Sevredol – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sevredol, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sevredol, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Sevredol 10 mg tablett sisaldab 10 mg morfiinsulfaati, mis vastab 7,5 mg morfiinile. Üks Sevredol 20 mg tablett sisaldab 20 mg morfiinsulfaati, mis vastab 15,0 mg morfiinile. INN. Morphinum

Teadaolevat toimet omavad abiained: Sevredol 10 mg: üks tablett sisaldab 207,5 mg laktoosi (veevaba laktoosina). Sevredol 20 mg: üks tablett sisaldab 197,5 mg laktoosi (veevaba laktoosina) ja 0,02 mg värvainet päikeseloojangukollane (E110).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Sevredol 10 mg Sinine õhukese polümeerikattega kapslikujuline kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Vasakul pool on märgistus „IR“ ja paremal pool on „10“.

Sevredol 20 mg Roosa õhukese polümeerikattega kapslikujuline kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Vasakul pool on märgistus „IR“ ja paremal pool on „20“.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tugev valu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Sevredol 10/20 mg annustamist peab kohandama vastavalt valu tugevusele ja patsiendi individuaalsele tundlikkusele.

Lapsed 3…5 aastat: 5 mg iga 4 tunni järel 6…12 aastat: 5…10 mg iga 4 tunni järel

Täiskasvanud ja noorukid

Järgnevas tabelis on näidatud noorukite ja täiskasvanute soovitatavad individuaalsete ja ööpäevaste annuste vahemikud:

Vanus Üksikannus Ööpäevane koguannus

12…16-aastased 10…20 mg 60…120 mg noorukid(40…50 kg) morfiinsulfaati morfiinsulfaati > 16-aastased noorukid ja 10…60 mg kuni 360 mg täiskasvanud morfiinsulfaati morfiinsulfaati

Toime vähenemise korral võib üksikannust korrata 4…6 tunni järel. Maksimaalsed ööpäevased annused ei tohi ületada nelja- kuni kuuekordset üksikannust.

Kui vajalikud on suuremad ööpäevased annused, tuleb kaaluda toimeaine teisi sobivaid tugevusi, kas alternatiivina või kombinatsioonis Sevredol 10/20 mg-ga.

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustus Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ja kahtluse korral seedetrakti läbimise aja pikenemisele tuleb Sevredol 10/20 mg annustada erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid Eakad patsiendid (reeglina alates 75-aastastest) ja halva üldise füüsilise seisundiga patsiendid võivad morfiinile reageerida tundlikumalt. Seetõttu tuleb rakendada suuremat ettevaatust annuse tiitrimisel ja/või valida annuste vahele pikemad intervallid. Vajadusel võib annuse vahetada väiksema tugevuse vastu.

Annuse kohandamise erijuhised Esmakordsel annuse kohandamisel võib kasutada väiksema toimeainesisaldusega ravimvormi, võimalusel ka lisaks olemasolevale ravile toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Üldiselt tuleb manustada piisav annus, samas igal individuaalsel juhul peab eesmärgiks olema väikseim toimiv valuvaigistav annus.

Kroonilise valu ravis peab annustamine eelistatult vastama fikseeritud ajakavale.

Patsientidel, kes saavad lisaks täiendavat valuravi (nt operatsioon, pleksuse blokaad), vajab annus pärast mõõtmist uuesti kohandamist.

Manustamisviis

Õhukese polümeerikattega tabletid tuleb võtta suu kaudu tervelt, ilma närimata või purustamata* koos piisava koguse vedelikuga sõltumata toidukordadest. *Tablette võib siiski jagada piki poolitusjoont võrdseteks poolteks, kui seda nõuab soovitud annus.

Arst otsustab ravi kestuse vastavalt valukaebusele.

