RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VISTABEL, 4 Allergani ühikut/0,1 ml, süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

A-tüübi Clostridium botulinum’i toksiin …………4 Allergani ühikut 0,1 ml manustamiskõlblikuks muudetud lahuse kohta.

INN. Clostridium botulinum toxin

Allergani ühikud ei ole võrdväärsed teiste botulinum toksiini preparaatidega.

50 ühikut viaalis. 100 ühikut viaalis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber. Valge pulber VISTABEL on viaali põhjas õhukese valge kihina, mida võib olla raske näha.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

VISTABEL’i kasutamine on näidustatud täiskasvanutel ajutiseks välimuse parandamiseks:

• maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevad mõõdukad kuni sügavad kulmudevahelised vertikaalkortsud (glabellaarkortsud) ja/või

• maksimaalse naeratuse ajal esile tulevad mõõdukad kuni sügavad lateraalsed silmanurkades asuvad kortsud (kanavarbad) ja/või

• kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevad mõõdukad kuni sügavad laubakortsud,

kui näokortsude sügavus põhjustab neile olulist psühholoogilist ebamugavust.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Vt konkreetseid soovitusi iga allpool kirjeldatava näidustuse puhul eraldi.

Botulinum toksiini ühikud ei ole kohaldatavad teiste botulinum toksiini preparaatidele. Allergani ühikutes soovitatavad annused erinevad teistest botulinum toksiini preparaatidest.

Eakad patsiendid VISTABEL’i 3. faasi kliiniliste uuringute andmed üle 65-aastaste patsientide kohta on piiratud (vt lõik 5.1). Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik. Lapsed VISTABEL’i ohutust ja efektiivsust maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude, maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste või kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude ravis ei ole demonstreeritud alla 18-aasta vanustel patsientidel. VISTABEL’i kasutamine ei ole soovitav alla 18-aasta vanustel isikutel (vt lõik 4.4).

Manustamisviis VISTABEL’i võib manustada ainult nõuetekohase kvalifikatsiooni ja kogemustega ning nõutavat varustust omav arst.

VISTABEL’i tohib pärast manustamiskõlblikuks muutmist kasutada ainult üheks süsti(de)ga ravikorraks ühele patsiendile. Kasutamata ravim tuleb hävitada nagu kirjeldatud lõigus 6.6. Eriti ettevaatlik tuleb olla ravimi ettevalmistamisel ja manustamisel, samuti inaktiveerimisel ja kasutamata lahuse hävitamisel (vt lõigud 4.4 ja 6.6).

Soovitatav süstekogus ühe lihase kohta on 0,1 ml. Vt ka lahjendustabelit lõigus 6.6.

Viaalide kasutuse, käsitluse ja hävitamise juhiste kohta vt lõik 6.6.

VISTABEL’i süstimisel maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevatesse kulmudevahelistesse vertikaalkortsudesse (nimetatakse ka glabellaarkortsud), maksimaalse naeratuse ajal esile tulevatesse lateraalsetesse silmanurkades asuvatesse kortsudesse (nimetatakse ka kanavarbad) või kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevatesse laubakortsudesse tuleb olla ettevaatlik, et vältida VISTABEL’i sattumist veresoonde (vt lõik 4.4).

Intervallid ravikordade vahel ei tohi olla lühemad kui kolm kuud.

Manustamisjuhised maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude korral:

VISTABEL’i manustamiskõlblikuks muudetud lahust (50 ühikut/1,25 ml või 100 ühikut/2,5 ml) süstitakse steriilse 30 G nõela abil. 0,1 ml (4 ühikut) viiakse kõigisse 5 süstekohta (vt joonis 1): 2 süsti mõlemasse m. corrugator’isse ja 1 m. procerus’sse, koguannuses 20 ühikut.

Enne süstimist asetatakse pöial või nimetissõrm kindlalt silmapilu alla vältimaks ekstravasatsiooni silmapilust allapoole. Nõel peab süstimise ajal olema suunatud üles mediaalselt. Silmalau ptoosi riski vähendamiseks ei tohi ületada maksimaalset annust, 4 ühikut iga süstekoha kohta, samuti ei tohi ületada soovitatud süstekohtade arvu. Lisaks tuleb vältida süste ülalau tõsturlihase läheduses, eriti laia kulmudepressorlihase kompleksiga patsientidel. Süstid m. corrugator’isse peavad olema tehtud lihase keskosas, vähemalt 1 cm kulmukaarest kõrgemal.

Joonis 1:

Maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude sügavuse vähenemine toimub üldiselt ühe nädala jooksul pärast ravi. Raviefekti kestuseks on saadud kuni 4 kuud pärast süstimist.

Manustamisjuhised maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste korral:

VISTABEL’i manustamiskõlblikuks muudetud lahust (50 ühikut/1,25 ml või 100 ühikut/2,5 ml) süstitakse steriilse 30 G nõela abil. 0,1 ml (4 ühikut) viiakse kõigisse 3 süstekohta ühel näopoolel (kokku 6 süstekohta) lateraalsesse orbicularis oculi lihasesse koguannuses 24 ühikut kogumahuga 0,6 ml (12 ühikut näopoole kohta).

Silmalau ptoosi riski vähendamiseks ei tohi ületada maksimaalset annust, 4 ühikut iga süstekoha kohta, samuti ei tohi ületada soovitatud süstekohtade arvu. Lisaks tuleb süstida orbitaalsest teljest veidi oimuluu poole, säilitades seejuures ohutu kauguse ülalau tõsturlihasest.

