Venlafaxin medochemie xr 150 mg - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (150mg)

ATC Kood: N06AX16
Toimeaine: venlafaksiin
Tootja: Medochemie Ltd

Artikli sisukord

VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR 150 MG
toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (150mg)


PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxin Medochemie XR 75 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxin Medochemie XR 150 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Venlafaksiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
  • Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:

  1. Mis ravim on Venlafaxin Medochemie XR ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Venlafaxin Medochemie XR võtmist
  3. Kuidas Venlafaxin Medochemie XR’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Venlafaxin Medochemie XR’i säilitada

MIS RAVIM ON VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Lisainfo

Venlafaxin Medochemie XR on antidepressant, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitoriteks (SNRI). Sellesse rühma kuuluvaid ravimeid kasutatakse depressiooni ja muude seisundite, näiteks ärevushäirete raviks. Arvatakse, et depressiooni ja/või ärevuse seisundis on inimesel serotoniini ja noradrenaliini tase ajus madalam. Antidepressantide toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid need võivad aidata tõsta ajus serotoniini ja noradrenaliini taset.

Venlafaxin Medochemie XR on depressiooniga täiskasvanutele mõeldud ravim. Venlafaxin Medochemie XR on mõeldud ravimiks ka järgmiste ärevushäiretega täiskasvanutele: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire (sotsiaalsete olukordade kartmine või vältimine) ja paanikahäire (paanikahood). Depressiooni või ärevushäirete õige ravi aitab teil paraneda. Ravita jäämisel võib teie seisund püsida ning muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

MIDA ON VAJA TEADA ENNE VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR VÕTMIST

Ärge võtke Venlafaxin Medochemie XR’d

  • kui te olete allergiline venlafaksiini või preparaadi Venlafaxin Medochemie XR mõne koostisosa suhtes;

kui te kasutate samal ajal või olete kasutanud viimase 14 päeva jooksul ravimeid, mida nimetatakse pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoriteks ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitori kasutamine koos teiste ravimite, sealhulgas preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Pärast preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamise lõpetamist peate te ootama vähemalt 7 päeva, enne kui võite kasutada mõnda monoamiinoksüdaasi inhibiitorit (vt ka lõigud „Serotoniini sündroom“ ja „Kasutamine koos teiste ravimitega“).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Venlafaxin Medochemie XR

  • kui te kasutate samaaegselt preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR ravimeid, mis võivad suurendada serotoniini sündroomi tekkimise riski (vt lõik „Kasutamine koos teiste ravimitega“);
  • kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
  • kui teil on esinenud kõrget vererõhku;
  • kui teil on esinenud probleeme südamega;
  • kui teil on esinenud krampe;
  • kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia);
  • kui teil tekib kergesti verevalumeid või verejookse (on esinenud veritsemishäireid) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad veritsemisohtu suurendada;
  • kui teie vere kolesteroolitase tõuseb;
  • kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset häiret (ülemäärane erutatus või eufooria);
  • kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxin Medochemie XR võib põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Sellisel juhul rääkige sellest arstile.

Kui mõni neist seisunditest puudutab teid, pidage enne preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamist nõu oma arstiga.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

  • kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
  • kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada kaariese tekkimise riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Preparaati Venlafaxin Medochemie XR ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Peaksite ka teadma, et alla 18-aasta vanustel patsientidel on sellesse klassi kuuluvate ravimite kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkimiseks, nt enesetapukatse, enesetapumõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib teie arst ordineerida preparaati Venlafaxin Medochemie XR ka alla 18-aasta vanustele patsientidele, kui ta leiab, et see on neile kasulik. Kui teie arst on määranud preparaati Venlafaxin Medochemie XR alla 18-aasta vanusele patsiendile, pidage selle üle arstiga uuesti nõu. Kui alla 18-aasta vanustel patsientidel tekivad või süvenevad preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamise ajal eespool nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Ka preparaadi Venlafaxin Medochemie XR ohutust kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule arengule selle pikaajalise kasutamise korral selles vanuserühmas ei ole veel tõestatud.

Võtmine koos teiste ravimitega

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada preparaati Venlafaxin Medochemie XR koos teiste ravimitega.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerimata.

  • monoamiinoksüdaasi inhibiitorid (MAOI: vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxin Medochemie XR võtmist“).
  • serotoniini sündroom: Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik seisund serotoniini sündroom (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Need ravimid on näiteks järgmised:

  • triptaanid (kasutatakse migreeni raviks);
  • depressiooniravimid, näiteks SNRI, SSRI, tritsüklilised või liitiumi sisaldavad ravimid;
  • antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks);
  • pöörduva toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitorit moklobemiidi sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks);
  • sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);
  • tramadooli (valuvaigisti) sisaldavad ravimid;
  • lihtnaistepuna (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks) sisaldavad ravimid;
  • trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks);
  • antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on asjade kuulmine, nägemine või tundmine, mida pole olemas, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus, ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniini sündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla mitu järgmiste seast: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, südametegevuse kiirenemine,

kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, diarröa, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniini sündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratud veretestidega).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniini sündroomi.

Järgmistel ravimitel võib tekkida preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR samuti koostoime ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

ketokonasooli (seenevastane aine);

haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);

metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks).

Venlafaxin Medochemie XR võtmine koos toidu ja joogiga

Preparaati Venlafaxin Medochemie XR tuleks võtta koos toiduga (vt lõik 3 „Kuidas Venlafaxin Medochemie XR’i võtta“).

Preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamisel tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Rasedus ja imetamine

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Öelge oma arstile kui te olete rase või planeerite rasestuda. Preparaati Venlafaxin Medochemie XR võite kasutada ainult pärast selle võimaliku kasulikkuse ja sellega teie sündimata lapsele kaasnevate võimalike ohtude läbiarutamist arstiga.

Teavitage kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et te kasutate Venlafaxin Medochemie XR'i. Raseduse ajal võttes võivad sellised ravimid (SSRI-d) suurendada imikutel riski tõsise seisundi

tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis muudab lapse hingamise kiireks ja naha sinakaks. Need sümptomid ilmuvad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke otsekohe oma arsti ja/või ämmaemandaga ühendust.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel esinevad sündides sellised sümptomid ning te olete mures, võtke oma ämmaemanda ja/või arstiga ühendust.

Venlafaxin Medochemie XR imendub rinnapiima. See võib imikule toimet avaldada. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või ravi preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju Venlafaxin Medochemie XR teile avaldab.

Oluline teave mõningate Venlafaxin Medochemie XR koostisainete suhtes

37,5 mg kapslid:

Kapsli kestas sisalduv abiaine ponceau 4R punane (E 124) võib põhjustada allergilisi reaktsioone. 75 mg kapslid:

Kapsli kestas sisalduv abiaine päikeseloojangukollane FCF (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

150 mg kapslid:

Kapsli kestas sisalduv abiaine päikeseloojangukollane FCF (E 110) võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Lisaks sisaldab see ravim sahharoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

KUIDAS VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR’i VÕTTA

Võtke Venlafaxin Medochemie XR’i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg päevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, depressiooni raviks vajaduse korral isegi maksimaalse annuseni 375 mg päevas. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg ) ja suurendab siis annust järk-järgult. Generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire ja paanikahäire puhul on maksimaalne annus 225 mg päevas.

Võtke preparaati Venlafaxin Medochemie XR iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Kapslid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi avada, purustada, katki närida ega lahustada.

Preparaati Venlafaxin Medochemie XR tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa- või neeruprobleemid, rääkige sellest arstile, sest teil võib osutuda vajalikuks preparaadi Venlafaxin Medochemie XR annust muuta.

Ärge lõpetage preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamist ilma arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Venlafaxin Medochemie XR võtmise“).

Kui teil on tunne, et Venlafaxin Medochemie XR toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Venlafaxin Medochemie XR’i rohkem kui ette nähtud

Pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole, kui olete võtnud preparaati Venlafaxin Medochemie XR rohkem, kui arsti poolt ette nähtud.

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisusest koomani), hägustunud nägemine, krambid ja oksendamine

Kui te unustate Venlafaxin Medochemie XR’i võtta

Kui olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke preparaadi Venlafaxin Medochemie XR suuremat päevaannust, kui arst on teile päevas määranud.

