tõenäosust teiste ravimitega koostoimete tekkeks väljatõrjumise teel seosest plasmavalkudega. Biotransformatsioon Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel toimub metabolism põhiliselt alkoholdehüdrogenaasi ja glükuronisatsiooni kaudu 5’-karboksüülhappeks ja 5’-glükuroniidiks, mis moodustavad umbes 66% manustatud annusest. Metaboliidid erituvad uriiniga.
Eritumine
Abakaviiri keskmine poolväärtusaeg on umbes 1,5 tundi. Pärast 300 mg abakaviiri kaks korda päevas korduvat suukaudset manustamist ei teki abakaviiri olulist kuhjumist. Abakaviiri eliminatsioon toimub
metabolismi teel maksas, millele järgneb metaboliitide eritumine peamiselt uriiniga. Uriiniga eritub metaboliitidena või muutumatul kujul umbes 83% abakaviiri manustatud annusest. Ülejäänud osa eritub roojaga.
Rakusisene farmakokineetika
Uuringus, kus 20 HIV-infektsiooniga patsienti said 300 mg abakaviiri kaks korda päevas (enne 24-tunnist proovivõtmise perioodi manustati ainult üks 300 mg annus), oli geomeetriline keskmine terminaalne karboviir-TP intratsellulaarne poolväärtusaeg püsikontsentratsiooni faasis 20,6 tundi, võrreldes geomeetrilise keskmise abakaviiri plasma poolväärtusajaga 2,6 tundi. 27 HIV-infektsiooniga patsiendi osalusega ristuva ülesehitusega uuringus oli karboviir-TP intratsellulaarne ekspositsioon suurem 600 mg abakaviiri üks kord päevas (AUC + 32 %, C + 99 % ja C + 18 %) kui 300 mg kaks korda päevas manustamisel. Üldiselt need andmed toetavad 600 mg abakaviiri üks kord päevas kasutamist HIV-infektsiooniga patsientide raviks. Lisaks on abakaviiri üks kord päevas manustatava raviskeemi efektiivsust ja ohutust demonstreeritud keskses kliinilises uuringus (CNA30021 – vt lõik 5.1 Kliiniline kogemus). Patsientide erigrupid
Maksakahjustus
Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas. Abakaviiri farmakokineetikat on uuritud kerge maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 5...6), kellele manustati ühekordne 600 mg annus: keskmine (vahemik) – AUC väärtus oli 24,1 (10,4 kuni 54,8) ug.h/ml. Tulemused näitasid, et abakaviiri AUC suurenes keskmiselt (90%CI) 1,89 korda [1,32; 2,70] ja eliminatsiooni poolväärtusaeg 1,58 korda [1,22; 2,04]. Abakaviiri plasmakontsentratsiooni olulise varieeruvuse tõttu kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole võimalik anda kindlat annuse vähendamise soovitust. Abakaviiri ei ole soovitatav kasutada mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel.
Neerukahjustus
Abakaviir metaboliseerub peamiselt maksas, umbes 2% abakaviirist eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Abakaviiri farmakokineetika lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidel on sarnane normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Seetõttu ei ole neerukahjustuse korral vaja annust vähendada. Vähese kogemuse tõttu tuleb vältida Ziagen’i kasutamist lõpp-staadiumis neeruhaiguse korral.
Lapsed
Lastel teostatud kliiniliste uuringute andmeil imendub abakaviir kiiresti ja hästi pärast suukaudse lahuse ja tablettide manustamist lastele. Abakaviiri ekspositsioon plasmas on olnud sama mõlema ravimvormi puhul, kui neid manustatakse samas annuses. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudset lahust vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad täiskasvanutega sarnase abakaviiri ekspositsiooni plasmas. Lapsed, kes saavad abakaviiri suukaudseid tablette vastavalt soovitatud annustamisskeemile, saavutavad plasmas kõrgemad abakaviiri ekspositsiooni väärtused kui suukaudset lahust saavad lapsed, sest tableti ravimvormiga manustatakse suuremaid mg/kg annuseid.
Ebapiisavate ohutusandmete tõttu ei soovitata Ziagen’it kasutada alla 3-kuustel imikutel. Olemasolevad piiratud andmed näitavad, et suukaudse lahuse 2 mg/kg annuse manustamine alla 30 päeva vanustele vastsündinutele viib sarnaste või suuremate AUC väärtuste saavutamiseni kui suukaudse lahuse 8 mg/kg annuse manustamine suurematele lastele.
