Artikli sisukord
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
SINGULAIR MINI 4 mg graanulid
montelukast
Lugege hoolikalt infolehte enne, kui teie laps alustab selle ravimi võtmist.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teie lapsele. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased nagu teie lapsel.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on SINGULAIR ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne SINGULAIR"i võtmist
3.
Kuidas SINGULAIR"i võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5.
Kuidas SINGULAIR"i säilitada
6. Lisainfo
1.
MIS RAVIM ON SINGULAIR JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
SINGULAIR on leukotrieeni retseptorite antagonist, mis takistab leukotrieenideks nimetatud ainete
toimimist. Leukotrieenid põhjustavad kopsus hingamisteede ahenemist ja turset. Leukotrieenide toime
takistamine leevendab astma sümptomeid ja aitab hoida astmat kontrolli all.
Arst on määranud SINGULAIR"i teie lapse astma raviks, et vältida astmanähtude teket nii päeval kui
öösel.
·
SINGULAIR"i kasutatakse 6 kuu kuni 5- aastaste patsientide raviks, kelle ravim ei ole piisavalt
tõhus ja kes vajavad lisaravi.
·
SINGULAIR"i võib kasutada ka inhaleeritavate kortikosteroidide (hormoonide) asemel
2...5-aastastel lastel, kes ei ole hiljuti saanud suukaudseid kortikosteroide astma raviks ning on
ilmnenud, et nad ei ole võimelised inhaleeritavaid kortikosteroide kasutama.
·
SINGULAIR takistab ka füüsilise koormuse poolt põhjustatud hingamisteede ahenemist
2-aastastel ja vanematel patsientidel.
Arst otsustab teie lapse haigusnähtude ja astma raskuse põhjal, kuidas SINGULAIR"i kasutada.
Mis on astma?
Astma on pikaajaline haigus.
Astmale on iseloomulik:
·
ahenenud hingamisteede tõttu on hingamine raskendatud. Hingamisteede ahenemine süveneb ja
paraneb mitmel erineval põhjusel.
·
tundlikud hingamisteed reageerivad paljudele asjadele, nt sigaretisuitsule, õietolmule, külmale
õhule või füüsilisele koormusele.
·
hingamisteede limaskesta turse (põletik).
Astma sümptomid on järgmised: köha, vilistav hingamine ja raskustunne rinnus.
2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE SINGULAIR"I VÕTMIST
Rääkige arstile kõikidest terviseprobleemidest või allergiatest, mis teie lapsel esinevad või on varem
esinenud.
Ärge andke SINGULAIR"i oma lapsele, kui ta
·
on allergiline (ülitundlik) montelukasti või SINGULAIR"i mõne koostisosa suhtes (vt
6. LISAINFO).
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga SINGULAIR
·
Kui teie lapse astma või hingamine halveneb, rääkige sellest otsekohe oma arstile.
·
Suukaudne SINGULAIR ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude raviks. Astmahoo tekkimisel
järgige arstilt selleks puhuks saadud juhiseid. Kandke endaga alati kaasas lapse inhaleeritavat
hooravimit.
·
On tähtis, et teie laps kasutaks kõiki arsti poolt määratud astmaravimeid. SINGULAIR"i ei tohi
kasutada teiste arsti poole määratud astmaravimite asemel.
·
Kui teie laps kasutab astmaravimeid, siis teadke, et kui tal tekivad sellised sümptomid, nagu
gripitaoline haigus, käte või jalgade surisemine või tuimus, kopsusümptomite halvenemine
ja/või lööve, tuleb nõu pidada arstiga.
·
Teie laps ei tohi võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ega põletikuvastaseid ravimeid (mida
nimetatakse ka mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks [MSPVAd]), kui nende toimel
tema astma süveneb.
Võtmine koos teiste ravimitega
Mõned ravimid võivad mõjutada SINGULAIR"i toimet või SINGULAIR võib mõjutada teiste teie
lapse poolt kasutatavate ravimite toimet.
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui teie laps kasutab või on hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Teavitage oma arsti enne SINGULAIR-ravi alustamist sellest, kui teie laps võtab järgmisi ravimeid:
·
fenobarbitaal (kasutatakse epilepsia raviks)
·
fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks)
·
rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja mõnede teiste nakkuste raviks)
SINGULAIR"i võtmine koos toidu ja joogiga
SINGULAIR graanuleid võib võtta söögiaegadest sõltumatult.
