Teotard – Ravimi omaduste kokkuvõte (toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel 200 mg, Ideal Trade Links UAB)

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Teotard, 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 200 mg teofülliini.

INN. Theophyllinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel. Toimeainet prolongeeritult vabastava kõvakapsli kapslikeha on läbipaistev tumeroheline, kapslikaas on läbipaistmatu ja tumerohelist värvi. Kapslid sisaldavad valgeid pelleteid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma ja teised obstruktiivsed kopsuhaigused. Teofülliini ei tohi kasutada esmavaliku ravimina astma ravis lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annuse määrab alati arst ja see tuleb kohandada vastavalt patsiendi vanusele ning individuaalsele vajadusele. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi ideaalsele kehakaalule, sest teofülliin ei jaotu rasvkoesse.

Tavapärane annus täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga üle 50 kg on 350 mg teofülliini kaks korda ööpäevas.

Öise astma ja une ajal ilmnevate hingamishäiretega patsiendid võivad võtta ühe annuse Teotard’i ööpäevas enne magamaminekut. Tavaliselt on piisav annus 500…700 mg Teotard’i. Noorukid ja suitsetavad patsiendid võivad võtta ravimit ebavõrdses annuses, st suurema annuse õhtul ja väiksema annuse hommikul.

Teofülliini raviefekti ja talutavust hinnatakse kolmandal ravipäeval. Kui raviefekt on hea, tuleb ravi jätkata sama annusega. Kui raviefekt ei ole piisav, tuleb annust suurendada. Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada.

Teofülliini annuse määrab raviefekt, seerumi teofülliinikontsentratsioon ja võimalikud kõrvaltoimed. Toimivaks teofülliini kontsentratsiooniks peetakse 5...12 mikrogrammi/ml. Kontsentratsioon ei tohi ületada 20 mikrogrammi/ml.

Teofülliini terapeutilist seerumikontsentratsiooni tuleb määrata laboris. Teotard’i kaks korda ööpäevas kasutavatel patsientidel tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni määrata verest, mis on võetud 4 tundi pärast hommikuse annuse manustamist. Teotard’i üks kord ööpäevas kasutavatel patsientidel

tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni määrata verest, mis on võetud 12 tundi pärast õhtuse annuse manustamist.

Iga patsiendi annust tuleb tiitrida kuni sobiva annustamisskeemi saavutamiseni kliinilise hinnangu põhjal. Samuti võib olla vaja mõõta teofülliini plasmakontsentratsiooni. Esialgu on soovitatav kasutada igale rühmale ettenähtud väikseimat annust. Seda võib järk-järgult suurendada, kui ei ole saavutatud optimaalset bronhe lõõgastavat toimet. Koguannus ei tohi tavaliselt ületada 24 mg/kg kehakaalu kohta lastel ja 13 mg/kg täiskasvanutel. Kuid patsiendile vajaliku annuse täpsemat hindamist võimaldab teofülliini plasmakontsentratsiooni mõõtmine 4...8 tundi pärast annustamist ja vähemalt kolm päeva pärast igasugust annuse kohandamist, eriti kuna ravimi eritumise kiirus võib patsientidel olla oluliselt erinev. Järgnevat tabelit saab kasutada juhisena: Plasmakontsentratsioon Tõlgendus Vajalik tegevus (kui see on kliiniliselt (μg/ml) näidustatud)

Alla 5 Liiga madal Suurendada annust 25% võrra 5...12* Õige Jätkata sama annuse kasutamist *Mõningatel 20...25 Liiga kõrge Vähendada annust 10% võrra

25...30 Liiga kõrge Jätta järgmine annus manustamata ja vähendada Üle 30 Liiga kõrge Jätta järgmised kaks annust manustamata ja Plasmakontsentratsiooni on soovitatav uuesti kontrollida pärast annuse kohandamist ja iga 6...12 kuu järel.

Lapsed Teotard 200 mg ja 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga alla 40 kg.

Tavapärane annus lastele kehakaaluga 40...50 kg, samuti noorukitele ja kõhnadele täiskasvanutele on 200 mg teofülliini kaks korda ööpäevas.

Teotard'i ei tohi kasutada alla 6-aastaste laste ravis. Saadaval on teistsugused ravimvormid, mis on alla 6-aastastele lastele sobivamad.