Farmakokineetilised andmed saadi kolmest farmakokineetilisest uuringust (PENTA 13, PENTA 15 ja ARROW PK alamuuring), kuhu kaasati alla 12-aastased lapsed. Andmed on toodud allolevas tabelis:
Abakaviiri püsiseisundi plasma AUC (0-24) (µg.h/ml) väärtuste kokkuvõte ning üks ja kaks korda ööpäevas suukaudse manustamise statistilised võrdlused uuringute lõikes Uuring Vanuserühm keskmine keskmine korda ööpäevas
ARROW PK 3...12 aastat 15,3 15,6 0,98 alamuuring (N=36) (13,3…17,5) (13,7…17,8) (0,89; 1,08) Osa 1 PENTA 13 2...12 aastat 13,4 9,91 1,35 PENTA 15 3...36 kuud 11,6 10,9 1,07
Uuringus PENTA 15 olid abakaviiri geomeetrilised keskmised plasma AUC(0-24) väärtused (95% CI) neljal alla 12 kuu vanusel uuritaval, kes läksid ravimi manustamiselt kaks korda ööpäevas üle ravimi manustamisele üks kord ööpäevas (vt lõik 5.1), 15,9 (8,86, 28,5) µg.h/ml ravimi manustamisel üks kord ööpäevas ja 12,7 (6,52, 24,6) µg.h/ml ravimi manustamisel kaks korda ööpäevas.
Eakad
Üle 65-aastastel patsientidel ei ole abakaviiri farmakokineetikat uuritud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Bakteriaalsetes testides ei olnud abakaviir mutageenne, kuid aktiivsust täheldati in vitro inimese lümfotsüütide kromosoomiaberratsioonide testis, hiire lümfoomirakkude testis ja in vivo mikronukleuste testis. See on kooskõlas ka teiste nukleosiidi analoogide kohta teadaolevate andmetega. Need tulemused näitavad, et abakaviiril on suurte kontsentratsioonide puhul nii in vitro kui in vivo nõrk kromosoome kahjustav potentsiaal.
Kartsinogeensusuuringutes, kus abakaviiri manustati suu kaudu hiirtele ja rottidele, täheldati nii pahaloomuliste kui mitte-pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse suurenemist. Pahaloomulisi kasvajaid leiti mõlema liigi isaste loomade eesnahanäärmetest ja emaste loomade kliitorinäärmetest, samuti isaste rottide kilpnäärmest ja emaste rottide maksast, kusepõiest, lümfisõlmedest ja nahaaluskoest lähtununa.
Enamik neist kasvajatest tekkis abakaviiri suurima annuse kasutamisel, mis hiirtel oli 330 mg/kg/päevas ja rottidel 600 mg/kg/päevas. Erandiks oli eesnahanäärmetest lährunud kasvaja, mis tekkis hiirtel annuse 110 mg/kg/päevas kasutamisel. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid hiirtel ja rottidel, mis ei avaldanud ebasoodsat mõju, on 3...7 korda suuremad ravi ajal inimesel saavutatavast süsteemsest plasmakontsentratsioonist. Kuigi kartsinogeenne potentsiaal inimestel ei ole teada, lubavad need andmed arvata, et ravist saadav võimalik kasu ületab kartsinogeense riski.
Prekliinilistes toksilisuse uuringutes suurenes abakaviirravi toimel rottide ja ahvide maksa kaal. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole teada. Puuduvad kliiniliste uuringute andmed abakaviiri hepatotoksilise toime kohta. Lisaks ei ole inimesel täheldatud abakaviiri metabolismi autoinduktsiooni ega teiste maksas metaboliseeruvate ravimite metabolismi indutseerimist.
Pärast abakaviiri manustamist kahe aasta jooksul täheldati hiirte ja rottide südames kerget müokardi degeneratsiooni. Süsteemsed plasmakontsentratsioonid olid 7...24 korda suuremad inimesel saavutatavast süsteemsest kontsentratsioonist. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on toksilist toimet embrüole ja lootele täheldatud rottidel, kuid mitte küülikutel. Need leiud hõlmasid loote kehakaalu vähenemist, loote turseid ning skeletiväärarengute esinemissageduse suurenemist, varajast emakasisest surma ja surnultsünde. Nende leidude põhjal ei ole võimalik teha järeldusi abakaviiri teratogeense toime kohta.
