Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 1,5 mg kõvakapslid Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Rivastigmine Actavis 4.5 mg kõvakapslid Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Rivastigmine Actavis 1.5 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab rivastigmiinvesiniktartraati, mis vastab 1,5 mg rivastigmiinile.
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab rivastigmiinvesiniktartraati, mis vastab 3 mg rivastigmiinile.
Rivastigmine Actavis 4.5 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab rivastigmiinvesiniktartraati, mis vastab 4,5 mg rivastigmiinile.
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab rivastigmiinvesiniktartraati, mis vastab 6 mg rivastigmiinile.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kõvakapsel.
Rivastigmine Actavis 1.5 mg kõvakapslid Peaaegu valget kuni helekollast värvi pulber kollase kapsli kaane ja kollase kapsli kehaga kõvakapslis.
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Peaaegu valget kuni helekollast värvi pulber oranži kapsli kaane ja oranži kapsli kehaga kõvakapslis.
Rivastigmine Actavis 4.5 mg kõvakapslid Peaaegu valget kuni helekollast värvi pulber punase kapsli kaane ja punase kapsli kehaga kõvakapslis.
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Peaaegu valget kuni helekollast värvi pulber punase kapsli kaane ja oranži kapsli kehaga kõvakapslis.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega Alzheimeri tõve sümptomaatiline ravi. Idiopaatilise Parkinsoni tõvega kaasneva kerge kuni keskmise raskusega dementsuse sümptomaatiline ravi.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peaks alustama ja selle käiku kontrollima Alzheimeri tõve (dementsuse) või Parkinsoni tõvega kaasneva dementsuse diagnoosimise ja ravi kogemusega arst. Diagnoos tuleb panna kehtivatest ravijuhistest lähtuvalt. Ravi rivastigmiiniga tohib alustada ainult juhul, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib ravimpreparaadi võtmist.
Annustamine Rivastigmiini manustatakse kaks korda päevas, hommiku- ja õhtusöögi ajal. Kapslid neelatakse alla tervetena.
Algannus 1,5 mg kaks korda päevas. Annuse tiitrimine Algannuseks on 1,5 mg kaks korda ööpäevas. Kui see annus on vähemalt kahe ravinädala jooksul olnud hästi talutav, võib annust suurendada 3 mg–ni kaks korda päevas. Annuste edasine suurendamine 4,5 mg ja seejärel 6 mg–ni kaks korda ööpäevas eeldab samuti viimati kasutatud annuse head talumist. Ajavahemik annuste suurendamise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat.
Kui ravi ajal tekivad kõrvaltoimed (näiteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või isutus), kehakaalu langus või ekstrapüramidaalnähtude süvenemine (näiteks treemor) Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega patsientidel, võivad need mööduda ühe või enama annuse vahelejätmisel. Kui kõrvaltoimed püsivad, tuleks ööpäevast annust ajutiselt vähendada eelmise hästi talutud annuseni või lõpetada ravi.
Säilitusannus Efektiivne annus on 3…6 mg kaks korda päevas; maksimaalse ravitulemuse saamiseks tuleks kasutada suurimat hästi talutud annust. Maksimaalne lubatud ööpäevane annus on 6 mg kaks korda päevas.
Säilitusannuse kasutamist tuleks jätkata senikaua kuni patsiendil on ravist kasu. Seetõttu tuleb rivastigmiinist saadavat kliinilist tulemust hinnata regulaarselt, eelkõige on see vajalik patsientidel, kellel annus on väiksem kui 3 mg kaks korda päevas. Kui säilitusannuse kasutamisel 3 kuu jooksul dementsuse sümptomid ei leevendu, tuleb ravi katkestada. Ravi katkestamist tuleks kaaluda ka siis, kui enam ei täheldata ravist saadavat kasu.
Individuaalset vastusreaktsiooni rivastigmiinile ei saa prognoosida. Paremat ravitulemust täheldati patsientidel, kellel Parkinsoni tõvega kaasnes keskmise raskusega dementsus. Parem oli ravitulemus ka nägemishallutsinatsioonidega Parkinson’i tõve haigetel (vt lõik 5.1).
Platseeboga kontrollitud uuringutes on ravitoimet hinnatud kuni 6 kuud.
Ravi taasalustamine Kui ravi on katkenud rohkem kui kolmeks päevaks, tuleks seda taasalustada annusega 1,5 mg kaks korda päevas. Annust tuleb seejärel suurendada nagu eespool kirjeldatud.
