Zolpidem sandoz 10 mg – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zolpidem Sandoz 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg zolpideemtartraati, mis vastab 8,03 mg zolpideemile. INN. Zolpidemum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 55 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid.

Valged piklikud kaksikkumerad poolitusjoonega tabletid. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel, kui unetus tekitab töövõimetust või põhjustab patsiendil väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab olema võimalikult lühiajaline. Tavaliselt kestab ravi mõnest päevast kahe nädalani ning võib kesta maksimaalselt koos annuse vähendamisega kuni neli nädalat. Annuse vähendamist tuleb individuaalselt kohandada. Maksimaalset soovitatud ravi kestust ei tohi ületada ilma patsiendi seisundit uuesti hindamata, sest kuritarvitamise ja sõltuvuse risk suurenevad koos ravi kestusega (vt lõik 4.4).

Annustamine

Täiskasvanud Ravim tuleb manustada korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti võtta. Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanuile on 10 mg, mis tuleb võtta vahetult enne magamaminekut. Ravim tuleb võtta korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada. Kasutada tuleks zolpideemi väikseimat toimivat annust, ööpäevane annus kokku ei tohi ületada 10 mg.

Eakad Eakatele või halvas üldseisundis patsientidele, kes võivad olla zolpideemi toimetele eriti tundlikud on soovitatav annus 5 mg. Ööpäevane annus selles patsiendirühmas ei tohi ületada 10 mg.

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkuse korral on zolpideemi kliirens ja metabolism aeglustunud, mistõttu neil patsientidel on soovitatav alustada annusega 5 mg. Annust võib suurendada kuni 10 mg-ni ainult juhul, kui kliiniline vastus ravile on ebapiisav ning ravimit talutakse hästi. Raske maksapuudulikkuse korral ei tohi zolpideemi kasutada (vt lõik 4.3). Krooniline hingamispuudulikkus Kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidel on soovitatav kasutada väiksemat annust (vt lõik 4.4).

Maksimaalne ööpäevane annus kõikidele patsiendirühmadele on 10 mg.

Lapsed Zolpideemi ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, sest zolpideemi ohutus ja efektiivsus selles vanuserühmas ei ole tõestatud. Andmed platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest on esitatud lõigus 5.1.

Manustamisviis Ravimit tuleb manustada koos vedelikuga vahetult enne magamaminekut.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Uneapnoe sündroom.
• Raske maksapuudulikkus.
• Myasthenia gravis.
• Äge ja/või raske hingamispuudulikkus.
• Patsiendid, kellel on varem esinenud uneaegseid käitumishäireid pärast zolpideemi võtmist (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hingamispuudulikkus Kuna uinutid võivad pärssida hingamiskeskust, tuleb zolpideemi määramisel olla ettevaatlik hingamisfunktsiooni häiretega patsientidel (vt lõik 4.2).

Maksapuudulikkus Maksapuudulikkusega patsientidel tuleb järgida lõigus 4.2 antud annustamissoovitusi.

Zolpideem on entsefalopaatia riski tõttu vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3 ja lõik 4.8). Üldised Vähimalgi võimalusel tuleb unetuse põhjus välja selgitada. Enne uinuti ordineerimist tuleb ravida unetust põhjustavaid faktoreid. Kui 7…14-päevase ravikuuri järel ei ole tekkinud unetuse remissiooni, võib see osutada primaarse psühhiaatrilise või somaatilise häire olemasolule, mis tuleb välja selgitada.

Eakad ja nõrgestatud patsiendid Eakatel ja nõrgestatud patsientidel tuleb järgida lõigus 4.2 antud annustamissoovitusi. Suurema kukkumise riski tõttu eakatel tuleb olla ettevaatlik, eriti kui nad tõusevad öösel üles.

Rasked vigastused Zolpideemi kasutamine võib põhjustada kukkumisi ja selle tagajärjel raskeid vigastusi.

Psühhootiline haigus Uinuteid nagu zolpideem ei soovitata psühhootilise haiguse esmaseks raviks.