Süsted tuleb teostada nii, et nõelaots oleks suunatud kaldega üles ja suunaga silmast eemale. Esimene süst (A) tuleb teha ligikaudu 1,5 kuni 2,0 cm lateraalsest silmanurgast oimuluu poole ja orbitaalsest teljest veidi oimuluu poole. Kui kanavarvaste piirkonnas asuvad kortsud paiknevad üleval ja allpool lateraalset silmanurka, süstige, nagu on näidatud joonisel 2. Alternatiivselt, kui kanavarvaste piirkonnas asuvad kortsud asuvad peamiselt allpool lateraalset silmanurka, süstige, nagu on näidatud joonisel 3.

Joonis 2: Joonis 3:

Maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste ja maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude üheaegsel töötlemisel tuleb manustada 24 ühikut kanavarvastesse ja 20 ühikut glabellaarkortsudesse (vt manustamisjuhised glabelaarkortsudesse ja joonist 1), koguannusena 44 ühikut kogumahus 1,1 ml.

Ravi käigus toimus uurija hinnangul maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste sügavuse vähenemine 1 nädala jooksul. Selle efekti mediaanne püsimisaeg oli 4 kuud alates süstimise ajast.

Manustamisjuhised kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude korral:

VISTABEL’i manustamiskõlblikuks muudetud lahust 50 ühikut/1,25 ml/ või 100 ühikut/2,5 ml) süstitakse steriilse 30 G nõela abil. 0,1 ml (4 ühikut) viiakse otsmikulihases kõigisse 5 süstekohta koguannuses 20 ühikut kogumahuga 0,5 ml (vt joonis 4).

Koguannus, mida kasutatakse laubakortsude (20 ühikut) ja glabellaarkortsude (20 ühikut) samaaegseks ravimiseks, on 40 ühikut/1,0 ml.

Otsmikulihases sobivate süstekohtade kindlaks määramisel tuleb hinnata patsiendi lauba suuruse ja otsmikulihase aktiivsusjaotuse vahelist üldist proportsiooni.

Alljärgnevad horisontaalsed süstimisjooned tuleb kindlaks määrata lauba kerge palpeerimisega puhkeolekus ja kulmude maksimaalsel kergitamisel.

• Otsmikulihase aktiivsuse ülemine piir: kõige ülemisest laubakortsust ligikaudu 1 cm kõrgemal
• Alumine süstimisjoon: otsmikulihase aktiivsuse ülemise piiri ja kulmu vahel, kulmust vähemalt 2 cm kõrgemal
• Ülemine süstimisjoon: otsmikulihase aktiivsuse ülemise piiri ja alumise süstimisjoone vahel

5 süsti tuleb teha horisontaalsete süstimisjoonte ristumispunkti, lähtudes alljärgnevatest vertikaalsetest orientiiridest.

• Alumisel süstimisjoonel näo keskjoonel ja palpeeritud oimu fusioonvao (oimuharja) suhtes

0,5...1,5 cm võrra mediaalselt; korrata teisel poolel.

• Ülemisel süstimisjoonel alumise süstimisjoone lateraalse ja mediaalse piirkonna vahel; korrata teisel

poolel.

Joonis 4:

Kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude sügavuse vähenemine toimub ühe nädala jooksul pärast ravi. Raviefekti kestuseks on saadud ligikaudu 4 kuud pärast süstimist.

Glabellaarkortsude ja kanavarvastega samaaegse ravi korral on koguannus 64 ühikut, mis hõlmab laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut, glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut (vt manustamisjuhised glabellaarkortsudesse ja joonist 1) ning kanavarvastele ette nähtud 24 ühikut (vt manustamisjuhised kanavarvastesse ning jooniseid 2 ja 3).

Üldine informatsioon

Ravi ebaõnnestumise puhul pärast esimest ravikorda, st olulisel paranemise puudumisel üks kuu pärast süstimist võrreldes esialgse olukorraga, võib kaaluda järgmisi lähenemisviise:

• Ebaõnnestumise põhjuste analüüs, nt süstitud ebaõigetesse lihastesse, süstimistehnika, toksiini

neutraliseerivate antikehade teke, ebapiisav annus;

• Ravi olulisuse hindamine A-tüübi botulinum’i toksiiniga.

Juhul kui pärast esimest ravikuuri puuduvad kõrvaltoimed, alustage teise ravikuuriga, jättes kahe ravikuuri vahele vähemalt kolme kuu pikkuse intervalli.

Maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude suhtes ebapiisava annuse korral alustage teist ravikorda koguannuse kohandamisega 40 või 50 ühikuni, arvestades eelneva ravi ebaõnnestumise analüüsi tulemusi.

VISTABEL’i efektiivsust ja ohutust korduval süstimisel kauem kui 12 kuud ei ole uuritud.

4.3 Vastunäidustused

VISTABEL on vastunäidustatud:

• isikutele, kellel on teada ülitundlikkus A-tüübi botulinum’i toksiini või ravimi ükskõik millise

abiaine suhtes;

• myasthenia gravis’e või Eaton Lambert’i sündroomi korral;
• infektsiooni korral pakutud süstekohtades.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erilisi ettevaatusabinõusid tuleb järgida nii toote valmistamisel, manustamisel, kui ka allesjäänud kasutamata lahuse inaktiveerimisel ja hävitamisel (vt lõigud 4.2 ja 6.6).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes viaalis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Vastava piirkonna anatoomia ja kõik kõrvalekalded selles, eelnevate kirurgiliste protseduuride tõttu, peavad olema teada enne VISTABEL’i manustamist ja vältida tuleb süstimist õrnadesse anatoomilistesse piirkondadesse.

VISTABEL’i soovituslikke annuseid ja manustamissagedust ei tohi ületada.

Väga harva võib pärast botulinum’i toksiini süstimist esineda anafülaktiline reaktsioon. Epinefriin (adrenaliin) või muud anti-anafülaktilised meetmed peavad seetõttu olema käepärast.