Manustamisviis Ravimit tuleb võtta pärast sööki koos piisava koguse vedelikuga. Kapsleid ei tohi katki närida, vaid tuleb alla neelata tervelt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, ksantiini derivaatide (näiteks kofeiin, teobromiid, pentoksüfülliin) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hiljuti põetud südamelihase infarkt, akuutsed südame rütmihäired (akuutne tahhüarütmia).

Lapsed kehakaaluga alla 40 kg.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Metüülksantiinid

Patsiendid peavad teadma, et Teotard’i kooskasutamine suures koguses metüülksantiine (näiteks kohv, tee, kakao, šokolaad, koolajoogid jt sarnased joogid) sisaldavate toiduainete ja jookidega ei ole soovitatav.

Hüpokaleemia Metüülksantiinid võivad süvendada beeta-2-agonistidest, diureetikumidest ning hüpoksiast tingitud hüpokaleemiat. Sellistes situatsioonides peab monitoorima plasma kaaliumi sisaldust.

Seisundid, mis vajavad ettevaatust Teofülliini peab ettevaatusega manustama patsientidele, kellel esineb ebastabiilne stenokardia, tahhüarütmiaid provotseerivad südamehaigused, raske hüpertensioon, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, hüpertüreoos, epilepsia, krooniline alkoholism, maksa- ja neerufunktsiooni häired, äge porfüüria, maohaavand või seedetraktihaavand anamneesis ja üle 60 aasta vanustele patsientidele.

Annuse vähendamine Teofülliini annust tuleb vähendada jälgides selle kontsentratsiooni seerumis eakatel ning patsientidel, kellel esineb südamepuudulikkus, maksafunktsiooni häire (eriti tsirroos), vere vähenenud hapnikusisaldus (hüpokseemia), püsivalt kõrge kehatemperatuur, kopsupõletik, kopsuhaiguse ägenemine, kilpnäärme talitlushäire (hüpertüreoos, hüpotüreoos) või kes kasutavad teatud ravimeid (vt lõik 4.5). Teofülliini kliirensi võimaliku suurenemise tõttu võib tsüstilise fibroosiga patsientidel olla vajalik annuse suurendamine ja teofülliini kontsentratsiooni jälgimine seerumis.

Siiski tuleb arvestada, et hüpertüreoosi ravi (nt karbimasool) ise vähendab teofülliini kliirensit ja seetõttu võib osutuda vajalikuks teofülliini annuste vähendamine (vt lõik 4.5).

Teofülliin võib:

• toimida seedetrakti ärritajana ja suurendada mao sekretsiooni, seetõttu tuleb haavanditega patsientidel olla ettevaatlik;
• süvendada südame rütmihäireid ja seetõttu tuleb südamehäiretega patsientidel olla ettevaatlik;
• suurendada krambihoogude sagedust ja kestust ning seetõttu tuleb olla ettevaatlik patsientidega, kellel on anamneesis krambihood, ja kaaluda alternatiivset ravi.

Teofülliini tuleb kroonilise alkoholismiga patsientidel kasutada ettevaatusega.

Ettevaatlik tuleb olla eakate meeste puhul, kellel esineb osaline kuseteede obstruktsioon, nt eesnäärme suurenemine, kuna esineb uriinipeetuse oht. Eriline ettevaatus on soovitatav raske astmaga patsientidel, kes vajavad teofülliini kiiret manustamist. Sellistes olukordades on soovitatav jälgida teofülliini kontsentratsiooni seerumis.

Elektrokonvulsioonravi Elektrokonvulsioonravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida, kuna teofülliin võib pikendada krampe. Võimalik on status epilepticus'e esinemine.

Krambihood Krambihoogude anamneesiga patsientidel tuleks eelistada mõne teise bronhodilataatori kasutamist.

Äge viirusinfektsioon ja teised ägedad palavikuga haigused Äge viirusinfektsioon ja teised ägedad palavikuga haigused vähendavad teofülliini eliminatsiooni ning teofülliini annust peaks neil patsientidel vähendama.

Ettevaatlik tuleb olla unetuse all kannatavate patsientidega.

Suitsetamine ja alkohol

Suitsetamine ja alkoholi tarbimine tõstavad teofülliini kliirensit, mistõttu on vajalikud suuremad teofülliini annused.

Preparaadi vahetamine Kui patsiendil vahetatakse üks teofülliini preparaat teise vastu, on vajalik hoolikas raviefekti ja kõrvaltoimete tekkimise jälgimine ning vajadusel tuleb annust kohandada.

Soovitatud annuse ebapiisava toime ja kõrvaltoimete tekkimise korral tuleb teofülliini kontsentratsioone jälgida.

