Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Timosan 1 mg/g silmageel
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 g silmageeli sisaldab 1 mg timolooli (ekvivalentne 1,37 mg timoloolmaleaadile)
Teadaolevat toimet omav abiaine: 0,05 mg bensalkooniumkloriidi silmageeli ühes milligrammis.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Silmageel. Steriilne, säilitusainega, isotooniline viskoosne silmageel.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kõrgenenud silmasisese rõhu langetamine kroonilise avatud nurgaga glaukoomi või intraokulaarse hüpertensiooni korral.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud Soovitatav annus on 1 tilk Timosan’i haige(te)sse silma(desse) 1 kord päevas eelistatult hommikul.
Manustamisviis Timosan’i tilgutatakse konjunktiivikotti. Silmatilga pudelit tuleb annustamise täpsuse tagamiseks hoida tilgutamise ajal vertikaalasendis. Süsteemne imendumine väheneb pisarakanali oklusiooni kasutamisel või silmalaugude sulgemisel kaheks minutiks. Seeläbi võivad süsteemsed kõrvaltoimed väheneda ning lokaalne toime suureneda. Timosan’i võib kasutada pikaajaliseks raviks. Silmasisest rõhku tuleb hinnata korduvalt, orienteeruvalt 2...4 nädala jooksul pärast ravi alustamist, sest Timosan’i toime stabiliseerumiseks kulub mõni nädal. Vajadusel tuleb määrata kaasuv ravi miootikumi, adrenaliini ja/või karboanhüdraasi inhibiitoritega. Hoidmaks ära toimeaine „väljapesemist” teiste silmatilkade kasutamisel, on vajalik vähemalt 5-minutilise intervalli pidamine erinevate tilkade kasutamise vahel ja Timosan’i tuleb manustada viimasena.
Eakad Eakatel ei ole vaja annust muuta.
Lapsed Timosan ei ole soovitatav.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete ja/või mis tahes teiste β- adrenoblokaatorite suhtes. Reaktiivsed hingamisteede haigused, sealhulgas bronhiaalastma, anamneesis bronhiaalastma, raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Siinusbradükardia, siinussõlme nõrkuse sündroom, sinuatriaalne blokaad, II või III astme atrioventrikulaarne blokaad, mida ei reguleerita südamestimulaatoriga, ilmne südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Nagu teised lokaalselt kasutatavad silmaravimid, imendub ka Timosan süsteemselt. Beeta-adrenergilisest komponendist timoloolist tingitult võivad esineda samasugused kardiovaskulaarsed, pulmonaarsed ja muud kõrvaltoimed, mida on täheldatud süsteemsete β-adrenoblokaatorite kasutamisel. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on lokaalselt silma manustamise järel madalam kui süsteemse manustamise korral. Süsteemse imendumise vähendamiseks vt lõik 4.2.
Muud beetablokaatorid Toime silmasisesele rõhule või süsteemse beetablokaadi teadaolevad tagajärjed võivad võimenduda, kui timolooli antakse patsientidele, kes juba saavad süsteemset beetablokaatorit. Nende patsientide reaktsiooni ravile tuleb hoolikalt jälgida. Kahe lokaalselt manustatava β-adrenoblokaatori kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Südame häired Kardiovaskulaarsete haiguste (näiteks südame isheemiatõve, Prinzmetali stenokardia ning südamepuudulikkuse) ja hüpotensiooniga patsientidel tuleb ravi beetablokaatoritega kriitiliselt hinnata ning kaaluda ravi muude toimeainetega. Kardiovaskulaarsete haigustega patsiente tuleb jälgida haiguste ägenemise nähtude ja kõrvaltoimete suhtes. Arvestades negatiivset mõju ülejuhteajale, tuleb beetablokaatorite määramisel I astme südameblokaadiga patsientidele olla ettevaatlik.
Vaskulaarsed häired Perifeerse vereringe raskekujulise häire/haigusega (st Raynaud’ tõve ehk Raynaud’ sündroomi rasked vormid) patsientide ravis tuleb olla ettevaatlik.
Respiratoorsed häired Pärast mõne oftalmilise beetablokaatori manustamist on teatatud respiratoorsetest reaktsioonidest, sealhulgas astmaga patsientide bronhospasmist tingitud surmast. Timosan’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kergekujuline/keskmise raskusastmega krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ning üksnes siis, kui ravist saadav võimalik kasu ületab potentsiaalsed riskid.
