Zolpidem auxilia – Ravimi omaduste kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zolpidem Auxilia 5 mg suus dispergeeruvad tabletid Zolpidem Auxilia 10 mg suus dispergeeruvad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Zolpidem Auxilia 5 mg suus dispergeeruvad tabletid Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 5 mg zolpideemtartraati.

Zolpidem Auxilia 10 mg suus dispergeeruvad tabletid Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 10 mg zolpideemtartraati. INN. Zolpidemum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) Üks 5 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab: 30 mg laktoosi (monohüdraadina), mis vastab 28,5 mg laktoosile 2,50 mg aspartaami (E951) 0,0000135 mg ammooniumsulfitkaramelli (E150d) 0,0005 mg bensüülalkoholi

Üks 10 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab: 60 mg laktoosi (monohüdraadina), mis vastab 57 mg laktoosile 5,00 mg aspartaami (E951) 0,000027 mg ammooniumsulfitkaramelli (E150d) 0,0010 mg bensüülalkoholi

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suus dispergeeruv tablett.

Zolpidem Auxilia 5 mg suus dispergeeruvad tabletid Valged või tuhmvalged, ümmargused, lamedad, kaldservadega mustsõstramaitselised tabletid, mille ühele küljele on surutrükitud “5“ ja teine külg on sile, läbimõõt 7 mm ja paksus 3 mm.

Zolpidem Auxilia 10 mg suus dispergeeruvad tabletid Valged või tuhmvalged, ümmargused, lamedad, kaldservadega mustsõstramaitselised tabletid, mille ühele küljele on surutrükitud “10“ ja teine külg on sile, läbimõõt 10 mm ja paksus 3 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Unetuse lühiajaline ravi täiskasvanutel, kui unetus tekitab töövõimetust või põhjustab patsiendil väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on 10 mg, mis tuleb võtta vahetult enne magamaminekut. Kasutada tuleb zolpideemi väikseimat efektiivset ööpäevast annust, mis ei tohi ületada 10 mg. Ravi kestus peab tavaliselt varieeruma mõnest päevast kuni kahe nädalani, maksimaalselt nelja nädalani, sealhulgas ravi lõpetamine, kui see on kliiniliselt asjakohane. Maksimaalset soovitatud ravi kestust ei tohi ületada ilma patsiendi seisundit uuesti hindamata, sest kuritarvitamise ja sõltuvuse risk suurenevad koos ravi kestusega (vt lõik 4.4). Zolpideemi toime saabub kiiresti ning seetõttu manustatakse ravimit vahetult enne magamaminekut või voodis.

Ravim tuleb võtta korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada.

Nagu kõigi uinutite puhul, ei ole pikaajaline kasutamine soovitatav ja ravikuur ei tohi ületada nelja nädalat.

Erirühmad

Eakad Eakad või nõrgestatud organismiga patsiendid võivad olla ravimi suhtes tundlikumad, neile patsientidele on soovitatav annus 5 mg. Ööpäevane annus sellel patsientide grupil ei tohi ületada 10 mg. Lapsed Zolpideemi ei soovitata kasutada alla 18 aasta vanustel lastel ja noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid kasutamist selles vanuserühmas. Platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest saadud olemasolevad andmed on esitatud lõigus 5.1.

Maksakahjustus Kuna maksakahjustuse korral on zolpideemi kliirens ja metabolism vähenenud, tuleb nende patsientide annustamist alustada 5 mg-st, kusjuures eriti ettevaatlik tuleb olla eakate patsientide puhul. Täiskasvanutel (alla 65-aastased) võib annust suurendada 10 mg-ni ainult juhul, kui kliiniline vastus on ebapiisav ja ravim on hästi talutav.

Manustamisviis Suukaudne. Tabletti tuleb võtta ühekordselt ja seda ei tohi sama öö jooksul uuesti manustada.

Suus dispergeeruv tablett tuleb asetada keelele ja seda tuleb imeda, mitte närida, kuni täieliku lagunemiseni. Saadud suspensioon tuleb alla neelata koos süljega. Suus dispergeeruvat tabletti võib võtta koos veega või ilma veeta.

