Valaciclovir actavis 500mg - õhukese polümeerikattega tablett (500mg)

ATC Kood: J05AB11
Toimeaine: valatsikloviir
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

VALACICLOVIR ACTAVIS 500MG
õhukese polümeerikattega tablett (500mg)


Version: 2018-01-29_p001_0.1

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Valaciclovir Actavis 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Valaciclovir Actavis 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Valatsikloviir

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Valaciclovir Actavis ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Valaciclovir Actavis’e võtmist
  3. Kuidas Valaciclovir Actavis’t võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Valaciclovir Actavis’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Valaciclovir Actavis ja milleks seda kasutatakse

Valaciclovir Actavis kuulub viirusevastaste ravimite rühma. Selle toime on viiruste, nimega herpes simplex (HSV), varicella zoster (VZV) ja tsütomegaloviirus (CMV), hävitamine või nende kasvu peatamine.

Valaciclovir Actavis’t võib kasutada:

Mida on vaja teada enne Valaciclovir Actavis`e võtmist

  • vöötohatise raviks (täiskasvanutel).
  • naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese raviks (täiskasvanutel ja üle 12aastastel noorukitel). Samuti kasutatakse seda ravimit, aitamaks vältida nende infektsioonide taasilmnemist.
  • külmavillide raviks (täiskasvanutel ja üle 12aastaste noorukitel).
  • CMV infektsiooni vältimiseks elundisiirdamise järgselt (täiskasvanutel ja üle 12aastastel noorukitel).
  • HSV silmainfektsioonide ravi ja vältimine.

Ärge võtke Valaciclovir Actavis’t:

  • kui olete toimeaine või atsikloviiri või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui see teie puhul kehtib, ärge võtke Valaciclovir Actavis’t. Kui te pole kindel, rääkige enne Valaciclovir Actavis’e võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Valaciclovir Actavis’e võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on neeruprobleemid.
  • kui teil on maksaprobleemid.
  • kui te olete vanem kui 65 eluaastat.
  • kui teie immuunsüsteem on nõrk.

Version: 2018-01-29_p001_0.1

Kui te pole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valaciclovir Actavis’e võtmist oma arsti või apteekriga.

Genitaalherpese ülekandumise vältimine teistele

Kui te võtate Valaciclovir Actavis’t, et ravida või vältida genitaalherpest või kui teil on varem esinenud genitaalherpest, peate te jätkuvalt harrastama ohutut seksuaalvahekorda, sh kondoomi kasutamist. See on oluline, et vältida teie infektsiooni edasikandumist teistele isikutele. Ärge astuge seksuaalvahekorda, kui teil on suguelunditel haavandid või villid.

Muud ravimid ja Valaciclovir Actavis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Öelge oma arstile või apteekrile kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis kahjustavad neere. Need on: aminoglükosiidid, plaatina orgaanilised ühendid, jodeeritud kontrastaine, metotreksaat, pentamidiin, foskarnet, tsüklosporiin, takroliimus, tsimetidiin ja probenetsiid.

Rääkige alati oma arstile või apteekrile teistest võetavatest ravimitest, kui te võtate Valaciclovir Actavis’t vöötohatise raviks või kui teil on olnud elundisiirdamine.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Valaciclovir Actavis’e kasutamist raseduse ajal tavaliselt ei soovitata. Kui te olete rase või arvate, et võite olla rase või kui te plaanite rasestuda, ärge võtke Valaciclovir Actavis’t ilma eelnevalt oma arstiga konsulteerimata. Kui te olete rase või toidate rinnaga, kaalub teie arst Valaciclovir Actavis’e kasu teile ja võimalikku riski teie lapsele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Valaciclovir Actavis võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad teie autojuhtimse võimet. Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui te ei ole kindel, kas ravim teid mõjutab.

Kuidas Valaciclovir Actavis`t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii nagu, arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie poolt võetav annus sõltub sellest, mille jaoks teie arst on teile Valaciclovir Actavis’t määranud. Teie arst arutab seda teiega.

Vöötohatise ravi

  • Tavaline annus on 1000 mg (üks 1000 mg tablett või kaks 500 mg tabletti) kolm korda ööpäevas.
  • Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma 7 päeva.

Külmavillide ravi

  • Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
  • Teine annus tuleb võtta 12 tundi (mitte varem kui 6 tundi) pärast esimest annust.
  • Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma ainult ühe päeva (2 annust).

Naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese ravi

  • Tavaline annus on 500 mg (üks 500 mg tablett või kaks 250 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
  • Esmase infektsiooni puhul peate te Valaciclovir Actavis’t võtma 5 päeva või kuni 10 päeva, kui teie arst nii määrab. Korduva infektsiooni korral on ravi kestvus tavaliselt 3...5 päeva.

Juba esinenud HSV infektsioonide taasilmnemise vältimine

Version: 2018-01-29_p001_0.1

  • Tavaline annus on 250 mg kaks korda ööpäevas (ööpäevane annus 500 mg).
  • Mõned inimesed, kellel tuleb infektsiooni taasilmnemist ette sagedamini, võivad reageerida paremini annusele üks 250 mg tablett kaks korda ööpäevas (ühe 500 mg tableti või kahe 250 mg tableti asemel ööpäevas).
  • Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma seni, kuni teie arst käsib teil see lõpetada.

Vältimaks teie nakatumist CMV’sse (tsütomegaloviirus)

  • Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) neli korda ööpäevas.
  • Annused tuleb võtta 6tunniste vahedega.
  • Tavaliselt hakkate te Valaciclovir Actavis’t võtma niipea kui võimalik pärast operatsiooni.
  • Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma ligikaudu 90 päeva pärast operatsiooni, kuni teie arst käsib teil lõpetada.

Teie arst võib Valaciclovir Actavis’e annust kohandada:

  • kui te olete vanem kui 65eluaastat
  • kui teil on nõrk immuunsüsteem
  • kui teil on neeruprobleemid.

Kui midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valaciclovir Actavis’e võtmist oma arstiga.

Ravimi võtmine

  • Võtke ravimit suukaudselt.
  • Neelake tabletid alla tervena, koos klaasitäie joogiveega.
  • Võtke Valaciclovir Actavis’t iga päev samal ajal.
  • Võtke Valaciclovir Actavis’t vastavalt oma arstilt või apteekrilt saadud juhistele.

