RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sugammadex Olpha 100 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab naatriumsugammadeksi koguses, mis vastab 100 mg sugammadeksile. 2 ml viaal sisaldab naatriumsugammadeksi koguses, mis vastab 200 mg sugammadeksile. 5 ml viaal sisaldab naatriumsugammadeksi koguses, mis vastab 500 mg sugammadeksile.

INN. Sugammadexum.

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) Üks ml sisaldab kuni 9,19 mg naatriumi (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Läbipaistev ja värvitu kuni kergelt kollakaspruun lahus. Lahuse pH on vahemikus 7 kuni 8 ja osmolaalsus vahemikus 300 kuni 400 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamine täiskasvanutel.

Sugammadeksi soovitatakse lastele alates sünnist kuni 17 aasta vanuseni ainult rokurooniumiga tekitatud blokaadi rutiinseks kõrvaldamiseks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Sugammadeksi võib manustada ainult anestesioloog või manustamine peab toimuma anestesioloogi järelevalve all. Neuromuskulaarsest blokaadist taastumise jälgimiseks on soovitatav kasutada sobivat neuromuskulaarse ülekande jälgimise tehnikat (vt lõik 4.4). Sugammadeksi soovitatav annus sõltub kõrvaldatava neuromuskulaarse blokaadi sügavusest. Soovitatav annus ei sõltu anesteetikumi kasutamisskeemist. Sugammadeksi võib kasutada rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud erineva tugevusega neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamiseks.

Täiskasvanud

Rutiinne kõrvaldamine Kui taastumine rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud blokaadist on jõudnud vähemalt 1…2 posttetaanilise vastuseni (post-tetanic counts, PTC), on sugammadeksi soovitatav annus 4 mg/kg. Taastumisaja mediaan T /T suhteni 0,9 on umbes 3 minutit (vt lõik 5.1). Sugammadeksi annust 2 mg/kg soovitatakse kasutada siis, kui spontaanne taastumine pärast rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud blokaadi on jõudnud vähemalt T taasilmumiseni. Taastumisaja mediaan T /T suhteni 0,9 on ligikaudu 2 minutit (vt lõik 5.1). 4 1 Soovitatavate annuste kasutamine blokaadi rutiinseks kõrvaldamiseks põhjustab rokurooniumi puhul veidi kiirema taastumisaja mediaan T /T suhteni 0,9 võrreldes vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadiga (vt lõik 5.1). Rokurooniumiga tekitatud blokaadi viivitamatu kõrvaldamine Kui tekib kliiniline vajadus kõrvaldada blokaad kohe pärast rokurooniumi manustamist, on sugammadeksi soovitatav annus 16 mg/kg. Kui sugammadeksi manustatakse annuses 16 mg/kg 3 minutit pärast rokurooniumbromiidi boolusannuse 1,2 mg/kg manustamist, on eeldatav taastumisaja mediaan T /T suhteni 0,9 ligikaudu 1,5 minutit (vt lõik 5.1). Puuduvad andmed, mis soovitavad sugammadeksi kasutada vekurooniumiga tekitatud blokaadi viivitamatuks kõrvaldamiseks. Sugammadeksi korduv manustamine Erandjuhtudel, st kui operatsioonijärgselt tekib pärast algannuse 2 mg/kg või 4 mg/kg sugammadeksi manustamist uuesti neuromuskulaarne blokaad (vt lõik 4.4), soovitatakse sugammadeksi manustamist korrata annuses 4 mg/kg kohta. Pärast sugammadeksi teist annust tuleb patsienti hoolikalt jälgida, et veenduda neuromuskulaarse funktsiooni stabiilses taastumises. Rokurooniumi ja vekurooniumi korduv manustamine pärast sugammadeksi Rokurooniumi või vekurooniumi korduva manustamise ooteajad pärast blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga, vt lõik 4.4. Täiendav teave patsientide erirühmade kohta Neerukahjustus Sugammadeksi kasutamine raske neerukahjustusega patsientidel (sh dialüüsi vajavatel patsientidel (kreatiniinikliirens < 30 ml/min)) ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Uuringud raske neerukahjustusega patsientidel ei ole andnud piisavalt ohutusteavet, mis toetaks sugammadeksi kasutamist neil patsientidel (vt ka lõik 5.1). Kerge ja mõõduka neerukahjustuse puhul (kreatiniinikliirens ≥ 30 ja < 80 ml/min) on annustamissoovitused samasugused kui täiskasvanute puhul, kellel ei ole neerukahjustust. Eakad patsiendid Pärast sugammadeksi manustamist T taasilmumisel oli taastumisaja mediaan T /T suhteni 0,9 pärast rokurooniumiga tekitatud blokaadi täiskasvanutel (18…64-aastased) 2,2 minutit, eakatel täiskasvanutel (65…74-aastased) 2,6 minutit ja kõrges vanuses täiskasvanutel (75-aastased või vanemad) 3,6 minutit. Kuigi eakate taastumisaeg on pikem, soovitatakse eakatel kasutada sama annust kui täiskasvanutel (vt lõik 4.4). Rasvunud patsiendid Rasvunud patsientidele, kaasa arvatud haigusliku rasvumisega (kehamassi indeks ≥ 40 kg/m2) patsientidele tuleb sugammadeksi manustada vastavalt tegelikule kehakaalule. Annustamissoovitused on samasugused kui täiskasvanute puhul.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Ettevaatusega tuleb kaaluda sugammadeksi kasutamist raske maksakahjustusega patsientidel või kui maksakahjustusega kaasneb koagulopaatia (vt lõik 4.4). Kerge kuni mõõdukas maksakahjustus: kuna sugammadeks eritub peamiselt neerude kaudu, ei ole annust vaja kohandada.

Lapsed (sünnist kuni 17-aastased)

Annustamistäpsuse suurendamiseks lastel võib Sugammadex Olpha 100 mg/ml lahjendada 10 mg/ml-ni (vt lõik 6.6).