Opioidide samaaegse kasutamisega kaasnevad riskid

Zolpideemi ja opioidide samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Seetõttu tohib opioide määrata samal ajal koos rahustitega (nagu bensodiasepiinid või nendelaadsed ained nagu zolpideem) ainult patsientidele, kellel teised raviviisid ei ole võimalikud. Kui otsustatakse määrata zolpideemi koos opioididega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike (vt ka üldiseid annustamissoovitusi lõik 4.2). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja liigse sedtasiooni nähtude ja sümptomite tekke suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende lähedasi nendest sümptomitest (vt lõik 4.5). Suitsidaalsus ja depressioon Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud bensodiasepiinide või teiste uinutitega, muuhulgas zolpideem, ravitud depressiooniga või depressioonita patsientidel suurenenud enesetappude ja enesetapukatsete esinemissagedust. Põhjuslikku seost ei ole välja selgitatud. Vaatamata sellele, et olulisi kliinilisi, farmakokineetilisi ega farmakodünaamilisi koostoimeid selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRTI) ei ole täheldatud (vt lõik 4.5), tuleb zolpideemi kasutada ettevaatusega depressiooni sümptomaatikaga patsientidel, sest võivad tekkida suitsiidimõtted. Tahtliku üleannustamise vältimiseks tuleb sellistele patsientidele korraga kätte anda võimalikult väike kogus ravimit. Zolpideemi kasutamise ajal võib avalduda olemasolev depressioon. Unetus võib olla depressiooni sümptom ja seetõttu tuleb patsienti unetuse püsimise korral uuesti hinnata. Sarnaselt teiste sedatiivsete/hüpnootiliste ainetega ei tohi ka zolpideemi kasutada, kui kaasuvat depressiooni või depressiooniga seotud ärevust ei ole adekvaatselt ravitud (neil patsientidel võivad tekkida suitsiidimõtted).

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired Zolpideemil nagu ka teistel uinutitel on kesknärvisüsteemi (KNS) pärssiv toime. Järgmisel päeval tekkivate psühhomotoorsete häirete, sealhulgas autojuhtimisvõime halvenemise, risk suureneb, kui zolpideemi:

• võetakse vähem kui 8 tundi enne tegevusi, mis vajavad vaimset erksust (vt lõik 4.7);
• võetakse soovitatavast annusest rohkem;
• manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega, mis suurendavad zolpideemi sisaldust veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste ainetega (vt lõik 4.5).

Zolpideem tuleb manustada korraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal öösel uuesti võtta. Amneesia

Bensodiasepiinid ja nendesarnased ained võivad esile kutsuda anterograadset amneesiatSelle riski vähendamiseks peavad patsiendid saama 8 tundi katkematult magada (vt lõik 4.8). Somnambulism ja sellega seotud käitumine Teatatud on unes käimist ja muud sarnast käitumist, nt unes sõiduki juhtimine, toidu valmistamine ja söömine, telefoniga rääkimine, seksuaalvahekord koos mittemäletamisega patsientidel, kes võtsid zolpideemi ja ei olnud täielikult ärkvel. Need kõrvaltoimed võivad tekkida pärast zolpideemi esmakordset või mis tahes järgnevat võtmist. Ravi tuleb kohe lõpetada, kui patsiendil tekib uneaegne käitumishäire, sest see on ohtlik patsiendile endale ja teistele isikutele (vt lõik 4.3). Alkoholi ja teiste KNS-i depressantide kasutamine koos zolpideemiga suurendab sellise käitumise riski, samuti ka zolpideemi kasutamine annustes, mis ületavad maksimaalset soovitatavat annust.

Psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid Teadaolevalt võivad uinutite, k.a zolpideemi kasutamisel tekkida ka teised psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid, nagu rahutus, unetuse süvenemine, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoos, ebatavalised käitumishäired ja muud käitumuslikud kõrvaltoimed. Kui midagi sellist peaks ilmnema, tuleb preparaadi kasutamine katkestada. Nende reaktsioonide esinemise tõenäosus on suurem eakatel patsientidel.

