Remurel - süstelahus süstlis (40mg 1ml)

ATC Kood: L03AX13
Toimeaine: glatirameeratsetaat
Tootja: Alvogen IPCo S.ar.l.

Artikli sisukord

REMUREL
süstelahus süstlis (40mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Remurel, 40 mg/ml süstelahus süstlis

Glatirameeratsetaat

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Remurel ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Remurel´i kasutamist
  3. Kuidas Remurel´it kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Remurel´it säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Remurel milleks seda kasutatakse

Remurel on ravim, mida annustatakse kolm korda nädalas, mis muudab teie organismi immuunsüsteemi tööd (seda liigitatakse immunomoduleerivate ainete hulka). Arvatakse, et sclerosis multiplex’i (SM) sümptomid on tingitud veast organismi immuunsüsteemis. See põhjustab põletikukollete teket pea- ja seljaajus.

Remurel’it kasutatakse SM-i haigushoogude (haigushoogude kordumiste) arvu vähendamiseks. Ei ole tõestatud, et see aitab, kui teil on ilma haigushoogude kordumisteta SM-i vorm või väga vähe haigushoogude kordumisi. Remurel´il ei pruugi olla toimet SM-i haigushoo kestusele ega haigushoo ajal tekkivatele kaebustele.

Mida on vaja teada enne Remurel´i kasutamist

Ärge kasutage Remurel’it

- kui olete glatirameeratsetaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Remurel’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on neeru või südameprobleemid, sest te võite vajada regulaarsete uuringute ja kontrollide tegemist.

Lapsed

Remurel’it ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel.

Eakad

Remurel’i kasutamist eakatel patsientidel ei ole eraldi uuritud. Palun pidage nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Remurel

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne glatirameeratsetaadi-ravi kasutamist nõu ja kaalutlege oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Remurel ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet.

Kuidas Remurel’it kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ööpäevane annus täiskasvanutele ja 12-aastastele ja vanematele noorukitele on üks süstlitäis ravimit (40 mg glatirameeratsetaati) manustatuna naha alla (subkutaanselt) kolm korda nädalas, süstituna vähemalt 48-tunniste vahedega, nt esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Soovitatav on manustada ravimit iga nädal samadel päevadel.

Väga tähtis on Remurel’it süstida korralikult:

  • Ainult nahaalusesse (subkutaansesse) koesse (vt allpool lõik „Kasutamisjuhised“).
  • Teie arsti poolt määratud annuses. Kasutage alati oma arsti poolt määratud annust.
  • Ärge kunagi kasutage ühte süstlit rohkem kui üks kord. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb ära visata.
  • Ärge segage ega manustage Remurel’i süstli sisu koos mõne teise ravimiga.
  • Kui lahus sisaldab osakesi, ärge kasutage seda. Kasutage uut süstlit.

Remurel’i esmakordsel kasutamisel antakse teile põhjalikud juhised ning te viibite arsti või meditsiiniõe järelevalve all. Kindlustamaks, et teil ei teki mingeid probleeme, viibivad nad teie juures sel ajal, kui te ennast süstite ning ka pool tundi pärast seda.

Kasutamisjuhised

Enne Remurel’i kasutamist lugege neid juhiseid väga hoolikalt.

Enne süstimist veenduge, et teil on olemas kõik selleks vajaminev:

  • Üks blister ühe Remurel’i süstliga
  • Kogumisnõu kasutatud nõelte ja süstalde jaoks.
  • Iga süste jaoks eemaldage pakendist korraga vaid üks blister ühe süstliga. Hoidke kõiki ülejäänud süstleid karbis.
  • Kui teie süstlit on hoitud külmkapis, võtke süstlit sisaldav blister külmkapist välja vähemalt 20 minutit enne ravimi süstimist, et see soojeneneks toatemperatuurini.

Peske oma käed põhjalikult vee ja seebiga.

Kui te soovite süste tegemiseks kasutada Remurel’i süsteseadet, vaadake palun Remurel’i süsteseadmega kaasas olevat kasutusjuhendit.

Valige süstekoht, kasutades joonisel 1 toodud skeeme.

Sobivaid süstekohti on teie kehal seitse: käsivarte, reite, istmiku ja kõhu piirkond. Igas süstepiirkonnas on mitu võimalikku süstekohta. Valige iga päev süstimiseks uus koht. See vähendab ärrituse või valu tekkevõimalust süstekohal. Kasutage iga piirkonna erinevaid süstekohti. Ärge kasutage iga kord sama süstekohta.

Tähelepanu: Ärge süstige piirkonda, mis on valulik või ebaühtlaselt värvunud või kus te tunnete olevat tugevat sõlme või tükki.

Te peaksite kaaluma planeeritud süstekoha graafiku kasutamist ja selle märkimist oma päevikusse. Mõnedesse kohtadesse oma kehal võib teil olla raske ravimit ise süstida (nagu käsivarre tagaküljele). Kui te soovite neid kohti kasutada, võite te vajada abi.