Rottidega teostatud fertiilsusuuring on näidanud, et abakaviiril puudub mõju isaste ja emaste loomade viljakusele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Sorbitool 70% (E420) Sahhariinnaatrium Naatriumtsitraat Veevaba sidrunhape Metüülparahüdroksübensoaat (E218) Propüülparahüdroksübensoaat (E216) Propüleenglükool (E1520) Maltodekstriin Piimhape Glütserüültriatsetaat Kunstlikud maasika ning banaani maitselisandid Puhastatud vesi Naatriumhüdroksiid ja/või vesinikkloriidhape pH reguleerimiseks
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Pärast pudeli esmakordset avamist: 2 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Ziagen suukaudne lahus on suure tihedusega polüetüleenpudelis, mis on suletud lastekindla korgiga ja sisaldab 240 ml suukaudset lahust.
Pakend sisaldab ka polüetüleenist süstla adapterit ja 10 ml suukaudse annustamise süstalt, mis koosneb polüpropüleensilindrist (ml gradeeringuga) ja polüetüleenkolvist.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Suukaudse lahuse määratud annuse täpseks mõõtmiseks on kaasas plastikadapter ja suukaudse annustamise süstal. Adapter pannakse pudeli kaela sisse ja süstal adapterisse. Pudel pööratakse ümber ja väljutatakse õige kogus. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/99/112/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8. juuli 1999
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. märts 2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress Õhukese polümeerikattega tabletid
Delpharm Poznań Spółka Akcyjna ul. Grunwaldzka 189 60-322 Poznan Poola
Suukaudne lahus
ViiV Healthcare Trading Services UK Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 Iirimaa
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
Kui perioodilise ohutusaruande esitamise ja riskijuhtimiskava ajakohastamise kuupäevad kattuvad, võib need esitada samal ajal.
- Riski minimeerimise lisameetmed
Abakaviiriga seotud ülitundlikkus
Igas abakaviiri sisaldava ravimi pakendis on infokaart, mida patsiendid peavad endaga alati kaasas kandma. Selles kirjeldatakse allergilise reaktsiooni sümptomeid ja hoiatatakse patsiente, et abakaviiri sisaldava ravimiga ravi jätkamisel võivad need reaktsioonid olla eluohtlikud. Infokaart sisaldab ka hoiatust selle kohta, et kui ravi abakaviiri sisaldava ravimiga lõpetatakse sellist tüüpi reaktsioonide tõttu, ei tohi patsient kunagi uuesti kasutada seda ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit, sest see võib lõppeda eluohtliku vererõhu languse või sumaga.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
TABLETTIDE VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid abakaviir
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks tablett sisaldab 300 mg abakaviiri (sulfaadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
60 õhukese polümeerikattega, poolitusjoonega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Eemaldage pakendist infokaart, mis sisaldab tähtsat ohutusalast teavet
HOIATUS! Ülitundlikkusreaktsioonile viitavate sümptomite ilmnemisel kontakteeruge OTSEKOHE oma arstiga.
„Rebi siit“ (+ kinnitatud infokaart)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni {KK/AAAA}
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 30C.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/99/112/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
ziagen 300 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
TABLETTIDE BLISTERPAKENDI TEKST
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen 300 mg abakaviir
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
ViiV Healthcare BV
3. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: {KK/AAAA}
4. PARTII NUBER
Partii nr:
5. MUU
INFOKAARDI TEKST
POOL 1
Kuna Ziagen sisaldab abakaviiri, võib Ziagen’it kasutavatel patsientidel tekkida ülitundlikkusreaktsioon (raskekujuline allergiline reaktsioon), mis võib olla eluohtlik, kui ZIAGEN-ravi jätkatakse. KONTAKTEERUGE OTSEKOHE OMA ARSTIGA, et küsida nõu ZIAGEN-ravi katkestamise kohta juhul, kui:
1) teil tekib nahalööve VÕI
2) teil tekib üks või enam sümptomit vähemalt KAHEST järgnevast grupist
- palavik; hingeldus, kurguvalu või köha; iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu; tugev väsimus, valud või üldine halb enesetunne.