Kui te lõpetate Venlafaxin Medochemie XR võtmise

Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam preparaati Venlafaxin Medochemie XR, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetada. Preparaadi Venlafaxin Medochemie XR kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid nagu väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, halvad unenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Arst annab teile nõu, kuidas ravi preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR järk-järgult lõpetada. Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga

VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Venlafaxin Medochemie XR põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistel juhtudel katkestage Venlafaxin Medochemie XR kasutamine. Pöörduge kohe oma arsti poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

  • pitsitustunne rinnus, kähisev hingamine, neelamis või hingamisraskused;
  • näo, kõri, käte või jalgade turse;
  • närvilisus või ärevus, pearinglus, puperdamine, äkiline nahapunetus ja/või soojatunne;
  • raskekujuline nahalööve, kihelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli kihelevad);
  • serotoniini sündroomi nähud ja sümptomid, milleks võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, südame kiire löögisagedus, palavik, kiired vererõhu muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniini sündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratav vereanalüüsis).

Teised kõrvaltoimed, millest peate oma arstile rääkima, on:

  • köha, vilistav hingamine, hingeldus ja palavik;
  • must (tõrvataoline) väljaheide või vere esinemine väljaheites;
  • kollane nahk või silmad, sügelus või uriini tume värvus, mis võib viidata maksapõletikule (hepatiit);
  • südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne pulss, vererõhu tõus;
  • silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine, pupillide laienemine;
  • närviprobleemid, näiteks pearinglus, „sipelgate jooksmise” tunne, liikumishäired, krambid või krambihood;
  • psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja eufooria (ebaharilik erutus);
  • ärajätunähud (vt lõik „KUIDAS VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR VÕTTA“– „Kui te lõpetate Venlafaxin Medochemie XR võtmise“).

Ärge muretsege, kui märkate pärast preparaadi Venlafaxin Medochemie XR võtmist roojas väikesi valgeid graanuleid või teri. Venlafaxin Medochemie XR kapslites on kerakesed või väikesed valged terad, mis sisaldavad toimeainet venlafaksiini. Need kerakesed vabanevad kapslist teie seedetrakti. Seedetraktis edasi liikudes vabaneb kerakestest aeglaselt venlafaksiini. Kera kest jääb lahustumata ja väljub roojaga. Seega, kuigi te võite roojas kerakesi näha, on teie venlafaksiiniannus imendunud.

Kõrvaltoimete täielik loetelu

Väga sage (esineb rohkem kui ühel kasutajal 10-st)

  • Peavalu, suukuivus, higistamine (sealhulgas öine higistamine).
  • Iiveldus.

Sage (esineb ühel kuni 10 kasutajal 100-st)

  • Kehakaalu langus, vähenenud söögiisu, kõhukinnisus, oksendamine, suurenenud kolesteroolisisaldus.
  • Tunne, et olete enesest ja reaalsusest väljaspool; närvilisus, segasus, häirivad unenäod, unetus.
  • Treemor, suurenenud lihastoonus.
  • Torkiv tunne.
  • Vererõhu tõus, nahaõhetus, südamepekslemine.
  • Urineerimise sagenemine, raskused uriini väljutamisel.
  • Vähenenud sugutung, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (mehed), orgasmi puudumine, erektsioonihäire (impotentsus).
  • Menstruaaltsükli häired, näiteks suurenenud või ebaregulaarne veritsus.
  • Nõrkus (asteenia), pearinglus, sedatsioon, külmavärinad.
  • Nägemise ähmastumine.
  • Haigutamine.

Aeg-ajalt (esineb ühel kuni 10 kasutajal 1000-st)

  • Verevalumid, must tõrvataoline väljaheide või vere esinemine väljaheites, mis võib viidata sisemisele verejooksule.
  • Hammaste krigistamine, lihaste tahtmatud liigutused.
  • Hallutsinatsioonid.
  • Üldine naha turse, eriti näo, suu, keele, kurgupiirkonnas või kätel ja jalgadel ja/või võib esineda sügelev lööve (nõgestõbi).
  • Ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes, juuste väljalangemine, nahalööve.
  • Koordinatsiooni ja tasakaaluhäired; pearinglustunne (eriti kiirel püstitõusmisel), minestus, südame kiirenenud löögisagedus.
  • Kehakaalu suurenemine, kõhulahtisus.
  • Maitsetundlikkuse muutus.
  • Tunnete või emotsioonide puudus, agiteeritus.
  • Kohin kõrvades (tinnitus).
  • Võimetus väljutada uriini.
  • Ebanormaalne orgasm (naised).

Harv (esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000-st)

  • Rahutuse tunne või võimetus istuda või seista paigal; krambid või krambihood; ülierutatuse tunne või eufooriline meeleolu.
  • Võimetus kontrollida urineerimist.

Teadmata esinemissagedus

  • Vereliistakute vähenenud arv veres, mis võib viia verevalumite või veritsuste tekke suurenemiseni; verehäired, mis võivad viia suurenenud infektsiooniriskini; kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses; vere naatriumisisalduse vähenemine.
  • Sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad viidata maksapõletikule (hepatiit).
  • Liigne veetarbimine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom).
  • Ebanormaalne rinnapiima teke.
  • Kehatemperatuuri tõus koos lihasjäikusega, segasus või erutatus, higistamine või kontrollimatud lihastõmblused, need võivad olla tõsise seisundi, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks, sümptomid.
  • Eufooriline meeleolu, uimasus, püsivalt kiired silmade liigutused, kohmakus, rahutus, purjusoleku tunne, higistamine või lihasjäikus, mis on serotoniini sündroomi sümptomid.
  • Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium).
  • Jäikus, spasmid ja lihaste tahtmatud liigutused.
  • Enesevigastamise või enesetapumõtted.
  • Tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine.
  • Vererõhu langus, südame muutunud, kiire või ebaregulaarne löögisagedus, mis võib viia minestamiseni.
  • Köha, vilistav hingamine, hingeldus ja kõrge palavik, mis on vere valgeliblede taseme tõusuga seotud kopsupõletiku (pulmonaalne eosinofiilia) sümptomid.
  • Tugevad kõhu või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole, maksa või pankreasehäirele).
  • Nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist; sügelus ja kerge lööve.
  • Seletamatu lihasvalu, hellus või nõrkus (rabdomüolüüs).
  • Näo või keeleturse, hingamisraskus või hingeldus, sageli koos nahalööbega (see võib olla tõsine allergiline reaktsioon).
  • Segasus.
  • Peapööritus.
  • Agressiivsus.

Preparaadil Venlafaxin Medochemie XR on mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne pulss; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli tasemes. Harvemini võib Venlafaxin Medochemie XR halvendada trombotsüütide funktsiooni teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teil aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete preparaati Venlafaxin Medochemie XR kaua kasutanud.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

KUIDAS VENLAFAXIN MEDOCHEMIE XR’i SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Venlafaxin Medochemie XR pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

LISAINFO

Mida Venlafaxin Medochemie XR sisaldab

  • Toimeaine on venlafaksiin.

37,5 mg kapslid:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 37,5 mg venlafaksiinile.

  • Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, ponceau 4R punane (E124), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

75 mg kapslid:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 75 mg venlafaksiinile.

  • Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk,etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

150 mg kapslid:

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg venlafaksiinile.

  • Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), patentsinine (E131), titaandioksiid (E171).

Kuidas Venlafaxin Medochemie XR välja näeb ja pakendi sisu

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid: Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on oranž ja alumine pool pool- läbipaistev.

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on kollane ja alumine pool pool- läbipaistev.

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on ookerkollane ja alumine pool pool-läbipaistev.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on saadaval 20, 28, 30, 50, 98 või 100 kapslit PVC/alumiinium blistris.

Aga ka 50 või 100 kapslit HDPE keermekorgiga HDPE pudelis ja kotikese ränigeeliga (niiskuse imaja).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Medochemie Ltd.