Üle 65-aastased või neeruprobleemidega patsiendid

Valaciclovir Actavis’e võtmise ajal on väga oluline, et te jooksite terve päeva vältel regulaarselt vedelikku. See aitab vähendada neere või närvisüsteemi mõjutada võivaid kõrvaltoimeid. Teie arst jälgib teid hoolikalt nende ilmingute suhtes. Närvisüsteemi kõrvaltoimeteks võivad olla segasus või erutuvus või tavatu unisus- või uimasustunne.

Alla 12-aastased lapsed

Valaciclovir Actavis ei ole soovitatav kasutamiseks lastel alla 12 eluaasta.

Kui te võtate Valaciclovir Actavis’t rohkem kui ette nähtud

Valaciclovir Actavis ei ole tavaliselt kahjulik, välja arvatud juhul, kui te võtate seda mitmeid päevi liiga palju. Kui te võtate liiga palju tablette, võite te kogeda iiveldust, oksendamist, segasust, erutuvust või tavatut unisust. Kui te võtate liiga palju Valaciclovir Actavis’t, rääkige oma arsti või apteekriga. Võtke ravimi pakend endaga kaasa.

Kui te unustate Valaciclovir Actavis’t võtta

  • Kui te unustate Valaciclovir Actavis’t võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui teie järgmise annuse võtmise aeg on siiski juba lähedal, jätke ununenud annus vahele.
  • Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Selle ravimi kasutamisel võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed.

Seisundid, mida te peate oskama jälgida

  • rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia). Need on Valaciclovir Actavis’t võtvatel inimestel harva esinevad. Sümptomite kiire teke, sh:
  • nahaõhetus, sügelev nahalööve,

Version: 2018-01-29_p001_0.1

  • huulte, näo, kaela ja kõriturse, mis põhjustab hingamisraskusi (angioödeem),
  • vererõhu langus, mis tingib kollapsi.

Allergilise reaktsiooni tekkides lõpetage Valaciclovir Actavis’e võtmine ja pöörduge koheselt arsti poole.

Väga sage (esineb enam kui 1 kasutajal 10-st)

  • peavalu.

Sage (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st)

  • iiveldus
  • pearinglus
  • oksendamine
  • kõhulahtisus
  • nahareaktsioonid päikesevalgusele (fotosensibilisatsioon)
  • nahalööve.

Aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st)

  • segasustunne
  • olematute asjade kuulmine või nägemine (hallutsinatsioonid)
  • äärmuslik uimasus
  • värinad
  • erutuvus.

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või siirdatud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valaciclovir Actavis’e annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valaciclovir Actavis’e ravi lõpetatakse või annust vähendatakse.

Teised aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed:

  • hingeldus (düspnoe)
  • ebamugavustunne maos
  • nahalööve, mõnikord sügelev, kublaline lööve (urtikaaria)
  • alaseljavalu (neeru valu)
  • veri uriinis (hematuuria).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, mida täheldatakse vereanalüüsis:

  • valgete vereliblede arvu vähenemine (leukopeenia)
  • trombotsüütide arvu vähenemine; need on rakud, mis aitavad verel hüübida (trombotsütopeenia)
  • maksa poolt toodetavate ainete sisalduse suurenemine veres.

Harv (esineb 1 kuni 10 kasutajal 10 000-st)

  • koordinatsiooni ja kõnnakuhäired (ataksia)
  • aeglane, segane kõne (düsartria)
  • tõmblused (krambihood)
  • ajufunktsioonihäire (entsefalopaatia)
  • teadvusetus (kooma)
  • segased või häiritud mõtted
  • desorientatsioon ja segasus, sageli koos hallutsinatsioonidega (deliirium).

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või siirdatud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valaciclovir Actavis’e annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valaciclovir Actavis’e ravi lõpetatakse või annust vähendatakse.

Teised harva esinevad kõrvaltoimed:

  • neeruprobleemid, millega kaasneb vähene uriinieritus või uriinierituse puudumine.

Version: 2018-01-29_p001_0.1

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Valaciclovir Actavis`t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil, karbil või pudelil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Valaciclovir Actavis sisaldab

  • Toimeaine on valatsikloviir. Üks tablett sisaldab kas 500 mg või 1000 mg valatsikloviiri (valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).
  • Teised koostisosad on:

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, povidoon, magneesiumstearaat.

Tableti kate (Opadry White Y-5-7068): hüpromelloos, hüdroksüpropüültselluloos, titaandioksiid (E171), makrogool 400.

Kuidas Valaciclovir Actavis välja näeb ja pakendi sisu

Valaciclovir Actavis’e tabletid on ovaalsed, valged, kaksikkumerad ja õhukese polümeerikattega ning saadaval järgmiste suuruste ja markeeringutega:

500 mg tabletid: 17,6 x 8,8 mm, ühel küljel märge „VC2“. 1000 mg tabletid: 22 x 11 mm, ühel küljel märge „VC3“.

PVC/alumiinium blister 500 mg tabletid:

Pakendi suurused (blistrid): 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

1000 mg tabletid:

Pakendi suurused (blistrid): 3, 7, 10, 14, 20, 21, 24, 28, 30, 42, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

HDPE pudelid turvarõngaga LDPE korgiga 500 mg ja 1000 mg tabletid:

Pakendi suurused: 10, 30, 100, 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

Version: 2018-01-29_p001_0.1

Tootjad:

Actavis Hf.,

Reykjavikurvegur 78,

IS-220 Hafnarfjörður,

Island

Balkanpharma Dupnitsa AD

3 Samokovsko Shosse Str.

Dupnitsa 2600

Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Sicor Biotech Eesti filiaal

Hallivanamehe 4 11317 Tallinn

Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.,

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Valaciclovir Actavis 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Valaciclovir Actavis 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Valaciclovir Actavis 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Valaciclovir Actavis 250 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg valatsikloviiri (valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).

Valaciclovir Actavis 500 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg valatsikloviiri (valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).

Valaciclovir Actavis 1000 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg valatsikloviiri (valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).

INN: Valaciclovirum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

250 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 13,8 x 6,9 mm, ühel küljel märge „VC1“.

500 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 17,6 x 8,8 mm, ühel küljel märge „VC2“.

1000 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 22 x 11 mm, ühel küljel märge „VC3“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid herpes-zoster

  • herpes zosterviiruse (vöötohatis) ja oftalmilise vöötohatise raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel (vt lõik 4.4).
  • herpes zosterviiruse raviks kerge või mõõduka immunosupressiooniga täiskasvanud patsientidele (vt lõik 4.4).