Kui te olete ZIAGEN-ravi katkestanud selle reaktsiooni tõttu, EI TOHI TE ENAM KUNAGI KASUTADA Ziagen’it ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit (nt Kivexa’t, Trizivir’i või Triumeq’i), kuna tundide jooksul võib tekkida eluohtlik vererõhu langus või surm.
POOL 2
Kontakteeruge otsekohe oma arstiga, kui te arvate, et teil on tekkinud ülitundlikkusreaktsioon Ziagen’i suhtes. Märkige siia oma arsti kontaktandmed:
Doktor: .......................……………… Tel: ...................……………………………………………..
Kui te ei saa arstiga ühendust, pöörduge koheselt lähimasse haiglasse.
Lisaküsimuste tekkimisel Ziagen’i kohta kontakteeruge firmaga GlaxoSmithKline….Tel …………… (siia märkida firma kohalik nimi ja telefoninumber).
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
SUUKAUDSE LAHUSE VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen 20 mg/ml suukaudne lahus abakaviir
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina)
3. ABIAINED
Sisaldab muuhulgas sorbitooli (340 mg/ml, E420), metüülparahüdroksübensoaati (E218), propüülparahüdroksübensoaati (E216) ja propüleenglükooli (E1520). Lisainformatsioon vt infoleht.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
240 ml suukaudset lahust
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Eemaldage pakendist infokaart, mis sisaldab tähtsat ohutusalast teavet
HOIATUS! Ülitundlikkusreaktsioonile viitavate sümptomite ilmnemisel kontakteeruge OTSEKOHE oma arstiga.
„Rebi siit“ (+ kinnitatud infokaart)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni {KK/AAAA}
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25C.
Lahus tuleb ära visata kaks kuud pärast pudeli esmakordset avamist.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/99/112/002
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
ziagen 20 mg/ml
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
SUUKAUDSE LAHUSE PUDELI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ziagen 20 mg/ml suukaudne lahus abakaviir
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 20 mg abakaviiri (sulfaadina)
3. ABIAINED
Sisaldab muuhulgas sorbitooli (340 mg/ml, E420), metüülparahüdroksübensoaati (E218), propüülparahüdroksübensoaati (E216) ja propüleenglükooli (E1520). Lisainformatsioon vt infoleht.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
240 ml suukaudset lahust
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni {KK/AAAA}
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25C.
Lahus tuleb ära visata kaks kuud pärast pudeli esmakordset avamist.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
ViiV Healthcare BV Van Asch van Wijckstraat 55H 3811 LP Amersfoort Holland
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/99/112/002
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
INFOKAARDI TEKST
POOL 1
Kuna Ziagen sisaldab abakaviiri, võib Ziagen’it kasutavatel patsientidel tekkida ülitundlikkusreaktsioon (raskekujuline allergiline reaktsioon), mis võib olla eluohtlik, kui ZIAGEN-ravi jätkatakse. KONTAKTEERUGE OTSEKOHE OMA ARSTIGA, et küsida nõu ZIAGEN-ravi katkestamise kohta juhul, kui:
1) teil tekib nahalööve VÕI
2) teil tekib üks või enam sümptomit vähemalt KAHEST järgnevast grupist
- palavik; hingeldus, kurguvalu või köha; iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või kõhuvalu; tugev väsimus, valud või üldine halb enesetunne.
Kui te olete ZIAGEN-ravi katkestanud selle reaktsiooni tõttu, EI TOHI TE ENAM KUNAGI KASUTADA Ziagen’it ega ühtegi teist abakaviiri sisaldavat ravimit (nt Kivexa’t, Trizivir’i või Triumeq’i), kuna tundide jooksul võib tekkida eluohtlik vererõhu langus või surm.
POOL 2
Kontakteeruge otsekohe oma arstiga, kui te arvate, et teil on tekkinud ülitundlikkusreaktsioon Ziagen’i suhtes. Märkige siia oma arsti kontaktandmed:
Doktor: .......................……………… Tel: ...................……………………………………………..
Kui te ei saa arstiga ühendust, pöörduge koheselt lähimasse haiglasse.
Lisaküsimuste tekkimisel Ziagen’i kohta kontakteeruge….Tel …………… (siia märkida firma kohalik nimi ja telefoninumber).