Tolerantsus

Rahustite ja uinutite, k.a zolpideemi korduval kasutamisel mõne nädala vältel võib ravimi uinutav toime nõrgeneda. Kuni 4-nädalase ravi ajal zolpideemiga ei ole seni ilmnenud väljendunud tolerantsust. Sõltuvus Zolpideemi kasutamine võib põhjustada kuritarvitamise ja/või füüsilise ning psühholoogilise sõltuvuse teket. Sõltuvuse risk suureneb annuse kasvades ja ravi kestuse pikenedes. Kuritarvitamise ja sõltuvuse risk on suurem patsientidel, kellel on anamneesis psühhiaatrilised häired ja/või alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine või sõltuvus. Zolpideemi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kuritarvitavad alkoholi või narkootikume või on nendest sõltuvuses. Kui tekib füüsiline sõltuvus, kaasnevad ravi järsul lõpetamisega ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalud, lihasevalu, ülemäärane ärevus, pinge, rahutus, segasus ja ärritatavus. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimus ja surisemistunne jäsemetes, ülitundlikkus valguse, helide ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised krambihood. Lühikese toimeajaga rahustite/uinutite, näiteks zolpideemi kasutamisel võivad võõrutusnähud ilmneda annustamisintervalli jooksul.

Patsiendid alkoholi, uimastite ja/või ravimite kuritarvitamise anamneesiga Zolpideemi tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

Tagasilöögifenomenina tekkiv unetus Uinutitega ravi katkestamisel võib tekkida mööduv sündroom, mille korral sümptomid, mille tõttu alustati ravi rahusti/uinutiga, korduvad uuesti ja tugevamatena. Sellega võivad kaasneda teised kõrvaltoimed, sh meeleolumuutused, ärevus ja rahutus. Kuna ärajätu-/tagasilööginähtude risk tekib suurema tõenäosusega ravi järsul lõpetamisel, on soovitatav annust järk-järgult vähendada. Patsiente peab teavitama tagasilöögifenomeni võimalusest, et vähendada ärevuse teket selliste sümptomite ilmnemisel.

Pika QT sündroomiga patsiendid In vitro südame elektrofüsioloogiline uuring näitas, et eksperimentaalsetes tingimustes kasutades zolpideemi suures kontsentratsioonis ja pluripotentseid tüvitakke, võib zolpideem vähendada hERG-ga seotud kaaliumivoolu. Võimalikud tagajärjed kaasasündinud pika QT sündroomiga patsientidele ei ole teada. Ettevaatusabinõuna tuleb kaasasündinud pika QT sündroomiga patsientidel hoolikalt kaaluda zolpideemi kasu/riski suhet. Ravi kestus

Ravi kestus peaks olema võimalikult lühike (vt 4.2) ning ei tohi ületada 4 nädalat koos annuse vähendamise perioodiga. Seda kestust ei tohi pikendada ilma patsiendi seisundi uue hindamiseta. Patsienti tuleb ravi alustamisel teavitada, et ravi on lühiajaline ja annuse vähendamine toimub järk- järgult. Zolpidem Sandoz sisaldab laktoosi ja naatriumi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, st on põhimõtteliselt naatriumivaba.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alkohol Ei soovitata samaaegset alkoholi tarvitamist. Ravimi tarvitamisel kombinatsioonis alkoholiga võib sedatiivne toime tugevneda. See mõjutab autojuhtimise või liikuvate masinate käsitsemise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega (KNS)

Samaaegsel kasutamisel antipsühhootikumide (neuroleptikumid), uinutite, anksiolüütikumide/rahustite, antidepressantide, narkootiliste valuvaigistite, epilepsiaravimite, anesteetikumide ja rahustavate antihistamiinidega võib suureneda depressiivne toime kesknärvisüsteemile. Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada uimasust ja süvendada järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, sealhulgas autojuhtimise võime halvenemist (vt lõik 4.4 ja lõik 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest patsientidel, kes kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega (bupropiooni, desipramiini, fluoksetiini, sertraliini ja venlafaksiiniga). Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi sisaldus veres suureneda ja nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Narkootiliste valuvaigistite kasutamisel võib tekkida eufooria, mis viib psühholoogilise sõltuvuse riski suurenemiseni. Opioidid Samaaegne sedatiivsete ravimite nagu bensodiasepiinid või sarnaste ravimite nagu zolpideem kasutamine koos opioididega suurendab aditiivse KNS-i pärssiva toime tõttu ülemäärase sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski. Samaaegsel kasutamisel tuleb piirata kasutatavat annust ja ravi kestust (vt lõik 4.4).

CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad Ühendid, mis inhibeerivad tsütokroom P450 (asooli tüüpi seenevastased ravimid, makroliid- antibiootikumid, greibimahl), võivad tugevdada selliste uinutite nagu zolpideem toimet. Zolpideemtartraati metaboliseeritakse mitmete maksa tsütokroom P450 ensüümide kaudu, peamisteks ensüümideks on CYP3A4 ja CYP1A2. CYP3A4 indutseerijad, nagu rifampitsiin ja naistepuna, suurendavad zolpideemi metabolismi, põhjustades seeläbi zolpideemi plasmakontsentratsiooni ja toime vähenemist. Samaaegne kasutamine nende ravimitega ei ole soovitatav. Koosmanustamisel naistepunaga vähenes zolpideemi keskmine Cmax ja AUC vastavalt 33,7% ja 30% võrreldes zolpideemi manustamisel ainuravimina. Tsütokroom P450 inhibeerijad (seenevastased asoolid, makroliidantibiootikumid, greibimahl) võivad tugevdada uinutite nagu zolpideemi toimet. Zolpideemi manustamine koos itrakonasooliga (CYP3A4 inhibiitor) ei mõjutanud märkimisväärselt zolpideemi farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Selle tulemuse kliiniline tähtsus ei ole teada. Zolpideemi samaaegsel manustamisel koos tugeva CYP3A4 inhibiitori, ketokonasooliga (200 mg kaks korda ööpäevas) pikenes zolpideemi eritumise poolväärtusaeg, suurenes kogu AUC ja vähenes suukaudne kliirens võrreldes zolpideemi ja platseebo manustamisega. Zolpideemi kogu AUC suurenes koos ketokonasooliga manustamisel 1,83 korda võrreldes ainult zolpideemi manustamisega. Zolpideemi annuse kohandamine ei ole vajalik, kuid patsiente tuleb hoiatada, et zolpideemi kasutamisel koos ketokonasooliga võib sedatiivne toime tugevneda. Samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga võib suurendada zolpideemi sisaldust veres ja samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Teised ravimid Zolpideemi manustamisel koos ranitidiiniga olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei täheldatud. Samaaegsel manustamisel koos lihasrelaksantidega võib lihaseid lõõgastav toime tugevneda, eriti vanemaealistel patsientidel ja suuremate annuste kasutamisel (kukkumise risk).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zolpideemi ei soovitata raseduse ajal kasutada. Loomkatsed ei ole näidanud otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivtoksilisusele. Zolpideem läbib platsentaarbarjääri. Kohortuuringutest saadud ulatuslikud andmed rasedatel (enam kui 1000 rasedal) ei ole näidanud väärarendite teket bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel raseduse esimesel trimestril. Siiski on teatud juhtkontrolluuringutes teatatud huule- ja suulaelõhe esinemissageduse suurenemisest seoses bensodiasepiinide kasutamisega raseduse ajal.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel raseduse teisel ja/või kolmandal trimestril on teatatud loote liigutuste vähenemisest ja südame löögisageduse muutustest. Zolpideemi kasutamist raseduse hilises faasis või sünnituseperioodil on seostatud farmakoloogiliste toimetega vastsündinule: hüpotermia, lihastoonuse vähenemine, „lõdva imiku sündroom” ja hingamisdepressioon. Teatatud on vastsündinu raskkujulise hingamisdepressiooni juhtudest. Kui ravimit määratakse fertiilses eas naisele, tuleb teda informeerida arstiga konsulteerimise vajalikkusest ravi katkestamise küsimuses, kui ta kavatseb rasestuda või arvab, et rasestumine on juba toimunud. Vastsündinutel, kelle emad võtsid raseduse hilises järgus pidevalt uinuteid, võib olla tekkinud füüsiline sõltuvus ja neil võib sünnijärgsel perioodil esineda ärajätunähtusid. Imetamine Zolpideemi väikesed kogused imenduvad rinnapiima. Seega ei soovitata imetavatel emadel zolpideemi kasutamist, kuna selle toimeid imikule ei ole uuritud.