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonid

  • naha ja limaskestade HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks, sh
  • genitaalherpese esmaste episoodide raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel
  • korduva genitaalherpese raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel
  • korduva genitaalherpese pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel
  • korduvate silma HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks (vt lõik 4.4).

HSV infektsiooniga patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud muul põhjusel kui HIV infektsioonist, ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud (vt lõik 5.1).

Tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioonid

CMV infektsiooni ja haiguse profülaktikaks täiskasvanutel ja noorukitel suurte siseorganite transplantatsiooni järgselt (vt lõik 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid – herpes zoster ja oftalmiline vöötohatis

Patsientidele tuleb soovitada alustada raviga pärast herpes zoster-viiruse diagnoosimist niipea kui võimalik. Puuduvad andmed selle kohta kui raviga alustati hiljem kui 72 tundi pärast vöötohatise lööbe teket.

Immunokompetentsed täiskasvanud

Annus immunokompetentsetele täiskasvanutele on 1000 mg kolm korda ööpäevas, seitsme päeva jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsed täiskasvanud

Annus immunosupressiivsetele patsientidele on 1000 mg kolm korda ööpäevas vähemalt seitsme päeva jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg) ja 2 päeva vältel pärast koorikute teket kahjustustele. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsetel patsientidel on soovitatav alustada antiviraalse raviga vähemalt nädala jooksul alates villide tekkimisest või mistahes ajal enne kahjustuste täielikku kattumist koorikutega.

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonide ravi täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (≥12-aastased)

Annus on 500 mg valatsikloviiri võetuna kaks korda ööpäevas (ööpäevane koguannus 1000 mg). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Kordumiste korral on ravi pikkuseks 3...5 päeva. Esmaste episoodide puhul, mis võivad olla palju raskemad, võib ravi pikendada kuni 10 päevani. Annustamist tuleb alustada nii vara kui võimalik. Herpes simplex-infektsiooni kordumiste korral peaks see ideaaljuhul olema prodromaalperioodis või koheselt pärast esimeste nähtude või sümptomite ilmnemist. Valatsikloviir võib hoida ära kahjustuste tekke, kui seda võtta korduva HSV taastekke esimeste nähtude ja sümptomite ilmnemisel.

Herpes labialis

Herpes labialis’e (külmavillid) korral võtavad täiskasvanud ja noorukid efektiivse ravi tagamiseks 2000 mg valatsikloviiri kaks korda ööpäevas ühel päeval. Teine annus tuleb võtta ligikaudu 12 tundi (mitte varem kui 6 tundi) pärast esimesest annust. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Sellise annustamisrežiimi kasutamisel ei tohiks ravi üle ühe päeva kesta, sest on näidatud, et see ei taga täiendavat kliinilist toimet. Raviga tuleb alustada külmavillide varajaste sümptomite (nt kihelus, sügelus või kõrvetustunne) ilmnemisel.

Immunosupressiivsed täiskasvanud

HSV viiruse raviks immuunpuudulikkusega täiskasvanutel on annus 1000 mg kaks korda ööpäevas vähemalt 5 päeva jooksul, pärast seda tuleb hinnata kliinilise seisundi tõsidust ja patsiendi immunoloogilist staatust. Esmaste episoodide korral, mis võivad olla palju raskemad, võib ravikuuri pikendada kuni kümne päevani. Annustamisega tuleb alustada niipea kui võimalik. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Maksimaalne kliiniline toime saavutatakse kui raviga alustatakse 48 tunni jooksul. Vajalik on kahjustuste tekke väga hoolikas jälgimine.

Korduva herpes simplex-viiruse (HSV) infektsiooni supressioon täiskasvanutel ja noorukitel (≥12- aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (≥12-aastased)

Annus on 250 mg valatsikloviiri, võetuna kaks korda ööpäevas (ööpäevane koguannus 500 mg). Mõned patsiendid väga sageli korduva viirusega (≥10 korda aastas ilma ravita) võivad täiendavat kasu saada ööpäevase annusega 500 mg, jagatuna kaheks annustamiskorraks (250 mg 2 korda ööpäevas). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12 kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

Immunosupressiivsed täiskasvanud

Annus on 500 mg valatsikloviiri 2 korda ööpäevas. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12 kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

CMV infektsiooni ja haiguse profülaktika täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-aastased)

Valatsikloviiri annus on 2000 mg neli korda ööpäevas, alustada tuleb siirdamise järgselt nii vara kui võimalik. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Tavaliselt on ravikuuri pikkus 90 päeva, kuid seda võib suurema riskiga patsientidel pikendada.

Patsientide erigrupid

Lapsed

Valatsikloviiri efektiivsust alla 12-aastastel lastel ei ole hinnatud.

Eakad

Eakate puhul tuleb arvestada võimaliku neerufunktsiooni langusega ja sellele vastavalt annust korrigeerida (vt allpool, Neerukahjustus). Tuleb säilitada adekvaatne hüdreeritus.

Neerukahjustus

Ettevaatus on vajalik valatsikloviiri manustamisel neerufunktsiooni häirega patsientidele. Tuleb säilitada adekvaatne hüdreeritus. Valatsikloviiri annust tuleb neerufunktsiooni häirega patsientidel vähendada vastavalt allpool olevale tabelile 1.

Vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele manustatakse valatsikloviiri pärast dialüüsi lõppu. Sageli tuleb jälgida kreatiniini kliirensit, eriti ajal mil neerufunktsioon kiiresti muutub, nt vahetult pärast neeru siirdamist või äratõukereaktsiooni. Valatsikloviiri annust tuleb vastavalt korrigeerida.

Maksakahjustus

Uuringud täiskasvanud patsientidel 1000 mg valatsikloviiriga näitasid, et kerge või mõõduka maksatsirroosi (maksa sünteesifunktsioon on säilunud) korral ei ole vaja annust korrigeerida. Farmakokineetilised andmed kaugelearenenud maksatsirroosiga (maksa sünteesifunktsioonihäire ja ilmingud portaal-süsteemi šunteerumisest) patsientidelt ei viita ka annuse korrigeerimise vajadusele, kuigi kliinilised kogemused on piiratud. Suuremate annuste kasutamise kohta (4000 mg või enam ööpäevas), vt lõik 4.4.