1-10 Constantinoupoleos street, 3011 Limassol Küpros

Partii vabastamise eest vastutav tootja: Medochemie Ltd. (Central Factory)

1-10 Constantinoupoleos Street, 3011 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Netdoktor,

Seebi 3 11316 Tallinn,

tel. +372 5648 0207

Infoleht on viimati kooskõlastatud juunis 2014

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxin Medochemie XR 75 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxin Medochemie XR 150 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 37,5 mg venlafaksiinile. Abiained:

Sahharoos, maksimaalselt 46,35 mg Ponceau 4R punane (E124) 0,0267 mg

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 75 mg venlafaksiinile. Abiained:

Sahharoos, maksimaalselt 92,69 mg Päikeseloojangukollane FCF (E110) 0,0006 mg

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Üks kapsel sisaldab venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg venlafaksiinile. Abiained:

Sahharoos, maksimaalselt 185,38 mg Päikeseloojangukollane FCF (E110) 0,0008 mg

INN : Venlafaxinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on oranž ja alumine pool pool- läbipaistev.

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on kollane ja alumine pool pool- läbipaistev.

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Valged kuni kollakasvalged graanulid kapslis, mille ülemine pool on ookerkollane ja alumine pool pool-läbipaistev.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Depressioon.

Depressiooni retsidiivide profülaktika.

Generaliseerunud ärevushäire.

Sotsiaalärevushäire.

Paanikahäire, agorafoobiaga või ilma.

Annustamine ja manustamisviis

Depressioon

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi soovituslik algannus on 75 mg üks kord ööpäevas. Kui patsiendil ei teki algannusele 75 mg ööpäevas ravivastust, võib kasulikuks osutuda annuse suurendamine maksimaalse annuseni 375 mg ööpäevas. Annust võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega. Kui see on sümptomite raskuse tõttu kliiniliselt põhjendatud, võib annust suurendada sagedamini, kuid mitte lühema kui 4-päevase intervalliga.

Annusega seotud kõrvaltoimete ohu tõttu võib annust suurendada alles pärast kliinilist hindamist (vt lõik 4.4). Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust.

Patsient peab saama ravi piisavalt pika aja jooksul, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi tuleb regulaarselt individuaalselt uuesti hinnata. Depressiooni kordumise ennetamiseks võib osutuda vajalikuks ka pikemaajaline ravi. Enamikul juhtudel tuleb kasutada soovitusliku annusena depressiooni kordumise profülaktikas sama annust kui ägeda depressiooni puhul. Depressiooniravimite kasutamist tuleb jätkata vähemalt kuue kuu jooksul pärast paranemist.

Generaliseerunud ärevushäire

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi soovituslik algannus on 75 mg üks kord ööpäevas. Patsientidel, kellel algsele annusele 75 mg ööpäevas ravivastust ei teki, võib olla kasulik suurendada annust maksimaalse annuseni 225 mg ööpäevas. Annust võib suurendada 2- nädalaste või pikemate intervallidega.

Annusega seotud kõrvaltoimete ohu tõttu võib annust suurendada ainult pärast kliinilist hindamist (vt lõik 4.4). Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust.

Patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja jooksul, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi tuleb regulaarselt individuaalselt uuesti hinnata.

Sotsiaalärevushäire

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi soovituslik annus on 75 mg üks kord ööpäevas. Suuremate annuste täiendavat kasulikkust ei ole tõestatud.

Patsientidel, kellel algsele annusele 75 mg ööpäevas ravivastust ei teki, võib siiski kaaluda annuse individuaalset suurendamist maksimaalse annuseni 225 mg ööpäevas. Annust võib suurendada 2- nädalaste või pikemate intervallidega.

Annusega seotud kõrvaltoimete ohu tõttu võib annust suurendada ainult pärast kliinilist hindamist (vt lõik 4.4). Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust.

Patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja jooksul, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi tuleb regulaarselt individuaalselt uuesti hinnata.

Paanikahäire

Soovitatav on kasutada venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi annust 37,5 mg ööpäevas 7 päeva jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada 75 mg-ni ööpäevas. Patsientidel, kellel annusele 75 mg ööpäevas ravivastust ei teki, võib olla kasulik suurendada annust maksimaalse annuseni 225 mg ööpäevas. Annust võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega. Annusega seotud kõrvaltoimete ohu tõttu võib annust suurendada ainult pärast kliinilist hindamist (vt lõik 4.4). Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust.

Patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja jooksul, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi tuleb regulaarselt individuaalselt uuesti hinnata.

Kasutamine eakatel patsientidel

Venlafaksiini annuse spetsiaalset kohandamist ainuüksi patsiendi vanusest lähtudes ei peeta vajalikuks. Kuid eakate ravimisel peab olema ettevaatlik (nt neerupuudulikkuse tekkimise võimaluse ning võimalike vanusest tingitud muutuste tõttu neurotransmitterite tundlikkuses ja afiinsuses). Alati

tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning annuse suurendamise vajaduse korral patsiente hoolikalt jälgida.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel Venlafaksiini ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Kontrollitud kliinilised uuringud depressiooniga lastel ja noorukitel ei näidanud venlafaksiini efektiivsust ega toeta venlafaksiini kasutamist neil patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Venlafaksiini kasutamise efektiivsust ja ohutust lastel ja alla 18-aasta vanustel noorukitel muude näidustuste puhul ei ole kindlaks määratud.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb üldiselt kaaluda venlafaksiini päevaannuse vähendamist 50% võrra. Kliirensi individuaalse varieerumise tõttu neil patsientidel võib olla soovitav määrata neile annus individuaalselt.

Raske maksakahjustusega patsientide kohta on vähe andmeid. Soovitatav on olla ettevaatlik ja kaaluda annuse vähendamist rohkem kui 50% võrra. Raske maksakahjustusega patsientide ravimisel tuleb ravi potentsiaalset kasulikkust kaaluda nende patsientide ravimisega kaasneva ohuga.

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel

Kuigi patsientidel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus on 30 kuni 70 ml/min, ei ole vaja annust muuta, tuleb olla nende puhul ettevaatlik. Hemodialüüsi vajavatel ja raske neerukahjustusega (GFR < 30 ml/min) patsientidel tuleb annust vähendada 50% võrra. Kliirensi individuaalse varieerumise tõttu neil patsientidel võib olla soovitav määrata neile annus individuaalselt.

Venlafaksiini kasutamise katkestamisel tekkivad ärajätunähud

Tuleb vältida ravi järsku katkestamist. Ravi katkestamisel venlafaksiiniga on soovitatav seda teha ärajätunähtude tekkimise ohu vähendamiseks järk-järgult vähemalt ühe kuni kahe nädala jooksul (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui pärast annuse vähendamist või ravi katkestamist tekkivad sümptomid on talumatud, võib kaaluda jätkamist varem määratud annusega. Arst võib seejärel jätkata annuse vähendamist, kuid aeglasemalt.

Suukaudne.

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavaid kapsleid on soovitatav manustada koos toiduga iga päev ligikaudu samal ajal. Kapslid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi osadeks jagada, purustada, katki närida ega lahustada.

Toimeainet kiiresti vabastavaid venlafaksiini tablette kasutavad patsiendid võib viia üle venlafaksiini prolongeeritult vabastavate kapslite kasutamisele lähima samaväärse päevaannusega. Näiteks toimeainet kiiresti vabastavate venlafaksiini tablettide kasutamiselt 37,5 mg kaks korda ööpäevas võib minna üle venlafaksiini prolongeeritult vabastavate kapslite kasutamisele 75 mg üks kord ööpäevas. Võimalik, et vajalik on annuse individuaalne kohandamine.

Venlafaksiini prolongeeritult vabastavad kapslid sisaldavad sferoide, mis vabastavad toimeainet aeglaselt seedetrakti. Nende sferoidide lahustumatu osa elimineeritakse ning võib olla nähtav väljaheites.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Samaaegne ravi pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoritega (MAOI) on vastunäidustatud serotoniinisündroomi ohu tõttu, mille sümptomiteks on nt agiteeritus, treemor ja hüpertermia.

Ravi venlafaksiiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga.

Ravi venlafaksiiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine.

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga. Risk püsib kuni märgatava remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda. Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks venlafaksiini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või –katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, eriti kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelevalve, seda eriti ravi alguses ja pärast annuse muutmist. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Preparaati Venlafaxin Medochemie XR ei tohi kasutada alla 18-aasta vanuste laste ja noorukite raviks. Kliinilistes uuringutes antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel täheldati sagedamini kui platseeboga ravitud patsientidel enesetapuga seotud käitumist (enesetapukatseid ja -mõtteid) ja vaenulikkust (valdavalt agressiivsust, vastanduvat käitumist ja viha). Kui hoolimata sellest otsustatakse kliinilise vajaduse tõttu patsienti ravida, tuleb patsienti hoolikalt jälgida enesetapuga seotud sümptomite suhtes. Peale selle puuduvad pikaajalised andmed ravimi ohutuse kohta laste ja noorukite kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule arengule.