Rasedus ja imetamine
See alalõik ei ole asjakohane SINGULAIR 4 mg graanulite puhul, kuna need on ette nähtud
kasutamiseks 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel, kuid järgnev informatsioon on oluline toimeaine
montelukasti kohta.
Kasutamine raseduse ajal
Naised, kes on rasedad või planeerivad rasedust, peavad enne SINGULAIR"i kasutamist nõu pidama
oma arstiga. Arst otsustab, kas te tohite SINGULAIR"i raseduse ajal kasutada.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Ei ole teada, kas SINGULAIR eritub rinnapiima. Kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha,
peate enne SINGULAIR"i kasutamist nõu pidama oma arstiga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See alalõik ei ole asjakohane SINGULAIR 4 mg graanulite puhul, kuna need on ette nähtud
kasutamiseks 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel, kuid järgnev informatsioon on oluline toimeaine
montelukasti kohta.
SINGULAIR ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Kuid
individuaalne reageerimine ravimile võib olla erinev. Teatud kõrvaltoimed (nt pearinglus ja uimasus),
mida on SINGULAIR"i kasutamisel kirjeldatud väga harva, võivad mõnedel inimestel mõjutada
autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.
3.
KUIDAS SINGULAIR"I VÕTTA
·
Seda ravimit peab lapsele andma täiskasvanu järelevalve all. Teie laps peab SINGULAIR"i
võtma igal õhtul.
·
Seda tuleb võtta isegi juhul, kui lapsel haigusnähud puuduvad või tal tekib äge astmahoog.
·
Laps peab SINGULAIR"i võtma alati täpselt nii, nagu arst on määranud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga.
·
Ravimit võetakse suu kaudu.
6 kuu kuni 5 aasta vanustele lastele:
Igal õhtul tuleb suu kaudu võtta üks pakike SINGULAIR MINI 4 mg graanuleid.
Kui teie laps võtab SINGULAIR"i, siis veenduge, et ta ei kasutaks samaaegselt teisi sama toimeainet
(montelukasti) sisaldavaid preparaate.
6 kuu kuni 2 aasta vanustele lastele on ette nähtud SINGULAIR MINI 4 mg graanulid.
2...5-aastastele lastele on ette nähtud SINGULAIR 4 mg närimistabletid ja 4 mg graanulid.
SINGULAIR MINI 4 mg graanuleid ei soovitata kasutada alla 6 kuu vanustel lastel.
Kuidas SINGULAIR graanuleid lapsele manustada?
·
Avage pakike vahetult enne manustamist.
·
SINGULAIR graanuleid võib manustada:
-
otse
suhu;
- VÕI segatuna lusikatäies külmas või toatemperatuuril pehmes toidus (nt õunapüree, jäätis,
porgandid ja riis).
·
Segage kõik SINGULAIR graanulid lusikatäies külmas või toatemperatuuril pehmes toidus
jälgides, et kogu annus on toiduga segunenud.
·
Veenduge, et lapsele antakse kogu lusikatäis graanulite ja toidu segu sisse koheselt (15 minuti
jooksul). NB! Ärge jätke graanulite ja toidu segu seisma hilisemaks manustamiseks.
·
SINGULAIR graanulid ei ole ette nähtud lahustamiseks vedelikus. Siiski võib laps pärast
SINGULAIR graanulite manustamist vedelikku peale juua.
·
SINGULAIR graanuleid võib manustada söögiaegadest sõltumatult.
Kui teie laps võtab SINGULAIR"i rohkem kui ette nähtud
Konsulteerige otsekohe oma lapse arstiga.
Enamikel üleannustamise juhtudel ei ole kõrvaltoimetest teatatud. Kõige sagedasemad sümptomid,
mida on kirjeldatud üleannustamise korral nii täiskasvanutel kui lastel, olid kõhuvalu, unisus, janu,
peavalu, oksendamine ja hüperaktiivsus.
Kui te unustate SINGULAIR"i lapsele anda
Püüdke SINGULAIR"i kasutada nii, nagu arst määras. Kui teie lapsel jääb annus võtmata, tuleb ravimi
võtmist jätkata tavalise skeemi kohaselt üks pakike üks kord ööpäevas.