Tabel 1: ANNUSE KORRIGEERIMINE NEERUKAJUSTUSE KORRAL

 

Kreatiniini

Valatsikloviiri

Ravi näidustus

kliirens

annusA

 

(ml/min)

 

Varicella-Zoster Viirus (VZV) infektsioonid

 

 

 

 

 

Herpes zoster (vöötohatis) ravi

≥50

1000 mg 3 korda ööpäevas

30 kuni 49

1000 mg 2 korda ööpäevas

- immunokompetentsed ja immunosupressiivsed

10 kuni 29

1000 mg 1 kord ööpäevas

täiskasvanud

500 mg 1 kord ööpäevas

 

 

 

 

Herpes Simplex Viirus (HSV) infektsioonid

 

 

 

 

 

HSV infektsioonide ravi

 

 

 

 

 

- immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid

≥30

500 mg 2 korda ööpäevas

< 30

500 mg 1 kord ööpäevas

 

 

 

 

- immunosupressiivsed täiskasvanud

≥30

1000 mg 2 kord ööpäevas

< 30

1000 mg 1 kord ööpäevas

 

 

 

 

Herpes labialis’e (külmavillid) ravi

≥50

2000 mg 2 korda ühel päeval

30 kuni 49

1000 mg 2 korda ühel päeval

- immunokompetentsetel ja noorukitel

10 kuni 29

500 mg 2 korda ühel päeval

(alternatiivina 1-päevane raviskeem)

<10

500 mg üksikannusena

 

HSV supressioon

 

 

 

 

 

- immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid

≥30

250 mg 2 kord ööpäevasB

< 30

250 mg 1 kord ööpäevas

 

 

 

 

- immunosupressiivsed täiskasvanud

≥30

500 mg 2 korda ööpäevas

< 30

250 mg 2 korda ööpäevas

 

 

 

 

Tsütomegaloviirus (CMV) infektsioonid

 

 

 

 

 

 

≥75

2000 mg 4 korda ööpäevas

CMV profülaktika suurte siseorgantransplantaadi

50 kuni <75

1500 mg 4 korda ööpäevas

25 kuni <50

1500 mg 3 korda ööpäevas

retsipientidest täiskasvanutel ja noorukitel

10 kuni <25

1500 mg 2 korda ööpäevas

 

 

<10 või dialüüs

1500 mg üks kord ööpäevas

A vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele antakse annus dialüüsi päeval pärast dialüüsi.

B HSV pärssimiseks immunokompetentsetel patsientidel anamneesis ≥10 kordust aastas, on saadud paremaid tulemusi annusega 250 mg kaks korda ööpäevas.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või atsikloviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüdratatsiooni staatus

Tuleb olla hoolikas, et tagada dehüdratatsiooni riskiga patsientide, eriti eakate, adekvaatne hüdreeritus.

Kasutamine neerukahjustuse korral ja eakatel

Atsikloviir elimineerub neerude kaudu, seetõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel valatsikloviiri annust vähendada (vt lõik 4.2). Eakatel patsientidel on suure tõenäosusega neerufunktsioon langenud ning seetõttu tuleb nendel patsientidel kaaluda annuse vähendamist. Nii eakad kui neerukahjustusega patsiendid on suurema riskiga neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks ning neid tuleb antud toimete

tekke suhtes hoolikalt jälgida. Teatatud raportites olid need reaktsioonid üldjuhul pöörduvad ravi katkestamisel (vt lõik 4.8).

Valatsikloviiri suurte annuste kasutamine maksakahjustuse ja maksasiirdamise korral Valatsikloviiri suurte annuste (4000 mg ja rohkem ööpäevas) kasutamise kohta maksahaigusega patsientidel andmeid ei ole. Siirdatud maksaga patsientidel ei ole eriuuringuid valatsikloviiriga läbi viidud, järelikult on üle 4000 mg ööpäevaste annuste kasutamisel nendele patsientidele vajalik ettevaatus.

Kasutamine vöötohatise raviks

Kliinilist vastust tuleb hoolikalt jälgida, eriti immuunpuudulikkusega patsientidel. Kui suukaudne ravi arvatakse olevat mittepiisav, tuleb kaaluda intravenoosse antiviraalse ravi kasutamist.

Komplitseerunud vöötohatisega, st juba siseorganite haaratusega, dissemineerunud vöötohatisega, motoorse neuropaatia, entsefaliidi ja tserebrovaskulaarsete komplikatsioonidega patsientidele tuleb antiviraalset ravi teostada intravenoosselt.

Veel enam, oftalmilise vöötohatisega immuunpuudulikkusega patsientidel või kellel on kõrge risk haiguse dissemineerumiseks ja siseorganite kaasatuseks, tuleb antiviraalset ravi teostada intravenoosselt.

Genitaalherpese ülekandumine

Patsiendid peaksid sümptomite olemasolul vahekorrast hoiduma, isegi kui antiviraalse raviga on juba alustatud. Supressiivse ravi ajal antiviraalsete ravimitega viiruse leviku sagedus märkimisväärselt väheneb. Kuid ülekandumise risk on siiski võimalik. Seetõttu peaks patsient lisaks valatsikloviir-ravile soovitatavalt rakendama turvaseksi meetmeid.

Kasutamine silma HSV infektsiooni raviks

Nendel patsientidel peab hoolikalt jälgima kliinilist ravivastust. Kui tundub, et suukaudne ravi ei ole piisav, tuleb kaaluda üleminekut intravenoossele antiviraalsele ravile.

Kasutamine tsütomegaloviiruse infektsiooni ravis

Valatsikloviiri efektiivsuse uuringute andmed transplantaadiga patsienditelt (~ 200), kes on CMV haiguse kõrge riskiga, (nt doonor on CMV-positiivne/retsipient CMV negatiivne või tümotsüütide vastase globuliin induktsioonravi kasutamine) näitavad, et valatsikloviiri tohib kasutada nendel patsientidel ainult siis kui ohutuskaalutlustel ei ole valgantsikloviiri või gantsikloviiri võimalik kasutada.

Valatsikloviiri suured annused, mida vajatakse CMV profülaktika korral, võivad tekitada rohkem kõrvaltoimeid, sh KNS häireid, kui neid on täheldatud väiksemate annuste korral, muude näidustuste puhul (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida neerufunktsiooni muutuse osas ja annuseid vastavalt kohandada (vt lõik 4.2).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatlik tuleb olla valatsikloviiri kombineerimisel nefrotoksiliste ravimitega, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientide korral, ning tagada regulaarne neerufunktsiooni kontroll. See puudutab koosmanustamist järgmiste preparaatidega: aminoglükosiidid, orgaanilised plaatina ühendid, iodeeritud kontrastained, metotreksaat, pentamidiin, foskarnet, tsüklosporiin ja takroliimus.

