Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 10 mg morfiinvesinikkloriidi, mis vastab 7,6 mg morfiinile.
Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 30 mg morfiinvesinikkloriidi, mis vastab 22,79 mg morfiinile.
Vendal retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 60 mg morfiinvesinikkloriidi, mis vastab 45,60 mg morfiinile.
Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 100 mg morfiinvesinikkloriidi, mis vastab 75,95 mg morfiinile.
Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 200 mg morfiinvesinikkloriidi, mis vastab 151,90 mg morfiinile.
INN: morphinum
Teadaolevat toimet omavad abiained: Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 8 mg laktoosmonohüdraati.
Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 24,74 mg laktoosmonohüdraati. Vendal Retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 49,48 mg laktoosmonohüdraati, 0,00128 mg värvainet päikeseloojangukollane (E110).
Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 82,20 mg laktoosmonohüdraati, 0,0332 mg värvainet päikeseloojangukollane (E110).
Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks tablett sisaldab 164,40 mg laktoosmonohüdraati, 0,0225 mg värvainet Ponceau 4R (E124), 0,01375 mg värvainet päikeseloojangukollane (E110).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.
Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Ümarad ja kaksikkumerad valged tabletid. Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Ümarad ja kaksikkumerad sinakasrohelised tabletid. Vendal retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Ümarad ja kaksikkumerad kollased tabletid. Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Ümarad ja kaksikkumerad kollakasoranžid tabletid. Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Ümarad ja kaksikkumerad punased tabletid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Tugev valu, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi alustatakse morfiini kiiresti vabastava ravimvormiga (tablett või lahus), suurendades morfiini annust järk-järgult kuni piisava valuvaigistava toime saavutamiseni. Seejärel minnakse üle Vendal retard’i toimeainet prolongeeritult vabastavatele tablettidele samas ööpäevases annuses. Läbimurdevalu raviks tuleb kasutada kiiretoimelist morfiini ravimvormi.
Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette manustatakse 12-tunniste intervallidega. Annus sõltub valu tugevusest, patsiendi vanusest ja eelnevast valuvaigistite kasutamisest.
Annustamine
Täiskasvanud ja noorukid vanuses üle 12 aasta Tugeva valu ravi alustatakse tavaliselt 10...30 mg morfiinvesinikkloriidiga iga 12 tunni järel. Väikese kehakaaluga (vähem kui 70 kg) patsiendid vajavad väiksemat algannust. Valu tugevnemisel tuleb morfiini annust suurendada. Konkreetsele patsiendile on sobiv selline annus, mis kontrollib valu 12 tundi ja millega ei kaasne kõrvaltoimeid või kõrvaltoimed on talutavad.
Üldjuhul on Vendal retard 200 mg tablett ette nähtud eeskätt vähivalu leevendamiseks patsientidel, kes taluvad morfiini ja vajavad 200 mg ületavat morfiini ööpäevast annust. Patsiente, kes manustavad Vendal retard tablette süstitava morfiini asemel, tuleb ravida ettevaatusega individuaalsest tundlikkusest lähtudes, mis tähendab, et ööpäevase annuse vajadust ei tohi ülehinnata. Eakad patsiendid ning maksa- või neerutalitluse kahjustusega patsiendid Peab olema ettevaatlik ja vähendama algannust.
Lapsed Vendal retard’i ei soovitata kasutada lastel vanuses kuni 12 aastat, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta ei ole piisavad. Lastele vanuses kuni 1 aasta on morfiin vastunäidustatud.
Manustamisviis Toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb alla neelata tervelt koos väikese koguse vedelikuga.
Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi enne manustamist poolitada ega lahustada. Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide lahustamine või poolitamine viib morfiini kiire vabanemiseni, mis võib kaasa tuua märkimisväärsete kõrvaltoimete tekke kuni surmava morfiiniannuse manustamiseni.
Ravi eesmärgid ja ravi lõpetamine Enne ravi alustamist Vendal retard’iga tuleb patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, k.a ravi kestus ja eesmärgid, ning ravi lõpetamise plaan vastavalt valuravi juhistele. Ravi ajal peavad arst ja patsient omavahel sageli suhtlema, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi lõpetamist ja kohandada vajadusel annuseid. Kui patsient ei vaja enam ravi Vendal retard’iga, on soovitatav annust järk-järgult vähendada, et vältida võõrutussümptomeid. Kui valu ei allu ravile, tuleb arvestada hüperalgeesia, tolerantsuse ja põhihaiguse süvenemise võimalusega (vt lõik 4.4).