Patsientidel, kellel on diagnoosimata neuromuskulaarsed häired, võib olla suurem risk kliiniliselt oluliste süsteemsete toimete tekkeks, sh raske düsfaagia ja hingamisteede häired A-tüübi botulinum toksiini tavaliste annuste juures. Mõnel juhul on düsfaagia kestnud mitu kuud ja nõudnud nasogastraalsondi kasutamist (vt lõik 4.3).

VISTABEL’i tuleb ettevaatusega kasutada ka patsientidel, kes põevad amüotroofilist lateraalskleroosi või perifeersete neuromuskulaarsete häirete esinemisel.

Botulinum toksiini preparaatidega on väga harva esinenud kõrvaltoimeid, mis võivad olla seotud toksiini sattumisega manustamiskohast eemale (vt lõik 4.8). Patsiendid, kes saavad soovitatud annuseid, võivad kogeda liigset lihasnõrkust. Neelamis- ja hingamisraskused on tõsised ja võivad põhjustada surma. VISTABEL’i kasutamine ei ole soovitav patsientidele, kellel on esinenud düsfaagiat ja aspiratsiooni.

Patsientidele või hooldajatele tuleb soovitada pöörduda viivitamatult arstiabi saamiseks, kui tekivad neelamis-, kõne- või hingamishäired.

Liiga sage või ülemäärane annustamine võib suurendada antikehade tekke riski. Antikehade teke võib põhjustada ravi ebaõnnestumise A-tüübi botulinumi’i toksiiniga isegi teistel näidustustel.

Nagu võib oodata igal süstimisprotseduuril, võib süstimisega kaasneda lokaliseeritud valu, põletik, paresteesia, hüpesteesia, hellus, paistetus/turse, punetus, lokaliseerunud infektsioon, verejooks ja/või verevalum. Nõelatorkega seotud valu ja/või ärevus võib põhjustada vasovagaalset reaktsiooni, sh mööduvat sümptomaatilist hüpotensiooni ja minestust. VISTABEL’i kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui eeldatavas süstekohas on põletik või kui sihtlihastes esineb väljendunud nõrkus või atroofia.

VISTABEL’i süstimisel maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevatesse glabellaarkortsudesse, maksimaalse naeratuse ajal esile tulevatesse kanavarvastesse või kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevatesse laubakortsudesse tuleb olla ettevaatlik, et vältida VISTABEL’i sattumist veresoonde (vt lõik 4.2).

Ravijärgselt esineb silmalaugude vaje oht, vt lõik 4.2 manustamisjuhistest, kuidas seda riski vähendada.

VISTABEL’i ei soovitata kasutada alla 18-aastastel isikutel. VISTABEL’i 3. faasi kliiniliste uuringute andmed üle 65-aastaste patsientide kohta on piiratud. Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teoreetiliselt võivad aminoglükosiidi tüüpi antibiootikumid, spektinomütsiin või teised ravimid, mis mõjutavad neuromuskulaarset ülekannet (nt müorelaksandid), potentseerida botulinum’i toksiini toimet.

Erinevate botulinum neurotoksiini serotüüpide vastastikune toime kasutamisel samaaegselt või mitmete kuude jooksul ei ole teada. Väljendunud neuromuskulaarne nõrkus võib süveneda ühe botulinum toksiini manustamisel enne teise, eelnevalt manustatud botulinum toksiini toime möödumist.

Spetsiifilisi katseid, selgitamaks võimalikku vastastikust toimet teiste ravimitega, pole läbi viidud. Teisi kliiniliselt olulisi vastastikuseid toimeid ei ole selle näidustuse korral täheldatud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus A-tüübi botulinum’i toksiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidatud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. VISTABEL’i ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.

Imetamine Puuduvad andmed VISTABEL’i eritumise kohta inimese rinnapiima. VISTABEL-i kasutamine imetamise ajal ei ole soovitav.

Fertiilsus A-tüübi botulinum’i toksiini kasutamise kohta fertiilses eas naistel ei ole piisavalt andmeid. Uuringud isastel ja emastel rottidel on näidanud viljakuse vähenemist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Kuid VISTABEL võib põhjustada asteeniat, lihaste nõrkust, pearinglust ja nägemishäireid, mis võivad mõjutada autojuhtimist ja masinatega töötamist.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Üldised

Kontrollitud kliinilistes uuringutes maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude kohta esines uurijate arvates VISTABEL'iga seotud kõrvaltoimeid 23,5% (platseebo: 19,2%) patsientidest. Maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste otsustava tähtsusega kontrollitud kliiniliste uuringute 1. ravitsüklis täheldati selliseid nähte 7,6% (24 ühikut manustatud ainult kanavarvastele) ja 6,2% (44 ühikut: 24 ühikut manustatud kanavarvastele ja samaaegselt 20 ühikut glabellaarkortsudele) patsientidest võrreldes 4,5% platseebot saanud patsientidega.

Kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude kliiniliste uuringute 1. ravitsüklis esines uurijate arvates VISTABEL’iga seotud kõrvaltoimeid 20,6%-l patsientidest, kes said raviks 40 ühikut (20 ühikut otsmikulihasesse ja 20 ühikut glabellaarkompleksi) ning 14,3% patsientidest, kes said raviks

64 ühikut (20 ühikut otsmikulihasesse, 20 ühikut glabellaarkompleksi ja 24 ühikut lateraalsete silmanurkades asuvate kortsude piirkonda), võrreldes 8,9% platseebot saanud patsientidega. Kõrvaltoimed võivad olla seotud raviga, süstimistehnikaga või mõlemaga. Üldiselt ilmnevad kõrvaltoimed mõne esimese päeva jooksul pärast süstimist ning on mööduvad. Enamus täheldatud kõrvaltoimetest on olnud kerge kuni mõõduka raskusastmega.