Hüpoglükeemia/diabeet Beetablokaatoreid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes kuuluvad spontaanse hüpoglükeemia riskirühma, ning labiilse diabeediga patsientidele, sest beetablokaatorid võivad maskeerida akuutse hüpoglükeemia haigusnähte ja sümptomeid.
Hüpertüreoos Beetablokaatorid võivad maskeerida ka hüpertüreoosi haigusnähte (näiteks tahhükardia). Ettevaatlik tuleb olla nende patsientide korral, kellel kahtlustatakse türeotoksikoosi. Nendel juhtudel võib ravi äkiline katkestamine β-adrenoblokaatoritega esile kutsuda türeotoksilise kriisi.
Feokromotsütoom Timosan’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on ravimata feokromotsütoom.
Metaboolne atsidoos Metaboolse atsidoosiga patsientidel tuleb Timosan’i kasutada ettevaatusega.
Anafülaktilised reaktsioonid Beetablokaatorite kasutamise ajal võivad patsiendid, kellel anamneesis atoopia või raskekujuline anafülaktiline reaktsioon mitmesugustele allergeenidele, olla reaktiivsemad korduvale kokkupuutele selliste allergeenidega ning nende ravivastus anafülaktiliste reaktsioonide ravimiseks kasutatavale tavalisele adrenaliini annusele ei pruugi piisav olla.
Kirurgiline anesteesia Oftalmilised beetablokaatorid võivad blokeerida beeta-agonistide, näiteks adrenaliini süsteemseid toimeid. Kui patsient saab timolooli, tuleb anestesioloogi sellest teavitada (vt ka lõik 4.5).
Sarvkesta haigused Oftalmilised beetablokaatorid võivad põhjustada silmade kuivust. Sarvkesta haigustega patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.
Pärissoonkesta irdumine Teatatud on pärssivate vee baasil ravimite (näiteks timolooli, atsetasolamiidi) manustamisega kaasuvast pärissoonkesta irdumisest filtreerimisprotseduuride järel.
Suletudnurga glaukoom Suletudnurga glaukoomi ravis on esmalt vajalik kambrinurga avamine. Selleks on vajalik pupilli ahendamine miootikumiga. Timosan’i toime pupillile on kas vähene või puudub üldse. Kui Timosan’i kasutatakse silmasisese rõhu alandamiseks suletudnurga glaukoomi korral, tuleb see määrata koos miootikumiga.
Timosan sisaldab bensalkooniumkloriidi Säilitusaine bensalkooniumkloriid võib põhjustada silmaärritust, eelkõige kuivade silmadega või sarvkesta kahjustusega patsientidel.
Kontaktläätsed Bensalkooniumkloriid võib imenduda pehmetesse kontaktläätsedesse ja muuta kontaktläätsede värvust. Timosan’i ei tohi mitte kunagi tilgutada silma ajal, mil patsient kannab kontaktläätsi. Läätsed tuleb silmast enne ravimi tilgutamist ära võtta ja need võib silma tagasi panna 15 minutit pärast ravimi manustamist.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid timolooliga ei ole uuritud.
Kuna Timosan’i toimeaine timolool võib imenduda süsteemselt, võivad esineda samasugused koostoimed nagu beetablokaatorite suukaudsel manustamisel.
Kui oftalmilise beetablokaatori lahust manustatakse samaaegselt suukaudsete kaltsiumikanali blokaatorite, β- adrenoblokaatorite, antiarütmikumide (sealhulgas amiodarooniga), digitaalise glükosiidide, parasümpatomimeetikumide, guanetidiini või rauvolfia alkaloididega, kaasub sellega hüpotensiooni ja/või märkimisväärset bradükardiat põhjustavate lisatoimete oht.
Koosmanustamine kaltsiumkanalite blokaatoritega (näiteks verapamiil) ja vähemal määral diltiaseemiga võib avaldada negatiivset mõju südame kontraktiilsusele ja AV-ülejuhtele. Südameglükosiidide ja β-adrenoblokaatorite samaaegsel manustamisel võib pikeneda AV-ülejuhteaeg. β-adrenoblokaatorid ja klonidiin võivad suurendada „tagasilöögi” hüpertensiooni riski.
I rühma antiarütmikumid (disopüramiid, kinidiin) ja amiodaroon võivad omada potentseerivat toimet kodade ülejuhteajale ja indutseerida negatiivset inotroopset toimet.
Toime silmasisesele rõhule võib võimenduda, kui patsient on varem saanud suukaudselt manustatavaid beetablokaatoreid. Nende patsientide silmasisest rõhku tuleb jälgida sagedamini.