Serotoniini sündroom

Nagu teiste serotoninergiliste ainete puhul, võib ka venlafaksiini kasutamise ajal kujuneda potentsiaalselt eluohtlik serotoniini sündroom või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) laadne reaktsioon, eriti kooskasutamisel teiste serotoninergiliste ravimite (sealhulgas SSRI-d, SNRI-d ja triptaanid), serotoniini metabolismi kahjustavate ainete (näiteks MAO inhibiitorid), antipsühhootikumide või teiste dopamiini antagonistidega (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Serotoniini sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda muutused vaimses seisundis (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed kõrvalekalded (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired) ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, diarröa). Serotoniinisündroom oma kõige raskemal kujul võib sarnaneda MNS-iga, mis hõlmab hüpertermiat, lihasrigiidsust, autonoomset ebastabiilsust eluliste näitajate kiire fluktueerumise ja vaimse seisundi muutustega.

Kui venlafaksiini kooskasutamine serotoniini ja/või dopamiini neurotransmissioonisüsteemi mõjutavate ainetega on kliiniliselt vajalik, on soovitatav patsiendi hoolikas jälgimine, eriti ravi alguses ja annuse suurendamise korral.

Suletudnurga glaukoom

Venlafaksiini kasutamisel võib tekkida müdriaas. Kõrgenenud silma siserõhuga või ägeda suletudnurga glaukoomi (kinnise nurga glaukoom) ohuga patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Vererõhk

Venlafaksiiniga ravimisel on sageli esinenud annusega seotud vererõhu tõusu. Turuletulekujärgsel perioodil on mõnedel juhtudel esinenud kriitilisi vererõhu tõusu juhtumeid, mis on vajanud viivitamatut ravi. Enne ravi alustamist tuleks kõiki patsiente jälgida kõrge vererõhu osas ning olemasolev hüpertensioon tuleks kontrolli alla saada. Vererõhku tuleb kontrollida perioodiliselt, pärast ravi alustamist ning doosi suurendamist. Ettevaatlik tuleb olla ravimi kasutamisel patsientidel, kelle tervislikku seisundit võib vererõhu tõus kahjustada (s.o. puuduliku südamefunktsiooniga patsiendid).

Südame löögisagedus

Südame löögisagedus võib kiireneda, eriti suuremate annuste korral. Ettevaatlik tuleb olla ravimi kasutamisel patsientidel, kelle tervislikku seisundit võib südametegevuse kiirenemine kahjustada.

Südamehaigus ja arütmia tekkeoht

Hiljutise müokardiinfarktiga või ebastabiilse südamehaigusega patsientidel ei ole venlafaksiini kasutamist hinnatud. Seepärast tuleb olla ravimi kasutamisel neil patsientidel ettevaatlik. Turuletulekujärgsel perioodil on venlafaksiini kasutamisel tekkinud fataalsed südame rütmihäired ning seda eriti üleannustamisel. Enne venlafaksiini määramist tõsise südame rütmihäirega patsientidele tuleks kaaluda ohtude ja kasulikkuse vahekorda.

Krambid

Ravi ajal venlafaksiiniga võib esineda krampe. Nagu kõikide antidepressantide puhul, tuleb olla ravi alustamisel venlafaksiiniga ettevaatlik patsientide puhul, kellel on esinenud krampe ning neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Krampide tekkimisel tuleb ravi alati katkestada.

Hüponatreemia

Venlafaksiini kasutamisel võib tekkida hüponatreemia ja/või antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH). Seda on esinenud kõige sagedamini hüpovoleemiaga või dehüdreerunud patsientidel. Eakatel, diureetikume kasutavatel või muudel vähenenud veremahuga patsientidel võib selle nähu tekkimise oht olla suurem.

Ebanormaalne veritsemine

Serotoniini tagasihaaret inhibeerivad ravimid võivad põhjustada trombotsüütide funktsiooni halvenemist. Venlafaksiini kasutavatel patsientidel võib suureneda naha ja limaskestade veritsemise, sealhulgas seedetrakti verejooksude oht. Nagu teistegi serotoniini tagasihaarde inhibiitorite puhul, tuleb venlafaksiini kasutamisel veritsemiskalduvusega, sealhulgas antikoagulante ja trombotsüütide inhibiitoreid kasutavatel patsientidel olla ettevaatlik.

Seerumi kolesteroolitase

Kliiniliselt olulisi seerumi kolesteroolitaseme tõuse täheldati vähemalt 3 kuud kestnud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes 5,3%-l venlafaksiiniga ravitud patsientidest ja 0,0%-l platseeboga ravitud patsientidest. Pikaajalise ravi ajal tuleb kaaluda seerumi kolesteroolitaseme mõõtmist.

Samaaegne kasutamine kaalu alandavate ainetega

Venlafaksiiniga ravimise ohutust ja efektiivsust selle kasutamisel koos kaalu alandavate ainetega, sealhulgas fentermiiniga, ei ole kindlaks määratud. Venlafaksiini samaaegne kasutamine koos kaalu alandavate ainetega ei ole soovitatav. Venlafaksiin ei ole näidustatud kehakaalu alandamiseks ainsa ravimina või koos teiste ravimitega.

Mania/hüpomania

Väikesel osal meeleoluhäiretega patsientidest, kes on kasutanud antidepressante, sealhulgas venlafaksiini, võib esineda maniat/hüpomaniat. Nagu teistegi antidepressantide puhul, peab venlafaksiini kasutamisel olema ettevaatlik patsientide puhul, kellel endal või perekonnas on esinenud bipolaarset häiret.

Agressiivsus

Vähestel patsientidel, kes on kasutanud antidepressante, sealhulgas venlafaksiini, võib esineda agressiivsust. Seda on esinenud ravi algul, annuse muutmisel või ravi katkestamisel. Nagu kõikide

antidepressantide puhul, tuleb venlafaksiini kasutamisel olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on esinenud agressiivsust.

Ravi katkestamine

Ravi katkestamisel esineb sageli ärajätunähte, eriti järsul katkestamisel (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes esines ravi katkestamisel (annuste vähendamisel ja pärast vähendamist) kõrvaltoimeid ligikaudu 31%-l venlafaksiiniga ravitud patsientidest ja 17%-l platseeboga ravitud patsientidest. Ärajätusümptomite tekkimise oht võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas ravi kestusest ja annusest ning annuse vähendamise määrast. Kõige sagedamad kõrvaltoimed on olnud pearinglus, sensoorsed häired (sealhulgas paresteesia), unehäired (sealhulgas unetus ja intensiivsed unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu. Need sümptomid on üldjuhul kerged või mõõdukad; mõnel patsiendil võivad need siiski olla ka raskekujulised. Need tekivad tavaliselt ravi katkestamise esimestel päevadel, kuid neid sümptomeid on väga harva esinenud ka patsientidel, kellel on kogemata annus vahele jäänud. Need sümptomid kaovad üldjuhul iseenesest, tavaliselt 2 nädala jooksul, kuigi mõnel inimesel võivad need kesta ka kauem (2...3 kuud või rohkem). Seepärast on soovitatav katkestada ravi venlafaksiiniga järk-järgult mitme nädala või kuu jooksul, vastavalt patsiendi vajadustele (vt lõik 4.2).

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus

Venlafaksiini kasutamisega on seostatud akatiisia teket, millele on iseloomulik subjektiivselt ebameeldiv või distressi tekitav rahutus ja liikumisvajadus, millega sageli kaasneb võimetus rahulikult istuda või seista. See tekib kõige tõenäolisemalt ravi esimestel nädalatel. Nende sümptomite tekkimisel võib patsiendi annuse suurendamine olla kahjulik.

Suukuivus

10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada kaariese tekkimise riski ja patsientidele tuleb tuletada meelde hammaste hügieeni tähtsust.

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg:

Kapsli kesta koostises olev abiaine ponceau 4 R punane (E124) võib tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna kapslid sisaldavad sahharoosi, ei tohi patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku fruktoositalumatust, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkust, seda ravimit võtta.

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg:

Kapsli kesta koostises olev abiaine päikeseloojangu kollane FCF (E110) võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Kuna kapslid sisaldavad sahharoosi, ei tohi patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku fruktoositalumatust, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkust, seda ravimit võtta.