Joonis 1

Kuidas süstida:

  • Eemaldage süstel kaitsvast blisterpakendist, rebides ära paberist sildi.
  • Eemaldage nõelalt kaitse.
  • Pigistage nahk õrnalt volti, kasutades vaba käe pöialt ja nimetissõrme (joonis 2).
  • Suruge nõel naha sisse, nagu on näidatud joonisel 3.
  • Süstige ravim, vajutades süstli liikuvat osa (kolbi) ühtlaselt allapoole, kuni süstel saab tühjaks.
  • Tõmmake süstel ja nõel otse välja.
  • Visake süstel ohutusse kogumisnõusse. Ärge visake kasutatud süstleid olmejäätmete hulka, vaid visake need ära ettevaatlikult torkekindlas mahutis, nagu teie arst või meditsiiniõde on soovitanud.

Joonis 2Joonis 3

Kui teil on tunne, et Remurel’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te kasutate Remurel’it rohkem kui ette nähtud

Pidage koheselt nõu oma arstiga.

Kui te unustate Remurel’it kasutada

Manustage see niipea, kui see teile meenub või kui on võimalik ning jätke järgmine päev vahele. Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Võimalusel peaksite järgmisel nädalal jätkama plaanilise manustamisskeemiga.

Kui te lõpetate Remurel’i kasutamise

Ärge lõpetage Remurel’i kasutamist ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus)

Teil võivad harva tekkida tõsised allergilised reaktsioonid selle ravimi suhtes.

Lõpetage Remurel’i kasutamine ning võtke otsekohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te täheldate mistahes märki järgnevatest kõrvaltoimetest:

  • nahalööve (punased täpid või nõgeslööve)
  • silmalaugude, näo või huulte turse
  • äkiline hingelduse tekkimine
  • tõmblused (krambihood)
  • minestamine.

Muud süstimisega kaasnevad reaktsioonid (vahetu süstimisjärgne reaktsioon)

Seda ei juhtu sageli, aga mõnedel inimestel võib mõnede minutite jooksul pärast Remurel’i süstimist tekkida üks või mitu järgnevatest sümptomitest. Need ei tekita tavaliselt probleeme ning kaovad harilikult poole tunni möödudes.

Kui siiski järgnevad sümptomid püsivad üle 30 minuti, võtke otsekohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

  • rinna või näo nahaõhetus (punaseks muutumine) (vasodilatatsioon)
  • hingeldus (düspnoe)
  • valu rinnus
  • pekslevad ja kiired südamelöögid (palpitatsioonid, tahhükardia).

Üldjuhul teatati kolm korda nädalas manustatavat 40 mg/ml glatirameeratsetaati kasutanud patsientidel samasugustest kõrvaltoimetest, mis esinesid 20 mg/ml glatirameeratsetaati kasutanud patsientidel (vt allolev loend).

Remurel’i kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest Väga sage (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st)

Infektsioonid, gripp, ärevus, depressioon, peavalu, iiveldus, nahalööve, valu liigestes või seljas, nõrkus, nahareaktsioonid süstekohal, sh naha punetus, valu, kuplade teke, sügelus, koe turse, põletik ja süstekoha ülitundlikkus (need süstekoha reaktsioonid ei ole ebatavalised ning vähenevad tavaliselt aja jooksul), mittespetsiifiline valu.

Sage (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

Hingamisteede infektsioon, maoinfektsioon, külmavillid, kõrvainfektsioon, nohu, hamba mädakolle, tupe seeninfektsioon (soor), naha healoomulised kasvajad (healoomuline naha neoplasma), koe kasvaja (neoplasma), lümfisõlmede turse, allergilised reaktsioonid, söögiisu kaotus, kehakaalu tõus, närvilisus, maitsetundlikkuse muutused, suurenenud pinge lihastes, migreen, kõnehäired, minestamine, värisemine, kahelinägemine, silmaprobleemid, kõrvaprobleemid, köha, heinapalavik, päraku või pärasoole probleemid, kõhukinnisus, hambakaaries, seedehäire, neelamisraskus, roojapidamatus,

oksendamine, hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes, sinikate teke, liigne higistamine, sügelus, nahaprobleemid, nõgeslööve, valu kaelas, vajadus tühjendada kiiresti põit, sage urineerimine, võimetus korralikult tühjendada põit, külmavärinad, näoturse, süstekohal nahaaluse koe kadumine, paikne reaktsioon, vedeliku kogunemisest tingitud perifeersed tursed, palavik.