Teatatud on CYP2D6 inhibiitorite (näiteks kinidiini, fluoksetiini, paroksetiini) ja timolooli kombineeritud ravi aegsest võimendunud süsteemsest beetablokaadist (näiteks aeglasemast pulsist, depressioonist). Tsimetidiin, hüdralasiin ja alkohol võivad suurendada timolooli plasmakontsentratsiooni.
Insuliini ja suukaudsete antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemiline toime võib tugevneda ja beetablokaad võib takistada hüpoglükeemia (tahhükardia) nähtude ilmnemist.
Kaaluda tuleb beetablokaatoritega ravi katkestamist enne suuremaid kirurgilisi protseduure. Samaaegne manustamine koos anesteetikumidega võib „peita” tahhükardiat ja suurendada hüpotoonia riski. Anestesioloog peab olema teadlik sellest, et patsient saab ravi Timosan’iga.
Aeg-ajalt on teatatud oftalmiliste beetablokaatorite ja adrenaliini samaaegsest kasutamisest tingitud müdriaasist.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Timolooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Timolooli tohib kasutada raseduse ajal üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik. Süsteemse imendumise vähendamiseks vt lõik 4.2. Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud väärarenguid põhjustavaid toimeid, kuid on viidanud beetablokaatorite suukaudse manustamisega kaasnevale emakasisese kasvu pidurdumise ohule. Lisaks on kuni sünnituseni beetablokaatorite manustamisel täheldatud vastsündinul beetablokaadi haigusnähte ja sümptomeid (näiteks bradükardia, hüpotensioon, respiratoorne distress ja hüpoglükeemia). Kui Timosan’i manustatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut esimestel elupäevadel hoolikalt jälgida. β-adrenoblokaatorid alandavad platsentaarset perfusiooni, mis võib põhjustada üsasisest loote surma, ebaküpsust ja enneaegset sünnitust.
Imetamine Beetablokaatorid erituvad rinnapiima. Silmatilkades sisalduvate timolooli terapeutiliste annuste juures ei ole siiski tõenäoline, et rinnapiima erituksid sellised kogused, mis põhjustaksid imikul beetablokaadi kliinilisi sümptomeid. Süsteemse imendumise vähendamiseks vt lõik 4.2.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Timosan ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski peaksid autojuhid ja mehhanismidega töötavad inimesed teadma, et ravi ajal võivad ilmneda pearinglus ja väsimus.
4.8 Kõrvaltoimed
Timosan’i silma tilgutamine on üldjuhul hästi talutav.
Nagu teised lokaalselt kasutatavad silmaravimid, imendub ka timolool süsteemsesse vereringesse. See võib põhjustada sarnaseid kõrvaltoimed kui need, mida on täheldatud süsteemsete beetablokaatorite kasutamisel. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on lokaalselt silma manustamise järel madalam kui süsteemse manustamise korral. Loetletud kõrvaltoimete hulka kuuluvad need, mida on täheldatud oftalmiliste beetablokaatorite rühma kuuluvate ravimite korral.
Immuunsüsteemi häired Süsteemsed allergilised reaktsioonid, sealhulgas lokaalne ja generaliseerunud lööve ning urtikaaria. Teatatud juhtude arv on siiski väike ning sümptomid on ravi katkestamisel taandunud. Ravi katkestamist tuleb kaaluda siis, kui dermaalseid sümptomeid ei saa teisiti selgitada. Bensalkooniumkloriid võib põhjustada allergiat.
Psühhiaatrilised häired Depressioon, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired Sünkoop, tserebrovaskulaarne häire, tserebraalne isheemia, peavalu, pearinglus, müasteenia haigusnähtude ja sümptomite ägenemine
Silma kahjustused Väga sage (1/10): 30-l kuni 50-l protsendil patsientidest võib lühiajaliselt esineda hägune nägemine, mis on põhjustatud ravimvormist (hüdrogeelist).