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg:

Kapsli kesta koostises olev abiaine päikeseloojangu kollane FCF (E110) võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Kuna kapslid sisaldavad sahharoosi, ei tohi patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku fruktoositalumatust, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkust, seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Monoamiinoksüdaasi inhibiitorid (MAOI)

Pöördumatu toimega mitteselektiivsed monoamiinoksüdaasi inhibiitorid (MAOI)

Venlafaksiini ei tohi kasutada koos pöördumatu toimega mitteselektiivsete monoamiinoksüdaasi inhibiitoritega. Ravi venlafaksiiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega mitteselektiivsete monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga. Ravi venlafaksiiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu toimega mitteselektiivsete monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Pöörduva toimega selektiivne MAO-A inhibiitor (moklobemiid)

Serotoniini sündroomi tekkimise ohu tõttu ei ole venlafaksiini kasutamine koos pöörduva toimega selektiivse MAOI-ga, näiteks moklobemiidiga, śoovitatav. Pärast ravi pöörduva monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga võib enne venlafaksiini kasutamise alustamist olla lühem katkestusperiood kui 14 päeva. On soovitatav, et ravi venlafaksiiniga lõpetatakse vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöörduva toimega MAOI-ga (vt lõik 4.4).

Pöörduva toimega mitteselektiivne MAOI (linesoliid)

Antibiootikum linesoliid on nõrk pöörduva toimega mitteselektiivne MAOI ja seda ei tohi manustada venlafaksiiniga ravitavatele patsientidele (vt lõik 4.4).

Patsientidel, kes on hiljuti lõpetanud ravi monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga ja alustanud ravi venlafaksiiniga või hiljuti lõpetanud ravi venlafaksiiniga enne ravi alustamist monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga, on esinenud raskeid kõrvaltoimeid. Nende kõrvaltoimete hulgas on olnud treemor, müokloonus, diaforees, iiveldus, oksendamine, õhetus, pearinglus ja hüpertermia koos maliigset neuroleptilist sündroomi meenutavate nähtudega, krambid ja surm.

Serotoniini sündroom

Nagu teistegi serotoninergiliste ainete puhul, võib ravi ajal venlafaksiiniga tekkida serotoniini sündroom, potentsiaalselt eluohtlik seisund, eriti ravimi samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega, mis võivad mõjutada serotoninergilist neurotransmitterite süsteemi (sealhulgas triptaanid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, selektiivsed serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid, liitium, sibutramiin, tramadool või liht-naistepuna [Hypericum perforatum]), ravimitega, mis võivad kahjustada serotoniini metabolismi (nt monoamiinoksüdaasi inhibiitorid), või serotoniini prekursoritega (nt trüptofaani sisaldavad toidulisandid).

Kui samaaegne ravi venlafaksiini ja selektiivse serotoniini või serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitori või serotoniini retseptori agonistiga (triptaan) on kliiniliselt vajalik, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida, eriti ravi algul ja annuse suurendamisel. Venlafaksiini kasutamine samaaegselt serotoniini prekursoritega (näiteks trüptofaani sisaldavate toidulisanditega) ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Kesknärvisüsteemile toimet avaldavad ained

Venlafaksiini kasutamisega koos teistega kesknärvisüsteemile toimet avaldavate ainetega kaasnevat riski ei ole süstemaatiliselt hinnatud. Seepärast on soovitatav olla ettevaatlik venlafaksiini kasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemile toimet avaldavate ainetega.

Etanool

Kliiniline uuring näitas, et venlafaksiin ei süvenda vaimsete ja motoorsete võimete halvenemist etanooli mõjul. Kuid nagu kõikide närvisüsteemile toimet avaldavate ainete puhul, on patsientidel soovitatav hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Teiste ravimite mõju venlafaksiinile

Ketokonasool (CYP3A4 inhibiitor)

Farmakokineetilises uuringus ketokonasooli kasutamisega CYP2D6 kiirete ja aeglaste metaboliseerijate puhul suurenes pärast ketokonasooli manustamist venlafaksiini (CYP2D6 aeglaste ja kiirete metaboliseerijate puhul vastavalt 70% ja 21%) ja O-desmetüülvenlafaksiini (CYP2D6 aeglaste ja

kiirete metaboliseerijate puhul vastavalt 33% ja 23%) kõveraalune pindala (AUC). CYP3A4 inhibiitorite (nt atasanaviiir, klaritromütsiin, indinaviir, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, ketokonasool, nelfinaviir, ritonaviir, sakvinaviir, telitromütsiin) ja venlafaksiini samaaegsel kasutamisel võivad venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini tasemed tõusta. Seepärast peab olema CYP3A4 inhibiitori ja venlafaksiini samaaegsel kasutamisel ettevaatlik.

Venlafaksiini toime teistele ravimitele

Liitium

Venlafaksiini samaaegsel kasutamisel liitiumiga võib tekkida serotoniini sündroom (vt „Serotoniini sündroom“).

Diasepaam

Venlafaksiin ei mõjuta diasepaami ega selle aktiivse metaboliidi desmetüüldiasepaami farmakokineetikat ja farmakodünaamikat. Diasepaam ei näi mõjutavat venlafaksiini ega O- desmetüülvenlafaksiini farmakokineetikat. Ei ole teada, kas ravimil on farmakokineetilisi ja/või farmakodünaamilisi koostoimeid teiste bensodiasepiinidega.

Imipramiin

Venlafaksiin ei mõjutanud imipramiini ega 2-OH-imipramiini farmakokineetikat. Venlafaksiini manustamisel 75 mg kuni 150 mg päevas suurenes 2-OH-desipramiini kõveraalune pindala annusest sõltuvalt 2,5- kuni 4,5-kordselt. Imipramiin ei mõjutanud venlafaksiini ega O-desmetüülvenlafaksiini farmakokineetikat. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada. Venlafaksiini ja imipramiini samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik.

Haloperidool

Farmakokineetilises uuringus haloperidooliga leiti, et haloperidooli suukaudne üldkliirens vähenes 42% võrra, kõveraalune pindala suurenes 70% võrra, Cmax suurenes 88% võrra, kuid poolväärtusaeg ei muutunud. Seda tuleb arvesse võtta patsientide puhul, kes kasutavad haloperidooli ja venlafaksiini samaaegselt. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada.

Risperidoon

Venlafaksiin suurendas risperidooni kõveraalust pindala 50% võrra, kuid ei muutnud oluliselt kogu aktiivse rühma (risperidoon ja 9-hüdroksürisperidoon) farmakokineetilist profiili. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada.

Metoprolool

Venlafaksiini ja metoprolooli samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele nende ravimite farmakokineetilise koostoime uuringus suurenesid metoprolooli kontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30…40% võrra, muutmata selle aktiivse metaboliidi α-hüdroksümetoprolooli tasemeid plasmas. Selle tulemuse kliiniline asjakohasus hüpertensiooniga patsientidele ei ole teada. Metoprolool ei mõjutanud venlafaksiini ega selle aktiivse metaboliidi O-desmetüülvenlafaksiini farmakokineetilist profiili. Venlafaksiini ja metoprolooli koosmanustamisel peab olema ettevaatlik.

Indinaviir

Farmakokineetiline uuring indinaviiriga näitas indinaviiri kõveraaluse pindala vähenemist 28% võrra ja Cmax vähenemist 36% võrra. Indinaviir ei mõjutanud venlafaksiini ega O-desmetüülvenlafaksiini farmakokineetikat. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Venlafaksiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Rasedatele võib manustada venlafaksiini vaid sel juhul, kui ravi eeldatav kasulikkus kaalub üles sellega seotud võimalikud ohud.

Nagu teistegi serotoniini tagasihaarde inhibiitorite puhul (SSRI/SNRI), võivad vastsündinutel tekkida ärajätunähud, kui venlafaksiini kasutatakse kuni nende sünnini või selle kasutamine lõpetatakse veidi enne sündi. Mõnel vastsündinul, kes puutusid venlafaksiiniga kokku raseduse kolmanda trimestri hilisemas osas, tekkisid tüsistused, mille tõttu nad vajasid sondi kaudu toitmist, hingamisfunktsiooni toetust või pikaajalist haiglaravi. Sellised tüsistused võivad tekkida kohe pärast sünnitust.