Aeg-ajalt (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

Mädakolle, naha- ja nahaaluse pehme koe infektsioon, paised, vöötohatis, neeruinfektsioon, nahavähk, suurenenud valgete vereliblede arv, vähenenud valgete vereliblede arv, põrna suurenemine, madal vereliistakute arv, valgete vereliblede vormi muutused, suurenenud kilpnääre, kilpnäärme liigne aktiivsus, madal alkoholitaluvus, podagra, vere rasvade (lipiidid) sisalduse tõus, vere naatriumisisalduse suurenemine, vere ferritiini sisalduse vähenemine, veidrad unenäod, segasus, eufooriline meeleolu, olematute asjade nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine või tundmine (hallutsinatsioonid), agressiivsus, ebanormaalne kõrgendatud meeleolu, isiksuse muutus, enesetapukatse, käte tuimus ja valu (karpaalkanali sündroom), vaimsed häired, krambihood (tõmblus), probleemid kirjutamise ja lugemisega, lihaste häired, liikumishäired, lihasspasm, närvipõletik, närvi- lihase ühenduse häired, mille tulemuseks on ebanormaalne lihasfunktsioon, silmamunade tahtmatud kiired liigutused, halvatus, rippuv jalg, teadvuseta olek (tardumus), pimedad laigud nägemisväljas, hall kae, silma sarvkesta kahjustus, kuiv silm, silma veritsus, ülemise silmalau allavajumine, pupilli laienemine, optilise närvi kahjustus, mille tulemuseks on nägemisprobleemid, südame lisalöögid, aeglane südame löögisagedus, episoodiliselt kiire südame löögisagedus, veenilaiendid, perioodilised hingamisseiskused, ninaverejooks, ebatavaliselt kiire või sügav hingamine (hüperventilatsioon), pigistustunne kurgus, kopsuprobleemid, võimetus hingata kurgupitsituse tõttu (lämbumise tunne), soolepõletik, polüübid käärsooles, seedetrakti põletik, röhitsemine, söögitoru haavand, igemete põletik, päraku verejooks, süljenäärmete suurenemine, sapikivid, maksa suurenemine, naha ja pehmete kudede tursed, naha kontaktlööve, valulikud punased nahasõlmed, nahasõlmed, tursed, liigeste põletik ja valu (artriit või osteoartriit), liigese limapauna (esineb mõnedes liigestes), valu ja põletik, valu küljes, lihasmassi vähenemine, vere leidumine uriinis, neerukivid, kuseteede häired, hälve uriiniproovis, abort, rindade turse, raskused erektsiooni saamisel, suguelundite välja- või allavaje (suguelundite prolaps), pikenenud erektsioon, eesnäärme probleemid, muutused emakakaela limas (PAP test), munandite probleemid, tupeveritsus, tupeprobleemid, tsüst, pohmell, kehatemperatuuri langus alla normi (hüpotermia), täpsustamata põletik, kudede purunemine süstekohal, limaskestade probleemid, vaktsineerimisjärgsed häired.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Remurel’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Remurel’i süstleid võib hoida väljaspool külmkappi temperatuuril (15°C…25°C) kuni ühe kuu jooksul. Te võite seda teha vaid üks kord. Kui mõni Remurel’i süstel on veel kasutamata ning originaalpakendis pärast ühekuulist hoidmist toatemperatuuril, tuleb neid edaspidi hoida külmkapis.

Mitte lasta külmuda.

Hoida süstlid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „Kõlblik kuni/EXP“. Esimesed kaks numbrit näitavad kuud ja viimased neli numbrit aastat. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.Ρемурел 40 mg/ml инжекционен разтвор в предварително напълнена спринцовкаRemurelGlatirameeracetaat Alvogen 40 mg/ml, oplossing voor injectie in een voorgevulde spuitRemurel 40 mg/ml otpina za injekciju, u napunjenoj štrcaljki

Visake ära kõik süstlid, mis sisaldavad osakesi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Remurel sisaldab

  • Toimeaine on glatirameeratsetaat. 1 ml süstelahust (ühe süstli sisu) sisaldab 40 mg glatirameeratsetaati.
  • Teised koostisosad on mannitool ja süstevesi.

Kuidas Remurel välja näeb ja pakendi sisu

Remurel süstelahus süstlis on steriilne, selge, värvitu kuni kergelt kollane/pruunikas lahus. Kui lahus sisaldab osakesi, visake see ära ja alustage uuesti. Kasutage uut süstlit.

3 süstlit

12 süstlit

36 (3 x 12) süstlit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Alvogen IPCo S.ár.l 5, Rue Heienhaff L-1736 Senningerberg Luksemburg

Tootjad:

Synthon Hispania SL Castelló 1

Polígono Las Salinas Sant Boi de Llobregat 08830 Barcelona Hispaania

Synthon BV

Microweg 22

6545 CM Nijmegen

Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Vip Pharma Eesti OÜ

Uusaru 5 Saue 76505 Tel: 56480207

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Bulgaaria

Eesti

Holland

Horvaatia

Island

Remurel

Leedu

Remurel 40 mg/ml injekcinis tirpalas užpildytame švirkšte

Läti

Remurel 40 mg/ml šķīdums injekcijām pilnšļircēs

Poola

Remurel

Rumeenia

Remurel 40 mg/ml soluţie injectabilă în seringă pre-umplută

Sloveenia

Remurel 40 mg/ml raztopina za injiciranje v napolnjeni injekcijski brizgi

Slovakkia

Remurel 40 mg/ml

Tšehhi Vabariik

Remurel

Ungari

Remurel 40 mg/ml oldatos injekció előretöltött fecskendőben

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Remurel, 40 mg/ml, süstelahus süstlis

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 40 mg glatirameeratsetaati*, mis vastab 36 mg glatirameer-alusele, süstlis.

* Glatirameeratsetaat on sünteetilistest polüpeptiididest koosnev atsetaatsool, mis sisaldab nelja looduses esinevat aminohapet: L-glutaamhapet, L-alaniini, L-türosiini ja L-lüsiini, molaarse fraktsiooni vahemikes vastavalt 0,129…0,153; 0,392…0,462; 0,086…0,100 ja 0,300…0,374. Glatirameeratsetaadi keskmine molekulmass jääb vahemikku 5000...9000 daltonit.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus süstlis.