Rutiinne kõrvaldamine Kui taastumine on jõudnud vähemalt 1…2 PTC-ni, on sugammadeksi soovitatav annus rokurooniumiga tekitatud blokaadi kõrvaldamiseks 4 mg/kg. T taasilmumisel on sugammadeksi soovitatav annus rokurooniumiga tekitatud blokaadi kõrvaldamiseks 2 mg/kg (vt lõik 5.1). Viivitamatu kõrvaldamine Viivitamatut kõrvaldamist ei ole lastel uuritud.

Manustamisviis Sugammadeksi tuleb manustada intravenoosselt ühekordse boolussüstina. Boolussüst tuleb teha kiiresti 10 sekundi jooksul intravenoosse manustamissüsteemi voolikusse (vt lõik 6.6). Sugammadeksi on kliinilistes uuringutes manustatud vaid ühekordse boolussüstena.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu pärast neuromuskulaarset blokaadi tehtava anesteesiajärgse ravi korral tavapärane, soovitatakse vahetult pärast operatsiooni patsienti jälgida kõrvaltoimete, sh neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise suhtes.

Hingamisfunktsiooni jälgimine taastumise ajal Pärast neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamist vajavad patsiendid hingamise toetamist kuni adekvaatse spontaanse hingamise taastumiseni. Isegi kui taastumine neuromuskulaarsest blokaadist on täielik, võivad teised peri- ja postoperatiivsel perioodil kasutatud ravimid tekitada hingamisdepressiooni ja seetõttu on ikkagi vajalik hingamist toetada. Kui neuromuskulaarne blokaad tekib taas pärast ekstubatsiooni, tuleb kasutada adekvaatset ventileerimist. Neuromuskulaarse blokaadi taastekkimine Rokurooniumi või vekurooniumi saanud isikutega läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus sugammadeksi manustati vastavalt neuromuskulaarse blokaadi sügavusele ettenähtud annuses, oli neuromuskulaarse ülekande jälgimise või kliiniliste andmete põhjal neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise esinemissagedus 0,20%. Soovitatust väiksemate annuste kasutamine võib viia neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise riski suurenemiseni pärast selle esialgset kõrvaldamist ning ei ole soovitatav (vt lõik 4.2 ja lõik 4.8).

Toime hemostaasile Uuringus vabatahtlikel pikendasid sugammadeksi annused 4 mg/kg ja 16 mg/kg aktiveeritud osalist tromboplastiini aega (activated partial thromboplastin time, aPTT) ja protrombiini aja rahvusvahelist normitud suhet (PT-INR) maksimaalselt keskmiselt vastavalt 17 ja 22% ning 11 ja 22% võrra. Need piiratud keskmised aPTT ja PT (INR) pikenemised olid lühikese kestusega (≤ 30 minutit). Toetudes kliinilisele andmebaasile (n = 3519) ja eriuuringule 1184 patsiendil, kes olid läbi teinud reieluukaelamurru ja/või suure liigese asendamise operatsiooni, puudus sugammadeksil manustatuna 4 mg/kg üksinda või kombinatsioonis antikoagulantidega kliiniliselt oluline toime peri- või postoperatiivse veritsusega seotud tüsistuste esinemissagedusele.

In vitro uuringutes täheldati K-vitamiini antagonistide, fraktsioneerimata hepariini, madala molekulmassiga hepariinide, rivaroksabaani ja dabigatraaniga farmakodünaamilist koostoimet (aPTT ja PT pikenemine). Patsientidel, kes saavad rutiinset postoperatiivset profülaktilist antikoagulatsioonravi, ei ole see farmakodünaamiline koostoime kliiniliselt oluline. Ettevaatusega tuleb kaaluda sugammadeksi kasutamist patsientidel, kes saavad terapeutilist antikoagulatsioonravi olemasoleva või kaasuva haiguse tõttu.

Suurenenud veritsuse riski ei saa välistada patsientidel:

• kellel on pärilik K-vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite puudus;
• kellel on olemasolevad koagulopaatiad;
• kes saavad kumariini derivaate ja kellel on INR üle 3,5;
• kes kasutavad antikoagulante ja saavad sugammadeksi annuses 16 mg/kg.

Kui on olemas meditsiiniline vajadus anda sugammadeksi nendele patsientidele, peab anestesioloog otsustama, kas kasu kaalub üles võimaliku verejooksuga seotud tüsistuste riski, arvestades patsientide verejooksu episoodide anamneesi ja määratud kirurgia tüüpi. Kui sugammadeksi manustatakse nendele patsientidele, on soovitatav jälgida hemostaasi ja koagulatsiooni parameetreid.

Ooteajad neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete korduvaks manustamiseks pärast blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga

Tabel 1. Rokurooniumi või vekurooniumi korduv manustamine pärast blokaadi rutiinset kõrvaldamist (kuni 4 mg/kg sugammadeksiga) Minimaalne ooteaeg Neuromuskulaar-blokaator ja manustatav annus 5 minutit 1,2 mg/kg rokurooniumi 4 tundi 0,6 mg/kg rokurooniumi või

Neuromuskulaarse blokaadi algus võib pikeneda kuni umbes 4 minutit ja neuromuskulaarse blokaadi kestus võib lüheneda kuni umbes 15 minutit pärast rokuroonium 1,2 mg/kg korduvat manustamist 30 minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist.

Farmakokineetilise modelleerimise põhjal peab soovitatav ooteaeg 0,6 mg/kg rokurooniumi või 0,1 mg/kg vekurooniumi korduvaks kasutamiseks kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel pärast rutiinset blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga olema 24 tundi. Kui on vaja lühemat ooteaega, siis peab rokurooniumi uue neuromuskulaarse blokaadi annus olema 1,2 mg/kg.

Rokurooniumi või vekurooniumi korduv manustamine pärast viivitamatut blokaadi kõrvaldamist (16 mg/kg sugammadeksiga): Väga harvade juhtude korral, kus see võib vajalik olla, soovitatakse 24-tunnist ooteaega.