Neeru– ja maksakahjustus Kerge kuni mõõduka neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Sellegipoolest tuleks täpselt järgida annuse suurendamise juhiseid ja arvestada ravimi individuaalset taluvust, kuna ravimi sisaldus plasmas suureneb ja kuna kliiniliselt olulise neeru- või maksakahjustusega patsientidel võib esineda rohkem annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid. Raske maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud, siiski on selles patsiendirühmas lubatud Rivastigmine Actavis`e kapsleid kasutada, eeldusel et patsiente jälgitakse hoolikalt (vt lõik 4.4 ja 5.2). Lapsed Puudub rivastigmiini asjakohane kasutamine lastel Alzheimeri tõve ravis.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, teiste karbamaadi derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Varasemad manustamiskoha reaktsioonid, mis viitavad rivastigmiini plaastritega seotud allergilisele kontaktdermatiidile (vt lõik 4.4).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suuremate annuste kasutamisel kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste suurenevad. Kui ravi katkeb rohkem kui kolmeks päevaks, tuleks seda uuesti alustada annusega 1,5 mg kaks korda päevas, et vähendada ohtu kõrvaltoimete tekkeks (näiteks oksendamine). Manustamiskoha reaktsioonid nahal võivad esineda rivastigmiini plaastrite kasutamise korral ja on raskusastmelt enamasti kerged või mõõdukad. Need reaktsioonid iseenesest ei ole sensibiliseerumise tunnuseks. Siiski võib rivastigmiini plaastrite kasutamine viia allergilisele kontaktdermatiidile.
Allergilist kontaktdermatiiti tuleks kahtlustada, kui manustamiskoha reaktsioonid levivad suuremaks kui plaastri pindala, kui on märke raskemast lokaalsest reaktsioonist (nt süvenev nahapunetus, turse, paapulid, vesiikulid) ja kui sümptomid ei parane märgatavalt 48 tunni jooksul pärast plaastri eemaldamist. Sellistel juhtudel tuleks ravi lõpetada (vt lõik 4.3).
Patsiendid, kellel tekib manustamiskoha reaktsioon, mis viitab rivastigmiini plaastriga seotud allergilisele kontaktdermatiidile ja kes siiski vajavad ravi rivastigmiiniga, tuleks suukaudsele rivastigmiinile üle viia ainult pärast negatiivset allergiatesti ja koos põhjaliku meditsiinilise jälgimisega. On võimalik, et mõned rivastigmiini plaastrite kasutamisega rivastigmiini suhtes sensibiliseerunud patsiendid ei saa kasutada rivastigmiini üheski ravimvormis.
Turuletulekujärgselt on üksikutel kordadel teatatud patsientidest, kellel on rivastigmiini manustamisel esinenud allergiline dermatiit (dissemineeritud) olenemata manustamisviisist (suukaudne, transdermaalne). Sellistel juhtudel tuleks ravi katkestada (vt lõik 4.3).
Patsiente ja hooldajaid tuleb vastavalt juhendada.
Annuse tiitrimine: Kõrvaltoimeid (näiteks hüpertensioon ja hallutsinatsioonid Alzheimeri dementsusega patsientidel ning ekstrapüramidaalnähtude süvenemine, eriti treemor, Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega patsientidel) on täheldatud vahetult pärast annuse suurendamist. Tekkinud kõrvaltoimed võivad taanduda pärast annuse vähendamist. Muudel juhtudel on rivastigmiini kasutamine lõpetatud (vt lõik 4.8).
Seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus on ravimi annusest sõltuvad ja võivad tekkida eelkõige ravi alustamisel ja/või annuse suurendamisel (vt lõik 4.8). Neid kõrvaltoimeid esineb sagedamini naistel. Patsiente, kellel esineb pikalt kestnud oksendamise või kõhulahtisuse tagajärjel tekkinud dehüdratsiooni ilminguid või sümptomeid, võib ravida intravenoossete vedelike manustamisega ja annuse vähendamise või ravi katkestamisega, kui diagnoosida ja ravida viivitamata. Dehüdratsioonil võivad olla tõsised tagajärjed. Alzheimeri tõvega naistel võib kehakaal väheneda. Koliinesteraasi inhibiitoreid, sealhulgas rivastigmiini, on nendel patsientidel seostatud kehakaalu langusega. Ravi ajal tuleb jälgida patsiendi kehakaalu.
Rivastigmiin-raviga seotud tugeva oksendamise korral tuleb korrigeerida annust vastavalt soovitustele lõigus 4.2. Mõnedel juhtudel võib tugev oksendamine olla seotud söögitoru ruptuuriga (vt lõik 4.8). Need nähud ilmnesid pärast annuse suurendamist või rivastigmiini suurte annuste kasutamist.