Ravi kestus Ravi Vendal retard’iga ei tohi kesta kauem, kui see on tingimata vajalik.
4.3 Vastunäidustused
− Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiainete suhtes − Hingamisdepressioon − Lima eritumisehäire hingamisteedes − Hingamisteede obstruktiivne haigus − Krambid või peavigastus − Paralüütiline iileus − Äge kõht või mao aeglustunud tühjenemine − Äge maksahaigus − Ärevusseisundid alkoholi või uinuteid kasutanud patsientidel
− Lapsed vanuses kuni 1 aasta.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Opioidide liigse manustamise kõige suurem risk on hingamisdepressioon.
Vendal retard’i tuleb kasutada ettevaatusega eakatel patsientidel ning patsientidel, kellel on − hingamistalitluse häired; − maksa- ja/või neerutalitluse häired; − südamepuudulikkus; − opioidsõltuvus;
− koljusisese rõhu tõus; − hüpotensioon koos hüpovoleemiaga; − teadvusehäired; − sapiteede haigused; − sapi- või neerukoolikud; − pankreatiit; − obstruktiivsed ja põletikulised soolehaigused; − eesnäärme hüpertroofia; − neerupealiste koore puudulikus; − feokromotsütoom (neerupealise säsi kasvaja).
Uneaegsed hingamishäired Opioidid võivad põhjustada uneaegseid hingamishäireid, sealhulgas tsentraalset uneapnoed ja uneaegset hüpokseemiat. Opioidide kasutamine suurendab tsentraalse uneapnoe tekkeriski annusest sõltuvalt. Tsentraalse uneapnoega patsientidel peab kaaluma opioidide koguannuse vähendamist.
Rasked naha kõrvaltoimed Seoses morfiiniga on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist, mis võib olla eluohtlik või surmav. Enamik neist reaktsioonidest tekkis esimese 10 ravipäeva jooksul. Patsiente tuleb teavitada ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi nähtudest ja sümptomitest ning soovitada neil pöörduda arstile sümptomite ilmnemisel. Kui ilmnevad neile nahareaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi morfiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivse ravimi kasutamist.
Maksa ja sapiteede häired Morfiin võib põhjustada Oddi sfinkteri talitlushäiret ja spasmi, suurendades seega rõhku sapiteedes, mis suurendab sapiteedega seotud sümptomite ja pankreatiidi tekke riski.
Äge rindkeresündroom sirprakulise aneemiaga patsientidel Ägeda rindkeresündroomi ja morfiini vahelise võimaliku seose tõttu peab sirprakulise aneemiaga patsiente, keda ravitakse morfiiniga vasooklusiivse kriisi ajal, hoolikalt jälgima ägeda rindkeresündroomi sümptomite suhtes.
Neerupealiste puudulikkus Opioidanalgeetikumid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis vajab jälgimist ja ravi glükokortikoididega. Neerupealiste puudulikkuse sümptomid on muuhulgas iiveldus, oksendamine, isutus, kurnatus, nõrkus, pööritustunne või madal vererõhk.
Suguhormoonide sisalduse langus ja prolaktiinisisalduse tõus. Pikaajaline ravi opioidanalgeetikumidega võib olla seotud suguhormoonide sisalduse languse ja prolaktiinisisalduse tõusuga. Sümptomid on muuhulgas libiido nõrgenemine, impotentsus ja amenorröa.
Morfiini eriti suurte annuste korral võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu annuse edasisele suurendamisele. Võib osutuda vajalikuks vähendada morfiini annust või üle minna teisele opioidile.
Rifampitsiin võib langetada morfiini kontsentratsiooni vereplasmas. Ravi ajal rifampitsiiniga ja selle järgselt tuleb jälgida morfiini valuvaigistavat toimet ning kohandada morfiini annust.
Suukaudsed P2Y12 inhibeerivad antiagregandid P2Y12 inhibiitori ja morfiini samaaegse manustamise esimesel päeval on täheldatud P2Y12 inhibiitori efektiivsuse vähenemist (vt lõik 4.5).