Kui neuromuskulaarset blokaadi vajatakse enne soovitatava ooteaja möödumist, tuleb kasutada mittesteroidset neuromuskulaarset ülekannet blokeerivat ainet. Depolariseeriva neuromuskulaar-

blokaatori toime algus võib olla oodatust aeglasem, sest märkimisväärne osa lihasraku pinnal olevatest nikotiiniretseptoritest võivad olla veel hõivatud neuromuskulaarse blokaatori poolt.

Neerukahjustus Sugammadeksi ei soovitata manustada raske neerukahjustusega patsientidele, sh ka nendele, kes vajavad dialüüsi (vt lõik 5.1).

Kerge anesteesia Kui neuromuskulaarne blokaad kõrvaldati kliinilises uuringus tahtlikult anesteesia keskel, täheldati mõnikord kerge anesteesia nähte (liigutused, köha, grimassitamine ja hingetoru imemine). Kui neuromuskulaarne blokaad kõrvaldatakse anesteesia ajal, tuleb manustada anesteetikumi ja/või opioidi täiendav annus, nagu kliiniliselt näidustatud.

Väljendunud bradükardia Harvadel juhtudel on täheldatud väljendunud bradükardiat mõne minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamiseks. Bradükardia võib mõnikord viia südameseiskuseni. (vt lõik 4.8.) Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hemodünaamiliste muutuste suhtes neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamise ajal ja järel. Kui täheldatakse kliiniliselt olulist bradükardiat, tuleb manustada antikolinergilist ainet, nt atropiini.

Maksakahjustus Sugammadeksi ei metaboliseerita ega elimineerita maksa kaudu, seetõttu ei ole vastavaid uuringuid maksakahjustusega patsientide kohta läbi viidud. Raske maksakahjustusega patsiente tuleb ravida suure ettevaatusega. Juhul kui maksakahjustusega kaasneb koagulopaatia, vt teavet toime kohta hemostaasile.

Kasutamine intensiivraviosakonnas Sugammadeksi kasutamist ei ole uuritud patsientide puhul, kes saavad rokurooniumi või vekurooniumi intensiivraviosakonnas.

Teiste neuromuskulaarset blokaadi kõrvaldavate ainete kasutamine peale rokurooniumi ja vekurooniumi Sugammadeksi ei tohi kasutada mittesteroidsetest neuromuskulaarset ülekannet blokeerivatest ainetest, nagu suktsinüülkoliin või bensüülisokinoliiniühendid, põhjustatud blokaadi kõrvaldamiseks. Sugammadeksi ei tohi kasutada steroidsetest neuromuskulaarset ülekannet blokeerivatest ainetest , peale rokurooniumi või vekurooniumi, põhjustatud blokaadi kõrvaldamiseks, sest puuduvad andmed tõhususe ja ohutuse kohta nendes olukordades. Pankurooniumiga tekitatud blokaadi kõrvaldamise kohta on andmed piiratud, kuid selles olukorras ei soovitata sugammadeksi kasutada. Aeglustunud taastumine Olukorrad, mille puhul on tsirkulatsiooniaeg pikenenud, nagu kardiovaskulaarne haigus, kõrge vanus (vt lõik 4.2 taastumise kohta eakatel) või tursete esinemine (nt raske maksakahjustus), võib taastumisaeg olla pikem.

Ülitundlikkusreaktsioonid ravimi suhtes Arstid peavad olema valmis võimalike ülitundlikkusreaktsioonide (sealhulgas anafülaktiliste reaktsioonide) tekkimiseks ravimi suhtes ja võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud (vt lõik 4.8).

Naatrium Ravim sisaldab kuni 9,19 mg naatriumi ühes milliliitris, mis on võrdne 0,46%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Selles lõigus toodud teave põhineb seondumisafiinsusel sugammadeksi ja teiste ravimite vahel, mittekliinilistel katsetel, kliinilistes uuringutes ja simulatsioonides, kus kasutati mudelit, mis arvestas neuromuskulaarsete blokaatorite farmakodünaamilist toimet ja farmakokineetilist koostoimet neuromuskulaarsete blokaatorite ja sugammadeksi vahel. Põhinedes nendele andmetele, ei ole teiste ravimitega kliiniliselt olulisi farmakodünaamilisi koostoimeid oodata; v.a järgmised ravimid: väljatõrjuvaid koostoimeid ei saa välistada toremifeeni ja fusidiinhappega (kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid eeldatavalt ei ole). Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei saa välistada hormonaalsete kontratseptiividega (väljatõrjuvaid koostoimeid eeldatavalt ei ole).

Koostoimed, mis võivad mõjutada sugammadeksi tõhusust (väljatõrjuvad koostoimed) Teatud ravimite manustamisel pärast sugammadeksi võivad teoreetiliselt rokuroonium või vekuroonium saada välja tõrjutud kompleksist sugammadeksiga. Selle tulemusena võib täheldada neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist. Sellises olukorras tuleb patsienti ventileerida. Infusiooni korral tuleb lõpetada selle ravimpreparaadi manustamine, mis põhjustas väljatõrjumise. Olukordades, kus on oodata võimalikke väljatõrjuvaid koostoimeid, tuleb patsiente hoolikalt jälgida neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise nähtude suhtes (ligikaudu kuni 15 minutit) pärast teise ravimi parenteraalset manustamist 7,5 tunni jooksul pärast sugammadeksi manustamist.