Sevredol 10/20 mg ei tohi kunagi kasutada kauem, kui absoluutselt hädavajalik. Kui haiguse iseloomu ja raskuse tõttu osutub vajalikuks pikema-ajaline valuravi ravimiga Sevredol 10/20 mg, tuleb hoolikalt regulaarsete lühikeste intervallide järel (vajaduse korral sh ravi katkestused) kontrollida, kas ja mis ulatuses on alles kliiniline vajadus selle järele. Vajaduse korral tuleb annus vahetada sobivama tugevuse vastu. Kroonilise valu seisundis tuleb eelistada fikseeritud annustamise režiimi.

Ravi eesmärgid ja ravi katkestamine Enne ravi alustamist Sevredol’iga tuleb koos patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja eesmärgid ning ravi lõpetamise plaan, vastavalt valu leevendamise juhistele. Ravi ajal peab arsti ja patsiendi vahel olema sage kontakt, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi

katkestamist ja vajadusel annuseid kohandada. Kui patsient ei vaja enam ravi Sevredol’iga, võib ärajätusümptomite vältimiseks olla soovitatav annust järk-järgult vähendada. Piisava valuleevenduse puudumisel tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja põhihaiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

Ravi kestus: Sevredol’i ei tohi kasutada kauem kui vaja.

4.3 Vastunäidustused

Sevredol on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
• raske bronhiaalastma;
• raske hingamisdepressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga;
• paralüütiline iileus;
• äge kõht.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb:

• raske hingamisfunktsiooni kahjustus;
• hingamisdepressioon (vt allpool);
• raske kopssüda (cor pulmonale);
• uneapnoe;
• kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine (vt allpool ja lõik 4.5);
• monoamiini oksüdaasi inhibiitorite manustamine (MAOI-d, vt allpool ja lõik 4.5);
• tolerantsus, füüsiline sõltuvus ja ärajätunähud (vt allpool);
• opioidide kasutamise häire;
• psühholoogiline sõltuvus, kuritarvitamise profiil ja ainete ja/või alkoholi kuritarvitamine anamneesis (vt allpool);
• peavigastus, koljusisesed kahjustused või suurenenud koljusisene rõhk, ebaselge põhjusega vähenenud teadvustase;
• hüpotensioon koos hüpovoleemiaga;
• sapiteede häired;
• pankreatiit;
• raske maksafunktsiooni kahjustus;
• raske neerufunktsiooni kahjustus;
• kõhukinnisus;
• eesnäärme hüpertroofia;
• kuseteede stenoos või koolikud;
• obstruktiivsed ja põletikulised sooltehaigused;
• feokromotsütoom;
• hüpotüreoidism;
• epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Hingamisdepressioon Peamine oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon.

Unega seotud hingamishäired Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sh tsentraalne uneapnoe (central sleep apnoea, CSA) ja unega seotud hüpokseemia. Opioidi kasutamine võib suurendada CSA riski annusest sõltuval viisil. Samuti võivad opioidid põhjustada olemasoleva uneapnoe halvenemist (vt lõik 4.8). CSA-ga patsientidel tuleb kaaluda opioidi koguannuse vähendamist.

Rasked naha kõrvaltoimed

Seoses morfiinraviga on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võib olla eluohtlik või surmav. Enamik neist reaktsioonidest tekkis esimese 10 ravipäeva jooksul. Patsiente tuleb teavitada AGEP-i nähtudest ja sümptomitest ning soovitada selliste sümptomite ilmnemisel pöörduda arsti poole.

Kui ilmnevad nendele nahareaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb morfiini kasutamine lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi.

Maksa ja sapiteede häired Morfiin võib põhjustada sapijuha sulgurlihase funktsioonihäiret ja spasmi, mille tulemusena suureneb sapiteedes rõhk ja suurenebs sapiteede sümptomite ja pankreatiidi tekkimise risk.

Kesknärvisüsteemi depressantide samaaegne manustamine Morfiini samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidele. Kui morfiini otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid vajadusest neid sümptomeid teadvustada (vt lõik 4.5).

MAOI-d Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes võtavad MAOI-sid või kes on MAOI-sid kasutanud kahe eelneva nädala jooksul.