Selge, värvitu kuni kergelt kollane/pruunikas lahus ilma nähtavate osakesteta. Süstelahuse pH on vahemikus 5,5…7,0 ja osmolaarsus ligikaudu 300 mOsm/l.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i (SM) ravi (oluline teave populatsioonide kohta, kellel efektiivsus on kindlaks tehtud, vt lõik 5.1).

Glatirameeratsetaat ei ole näidustatud primaarselt ega sekundaarselt progresseeruva SM-iga patsientidele.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus täiskasvanutel on 40 mg glatirameeratsetaati (üks süstlitäis ravimit), manustatuna subkutaanse süstena kolm korda nädalas, vähemalt 48 tunniste vahedega.

Käesoleval ajal ei ole teada, kui kaua peab patsiendil ravi kestma.

Otsus pikaajalise ravi kohta tuleb raviarstil teha individuaalkorras.

Lapsed

Lapsed ja noorukid: Lastel ja noorukitel ei ole teostatud kliinilisi ega farmakokineetilisi uuringuid. Glatirameeratsetaadi 40 mg/ml kasutamise kohta kolm korda nädalas alla 18-aastastel lastel ja noorukitel ei ole saadaval piisavalt informatsiooni selleks, et anda mingeid soovitusi selle kasutamiseks. Seetõttu ei tohi glatirameeratsetaati 40 mg/ml selles populatsioonis kasutada.

Patsientide eripopulatsioonid

Eakad patsiendid

Glatirameeratsetaadi kasutamist eakatel patsientidel ei ole täpsemalt uuritud.

Neerukahjustusega patsiendid

Glatirameeratsetaadi kasutamist neerukahjustusega patsientidel ei ole täpsemalt uuritud (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Patsientidele tuleb õpetada enda süstimise tehnikat. Meditsiinitöötaja peab patsienti jälgima tema esimese isesüstimise ajal ja 30 minuti jooksul pärast süstet.

Iga päev tuleb valida erinev süstekoht, et vähendada võimalikku ärritust ja valu süstekohal. Sobivad süstekohad isesüstimisel on kõht, käsivarred, puusad ja reied.

Vastunäidustused

Glatirameeratsetaat on vastunäidustatud järgmiste seisundite korral:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Glatirameeratsetaati tuleb manustada ainult subkutaanselt. Glatirameeratsetaati ei tohi manustada veenisiseselt ega lihasesse.

Ravi glatirameeratsetaadiga tuleb alustada neuroloogi või SM-ravis kogenud arsti järelevalve all.

Raviarst peab patsiendile selgitama, et minutite jooksul pärast glatirameeratsetaadi manustamist võib esineda vähemalt üks järgmistest sümptomitest: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rinnus, hingamisraskus, palpitatsioonid või tahhükardia. Enamus nendest sümptomitest on lühiajalised ja mööduvad spontaanselt tüsistusi tekitamata. Raskete kõrvaltoimete tekkimisel peab patsient otsekohe lõpetama glatirameeratsetaadiga ravi ja võtma ühendust oma arstiga või kiirabiga. Arsti juhendamisel võib alustada sümptomaatilist ravi.

Puuduvad tõendid selle kohta, et mõnel kindlal patsientide grupil oleks nende kõrvaltoimete tekkerisk suurem. Siiski on vajalik ettevaatus glatirameeratsetaadi manustamisel patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud südamehaigusi. Selliseid patsiente tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida.

Krampidest ja/või anafülaktoidsetest või allergilistest reaktsioonidest on teatatud harva. Harva võib esineda tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasm, anafülaksia või urtikaaria). Kui reaktsioonid on raskekujulised, tuleb glatirameeratsetaadi ravi katkestada ning alustada vastava raviga.

Pikaajalist igapäevast glatirameeratsetaadi ravi saavate patsientide vereseerumist avastati glatirameeratsetaadiga reageerivad antikehad. Antikehade maksimaalne kontsentratsioon saavutati keskmiselt 3...4 kuud kestnud ravi järel, seejärel tase vähenes ja jäi püsima algtasemest veidi kõrgemates väärtustes.

Puuduvad tõendid selle kohta, et glatirameeratsetaadiga reageerivad antikehad on neutraliseerivad või et nende teke mõjutab glatirameeratsetaadi kliinilise toime efektiivsust.

Neerukahjustusega patsientidel tuleb glatirameeratsetaadi ravi ajal jälgida neerufunktsiooni. Kuigi puuduvad tõendid immuunkomplekside glomerulaarsest ladestumisest patsientidel, ei saa seda võimalust välistada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Glatirameeratsetaadi koostoimeid teiste ravimitega ei ole ametlikult hinnatud.

Puuduvad andmed koostoime kohta beeta-interferooniga.

Glatirameeratsetaati ja samaaegselt kortikosteroide saavatel patsientidel on sagedamini esinenud süstekoha reaktsioone.