Toremifeen Toremifeeniga, millel on suhteliselt kõrge seondumise afiinsus sugammadeksi suhtes ja mida võib olla suhteliselt suures kontsentratsioonis plasmas, võib ilmneda mõningal määral vekurooniumi või rokurooniumi väljatõrjumist kompleksist sugammadeksiga. Arstid peavad olema teadlikud, et patsientidel, kes saavad operatsioonipäeval toremifeeni, võib seetõttu taastumine T /T suhteni 0,9 aeglustuda. Fusidiinhappe intravenoosne manustamine Fusidiinhappe kasutamine operatsioonieelses faasis võib mõningal määral aeglustada taastumist T /T suhteni 0,9. Operatsioonijärgses faasis ei ole oodata neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist, sest fusidiinhapet manustatakse mitu tundi kestva infusioonina ning selle sisaldus veres kumuleerub 2…3-päevase ravi järgselt. Sugammadeksi korduva manustamise kohta vt lõik 4.2. Koostoimed, mis võivad mõjutada teiste ravimite tõhusust (farmakokineetilised koostoimed) Sugammadeksi manustamisel võib mõnede ravimite tõhusus väheneda, kuna väheneb nende (vaba) kontsentratsioon plasmas. Kui täheldatakse sellist olukorda, soovitatakse arstil vastavalt kaaluda ravimi taasmanustamist, terapeutiliselt võrdväärse ravimi (eelistatult erinevast keemilisest klassist) manustamist ja/või mittefarmakoloogilist sekkumist. Hormonaalsed kontratseptiivid Sugammadeksi 4 mg/kg ja progestageeni vahelise koostoime tõttu võib väheneda progestageeni ekspositsioon (34% AUC-st) sarnaselt sellele, mida on täheldatud siis, kui suukaudse kontratseptiivi ööpäevane annus manustatakse 12 tundi hiljem, mis võib ravimi tõhusust vähendada. Östrogeenide puhul on toime tõenäoliselt nõrgem. Seetõttu loetakse sugammadeksi boolusannuse manustamist võrdväärseks ühe vahelejäänud suukaudse steroidse kontratseptiivi päevaannusega (kas kombineeritud või ainult progesteroon). Kui sugammadeksi manustatakse samal päeval, kui võetakse suukaudset kontratseptiivi, tuleb vaadata suukaudse kontratseptiivi pakendi infolehel olevat teavet vahelejäänud annuse kohta. Teiste (mitte suukaudsete) hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel peab patsient järgmise 7 päeva jooksul kasutama täiendavat mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit ja lugema ravimi pakendi infolehel olevat teavet.

Koostoimed, mis on tingitud rokurooniumi või vekurooniumi pikaajalisest toimest Kui postoperatiivsel perioodil kasutatakse neuromuskulaarset blokaadi võimendavaid ravimeid, tuleb erilist tähelepanu pöörata neuromuskulaarse blokaadi võimalikule taastekkimisele. Palun vaadake rokurooniumi või vekurooniumi pakendi infolehest loetelu konkreetsetest neuromuskulaarset blokaadi võimendavatest ravimitest. Juhul kui täheldatakse neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist, võib patsient vajada mehhaanilist ventileerimist ja sugammadeksi taasmanustamist (vt lõik 4.2).

Toime laboratoorsetele analüüsidele Üldiselt ei mõjuta sugammadeks laboratoorseid analüüse, võib-olla ainult progesterooni määramist seerumis. Mõju sellele testile täheldati sugammadeksi plasmakontsentratsiooni juures 100 mikrogrammi/ml (maksimaalne plasmatase pärast 8 mg/kg boolussüste manustamist).

Uuringus vabatahtlikel pikendasid sugammadeksi annused 4 mg/kg ja 16 mg/kg aktiveeritud osalist tromboplastiini aega (aPTT) ja protrombiini aega (PT) [INR] keskmiselt maksimaalselt vastavalt 17 ja 22% ning 11 ja 22% võrra. Need piiratud keskmised aPTT ja PT (INR) pikenemised olid lühikese kestusega (≤ 30 minutit). In vitro uuringutes täheldati K-vitamiini antagonistide, fraktsioneerimata hepariini, madala molekulmassiga hepariinide, rivaroksabaani ja dabigatraaniga farmakodünaamilist koostoimet (aPTT ja PT pikenemine)(vt lõik 4.4).

Lapsed Formaalseid koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud. Eespool lõigus 4.4 täiskasvanute kohta mainitud koostoimeid ja hoiatusi tuleb arvestada ka laste puhul.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sugammadeksi kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine Ei ole teada, kas sugammadeks eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud sugammadeksi eritumist rinnapiima. Tsüklodekstriinide imendumine suukaudsel manustamisel on üldiselt väike ja arvatakse, et ühekordse annuse manustamisel imetavale emale puudub toime lapsele. Rinnaga toitmise katkestamine või sugammadeksiga ravi katkestamine/ravist hoidumine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele. Fertiilsus Sugammadeksi mõju inimese viljakusele ei ole uuritud. Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sugammadex Olpha ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Kirurgilistel patsientidel manustatakse Sugammadex Olpha koos neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete ja anesteetikumidega. Seetõttu on kõrvaltoimete põhjuslikkust raske hinnata.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kirurgilistel patsientidel olid köha, anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused, anesteesia tüsistused, protseduurist tingitud hüpotensioon ja protseduuri tüsistused (sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)).

Tabel 2. Kõrvaltoimete loetelu tabelina Sugammadeksi ohutust on hinnatud 3519 ainukordsel isikul I-III faasi uuringute ohutuse koondandmete põhjal. Järgmistest kõrvaltoimetest teatati platseebokontrolliga uuringutes, kus isikud said anesteetikume ja/või neuromuskulaarset ülekannet blokeerivaid aineid (1078 isikut said sugammadeksi ja 544 platseebot): (Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000))

Organsüsteemi klass Esinemissagedused Kõrvaltoimed Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid Respiratoorsed, rindkere ja Sage Köha mediastiinumi häired Vigastus, mürgistus ja Sage Anesteesiaga seotud protseduuri tüsistused hingamisteede tüsistused

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Ülitundlikkusreaktsioonid ravimi suhtes Mõnedel patsientidel ja vabatahtlikel (teavet vabatahtlike kohta vt allpool „Teave tervete vabatahtlike kohta“) on esinenud ülitundlikkusreaktsioone, sh anafülaksiat. Kliinilistes uuringutes kirurgilistel patsientidel teatati neist reaktsioonidest aeg-ajalt ja turustamisjärgsetes teadetes ei ole nende sagedus teada. Need reaktsioonid ulatuvad isoleeritud nahareaktsioonidest raskete süsteemsete reaktsioonideni (st anafülaksia, anafülaktiline šokk) ja on esinenud patsientidel, kes ei ole varem sugammadeksiga kokku puutunud. Nende reaktsioonidega seotud sümptomite hulka võivad kuuluda: punetus, urtikaaria, erütematoosne lööve, (raske) hüpotensioon, tahhükardia, keele-, kõriturse, bronhospasm ja pulmonaarsed obstruktiivsed haigusjuhud. Rasked ülitundlikkusreaktsioonid võivad lõppeda surmaga. Turuletulekujärgsetes teatistes on täheldatud ülitundlikkust nii sugammadeksi kui ka sugammadeks- rokuroonium kompleksi suhtes.

Anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused Anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused olid väljatõukereaktsioon endotrahheaaltoru suhtes, köhimine, kerge väljatõukereaktsioon, äratusreaktsioon operatsiooni ajal, köhimine anesteesia protseduuri või operatsiooni ajal või anesteesia protseduuriga seotud patsiendi spontaanne hingetõmme. Anesteesia tüsistused Anesteesia tüsistused, mis viitavad neuromuskulaarse funktsiooni taastumisele, hõlmavad jäsemete või keha liigutamist või köhimist anesteesiaprotseduuri või operatsiooni ajal, grimassitamist või endotrahheaaltoru imemist. Vt lõik 4.4 „Kerge anesteesia“.

Protseduuri tüsistused Protseduuri tüsistused olid köha, tahhükardia, bradükardia, liigutamine ja südame löögisageduse kiirenemine.

Väljendunud bradükardia Turuletulekujärgselt on üksikutel juhtudel täheldatud väljendunud bradükardiat ja südameseiskuseni viinud bradükardiat mõne minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist (vt lõik 4.4).

Neuromuskulaarse blokaadi taasteke Rokurooniumi või vekurooniumi saanud isikutega läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus sugammadeksi manustati vastavalt neuromuskulaarse blokaadi sügavusele ettenähtud annuses (n = 2022), oli neuromuskulaarse ülekande jälgimise või kliiniliste andmete põhjal neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise esinemissagedus 0,20% (vt lõik 4.4).

Teave tervete vabatahtlike kohta Randomiseeritud topeltpimedas uuringus uuriti ravimi suhtes tekkivate ülitundlikkusreaktsioonide esinemissagedust tervetel vabatahtlikel, kellele manustati kuni 3 annust platseebot (n = 76), 4 mg/kg sugammadeksi (n = 151) või 16 mg/kg sugammadeksi (n = 148). Võimaliku ülitundlikkuse teatiseid hindas komitee kasutades pimemenetlust. Hinnatud ülitundlikkuse esinemissagedus oli vastavalt 1,3% platseebo-, 6,6% 4 mg/kg sugammadeksi ja 9,5% 16 mg/kg sugammadeksi rühmas. Anafülaksia kohta pärast platseebo või 4 mg/kg sugammadeksi manustamist teateid ei olnud. Pärast esimese 16 mg/kg sugammadeksi annuse manustamist oli üks hinnatud anafülaksia juht (esinemissagedus 0,7%). Tõendeid ülitundlikkuse esinemise sagenemise või raskuse suurenemise kohta sugammadeksi korduva annustamise korral ei olnud. Sarnase kavandiga eelnevas uuringus esines kolm hinnatud anafülaksia juhtu, kõik pärast 16 mg/kg sugammadeksi manustamist (esinemissagedus 2,0%). I faasi uuringute koondandmete põhjal olid sagedased (≥ 1/100 kuni < 1/10) või väga sagedased (≥ 1/10) ning sagedamini sugammadeksi- kui platseeborühmas esinenud kõrvaltoimed düsgeusia (10,1%), peavalu (6,7%), iiveldus (5,6%), urtikaaria (1,7%), kihelus (1,7%), pearinglus (1,6%), oksendamine (1,2%) ja kõhuvalu (1,0%).

Täiendav teave erirühmade kohta

Kopsuprobleemidega patsiendid Turuletulekujärgsetes andmetes ja ühes kopsutüsistuste anamneesiga patsientidele keskendunud kliinilises uuringus teatati võimaliku seotud kõrvaltoimena bronhospasmist. Kõikide patsientide puhul, kellel on varem esinenud kopsuprobleeme, peab arst olema teadlik bronhospasmi esinemise võimalusest. Lapsed Sünnist kuni 17-aastaste laste uuringutes oli sugammadeksi (kuni 4 mg/kg) ohutusprofiil üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatud profiiliga.

Haigusliku rasvumisega patsiendid Ühes suunatud kliinilises uuringus haigusliku rasvumisega patsientidel oli ohutusprofiil üldiselt sarnane täiskasvanute profiiliga I kuni III faasi koonduuringutes (vt tabel 2).

Raske süsteemse haigusega patsiendid Ameerika Anestesioloogide Ühingu (American Society of Anesthesiologists, ASA) järgi III või IV klassi (raske süsteemse haigusega patsiendid või püsivalt eluohtliku raske süsteemse haigusega patsiendid) kuuluvate patsientidega läbi viidud uuringus oli nende ASA III ja IV klassi patsientide kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane I kuni III faasi koonduuringutes osalenud täiskasvanud patsientidel täheldatuga (vt tabel 2) vt lõik 5.1.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes teatati ühest 40 mg/kg annuse juhusliku üleannustamise juhust, mingeid olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud. Talutavuse uuringus manustati inimestele sugammadeksi annustes kuni 96 mg/kg. Annusega seotud kõrvaltoimeid ega tõsiseid kõrvaltoimeid ei täheldatud. Sugammadeksi saab eemaldada, kasutades hemodialüüsil hõredamat, mitte tihedamat filtrit. Kliiniliste uuringute põhjal väheneb sugammadeksi kontsentratsioon plasmas kuni 70% pärast 3- kuni 6-tunnist dialüüsi.

5. FARMAKOKOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, antidoodid; ATC-kood: V03AB35

Toimemehhanism Sugammadeks on modifitseeritud gamma-tsüklodekstriin, mis on selektiivne müorelaksandiga seonduv aine. See moodustab neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete rokurooniumi või vekurooniumiga plasmas kompleksi ja vähendab seega neuromuskulaarset ülekannet blokeeriva aine kogust, mis seondub nikotiiniretseptoritega neuromuskulaarses sünapsis. Selle tulemusena kõrvaldatakse rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarne blokaad.