Fertiilsus Andmed zolpideemi toime kohta fertiilsusele puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Zolpidem Sandoz 10 mg-l on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Sõidukijuhte ja masinate käsitsejaid tuleb hoiatada, et nagu teistegi uinutite puhul, võib ravijärgsel hommikul tekkida uimasuse, reageerimisaja pikenemise, pearingluse, unisuse, ähmase/kahelinägemise ja vähenenud erksuse ning autojuhtimisvõime halvenemise oht (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks on soovitatav jätta zolpideemi võtmisest vähemalt 8 tunni pikkune puhkeaeg autojuhtimise, masinate kasutamise ja kõrgustes töötamiseni. Autojuhtimisvõime halvenemist ja „unes autojuhtimist“ on esinenud ka zolpideemi raviannuste kasutamisel. Riski selliselt käituda suurendab ka zolpideemi manustamine samaaegselt alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb manitseda mitte kasutama zolpideemi võtmise ajal alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Zolpideemi kasutamisega seotud kõrvaltoimete, eriti kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete, esinemine sõltub manustatud annusest. Nagu soovitatud tuleb zolpideemi manustada vahetult enne magamaminekut või voodis, et vähendada kõrvaltoimete esinemist. Kõrvaltoimete oht on suurem eakatel patsientidel.

Infektsioonid ja infestatsioonid Sage: ülemiste hingamisteede infektsioon, alumiste hingemisteede infektsioon.

Immuunsüsteemi häired Teadmata: angioneurootiline turse (Quincke ödeem).

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: söömishäired.

Psühhiaatrilised häired

Sage: hallutsinatsioonid, agitatsioon, luupainajad, depressioon (vt lõik 4.4). Aeg-ajalt: segasusseisund, ärrituvus, rahutus, agressiivsus, somnambulism, uneaegsed käitumishäired (vt lõik 4.4 „Somnambulism ja sellega seotud käitumine“), eufooria. Harv: libiido häired. Väga harv: meelepetted, sõltuvus (ravi lõppedes võivad esineda ärajätusümptomid või tagasilöögi fenomen). Teadmata: viha, psühhoos, käitumishäired. Enamik neist psühhiaatrilistest häiretest on seotud „paradoksaalsete” reaktsioonidega.

Närvisüsteemi häired Sage: unisus, peavalu, uimasus, võimendunud unetus, kognitiivsed häired nagu anterograadne amneesia (amnestilise efektiga võib kaasneda kohatu käitumine). Aeg-ajalt: paresteesia, treemor, tähelepanuhäired, kõnehäired. Teadmata: teadvuse hämardumine.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: diploopia, nägemise ähmastumine. Harv: nägemiskahjustus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: respiratoorne depressioon (vt lõik 4.4 „Hingamispuudulikkus“).

Seedetrakti häired Sage: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine. Harv: hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segatüüpi maksakahjustus (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: lööve, sügelus, liighigistamine. Harv: nõgestõbi.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage: seljavalu. Aeg-ajalt: liigesevalu, lihasvalu, lihasspasmid, kaelavalu, lihasnõrkus. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: väsimus. Harv: kõndimishäired, kukkumine (enam eakatel patsientidel ning kui zolpideemi ei võetud manustamisjuhistele vastavalt) (vt lõik 4.4). Teadmata: ravimiga harjumine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Mürgistuse korral uinutite/sedatiivse toimega ravimitega tekib enamasti erinevas astmes kesknärvisüsteemi depressioon, sõltudes manustatud annusest. Kergematel juhtudel on sümptomiteks unisus, letargia ja segasusseisund, raskematel juhtudel võib tekkida teadvuskaotus, tsentraalne hingamis- ja tsirkulatoorne depressioon ning kooma. Lisaks võivad esineda nägemis- ja kõnehäired, düstoonia, ataksia ja lihasnõrkus ning „paradoksaalsed” reaktsioonid (rahutus, hallutsinatsioonid).