Lapsed Teotard’i toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid ei sobi lastele kehakaaluga alla 40 kg, sest need ei võimalda piisavat annuse kohandamist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teotard-ravi saavaid patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks alkohoolseid jooke ega suures koguses toiduaineid ja jooke, mis sisaldavad metüülksantiine (kohv, tee, kakao, šokolaad, Coca-Cola jt sarnased joogid ning toonikumid), samuti teofülliiniga seotud ravimeid (kofeiin, teobromiid, pentoksüfülliin), sest need ained võivad võimendada teofülliini stimuleerivat toimet kesknärvisüsteemile.

Teofülliini toimet võib vähenenud kliirensi tõttu võimendada järgmiste ravimite samaaegne kasutamine:

• allopurinool,
• karbimasool,
• febuksostaat,
• probenetsiid,
• tsimetidiin,
• ranitidiin,
• etintidiin,
• disulfiraam,
• kortikosteroidid,
• fluvoksamiin: samaaegset kasutamist tuleb vältida; kui see pole võimalik, tuleb teofülliini annust vähendada poole võrra ja sagedasti jälgida plasmakontsentratsiooni,
• fluorokinoloonid (tsiprofloksatsiin, enoksatsiin),
• furosemiid,
• isoprenaliin,

• flukonasool,
• karbapeneemid: nt imipeneemi samaaegne kasutamine võib vähendada aju krambiläve,
• interferoon-alfa,
• isoniasiid,
• kaltsiumantagonistid (nt diltiaseem ja verapamiil),
• linkomütsiin,
• makroliidid (klaritromütsiin, erütromütsiin),
• metotreksaat,
• nisatidiin,
• atsikloviir,
• meksiletiin,
• paratsetamool,
• rofekoksiib,
• pentoksüfülliin,
• zafirlukast,
• zileutoon,

• suukaudsed kontratseptiivid,
• propafenoon,
• propranolool,
• takriin,
• tiabendasool,
• tiklodipiin,
• viloksasiin,
• gripivaktsiin,
• BCG vaktsiin (tuberkuloosi vaktsiin).

Teofülliini ja fluvoksamiini samaaegset kasutamist tuleb tavaliselt vältida. Kui see ei ole võimalik, tuleb patsiendi teofülliini annust vähendada ja teofülliini plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida.

Teofülliini kliirensit vähendavad ka viirusinfektsioonid, maksahaigused ja südamepuudulikkus (vt lõik 4.9). Annuse vähendamine võib osutuda vajalikuks ka eakatel patsientidel. Kilpnäärmehaigus või sellega seotud ravi võib mõjutada teofülliini plasmakontsentratsiooni.

Kui patsient kasutab samaaegselt teofülliiniga ühte või mitut ülaltoodud ravimit, tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada.

Teofülliini toimet võib nõrgestada järgmiste ravimite samaaegne kasutamine:

• antiepileptikumid (nt fenütoiin, fosfenütoiin, karbamasepiin, pirimidoon),
• barbituraadid,

• rifampitsiin,
• sulfiinpürasoon,
• ritonaviir,
• aminoglutemiid,
• naistepuna sisaldavad ravimid, sh naistepuna ürt (Hypericum perforatum). Toime võib kesta kuni 2 nädalat pärast naistepuna preparaadi kasutamise lõpetamist.

Teofülliini samaaegne manustamine võib:

• suurendada liitiumkarbonaadi kliirensit uriinis,
• inhibeerida bensodiasepiinide rahustavat toimet,
• vähendada beetablokaatorite toimet (viimaste toime südamele võib väheneda, kuna fosfodiesteraasi pärssimine võib põhjustada beeta-adrenergiliste retseptorite stimulatsiooni)
• lomustiini kasutamisel põhjustada trombotsütopeeniat,
• inhibeerida adenosiini retseptori agonistide (adenosiin, regadenosoon, dipüridamool) toimet.

Samaaegne ketamiini kasutamine langetab krambiläve.

Metüülksantiinid võivad kooskasutamisel beeta-2-agonistide, diureetikumide ning hüpoksia samaaegsel esinemisel põhjustada hüpokaleemia teket. Sellises olukorras tuleb jälgida plasma kaaliumi sisaldust.

Teofülliiniga ravitud patsientidel võib halotaaniga tehtud narkoos põhjustada tõsiseid südame rütmihäireid.

Seetõttu tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatusega.

Teofülliin võib vähendada fenütoiini tasakaalukontsentratsiooni.