In vitro uuringud viitavad sellele, et veres olev glatirameeratsetaat seondub suures osas vereplasma valkudega, kuid vastastikust väljatõrjumist fenütoiini või karbamasepiiniga ei esine. Kuna glatirameeratsetaat võib teoreetiliselt siiski mõjutada vereplasma valkudega seonduvate ravimite jaotumist organismis, siis tuleb selliste ravimite samaaegset kasutamist hoolikalt jälgida.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Loomkatsed ei ole näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Olemasolevad andmed rasedate kohta näitavad, et glatirameeratsetaat 20 mg/ml ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Need andmed kehtivad ka glatirameeratsetaat 40 mg/ml kasutamise kohta. Praeguseks puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed. Ettevaatusena on parem vältida glatirameeratsetaadi kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu emale ületab võimalikud ohud lootele.

Imetamine

Andmed glatirameeratsetaadi, selle metaboliitide või antikehade eritumise kohta rinnapiima on puudulikud. Glatirameeratsetaati tuleb imetavatele emadele manustada ettevaatusega. Kaaluda tuleks suhtelist riski ja kasu nii emale kui lapsele.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

Suurem osa glatirameeratsetaadi ohutusandmetest saadi glatirameeratsetaat 20 mg/ml manustamisel nahaaluse süstena üks kord ööpäevas. Käesolevas lõigus toodud kogutud ohutusandmed pärinevad neljast platseebokontrolliga uuringust, kus glatirameeratsetaat 20 mg/ml manustati üks kord ööpäevas ja ühest platseebokontrolliga uuringust, kus glatirameeratsetaat 40 mg/ml manustati kolm korda nädalas.

Otsest võrdlust glatirameeratsetaat 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud.

Glatirameeratsetaat 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas)

Kõikides glatirameeratsetaat 20 mg/ml kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks süstekoha reaktsioonid ning neist teatati enamikul glatirameeratsetaati saanud patsientidel. Kontrolliga uuringutes oli patsientide arv, kellel esines see reaktsioon vähemalt ühel korral, glatirameeratsetaat 20 mg/ml ravi saanute hulgas suurem (70%) kui platseebogrupis (37%). Kõige sagedasemad süstekoha reaktsioonid, millest teatati glatirameeratsetaat 20 mg/ml versus platseeboga ravitud patsiendid, olid erüteem, valu, kudede tihkestumine, pruuritus, ödeem, põletik ja ülitundlikkus.

Vahetult pärast süstimist on esinenud reaktsiooni, mis on seotud vähemalt ühe või mitme järgneva sümptomiga: vasodilatatsioon, valu rinnus, hingamisraskus, palpitatsioon või tahhükardia. See reaktsioon võib tekkida minutite jooksul pärast glatirameeratsetaadi süstet. Vähemalt üks sellise manustamisjärgse reaktsiooni sümptomitest esines vähemalt ühel korral 31%-l 20 mg/ml glatirameeratsetaati saanud patsientidest võrreldes 13%-ga platseebogrupis.

Kõik kõrvaltoimed, mis esinesid glatirameeratsetaat 20 mg/ml saanud patsientidel sagedamini kui platseebogrupis, on toodud allolevas tabelis. Need andmed pärinevad neljast kesksest topeltpimedast platseebokontrolliga kliinilisest uuringust, milles kuni 36 kuu jooksul raviti glatirameeratsetaat 20 mg/ml 512 patsienti ja platseeboga 509 patsienti. Kolmes uuringus osalesid ägenemiste ja

remissioonidega SM patsiendid, kellest 269 raviti 20 mg/ml glatirameeratsetaadiga ja 271 platseeboga kuni 35 kuu jooksul. Neljandas uuringus osalesid esimese kliinilise episoodiga patsiendid, kellel oli suur risk kliiniliselt kinnitatud SM kujunemiseks; uuring hõlmas 243 20 mg/ml glatirameeratsetaati ja 238 platseebot saanud patsienti, keda raviti kuni 36 kuu jooksul.

Organsüsteemi klass

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

 

(≥1/10)

(≥1/100 kuni < 1/10)

(≥1/1000 kuni <1/100)

 

 

 

 

Infektsioonid ja

Infektsioon, gripp

Bronhiit, gastroenteriit,

Abstsess, tselluliit,

infestatsioonid

 

herpes simplex,

furunkel, herpes zoster,

 

 

keskkõrvapõletik,

püelonefriit

 

 

nohu, hamba abstsess,

 

 

 

vaginaalne kandidiaas*

 

 

 

 

 

Hea-, pahaloomulised

 

Healoomuline naha

Nahavähk

ja täpsustamata

 

neoplasm, neoplasm

 

kasvajad (sealhulgas

 

 

 

tsüstid ja polüübid)

 

 

 

 

 

 

 

Vere ja

 

Lümfadenopaatia*

Leukotsütoos,

lümfisüsteemi häired

 

 

leukopeenia,

 

 

 

splenomegaalia,

 

 

 

trombotsütopeenia,

 

 

 

lümfotsüütide

 

 

 

morfoloogilised

 

 

 

kõrvalekalded

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

Ülitundlikkus

 

häired

 

 

 

 

 

 

 

Endokriinssüsteemi

 

 

Struuma,

häired

 