4.3 Vastunäidustused

• ülitundlikkus zolpideem või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes;
• uneapnoe sündroom;
• Myasthenia gravis;
• äge ja/või raske hingamispuudulikkus;
• raske maksapuudulikkus;
• alla 18 aasta vanused lapsed ja noorukid;
• psühhootiline haigus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne uinuti määramist tuleb võimaluse korral kindlaks teha unetuse põhjus ja ravida selle aluseks olevaid tegureid. Kui unetus ei taandu pärast 7...14-päevast ravi, võib see viidata esmase psühhiaatrilise või somaatilise häire esinemisele ning patsienti tuleb vastavalt regulaarselt ja hoolikalt uuesti uurida/nõustada.

Ravi kestus Ravi kestus peab olema võimalikult lühike (vt lõik 4.2), kuid ei tohi ületada 4 nädalat, sealhulgas ravi lõpetamise aeg. Seda perioodi ei tohi pikendada ilma olukorra ümberhindamiseta. Ravi alustamisel tuleb teavitada patsienti sellest, et ravi kestus on piiratud.

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired Sarnaselt teistele sedatiivsete/hüpnootiliste ravimitega on ka zolpideemil kesknärvisüsteemi pärssiv toime. Järgmise päeva psühhomotoorsete häirete, sealhulgas autojuhtimise võime halvenemise risk on suurenenud, kui:

• zolpideemi võetakse vähem kui 8 tunni jooksul enne vaimset valvsust nõudvate tegevuste

sooritamist (vt lõik 4.7);

• võetakse soovitatavast suuremas annuses;
• zolpideemi manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega,

mis suurendavad zolpideemi sisaldust veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste ainetega (vt lõik 4.5). Zolpideemi tuleb võtta ühekordselt vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi sama öö jooksul uuesti manustada.

Lapsed Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. 8-nädalases uuringus lastega (vanuses 6…17 aastat), kelle unetus oli seotud tähelepanuhäire/hüperaktiivsusega, olid zolpideemi sagedaseimad kõrvaltoimed platseeboga võrreldes psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired ning hõlmasid uimasust (23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioone (7,4% vs 0%; vt lõik 4.2).

Hingamispuudulikkus Kuna uinutitel on võime pärssida hingamist, tuleb järgida ettevaatusabinõusid, kui zolpideemi määratakse patsientidele, kelle hingamisfunktsioon on kahjustatud.

Maksapuudulikkus Zolpideemi ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientide raviks, kuna need võivad esile kutsuda entsefalopaatiat. (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).

Eakad: Peavad saama väiksema annuse: vt soovitatud annust (lõik 4.2).

Müorelakseeriva toime tõttu on oht kukkuda ja sellest tulenevalt tekib risk reieluu kaela murdude tekkeks, eriti eakatel patsientidel öösel tõustes. Neerupuudulikkusega patsiendid (vt lõik 5.2) Kuigi annuse kohandamine ei ole vajalik, tuleb olla ettevaatlik.

Kasutamine patsientidel, kellel on varem esinenud ravimite, narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla ravimite väljakirjutamisel patsientidele, kellel on varem esinenud ravimite, narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist. Neid patsiente tuleb zolpideemi või mis tahes muu uinuti manustamisel hoolikalt jälgida, kuna neil on risk füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeks.

Opioidide kaasuva manustamisega seotud riskid Zolpideemi ja opioidide koosmanustamise tagajärjel võib tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja surm. Nende riskide tõttu on soovitatav sedatiivse toimega ravimeid nagu bensodiasepiine või sarnaseid ravimeid, nt zolpideemi, määrata vaid nendele patsientidele, kelle jaoks alternatiivsed ravimeetmed ei ole võimalikud. Kui on otsustatud määrata patsiendile zolpideemi koos opioididega, tuleb kasutada väikseimat toimivat annust ning ravi peab olema võimalikult lühike (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõigus 4.2). Patsienti tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni sümptomite osas. On tungivalt soovitatav teavitada patsiente ning nende lähedasi nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).