Oodatav botulinum’i toksiini farmakoloogiline mõju on paikne lihasnõrkus. Siiski on teatatud süstekoha lähedal ja/või kaugemal asuvate lihaste nõrkusest. Blefaroptoos, mis võib olla seotud manustamistehnikaga, on kooskõlas VISTABEL’i farmakoloogilise mõjuga. Nagu võib oodata igal süstimisprotseduuril, võib süstimisega kaasneda valu/põletus-/kõrvetustunne, turse ja/või verevalum. Samuti on pärast botulinum’i toksiini süsti teatatud palavikku ja gripilaadset sündroomi.

b) Kõrvaltoimed - esinemissagedus

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10 000, <1/1000); väga harv (<1/10 000). Glabellaarkortsud

Järgmisi kõrvaltoimeid täheldati topeltpimedates, platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes VISTABEL’i 20 ühiku manustamisel ainult glabellaarkortsudele:

Organsüsteemi klass Eelistatud termin Esinemissagedus Infektsioonid ja infestatsioonid Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Seedetrakti häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe Paikne lihasnõrkus Sage kahjustused Üldised häired ja Näovalu, süstekoha turse, verevalum, Sage manustamiskoha reaktsioonid Kanavarbad koos glabellaarkortsude raviga või ilma selleta

Järgmisi kõrvaltoimeid täheldati topeltpimedates, platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes VISTABEL’i manustamisel kanavarvastele koos glabellaarkortsude raviga või ilma selleta:

Organsüsteemi klass Eelistatud termin Esinemissagedus

Silma kahjustused Silmalau ödeem Aeg-ajalt Üldised häired ja Süstekoha hematoom* Sage manustamiskoha reaktsioonid *protseduuriga seotud kõrvaltoimed

Laubakortsud ja glabellaarkortsud koos kanavarvaste raviga või ilma selleta

Järgmisi kõrvaltoimeid täheldati topeltpimedates, platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes VISTABEL’i manustamisel laubakortsude ja glabellaarkortsude samaaegsel ravimisel koos kanavarvaste raviga või ilma selleta:

Organsüsteemi klass Eelistatud termin Esinemissagedus Närvisüsteemi häired Peavalu Sage

Silma kahjustused Silmalau ptoos1 Sage Naha ja nahaaluskoe kahjustused Naha pingulolek Sage

Lihaste, luustiku ja sidekoe Mefisto-ilme (kulmude lateraalse otsa Sage kahjustused tõus) Üldised häired ja manustamiskoha Süstekoha verevalum* Sage reaktsioonid 1Silmalau ptoos avaldus ravist keskmiselt 9 päeva möödumisel 2Kulmu ptoos avaldus ravist keskmiselt 5 päeva möödumisel *protseduuriga seotud kõrvaltoimed

Üldises ohutusprofiilis pärast korduvat annustamist muutusi ei täheldatud.

c) Turuletulekujärgsed andmed (sagedus teadmata)

Järgmisi kõrvaltoimeid või meditsiiniliselt olulisi kõrvaltoimeid on täheldatud sellest ajast, kui ravim on müügil glabellaarkortsude raviks, kanavarvaste raviks ja teistel kliinilistel näidustustel:

Organsüsteemi klass Eelistatud termin

Immuunsüsteemi häired Anafülaksia, angioödeem, seerumtõbi, nõgestõbi Ainevahetus- ja toitumishäired Isutus

Närvisüsteemi häired Brahhiaalne pleksopaatia, kähehäälsus, düsartria, näo parees,

Silma kahjustused Suletudnurga glaukoom (blefarospasmi raviks), silmalau Kõrva ja labürindi kahjustused Hüpoakuusia, tinnitus, vertiigo

Respiratoorsed, rindkere ja Aspiratsioonipneumoonia, düspnoe, bronhospasm, mediastiinumi häired respiratoorne depressioon, hingamispuudulikkus Seedetrakti häired Kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düsfaagia, iiveldus,

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Alopeetsia, kulmu ptoos, psoriaasitaoline dermatiit, erythema Lihaste, luustiku ja sidekoe Lihaste atroofia, lihasvalu, lokaliseeritud lihaste tõmblused / kahjustused tahtmatud lihaste kokkutõmbed

Üldised häired ja manustamiskoha Denervatsioonatroofia, halb enesetunne, palavik reaktsioonid

Botuliini toksiini preparaatidega on väga harva esinenud kõrvaltoimeid, mis võivad olla seotud toksiini sattumisega manustamiskohast eemale (nt. lihasnõrkus, düsfaagia, kõhukinnisus või aspiratsioonipneumoonia, mis võib lõppeda surmaga) (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

VISTABEL'i üleannustamine on suhteline ja sõltub annusest, süstekohast ja alumiste kudede omadustest. Süsteemse toksilisuse juhtusid A-tüübi botulinum’i toksiini juhusliku süstimise tagajärjel ei ole täheldatud. Liigne annus võib põhjustada lokaalset või süstekohast eemalolevat, generaliseerunud ja rasket neuromuskulaarset halvatust. Ei ole täheldatud ühtegi A-tüübi botulinum’i toksiini suukaudse sissevõtmise juhtu.

Üleannustamise tunnused ei ilmne vahetult pärast süstimist. Kui juhuslik süstimine või suukaudne sissevõtmine peaks aset leidma, tuleb patsienti jälgida mitme päeva jooksul üldise nõrkuse või lihaste halvatuse sümptomite suhtes. Patsiendi hospitaliseerimist tuleks kaaluda juhul, kui esinevad A-tüübi botulinum’i toksiini mürgistuse sümptomid (üldine nõrkus, ptoos, diploopia, neelamis- ja kõnehäired või hingamislihaste parees).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: perifeerse toimega müorelaksandid, ATC-kood M03AX01.

A-tüübi botulinum’i toksiin (Clostridium botulinum’i neurotoksiin) blokeerib perifeerset atsetüülkoliini vabanemist presünaptilises kolinergilises närvisünapsis, lõhustades SNAP-25 - valku, mis tagab atsetüülkoliini eduka kapseldumise ja vabanemise närvilõpmes paiknevates põiekestes. See viib lihase inervatsiooni lakkamisele ja seeläbi halvatusele.