Farmakodünaamilised toimed Sugammadeksi on rokurooniumiga tekitatud blokaadi (0,6, 0,9, 1,0 ja 1,2 mg/kg rokurooniumbromiidi koos säilitusannustega ja ilma) ja vekurooniumiga tekitatud blokaadi (0,1 mg/kg vekurooniumbromiidi koos säilituannustega või ilma) annuse-vastuse uuringutes manustatud erinevatel ajamomentidel / blokaadi sügavustel annustes vahemikus 0,5…16 mg/kg. Nendes uuringutes täheldati selget annuse-vastuse seost.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Sugammadeksi võib manustada ükskõik millal pärast rokurooniumi või vekurooniumbromiidi manustamist. Rutiinne kõrvaldamine – sügav neuromuskulaarne blokaad Olulise tähtsusega uuringus randomiseeriti patsiendid kas rokurooniumi või vekurooniumi gruppi. Pärast rokurooniumi või vekurooniumi viimase annuse manustamist, 1…2 PTC-d, manustati 4,0 mg/kg sugammadeksi või 70 g/kg neostigmiini juhuslikus järjekorras. Aeg alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9 oli järgmine:

Tabel 3. Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud sügava neuromuskulaarse blokaadi ajal (1…2 PTC-d) kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9 4 1 Neuromuskulaarset ülekannet Raviskeem blokeeriv aine Sugammadeks (4 mg/kg) Neostigmiin (70 g/kg) Rokuroonium n 37 37 Mediaan (minutites) 2,7 49,0 Vahemik 1,2…16,1 13,3…145,7 Vekuroonium n 47 36 Mediaan (minutites) 3,3 49,9

Vahemik 1,4…68,4 46,0…312,7

Rutiinne kõrvaldamine – mõõdukas neuromuskulaarne blokaad Järgmises olulise tähtsusega uuringus randomiseeriti patsiendid kas rokurooniumi või vekurooniumi gruppi. Pärast rokurooniumi või vekurooniumi viimase annuse manustamist manustati T taasilmumisel juhuslikus järjekorras 2 mg/kg sugammadeksi või 50 g/kg neostigmiin. Aeg alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9 oli järgmine: Tabel 4. Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest T taasilmumisel pärast rokurooniumi või vekurooniumi manustamist kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9 Neuromuskulaarset ülekannet Raviskeem blokeeriv aine Sugammadeks (2 mg/kg) Neostigmiin (50 g/kg) Rokuroonium n 48 48 Mediaan (minutites) 1,4 17,6 Vahemik 0,9…5,4 3,7…106,9 Vekuroonium n 48 45 Mediaan (minutites) 2,1 18,9 Vahemik 1,2…64,2 2,9…76,2 Rokurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga võrreldi cis- atrakuuriumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamisega neostigmiiniga. T taasilmumisel manustati 2 mg/kg sugammadeksi või 50 g/kg neostigmiini. Sugammadeks kõrvaldas rokurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kiiremini kui neostigmiin cis-atrakuuriumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi: Tabel 5. Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest T taasilmumisel pärast rokurooniumi või cis-atrakuuriumi manustamist kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9 Neuromuskulaarset ülekannet Raviskeem blokeeriv aine Rokuroonium ja sugammadeks Cis-atrakuurium ja neostigmiin n 34 39 Mediaan (minutites) 1,9 7,2 Vahemik 0,7…6,4 4,2…28,2

Viivitamatu kõrvaldamine Suktsinüülkoliiniga tekitatud neuromuskulaarsest blokaadist (1 mg/kg) taastumise aega võrreldi sugammadeksi manustamise (16 mg/kg, 3 minuti pärast) tulemusena rokurooniumiga (1,2 mg/kg) tekitatud neuromuskulaarsest blokaadist taastumise ajaga.

Tabel 6. Aeg (minutites) alates rokurooniumi ja sugammadeksi või suktsinüülkoliini manustamisest kuni taastumiseni T 10% Neuromuskulaarset ülekannet Raviskeem blokeeriv aine Rokuroonium ja sugammadeks Suktsinüülkoliin (1 mg/kg) n 55 55 Mediaan (minutites) 4,2 7,1 Vahemik 3,5…7,7 3,7…10,5 Ühendatud analüüs näitas järgmisi taastumisaegu, kui 16 mg/kg sugammadeksi manustati pärast 1,2 mg/kg rokurooniumbromiidi:

Tabel 7. Aeg (minutites) alates sugammadeksi manustamisest 3 minutit pärast rokurooniumi manustamist kuni taastumiseni T /T suhteni 0,9; 0,8 või 0,7 n 65 65 65 Mediaan 1,5 1,3 1,1 (minutites) Vahemik 0,5…14,3 0,5…6,2 0,5…3,3 Neerukahjustus Kahes avatud uuringus võrreldi sugammadeksi efektiivsust ja ohutust raske neerukahjustusega ja ilma raske neerukahjustuseta kirurgilistel patsientidel. Ühes uuringus manustati sugammadeksi pärast rokurooniumiga tekitatud blokaadi, 1…2 PTC-ni (4 mg/kg; N=68); teises uuringus manustati sugammadeksi T taasilmumisel (2 mg/kg; N=30). Blokaadist taastumine võttis mõnevõrra kauem aega raske neerukahjustusega patsientidel võrreldes ilma neerukahjustuseta patsientidega. Nendes uuringutes ei teatatud raske neerukahjustusega patsientidel täielikult kõrvaldamata neuromuskulaarsest blokaadist ega neuromuskulaarse blokaadi taastekkimisest. Haigusliku rasvumisega patsiendid Ühes uuringus 188 patsiendil, kellel oli diagnoositud haiguslik rasvumine, uuriti aega taastumiseni rokurooniumi või vekurooniumiga indutseeritud mõõdukast või sügavast neuromuskulaarsest blokaadist. Patsientidele manustati 2 mg/kg või 4 mg/kg sugammadeksi vastavalt blokaadi tasemele ning annustamine toimus kas tegeliku kehakaalu või ideaalkehakaalu alusel, randomiseeritud topeltpimeda ülesehitusega. Blokaadi sügavuse ja neuromuskulaarseks blokaadiks kasutatava aine alusel kogutud koondandmete järgi oli aja mediaan taastumiseni TOF (train-of-four) määrani ≥ 0,9 patsientidel, kellel kasutati tegelikule kehakaalule vastavat annustamist (1,8 minutit), statistiliselt oluliselt väiksem (p < 0,0001) võrreldes patsientidega, kellel kasutati ideaalkehakaalule vastavat annustamist (3,3 minutit). Lapsed 2- kuni < 17-aastased Uuringus, mis hõlmas 288 patsienti vanuses 2…< 17 aastat, uuriti sugammadeksi ohutust ja efektiivsust võrreldes neostigmiiniga kasutamisel rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarset blokaadi kõrvaldava toimeainena. Taastumine mõõdukast blokaadist kuni TOF määrani ≥ 0,9 oli oluliselt kiirem 2 mg/kg sugammadeksi rühmas, võrreldes neostigmiini rühmaga (geomeetriline keskmine 1,6 minutit 2 mg/kg sugammadeksi ja 7,5 minutit neostigmiini puhul, geomeetriliste keskmiste suhe 0,22; 95% CI (0,16; 0,32), (p < 0,0001)). 4 mg/kg sugammadeksiga saavutati taastumine sügavast blokaadist

geomeetrilise keskmisega 2,0 minutit, mis sarnaneb täiskasvanutel täheldatud tulemustega. Need toimed olid ühtlased kõigis uuritud vanusekohortides (vanuses 2…< 6; 6…< 12; 12…< 17 aastat) ja nii rokurooniumi kui ka vekurooniumi puhul. Vt lõik 4.2.

Sünnist kuni < 2-aastased Uuringus, mis hõlmas 145 patsienti vanuses sünnist kuni < 2 aastani, uuriti sugammadeksi ohutust ja efektiivsust võrreldes neostigmiiniga kasutamisel rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarset blokaadi kõrvaldava toimeainena. Neuromuskulaarne taastumine mõõdukast blokaadist oli oluliselt kiirem (p=0,0002) osalejatel, kes said sugammadeksit annuses 2 mg/kg võrreldes neostigmiini saanutega (mediaan 1,4 minutit sugammadeksiga 2 mg/kg ja 4,4 minutit neostigmiiniga; riskide suhe=2,40 95% CI: 1,37, 4,18). Sugammadeks 4 mg/kg saavutas sügava blokaadi korral kiire neuromuskulaarse taastumise, mille mediaan oli 1,1 minutit. Sellised toimed olid järjepidevad kõigis uuritud vanuserühmades (sünnist kuni 27 päeva; 28 päeva kuni < 3 kuud; 3 kuud kuni < 6 kuud ja 6 kuud kuni < 2 aastat). Vt lõik 4.2.

Raske süsteemse haigusega patsiendid 331 ASA III või IV klassi kuuluva patsiendiga läbi viidud uuringus hinnati ravitekkeliste arütmiate (siinusbradükardia, siinustahhükardia või muud südamearütmiad) esinemissagedust pärast sugammadeksi manustamist. Sugammadeksiga (2 mg/kg, 4 mg/kg või 16 mg/kg) ravitud patsientidel oli ravitekkeliste arütmiate esinemissagedus üldiselt sarnane neostigmiini (50 µg/kg kuni maksimaalse annuseni 5 mg) + glükopürrolaati (10 µg/kg kuni maksimaalse annuseni 1 mg) saanutega. ASA III ja IV klassi patsientidel oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane I kuni III faasi koonduuringutes osalenud täiskasvanutel täheldatuga; seetõttu ei ole annust vaja kohandada. Vt lõik 4.8.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sugammadeksi farmakokineetilised parameetrid arvutati sugammadeksi nii kompleksi mitteseotud kontsentratsioonide kui ka kompleksi seotud kontsentratsioonide kogusumma põhjal. Sellised farmakokineetilised parameetrid nagu kliirens ja jaotusruumala on anesteseeritud isikutel kompleksi mitteseotud ja kompleksi seotud sugammadeksi korral eeldatavalt samad.

Jaotumine Sugammadeksi jälgitud jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni saabumisel on umbes 11 kuni 14 liitrit normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel (põhineb konventsionaalsel mittekambrilisel farmakokineetilisel analüüsil). Kasutades meeste vereplasmat ja täisverd on in vitro näidatud, et sugammadeks üksi ega sugammadeksi ja rokurooniumi kompleks ei seondu plasmavalkude ega erütrotsüütidega. Sugammadeksi kineetika on lineaarne annusevahemikus 1 kuni 16 mg/kg, kui ravimit manustatakse veenisisese boolusannusena. Biotransformatsioon Prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes sugammadeksi metaboliite ei täheldatud ja ainsaks eliminatsiooniteeks oli eritumine muutumatul kujul neerude kaudu.

Eritumine Normaalse neerufunktsiooniga anesteseeritud täiskasvanud patsientidel on sugammadeksi eritumise poolväärtusaeg (t ) ligikaudu 2 tundi ja hinnanguline plasmakliirens ligikaudu 88 ml/min. Massitasakaalu 1/2 uuring näitas, et > 90% annusest eritus 24 tunni jooksul. 96% annusest eritus uriiniga, sellest vähemalt 95% muutumatu sugammadeksina. Väljaheite või väljahingatud õhuga eritus alla 0,02% annusest. Sugammadeksi manustamine tervetele vabatahtlikele suurendas kompleksi seotud rokurooniumi eritumist neerude kaudu.

Erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid ja vanus Farmakokineetilises uuringus, kus võrreldi raske neerukahjustusega patsiente normaalse neerufunktsiooniga patsientidega, olid sugammadeksi tasemed plasmas sarnased esimese tunni jooksul pärast manustamist ning seejärel vähenesid tasemed kiiremini kontrollrühmas. Koguekspositsioon sugammadeksile pikenes, mis viis 17 korda kõrgema ekspositsioonini raske neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega patsientidel on sugammadeksi väikesed kontsentratsioonid tuvastatavad vähemalt kuni 48 tundi pärast annustamist. Teises uuringus, kus võrreldi mõõduka või raske neerukahjustusega isikuid normaalse neerufunktsiooniga isikutega, vähenes sugammadeksi kliirens ja pikenes t progressiivselt vastavalt neerufunktsiooni nõrgenemisele. Ekspositsioon oli 2 ja 5 korda suurem vastavalt mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel. Raske neerupuudulikkusega isikutel ei olnud sugammadeksi kontsentratsioonid enam määratavad 7 päeva pärast annustamist. Tabel 8. Kokkuvõte sugammadeksi farmakokineetilistest parameetritest on toodud allpool vanuserühma ja neerufunktsiooni järgi:

Valik patsiendi näitajaid Keskmised hinnangulised farmakokineetilised Demograafilised Neerufunktsioon Kliirens Jaotusruumala Eritumise näitajad Kreatiniini kliirens (ml/min) tasakaalu- poolväärtusaeg Vanus (ml/min) kontsentratsiooni (h) Kehakaal saabumisel (l) Täiskasvanu Normaalne 100 84 (26) 13 2,2 (23) 40-aastane Kahjustus Mõõdukas 30 29 (28) 15 7,0 (26) 75 kg Eakas Normaalne 80 73 (27) 13 2,6 (25) 75-aastane Kahjustus Mõõdukas 30 29 (26) 15 6,9 (25) 75 kg Nooruk Normaalne 95 71 (27) 10 2,0 (23) 15-aastane Kahjustus Mõõdukas 29 25 (28) 12 6,3 (25) 56-kg Keskmine Normaalne 60 39 (29) 5,8 2,1 (24) lapseiga 9-aastane Kahjustus Mõõdukas 18 12 (28) 6,5 6,8 (26) 28 kg Varane lapseiga Normaalne 37 22 (26) 3,4 2,1 (24) 3,5-aastane Kahjustus Mõõdukas 11 6,1 (27) 3,6 7,6 (27) 15 kg Väikelaps Normaalne 28 16 (28) 2,5 2,1 (24) 1,5-aastane Kahjustus Mõõdukas 8,4 4,2 (28) 2,6 7,9 (28) 11 kg Imik Normaalne 21 12 (28) 1,8 2,2 (24)

6-kuune Kahjustus Mõõdukas 6,4 2,9 (26) 1,9 8,3 (26) 7,9 kg Vastsündinu Normaalne 13 13 (28) 1,1 1,3 (22) 15-päevane Kahjustus Mõõdukas 3,9 3,1 (27) 1,1 4,8 (26) 3,8 kg *CV = coefficient of variation = variatsioonikordaja Soolised erinevused Soolisi erinevusi ei täheldatud. Rass Uuringus osalesid terved jaapanlased ja valged isikud, kellel ei leitud farmakokineetilistes parameetrites kliiniliselt olulisi erinevusi. Piiratud andmed ei näita erinevusi mustanahaliste farmakokineetilistes parameetrites. Kehakaal Populatsiooni farmakokineetilises uuringus, milles osalesid täiskasvanud ja eakad patsiendid, ei leitud kehakaalu kliiniliselt olulist seost kliirensi ja jaotusruumalaga.

Rasvumine Ühes kliinilises uuringus haigusliku rasvumisega patsientidel annustati sugammadeksi 2 mg/kg ja 4 mg/kg vastavalt patsiendi tegelikule kehakaalule (n=76) või ideaalkehakaalule (n=74). Pärast annustamist tegeliku kehakaalu või ideaalkehakaalu alusel suurenes sugammadeksi ekspositsioon annusest sõltuval lineaarsel viisil. Haigusliku rasvumisega patsientidel ei täheldatud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi erinevusi võrreldes üldpopulatsiooniga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse, paikse taluvuse või verega kokkusobivuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Prekliinilistel liikidel elimineeritakse sugammadeks kiiresti, kuigi sugammadeksi jääke täheldati noorte rottide luudes ja hammastes. Prekliinilised uuringud noorte täiskasvanud ja küpsete rottidega näitavad, et sugammadeks ei mõjuta ebasoodsalt hammaste värvi ega luu kvaliteeti, luu struktuuri ega luu ainevahetust. Sugammadeks ei mõjuta luumurru paranemist ega luu remodelleerumist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Kontsentreeritud vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6. Füüsikalisest sobimatusest on teatatud verapamiili, ondansetrooni ja ranitidiiniga.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaal: 2 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist on lahuse kasutusaegne keemiline ja füüsikaline stabiilsus tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2…8 °C ja 15…30 °C. Kui preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui lahust ei kasutata kohe ära, vastutab säilitusaja ja tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml või 5 ml lahust I tüüpi klaasist viaalis, mis on suletud klorobutüülkummist punnkorgi ja valge eemaldatava alumiiniumkattega. Pakendis on 1 või 10 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Sugammadex Olpha võib süstida järgnevate intravenoossete lahuste püsiinfusiooni voolikusse: naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%), dekstroos 50 mg/ml (5%), naatriumkloriid 4,5 mg/ml (0,45%) ja dekstroos 25 mg/ml (2,5%), dekstroos 50 mg/ml (5%) naatriumkloriidilahuses 9 mg/ml (0,9%), Ringeri laktaadi lahus ja Ringeri lahus.

Infusioonisüsteemi tuleb Sugammadex Olpha ja teiste ravimite manustamise vahepeal korralikult loputada (nt naatriumkloriidilahusega 9 mg/ml (0,9%)).

Kasutamine lastel Pediaatriliste patsientide jaoks võib Sugammadex Olpha lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidilahusega kontsentratsioonini 10 mg/ml (vt lõik 6.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Olpha AS, Rupnicu iela 5, Olaine, Olaines novads, LV-2114, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1276326

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.10.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2026