Opioidravi häired (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, k.a Vendal retard’i korduval manustamisel võivad tekkida tolerantsus ja füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus.
Tolerantsus on ristuv teiste opioididega. Morfiini väärkasutuse potentsiaal on samaväärne teiste tugevate opioidagonistidega. Vendal retard’i korduval kasutamisel võib tekkida opioidide kasutamise häire. Opioidi suurem annus ja ravi pikem kestus võivad suurendada opioidide kasutamise häire riski. Vendal retard’i kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. Opioidide kasutamise häire tekkerisk on suurem ainete (k.a alkoholi) kuritarvitamise isikliku või perekondliku (vanemad või õed-vennad) anamneesiga patsientidel, nikotiinitarbijatel või varasemate vaimse tervise häiretega (nt. raske depressioon, ärevus- ja isiksusehäired) patsientidel. Enne ravi alustamist Vendal retard’iga ja ravi ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise plaan (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka opioidide kasutamise häire riskist ja nähtudest. Nende nähtude ilmnemisel tuleb patsiendile soovitada pöörduda arstile. Patsiendid vajavad jälgimist ravimi hankimisele viitava käitumise suhtes (nt liiga varajane kordusretsepti soov). See hõlmab samaaegselt kasutatavaid opioide ja psühhoaktiivseid ravimeid (nt bensodiasepiinid). Opioidide kasutamise häire nähtude ja sümptomitega patsientide puhul tuleb kaaluda sõltuvushäirete spetsialistiga konsulteerimist. Nõuetekohane manustamine kroonilise valuga patsientidele vähendab oluliselt riski füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeks.
Sümptomeid saab vähendada annuse kohandamise või ravimvormi muutmisega ning morfiini annust järk-järguliselt vähendades. Individuaalseid sümptomeid vt lõik 4.8. Ravi järsk lõpetamine või opioidi antagonisti manustamine võib esile kutsuda ärajätusündroomi.
Vendal retard’i ja alkoholi samaaegne kasutamine võib suurendada kõrvaltoimete esinemissagedust, mistõttu samaaegset kasutamist tuleb vältida.
Õhukese polümeerikattega tablette ei tohi lahustada ega manustada parenteraalselt. See võib põhjustada tõsiseid, surmaga lõppeda võivaid kõrvaltoimeid, nt hingamisdepressioon, lokaalne nekroos ja organite granulomatoosne põletik (eriti kopsudes).
Risk samaaegsel kasutamisel rahustite (nt bensodiasepiinid) või seonduvate ravimitega Samaaegne ravi Vendal retard’i ja rahustite (nt bensodiasepiinid) või seonduvate ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamise pärssimist, koomat ja surma. Nimetatud ohtude tõttu on samaaegne ravi rahustitega lubatud ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidel. Vendal retard’i ja sedatiivsete ravimite samaaegse ravi korral, tuleb kasutada madalaimat toimivat annust ning ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik. Patsiente peab hoolikalt jälgima hingamise pärssimise ning sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. On tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).
Risk samaaegsel kasutamisel monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega MAO inhibiitoritel on teadaolev koostoime teatud narkootiliste opioidanalgeetikumidega (eriti petidiiniga), mis kutsub esile käsknärvisüsteemi erutuse või pärssimise koos hüper- või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.5).
Mittesoovitav kasutamine Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda kasutada fertiilsetel meestel ja naistel ainult juhul, kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni (vt lõigud 4.6 ja 5.3).
Vendal retard tablette ei ole soovitav kasutada raseduse või sünnituse ajal või 24 tundi enne või pärast kirurgilist protseduuri.
Morfiini kasutamine tuleb katkestada 24 tundi enne planeeritavat kordotoomiat või teiselaadset valuvastast kirurgilist protseduuri. Kui pärast seda protseduuri on morfiini kasutamine siiski vajalik, tuleb annused kohandada vastavalt uuele, postoperatiivsele vajadusele.
Kui tekib paralüütiline iileus või selle kahtlus, tuleb Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamine otsekohe lõpetada.