Ärge andke lapsele kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teie laps lõpetab SINGULAIR"i võtmise
SINGULAIR ravib teie lapse astmat ainult juhul, kui ta jätkab ravimi võtmist.
On tähtis, et laps jätkaks SINGULAIR"i võtmist senikaua, kui arst määrab. See aitab lapse astmat
kontrolli all hoida.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma lapse arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka SINGULAIR põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
SINGULAIR 4 mg graanulite kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed
(need tekkisid vähemalt ühel ravitud lapsel 100st või vähem kui ühel ravitud lapsel 10st), mis arvati
olevat seotud SINGULAIR"i kasutamisega, järgmised:
·
kõhulahtisus
·
hüperaktiivsus
·
astma
·
naha ketendus ja sügelus
·
lööve
Lisaks on järgmisi kõrvaltoimeid kirjeldatud SINGULAIR 10 mg kaetud tablettide, 5 mg või 4 mg
närimistablettide kliinilistes uuringutes:
·
kõhuvalu
·
peavalu
·
janu
Need olid üldiselt kerged ja neid esines suurema sagedusaega SINGULAIR"i kui platseebot (tablett,
mis ei sisalda ravimit) saanud patsientidel.
Lisaks on ravimi müügiletuleku järgselt kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
·
suurenenud eelsoodumus verejooksude tekkeks
·
allergilised reaktsioonid, sh lööve, näo, huulte, keele ja/või kõri turse, mis võib põhjustada
hingamis- või neelamisraskust
·
käitumise ja meeleoluga seotud muutused [ebatavalised unenäod (sh hirmuunenäod),
hallutsinatsioonid, ärrituvus, ärevus, väsimus, rahutus, (sh agressiivne käitumine), värisemine,
depressioon, unehäired]
·
pearinglus, uimasus ja surisemine/tuimus, krambid
·
südamepekslemine
·
kõhulahtisus, suukuivus, seedehäired, iiveldus, oksendamine
·
hepatiit
·
verevalumite teke, sügelemine, nõgestõbi
·
liigese- või lihasvalu, lihaskrambid
·
väsimus, halb enesetunne, tursed
Montelukastiga ravitud astmahaigetel on väga harva kirjeldatud järgmisi sümptomeid: gripitaoline
haigus, käte ja jalgade surisemine või tuimus, kopsusümptomite halvenemine ja/või lööve
(Churg-Straussi sündroom). Kui teie lapsel tekib üks või mitu nimetatud sümptomit, peate sellest
otsekohe teatama arstile.
Küsige arstilt või apteekrilt lisainformatsiooni kõrvaltoimete kohta. Kui ükskõik milline
kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole
nimetatud, palun rääkige sellest oma lapse arstile või apteekrile.
5.
KUIDAS SINGULAIR"I SÄILITADA
·
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
·
Ärge kasutage ravimit pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud nelja
numbriga tähise "Kõlblik kuni:" järel. Kaks esimest numbrit tähistavad kuud, kaks viimast aga
aastat. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
·
Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult.
·
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida SINGULAIR sisaldab
·
Toimeaine on montelukast. Iga graanulite pakike sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab
4 mg montelukastile.
·
Abiained on mannitool, hüproloos (E463) ja magneesiumstearaat.
Kuidas SINGULAIR välja näeb ja pakendi sisu
SINGULAIR MINI 4 mg graanulid on valged.
Pakendis on 7, 20, 28 ja 30 pakikest.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Tootja:
Merck Sharp & Dohme OÜ
MERCK SHARP & DOHME B.V.
Peterburi tee 46
Waarderweg 39
11415 Tallinn
2031 BN Haarlem
Eesti
Holland
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island,
Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia,
Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik:
SINGULAIR
Itaaalia:
MONTEGEN
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole:
Merck Sharp & Dohme OÜ, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, Eesti
Tel: 613 9750
Infoleht on viimati kooskõlastatud augustis 2009
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
SINGULAIR MINI 4 mg graanulid
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks graanulite pakike sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 4 mg montelukastile.
INN. Montelukastum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Graanulid.
Valged graanulid
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1 Näidustused
SINGULAIR on näidustatud astma täiendavaks raviks kerge kuni mõõduka püsiva astmaga 6 kuu kuni
5 aastastel patsientidel, kellel ei ole inhaleeritavate kortikosteroididega saavutatud piisavat kontrolli
haigusnähtude üle ning kellel ei taga ,,vastavalt vajadusele" manustatud lühitoimelised -agonistid
piisavat kliinilist kontrolli astma üle.