Silmaärrituse nähud ja sümptomid (näiteks põletustunne, kipitustunne, sügelus, pisaravool, punetus), konjunktiviit, blefariit, keratiit, sarvkesta alanenud tundlikkus, refraktiivsed häired (samasugused kui need, mis esinevad mõnedel juhtudel siis, kui katkestatakse ravi miootikumiga), diploopia ja ptoos
Südame häired Bradükardia, atrioventrikulaarne blokaad, südamepuudulikkus, arütmia, südamekloppimine, valu rindkeres
Vaskulaarsed häired Hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Bronhospasm (eelkõige olemasoleva bronhospastilise haigusega patsientidel), hingamispuudulikkus, düspnoe
Seedetrakti häired Iiveldus, kõhulahtisus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Alopeetsia
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Asteenia/väsimus
Mitteteadaoleva põhjusliku seosega häired Timosan’i ja järgnevate kõrvaltoimete vaheline põhjuslik seos ei ole tõestatud: afaakiline tsüstoidne maakula ödeem, ninakinnisus, anoreksia, kesknärvisüsteemi häired (sealhulgas segasusseisund, ärevus, desorienteeritus, närvilisus, somnolentsus ja muud psüühikahäired), hüpertensioon ja retroperitoneaalne fibroos.
Muud oftalmiliste beetablokaatoritega täheldatud kõrvaltoimed, mis võivad potentsiaalselt esineda koos Timosan’iga, on alljärgnevad.
Immuunsüsteemi häired Süsteemsed allergilised reaktsioonid, sealhulgas angioödeem, sügelus, anafülaktiline reaktsioon
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia
Psühhiaatrilised häired Unetus, painajalikud unenäod, mälukaotus
Närvisüsteemi häired Paresteesia
Silma kahjustused Pärissoonkesta irdumine filtreerimisoperatsiooni järel (vt lõik 4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel), silmade kuivus, sarvkesta erosioon
Südame häired Ödeem, kongestiivne südamepuudulikkus, südameseiskumine
Vaskulaarsed häired Raynaud’ sündroom, külmad jäsemed
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Köha
Seedetrakti häired Düsgeuusia, düspepsia, suukuivus, kõhuvalu, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Psoriaasitaoline lööve või psoriaasi ägenemine, nahalööve
Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Müalgia
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Seksuaaldüsfunktsioon, alanenud libiido
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Toksilisus Mürgistuste kohta inimestel puuduvad andmed.
Sümptomid Suu kaudu manustatud β-adrenoblokaatorite kasutamisel võivad ilmneda järgmised sümptomid: sümptomaatiline bradükardia, hüpotoonia, bronhospasm ja äge südamepuudulikkus.
Ravi Üleannustamise korral tuleks rakendada järgnevaid meetmeid.
Maoloputus, kui ravim oli suu kaudu manustatud. Uurimused on näidanud, et timolool ei ole hemodialüüsitav.
Sümptomaatiline bradükardia – atropiinsulfaat, 0,25…2 mg intravenoosselt, et saavutada uitnärvi blokaad. Kui bradükardia ei lahene, manustada intravenoosselt isoprenaliinvesinikkloriidi. Kaaluda tuleks ka kardiostimulaatori kasutamist, kui eelnevad menetlused ei ole tulemust andnud. Hüpotensioon – kasutada tuleks rõhku tõstvat sümpatomimeetilist ainet nagu dopamiin, dobutamiin või noradrenaliin. Rasketel juhtudel on abi olnud glükagooni manustamist. Bronhospasm – kasutada tuleks isoprenaliinvesinikkloriidi. Mõelda võiks aminofülliini lisamisele. Äge südamepuudulikkus – kohe tuleb kasutada südameglükosiidi, diureetikumi ja hapnikku. Raskematel juhtudel on soovitav manustada aminofülliini veeni. Vajadusel võiks sellele järgneda glükagooni manustamine. II ja III astme atrioventrikulaarne blokaad – isoprenaliinvesinikkloriid või kardiostimulaator.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, beetablokaatorid, ATC-kood: S01ED01
Timolool on mitteselektiivne β-adrenoblokaator, millel ei ole märkimisväärselt olulist sümpatomimeetilist, otsest müokardi pärssivat või lokaalanesteetilist (membraane stabiliseerivat) aktiivsust. Silma tilgutamisel alandab ta nii normaalset kui kõrgenenud silmasisest rõhku. Täpset toimemehhanismi teada ei ole; on teada, et timolooli primaarne toime väljendub kambrivedeliku produktsiooni pidurdamises. Võimalik, et timoloolil on toime ka kambrivedeliku väljavoolule. Erinevalt miootikumidest alandab timolool silmasisest rõhku ilma, et ta omaks toimet pupilli suurusele või akommodatsioonile. Seega ei esine nägemisteravuse langust ega nägemishäireid pimeduses. Kataraktiga haigetel hoiab ta ära läätse tuhmumise. Silmasisese rõhu alanemine on määratav 30 minuti möödumisel pärast timolooli ühekordse annuse tilgutamist. Maksimaalne toime saabub 1...2 tunni möödumisel ja rõhku langetava toime säilitamiseks on vaja ühekordset annust korrata 24-tunnise intervalli järel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Timosan’i tilgad on hüdrogeelina. Hüdrogeelidel on arvestatav võime parandada timolooli ohutust suurendades timolooli absorptsiooni silma ja samas vähendades süsteemset imendumist paiksel silma manustamisel. Kui küülikutele manustada Timosan’ile analoogset hüdrogeeli, kuid ligikaudu 5 korda suuremas annuses (0,44%), siis kambrivedelikus on 4...5 korda enam timolooli kui 0,5% timolooli vesilahustilkade manustamisel. Ei ole märkimisväärset erinevust kambrivedelikus, kui kasutada Timosan’i või vesilahustilkasid, mis sisaldavad 0,5% timolooli. Süsteemne imendumine on märkimisväärselt väiksem ja kontaktaeg korneaga on pikenenud, kui on kasutatud hüdrogeelvorme. Timolooli kontsentratsioon ja manustamiskordade arv on hüdrogeeli kasutamisel väiksemad.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus Andmeid on avaldatud mitme loomaliigi kohta. Suukaudne LD-50 hiirtele ja rottidele on vastavalt 1,137 mg/kg ja 1,028 mg/kg kohta. Nahaalune LD-50 on hiirtele 300 mg/kg ja rottidele 381 mg/kg kohta.