Annuse tiitrimine Annust on soovitatav vähendada eakatel, hüpotüreoosi ja neeru- või maksatalitluse märkimisväärse kahjustusega patsientidel. Kui ühe opioidi efektiivne annus on välja tiitritud, ei tohi üle minna teistele toimeainet aeglaselt, prolongeeritult või modifitseeritult vabastavatele morfiinipreparaatidele või teistele narkootilistele analgeetikumidele ilma annust uuesti tiitrimata või patsiendi kliinilise hindamiseta. Vastasel korral ei saa tagada valuvaigistava toime jätkumist.
Dopingukontrolli uuringud Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamisel võib dopingukontrolli analüüsi vastus olla positiivne.
Abiained See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit manustada.
Vendal retard 60 mg ja Vendal retard 100 mg tabletid sisaldavad värvainet päikeseloojangukollane (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone, k.a astmat.
Vendal retard 200 mg tabletid sisaldavad värvainet päikeseloojangu kollane (E110) ja Ponceau 4R (E124), mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, k.a astmat.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kombinatsioonravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Alkohol võib tugevdada Vendal retard’i farmakodünaamilisi toimeid, mistõttu tuleb vältida samaaegset kasutamist.
Morfiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes kasutavad samaaegselt teisi kesknärvisüsteemi depressante, sealhulgas: − rahustid või uinutid (nt bensodiasepiinid või bensodiasepiinisarnased ravimid), − üldanesteetikumid, − fenotiasiinid või teised trankvillisaatorid, − neuroleptikumid, − antidepressandid, − lihasrelaksandid, − antihüpertensiivseid ravimid, − antiemeetikumid, − antihistamiinikumid,
− teised opioidid; − gabapentiin või pregabaliin; − alkohol.
Nende ravimite manustamisel koos tavaannustes morfiiniga võivad tekkida koostoimed, mis põhjustavad hingamise pärssimist, hüpotensiooni, sügavat sedatsiooni või koomat. Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid võivad soodustada koostoimete teket. Annust ja koosmanustamise kestust tuleb piirata (vt lõik 4.4). Väärkasutamise korral tuleb patsienti teavitada hingamisdepressiooni ohust, mis võib lõppeda surmaga, kui samaaegselt tarbitakse alkoholi ja kasutatakse tsentraalse toimega depressante.
Vendal retard’i toimet võivad mõjutada järgnevalt loetletud ravimid. − Antatsiidid. Samaaegne kasutamine võib põhjustada morfiini oodatust kiiremat vabanemist; seetõttu peab nende ravimite manustamise vahe olema vähemalt kaks tundi. − Tsimetidiin pärsib morfiini biotransformatsiooni, mistõttu võib toime tugevneda. − Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritel on teadaolev koostoime opioidanalgeetikumidega, mille tulemusena tekib kesknärvisüsteemi erutus või depressioon koos hüper- või hüpotensiivse kriisiga. Petidiini ja MAO inhibiitoritega samaaegselt ravitavatel patsientidel on teatatud serotoniinisündroomist, mida ei saa seetõttu välistada ka kombinatsioonravi korral morfiini ja MAO inhibiitoriga. Samaaegset ravi MAO inhibiitoritega või manustamist kahe nädala jooksul pärast ravi lõpetamist MAO inhibiitoriga peab vältima või olema eriti ettevaatlik. − Rifampitsiin indutseerib olulisel määral suukaudselt manustatud morfiini biotransformatsiooni, mistõttu võib osutuda vajalikuks suuremate annuste kasutamine. − Klomipramiin ja amitriptüliin suurendavad morfiini valuvaigistavat toimet, mis võib olla osaliselt tingitud biosaadavuse suurenemisest. − Antikoliinergilised ained võivad lisada opioidide kõrvaltoimeid, nt kõhukinnisust, suukuivust või urineerimisprobleeme.
Morfiiniga ravitavatel ägeda koronaarsündroomiga patsientidel on täheldatud P2Y12 inhibeerivate suukaudsete antiagregantide hilinenud ja väiksemat kontsentratsiooni veres. See koostoime võib olla seotud soolemotoorika vähenemisega ning seega omane ka teistele opioididele. Kliiniline olulisus ei ole teada, kuid andmed patsientide kohta, kellele manustatakse koos morfiini ja P2Y12 inhibiitorit, osutavad P2Y12 inhibiitorite efektiivsuse vähenemise võimalusele (vt lõik 4.4). Ägeda
koronaarsündroomiga patsientide puhul, kellele morfiini manustamisest ei saa loobuda ja kes vajavad kiiret P2Y12 inhibeerimist, võib kaaluda P2Y12 parenteraalset manustamist.