Atsikloviir elimineeritakse uriiniga peamiselt muutumatul kujul aktiivse tubulaarsekretsiooni kaudu. Pärast 1000 mg valatsikloviiri manustamist vähendasid tsimetidiin ja probenetsiid atsikloviiri renaalset kliirensit ja suurendasid atsikloviiri AUC-d vastavalt 25% ja 45%, inhibeerides atsikloviiri aktiivset renaalset sekretsiooni. Tsimetidiin ja probenetsiid manustatuna koos valatsikloviiriga suurendasid atsikloviiri AUC-d ligikaudu 65% võrra. Teised ravimid (sh nt tenofoviir), mida manustatakse samaaegselt ja mis konkureerivad või inhibeerivad sama aktiivse tubulaarsekretsiooni osas, võivad

sama mehhanismi kaudu suurendada atsikloviiri plasma kontsentratsiooni. Sarnaselt võib ka valatsikloviiri manustamine suurendada samaaegselt manustatud ravimite plasmakontsentratsiooni.

Patsientidel, kellel on valatsikloviiri suurte annuste manustamisest tulenevalt kõrge atsikloviiri ekspositsioon (nt vöötohatise või CMV profülaktikaks kasutatavad annused), on aktiivset renaalset tubulaarset sekretsiooni pärssivate ravimite samaaegsel manustamisel vajalik ettevaatus.

Atsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili, inaktiivse metaboliidi, mida kasutatakse transplantaadiga patsientidel immunosupressandina, koosmanustamisel suureneb nende ravimite AUC plasmas. Valatsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi maksimaalses kontsentratsioonis või AUC väärtuses. Selle kombinatsiooni kasutamise kohta on piiratud kliinilised kogemused.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Piiratud andmed valatsikloviiri ja mõõdukas hulgas andmed atsikloviiri kasutamisest raseduse ajal on saadaval raseduse registritest (kus on dokumenteeritud raseduse lõpptulemus naistel, kes said raseduse ajal valatsikloviiri või suukaudselt või intravenoosselt atsikloviiri (valatsikloviiri aktiivne metaboliit); andmed 111 ja 1246 raseduse lõpptulemuse kohta (vastavalt 29 ja 756 juhul sai naine ravimit raseduse esimesel trimestril) ja turuletulekujärgne kogemus näitavad, et malformatsioone või loote/neonataalset toksilisust ei esine.

Loomkatsed ei ole näidanud valatsikloviiri reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Valatsikloviiri tohib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui võimalik ravist saadav kasu kaalub üles ilmneda võivad riskid.

Imetamine

Atsikloviir, valatsikloviiri peamine metaboliit, eritub rinnapiima. Siiski ei ole valatsikloviiri terapeutilistes annustes manustades eeldada toimet rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule, sest laps saab neonataalse herpese ravis intravenoosselt manustatud atsikloviiri terapeutilisest annusest alla 2% (vt lõik 5.2). Valatsikloviiri tuleb imetamise ajal kasutada ettevaatusega ja ainult kliinilise näidustuse olemasolul.

Fertiilsus

Valatsikloviir ei mõjutanud suukaudsel manustamisel rottide fertiilsust. Atsikloviiri suurte parenteraalsete annuste manustamisel on rottidel ja koertel täheldatud testikulaarset atroofiat ja aspermatogeneesi. Inimesel ei ole fertiilsusuuringuid valatsikloviiriga läbi viidud, kuid muutusi spermatosoidide arvus, liikuvuses või morfoloogias 20 patsiendil 6 kuud pärast ravi atsikloviiri annusega 400...1000 mg ei täheldatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet hinnates tuleb arvesse võtta patsiendi kliinilist seisundit ja valatsikloviiri kõrvaltoimeid. Toimeaine farmakoloogiliste omaduste põhjal ei ole neid tegevusi kahjustavat toimet oodata.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vähemalt ühe näidustuse korral valatsikloviiriga ravitavatel patsientidel olid peavalu ja iiveldus. Tõsisemad kõrvaltoimed nagu trombootiline trombotsütopeeniline purpur/hemolüütilis-ureemiline sündroom, äge neerupuudulikkus ja neuroloogilised häired on detailselt välja toodud selle kokkuvõtte teistes lõikudes.

Kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide ja esinemissageduse järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist kategoriseerimist:

Väga sage

≥1/10

Sage

≥1/100 kuni < 1/10,

Aeg-ajalt

≥1/1000 kuni < 1/100,

Harv

≥1/ 10000 kuni < 1/1000,

Väga harv

<1/10000.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud kliiniliste uuringute andmete põhjal, kui uuringutes leidis tõestust seos valatsikloviiriga.

Kõrvaltoimete esinemissageduste kategooriate määramiseks turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimete puhul, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kasutati kõige konservatiivsemat hinnangut suurimale väärtusele („kolme reegel“). Turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud ja kliinilistes uuringutes täheldatud valatsikloviiriga seostatud kõrvaltoimete esinemissageduse kategooriate määramisel lähtuti uuringutes määratud esinemissagedustest. Kliiniliste uuringute ohutusandmebaas põhineb 5855 isikul, kes said valatsikloviiri kliinilistes uuringutes erinevatel näidustustel (herpes zosteri ravi, genitaalherpese ravi/supressioon ja huuleherpese ravi).

Kliiniliste uuringute andmed

Närvisüsteemi häired

Väga sage: Peavalu

Seedetrakti häired

Sage: Iiveldus

Turuletulekujärgsed andmed

TABEL 2: TURULETULEKUJÄRGSED ANDMED

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

 

 

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

 

 

 

 

Leukopeenia,

 

 

 

 

trombotsütopeenia

 

 

 

 

(leukopeeniast on

 

 

 

 

teatatud peamiselt

 

 

 

 

immuunpuudulikkusega

 

 

 

 

patsientidel)

 

 

Immuunsüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

Anafülaksia

 

Psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired *

 

 

 

Pearinglus

Segasus,

Ataksia, düsartria,

 

 

 

hallutsinatsioonid,

krambid,

 

 

 

teadvuse hägunemine,

entsefalopaatia,

 

 

 

treemor, agiteeritus

kooma,

 

 

 

 

psühhootilised

 

 

 

 

sümtomid, deliirium

 

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

 

 

 

 

Düspnoe

 

 

Seedetrakti häired

 

 

 

 