Süstimise järgselt toimub toksiini esialgne kiire, kõrge afiinsusega seondumine spetsiifiliste rakumembraani retseptoritega. Sellele järgneb toksiini ülekanne läbi plasmamembraani retseptori poolt vahendatud endotsütoosi teel. Lõpuks vabaneb toksiin tsütoplasmasse. Viimasega kaasneb progresseeruv atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimine, kliinilised nähud ilmnevad 2...3 päeva jooksul. Toime kõrghetk saabub 5...6 nädala jooksul pärast süstimist. Taastumine pärast intramuskulaarset süsti leiab tavaliselt aset 12 nädalat pärast süstimist, kuna närvisünapsid taastuvad ja ühenduvad uuesti lõpp-plaadiga.

Kliinilised andmed:

Glabellaarkortsud Kliinilistesse uuringutesse oli kaasatud 537 patsienti, kellel olid maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevad mõõdukad kuni tugevasti väljendunud glabellaarkortsud.

VISTABEL’i süstid silusid oluliselt maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude sügavust kuni 4 kuu jooksul, mis põhines uurija hinnangul glabellaarkortsude sügavuse kohta maksimaalsel kulmukortsutamisel ja globaalsel hinnangul isiku maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude kohta. Kliiniliste uuringute tulemused ei sisaldanud psühholoogilise mõju objektiivset hindamist. Kolmkümmend päeva pärast süsti loeti 80% (325/405) VISTABEL’iga ravitud patsientidest uurijate poolt ravile reageerinuteks (kortsude kadumine või kerge aste maksimaalsel kulmukortsutusel), võrreldes 3%-ga (4/132) platseebo grupis. Sama ajal tundsid 89% (362/405) VISTABEL’iga ravitud patsientidest mõõdukat või enamat paranemist, võrreldes 7%-ga (9/132) platseebo rühmas. VISTABEL’i süstid vähendasid glabellaarkortsude sügavust ka rahuolekus. 537-st kaasatud patsiendist olid 39%-l (210/537) mõõdukad või sügavad glabellaarkortsud puhkeolekus (15%-l ei olnud kortse puhkeolekus). Kolmkümmend päeva pärast süstimist loeti nendest VISTABEL’iga ravitud patsientidest 74% (119/161) ravile reageerinuteks (puuduvad või kerge astmega kortsud), võrreldes 20%-ga (10/49) platseebo grupis. Kliinilised andmed VISTABEL’i 3. faasi uuringutest üle 65-aasta vanustel on piiratud. Ainult 6,0% (32/537) patsientidest olid vanemad kui 65 aastat ja saadud efektiivsuse näitajad olid selles populatsioonis madalamad.

Kanavarbad Kliinilistesse uuringutesse oli kaasatud 1362 patsienti, kellel olid maksimaalsel naeratamisel mõõdukad kuni tugevasti väljendunud kas ainult kanavarbad (N = 445, uuring 191622-098) või kanavarbad koos mõõdukalt kuni tugevasti väljendunud glabellaarkortsudega maksimaalsel kulmukortsutamisel (N = 917, uuring 191622-099).

VISTABEL’i süstid silusid oluliselt maksimaalse naeratuse ajal esile tulevate kanavarvaste sügavust võrreldes platseeboga kõigis ajapunktides (p < 0,001) kuni 5 kuu jooksul. Seda mõõdeti mõlemas otsustava tähtsusega uuringus kanavarvaste sügavuse hindamisel maksimaalse naeratuse korral hinnanguks nende puudumise kuni nõrgalt väljendumise saanud patsientide osakaalu järgi; kuni 150. päevani (uuringu lõpuni) uuringus 191622-098 ja 120. päevani (esimese ravitsükli lõpuni uuringus 191622-099). Nii uurijate kui ka patsientide hinnangute kohaselt oli nende inimeste osakaal, kellel saavutati maksimaalse naeratamise ajal esile tulevate kanavarvaste puudumine või nõrk väljendumine, suurem patsientide hulgas, kellel olid enne olnud maksimaalsel naeratamisel mõõdukad kanavarbad, kui nendel, kellel olid enne olnud maksimaalsel naeratamisel sügavad kanavarbad Tabel 1 võtab kokku tulemused 30. päeval, efektiivsuse esmase tulemusnäitaja ajapunktis. Uuringus 191622-104 (uuringu 191622-099 jätku-uuring) said 101 patsienti, kes olid eelnevalt randomiseeritud platseeborühma, oma esimese ravi 44 ühikuga. Patsiendid, keda raviti VISTABEL’iga, said ravist statistiliselt olulist kasu, hinnatuna esmase efektiivsuse tulemusnäitaja ajapunktis 30. päeval pärast esimest aktiivravikuuri võrreldes platseebot saanud inimestega. Ravivastuse esinemissagedus oli sarnane uuringus 191622-099 44 ühikut saanud rühma patsientide tulemustega 30. päeval pärast esimest

ravikuuri. Kokku said 123 patsienti 4 tsüklit 44 ühikut VISTABEL’i kombineeritult kanavarvaste ja glabellaarkortsude raviks. Tabel 1. 30. päev: uurijate ja patsientide hinnangud kanavarvastele maksimaalse naeratuse korral – ravimivastuse esinemissagedus (patsientide %, kes said kanavarvaste sügavuse hinnanguks nende puudumise või nõrga väljendumise).