Vastunäidustatud on morfiini kombineerimine morfiini agonistide/antagonistidega (buprenorfiin, nalbufiin, pentasotsiin), sest see põhjustab valuvaigistava toime vähenemist retseptorite konkureeriva blokeerimise tõttu, millega kaasneb ärajätusündroomi oht.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Teratogeensuse riski hindamiseks inimestel ei ole andmeid piisavalt. Teatatud on võimalikust seosest kubemesonga suurenenud esinemissagedusega. Morfiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsed on näidanud kahjuliku toime võimalust lootele kogu tiinuse vältel (vt lõik 5.3). Morfiini võib raseduse ajal kasutada seetõttu vaid juhul, kui kasu emale selgelt ületab riski lapsele. Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda kasutada fertiilsetel meestel ja naistel ainult juhul, kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni. Sünnituse ajal ei soovitata morfiini kasutada vastsündinu hingamisdepressiooni ohu tõttu. Vastsündinuid, kelle ema sai ravi opioidanalgeetikumiga raseduse ajal, peab jälgima vastsündinu ärajätu(abstinentsi)sündroomi sümptomite suhtes. Ravi hõlmab opioidi manustamist ja toetavaid meetmeid.
Imetamine Morfiin eritub rinnapiima, mistõttu ei soovitata seda kasutada rinnapiimaga toitmise ajal. Vastsündinutel, kelle emad said pikaajalist ravi, täheldati võõrutusnähte.
Fertiilsus Loomkatsed on näidanud, et morfiin võib vähendada fertiilsust (vt lõik 5.3, prekliinilised ohutusandmed).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Morfiinil on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. See võib muuta tähelepanu ja reaktsioone sellisel määral, et võime osaleda aktiivselt tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on klassifitseeritud vastavalt raskusastmele ja esinemissagedusele: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Sagedasemad kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, mioos ja uimasus.
Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkus. Teadmata: anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid.
Endokriinsüsteemi häired Väga harv: antidiureetilise hormooni ebapiisava sekretsiooni sündroom (põhisümptom on hüponatreemia).
Psühhiaatrilised häired Sage: segasus, unehäired.
Aeg-ajalt: agiteeritus, eufooria, meeleolu kõikumised, hallutsinatsioonid. Harv: insomnia. Teadmata: kognitiivsed häired, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4), düsfooria.
Närvisüsteemi häired Sage: pööritustunne, peavalu, uimasus, unisus, müokloonus. Aeg-ajalt: tõmblused, paresteesia, minestamine, suurenenud lihastoonus. Üleannus võib pärssida hingamist. Väga harv: treemor. Teadmata: allodüünia, hüperalgeesia (vt lõik 4.4), uneapnoe sündroom, liighigistamine.
Silma kahjustused Aeg-ajalt: nägemishäired, ähmane nägemine, diploopia, nüstagm Teadmata: mioos.
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: vertiigo.
Südame häired Aeg-ajalt: südamepekslemine. Teadmata: südame löögisageduse suurenemine või vähenemine.
Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: vererõhu tõus või langus.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt: kopsuturse, bronhospasm, hingamise depressioon. Harv: astmahood eelsoodumusega patsientidel. Teadmata: tsentraalse uneapnoe sündroom.
Seedetrakti häired Väga sage: iiveldus, kõhukinnisus. Sage: kõhuvalu, anoreksia, suukuivus, oksendamine. Aeg-ajalt: iileus, düsgeusia, düspepsia, soolespasmid. Harv: kõhunäärme ensüümide aktiivsuse tõus, pankreatiit.
Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus Teadmata: sapiteede spasmid, Oddi sfinkteri spasm Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: õhetus. Aeg-ajalt: urtikaaria, sügelus. Väga harv: eksanteem. Teadmata: äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos.
Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: urineerimishäired, kusetrakti spasmid. Harv: neerukoolikud.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Teadmata: amenorröa, libiido vähenemine, erektsioonihäire.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: asteenia, väsimus, halb enesetunne. Aeg-ajalt: perifeerne turse (möödub ravi lõpetamise järgselt), üldine nõrkus kuni minestamiseni, külmatunne.
Väga harv: külmavärinad. Teadmata: ravimtolerantsus, ravimi ärajätu(abstinentsi)sündroom, vastsündinu ärajätusündroom.
Sõltuvus ja ärajätu(abstinentsi)sündroom Ravimi Vendal retard korduv kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust või tolerantsust isegi terapeutilistes annustes. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda olenevalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annustest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4). Abstinentsisündroom võib avalduda opioidi manustamise järsul katkestamisel, opioidantagonisti manustamisel või mõnikord manustamiskordade vahelisel ajal. Ravikäsitlust vt lõik 4.4. Füüsilised ärajätusümptomid on muuhulgas valud kehas, värisemine, rahutute jalgade sündroom, kõhulahtisus, spastiline kõhuvalu, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, tahhükardia ja müdriaas. Psüühilised ärajätusümptomid on muuhulgas rahulolematu meeleolu, ärevus ja ärrituvus. Ravimsõltuvuse korral kaasneb sageli tung ravimi järele.
Kui Vendal retard’i kasutamise ajal tekib iiveldus ja oksendamine, võib neid vajadusel kombineerida antiemeetikumiga. Kõhukinnisuse raviks võib kasutada sobivaid lahtisteid.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid Morfiini mürgistuse ja üleannustamise sümptomid on uimasus, unisus kuni stuupori ja koomani, nööpnõelapea suurused pupillid, hingamisdepressioon ja hüpotensioon. Surm võib tekkida hingamisseiskuse tagajärjel. Raskematel juhtudel võib tekkida vereringehäire ja süvenev kooma, mis võib lõppeda surmaga. Lisaks on täheldatud aspiratsioonipneumooniat, tahhükardiat, vertiigot, kehatemperatuuri langust, skeletilihaste lõõgastumist. Lastel on täheldatud generaliseerunud krampe. Teatatud on rabdomüolüüsist ja neerupuudulikkusest opioidi üleannustamise tõttu.
Ravi Peamine on vabade hingamisteede tagamine ja abistava või juhitava hingamise rakendamine. Väga raske üleannustamise puhul soovitatakse naloksooni veenisisest manustamist. Infusioonikiiruse valimisel tuleb arvestada eelnevalt manustatud boolusannustega ja patsiendi ravivastusega. Naloksooni toime kestus on suhteliselt lühike, mistõttu tuleb patsienti hoolega jälgida kuni spontaanse hingamise taastumiseni. Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavatest tablettidest vabaneb morfiin 12 tunni jooksul pärast manustamist, seega tuleb üleannustamise ravi vastavalt sellele modifitseerida. Naloksooni ei ole tohi manustada morfiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt olulise respiratoorse või tsirkulatoorse depressiooni puudumisel. Naloksooni tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on morfiinisõltuvus või selle kahtlus. Neil juhtudel võib opioidi toime järsk või täielik lõpetamine vallandada ägeda ärajätusündroomi. Vajalik võib olla maoloputus veel imendumata ravimi eemaldamiseks kuni 4 tundi pärast toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormi manustamist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: opioidide rühma valuvaigisti; ATC-kood: N02AA01
Morfiin toimib kesknärvisüsteemis opioidretseptorite agonistina, avaldades toimet ennekõike - ja vähemal määral -retseptoritele. Arvatakse, et -retseptorid vahendavad supraspinaalset analgeesiat, hingamise depressiooni ja eufooriat ning -retseptorid spinaalanalgeesiat, mioosi ja sedatsiooni. Morfiinil on ka otsene toime sooleseina närvipõimikutele, põhjustades kõhukinnisust.