Oksendamine,

Ebamugavustunne

 

 

 

kõhulahtisus

kõhus

 

 

Maksa ja sapiteede häired

Maksafunktsiooni aktiivsuse mööduv suurenemine (nt bilirubiin, maksaensüümid)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Lööbed, sh

Urtikaaria

Angioödeem

 

 

fotosensibilisatsioon,

 

 

 

 

pruuritus

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired **

 

 

 

 

 

Neeru valu, hematuuria

Neerukahjustus, äge

 

 

 

(tihti seotud teiste

neerupuudulikkus

 

 

 

neerukahjustustega)

(eriti eakatel või

 

 

 

 

neerukahjustusega

 

 

 

 

patsientidel, kes

 

 

 

 

saavad soovitatust

 

 

 

 

suuremaid annuseid)

 

*Neurolooglised häired, mõnikord rasked, võivad olla seotud entsefalopaatiaga ja väljenduda segasuse,agiteerituse, krampide, hallutsinatsioonide ja koomana. Need nähud on tavaliselt pöörduvad ja ilmnevad üldiselt neerukahjustusega või muude eelsoodumust tekitavate faktoritega patsientidel (vt lõik 4.4). Organtransplantaatide retsipientidel, kellele manustati CMV profülaktikaks suurtes annustes valatsikloviiri (8000 mg ööpäevas), esines sagedamini neuroloogilisi kõrvaltoimeid võrreldes väiksemate annustega, mida kasutatakse muude näidustuste korral.

**Neeru valu võib olla seotud neerupuudulikkusega. Teatatud on ka atsikloviiri kristallide intratubulaarsest väljasadenemisest neerudes. Ravi ajal tuleb tagada adekvaatne vedelike tarbimine (vt lõik 4.4).

Täiendav informatsioon patsientide erigruppide kohta

Raske immuunpuudulikkusega (eriti kaugelearenenud HIV haigusega, kliinilistes uuringutes pikka aega suuri atsikloviiri annuseid (8000 mg ööpäevas) saavatel) täiskasvanud patsientidel on teatatud neerupuudulikkuse, mikroangiopaatilise hemolüütilise aneemia ja trombotsütopeenia tekkest (mõnikord ka kombineeritult). Selliseid leide on täheldatud ka valatsikloviiriga mitteravitud patsientidel, kuid kes on sarnases kliinilises seisundis või sarnaste kaasuvate haigustega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid ja nähud

Valatsikloviiriga üleannuse saanud patsientidel on teatatud ägedast neerupuudulikkusest ja neuroloogiliste sümptomite tekkimisest, sh segasus, hallutsinatsioonid, agiteeritus, teadvuse hägunemine ja kooma. Esineda võib veel iiveldust ja oksendamist. Tahtmatu üleannustamise vältimiseks tuleb olla hoolikas. Paljud teatatud juhud on esinenud neerufunktsiooni häirega ja eakatel patsientidel, kes on annuse kohaldamatuse tõttu saanud korduvalt üleannuse.

Ravi

Patsiente tuleb toksilisuse ilmingute suhtes hoolikalt jälgida. Hemodialüüs tõstab märkimisväärselt atsikloviiri eemaldumist verest ja seda võib seetõttu pidada ravivõimaluseks sümptomaatilise üleannustamise korral.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Nukleosiidid ja nukleotiidid, va. pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC kood: J05AB11

Toimemehhanism

Valatsikloviir, antiviraalne aine, on atsükloviiri L-valiini ester. Atsikloviir on puriini (guaniini) nukleosiidi analoog.

Valatsikloviir lõhustub inimese organismis tõenäoliselt spetsiifilise ensüümi valatsikloviir hüdrolaasi toimel kiiresti ja peaaegu täielikult atsikloviiriks ja valiiniks.

Atsikloviir on spetsiifiline herpesviiruste inhibiitor, mis omab in vitro aktiivsust Herpes simplex- viiruse (HSV) 1. ja 2. tüübi, Varicella zoster-viiruse (VZV), tsütomegaloviiruse (CMV), Epstein-Barri viiruse (EBV) ja inimese herpesviirus 6 (HHV-6) vastu. Atsikloviir inhibeerib herpesviiruse DNA sünteesi kohe, kui see on fosforüleeritud aktiivseks trifosfaatvormiks.

Fosforüleerimise esimene etapp nõuab viirus-spetsiifilise ensüümi toimet. HSV, VZV ja EBV korral on selleks ensüümiks viiruse tümidiinkinaas, mis esineb ainult viirusega nakatunud rakkudes. CMV korral säilitatakse vähemalt osaliselt selektiivsus fosforüleerimisega, mis toimub fosfotransferaasgeeniprodukti UL97 abil. Atsikloviiri aktiveerimise nõue viirus-spetsiifilise ensüümi poolt selgitab suuresti selle selektiivsust.

Fosforüleerimise protsessi (konversioon monofosfaadist trifosfaadiks) lõpetavad rakulised kinaasid. Atsikloviir trifosfaat inhibeerib konkureerivalt viiruse DNA polümeraasi ja seondumine selle nukleosiidi analoogiga toob kaasa obligaatse ahela lõpetamise, seiskab viiruse DNA sünteesi ja sellega blokeerib viiruse replikatsiooni.

Farmakodünaamilised toimed

Resistentsus atsikloviirile on tavaliselt seotud tümidiinkinaas-puuduliku fenotüübiga, mis viib viiruseni, mis on loomulikus peremeesorganismis ebasoodsas olukorras. Kirjeldatud on vähenenud tundlikkust atsikloviirile, mida põhjustavad väikesed muutused kas viiruse tümidiinkinaasis või DNA polümeraasis. Nende vormide nakatamisvõimelisus sarnaneb muteerumata wild-type viirustega.

Atsikloviiri ravi või profülaktikat saanud patsientide HSV ja VZV kliiniliste isolaatide jälgimine on näidanud, et atsikloviirile vähenenud tundlikkusega viirus on ülimalt haruldane immunokompetensetel patsientidel ja seda leitakse harva tõsiselt kahjustunud immuunsusega isikutel, nt organi või luuüdi transplantatsiooni patsiendid, pahaloomuliste kasvajate korral keemiaravi saavad patsiendid ja patsiendid inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV).

Kliinilised uuringud

Varicella Zoster-viiruse infektsioon

Valatsikloviir kiirendab valu leevendumist: ta vähendab vöötohatisega seotud valu kestvust, sh ägedat ja, üle 50-aastastel patsientidel, ka post-herpeetilist neuralgiat ja valu kannatavate patsientide arvu. Valatsikloviir vähendab oftalmilise vöötohatise korral silma komplikatsioonide riski.