 

hüpertüreoidism

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Isutus, kehakaalu tõus*

Alkoholi talumatus,

toitumishäired

 

 

podagra,

 

 

 

hüperlipideemia,

 

 

 

naatriumitaseme tõus

 

 

 

veres, ferritiinitaseme

 

 

 

langus seerumis

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

Ärevus*, depressioon

Närvilisus

Ebatavalised unenäod,

häired

 

 

segasusseisund,

 

 

 

eufooriline meeleolu,

 

 

 

hallutsinatsioonid,

 

 

 

vaenulikkus, mania,

 

 

 

isiksuse häire,

 

 

 

suitsiidikatse

 

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Peavalu

Düsgeuusia,

Karpaalkanali sündroom,

 

 

hüpertoonia, migreen,

kognitiivsed häired,

 

 

kõnehäire, sünkoop,

krambid, düsgraafia,

 

 

treemor*

düsleksia, düstoonia,

 

 

 

motoorne düsfunktsioon,

 

 

 

müokloonus, neuriit,

 

 

 

neuromuskulaarne

 

 

 

blokaad, nüstagm,

 

 

 

paralüüs, pindluunärvi

 

 

 

halvatus, stuupor,

 

 

 

nägemisvälja defekt

 

 

 

 

Silma kahjustused

 

Kahelinägemine, silma

 

 

kahjustus*

 

 

 

Kõrva ja labürindi

 

Kõrva kahjustus

kahjustused

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Palpitatsioonid*,

 

 

tahhükardia*

 

 

 

Vaskulaarsed häired

Vasodilatatsioon*

 

 

 

 

Respiratoorsed,

Düspnoe*

Köha, sesoonne nohu

rindkere ja

 

 

mediastiinumi häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Iiveldus*

Anorektaalne häire,

 

 

kõhukinnisus,

 

 

hambakaaries,

 

 

düspepsia, düsfaagia,

 

 

roojapidamatus,

 

 

oksendamine*

 

 

 

Maksa ja sapiteede

 

Kõrvalekalded

häired

 

maksafunktsiooni

 

 

näitajates

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Lööve*

Ekhümoos, liigne

kahjustused

 

higistamine, pruritus,

 

 

naha kahjustus*,

 

 

urtikaaria

 

 

 

Lihas-skeleti ja

Liigesevalu,

Kaelavalu

sidekoe kahjustused

seljavalu*

 

 

 

 

Neerude ja kuseteede

 

Kusepakitsus,

häired

 

pollakisuuria,

 

 

kusepeetus

 

 

 

Rasedus,

 

 

sünnitusjärgsed ja

 

 

perinataalsed

 

 

seisundid

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

süsteemi ja

 

 

rinnanäärme häired

 

 

 

 

 

Katarakt, sarvkesta kahjustus, silmade kuivus, silma verejooks, silmalau ptoos, müdriaas, optiline atroofia

Ekstrasüstolid,

siinusbradükardia,

paroksüsmaalne

tahhükardia

Veenilaiendid

Apnoe, ninaverejooks, hüperventilatsioon, larüngospasm, kopsude kahjustus, lämbumistunne

Koliit, käärsoole polüüp, enterokoliit, röhitsemine, ösofageaalne haavand, periodontiit, rektaalne hemorraagia, süljenäärmete suurenemine

Kolelitiaas, heptomegaalia

Angioödeem,

kontaktdermatiit, nodoosne erüteem, nahasõlm

Artriit, bursiit, küljevalu, lihasatroofia, osteoartriit

Hematuuria, neerukivitõbi, kuseteede häired, hälve uriiniproovis

Abort

Rindade suurenemine, erektsioonihäire, suguelundite allavaje, priapism, eesnäärme häire, muutus emakakaela limas, munandite häire,

 

 

 

tupe verejooks,

 

 

 

vulvovaginaalne häire

 

 

 

 

Üldised häired ja

Asteenia, valu

Külmavärinad*, näo

Tsüst, pohmell,

manustamiskoha

rinnus*, süstekoha

turse*, süstekoha

hüpotermia, vahetu

reaktsioonid

reaktsioonid*§, valu*

atroofia, lokaalne

süstejärgne reaktsioon,

 

 

reaktsioon*, perifeerne

põletik, süstekoha

 

 

turse, turse, palavik

nekroos, limaskesta

 

 

 

kahjustus

 

 

 

 

Vigastus, mürgistus

 

 

Vaktsineerimisjärgne

ja protseduuri

 

 

sündroom

tüsistused

 

 

 

 

 

 

 

* Üle 2% kõrgem (>2/100) esinemissagedus glatirameeratsetaadi ravigrupis võrreldes platseebogrupiga. Sümboliga * tähistamata kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli vähem kui 2% või sellega võrdne.

§ Mõiste „süstekoha reaktsioonid“ (erinevad vormid) hõlmab kõiki süstekohas avalduvaid kõrvaltoimeid, välja arvatud süstekoha atroofia ja nekroos, mis on tabelis eraldi välja toodud.

♣ Hõlmab süstekoha lokaalsest lipoatroofiast tingitud nähtusid.