Krooniline toksilisus
Küülikutel aastases uuringus ja koertel 2 aasta pikkuses uuringus timolooli silma manustamisel ei ilmnenud silmades ebasoovitavaid nähte. Koertele ja rottidele suu kaudu suurte annuste manustamisel ilmnesid bradükardia ja südame, neerude ning maksa massi suurenemine.
Kantserogeensus Isastel rottidel esines pärast 2-aastast suukaudset timolooli 300 mg/kg/päevas manustamist oluliselt enam neerupealsete feokromotsütoomi. Hiirtele kogu eluea jooksul timolooli 500 mg/kg/päevas manustamisel suurenes oluliselt rinnanäärme adenokartsinoomi, hea- ja pahaloomuliste kopsutuumorite ja healoomuliste emakapolüüpide esinemine. Timosan’i manustamisel on timolooli annus 1 g/kg/päevas.
Mutageensus Hiirtele, in vivo pisituuma katses ja tsütogeenses analüüsis ja in vitro neoplastilise rakutransformatsiooni analüüsis, ei olnud timolool mutageenne. Ames’i test osutus negatiivseks.
Reproduktsioon ja fertiilsus Nii emastele kui isastele rottidele kuni 125 korda inimesel kasutatavatest annustest suuremate annuste manustamisel ei ilmnenud patoloogiat.
Toksilisus silmale Küülikutel Timosan’i 5-päevase (kuni 4×50 l päevas) silma tilgutamise korral ei ilmnenud ainest tulenevat lokaalset ega ka süsteemset mittetaluvust. Timosan’i lokaalset taluvust ja alaägedat toksilisust uuriti ka koertel. Testitavat ainet manustati 28 päeva jooksul annuses kuni 4×30 l päevas. Ainest tulenevaid muutusi silmas, silma piirkonnas ega süsteemset mittetaluvust ei ilmnenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Bensalkooniumkloriid 0,05 mg/g Sorbitool Polüvinüülalkohol Karbomeer Naatriumatsetaattrihüdraat Lüsiinmonohüdraat Süstevesi
6.2 Sobimatus
Bensalkooniumkloriid võib ladestuda pehmetesse kontaktläätsedesse. Seetõttu tuleb kontaktläätsed enne tilkade tilgutamist silmast ära võtta ja need võib tagasi panna mitte varem kui 15 minuti möödumisel ravimi tilgutamisest.
6.3 Kõlblikkusaeg
Kinnise pakendi kõlblikkus on 2 aastat, pärast avamist on kasutuskõlblik 1 kuu.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 ˚C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
5 g silmageeli on madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) tilgutiga kõrge tihedusega polüetüleenist (HDPE) keeratava korgiga plastpudelis (LDPE).
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Pärast avamist ei ole tilguti enam steriilne. Järelejäänud ravim kuulub hävitamisele. Patsiente tuleb hoiatada silmaravimite saastumisest puhtusereeglite mittetäitmisel. Saastumisest hoidumiseks ei tohi tilguti ots kokku puutuda mitte mingite pindadega.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Santen Oy Niittyhaankatu 20 FI-33720 Tampere Soome
8. MÜÜGILOA NUMBER
269199
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
november 2020