SINGULAIR"i võib kasutada ka alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate
kortikosteroidide asemel 2...5-aastastel kerge püsiva astmaga patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud
suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud tõsiseid astmahoogusid ning kelle puhul on kindlaks
tehtud, et nad ei ole suutelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).
SINGULAIR on näidustatud ka astma profülaktikaks patsientidel alates 2. eluaastast, kui valdavaks
komponendiks on füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Seda ravimit tuleb lapsele manustada täiskasvanu järelevalve all. 6 kuu kuni 5 aasta vanustele lastele
soovitatav annus on üks 4 mg graanulite pakike ööpäevas, manustatuna õhtul. Selles vanuserühmas ei
ole annuse kohandamine vajalik. Kliinilistest uuringutest 6 kuu kuni 2 aasta vanuste püsiva astmaga
laste kohta saadud efektiivsuse andmed on vähesed. 2...4 nädala möödudes tuleb hinnata patsientide
reageerimist montelukastravile. Ravivastuse puudumisel tuleb ravi lõpetada. SINGULAIR 4 mg
graanuleid ei soovitata kasutada alla 6 kuu vanustel lastel.
SINGULAIR graanulite manustamine:
SINGULAIR graanuleid võib manustada otse suhu või segada lusikatäie külma või toatemperatuuril
pehme toiduga (nt õunapüree, jäätis, porgandid ja riis). Pakikest ei tohi avada enne, kui olete valmis
seda kasutama. Pärast pakikese avamist tuleb koheselt (15 minuti jooksul) manustada SINGULAIR
graanulite täisannus. Toiduga segamise korral ei tohi SINGULAIR graanuleid hoida edaspidiseks
kasutamiseks. SINGULAIR graanulid ei ole mõeldud enne manustamist vedelikus lahustamiseks.
Ravimi manustamise järgselt võib vedelikke tarvitada. SINGULAIR graanuleid võib manustada
söögiaegadest sõltumatult.
Üldised soovitused. SINGULAIR"i ravitoime astma kontrolli näitajate paranemisena avaldub esimesel
päeval. Patsientidele tuleb meenutada, et nad kasutaksid SINGULAIR"i pidevalt, nii kaebuste
puudumise kui ka sümptomite süvenemise korral.
Neerupuudulikkusega haigete või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega haigete ravimisel
ei ole vaja ravimi annust muuta. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.
Annustamine on ühesugune meeste ja naiste puhul.
SINGULAIR alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel
kerge püsiva astma korral:
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana mõõduka püsiva astmaga patsientidel.
Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate
kortikosteroidide asemel 2...5-aastastel kerge püsiva astmaga lastel tuleks kaaluda vaid patsientide
puhul, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud tõsiseid astmahoogusid
ning kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide
(vt lõik 4.1). Kerget püsivat astmat defineeritakse kui rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui
üks kord päevas esinevaid astmanähtusid, rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord
nädalas esinevaid öiseid sümptomeid, normaalset kopsufunktsiooni hoogude vahepeal. Kui
järelkontrolli ajaks (umbes ühe kuu möödudes) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb
hinnata vajadust täiendava või erineva põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järk-järgulisel
raviskeemil. Astmakontrolli tuleb regulaarselt hinnata.
SINGULAIR astma profülaktikaks 2...5-aastastele patsientidele, kellel on valdavaks komponendiks
füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon:
2...5-aastastel patsientidel võib püsiva astma valdavaks ilminguks olla koormusest tingitud
bronhokonstriktsioon, mis vajab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega.. Patsiente tuleb jälgida peale
2 kuni 4 nädalat ravi montelukastiga. Kui rahuldavat tulemust ei saavutata, tuleb kaaluda lisaravi või
teist ravimeetodit.
SINGULAIR-ravi koos teiste astmaravimitega.
Kui SINGULAIR"i kasutatakse täiendava ravimina lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi
inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada SINGULAIR"iga (vt lõik 4.4).
15-aastaste ja vanemate täiskasvanud patsientide jaoks on olemas 10 mg õhukese polümeerikattega
tabletid.
6...14-aastaste laste jaoks on olemas 5 mg närimistabletid.