SSRI/SNRI kasutamisel emal raseduse lõppjärgus võib vastsündinutel täheldada järgmisi sümptomeid: ärrituvus, treemor, hüpotoonia, pikaajalised nutuhood ja raskused imemise või uinumisega. Need sümptomid võivad tuleneda kas serotoninergilisest toimest või ravimiga kokkupuutest. Enamikul juhtudel tekivad need tüsistused kohe või 24 tunni jooksul pärast sündi.

Epidemioloogilised andmed on näidanud, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilises järgus, võib suurendada püsiva pulmonaalse hüpertensiooni tekkeriski vastsündinutel (PPHN). Kuigi uuringutes ei ole ilmnenud seost PPHN ja SNRI ravi vahel, ei saa seda võimalikku riski ka

venlafaksiini puhul välistada, võttes arvesse sarnast toimemehhanismi (serotoniini tagasihaarde inhibeerimine).

Imetamine

Venlafaksiin ja selle aktiivne metaboliit O-desmetüülvenlafaksiin erituvad rinnapiima. Turuletulekujärgselt on esinenud venlafaksiini kasutavate emade rinnapiima saavatel lastel ärrituvust, liigset nuttu ja muutunud unerežiimi. Samuti on kirjeldatud imetamise lõpetamisel tekkivat venlafaksiini manustamise katkestamisest tingitud sümptomite kujunemist. Ohtu imikule ei saa välistada. Seetõttu tuleb otsustada, kas jätkata imetamist või see katkestada või jätkata ravi prepraraadiga Venlafaxin Medochemie XR või see katkestada, võttes arvesse imetamise kasulikkust lapsele ja preparaadiga Venlafaxin Medochemie XR ravimise kasulikkust emale.

Toime reaktsioonikiirusele

Kõik psühhoaktiivsed ravimid võivad kahjustada otsustusvõimet, mõtlemist ja motoorseid oskusi. Seepärast tuleb kõiki venlafaksiini kasutavaid patsiente hoiatada nende võime suhtes juhtida sõidukit või kasutada ohtlikke masinaid.

Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini (>1/10) esinenud kõrvaltoimed olid iiveldus, suukuivus, peavalu ja higistamine (kaasa arvatud öised higistamised).

Allpool on loetletud esinenud kõrvaltoimed organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteem

Väga

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

 

sage

 

 

 

 

Vere ja

 

 

Ekhümoos,

 

Limaskesta

lümfisüsteemi

 

 

seedetrakti

 

veritsemine,

häired

 

 

verejooks

 

veritsemisaja

 

 

 

 

 

pikenemine,

 

 

 

 

 

trombotsütopeenia,

 

 

 

 

 

vere düskraasiad

 

 

 

 

 

(sh

 

 

 

 

 

agranulotsütoos,

 

 

 

 

 

aplastiline aneemia,

 

 

 

 

 

neutropeenia ja

 

 

 

 

 

pantsütopeenia)

Immuun-

 

 

 

 

Anafülaksia

süsteemi häired

 

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Seerumi

Kehakaalu tõus

 

Hüponatreemia,

toitumishäired

 

kolesterooli-

 

 

antidiureetilise

 

 

taseme tõus,

 

 

hormooni

 

 

kehakaalu

 

 

liignõristuse

 

 

langus

 

 

sündroom,

 

 

 

 

 

prolaktiinitaseme

 

 

 

 

 

tõus

Närvisüsteemi

Peavalu

Libiido langus,

Apaatia,

Akatiisia/

Maliigne

häired

(30,3%)*

pearinglus,

müokloonus,

krambid

neuroleptiline

 

 

suurenenud

koordinatsiooni

 

sündroom,

 

 

lihaspinge

ja

 

serotoninergiline

 

 

(hüpertoonia),

tasakaaluhäired

 

sündroom,

 

 

paresteesia,

 

 

deliirium,

 

 

sedatsioon,

 

 

ekstrapüramidaal-

 

 

treemor

 

 

sed reaktsioonid (sh

 

 

 

 

 

düstoonia ja

 

 

 

 

 

düskineesia),

 

 

 

 

 

hilisdüskineesia,

 

 

 

 

 

vertiigo

Psühhiaatrilised

 

Ebatavalised

Hallutsinatsioo-

Psühhomo-

Suitsiidimõtted ja

häired

 

unenäod,

nid, agiteeritus

toorne

suitsidaalne

 

 

unetus,

 

rahutus,

käitumine**,

 

 

närvilisus,

 

maanilised

Agressiivsus***

 

 

segasus,

 

reaktsioonid

 

 

 

depersonalisat-

 

 

 

 

 

sioon

 

 

 

Silma

 

Akommodat-

 

 

Suletud nurga

kahjustused

 

sioonihäired,

 

 

glaukoom

 

 

müdriaas,

 

 

 

 

 

nägemishäired

 

 

 

Kõrva ja

 

 

Tinnitus

 

 

labürindi

 

 

 

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Palpitatsioonid

Sünkoop,

 

QT-intervalli

 

 

 

tahhükardia

 

pikenemine,

 

 

 

 

 

ventrikulaarne

 

 

 

 

 

fibrillatsioon,

 

 

 

 

 

ventrikulaarne

 

 

 

 

 

tahhükardia (sh

 

 

 

 

 

torsade de pointes)

Vaskulaarsed

 

Hüpertensioon,

Posturaalne

 

Hüpotensioon

häired

 

Vasodilatatsioon

hüpotensioon

 

 

 

 

(peamiselt

 

 

 

 

 

kuumahood/

 

 

 

 

 

nahaõhetus)

 

 

 

Respiratoorsed,

 

Haigutamine

 

 

Pulmonaalne

rindkere ja

 

 

 

 

eosinofiilia

mediastiinumi

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti

Iiveldus

Isutus

Maitsetundlik-

 

Pankreatiit

häired

(20,0%),

(anoreksia),

kuse muutused,

 

 

 

suu-

kõhukinnisus,

hammaste

 

 

 

kuivus

oksendamine

kiristamine,

 

 

 

(10%)

 

diarröa

 

 

Maksa ja

 

 

 

 

Kõrvalekalded

sapiteede häired

 

 

 

 

maksatalitluse

 

 

 

 

 

analüüsides,

 

 

 

 

 

hepatiit

Naha ja

Higista-

 

Lööve,

 

Multiformne

nahaaluskoe

mine

 

alopeetsia,

 

erüteem,

kahjustused

(sh öine

 

valgustundlik-

 

epidermise

 

higista-

 

kusreaktsioonid

 

toksiline nekrolüüs,

 

mine)

 

angioödeem

 

Stevensi-Johnsoni

 

[12,2%]

 

 

 

sündroom, pruritus,

 

 

 

 

 

nõgestõbi

Lihas-skeleti ja

 

 

 

 

Rabdomüolüüs

sidekoe

 

 

 

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Neerude ja

 

Urineerimis-

Kusepeetus

Kuse-

 

kuseteede häired

 

häired (enamasti

 

pidamatus

 

 

 

katkendlik),

 

 

 

 

 

pollakisuuria

 

 

 

Reproduktiivse

 

Ejakulatsiooni-/

Orgasmihäired

 

 

süsteemi ja

 

orgasmihäired

(naistel)

 

 

rinnanäärme

 

(meestel),

 

 

 

häired

 

anorgasmia,

 

 

 

 

 

erektsiooni-

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

(impotentsus),

 

 

 

 

 

menstruatsiooni

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

veritsemise

 

 

 

 

 

suurenemise või

 

 

 

 

 

veritsemise

 

 

 

 

 

ebaregulaarse-

 

 

 

 

 

maks

 

 

 

 

 

muutumisega

 

 

 

 

 

(nt menorraagia,

 

 

 

 

 

metrorraagia)

 

 

 

Üldised häired ja

 

Asteenia

 

 

 

manustamiskoha

 

(väsimus),

 

 

 

reaktsioonid

 

külmavärinad

 

 

 

  • *Kliiniliste uuringute koondandmete kohaselt esines peavalu 30,3%l venlafaksiini kasutajatest ja 31,3%l platseebo kasutajatest.
  • **Venlafaksiini ravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest (vt lõik 4.4).
  • ***vt lõik 4.4.