Elektrokardiogrammis ilmnev QT-intervalli pikenemine võib esineda teatud koliinesteraasi inhibiitoreid, sealhulgas rivastigmiini, kasutavatel patsientidel. Rivastigmiin võib põhjustada bradükardiat, mis võib omakorda suurendada torsade de pointes riski, seda peamiselt patsientidel, kellel on QTc pikenemine varem esinenud või perekondlikus anamneesis või kes kuuluvad torsade de pointes riskirühma, näiteks
kompenseerimata südamepuudulikkusega patsiendid, hiljutise südamelihase infarktiga patsiendid, bradüarütmiatega patsiendid, patsiendid, kellel on eelsoodumus hüpokaleemia või hüpomagneseemia tekkeks või kes samaaegselt kasutavad ravimit, mis teadaolevalt soodustab QT-intervalli pikenemist ja/või torsade de pointes teket (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Nende patsientide korral on soovitatav suurem ettevaatus, samuti võib vajalik olla kliiniline jälgimine (EKG). Rivastigmiini tuleb manustada ettevaatusega siinussõlme nõrkuse sündroomi või südame juhtehäiretega (sinuatriaalne blokaad, atrioventrikulaarne blokaad) patsientidele (vt lõik 4.8).
Rivastigmiin võib põhjustada maohappe sekretsiooni suurenemist. Ettevaatusega tuleb ravida ägeda mao– või kaksteistsõrmikuhaavandiga või vastava soodumusega patsiente.
Koliinesteraasi inhibiitoreid tuleb määrata ettevaatusega patsientidele, kes on põdenud astmat või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust.
Kolinomimeetikumide toimel võivad vallanduda või süveneda kusepeetus ja krambihood. Nende haiguste või vastava eelsoodumusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.
Rivastigmiini kasutamist Alzheimeri tõve korral esineva või Parkinsoni tõvega kaasneva raskekujulise dementsusega, samuti teist tüüpi dementsusega või teiste mäluhäiretega (näiteks vanusega seotud kognitiivsed häired) patsientidel ei ole uuritud ning seetõttu kasutamist selles patsientide populatsioonis ei soovitata.
Sarnaselt teistele kolinomimeetikumidele võib rivastigmiin vallandada või muuta tugevamaks ekstrapüramidaalnähud. Täheldatud on seisundi halvenemist (kaasa arvatud bradükineesia, düskineesia, kõndimishäired) ja treemori sagenemist ning intensiivistumist (vt lõik 4.8). Mõnedel juhtudel on nende nähtude tõttu rivastigmiinravi katkestatud (katkestamisi treemori tõttu oli näiteks 1,7% rivastigmiini- ja 0% platseeborühmas). Neid kõrvaltoimeid on soovitatav kliiniliselt jälgida.
Patsientide erirühmad Kliiniliselt olulise neeru- või maksakahjustusega patsientidel võib esineda rohkem kõrvaltoimeid (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Annustamissoovitusi individuaalse talutava annuse tiitrimise kohta tuleb hoolikalt järgida. Raske maksakahjustusega patsiente pole uuritud. Sellegipoolest võib rivastigmiini mainitud patsientide populatsioonis kasutada, kuid vajalik on nende hoolikas jälgimine.
Patsientidel kehakaaluga alla 50 kg võib esineda rohkem kõrvaltoimeid ning nad võivad suurema tõenäosusega kõrvaltoimete tõttu ravi katkestada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koliinesteraasi inhibiitorina võib rivastigmiin tugevdada suktsinüülkoliini tüüpi lihasrelaksantide toimet anesteesia ajal. Anesteetikumide valimisel on soovitatav ettevaatus. Võimalik annuse kohandamine või vajadusel ravi ajutine katkestamine on arvesse võetav. Farmakodünaamilistest toimetest ja võimalikest aditiivsetest toimetest lähtuvalt ei tohi rivastigmiini manustada koos teiste kolinomimeetiliste ainetega. Rivastigmiin võib mõjutada antikolinergiliste ravimite (nt oksübutüniin, tolterodiin) aktiivsust.
Erinevate beetablokaatorite (sealhulgas atenolool) ja rivastigmiini kombineerimisel on teatatud aditiivse toimena bradükardia tekkest (mis võib põhjustada minestust). Kõige suuremat riski eeldatakse kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate beetablokaatorite korral, kuid teateid on tulnud ka teisi beetablokaatoreid kasutanud patsientidelt. Seetõttu on vajalik ettevaatus, kui kombineeritakse rivastigmiini beetablokaatorite ja ka teiste bradükardiat põhjustavate ravimitega (nt III klassi antiarütmikumid, kaltsiumikanali blokaatorid, sõrmkübaraglükosiidid, pilokarpiin).