Suukaudsed P2Y12 inhibeerivad antiagregandid Täheldatud on P2Y12 inhibiitorite efektiivsuse vähenemist esimese päeva vältel pärast P2Y12 inhibiitori ja morfiini samaaegse manustamise alustamist (vt lõik 4.5).

Opioidide kasutamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, näiteks Sevredol’i korduval manustamisel võib tekkida tolerantsus ja füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus.

Sevredol’i korduv kasutamine võib põhjustada opioidide kasutamise häiret (opioid use disorder, OUD). Suurem annus ja pikem opioidravi kestus võivad suurendada OUD tekkimise riski. Sevredol’i kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. OUD tekkerisk suureneb patsientidel, kellel on isiklikus või pereanameesis (vanemad või õed-vennad) ainete tarvitamise häired (sealhulgas alkoholitarbimise häired), praegustel tubakakasutajatel või patsientidel, kellel on esinenud muid vaimse tervise häireid (nt raske depressioon, ärevus ja isiksusehäired). Enne ravi alustamist Sevredol’iga ja ravi ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi katkestamise plaan (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka OUD tekkimise riskidest ja nähtudest. Nende nähtude ilmnemisel tuleb patsientidele soovitada pöörduda oma arsti poole.

Patsiendid vajavad jälgimist uimasteid otsiva käitumise tunnuste suhtes (nt liiga varajased retseptitaotlused). See hõlmab samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinide) ülevaadet. OUD nähtude ja sümptomitega patsientide puhul tuleks kaaluda sõltuvusspetsialisti konsultatsiooni.

Psühholoogiline sõltuvus, kuritarvitamise profiil ja ainete ja/või alkoholi kuritarvitamine anamneesis Opioidanalgeetikumide, sh morfiini suhtes esineb võimalus psühholoogilise sõltuvuse tekkeks. Morfiinil on teiste opioididega sarnane kuritarvitamise potentsiaal. Latentse või väljendunud sõltuvushäirega patsiendid võivad morfiini kuritarvitada ja sel eesmärgil hankida. Morfiini tuleb

manustada äärmise ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis ainete kuritarvitamise häire (sh alkoholi kuritarvitamine) või vaimse tervise häire.

Veenisiseseks manustamiseks mitte ette nähtud ravimvormide parenteraalne manustamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda surmaga.

Morfiin võib alandada krambiläve epilepsia anamneesiga patsientidel.

Riski tõttu iileuse või hingamisdepressiooni tekkeks, mis on operatsioonijärgsel perioodil suurem võrreldes kirurgiliste sekkumisteta isikutega, võib Sevredol 10/20 mg enne ja pärast operatsiooni kasutada ainult ettevaatusega.

Morfiini valuvaigistav toime võib peita raskeid intraabdominaalseid tüsistusi nagu soolte perforatsioon.

Eelkõige suurte annuste korral võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu morfiiniannuse täiendavale suurendamisele. Vaja võib olla morfiini annust vähendada või kasutada muud opioidi.

Äge rindkeresündroom sirprakkaneemiaga patsientidel Arvestades ägeda rindkeresündroomi ja morfiini kasutamise võimalikku seost vaso-oklusiivse kriisi ajal morfiini kasutavatel sirprakkaneemiaga patsientidel, tuleb patsiente hoolikalt jälgida ägeda rindkeresündroomi sümptomite suhtes.

Neerupealiste puudulikkus Opioidanalgeetikumid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis nõuab jälgimist ja glükokortikoid-asendusravi. Neerupealiste puudulikkuse sümptomid võivad muu hulgas olla iiveldus, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, peapööritus ja madal vererõhk.

Opioidid, nagu morfiin, võivad mõjutada hüpotaalamus-hüpofüüs-adrenaal või sugunäärmete telgesid. Mõningad võimalikud muutused, mida võib täheldada, on prolaktiini taseme tõus seerumis ja kortisooli ning testosterooni taseme langus plasmas. Need hormonaalsed muutused võivad avalduda kliiniliste sümptomitena.

Ravimpreparaati tuleb kasutada ettevaatusega operatsioonieelsel perioodil ja esimese 24 tunni jooksul pärast operatsiooni.

Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet manustada viljakas eas meestele ja naistele vaid juhul kui praktiseeritakse usaldusväärset rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.6). Sevredol 10/20 mg kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivseid tulemusi.

Rifampitsiin võib vähendada morfiini plasmakontsentratsiooni. Rifampitsiinravi ajal ja pärast ravi tuleb jälgida morfiini analgeetilist toimet ja kohandada morfiini annuseid.

Teave abiainete kohta Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Sevredol 20 mg sisaldab värvainet päikeseloojangukollane (E110). Päikeseloojangukollane võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Rahustid (nt bensodiasepiinid) või sarnased ravimid Opioidide samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski kesknärvisüsteemi pärssiva aditiivse toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4).

Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad samaaegselt teisi kesknärvisüsteemi depressante, kuid mitte ainult: teised opioidid, anksiolüütikumid, rahustid ja uinutid (sh bensodiasepiinidja muud rahustid), antiepileptikumid (sh gabapentinoidid, nt pregabaliin või gabapentiin), üldanesteetikumid (sh barbituraadid), antipsühhootikumid (sh fenotiasiinid), antidepressandid, tsentraalselt toimivad antiemeetikumid ja alkohol. Kui neid ravimeid võetakse koos tavaliste morfiiniannustega, võivad tekkida interaktiivsed toimed, mis põhjustavad hingamisdepressiooni, hüpotensiooni, sügavat sedatsiooni või koomat.

MAOI-de samaaegne manustamine ja kahe nädala jooksul pärast nende kasutamise lõpetamist ei ole sobiv.

Morfiini saavatel ägeda koronaarsündroomiga patsientidel on täheldatud suukaudsete P2Y12 inhibeerivate antiagregantide hilinenud ja väiksemat kontsentratsiooni veres. See koostoime võib olla seotud gastrointestinaalse motiilsuse vähenemisega ning seega omane ka teistele opioididele. Kliiniline olulisus ei ole teada, kuid andmed patsientide kohta, kellele manustatakse samaaegselt morfiini ja P2Y12 inhibiitorit, osutavad P2Y12 inhibiitorite efektiivsuse vähenemise võimalusele (vt lõik 4.4). Ägeda koronaarsündroomiga patsientide puhul, kellele morfiini manustamisest ei saa loobuda ja kes vajavad kiiret P2Y12 inhibeerimist, võib kaaluda P2Y12 parenteraalset manustamist.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired).

Tsimetidiin ja teised maksa ainevahetust ebasoodsalt mõjutavad ravimid võivad pärsitud metabolismi tulemusena kaasa tuua morfiini sisalduse suurenemise plasmas.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Samaaegne kasutamine koos rifampitsiiniga võib nõrgendada morfiini toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Võimaliku teratogeense riski hindamiseks inimesel on andmed puudulikud. On teatatud võimalikust seosest kubemesonga esinemissageduse suurenemisega. Morfiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsetes on näidatud kahjuliku toime võimalust järglasele kogu raseduse jooksul (vt lõik 5.3). Selle ravimpreparaadi kasutamisest tuleb võimalikult hoiduda patsientide puhul, kes on rasedad või toidavad last rinnaga.

Morfiinsulfaadi pikaajaline kasutamine raseduse ajal põhjustab vastsündinu opioidi võõrutussündroomi. Raseduse ajal opioidanalgeetikume kasutanud naiste vastsündinuid tuleb jälgida vastsündinu võõrutussündroomi nähtude suhtes. Ravi võib hõlmata opioid- ja toetusravi. Sünnitus Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse ajal opioidvaluvaigisteid, tuleb jälgida hingamisdepressiooni või ärajätusündroomi sümptomite suhtes ja vajadusel ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine Morfiin eritub rinnapiima, kuhu see jõuab suuremas kontsentratsioonis kui ema plasmas. Kuna imikuni võivad jõuda kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Fertiilsus Morfiini mutageensete omaduste tõttu tohib seda manustada viljakas eas meestele ja naistele vaid juhul kui praktiseeritakse tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Loomkatsetes on tõendatud, et morfiin võib vähendada fertiilsust (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Morfiin võib muuta tähelepanu- ja reaktsioonivõimet sellisel määral, et võime aktiivselt osaleda tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.