Psühhootiline haigus Psühhootiliste haiguste esmaseks raviks ei ole soovitatav kasutada sellist uinutit nagu zolpideem. Kasutamine depressiooni korral Vaatamata sellele, et asjakohaseid kliinilisi, farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi koostoimeid SSRI- ga ei ole näidatud, ja nagu ka teiste rahustite/uinutite puhul, tuleb zolpideemi manustada ettevaatlikult patsientidele, kellel esinevad depressiooni sümptomid. Võib esineda enesetapukatse, seetõttu tuleb nendele patsientidele manustada võimalikult väike kogus zolpideemi, et vältida patsiendi tahtlikku üleannustamist. Eelnev depressioon võib zolpideemi kasutamise ajal paljastuda. Kuna unetus võib olla depressiooni sümptom, tuleb patsienti uuesti hinnata, kui unetus püsib. Allpool on kirjeldatud üldist teavet bensodiasepiinide ja teiste uinutite manustamise järgsete mõjude kohta, mida raviarst peaks arvesse võtma.

Tolerantsus Lühitoimeliste bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete, nagu zolpideem, uinutava toime mõningane efektiivsuse vähenemine võib tekkida pärast korduvat kasutamist mõne nädala jooksul.

Sõltuvus Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete, nagu zolpideemi, kasutamine võib põhjustada füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse tekkimist. Sõltuvuse risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega; see on suurem ka patsientidel, kellel on varem esinenud psühhiaatrilisi häireid ja/või alkoholi või narkootikumide kuritarvitamist. Zolpideemi tuleb kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kellel on või on varem olnud alkoholi, narkootiliste ainete või ravimite kuritarvitamine või sõltuvus. Need patsiendid peavad uinutite saamisel olema hoolika järelevalve all. Kui on tekkinud füüsiline sõltuvus, kaasnevad ravi järsul lõpetamisel võõrutusnähud. Need võivad olla pea- või lihasevalu, äärmuslik ärevus ja pinge, rahutus, segasus ja ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: reaalsustaju häired, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja kipitustunne, ülitundlikkus valguse, müra ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epileptilised hood.

Tagasilöögi unetus Uinutitega ravi lõpetamisel tekkida võiv mööduv sündroom, mille korral rahustite ja uinutitega ravi alustamist tinginud sümptomid ilmnevad uuesti tugevamal kujul. Sellega võivad kaasneda muud reaktsioonid, sealhulgas meeleolu muutused, ärevus ja rahutus. Oluline on, et patsient oleks teadlik tagasilöögifenomeni võimalikkusest, vähendades seeläbi ärevust selliste sümptomite pärast, kui need peaksid tekkima ravimi kasutamise lõpetamisel. Kuna on näidatud, et võõrutusnähtude või tagasilöögi oht on suurem pärast ravi järsku lõpetamist, soovitatakse annust vähendada järk-järgult, kui see on kliiniliselt asjakohane. On märke, et bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete puhul, mille toime kestus on lühike, võivad võõrutusnähtused ilmneda juba annustamisintervalli jooksul, eriti kui annus on suur.

Amneesia Bensodiasepiinid või bensodiasepiinisarnased ained, nagu zolpideem, võivad põhjustada anterograadset amneesiat. See seisund tekib kõige sagedamini mitu tundi pärast ravimi võtmist. Riski vähendamiseks peavad patsiendid tagama, et nad saavad 8-tunnise katkematu une (vt lõik 4.8).

Suitsidaalsus ja depressioon Mitmed epidemioloogilised uuringud on näidanud suitsiidide ja suitsiidikatsete esinemissageduse suurenemist nii depressiooniga kui depressioonita patsientidel, keda on ravitud bensodiasepiinide ja muude uinutitega, sh zolpideem. Põhjuslikku seost ei ole tuvastatud.

Kuigi kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ega farmakodünaamilisi koostoimeid SSRI-dega (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) ei ole täheldatud, peab zolpideemi sarnaselt teiste rahustite ja uinutitega, kasutama depressiooni sümptomitega patsientide raviks ettevaatlikult (vt lõik 4.5). Võimaliku suitsiidikalduvuse tõttu tuleb neile patsientidele teha kättesaadavaks võimalikult väike kogus zolpideemi, et vältida patsiendipoolset tahtlikku üleannustamist. Ravi ajal zolpideemiga võib avalduda eelnevalt eksisteeriv depressioon. Unetus võib olla depressiooni sümptomiks, mistõttu tuleb patsiendi seisundit unetuse jätkudes uuesti hinnata.