Teofüllin võib mõjutada teatud analüüside tulemusi: teofülliin võib suurendada rasvhapete kogust ja tõsta katehhoolamiinide taset uriinis. Teofülliiniga ravi võib tekkida hüpokaleemia, eriti juhul, kui

samaaegselt kasutatakse alfaretseptorite agoniste, beeta-2-retseptori agoniste, tiasiiddiureetikume, furosemiidi, glükokortikoide, samuti hüpokseemia korral; seetõttu on vajalik aeg-ajalt kontrollida seerumi kaaliumitaset. Ksantiinid võivad võimendada hüpokaleemiat. Eriline ettevaatus on soovitatav

raske astmaga patsientidel, kes vajavad haiglaravi.

Samaaegsel kasutamisel glükagooniga tuleb olla ettevaatlik, kuna see võimendab teofülliini toimet.

Ketamiini koosmanustamine võib põhjustada krambiläve vähenemist; doksapraam võib põhjustada kesknärvisüsteemi suurenenud stimulatsiooni.

Efedriini samaaegne kasutamine võib suurendada toksiliste mõjude esinemissagedust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedad tohivad seda ravimit kasutada vaid juhul, kui potentsiaalne kasu emale kaalub üles võimaliku riski lapsele. Rasedatel tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni jälgida sagedamini ja vajadusel tuleb annust kohandada. Teofülliini manustamist raseduse lõpul tuleb vältida, sest ravim pärsib emaka kontraktiilsust.

Imetamine Teofülliin eritub rinnapiima. Imetavad emad peavad hoolikalt jälgima oma lapsi. Kui laps muutub ülitundlikuks, ärritunuks või ei suuda magada, tuleb pöörduda arsti poole. Teofülliini võib anda rinnaga toitvatele naistele, kui eeldatav kasu kaalub üles ohu riski lapsele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Teofülliin ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud allpool. Enamikul juhtudel kaovad need annuse vähendamisel. Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb seerumi teofülliini sisaldust jälgida ja hoida vahemikus 10...15 µg/ml (vt lõik 4.9).

Kõrvaltoimed on kategoriseeritud järgmise esinemissageduse konventsiooni alusel: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv: (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi- Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata klass Immuunsüsteemi allergilised reaktsioonid häired (anafülaktiline Psühhiaatrilised ärevus, rahutus, ärevus, unetus, häired deliirium* unehäired* Närvisüsteemi vertiigo peavalu krambid*, treemor*, krambihood häired pearinglus Südame häired palpitatsioonid,

Vaskulaarsed akuutne häired hüpotensioon* Seedetrakti iiveldus kõhuvalu, oksendamine, häired kõhulahtisus, maoärritus, Naha ja nahalööve, sügelus nahaaluskoe kahjustused

Neerude ja suurenenud diurees*, kuseteede häired uriinipeetus*** Üldised häired keha- ja temperatuuri manustamiskoha tõus* reaktsioonid Uuringud hüpokaleemia, hüperurikeemia hüperkaleemia, hüperglükeemia, *soovimatud kõrvaltoimed, mis tekivad, kui teofülliini seerumikontsentratsioon on suurem kui terapeutiline kontsentratsioon (ülitundlikel patsientidel ka varem). **söögitoru alumise sulgurlihase ahenemise tõttu võib olemasolev gastroösofageaalne refluks öisel ajal võimenduda. *** vt lõik 4.4, kuna teofülliin võib eakatel meestel, kellel esineb osaline kuseteede obstruktsioon, põhjustada uriinipeetust. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Teofülliinil on madal terapeutiline indeks. Teofülliini toksilisus tekib kõige tõenäolisemalt siis, kui seerumisisaldus ületab 110 µmol/l ja ägeneb seerumi kõrgema kontsentratsiooni korral järk-järgult. Kõrvaltoimed viitavad tavaliselt kergele üleannustamisele. Nende ilmnemisel tuleb viivitamatult määrata teofülliini sisaldus seerumis ja Teotard’i annust vastavalt vähendada.

Seedetrakti sümptomid: iiveldus, oksendamine (mis on sageli tõsine), kõhulahtisus, epigastraalne valu ja hematemees. Kui kõhuvalu püsib, kaaluda pankreatiidi võimalust.

Neuroloogilised sümptomid: rahutus, hüpertoonia, käte värisemine või treemor, deliirium, elavad jäsemete refleksid, krambid, krambihood. Väga rasketel juhtudel võib tekkida kooma.