Immuunpuudulikkusega patsientidel peetakse vöötohatise korral tavaliseks intravenoosset ravi; siiski piiratud kliinilised andmed näitavad valatsikloviiri kliinilist kasu VZV infektsiooni (vöötohatis) ravis teatud immuunpuudulikkusega, sh suurte siseelundite kasvajate, HIV, autoimmuunhaigustega, lümfoomi, leukeemia ja tüviraku transplantaadiga patsientidel.

Herpes simplex-viiruse infektsioon

Valatsikloviiri tuleb silma HSV infektsioonide korral manustada vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

  1. HIV/HSV nakkusega patsientidel, keskmise CD4 arvuga > 100 rakku/mm3 on läbi viidud valatsikloviiri uuringud genitaalherpese raviks ja pärssimiseks. Sümptomaatiliste puhangute pärssimisel oli valatsikloviir annuses 500 mg kaks korda ööpäevas parema toimega kui 1000 mg üks kord ööpäevas. Valatsikloviir annuses 1000 mg kaks korda ööpäevas taastekkelise haiguse ravis oli võrreldav suukaudu manustatava atsikloviiriga annuses 200 mg viis korda ööpäevas toimes herpese episoodide kestvusele. Valatsikloviiri ei ole uuritud raske immuunpuudulikkusega patsientidel.

Dokumenteeritud on valatsikloviiri efektiivsus ka muude HSV nahainfektsioonide ravis. Valatsikloviir on näidanud efektiivsust herpes labialis’e (külmavillid), kemo- või radioteraapiast tingitud mukosiidi, HSV reaktiveerumise pärast dermaabrasiooni ja herpes gladiatorum’i ravis. Tuginedes atsikloviiri pikajalisele kasutuskogemusele on ka valatsikloviir atsikloviiriga sama efektiivne multiformse erüteemi, herpeetilise ekseemi ja küünevalli herpeetilise abstsessi ravis.

On tõestatud, et valatsikloviir vähendab immunokompetentsetel patsientidel genitaalherpese ülekandumise riski, kui seda võtta supressiivse ravina ja kombineerida turvaseksi meetmetega. Topeltpime platseeboga kontrollitud uuring viidi läbi 1484 heteroseksuaalse, immunokompetentse täiskasvanud paariga, kellest ühel oli HSV-2 infektsioon. Tulemused näitasid, et ülekandumise risk valatsikloviiri kasutamisel võrreldes platseeboga langes märgatavalt: 75 % (sümptomaatiline HSV-2 omandamine), 50 % (HSV-2 serokonversioon), ja 48 % (üldine HSV-2 omandamine). Isikute hulgas, kes osalesid viiruse leviku alauuringus, vähendas valatsikloviir märkimisväärselt viiruse levikut 73 % võrra võrreldes platseeboga (vt lõik 4.4 täiendav informatsioon ülekandumise vähendamiseks).

Tsütomegaloviiruse infektsioon (vt lõik 4.4)

CMV profülaktika valatsikloviiriga isikutel, kellele on siirdatud siseorgan (neer, süda), vähendas ägeda äratõukereaktsiooni, oportunistlike infektsioonide ja teiste herpesviirusinfektsioonide (HSV, VZV) tekkevõimalust. Otseseid võrdlevaid uuringuid valgantsikloviiriga ei ole, et määrata siirdatud organiga patsientidele optimaalne annus.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Valatsikloviir on atsikloviiri eelravim. Valatsikloviirist tekkiva atsikloviiri biosaadavus on ligikaudu 3,3...5,5-korda suurem kui seda on ajalooliselt täheldatud pärast suukaudse atsikloviiri manustamist. Pärast suukaudset manustamist imendub valatsikloviir hästi ja muundatakse kiiresti ja peaaegu täielikult atsikloviiriks ja valiiniks. Seda muundumist vahendab tõenäoliselt inimese maksast isoleeritud ensüüm, mida nimetatakse valatsikloviir hüdrolaasiks. 1000 mg-st valatsikloviirist tekkiva atsikloviiri biosaadavus on 54% ja toit seda ei vähenda. Valatsikloviiri farmakokineetika ei ole annusega proportsionaalne. Imendumise kiirus ja ulatus väheneb annuse suurenedes, mille tulemusel tekib vähem proportsionaalne CMAX tõus kogu terapeutilise annusevahemiku piires ja väheneb üle

500 mg annuste biosaadavus. Atsikloviiri eeldatavad farmakokineetilised parameetrid pärast valatsikloviiri ühekordse 250...2000 mg annuse manustamist tervetele, normaalse neerufunktsiooniga isikutele, on näidatud allpool:

Atsikloviiri farmakokineetilised

250 mg

500 mg

1000 mg

2000 mg

parameetrid

 

 

 

 

 

 

(N=15)

(N=15)

(N=15)

(N=8)

CMAX

mikrogrammi/ml

2.20 ± 0.38

3.37 ± 0.95

5.20 ± 1.92

8.30 ± 1.43

TMAX

tunnid (h)

0.75 (0.75...1.5)

1.0 (0.75...2.5)

2.0 (0.75...3.0)

2.0 (1.5...3.0)

 

 

 

 

 

 

AUC

h.mikrogrammi/ml

5.50 ± 0.82

11.1 ± 1.75

18.9 ± 4.51

29.5 ± 6.36

 

 

 

 

 

 

CMAX = maksimaalne kontsentratsioon;

TMAX = aeg maksimaalse kontsentratsiooni tekkimiseni; AUC = kontsentratsioni-aja kõvera alune pindala.

CMAX ja AUC väärtused on toodud keskmisena ± standardhälve. TMAX väärtused on toodud mediaani ja vahemikuna.

Muutumatu valatsikloviiri maksimaalsed plasmakontsentratsioonid moodustavad ainult ligikaudu 4% atsikloviiri sisaldusest, mis tekivad keskmiselt 30...100 minuti jooksul pärast annustamist ning 3 tunni

möödudes on see langenud minimaalse mõõdetava koguse piirini või alla selle. Valatsikloviiri ja atsikloviiri farmakokineetika on ühekordse ja korduva annustamise puhul sarnane. Herpes zoster, herpes simplex ja HIV infektsioonid ei mõjuta oluliselt valatsikloviiri ja atsikloviiri farmakokineetikat pärast valatsikloviiri suukaudset manustamist võrreldes tervete isikutega. Elundi transplantaadiga patsientidel, keda raviti 2000 mg valatsikloviiriga 4 korda ööpäevas on atsikloviiri maksimaalsed plasmakontsentratsioonid sarnased või suuremad kui need, mida leiti tervetel vabatahtlikel, kes said sama annust. Eeldatavad ööpäevased AUC väärtused on nähtavalt kõrgemad.