Kuna bradükardia on torsade de pointes’i esinemise riskifaktor, tuleb olla ettevaatlik ning vajalikuks võib osutuda kliiniline jälgimine (EKG), kui rivastigmiini kasutatakse kombinatsioonis QT-pikenemist või torsade de pointes’i esile kutsuvate ravimitega, nagu mõned antipsühhootikumid, s.o. mõned fenotiasiinid (kloorpromasiin, levomepromasiin), bensamiidid (sulpiriid, sultopriid, amisulpriid, tiapriid, veralipriid), pimosiid, haloperidool, droperidool, tsisapriid, tsitalopraam, difemaniil, intravenoosselt kasutatav erütromütsiin, halofantriin, misolastiin, metadoon, pentamidiin ja moksifloksatsiin. Uuringutes osalenud tervetel vabatahtlikel ei ole täheldatud farmakokineetilisi koostoimeid rivastigmiini ning digoksiini, varfariini, diasepaami või fluoksetiini vahel. Rivastigmiini manustamine ei mõjuta varfariini toimel pikenenud protrombiini aega. Digoksiini ja rivastigmiini koosmanustamisel ei täheldatud kahjustavat toimet südame juhtesüsteemile.
Rivastigmiini metabolismi arvestades pole metaboolsed koostoimed teiste ravimpreparaatide vahel tõenäolised. Rivastigmiin võib aga pärssida teiste ainete biotransformatsiooni butürüülkoliinesteraasi poolt.
4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Rivastigmiin ja/või selle metaboliidid läbisid tiinetel loomadel platsentat. Ei ole teada, kas see toimub ka inimestel. Kasutamise kohta raseduse ajal kliinilised andmed puuduvad. Peri– ja postnataalsetes uuringutes rottidega täheldati tiinuse aja pikenemist. Rivastigmiini ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik.
Imetamine
Rivastigmiin eritub loomadel rinnapiima. Pole teada, kas rivastigmiin eritub inimese rinnapiima. Seetõttu ei tohi naised rinnaga toitmise ajal rivastigmiini kasutada.
Viljakus
Kõrvaltoimeid rottide viljakusele ega reproduktsioonivõimele ei täheldatud (vt lõik 5.3). Rivastigmiini toime inimese viljakusele on teadmata.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Alzheimeri tõbi võib põhjustada autojuhtimise ja masinatega töötamise võime järk-järgulist vähenemist. Lisaks võib rivastigmiin põhjustada pearinglust ja somnolentsust, seda peamiselt ravi alustamisel või annuse suurendamisel. Selle tulemusena rivastigmiin omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Seetõttu peab raviarst reeglipäraselt hindama rivastigmiin-ravi saavate dementsusega patsientide võimet juhtida autot või töötada masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks on olnud seedetrakti häired, sh iiveldus (38%) ja oksendamine (23%), mis tekkisid eelkõige annuse suurendamise ajal. Kliinilistes uuringutes esines naispatsientidel sagedamini seedetrakti häireid ja kehakaalu vähenemist kui meespatsientidel.
Kõrvaltoimete loetelu tabel
Tabelis 1 ja tabelis 2 on kõrvaltoimed järjestatud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Kasutatud on järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni
< 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 10/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabelis 1 toodud andmed kõrvaltoimete kohta on kogutud rivastigmiiniga ravitud Alzheimeri dentsusega patsientidelt.
Tabel 1
Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Kuseteede infektsioonid Ainevahetus ja toitumishäired Väga sage Anoreksia Sage Vähenenud söögiisu Teadmata Dehüdratsioon Psühhiaatrilised häired Sage Luupainajad Sage Agitatsioon Sage Segasus Sage Ärevus Aeg–ajalt Unetus Aeg–ajalt Depressioon Väga harv Hallutsinatsioonid Teadmata Agressioon, rahutus Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus Sage Peavalu Sage Somnolentsus Sage Treemor Aeg–ajalt Minestus Harv Krambid Väga harv Ekstrapüramidaalnähud (sh Parkinsoni tõve Teadmata Pleurototoonus (Pisa sündroom) Südame häired Harv Stenokardia Väga harv Südame rütmihäired (näiteks bradükardia, Teadmata Siinussõlme nõrkuse sündroom Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus
Väga sage Oksendamine Väga sage Kõhulahtisus Sage Kõhuvalu ja düspepsia Harv Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandid Väga harv Seedetrakti verejooks Väga harv Pankreatiit Teadmata Mõned söögitoru ruptuuriga seostatavad Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt Maksa funktsionaalsete testide näitajate tõus Teadmata Hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Hüperhidroos Harv Nahalööve Teadmata Pruuritus, allergiline dermatiit (dissemineeritud) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Väsimus ja asteenia Sage Halb enesetunne Aeg-ajalt Kukkumine Uuringud Sage Kehakaalu langus
Järgmisi lisakõrvaltoimeid on täheldatud rivastigmiini transdermaalsete plaastrite kasutamisel: deliirium, palavik, söögiisu vähenemine, uriinipidamatus (sage), psühhomotoorne hüperaktiivsus (aeg- ajalt), erüteem, urtikaaria, villid, allergiline dermatiit (teadmata).