Kardiovaskulaarsed sümptomid: Hüpotensioon, siinustahhükardia esinevad sageli. Järgneda võivad ekstrasüstolid ning supraventrikulaarne ja ventrikulaarne tahhükardia.

Metaboolsed sümptomid: hüpokaleemia, mis on tingitud kaaliumi liikumisel plasmast rakkudesse, on sageli esinev ning võib areneda kiiresti ja võib olla tõsine. Samuti võivad tekkida hüperglükeemia, hüpomagneseemia ja metaboolne atsidoos. Samuti võib tekkida rabdomüolüüs.

Mürgistuse haldamine: patsienti tuleb jälgida, eriti tema vererõhku, südamerütmi, diureesi ja teofülliini taset seerumis. Ravi on sümptomaatiline.

Kui 1...2 tunni jooksul on allaneelatud märkimisväärne üleannus, tuleb kaaluda maoloputust ja aktiivsöe manustamist. Suu kaudu manustatud aktiivsöe korduvad annused võivad suurendada teofülliini eliminatsiooni. Määrata kiiresti plasma kaaliumi kontsentratsioon, korrata sageli ja korrigeerida hüpokaleemia. ETTEVAATUST! Kui on manustatud suures koguses kaaliumi, võib taastumise ajal tekkida tõsine hüperkaleemia. Kui plasma kaaliumisisaldus on madal, tuleb plasma magneesiumi kontsentratsiooni mõõta niipea kui võimalik.

Ventrikulaarsete arütmiate ravis tuleb vältida krambihoogude tekitamise või ägenemise ohu tõttu prokonvulsiivseid antiarütmikume, nagu lignokaiin (lidokaiin).

Raske mürgistuse kahtlusel määrata teofülliini kontsentratsioon plasmas regulaarselt, kuni kontsentratsioon langeb. Oksendamise korral kasutada antiemeetikume, nagu metoklopramiid või ondasetroon.

Tahhükardia koos südame piisava väljutusmahuga on kõige parem jätta ravimata. Beetablokaatoreid võib manustada äärmuslikel juhtudel, kuid mitte juhul, kui patsient on astmaatiline. Tõsiseid südame rütmihäireid ravitakse propranolooliga annuses 1 mg intravenoosselt (lastele 0,02 mg/kg kehakaalu kohta). Vajadusel võib seda annust korrata iga 5...10 minuti järel, kuni normaalne südamerütm taastub või kuni saavutatakse maksimaalne annus 0,1 mg/kg kehakaalu kohta. Astmaga patsiente tuleb propranolooli asemel ravida verapamiiliga. Isoleeritud krampide korral kasutada diasepaami intravenoosselt annuses 0,1...0,3 mg/kg. Koguannus ei tohi ületada 10 mg. Tuleb tagada avatud hingamisteed ja manustada hapnikku. Välistada hüpokaleemia põhjusena. Krambijärgset koomat ravitakse vajadusel hapniku ja intubatsiooniga.

Väga raskete mürgistus- ja üleannustamisjuhtude ning väga suurte teofülliini seerumikontsentratsioonide korral tuleb kohe rakendada hemoperfusiooni või hemodialüüsi, kui ülalkirjeldatud ravist ei piisa.

Eelkõige teofülliini üleannustamisest põhjustatud krampide taustal võib mõnede krambivastaste ravimite, nagu bensodiasepiinide, efektiivsus väheneda võimalike farmakodünaamiliste koostoimete tõttu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: astmavastased ravimid, ksantiinid, ATC-kood: R03DA04.

Teofülliin omab spasmolüütilist ja põletikuvastast toimet ning hemodünaamilisi ja ekstrapulmonaalseid toimeid. Spasmolüütiline aktiivsus: bronhide, koronaararterite, lihaste- ja neeruarterite, kusejuha lihaste, kardioösofageaalse sfinkteri ning sapiteede silelihaste lõõgastumine. Põletikuvastased toimed: vähenenud hilisreaktsioon sissehingatava spetsiifilise antigeeni suhtes, T- lümfotsüütide proliferatsiooni ja tsütokiinide sekretsiooni (nt IL 2, TNF), samuti eosinofiilide, makrofaagide ning hiidrakkude aktiivsuse inhibeerimine. Nimetatud toimed soodustavad bronhiaalse limaskesta põletiku taandumist. Hemodünaamilised toimed: positiivne inotroopne ja kronotroopne toime südamelihasele, parema südamevatsakese väljutusmahu suurenemine, südame minutimahu suurenemine, kopsuveresoonte resistentsuse langus ja pulmonaalhüpertensiooni vähenemine.