See kehtib eriti ravi alustamisel, annuse suurendamisel ja ravimi vahetamisel, samuti kasutamisel kombinatsioonis alkoholi või trankvillisaatoritega.

Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama ravi määrav arst. Kui ravi on stabiilne, ei ole üldine sõidukeeld tingimata vajalik.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid on hinnatud järgmiste esinemissageduste alusel:

Väga sage ≥1/10 Sage ≥1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100 Harv ≥1/10 000 kuni <1/1000 Väga harv <1/10 000 Teadmata esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus Teadmata Anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidsed reaktsioonid

Endokriinsüsteemi häired Väga harv Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH; juhtiv sümptom: hüponatreemia)

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga harv Vähenenud söögiisu või söögiisu kaotus

Psühhiaatrilised häired Morfiin võib põhjustada mitmesuguseid psüühilisi kõrvaltoimeid, mille raskus ja iseloom on erinevatel patsientidel erinev (sõltuvalt isiksusest ja ravi kestusest). Sage Aktiivsustaseme muutused (tavaliselt vähenenud aktiivsus, kuid ka psühhomotoorne hüperaktiivsus), unetus, segasusseisund Aeg-ajalt Agiteeritus, eufooria, hallutsinatsioonid, muutunud meeleolu Teadmata Mõtlemishäired, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4), düsfooria

Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, pearinglus, düsgeusia, tahtmatud lihaskontraktsioonid, somnolentsus Aeg-ajalt krambid, hüpertoonus, paresteesia, sünkoop Väga harv Treemor Teadmata Sedatsioon (annusest sõltuv), allodüünia (vt lõik 4.4), hüperalgeesia (vt lõik 4.4) Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemiskahjustus Väga harv Hägune nägemine, diploopia, nüstagm Teadmata Mioos

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Vertiigo

Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, bradükardia Teadmata Palpitatsioonid, südamepuudulikkus

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Näo õhetus, hüpotensioon, vererõhu tõus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Kopsuturse, hingamisdepressioon, bronhospasm Väga harv Düspnoe Teadmata Vähenenud köha, tsentraalne uneapnoe sündroom

Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus, kõhukinnisus (pikaajalise ravi ajal) Sage Kõhuvalu, isutus, suukuivus, oksendamine (eriti ravi algul) Aeg-ajalt Iileus, maitsetundlikkuse muutused, düspepsia Harv Pankrease ensüümide tõus või pankreatiit Väga harv Hammaste kahjustused, mille arvatavasti põhjuslik seos morfiinraviga ei ole tõestatud Teadmata Pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus Teadmata Sapikoolikud/valu, sapijuha sulgurlihase (Oddi sfinkteri) funktsioonihäire.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Hüperhidroos, nahalööve Aeg-ajalt Urtikaaria Teadmata Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Väga harv Lihasspasm, lihaste jäikus

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Uriinipeetus Harv Neerukoolik Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Teadmata Erektsioonihäire, amenorröa, libiido langus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Asteenia, väsimus, halb enesetunne, kihelus Aeg-ajalt Perifeersed tursed Väga harv Külmavärinad Teadmata Ravimtolerantsus, ravimi võõrutussündroom, ravimi võõrutussündroom vastsündinul

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ravimisõltuvus ja ravimivõõrutussündroom

Sevredol’i korduv kasutamine võib isegi terapeutiliste annuste korral põhjustada ravimisõltuvust. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda sõltuvalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annusest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4).

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Opioidi manustamise järsk lõpetamine või opioidiantagonisti manustamine võib

soodustada võõrutussündroomi teket; mõnikord võib see tekkida annustevahelisel ajal. Ravijuhised on lõigus 4.4.