2...5-aastaste laste jaoks on teise ravimvormina olemas 4 mg närimistabletid.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Püsiva astma diagnoos väga väikestel lastel (6 kuu kuni 2-aastastel) peab olema kindlaks tehtud
pediaatri või pulmanoloogi poolt.
Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda astmahoo raviks
ning hoiaksid sobivat esmaabivahendit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist
inhaleeritavat -agonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise -agonisti
inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.
Inhaleeritavat või suukaudset kortikosteroidi ei tohi järsult montelukastiga asendada.
Puuduvad andmed selle kohta, et suukaudsete kortikosteroidide annust saab vähendada montelukasti
samaaegse kasutamise ajal.
Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti kasutavatel patsientidel tekkida
süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churg-Straussi sündroomile (mida sageli
ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid
haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise
või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churg-Straussi sündroomi
tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil
tekib eosinofiilia, naha vaskuliit, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või
neuropaatia. Patsiente, kellele tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti uurida ning nende
raviskeemid üle vaadata.
4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed
Montelukasti võib manustada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks tavaliselt
kasutatavate preparaatidega. Ravimite koostoimeid uurides ei ole leitud montelukasti soovitatava
annuse kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon,
prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etinüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin
ja varfariin.
Manustamisel koos fenobarbitaaliga vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera alune
pindala (AUC) umbes 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik
(eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin,
fenobarbitaal ja rifampitsiin.
In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest
ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8 kaudu
metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP2C8 in vivo.
Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite
metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid).
4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.
Olemasolevatest raseduse andmebaasidest saadud vähesed andmed ei näita põhjuslikku seost
SINGULAIR"i ja väärarengute (jäsemete defektide) vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmse
müügiletuleku järgse kasutamise käigus.
SINGULAIR"i tohib rasedatele manustada ainult selge vajaduse korral.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas
montelukast eritub inimese rinnapiima.
SINGULAIR"i tohib rinnaga toitvale emale manustada ainult selge vajaduse korral.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Montelukast ei tohiks mõjutada patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kuid väga
harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust või pearinglust.
4.8 Kõrvaltoimed
Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:
· 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 täiskasvanud patsiendil vanuses alates
15. eluaastast
· 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat
· 4 mg närimistablette 851 lapsel vanuses 2...5 aastat ning
· 4 mg graanuleid 175 lapsel vanuses 6 kuud kuni 2 aastat.
Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (1/100 kuni
<1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud
patsientidel:
Täiskasvanud
Lapsed vanuses Lapsed vanuses
patsiendid
6...14 aastat
2...5 aastat
Lapsed vanuses
alates
(üks 8-nädalane
(üks
6 kuud kuni
15. eluaastast
uuring; n=201)
12-nädalane
2 aastat
Organsüsteemi klass
(kaks
(kaks
uuring; n=461) (üks 6-nädalane
12-nädalast
56-nädalast
(üks
uuring; n=175)
uuringut;
uuringut;
48-nädalane
n=795)
n=615)
uuring; n=278)
Närvisüsteemi häired
peavalu peavalu
hüperkineesia
Respiratoorsed,
rindkere ja
astma
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
kõhuvalu
kõhuvalu kõhulahtisus
eksematoosne
Naha ja nahaaluskoe
dermatiit,
kahjustused
lööve
Üldised häired ja
manustamiskoha
janu
reaktsioonid
Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni
12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.
Kokku sai 502 last vanuses 2...5 aastat ravi montelukastiga vähemalt 3 kuu jooksul, 338 last 6 kuud
või kauem ning 534 patsienti 12 kuud või kauem. Nendel patsientidel ei muutunud pikaajalise ravi
käigus ravimi ohutusprofiil.
6 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ei muutunud ravimi ohutusprofiil kuni 3 kuud kestnud ravi käigus.
Ravimi müügiletuleku järgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod, hallutsinatsioonid,
unetus,ärrituvus, ärevus, rahutus, agitatsioon,sh agressiivne käitumine, treemor, depressioon, väga
harva enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine,
kolestaatiline hepatiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne
erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed. Väga
harva on montelukasti kasutamisel astmaga patsientidel kirjeldatud Churg-Straussi sündroomi juhtusid
(vt lõik 4.4).
4.9 Üleannustamine
Montelukasti üleannustamise ravi käsitlevat spetsiifilist informatsiooni ei ole. Pikaajalistes astma
uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg päevas 22 nädala jooksul ja
lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas umbes ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste
kõrvaltoimete tekketa.
Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi müügiletuleku järgselt ning samuti montelukasti
kliinilistes uuringutes. Teateid on saadud nii täiskasvanute kui laste kohta annustega kuni 1000 mg
(umbes 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed leiud olid täiskasvanutel ja lastel
kooskõlas ravimi ohutusprofiiliga. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid.
Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks
olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.
Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Leukotrieeni retseptorite antagonist
ATC-kood: R03DC03
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis
vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised
mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida leidub hingamisteedes
ja mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte
läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.
Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1
retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud
bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset
manustamist. -agonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi
montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist.
Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel
kui lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes
(mõõdetuna rögas). Täiskasvanutel ja 2...14-aastastel lastel vähenes montelukasti toimel platseeboga
võrreldes perifeerse vere eosinofiilide arv ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.
Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas platseeboga
võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse
tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning
-agonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsientide
poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astmanähtude skoori paranemine oli oluliselt suurem kui
platseebo puhul.
Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi
kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs
beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; -agonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%).
Inhaleeritava beklometasooniga (200 g kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati
montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon
suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt
FEV1: 7,49% vs 13,3%; -agonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes
beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase kliinilise
ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest
umbes 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas
samasuguse ravivastuse).
8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel viis montelukast 5 mg üks kord päevas platseeboga
võrreldes hingamisfunktsiooni olulise paranemiseni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusest;
AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja ,,vastavalt vajadusele" -agonisti
kasutamise vähenemiseni (-11,7% vs +8,2% muutus algväärtusest).
12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni toimet astmakontrollile
6...14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, oli montelukast samaväärne flutikasooniga esmase
tulemusnäitaja astma hooravimi vabade päevade protsendi suurendamisel. Keskmiselt suurenes
12-kuulise raviperioodi jooksul astma hooravimi vabade päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti
rühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni rühmas. Astma hooravimi vabade päevade protsendi
vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (-2,8%,
95% CI -4,7; -0,9), kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse.
Nii montelukasti kui flutikasooni toimel paranesid ka astmakontrolli teisesed muutujad, mida hinnati
12-kuulise raviperioodi jooksul:
FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukasti rühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini flutikasooni
rühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -0,02 l,
95% CI -0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine algväärtusest oli 0,6% montelukasti
ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava FEV1 algväärtusest muutuse LS keskmiste
erinevus oli oluline: -2,2%, 95% CI -3,6; -0,7.
-agonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni
flutikasooni rühmas. -agonisti kasutamise päevade protsendi LS keskmiste rühmadevaheline erinevus
oli oluline: 2,7, 95% CI 0,9; 4,5.
Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise perioodi, mis
vajas suukaudset hormoonravi, plaanivälist külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või
hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni rühmas; riskisuhe (95% CI) oli
oluline: 1,38 (1,04; 1,84).
Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi kasutanud patsientide
protsent oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas. LS keskmiste rühmadevaheline
erinevus oli oluline: 7,3%, 95% CI 2,9; 11,7.
12-nädalases platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel lastel paranesid 4 mg montelukasti üks
kord päevas manustamisel platseeboga võrreldes astma kontrolli näitajad vaatamata samaaegsele
baasravile (inhaleeritavad/nebuliseeritavad kortikosteroidid või inhaleeritav/nebuliseeritav
naatriumkromoglükaat). 60% patsientidest ei saanud mingit baasravi. Võrreldes platseeboga vähenesid
montelukasti toimel päeva ajal esinevad sümptomid (sh köha, vilisev hingamine, hingamisraskus ja
tegevuse piiratus) ning öised sümptomid. Montelukasti toimel vähenes ka ,,vastavalt vajadusele"
-agonisti ja kortikosteroidi hooravimi kasutamine astma süvenemise tõttu platseeboga võrreldes.
Montelukasti saanud patsientidel oli rohkem astmanähtudeta päevi kui platseebot saanutel. Ravitoime
saabus pärast esimese annuse manustamist.