Ekstrapulmonaalsed toimed: hingamiskeskuse stimulatsioon, diafragma ja hingamislihaste kontraktsioonijõu suurenemine, sümpatomimeetiliste amiinide inotroopse toime võimendamine, katehhoolamiinide sekretsiooni suurenemine neerupealistes.

Teofülliin soodustab mukotsiliaarset transporti, sest soodustab lima ja surfaktandi sekretsiooni ning stimuleerib epiteliaalsete karvakeste liikumist. Teofülliini toimemehhanism ei ole lõplikult selge. Teofülliini toimeid seostatakse fosfodiesteraasi inhibeerimise ja sellest tingitud cAMP kontsentratsiooni suurenemisega rakus, mõjuga kaltsiumi intratsellulaarsele jaotumisele, prostaglandiinide antagonismiga ja adenosiini retseptorite inhibeerimisega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Teotard’i toodetakse spetsiifilise tehnoloogilise protseduuri käigus. Kapslid sisaldavad väikeseid pelleteid, millest teofülliin aeglaselt vabaneb. Seetõttu ei teki ravimi plasmatasemes järske tõuse ega langusi.

Imendumine Teofülliin imendub seedetraktist täielikult. Suurim plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 7 tundi pärast manustamist ja terapeutiline tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 2…3 päeva pärast regulaarse kasutamise järel. Teofülliini manustamine pärast sööki võib imendumist aeglustada, kuid ei mõjuta imendumise kvantiteeti. Teofülliini toimiv plasmakontsentratsioon on 5...12 mikrogrammi/ml. Plasmakontsentratsioon ei tohi ületada 20 mikrogrammi/ml.

Jaotumine Organismis jaotub teofülliin kõikide organite ja kehavedelike vahel. Teofülliin läbib platsentabarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon Teofülliini metabolism toimub maksas. Ka ühel teofülliini metaboliitidest (3-metüülksantiin) on bronhe lõõgastav toime.

Eritumine Teofülliini poolväärtusaeg täiskasvanud mittesuitsetajatel on 7...9 tundi. Poolväärtusaeg on lühem suitsetajatel ja lastel ning pikem maksa- ja neerufunktsiooni häirega isikutel.

Teofülliin ja selle metaboliidid eritatakse organismist uriiniga.

Teofülliini on võimalik vereringest eemaldada hemoperfusiooni või hemodialüüsi abil.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Teofülliini suukaudsed LD50 väärtused varieeruvad alates 252 mg/kg hiirtel kuni 244 mg/kg kehakaalu kohta rottidel. Teofülliini manustamine tiinetele hiirtele 30 korda inimesele soovitatavast annusest suuremas annuses põhjustas järglastel suulaelõhe, mikrognaatia ja käpamalformatsioonide esinemist ning elusalt sündinud järglaste arvu vähenemist. Rottidel teratogeenseid toimeid ei leitud. 13 nädala pikkuses subkroonilise toksilisuse uuringus hiirtel ja rottidel ei olnud teofülliinil mingisugust toimet suremusele ega kehakaalule. Siiski põhjustas teofülliin soolekinnisti ja kõhunäärme arterite ümbruse põletikku (periarteriiti). Hiirtel sedastati oluline munandite kaalu vähenemine. Närilistel oli pikaajalisel suurtes annustes teofülliini manustamisel negatiivne toime reproduktiivsusele. Samas ei ole teada, kas nimetatud tulemused on olulised ka inimese puhul. Mutageensusuuringutes suurendas teofülliin oluliselt naaberkromatiinide induktsiooni ja kromosoomide jagunemist rakukultuurides inimese seerumis saavutatava teofülliini

kontsentratsiooniga võrreldavate väärtuste juures. S9 mikrosomaalse ensüümi fraktsiooni puudumisel oli teofülliinil väga nõrk mutageenne toime bakteriaalsetesse ja imetajate rakkudesse.

6. FARMATSEUTILISED OMADUSED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu: povidoon talk ammonium-metakrülaatkopolümeer kolloidne veevaba ränidioksiid trietüültsitraat

Kapsli kest: želatiin titaandioksiid (E171) kinoliinkollane värvaine (E104) indigotiin (E132)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (alumiiniumfoolium, PVC kile): 40, 60, 80, 100, 120 kapslit pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1121923

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.08.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2024