Füüsilised võõrutussümptomid on muu hulgas: valu kehas, treemor, rahutute jalgade sündroom, kõhulahtisus, gaasivalud, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, tahhükardia ja müdriaas. Psühholoogilised sümptomid on muu hulgas düsfooriline meeleolu, ärevus ja ärrituvus. Ravimisõltuvusega kaasneb sageli ravimi äärmuslik vajadus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Kuna tundlikkus morfiinile on individuaalselt väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid esineda täiskasvanutel alates ühekordsetest annustest, mis vastavad subkutaanselt või intravenoosselt manustatud ligikaudu 30 mg-le. Vähihaigetel on need väärtused sageli suurenenud, ilma et avalduks mingeid tõsiseid kõrvaltoimeid.

Opioidmürgistust iseloomustab triaad: mioos, hingamisdepressioon ja kooma. Kui algul on pupillid nõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia korral need laienevad. Hingamine on tugevasti pärsitud (kuni 2…4 hingamisliigutuseni minutis). Patsient muutub tsüanootiliseks.

Morfiini üleannustamine põhjustab somnolentsust, mis progresseerub stuupori kuni koomani. Vererõhk jääb esialgu normaalseks, kuid seejärel langeb kiiresti koos mürgistuse progresseerumisega. Võib areneda püsiv vererõhu langus kuni šokiseisundini. Võivad tekkida aspiratsioonipneumoonia, tahhükardia, bradükardia ja rabdomüolüüs, mis progresseerub neerupuudulikkuseni. Kehatemperatuur langeb. Skeletilihased on lõõgastunud, aeg-ajalt võib esineda generaliseerunud spasme, eeskätt lastel. Surma põhjustab tavaliselt hingamispuudulikkus või tüsistused nagu kopsuturse.

Morfiini üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat.

Ravi Teadvusetul hingamisseiskusega patsiendil on näidustatud ventileerimine, intubeerimine ja opioidi antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui hingamispuudulikkus püsib, tuleb individuaalset annust korrata 1…3 korda 3-minutiliste intervallidega kuni hingamiskiirus on normaliseerunud ja patsient vastab valustimulatsioonile. Nõutav on range jälgimine (vähemalt 24 tundi), kuna opioidi antagonisti toimeaeg on lühem kui morfiini oma, nii et tuleb oodata võimalikku hingamispuudulikkuse taastumist.

Lastel on opioidi antagonisti annus 0,01 mg kehakaalu kg kohta üksikannusena.

Lisaks võivad olla vajalikud meetmed kehatemperatuuri säilitamiseks ja voluumeni täitmiseks.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01

Toimemehhanism

Morfiin on oopiumimoonist (Papaver somniferum) saadud fenantreenalkaloid, millel on opioid-agonistlikud omadused (ilma antagonistliku toimeta). Sellel on väljendunud afiinsus μ- retseptorite suhtes.

Kesknärvisüsteem Morfiini põhilised terapeutilise väärtusega toimed on analgeesia ja sedatsioon.

Morfiin põhjustab hingamisdepressiooni vahetu toime tõttu ajutüve hingamiskeskusele. Morfiin pärsib köharefleksi vahetu toime kaudu köhakeskusele piklikajus. Köhavastane toime võib ilmneda väiksemate annuste juures kui tavaliselt analgeesiaks vajalik.

Morfiin põhjustab mioosi, isegi täielikus pimeduses. Nööpnõelapea suurused pupillid on narkootilise aine üleannustamise tunnuseks, kuid ei pruugi olla patognomoonseks tunnuseks (nt võivad samasuguseid leide põhjustada ka hemorraagilise või isheemilise etioloogiaga ajusilla kahjustused). Morfiini üleannustamisel esineva hüpoksia korral esineb pigem märkimisväärne müdriaas, mitte mioos.

Seedetrakt ja muud silelihased Morfiin põhjustab motiilsuse vähenemist, mis on seotud silelihaste toonuse langusega mao antrumis ja kaksteistsõrmiksooles. Toidu seedimine peensooles on hilinenud ning propulsiivsed kokkutõmbed vähenenud. Propulsiivsed peristaltilised lained käärsooles vähenevad, samas kui toonus suureneb spasmini, mis põhjustab kõhukinnisust.