Jaotumine

Valatsikloviiri seonduvus plasmavalkudega on väga madal (15%). Tungimine tserebrospinaalvedelikku (CSF), määratuna CSF/plasma AUC suhtena, on neerufunktsioonist sõltumatu ning oli ligikaudu 25% atsikloviiri ja metaboliit 8-OH-ACV jaoks ja ligikaudu 2,5% metaboliit CMMG jaoks.

Biotransformatsioon

Pärast suukaudset manustamist muudetakse valatsikloviir esmase maksa ja/või soolepassaži abil atsikloviiriks ja L-valiiniks. Atsikloviir muudetakse alkoholi ja alkoholdehüdrogenaasi poolt vähesel määral metaboliit 9(karboksümetoksü)metüülguaniiniks (CMMG) ja aldehüüdoksüdaasi poolt metaboliit 8-hüdroksü-atsikloviiriks (8-OH-ACV). Ligikaudu 88% kogu kombineeritud plasma ekspositsioonist omistatakse atsükloviirile, 11% CMMG-le ja 1% 8-OH-ACV-le. Ei valatsikloviir ega atsikloviir metaboliseeru tsütokroom P450 ensüümisüsteemi vahendusel.

Eritumine

Valatsikloviir elimineerub uriiniga peamiselt atsikloviirina (enam kui 80% annusest) ja atsikloviiri metaboliidi CMMG-na (ligikaudu 14% annusest). Metaboliit 8-OH-ACV on uriinis määratav vaid väikestes kogustes (< 2% annusest). Alla 1% manustatud valatsikloviiri annusest on uriinis tuvastatav muutumatu ravimina. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on atsikloviiri plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri nii ühekordset kui korduvat manustamist ligikaudu 3 tundi.

Patsientide erigrupid

Neerufunktsiooni häire

Atsikloviiri eliminatsioon korreleerub neerufunktsiooniga ja atsikloviiri ekspositsioon suureneb neerufunktsiooni languse süvenedes. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patisentidel on atsikloviiri keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri manustamist ligikaudu 14 tundi, võrreldes ligikaudu 3 tunniga normaalse neerufunktsiooni korral (vt lõik 4.2).

Atsikloviiri ja tema metaboliitide CMMG ja 8-OH-ACV ekspositsiooni plasmas ja tserebrospinaalvedelikus hinnati tasakaalukontsentratsiooni tingimustes pärast 2000 mg valatsikloviiri korduvat manustamist iga 6 tunni järel 6-le normaalse neerufunktsiooniga isikule (keskmine kreatiniini kliirens 111 ml/min, vahemik 91…144 ml/min) ja pärast 1500 mg valatsikloviiri korduvat manustamist iga 12 tunni järel 3-le raske neerufunktsiooni häirega isikule (keskmine kreatiniini kliirens 26 ml/min, vahemik 17…31 ml/min). Nii plasmas kui tserebrospinaalvedelikus olid raske neerufunktsiooni häire korral atsikloviiri, CMMG ja 8-OH kontsentratsioonid keskmiselt vastavalt 2-, 4- ja 5…6-korda kõrgemad võrreldes normaalse neerufunktsiooniga.

Maksafunktsiooni häire

Farmakokineetilised andmed näitavad, et maksafunktsiooni häire langetab valatsikloviiri konversiooni kiirust atsikloviiriks, kuid mitte konversiooni määra. Atsikloviiri poolväärtusaega see ei mõjuta.

Rasedad naised

Farmakokineetilised uuringud valatsikloviiri ja atsikloviiriga raseduse hilises staadiumis näitavad, et rasedus ei mõjuta valatsikloviiri farmakokineetikat.

Eritumine rinnapiima

Pärast 500 mg valatsikloviiri suukaudset manustamist tekib atsikloviiri maksimaalne kontsentratsioon (CMAX) rinnapiimas vahemikus 0,5…2,3 korda sellest atsikloviiri kontsentratsioonist, mis tekib ema

seerumis. Atsikloviiri keskmine kontsentratsioon rinnapiimas oli 2,24 mikrogrammi/ml (9,95 mikromooli/l). Ema poolt 2 korda ööpäevas võetava valatsikloviiri 500 mg annuse korral võiks imetataval imikul olla ekspositsioon vastav ööpäevasele atsikloviiri annusele ligikaudu 0,61 mg/kg/päevas. Atsikloviiri eliminatsiooni poolväärtusaeg rinnapiimas on sarnane poolväärtusajale vereseerumis. Muutumatul kujul valatsikloviir ei olnud määratav ema seerumist, rinnapiimast ega imiku uriinist.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Valatsikloviir ei mõjuta suukaudsel manustamisel isaste ega emaste rottide fertiilsust.

Valatsikloviir ei olnud rottidel või küülikutel teratogeenne. Valatsikloviir metaboliseerub peaaegu täielikult atsikloviiriks. Atsikloviiri nahaaluse manustamisega läbi viidud uuringud rottidel ega küülikutel teratogeenset toimet ei tekitanud. Täiendavates uuringutes rottidega täheldati loote anomaaliaid ja emaslooma toksilisust selliste nahaaluste annuste manustamisel, mis tekitasid atsikloviiri plasmakontsentratsiooni 100 mikrogrammi/ml (>10-korda kõrgem kui valatsikloviiri 2000 mg ühekordne annus normaalse neerufunktsiooniga inimesel).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalne tselluloos

Povidoon

Magneesiumstearaat

Tableti kate

Opadry White Y-5-7068:

Hüpromelloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Titaandioksiid (E171)

Makrogool 400

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

30 kuud.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium blister.

HDPE pudelid turvarõngaga LDPE-korgiga.

Pakendi suurused: 250 mg tabletid:

Blistris on 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

500 mg tabletid:

Blistris on 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

1000 mg tabletid:

Blistris on 3, 7, 10, 14, 20, 21, 24, 28, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

MÜÜGILOA NUMBRID

250 mg: 609908

500 mg: 610008

1000 mg: 609808

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.12.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.10.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2013