Eespool kirjeldatutest neljandas uuringus järgnes platseebokontrolliga perioodile avatud ravifaas. Avatud jälgimisperioodil kestusega kuni 5 aastat ei täheldatud kõrvalekaldeid glatirameeratsetaat 20 mg/ml teadaolevast riskiprofiilist.

Teated järgnevate kõrvaltoimete kohta koguti SM patsientidel, keda raviti glatirameeratsetaadiga kontrollita kliinilistes uuringutes ja glatirameeratsetaadi turuletulekujärgse kogemuse käigus: ülitundlikkusreaktsioonid (sh harva esinev anafülaksia: >1/10000, <1/1000).

Glatirameeratsetaat 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas)

Glatirameeratsetaat 40 mg/ml ohutust hinnati topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus ägenemiste ja remissioonidega SM-ga patsientidel, kus kokku 943 patsienti raviti 40 mg/ml glatirameeratsetaadiga kolm korda nädalas ja 461 patsienti platseeboga; ravi kestis 12 kuud.

Üldjuhul olid 40 mg/ml glatirameeratsetaadiga kolm korda nädalas ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed samad, mida täheldati ja kirjeldati 20 mg/ml glatirameeratsetaadi igapäevasel manustamisel. Erinevusi esines aga süstekoha reaktsioonides ja vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonides; nende esinemissagedus oli 40 mg/ml glatirameeratsetaadi kolm korda nädalas manustamisel harvem kui 20 mg/ml glatirameeratsetaadi igapäevasel manustamisel (vastavalt 35,5% vs 70% ja 7,8% vs 31%).

Süstekoha reaktsioonidest teatati 36%-l 40 mg/ml glatirameeratsetaati saanud patsientidest võrreldes 5%-ga platseeborühmas. Vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonidest teatati 8%-l 40 mg/ml glatirameeratsetaati saanud patsientidest võrreldes 2%-ga platseeborühmas.

Täheldati ka teatud spetsiifilisi kõrvaltoimeid:

kontrollita kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete kogemuste põhjal esines anafülaktilist reaktsiooni 20 mg/ml glatirameeratsetaadiga ravitud SM-ga patsientidel harva (≥1/10 000 kuni <1/1000). 40 mg/ml glatirameeratsetaati saanud patsientidest esines seda 0,3%-l (aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni <1/100):

süstekoha nekroosist ei teatatud:

nii naha punetusest kui ka jäsemete valulikkusest, mida 20 mg/ml glatirameeratsetaadi puhul ei kirjeldatud, teatati 2,1% 40 mg/ml glatirameeratsetaati saanud patsientidest (sage: ≥1/100 kuni <1/10);

nii ravimist tingitud maksakahjustusest kui ka toksilisest hepatiidist, mida esines 20 mg/ml glatirameeratsetaadiga ravitud SM-ga patsientidel turuletulekujärgsete kogemuste põhjal harva, teatati ühel 40 mg/ml glatirameeratsetaadiga ravitud patsiendil (0,1%) (aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni <1/100).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Vähestel juhtudel on teatatud glatirameeratsetaadi üleannustamisest (kuni 300 mg glatirameeratsetaati). Need juhud ei olnud seotud muude kõrvaltoimete tekkega, kui on nimetatud lõigus „Kõrvaltoimed“.

Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja alustada sobivat sümptomaatilist ja toetavat ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Immunostimulaatorid, teised immunostimulaatorid, ATC-kood: L03AX13

Toimemehhanism

Mehhanism(id), mille kaudu glatirameeratsetaat avaldab oma toimeid SM-patsientidele, ei ole täielikult kindlaks tehtud. Arvatavalt toimib see modifitseerides immuunprotsesse, mida käesoleval hetkel peetakse vastutavaks SM-i patogeneesis. Seda hüpoteesi toetavad eksperimentaalse allergilise entsefalomüeliidi (EAE) patogeneesi uuringute leiud. See on seisund, mida on indutseeritud mõnedel loomaliikidel, immuniseerides neid kesknärvisüsteemist pärineva müeliini sisaldava materjali vastu ja seda kasutatakse sageli SM-i eksperimentaalse loommudelina. Uuringud loomadel ja SM-i patsientidel lubavad oletada, et pärast manustamist indutseeritakse ja aktiveeritakse perifeerias glatirameeratsetaat-spetsiifilised supressor-T-rakud.

Ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM

Tõendid, mis kinnitavad kolm korda nädalas manustatava subkutaanse 40 mg/ml glatirameeratsetaadi efektiivsust retsidiivide esinemissageduse vähendamisel, pärinevad ühest 12-kuulisest platseebokontrolliga uuringust.

Keskses kliinilises uuringus olid ägenemiste ja remissioonidega kulgevale SM-ile iseloomulikud kas vähemalt üks registreeritud retsidiiv viimase 12 kuu jooksul või vähemalt kaks registreeritud retsidiivi viimase 24 kuu jooksul või üks registreeritud retsidiiv viimase 12…24 kuu jooksul vähemalt ühe gadoliiniumiga kontrasteeruva koldega T1-kujutisel viimase 12 kuu jooksul teostatud MRT uuringul.