Kliiniline Annus VISTABEL Platseebo VISTABEL Platseebo uuring

191622-098 24 ühikut 66,7%* 6,7% 58,1%* 5,4% (kanavarbad) 191622-099 24 ühikut 54,9%* 3,3% 45,8%* 3,3% (kanavarbad) 44 ühikut 59,0%* 3,3% 48,5%* 3,3% (24 ühikut kanavarbad; 20 ühikut glabellaarkortsud) *p < 0,001 (VISTABEL vs platseebo)

Maksimaalse naeratamise ajal esile tulevate kanavarvaste algse välimusega võrreldes täheldati pärast VISTABEL’i (24 ühikut ja 44 ühikut) manustamist patsientide hinnangute kohaselt paranemist võrreldes platseebot saanutega 30. päeval ja kõigis ajapunktides, mis järgnesid igale ravitsüklile mõlemas otsustava tähtsusega uuringus (p < 0,001). VISTABEL’i 24 ühiku manustamine vähendas samuti oluliselt kanavarvaste sügavust näo puhkeolekus. 528 ravitud patsiendist 63% (330/528) olid enne ravi näo puhkeolekus mõõdukad kuni sügavad kanavarbad. Neist loeti 30. päeval pärast süstimist ravile allunuteks (puuduvad või nõrgad kanavarbad) 58% (192/330) VISTABEL’iga ravitud patsientidest, platseebot saanud patsientide hulgas oli see määr 11% (39/352).

VISTABEL’i (24 ühikut ja 44 ühikut) saanute hulgas paranes ka inimeste enesehinnang oma vanusele ja atraktiivsusele võrreldes platseebot saanutega. Hindamiseks kasutati näokortsude ravitulemuste (FLO-11) küsimustikku nii esmases ajapunktis 30. päeval (p < 0,001) kui ka mõlema otsustava tähtsusega uuringu kõigis järgnevates ajapunktides.

Otsustava tähtsusega uuringutes osalenud patsientidest olid 3,9% (53/1362) vanemad kui 65 eluaastat. Selle vanusegrupi patsiendid said uurija hinnangu kohaselt VISTABEL’i (24 ühikut ja 44 ühikut) ravivastuse esinemissageduseks 36% (30. päeval). Analüüsides vanuserühmi ≤ 50-aastased ja > 50- aastased, oli näha mõlemas vanuserühmas statistiliselt olulist paranemist võrreldes platseebot saanutega. VISTABEL 24 ühikut ravivastus oli uurija hinnangu kohaselt > 50-aastaste vanusegrupis nõrgem kui ≤ 50-aastaste vanuserühmas (vastavalt 42,0% ja 71,2%).

Üldine ravivastus VISTABEL’ile oli maksimaalse naeratamise ajal esile tulevate kanavarvaste korral nõrgem (60%) kui maksimaalse kulmukortsutamise ajal esile tulevate glabellaarkortsude korral (80%).

916 VISTABEL’iga ravitud patsiendi (517 patsienti, kes said 24 ühikut, ja 399 patsienti, kes said 44 ühikut) proove analüüsiti antikehade moodustamise osas. Ühelgi patsiendil ei moodustunud neutraliseerivaid antikehi.

Laubakortsud Kõigi esmaste ja teiseste efektiivsuse tulemusnäitajate analüüside primaarsetesse populatsioonidesse registreeriti ning kaasati 822 patsienti, kellel olid kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevad mõõdukad kuni sügavad laubakortsud ja glabellaarkortsud (N = 254, uuring 191622-142) või ka maksimaalsel naeratamisel mõõdukad kuni tugevasti väljendunud kanavarbad (N = 568, uuring 191622- 143)., Kliinilistes uuringutes raviti laubakortse glabellaarkortsudega samal ajal.

Nii uurija kui ka patsientide hinnangute alusel oli raviks platseebot saanud patsientidega võrreldes suurem nende patsientide osakaal, kes saavutasid esmase efektiivsuse tulemusnäitaja ajapunktis, 30. päeval pärast VISTABEL’i süste kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude puudumise või nõrgalt väljendumise (tabel 2). Kindlaks määrati ka nende patsientide osakaal, kes saavutasid algtasemega võrreldes puhkeolekus avalduvate laubakortsude taandumise vähemalt 1 astme võrra ning kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate ülemiste näokortsude puudumise või nõrgalt väljendumise.

Tabel 2. 30. päev: uurija ja patsientide hinnangud kulmude maksimaalsel tõstmisel ning puhkeolekus avalduvatele laubakortsudele ja ülemistele näokortsudele

Kliiniline uuring Tulemusnäitaja VISTABEL Platseebo VISTABEL Platseebo

Uuring 191622-142, Kulmude 94,8% 1,7% 87,6% 0,0% 40 ühikut maksimaalsel (184/194) (1/60) (170/194) (0/60) (20 ühikut tõstmisel esile p < 0,0005 p < 0,0005 laubakortsudele ja tulevad laubakortsuda 20 ühikut Puhkeolekus 86,2% 22,4% 89,7% 10,2% glabellaarkortsudele) avalduvad (162/188) (13/58) (174/194) (6/59) Uuring 191622-143, Kulmude 90,5% 2,7% 81,5% 3,6% 40 ühikut maksimaalsel (201/222) (3/111) (181/222) (4/111) (20 ühikut tõstmisel esile p < 0,0005 p < 0,0005 laubakortsudele ja tulevad laubakortsuda 20 ühikut Puhkeolekus 84,1% 15,9% 83,6% 17,4% glabellaarkortsudele) avalduvad (185/220) (17/107) (184/220) (19/109) Uuring 191622-143, Kulmude 93,6% 2,7% 88,9% 3,6% 64 ühikut maksimaalsel (220/235) (3/111) (209/235) (4/111) (20 ühikut tõstmisel esile p < 0,0005 p < 0,0005 laubakortsudele, tulevad laubakortsuda 20 ühikut Kulmude 56,6% 0,9% glabellaarkortsudele maksimaalsel (133/235) (1/111) ja 24 ühikut tõstmisel esile kanavarvastele) tulevad ülemised a Nende patsientide osakaal, kes saavutasid kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude puudumise või nõrgalt väljendumise b Nende patsientide osakaal, kes saavutasid algtasemega võrreldes puhkeolekus avalduvate laubakortsude taandumise vähemalt 1 astme võrra c Ravivastusega (kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude, glabellaarkortsude ja kanavarvaste igas näopiirkonnas puudumise või nõrgalt väljendumise saavutanud) patsientide osakaal