Zolpideemi üleannustamise korral koos või ilma kesknärvisüsteemi depressantideta (sh alkohol), on kirjeldatud teadvushäireid kuni koomani ja muid tõsiseid sümptomeid, sealhulgas letaalset lõpet. Ravi Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav. Kergete mürgistusnähtudega patsiendid peavad välja magama koos hingamise ja vereringe jälgimisega. Rasketel juhtudel võivad olla vajalikud lisameetmed (maoloputus, aktiivsöe manustamine, vereringe stabiliseerimine, intensiivne jälgimine). Vajaduse korral tuleb manustada intravenoosselt vedelikke. Erutuse esinemisel tuleb vältida rahustite kasutamist. Raskete sümptomite täheldamisel võib kaaluda flumaseniili kasutamist, kuid tuleb arvestada, et flumaseniili kasutamine võib soodustada neuroloogiliste sümptomite (krambid) teket. Mis tahes ravimi üleannustamise korral tuleb meeles pidada, et manustati võib-olla mitut ravimit. Zolpideem ei ole dialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained. ATC-kood: N05CF02

Zolpideem on imidasopüridiin, bensodiasepiinisarnane uinuti. Eksperimentaalsetes uuringutes tõestati, et tema sedatiivsed toimed avalduvad väiksematel annustel kui antikonvulsiivsed, müorelakseerivad või anksiolüütilised toimed. Need toimed on seotud spetsiifilise agonistliku toimega tsentraalsetel retseptoritel, mis kuuluvad │”GABA-ω (BZ1 & BZ2) makromolekulaarsete retseptorite” kompleksi, moduleerides nende retseptorite kaudu kloriidiooni kanali avanemist. Zolpideem toimib eeskätt ω- retseptorite (BZ1) alatüüpidele. Selle kliiniline tähtsus ei ole teada. Randomiseeritud uuringutest on saadud veenvaid andmeid vaid 10 mg zolpideemi efektiivsuse kohta. Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel esines mööduv unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5 mg zolpideemi 3 minutit.

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel esines krooniline unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg zolpideemi 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka väiksem annus, 5 mg. Lapsed Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuring 201-l tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häirega (ADHD) seotud unetusega lapsel vanuses 6...17 aastat ei tõestanud zolpideemi annuse 0,25 mg/kg ööpäevas (maksimaalne annus 10 mg ööpäevas) efektiivsust võrreldes platseeboga. Võrreldes platseeboga olid zolpideemiga kõige sagedamini seotud kõrvaltoimed psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired, sealhulgas peapööritus (vastavalt 23,5% vs. 1,5%), peavalu (12,5% vs. 9,2%) ja hallutsinatsioonid (7,4% vs. 0%); vt lõik 4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zolpideemile on omane nii kiire imendumine kui ka uinutava toime kiire algus. Peroraalse manustamise järel on biosaadavus 70%. See näitab lineaarset kineetikat terapeutilise annuse piires. Terapeutiline plasmasisaldus on 80…200 ng/ml. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse 0,5…3 tundi pärast manustamist.

Jaotumine Jaotusruumala täiskasvanuil on 0,54 l/kg ning eakatel see väheneb kuni 0,34 l/kg. Valguseonduvus ulatub kuni 92%-ni. Esmase maksapassaaži metabolism ulatub ligikaudu kuni 35%- ni. On ilmnenud, et zolpideemi korduv manustamine ei muuda valguseonduvust, mis näitab, et zolpideem ja tema metaboliidid ei konkureeri seondumiskohtadel. Keskmine plasma poolväärusaeg on 2,4 tundi ja toime kestus on umbes 6 tundi. Eritumine Kõik metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ja erituvad uriini (56%) ning roojaga (37%). Neerupuudulikkusega patsientidel (hoolimata dialüüsist) on täheldatud mõõdukat kliirensi vähenemist. Teised farmakokineetilised parameetrid ei muutunud. Kliinilised uuringud on näidanud, et zolpideem ei ole dialüüsitav.

Biosaadavus Maksapuudulikkusega patsientidel on zolpideemi biosaadavus suurenenud. Kliirens on vähenenud ja eritumise poolväärtusaeg pikenenud (ligikaudu 10 tundi).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilisi toimeid on vaadeldud ainult selliste annustega, mis ületavad tunduvalt maksimaalseid terapeutilisi annuseid inimesel, ning seetõttu on neil kliinilises praktikas vähe tähtsust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Magneesiumstearaat Mikrokristalliline tselluloos Laktoosmonohüdraat Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Suktsiinhape

Tableti kate Laktoosmonohüdraat Makrogool 4000 Hüpromelloos Titaandioksiid (värvaine E 171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud polüvinüülkloriid/alumiiniumblisterlehtedesse, mis paiknevad pappkarbis.

Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 98 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

426603

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 5.12.2003 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2021