Kardiovaskulaarne süsteem Morfiin võib põhjustada histamiini vabanemist koos kaasneva perifeerse vasodilatsiooniga või ilma. Histamiini vabanemise ja/või perifeerse vasodilatsiooni tunnusteks võivad olla kihelus, õhetus, silmade punetus, higistamine ja/või ortostaatiline hüpotensioon.

Endokriinsüsteem Vt lõik 4.4.

Muud farmakoloogilised toimed In vitro ja loomkatsetes on näidatud looduslike opioidide nagu morfiini mitmesuguseid toimeid immuunsüsteemi komponentidele. Nende leidude kliiniline tähendus on teadmata.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti – peamiselt peensoole ülemisest osast ja vähemal määral ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20%...40%) on tingitud väljendunud esmase passaaži efektist.

Jaotumine Ligikaudu 20…35% morfiinist seondub plasma valkudega, eelistatult albumiini fraktsiooniga.

Morfiini jaotusruumalaks on teatatud 1,0...4,7 l/kg pärast ühekordset intravenoosset annust 4...10 mg. Kõrge kontsentratsioon kudedes on leitud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon Morfiin metaboliseerub peamiselt maksas, kuid ka neerudes ja soolte epiteelis. Olulised astmed on fenüülse hüdroksüüli rühma glükuronidatsioon maksa UDP glükuronüültransferaasi abil ja N- demetüülimine.

Peamised metaboliidid on esmalt ja ülekaalukalt morfiin-3-glükuroniid ja vähemal määral morfiin-6- glükuroniid. Samuti moodustuvad teiste seas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatiivsed metaboliidid nagu

normorfiin, morfiin-N-oksiid ja hüdroksüleeritud morfiin 2. positsioonis. Glükuroniidide poolväärtusaeg on arvestatavalt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et neerukahjustusega patsientidel on prolongeeritud toime tingitud nendest metaboliitidest.

Eritumine Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist ilmub ligikaudu 80% manustatud morfiinist uriini (10% muutumatu morfiinina, 4% normorfiinina ja 65% glükuroniididena, morfiin-3glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni poolväärtusaeg allub suurtele kõikumistele erinevate isikute vahel. Pärast parenteraalset manustamist varieeruvad keskmised väärtused 1,7 ja 4,5 h vahel, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ka väärtusi 9 h ümber. Ligikaudu 10% morfiin-glükuroniididest eritub sapi kaudu väljaheitega.

Morfiini farmakokineetika on lineaarne väga suures annusevahemikus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole ametlikke uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in vitro mutageenne toime – DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni indutseerimisest hiire spermatosoidides ja näriliste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad, et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus Isasrottidel, kellele manustati korduvalt subkutaanselt morfiini, on täheldatud fertiilsuse vähenemist. Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/ööpäev morfiiniga enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/ööpäev raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/ööpäev pärast sünnitust. Katse näitas fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel kasvupeetust, morfiini võõrutusnähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sevredol 10 mg Veevaba laktoos, preželatiniseeritud maisitärklis, povidoon (K25), magneesiumstearaat, [taimne], makrogool 400, hüpromelloos, talk, värvained: briljantsinine (E133), titaandioksiid (E171).

Sevredol 20 mg Veevaba laktoos, preželatiniseeritud maisitärklis, povidoon (K25), magneesiumstearaat, [taimne], osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, makrogool 3350, talk, värvained: päikeseloojangukollane (E110), erütrosiin (E127), titaandioksiid (E171).

6.2 Sobimatus

Teadmata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVdC kaetud PVC blisterpakend, mis sisaldab 28, 30, 56 või 60 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft m.b.H. Wiedner Gürtel 13 Turm 24, OG 15 1100 Viin Austria

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Sevredol 10 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid: 291699 Sevredol 20 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid: 291599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.12.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024