Muud psühhiaatrilised ja "paradoksaalsed" reaktsioonid On teada, bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisl esineb ka teisi psühhiaatrilisi ja “paradoksaalseid” reaktsioone, nagu rahutus, süvenenud unetus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, õudusunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoos, ebanormaalne käitumine ja teised käitumishäired. Kui see juhtub, tuleb ravimi kasutamine katkestada. Need reaktsioonid esinevad tõenäolisemalt eakatel inimestel.

Somnambulism ja sellega seotud käitumine Teatatud on uneaegsetest käitumishäiretest, kaasa arvatud unes kõndimine ja teised sarnased käitumised, nt unes sõidukijuhtimine, toiduvalmistamine ja söömine, telefonikõnede tegemine või seksuaalvahekorda astumine, koos sündmuse mittemäletamisega patsientidel, kes on võtnud zolpideemi ja ei olnud veel täiesti ärkvel. Need kõrvaltoimed võivad tekkida pärast zolpideemi esmakordset või mis tahes järgnevat võtmist.Alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide kasutamine koos zolpideemiga näib suurendavat sellise käitumise riski, nagu ka zolpideemi kasutamine maksimaalset soovitatud annust ületavates annustes. Lõpetage kohe ravi, kui patsiendil tekib uneaegne käitumishäire, sest see on ohtlik patsiendile endale ja teistele inimestele(vt lõik 4.3). . Rasked traumad Farmakoloogiliste omaduste tõttu võib zolpideem põhjustada uimasust ja teadvuse hägustumist, mis võib viia kukkumiste ja raskete traumadeni. Pika QT sündroomiga patsiendid In vitro südame elektrofüsioloogilises uuringus, kus kasutati zolpideemi väga suuri kontsentratsioone ja pluripotentseid tüvirakke, vähendas zolpideem hEGR seotud kaaliumi voolu. Võimalik mõju päriliku pika QT sündroomiga patsientidele on teadmata. Ettevaatusabinõuna tuleks zolpideemiga ravi kasu/riski suhet teadaoleva päriliku pika QT sündroomiga patsientidel hoolikalt kaaluda.

Abiained Aspartaami sisalduse tõttu on see ravim fenüülketonuuria korral vastunäidustatud. Aspartaam on fenüülalaniini allikas. See võib olla kahjulik patsientidele, kellel on fenüülketonuuria, mis on harvaesinev geneetiline häire, mille korral fenüülalaniini ei lammutata ja see koguneb organismi.

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, täielik laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta. See ravim sisaldab sulfiteid ja võib harva põhjustada raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi. See ravim sisaldab bensüülalkoholi. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alkohol

Samaaegne kasutamine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Rahustav toime võib suureneda, kui ravimit

kasutatakse koos alkoholiga. See mõjutab autojuhtimise või masinate kasutamise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega Samaaegsel kasutamisel antipsühhootikumide (neuroleptikumid), uinutite, anksiolüütikumide/ rahustite, antidepressantide, narkootiliste valuvaigistite, epilepsiaravimite, anesteetikumide ja rahustavate antihistamiinidega võib suureneda depressiivne toime kesknärvisüsteemile. Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada uimasust ja järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, k.a autojuhtimise võime halvenemist (vt lõik 4.4 ja lõik 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest patsientidel, kes kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega, sh bupropioon, desipramiin, fluoksetiin, sertraliin ja venlafaksiin.

Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi kontsentratsioon veres tõusta ja nende samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Narkootiliste valuvaigistite kasutamisel võib tekkida eufooria, mis viib psühholoogilise sõltuvuse riski suurenemiseni.Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (fluoksetiin, sertraliin) ja zolpideemi üheaegsel manustamisel kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi koostoimeid ei täheldatud. Opioidid

Bensodiasepiinide ja teiste sedatiivse/hüpnootilise toimega ravimite, k.a zolpideemi koosmanustamise tagajärjel võib kesknärvisüsteemi pärssivate toimete liitumise tõttu tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja surm. Samaaegse ravi korral peavad ravimite annused ja kasutamise kestus olema piiratud (vt lõik 4.4). CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad

Tsütokroomi P450 inhibeerivad ained tugevdavad zolpideemi-laadsete uinutite toimet. Zolpideem metaboliseerub maksas mitmete tsütokroom P450 ensüümide vahendusel, peamisteks ensüümideks on CYP3A4 ja CYP1A2. Zolpideemi farmakodünaamiline toime väheneb koosmanustamisel CYP3A4 indutseerijatega, nt rifampitsiin ja naistepuna. On tõendatud farmakokineetilisi koostoimeid naistepuna ja zolpideemi vahel. Võrreldes zolpideemi manustamisel ainsa ravimina, vähenesid koosmanustamisel naistepunaga zolpideemi keskmine C ja AUC vastavalt 33,7% ja 30%. Koosmanustamisel naistepunaga võib zolpideemi kontsentratsioon veres väheneda, samaaegne manustamine ei ole soovitatav. Zolpideemi manustamine koos itrakonasooliga (CYP3A4 inhibiitor) ei mõjuta oluliselt zolpideemi farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Nende tulemuste kliiniline tähendus ei ole teada. Zolpideemi koosmanustamisel CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga (200 mg kaks korda ööpäevas) pikenes zolpideemi eliminatsiooni poolväärtusaeg, suurenes kontsentratsioonikõvera alune kogupindala (AUC) ja aeglustus kliirens, võrreldes zolpideemi manustamisel koos platseeboga. Zolpideemi manustamisel koos ketokonasooliga tõusis AUC 1,83 korda, võrreldes zolpideemi manustamisega ainuravimina. Patsiente peab teavitama võimalusest, et zolpideemi koosmanustamisel ketokonasooliga võib sedatiivne toime tugevneda. Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel võib zolpideemi kontsentratsioon veres tõusta ja samaaegne manustamine ei ole soovitatav. Teised ravimid Zolpideemi manustamisel koos varfariini, digoksiini või ranitidiiniga olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei täheldatud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zolpideemi kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav.

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Zolpideem läbib platsentaarbarjääri.

Zolpideemi kohta rasedatel ei ole andmeid või on neid väga vähe. Kohortuuringutest saadud ulatuslikud

andmed rasedade naiste kohta (üle 1000 rasedusjuhu) ei ole näidanud väärarengute teket bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel raseduse esimesel trimestril. Siiski on teatud juhupõhistes kontrolliga uuringutes täheldatud huule-suulaelõhe suurenenud esinemust seoses bensodiasepiinide kasutamisega raseduse ajal.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete manustamise järgselt raseduse teisel ja/või kolmandal trimestril on kirjeldatud loote liigutuste vähenemist ja südametöö muutusi.

Kui ravim on määratud fertiilses eas naisele, tuleb teda hoiatada, et ta võtaks ühendust oma arstiga ravimi kasutamise lõpetamiseks, kui ta kavatseb rasestuda või kahtlustab, et on rase.

Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete, k.a zolpideemi manustamist raseduse lõpuosas või sünnituse ajal seostatakse vastsündinul ravimi farmakoloogilise toime tõttu järgmiste toimetega: hüpotermia, hüpotoonia, söötmisraskused (nn lõdva vastsündinu sündroom, floppy infant syndrome) ja hingamisdepressioon. Teatatud on tõsistest vastsündinu hingamisdepressiooni juhtudest.

Imikutel, kelle emad on raseduse viimases staadiumis kasutanud krooniliselt rahusteid/uinuteid, võib olla tekkinud füüsiline sõltuvus ja risk ärajäämanähtude arenguks pärast sündi. Sünnijärgselt on soovitatav imikut jälgida.

Imetamine Zolpideem eritub väikeses koguses rinnapiima. Seetõttu ei ole zolpideemi kasutamine imetavatel emadel soovitatav.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Zolpideemil on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Sõidukijuhte ja masinaoperaatoreid tuleb hoiatada, et nagu teiste uinutite puhul, võib tekkida unisuse, reaktsiooniaja pikenemise, pearingluse, unisuse, ähmase/kahelinägemise ja vähenenud tähelepanuvõime ning halvenenud sõidukijuhtimise oht ravile järgneval hommikul (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks on soovitatav zolpideemi võtmise ja autojuhtimise, masinate kasutamise ja kõrgustes töötamise vahele jätta vähemalt 8-tunnine puhkeaeg. Zolpideemi terapeutilistes annustes on esinenud autojuhtimise võime halvenemist ja selliseid käitumisviise nagu "unes juhtimine". Lisaks suurendab zolpideemi samaaegne manustamine koos alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantidega sellise käitumise riski (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks zolpideemi võtmise ajal alkoholi ega teisi psühhoaktiivseid aineid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa ja järgnevate kokkuleppeliste sageduskategooriatena: väga sage (>1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/100 kuni <1/1000), harv (≥1/1000 kuni <1/10 000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Zolpideemiga seotud kõrvaltoimete, eriti kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete teke sõltub manustatud annuse suurusest. Zolpideemi tuleb manustada vahetult enne magamaminekut või voodis, et vähendada kõrvaltoimete esinemist (vt lõik 4.2). Kõrvaltoimete oht on suurem eakatel patsientidel.