Esmane tulemusnäitaja oli kinnitatud retsidiivide koguarv. Teisesed MRT tulemusnäitajad hõlmasid uute/suurenenud T2 haiguskollete kumulatiivset arvu ning kontrasteeruvate haiguskollete kumulatiivset arvu T1-kaalutud kujutistel; mõlemaid hinnati 6. ja 12. kuul.

Kokku 1404 patsienti randomiseeriti suhtes 2:1 saama kas 40 mg/ml glatirameeratsetaati (n = 943) või platseebot (n = 461). Mõlema ravirühma algsed demograafilised näitajad, SM haiguse tunnused ja MRT parameetrid olid omavahel võrreldavad. Patsientidel oli sõeluuringule eelnenud 2 aasta jooksul olnud keskmiselt 2.0 retsidiivi.

Platseeboga võrreldes langesid 40 mg/ml glatirameeratsetaadiga kolm korda nädalas ravitud patsientide esmased ja teisesed tulemusnäitajad märkimisväärselt ja statistiliselt olulisel määral, mis on kooskõlas igapäevaselt manustatud 20 mg/ml glatirameeratsetaadiravitoimega.

Järgmises tabelis on toodud esmased ja teisesed tulemusnäitajad ravikavatsulikus populatsioonis:

 

Kohandatud hinnangulised keskmised

 

Tulemusnäitaja

Glatirameeratsetaat

Platseebo

P-väärtus

 

(40 mg/ml) (N = 943)

(N = 461)

 

Retsidiivide esinemissagedus aastas

0,331

0,505

P<0,0001

Absoluutse riski erinevus* (95%

-0,174 [-0,2841 kuni -0,0639]

 

usaldusvahemik)

 

 

 

 

Uute/suurenenud T2 haiguskollete

3,650

5,592

P<0,0001

kumulatiivne arv 6. ja 12. kuul

 

 

 

Esinemissageduse määr** (95%

0,653 [0,546 kuni 0,780]

 

usaldusvahemik)

 

 

 

 

Kontrasteeruvate haiguskollete

 

 

 

kumulatiivne arv T1- kaalutud kujutistel

0,905

1,639

P<0,0001

6. ja 12. kuul

 

 

 

Esinemissageduse määr** (95%

0,552 [0,436 kuni 0,699]

 

usaldusvahemik)

 

 

 

 

*Absoluutse riski erinevus määratletakse: erinevus kolm korda nädalas manustatava 40 mg glatirameeratsetaadiga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise ja platseeboga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise vahel.

**Esinemissageduse määr määratletakse: suhe kolm korda nädalas manustatava 40 mg/ml glatirameeratsetaadi ja platseebo kohandatud keskmiste määrade vahel.

Otsest võrdlust 20 mg/ml glatirameeratsetaadi (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) efektiivsuse ja ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud.

Puuduvad tõendid, et glatirameeratsetaat-ravi oleks avaldanud selle 12-kuulise uuringu jooksul toimet puude süvenemisele või haigushoogude kestusele.

Käesoleval hetkel puuduvad tõendid glatirameeratsetaadi kasutamiseks primaarse või sekundaarse progresseeruva haigusega patsientidel.

Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetilisi uuringuid ei ole patsientidel läbi viidud. In vitro uuringute andmed ja piiratud andmed tervetelt vabatahtlikelt näitavad, et glatirameeratsetaadi subkutaansel manustamisel imendub toimeaine kergesti ja suur osa annusest laguneb juba nahaaluses koes kiirelt väiksemateks fragmentideks.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele peale selle informatsiooni, mis sisaldub selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes. Farmakokineetiliste andmete vähesuse tõttu inimestel ei saa toimepiire inimeste ja loomade vahel tuvastada.

Immuunkomplekside ladestumisest neeruglomeerulites teatati vähesel arvul rottidel ja ahvidel, keda raviti vähemalt 6 kuud. 2-aastases uuringus rottidel ei täheldatud mingeid ilminguid immuunkompleksi ladestumisest neeruglomeerulites.

Teatati manustamisjärgsest anafülaksiast sensibiliseeritud loomadel (merisead või hiired). Nende andmete asjakohasus inimesele ei ole teada.

Toksilisus süstekohal oli sage leid pärast korduvat manustamist loomadele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mannitool

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Mitte lasta külmuda.

Kui süstleid ei saa hoida külmkapis, võib neid hoida toatemperatuuril (15°C...25°C) kuni ühe kuu jooksul, seda võib teha vaid üks kord.

Kui glatirameeratsetaadi süstlid on pärast nimetatud ühekuulist perioodi veel kasutamata ning originaalpakendis, tuleb need külmkappi tagasi panna ja hoida edasi külmkapis (2°C...8°C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakend sisaldab ühekordseks kasutamiseks mõeldud silindrilist klaassüstalt koos sellele kinnitatud nõelaga. Kummikork (bromobutüül, tüüp 1) on paigaldatud silindri sulguriks ja see toimib süstimise ajal kolvina. Liikuv varras on keeratud kummikorgi sisse. Nõel on kaitstud nõelakaitsega.

Lahuse maht süstlis on 1,0 ml.

3 süstlit

12 süstlit

36 (3 x 12) süstlit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Alvogen IPCo S.àr.l.

5, Rue Heienhaff

L-1736 Senningerberg

Luksemburg

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.11.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2017