Eakatel patsientidel on morfiini valuvaigistav toime suurenenud. Morfiini muud toimed kesknärvisüsteemile on iiveldus, oksendamine ja antidiureetilise hormooni vabastamine. Morfiini hingamist pärssiv toime võib viia hingamispuudulikkuse tekkeni patsientidel, kellel on kopsuhaiguse või teiste ravimite toime tõttu vähenenud ventilatsioonimaht. Morfiini toime võib olla suurenenud entsefaliidiga patsientidel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine Suukaudu manustatud morfiin imendub hästi ning läbib ulatusliku ja muutuva esmase maksapassaaži. Morfiini biosaadavus on 30%, vahemikus 10%...50%. Maksavähiga patsientidel võib biosaadavus suureneda. Morfiini farmakokineetika on lineaarne annusega.
Vendal retard tablettidest vabaneb morfiinvesinikkloriid prolongeeritult, mistõttu on nende manustamisintervall kuni 12 tundi, samal ajal tavaliste ravimvormide manustamisintervall on 4...6 tundi. Vendal retard toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamisel täis kõhuga pikeneb T 2,4 tunnilt (tühja kõhuga) 3,4 tunnini. Morfiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Biotransformatsioon Suur osa ravimist biotransformeerub glükuroniidideks, mis läbivad enterohepaatilise retsirkulatsiooni.
Eritumine 90% morfiinist eritub metaboliitidena (morfiin-3-glükuroniid ja morfiin-6-glükuroniid) peamiselt neerude kaudu ja vaid vähesel määral sapiga. Morfiin-6-glükuroniid on aktiivsem kui morfiin.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Uuringutest on ilmnenud, et morfiinsulfaat põhjustab kromosoomikahjustust loomade keha- ja sugurakkudes ning inimese keharakkudes. Morfiinil on mutageenne toime; sellega tuleb arvestada ka inimese puhul. Morfiini tohib kasutada ainult koos tõhusa kontratseptsiooniga. Morfiini kartsinogeensust ei ole pikaajalistes loomkatsetes uuritud. Mitmetest uuringutest on ilmnenud, et morfiin võib soodustada tuumori kasvu. Loomkatsetes oli morfiinil teratogeenne toime, samuti põhjustas see neuroloogilis-käitumislikke vaegusi areneval organismil, samal ajal kui inimestelt saadud andmed ei näita morfiini väärarengute teket soodustavat või fetotoksilist toimet. Isastel rottidel on täheldatud fertiilsuse langust ja sugurakkude kromosoomkahjustusi.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Laktoosmonohüdraat, polüakrülaatdispersioon 30%, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), ammooniummetakrülaadi kopolümeer tüüp B, hüpromelloos 4000, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), hüpromelloos 5.
Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Laktoosmonohüdraat, polüakrülaatdispersioon 30%, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), ammooniummetakrülaadi kopolümeer tüüp B, hüpromelloos 4000, magneesiumstearaat, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), hüpromelloos 5, värvaine indigokarmiin (E132), värvaine kinoliinkollane (E104).
Vendal retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Laktoosmonohüdraat, polüakrülaatdispersioon 30%, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), ammooniummetakrülaadi kopolümeer tüüp B, hüpromelloos 4000, magneesiumstearaat, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), hüpromelloos 5, värvaine kinoliinkollane (E104), värvaine päikeseloojangukollane (E110).
Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Laktoosmonohüdraat, polüakrülaatdispersioon 30%, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), ammooniummetakrülaadi kopolümeer tüüp B, hüpromelloos 4000, magneesiumstearaat, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), hüpromelloos 5, värvaine kinoliinkollane (E104), värvaine päikeseloojangukollane (E110).
Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Laktoosmonohüdraat, polüakrülaatdispersioon 30%, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), ammooniummetakrülaadi kopolümeer tüüp B, hüpromelloos 4000, magneesiumstearaat, makrogool 6000, talk, hüpromelloos 5, värvaine Ponceau 4R (E124), värvaine päikeseloojangukollane (E110).
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
Vendal retard 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid 3 aastat.
Vendal retard 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Vendal retard 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid 5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendi tüüp: blister (PVC ja alumiiniumfoolium). Pakendi suurus: karbis 30 tabletti.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1 A 8502 Lannach Austria
8. MÜÜGILOA NUMBRID
Vendal retard 10 mg: 264699 Vendal retard 30 mg: 264999 Vendal retard 60 mg: 265099 Vendal retard 100 mg: 264799 Vendal retard 200 mg: 264899
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2024