Immuunsüsteemi häired Teadmata: angioneurootiline ödeem.

Psühhiaatrilised häired Sage: hallutsinatsioon, agitatsioon, luupainajad, depressioon (vt lõik 4.4). Aeg-ajalt: segasusseisund, ärrituvus, rahutus, agressiivsus, somnambulism (vt lõik 4.4: Somnambulism ja sellega seotud käitumine), eufooria, uneaegsed käitumishäired (vt lõik 4.4).

Harv: libiido häired. Väga harv: meelepetted, sõltuvus (ravi lõppedes võivad esineda ärajätusümptomid või tagasilöögi fenomen). Teadmata: viha, käitumishäired, deliirium (vt lõik 4.4). Enamik neist psühhiaatrilistest kõrvaltoimetest on seotud paradoksaalsete reaktsioonidega, eufooriaga.

Närvisüsteemi häired Sage: somnolentsus, peavalu, uimasus, süvenev unetus, kognitiivsed häired nagu anterograadne amneesia (amnestiline toime võib olla seotud ebasobiva käitumisega). Aeg-ajalt: paresteesia, treemor, tähelepanuhäired, kõnehäired. Harv: teadvuse hämardumine.

Silma kahjustused Aeg-ajat: diploopia, nägemise hägusus. Väga harv: nägemiskahjustus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Teadmata: hingamisdepressioon (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired Sage: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine. Teadmata: hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segatüüpi maksa kahjustus (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4)

Ainevahetus- ja toitumishäired Aegajalt: söömishäire.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: lööve, sügelus, liighigistamine. Teadmata: urtikaaria. Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage: seljavalu. Aeg-ajalt: artalgia, müalgia, lihasspasmid, kaelavalu, lihasnõrkus.

Infektsioonid ja infestatsioonid Sage: ülemiste hingamisteede infektsioon, alumiste hingamisteede infektsioon.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: väsimus. Harv: kõndimishäired, kukkumine (enam eakatel patsientidel ning kui zolpideemi ei võetud manustamisjuhistele vastavalt; vt lõik 4.4). Teadmata: ravimiga harjumine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Zolpideemi üleannustamise korral üksi või koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh

alkoholiga) on teatatud teadvuse häiretest, mis ulatuvad somnolentsusest kuni koomani, ja raskematest sümptomitest, sealhulgas letaalsest lõppest.

Kergematel juhtudel on sümptomid: unisus, vaimne segadus ja letargia. Raskematel juhtudel võivad sümptomite hulka kuuluda ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon, hingamisdepressioon, teadvuse hägustumine koomani ja raskemate sümptomite, sealhulgas surmaga lõppev sümptomaatika. Ravi

Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav, võimalusel koos kohese maoloputusega. Kui maoloputusest ei ole kasu, tuleb ravimi imendumise vähendamiseks manustada aktiivsütt. Rahustava toimega ravimitest tuleb hoiduda isegi erutuse tekkimisel. Raskete nähtude korral võib kasutada flumaseniili, kuid seejuures tuleb arvestada, et flumaseniili manustamine võib põhjustada neuroloogilisi häireid (krampe). Zolpideem ei ole dialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained; ATC-kood N05CF02.

Zolpideem on imidasopüridiin, GABAA-retseptorite agonist (selektiivne oomega-1- ehk bensodiasepiin-1- retseptorite alatüübi suhtes). Võrdluseks, bensodiasepiinid seonduvad mitteselektiivselt oomega- retseptorite kõigi 3 alatüübiga. Zolpideemile iseloomuliku sedatiivse toime aluseks on kloriidaniooni kanali moduleerimine nimetatud retseptori kaudu. Toime on pöörduv bensodiasepiini antagonisti flumaseniili mõjul. Zolpideemi selektiivne seondumine oomega-1-retseptoritega seletab lihaseid lõõgastava ja krambivastase toime puudumist terapeutiliste annuste kasutamisel, võrreldes bensodiasepiinidega, mis ei ole oomega-1- retseptorite suhtes selektiivsed. Sama mehhanismiga võib ilmselt seletada ka sügava une (faasid 3 ja 4 – aeglane uni) säilimist.