12 kuud kestnud platseebokontrollitud uuringus 2...5-aastastel kerge astma ja episoodiliste
ägenemistega lastel viis montelukast 4 mg üks kord päevas platseeboga võrreldes astma ägenemise
episoodide aastase esinemissageduse olulise (p0,001) vähenemiseni (vastavalt 1,60 vs 2,34 episoodi)
[astma ägenemise episoodi defineeriti kui 3 järjestikusel päeval päeva ajal esinevaid sümptomeid,
mis vajavad -agonisti või kortikosteroidide (suukaudsed või inhaleeritavad) kasutamist või astma
tõttu hospitaliseerimist]. Astma ägenemise episoodide aastase esinemissageduse protsentuaalne
vähenemine oli 31,9%, 95% CI 16,9; 44,1.
Montelukasti efektiivsust 6 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel toetas 2-aastastel ja vanematel astmaga
lastel demonstreeritud efektiivsuse ekstrapolatsioon ning see baseerub sarnastel farmakokineetilistel
andmetel ning samuti eeldusel, et haiguse kulg, patofüsioloogia ja ravimi toime on nendes
patsiendirühmades märkimisväärselt sarnased.
Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases
uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo puhul;
aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu
12-nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist
demonstreeriti ka lühiajalises uuringus 6...14-aastastel lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs
26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas
uuringus demonstreeriti toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.
Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid
kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni platseeboga võrreldes
(FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu -agonisti kasutamise vähenemine -27,78% vs
2,09% muutus algväärtusest).
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Imendumine. Montelukast imendub kiiresti pärast suu kaudu manustamist. Täiskasvanutel saabub
tühja kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon
plasmas (Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on biosaadavus keskmiselt 64%.
Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust demonstreeriti kliinilistes
uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette manustati söögiaegadest sõltumatult.
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Suu
kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.
2...5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul.
Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette saavatel
täiskasvanutel.
4 mg graanulid on bioekvivalentsed 4 mg närimistabletiga, kui neid manustatakse tühja kõhuga
täiskasvanutele. 6 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel saabub Cmax 2 tundi pärast 4 mg graanulite
manustamist. Cmax on peaaegu 2 korda suurem kui 10 mg tablette saavatel täiskasvanutel. Õunapüree
või suure rasvasisaldusega eine samaaegsel manustamisel koos graanulitega puudus kliiniliselt oluline
mõju montelukasti farmakokineetikale, mida määrati AUC järgi (vastavalt 1225,7 vs 1223,1 ng.h/ml
koos õunapüreega või ilma ning vastavalt 1191,8 vs 1148,5 ng.h/ml koos suure rasvasisaldusega
einega või ilma manustamisel).
Jaotumine. Montelukasti seonduvus plasmavalkudega on üle 99%. Montelukasti keskmine
püsikontsentratsiooni faasi jaotusruumala on 8...11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga
teostatud uuringud rottidel näitasid, et ravimi tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne.
24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioon minimaalne ka
kõikides teistes kudedes.
Biotransformatsioon. Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise
korral pärast montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole võimalik kindlaks määrata
montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni laste ja täiskasvanute plasmas.
Inimese maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis
osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Tulemused edasistest in vitro uuringutest inimese maksa
mikrosoomidega näitasid, et montelukasti terapeutiline plasmakontsentratsioon ei inhibeeri
tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide roll montelukasti terapeutilises
toimes on minimaalne.
Eritumine. Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu
kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86%
isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustades,
võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.
Patsientide erigrupid. Eakate patsientide või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega haigete
ravimisel ei ole vaja annust muuta. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna
montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja
annust muuta. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega
haigetel (Child-Pugh" skoor >9).
Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast
annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitava
annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid
biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks
suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need
tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised
annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg päevas (>232 korda
suurem süsteemsest ekspositsioonist kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud
montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis
ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus
rottidel täheldati 200 mg/kg päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist)
kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem
mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontrollloomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse
ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid >24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel
saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib
montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.
Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset
manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel),
mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast
ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).
Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste kuni
500 mg/kg ööpäevas puhul (ligikaudu >200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).
Montelukast ei olnud mutageenne in vitro ja in vivo testides ega tumorigeenne näriliste liikidel.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Mannitool
Hüproloos (E463)
Magneesiumstearaat
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüetüleen/alumiinium/polüester pakikestes:
Pakendis 7, 20, 28 ja 30 pakikest.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Merck Sharp & Dohme OÜ, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, Eesti
8. MÜÜGILOA
NUMBER
407503
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
7.02.2003/8.02.2008.
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud augustis 2009