Ravi katkestamisel venlafaksiiniga (eriti järsul katkestamisel) tekivad sageli ärajätusümptomid. Kõige sagedamini esinenud nähud on pearinglus, sensoorsed häired (sealhulgas paresteesia), unehäired (sealhulgas unetus ja intensiivsed unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, peavalu ja gripisündroom. Need sümptomid on üldjuhul kerged või mõõdukad ja mööduvad iseenesest; mõnel patsiendil võivad need olla ka raskekujulised ja/või püsida pikemat aega. Seepärast on soovitatav katkestada ravi venlafaksiiniga, kui seda enam ei vajata, järk-järgult, annuse järk- järgulise vähendamise teel (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Pediaatrilised patsiendid

Lastel ja noorukitel (6- kuni 17-aastased) oli venlafaksiini kõrvaltoimete profiil (platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes) üldiselt samasugune kui täiskasvanutel. Nagu täiskasvanutelgi, täheldati söögiisu vähenemist, kehakaalu langust, vererõhu tõusu ja seerumi kolesteroolitaseme tõusu (vt lõik 4.4).

Pediaatrilistes kliinilistes uuringutes täheldati kõrvaltoimena enesetapumõtteid. Sagenesid ka vaenulikkuse ning, eriti depressiooni korral, ka enesevigastuste juhud.

Pediaatrilistel patsientidel täheldati eelkõige järgmisi kõrvaltoimeid: kõhuvalu, agiteeritus, düspepsia, ekhümoos, epistaksis ja müalgia.

Üleannustamine

Turuletulekujärgsel perioodil esines venlafaksiini üleannustamist valdavalt koos alkoholiga ja/või koos teiste ravimitega. Kõige sagedamad üleannustamisnähud on tahhükardia, muutused teadvuse tasemes (ulatudes unisusest koomani), müdriaas, krambid ja oksendamine. Muude nähtude hulka kuuluvad muudatused EKG-s (nt QT-intervalli pikenemine, Hisi kimbu blokaad, QRS pikenemine), ventrikulaarne tahhükardia, bradükardia, hüpotensioon, vertiigo ja surm.

Avaldatud retrospektiivsetes uuringutes märgitakse, et venlafaksiini üleannustamise surmaga lõppemise oht võib olla suurem kui SSRI-tüüpi antidepressantide puhul, kuid väiksem kui tritsükliliste antidepressantide puhul. Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et venlafaksiiniga ravitavatel patsientidel on enesetapu ohutegureid rohkem kui SSRI-ga ravitavatel patsientidel. Ei ole teada, mil määral surmaga lõppemise ohu täheldatud suurenemine võib olla põhjustatud venlafaksiini toksilisusest üleannustamise korral ning mitte niivõrd venlafaksiiniga ravitavate patsientide teatavatest iseärasustest. Üleannustamisohu vähendamiseks tuleb venlafaksiini ordineerida võimalikult väikestes patsiendi head ravi tagavates kogustes.

Soovituslik ravi

Soovitatav on rakendada üldisi toetava ja sümptomaatilise ravi meetmeid; tuleb jälgida südame rütmi ja elutähtsaid parameetreid. Aspireerimisohu korral ei ole oksendamise esilekutsumine soovitatav. Varsti pärast allaneelamist või sümptomitega patsientidel võib olla näidustatud maoloputuse tegemine. Toimeaine imendumist võib piirata ka aktiivsöe manustamine. Forsseeritud diureesi, dialüüsi, hemoperfusiooni ja verevahetuse kasulikkus ei ole tõenäoline. Venlafaksiini spetsiaalseid antidoote ei ole teada.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid, teised antidepressandid,

ATC-kood: N06AX16

Venlafaksiini antidepressiivne toime inimesele arvatakse olevat seotud neurotransmitterite toime võimendamisega kesknärvisüsteemis. Prekliinilised uuringud on näidanud, et venlafaksiin ja selle põhiline metaboliit O-desmetüülvenlafaksiin on serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid. Venlafaksiin on ka dopamiini tagasihaarde nõrk inhibiitor. Venlafaksiin ja selle aktiivne metaboliit vähendavad β-adrenergilist reaktsiooni pärast nii ühekordse annuse manustamist kui ka korduvat manustamist. Venlafaksiin ja O-desmetüülvenlafaksiin on üldise toime poolest neurotransmitterite tagasihaardele ja retseptoritega seondumisele väga sarnased.

Venlafaksiinil ei ole in vitro olulist afiinsust roti aju muskariini, kolinergiliste, H1-histaminergiliste ega α1-adrenergiliste retseptorite suhtes. Farmakoloogilise toimega neile retseptoritele võivad kaasneda mitmesuguste teiste antidepressiivsete ravimitega seonduvad kõrvaltoimed, näiteks antikolinergilised, sedatiivsed ja südamel ja veresoonkonnal avalduvad kõrvaltoimed. Venlafaksiinil puudub inhibeeriv toime monoamiinoksüdaasidele (MAO).

In vitro uuringud näitasid, et venlafaksiinil praktiliselt puudub afiinsus opiaatide või bensodiasepiini suhtes tundlike retseptorite suhtes.

Depressioon

Venlafaksiini toimeainet kiiresti vabastavate ravimvormide efektiivsust depressiooni ravis tõestati viie randomiseeritud topeltpimeda lühiajalise 4- kuni 6-nädalase platseebokontrollitud uuringuga, milles kasutati annuseid kuni 375 mg ööpäevas. Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormide efektiivsus depressiivsete episoodide raviks määrati kindlaks kahes lühiajalises platseebokontrollitud uuringus kestusega 8 kuni 12 nädalat, milles kasutati annuseid 75…225 mg ööpäevas.

Ühes pikemaajalises uuringus randomiseeriti täiskasvanud ambulatoorsed patsiendid, kellel oli tekkinud ravivastus 8-nädalases avatud uuringus venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega (75, 150 või 225 mg), sama venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormide annusega jätkavasse või platseebo rühma kuni 26 nädalaks, mille jooksul jälgiti retsidiivide teket.

Teises pikemaajalises uuringus määrati kindlaks venlafaksiini efektiivsus korduvate depressiivsete episoodide ennetamisel 12 kuu jooksul platseebokontrolliga topeltpimedas kliinilises uuringus korduvate depressiivsete episoodidega ambulatoorsetel täiskasvanud patsientidel, kellel oli tekkinud viimase depressiooniepisoodi puhul ravivastus venlafaksiini suhtes (100…200 mg ööpäevas või kaks korda ööpäevas).

Generaliseerunud ärevushäire

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate kapslite efektiivsust generaliseerunud ärevushäire ravis määrati kindlaks kahes 8-nädalases platseebokontrollitud püsiva annusega (75...225 mg ööpäevas) uuringus, ühes 6-kuulises platseebokontrollitud püsiva annusega (75...225 mg ööpäevas) uuringus ja ühes 6-kuulises platseebokontrollitud paindliku annusega (37,5, 75 ja 150 mg ööpäevas) uuringus täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega.

Kuigi tõestati ka annuse 37,5 mg ööpäevas paremust platseeboga võrreldes, ei olnud selle annuse efektiivsus sama järjekindel kui suurematel annustel.

Sotsiaalärevushäire

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate kapslite efektiivsust sotsiaalärevushäire ravis määrati kindlaks neljas topeltpimedas paralleelrühmaga 12-nädalases mitmekeskuselises platseebokontrollitud paindlike annustega uuringus ja ühes topeltpimedas paralleelrühmaga 6-kuulises platseebokontrollitud püsiva/paindliku annusega uuringus täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega. Patsientidele manustati annuseid vahemikus 75...225 mg ööpäevas. Puudusid tõendid selle kohta, et rühmas annusega 150...225 mg ööpäevas oleks olnud ravimi efektiivsus 6-kuulise uuringu jooksul suurem kui annust 75 mg ööpäevas kasutanud rühmas.

Paanikahäire

Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate kapslite efektiivsust paanikahäire raviks määrati kindlaks kahes topeltpimedas 12-nädalases mitmekeskuselises platseebokontrollitud uuringus paanikahäirega täiskasvanud patsientidega koos agorafoobiaga või ilma. Algannusena kasutati paanikahäire uuringutes 7 päeva vältel annust 37,5 mg ööpäevas. Seejärel said patsiendid ühes uuringus püsivaid annuseid 75 või 150 mg ööpäevas ja teises uuringus 75 või 225 mg ööpäevas. Efektiivsust määrati kindlaks ka ühes pikaajalises topeltpimedas platseebokontrollitud paralleelrühmaga uuringus ravimi pikaajalise ohutuse ja efektiivsuse ja haiguse tagasituleku ennetamise kohta täiskasvanud ambulatoorsetel patsientidel, kellel oli tekkinud avatud uuringus ravivastus. Patsiendid jätkasid sama venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi annuse kasutamist, mida nad olid kasutanud avatud faasi lõpul (75, 150 või 225 mg).