Juhuslikustatud uuringud on veenvalt tõendanud zolpideemi efektiivsust annuses 10 mg. Juhuslikustatud topeltpimemeetodil platseebokontrolliga uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel oli mööduv unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseeboga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 3 minutit.

Juhuslikustatud topeltpimemeetodil platseebokontrolliga uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel oli krooniline unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseeboga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg zolpideemi vähendas magamajäämise aega 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka madalam annus, 5 mg. Lapsed Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Juhuslikustatud, platseebokontrolliga uuring 201 lapsega vanuses 6...17 aastat ei tõestanud zolpideemi (0,25 mg/kg/ööpäev) efektiivsust platseeboga võrreldes. Võrreldes platseeboga, olid zolpideemiga kõige sagedamini seotud kõrvaltoimed psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired, k.a pööritustunne (vastavalt 23,5% vs 1,5%), peavalu (12,5% vs 9,2%) ja hallutsinatsioonid (7,4% vs 0%); vt lõigud 4.2 ja 4.3.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zolpideemil on kiire imendumine kui ka kiire uinutava toime algus. Ravimi biosaadavus on 70% pärast suukaudset manustamist ja terapeutiliste annuste vahemikus on zolpideemi farmakokineetika lineaarne ega muutu korduval manustamisel. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 0,5 kuni 3 tunni

pärast.

Jaotumine Valkudega seondumine on 92,5% (±0,1%). Esmane maksapassaž on ligikaudu 35%. On näidatud, et korduv manustamine ei muuda valkudega seondumist, mis näitab, et zolpideemi ja selle metaboliitide vahel puudub konkurents seondumiskohtade pärast. Jaotusruumala on täiskasvanutel 0,54 (±0,02) l/kg ja väheneb eriti eakatel 0,34 (±0,05) l/kg.

Biotransformatsioon Kõik metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ja eemalduvad uriiniga 56% ulatuses ja väljaheitega 37% ulatuses. Zolpideem metaboliseerub mitme maksa tsütokroom P450 ensüümi kaudu, millest peamine ensüüm on CYP3A4, millele lisandub CYP1A2. Kuna CYP3A4 mängib olulist rolli zolpideemi metabolismis, tuleb arvestada võimalikke koostoimeid ravimitega, mis on CYP3A4 substraadid või indutseerijad.

Eritumine Eliminatsiooni poolväärtusaeg on lühike, keskmiselt 2,4 tundi (± 0,2 h) ja toime kestus kuni 6 tundi.

Uuringud on näidanud, et zolpideem ei ole dialüüsitav.

Erirühmad Eakatel ja maksakahjustusega isikutel on plasmakontsentratsioonid suurenenud. Neerupuudulikkusega patsientidel ( sh dialüüsi saavatel) väheneb kliirens mõõdukalt. Puudub mõju teistele farmakokineetilistele parameetritele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Võimalik risk inimesele siiski ei ole kliiniliselt piisavalt uuritud. Raseduse ajal ravimi kasutamine ei ole soovitatav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kaaliumpolakrilliin Mannitool Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos

Kolloidne veevaba ränidioksiid Aspartaam (E951) Magneesiumstearaat Mustsõstra lõhna- ja maitseaine: koosneb bensüülalkoholist, lõhna- ja maitseainetest, maisi maltodekstriinist, glütserüültriatsetaadist, trietüültsitraadist, ammooniumsulfitkaramellist (E150d)

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Säilitada originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al-Al blister Blisterfooliumi komponendid - alusfoolium: PVC-OPA-alumiinium-PVC; kattefoolium: alumiinium-PVC 5 mg: pakendi suurused 14, 20, 28, 30 ja 56 suus dispergeeruvat tabletti. 10 mg: pakendi suurused 20, 28 ja 30 suus dispergeeruvat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Auxilia Pharma OÜ Tartu mnt 44 10115 Tallinn Eesti

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1263326

9. ESIMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.07.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2026