VISTABEL’i süstid vähendasid platseeboga võrreldes kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude sügavust märkimisväärselt kuni 6 kuu vältel (p < 0,05). Selle hindamiseks võrreldi mõlemas otsustava tähtsusega uuringus kulmude maksimaalsel tõstmisel esile tulevate laubakortsude puudumise või nõrgalt väljendumise saavutanud patsientide osakaalu; uuringus 191622-142 kuni 150. päevani (21,6% raviks VISTABEL’i saanud patsientidest ja 0% platseebot saanud patsientidest) ning uuringus 191622-143 kuni 180. päevani (6,8% raviks VISTABEL’i saanud patsientidest ja 0% platseebot saanud patsientidest).

Uuringus 191622-143 samal ajal kõigi 3 piirkonna ravimisel (VISTABEL’i 64 ühikut saanud rühmas) vähendasid VISTABEL’i süstid kuni 6 kuu vältel märkimisväärselt glabellaarkortsude sügavust (5,5% raviks VISTABEL’i saanud patsientidest ja 0% platseebot saanud patsientidest), lateraalsete silmanurkades asuvate kortsude sügavust (3,4% raviks VISTABEL’i saanud patsientidest ja 0% platseebot saanud patsientidest) ning laubakortsude sügavust (9,4% raviks VISTABEL’i saanud patsientidest ja 0% platseebot saanud patsientidest).

Kokku said VISTABEL’i 40 ühikut (laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut ja glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut) saanud rühmas ning VISTABEL’i 64 ühikut (laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut, glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut ja kanavarvastele ette nähtud 24 ühikut) saanud rühmas 1 aasta jooksul 3 ravitsüklit vastavalt 116 ja 150 patsienti. Laubakortsude taandumisel põhinev ravivastus oli kõigi ravitsüklite kaupa sarnane.

Uuringutes 191622-142 ja 191622-143 esmases ajapunktis 30. päeval küsimustiku FLO-11 kasutamisel täheldati laubakortsude häirimismäära, tegelikust vanusest eakamana näimise ja atraktiivsuse kohta patsientide antud hinnangute parenemist platseeboga võrreldes märkimisväärselt (p < 0,001) suuremal osakaalul neist patsientidest, kes said VISTABEL’i 40 ühikut (laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut ja glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut) ning 64 ühikut (laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut, glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut ja kanavarvastele ette nähtud 24 ühikut).

30. päeval näokortsudega rahulolu küsimustiku (Facial Lines Satisfaction Questionnaire; FLSQ) kasutamisel andis välimuse ja emotsionaalse mõjuga seotud aspektidele (küsimustele, mis käsitlesid enda vanemana tundmist, negatiivset enesehinnangut ning väsinuna, rahulolematuna ja kurjana näimist) parema hinnangu 78,1% (150/192) uuringus 191622-142 ning 62,7% (138/220) uuringus 191622-143 raviks VISTABEL’i 40 ühikut (laubakortsudele ette nähtud 20 ühikut ja glabellaarkortsudele ette nähtud 20 ühikut) saanud patsientidest, võrreldes 19,0% (11/58) uuringus 191622-142 ja 18,9% (21/111) uuringus 191622-143 platseebot saanud patsiendiga (p < 0,0001 mõlemas uuringus).

Esmases ajapunktis 60. päeval sama küsimustiku (FLSQ) kasutamisel andis VISTABEL’i 40 ühikuga või 64 ühikuga rahulolule hinnangu „väga rahul” või „üldiselt rahul” 90,2% (174/193) uuringus 191622- 142 ja 79,2% (175/221, 40 ühikut) või 86,4% (203/235, 64 ühikut) uuringus 191622-143 osalenud patsientidest ning uuringutes 191622-142 ja 191622-143 platseebot saanud patsientide seas oli see osakaal vastavalt 1,7% (1/58) ja 3,6% (4/110) (p < 0,0001 mõlemas uuringus).

Otsustava tähtsusega uuringutes olid 3,7% (22/587) patsientidest vanemad kui 65 aastat. Selles vanuserühmas avaldus uurija hinnangul ravivastus (30. päeval) VISTABEL’i saanud patsientidest 86,7% (13/15) puhul ning platseebo korral oli vastav näitaja 28,6% (2/7). Selles VISTABEL-iga ravitud alarühmas oli ravivastusega patsientide osakaal sarnane üldise populatsiooni omaga, kuid statistilist olulisust võrreldes platseeboga ei ilmnenud, kuna võrdlus patsientide vähese arvu tõttu on keeruline..

5.2 Farmakokineetilised omadused

a) Toimeaine üldine iseloomustus:

Jaotumise uuringud rottidel näitasid süstimise järgselt sääre kakspealihasesse 125I-botulinumi neurotoksiini A kompleksi aeglast difusiooni lihastes, millele järgnes kiire süsteemne metabolism ja ekskretsioon uriini kaudu. Isotoopmaterjal lagunes lihases ligikaudse poolestusajaga 10 tundi. Süstekohas oli radioaktiivsus seotud suurte valgumolekulidega, kuna plasmas oli see seotud väikeste molekulidega, mis viitab substraadi kiirele süsteemsele metabolismile. 24 tunni jooksul pärast annustamist eritus 60% radioaktiivsest ainest uriiniga. Toksiin metaboliseerub tõenäoliselt proteaasidega ja molekulaarsed komponendid lagundatakse normaalsete metaboolsete ahelate kaudu. Klassikalisi toimeaine imendumise, jaotumise, biotransformatsiooni ja eritumise (ADME) uuringuid ei ole tehtud selle toote eripära tõttu. b) Iseloomustus patsientidel:

Arvatakse, et terapeutiliste annuste korral leiab aset VISTABEL’i süsteemne jaotumine. Kliinilised uuringud üksiku kiu elektromüograafiat kasutades on näidanud suurenenud elektrofüsioloogilist neuromuskulaarset aktiivsust süstekohast kaugemal asuvates lihastes, ilma kaasuvate kliiniliste nähtude või sümptomiteta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktiivsuse uuringutes hiirtel, rottidel ja küülikutel täheldati suurte annuste korral embrüotoksilisust (hilinenud ossifikatsioon ja vähenenud loote kehakaal). Teratogeenset toimet neil liikidel ei ilmnenud. Rottidel esines isasloomade fertiilsuse ning emasloomade ovulatsioonitsükli ja fertiilsuse häireid ainult suurte annuste korral. Ägeda toksilisuse, korduva annuse toksilisuse, paikse taluvuse, mutageensuse, antigeensuse ja veresobivuse uuringud ei näidanud ebaharilikke lokaalseid ega süsteemseid kõrvaltoimeid kliiniliselt oluliste annuste korral.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Humaanalbumiin Naatriumkloriid

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on soovitav lahus kohe ära kasutada. Siiski on tõestatud lahuse kasutusaegne keemiline ja füüsikaline stabiilsus 24 tunni jooksul 2°C...8°C juures.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber viaalis (I tüüpi klaas), mis on varustatud korgi (kloorbutüülkummi või Lyoteci) ja pitseriga (alumiinium); Viaal A-tüübi botulinum’i toksiini 50 Allergani ühikuga – ühene või kahene pakend;

Viaal A-tüüpi botulinum’i toksiini 100 Allergani ühikuga – ühene või kahene pakend.

KÕIK PAKENDI SUURUSED EI PRUUGI OLLA MÜÜGIL.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Manustamiskõlblikuks muutmine peab toimuma hea tava kohaselt aseptilistes tingimustes. VISTABEL tuleb muuta manustamiskõlblikuks steriilse konservandivaba füsioloogilise lahusega (0,9%-line naatriumkloriidi süstelahus). Vastavalt alltoodud lahjendustabelile tuleb süstlasse tõmmata nõutud hulk steriilset konservandivaba füsioloogilist lahust (0,9%-line naatriumkloriidi süstelahus), et saada manustamiskõlblikuks muudetud lahus kontsentratsiooniga 4 ühikut/0,1 ml;

Viaali Lisatava lahusti hulk (steriilne konservandivaba Saadav annus (ühikuid suurus füsioloogiline lahus (0,9%-line naatriumkloriidi 0,1 ml kohta) süstelahus))

50 ühikut 1,25 ml 4,0 ühikut 100 ühikut 2,5 ml 4,0 ühikut

Kummikorgi keskosa tuleb puhastada alkoholiga.

Vältimaks VISTABEL’i denaturatsiooni, süstige lahusti aeglaselt viaali ja pöörake viaali õrnalt, vältides mullide teket. Viaal tuleb ära visata, kui vaakum ei tõmba lahust viaali. Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada võib ainult selget, värvitut või kergelt kollakat ning ilma tahkete osakesteta lahust.

Nõutav on, et VISTABEL’i kasutataks ainult ühe patsiendi raviks ühe ravikorra ajal.

Viaalide, süstalde ja kasutatud materjali ohutu hävitamise protseduur:

Vahetult pärast kasutamist tuleb kasutamata jäänud manustamiskõlblikuks muudetud VISTABEL’i lahus enne äraviskamist viaalis ja/või süstlas inaktiveerida 2 ml lahjendatud hüpokloriidi lahusega 0,5%- lise või 1%-lise kloori baasil ja hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Kasutatud viaale, süstlaid ja materjale ei tohi tühjaks valada ning need peavad olema kogutud spetsiaalsetesse konteineritesse ja hävitatud nagu meditsiiniliselt ohtlikud jäätmed vastavalt kohalikele nõuetele.

Soovitused õnnetusjuhtumi puhul botulinum’i toksiini käsitlemisel.

Õnnetusjuhtumi puhul, kas lüofiliseeritud või manustamiskõlblikuks muudetud lahuse kujul oleva toote käsitlemisel, tuleb viivitamatult tarvitusele võtta allkirjeldatud meetmed.

• Toksiin on väga tundlik kuumuse ja teatud keemiliste ainete suhtes

• Kogu mahavalgunud vedelik tuleb ära pühkida: kas naatriumhüpokloriidis (Javeli lahuses) leotatud imava materjaliga (lüofiliseeritud aine korral) või kuiva imava materjaliga (manustamiskõlblikuks muudetud lahuse korral).

• Saastunud pinnad tuleb puhastada naatriumhüpokloriidis (Javeli lahuses) leotatud imava materjaliga ja siis kuivatada.

• Kui viaal on katki, toimige nagu ülal kirjeldatud, koguge klaasitükid ettevaatlikult kokku ja pühkige lahus ära, vältides sisselõikamist.

• Pritsmete sattumisel nahale peske need maha naatriumhüpokloriidiga (Javeli lahusega) ning seejärel loputage ohtra veega.

• Pritsmete sattumisel silma loputage hoolikalt rohke veega või silmaloputuslahusega.

• Juhul kui töötaja vigastab ennast (lõikab või torkab sisse), toimige ülalpool kirjeldatud kombel ja võtke tarvitusele vajalikud meditsiinilised meetmed vastavalt manustatud annusele.

Neid kasutamise, käsitlemise ja hävitamise juhiseid tuleb rangelt jälgida.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AbbVie SIA Malduguņu iela 4, Mārupe Mārupes novads LV-2167, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER

459505

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2023