Farmakokineetilised omadused

Venlafaksiin metaboliseerub ulatuslikult, eelkõige aktiivseks metaboliidiks O- desmetüülvenlafaksiiniks. Venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini keskmised poolväärtusajad vereplasmas ± standardhälve on vastavalt 5±2 ja 11±2 tundi. Venlafaksiini ja O- desmetüülvenlafaksiini stabiilsed kontsentratsioonid saavutatakse 3 päeva jooksul alates suukaudse mitme annusega ravi alustamisest. Venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini kineetika on annusevahemikus 75 mg kuni 450 mg ööpäevas lineaarne.

Imendumine

Pärast toimeainet kiiresti vabastava venlafaksiini ühekordset suukaudset annust imendub vähemalt 92% venlafaksiinist. Presüsteemse metabolismi tõttu on absoluutne biosaadavus 40...45%. Venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini plasmakontsentratsioonid on maksimaalsed vastavalt 2 ja 3 tundi pärast toimeainet kiiresti vabastava venlafaksiini manustamist. Toimeainet prolongeeritult vabastavate venlafaksiini kapslite manustamisel on venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini plasmakontsentratsioonid maksimaalsed vastavalt 5,5 ja 9 tundi pärast manustamist. Kui venlafaksiini võrdseid päevaannuseid manustatakse kas toimeainet kiiresti vabastava tableti või toimeainet prolongeeritult vabastava kapsli kujul, saavutatakse toimeainet prolongeeritult vabastava kapsli puhul aeglasem, kuid sama ulatusega imendumine kui toimeainet kiiresti vabastava tableti puhul. Toit ei mõjuta venlafaksiini ega O-desmetüülvenlafaksiini biosaadavust.

Jaotumine

Venlafaksiin ja O-desmetüülvenlafaksiin seonduvad terapeutilistel kontsentratsioonidel inimese plasmavalkudega minimaalselt (vastavalt 27% ja 30%). Venlafaksiini jaotusmaht stabiilses olekus pärast intravenoosset manustamist on 4,4±1,6 l/kg.

Metabolism

Venlafaksiini metabolism maksas on ulatuslik. In vitro ja in vivo uuringud näitavad, et venlafaksiin biotransformeerub CYP2D6 toimel oma põhiliseks aktiivseks metaboliidiks O- desmetüülvenlafaksiiniks. In vitro ja in vivo uuringud näitavad, et venlafaksiin biotransformeerub CYP3A4 toimel oma vähemtähtsaks ja vähemaktiivseks metaboliidiks N-desmetüülvenlafaksiiniks. In vitro ja in vivo uuringud näitavad, et venlafaksiin on nõrk CYP2D6 inhibiitor. Venlafaksiin ei pärssinud isoensüüme CYP1A2, CYP2C9 ega CYP3A4.

Eliminatsioon

Venlafaksiin ja selle metaboliidid erituvad eelkõige neerude kaudu. Ligikaudu 87% venlafaksiini annusest väljub uriiniga 48 tunni jooksul kas muutumatul kujul venlafaksiinina (5%), konjugeerimata O-desmetüülvenlafaksiinina (29%), konjugeeritud O-desmetüülvenlafaksiinina (26%) või muude vähemtähtsate inaktiivsete metaboliitidena (27%). Venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini keskmised tasakaalukontsentratsiooni plasmakliirensid ± standardhälve on vastavalt 1,3±0,6 l/h/kg ja 0,4±0,2 l/h/kg.

Erigrupid

Vanus ja sugu

Patsiendi vanus ja sugu venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini farmakokineetikat oluliselt ei mõjuta.

CYP2D6 kiired/aeglased metaboliseerijad

Venlafaksiini plasmakontsentratsioonid on CYP2D6 aeglaste metaboliseerijate puhul kõrgemad kui kiirete metaboliseerijate puhul. Kuna venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiiniga üldine kokkupuude (kõveraalune pindala) on nii aeglaste kui ka kiirete metaboliseerijate puhul ühesugune, ei ole nende kahe rühma puhul vaja kasutada venlafaksiini erinevaid annustamisskeeme.

Maksakahjustusega patsiendid

Child-Pugh raskusastmega A (kerge maksakahjustus) ja Child-Pugh raskusastmega B (mõõdukas maksakahjustus) patsientidel pikenesid venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini poolväärtusajad, võrreldes tervete isikutega. Venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini suukaudne kliirens vähenes.

Täheldati suuri individuaalseid erinevusi. Raske maksakahjustusega patsientide kohta on vähe andmeid (vt lõik 4.2).

Neerukahjustusega patsiendid

Dialüüsiga patsientidel pikenes venlafaksiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 180% võrra ja kliirens vähenes ligikaudu 57% võrra, võrreldes tervete isikutega, kuid O-desmetüülvenlafaksiini eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes ligikaudu 142% võrra ja kliirens vähenes ligikaudu 56% võrra. Raske neerukahjustusega patsientidel ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.2).

Prekliinilised ohutusandmed

Venlafaksiini uuringud rottide ja hiirtega kartsinogeneesi ei näidanud. Venlafaksiin ei olnud väga erinevates in vitro ja in vivo uuringutes mutageenne.

Loomadega läbiviidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes esines rottidel poegade kaalu langus, poegade surnult sündimise sagenemine ja poegade 5 esimesel laktatsioonipäeval suremise sagenemine. Nende surmajuhtumite põhjus ei ole teada. Neid toimeid täheldati annusega 30 mg/kg ööpäevas, mis on 4 korda suurem inimese päevaannusest 375 mg venlafaksiini (mg/kg alusel). Nende leidude suhtes toimeta annus oli inimese annusest 1,3 korda suurem. Võimalik oht inimesele ei ole teada.

Uuringus, milles manustati O-desmetüülvenlafaksiini nii isastele kui ka emastele rottidele, täheldati viljakuse vähenemist. Need annused ületasid ligikaudu 1...2-kordselt inimestele manustatavat venlafaksiini annust 375 mg ööpäevas. Selle leiu asjakohasus inimesele ei ole teada.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg

Kapsli sisu:

Suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi)

Etüültselluloos (E462)

Hüdroksüpropüültselluloos

Hüpromelloos (E464)

Talk (E553b)

Dibutüülsebakaat

Oleiinhape

Kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin

naatriumlaurüülsulfaat

värvained:

ponceau 4R punane (E124) kinoliinkollane (E104) titaandioksiid (E171).

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg

Kapsli sisu:

Suhkrusfäärid (sisaldab sahharoosi)

Etüültselluloos (E462)

Hüdroksüpropüültselluloos

Hüpromelloos (E464)

Talk (E553b)

Dibutüülsebakaat

Oleiinhape

Kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin

naatriumlaurüülsulfaat

värvained:

päikeseloojangukollane FCF (E110) kinoliinkollane (E104) titaandioksiid (E171).

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg

Kapsli sisu:

Suhkrusfäärid (sisaldab sahharoosi)

Etüültselluloos (E462)

Hüdroksüpropüültselluloos

Hüpromelloos (E464)

Talk (E553b)

Dibutüülsebakaat

Oleiinhape

Kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin

naatriumlaurüülsulfaat

värvained:

päikeseloojangukollane FCF (E110) kinoliinkollane (E104)

patentsinine (E131) titaandioksiid (E171).

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

20, 28, 30, 50, 98 või 100 kapslit PVC/alumiinium blistris.

50 või 100 kapslit HDPE keermekorgiga HDPE pudelis ja kotikese ränigeeliga (niiskuse imaja).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd.

1-10 Constantinoupoleos St, po box 51409,

Limassol, CY3505,

Küpros

MÜÜGILOA NUMBRID

Venlafaxin Medochemie XR 37,5 mg: 540807

Venlafaxin Medochemie XR 75 mg: 540907

Venlafaxin Medochemie XR 150 mg: 541007

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

03.2007/01.03.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2012