Tabelis 2 on toodud raporteeritud kõrvaltoimed, mis esinevad Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega patsientidel, keda ravitakse rivastigmiini kapslitega.
Tabel 2
Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Vähenenud söögiisu Sage Dehüdratsioon Psühhiaatrilised häired Sage Unetus Sage Rahutus Sage Ärevus Sage Nägemishallutsinatsioonid Sage Depressioon Teadmata Agressioon Närvisüsteemi häired Väga sage Värin Sage Pearinglus Sage Unisus Sage Peavalu Sage Parkinsoni tõbi (süvenemine) Sage Bradükineesia Sage Düskineesia Sage Hüpokineesia Sage Hammasrattafenomen Aeg-ajalt Düstoonia Teadmata Pleurototoonus (Pisa sündroom) Südame häired Sage Bradükardia
Aeg-ajalt Kodade virvendus Aeg-ajalt Atrioventrikulaarne blokaad Teadmata Siinussõlme nõrkuse sündroom Vaskulaarsed häired Sage Hüpertensioon
Aeg-ajalt Hüpotensioon Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus Väga sage Oksendamine Sage Kõhulahtisus Sage Alakõhuvalu ja düspepsia Sage Liigne süljevoolus Maksa ja sapiteede häired Teadmata Hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Hüperhidroos Teadmata Allergiline dermatiit (dissemineeritud) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage Kukkumine Sage Väsimus ja asteenia Sage Kõnnaku häired Sage Parkinsoni kõnnak
Järgnevaid täiendavaid kõrvaltoimeid on täheldatud uuringus Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega patsientidel, keda raviti rivastigmiini transdermaalsete plaastritega: ärrituvus (sage).
Tabelis 3 on toodud patsientide arv ja protsent 24-nädalases spetsiifilises rivastgmiini kliinilises uuringus esinenud Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega patsientidel, kellel esinesid määratletud kõrvaltoimed, mis võivad viidata parkinsonismi sümptomite ägenemisele.
Tabel 3
Määratletud kõrvaltoimed, mis võivad viidata Rivastigmiin Platseebo Parkinsoni tõvega kaasneva dementsusega n (%) n (%) patsientidel parkinsonismi sümptomite ägenemisele Kõik uuritud patsiendid 362 (100) 179 (100) Kõik patsiendid kindla(te) tunnus(te)ga 99 (27,3) 28 (15,6) Treemor 37 (10,2) 7 (3,9) Kukkumine 21 (5,8) 11 (6,1) Parkinson’i tõbi (ägenemine) 12 (3,3) 2 (1,1) Liigne süljevoolus 5 (1,4) 0 Düskineesia 5 (1,4) 1 (0,6) Parkinsonism 8 (2,2) 1 (0,6) Hüpokineesia 1 (0,3) 0 Häiritud liigutused 1 (0,3) 0 Bradükineesia 9 (2,5) 3 (1,7) Düstoonia 3 (0,8) 1 (0,6) Kõndimishäired 5 (1,4) 0 Lihaste rigiidsus 1 (0,3) 0 Tasakaaluhäire 3 (0,8) 2 (1,1) Lihas-skeleti jäikus 3 (0,8) 0 Kangestus 1 (0,3) 0 Motoorne düsfunktsioon 1 (0,3) 0
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Enamuse tahtmatu üleannustamise juhtudega ei ole kaasnenud sümptomeid ega kaebusi ning peaaegu kõik patsiendid jätkasid ravi rivastigmiiniga 24 tundi pärast üleannustamist.
Teatatud on kolinergilisest toksilisusest, mille korral esinesid mõõduka mürgistusega kaasnevad muskariiniga seotud sümptomid, nagu mioos, õhetus, seedehäired, sealhulgas kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, bradükardia, bronhospasm ja suurenenud bronhiaalsekretsioon, hüperhidroos, tahtele allumatu urineerimine ja/või roojamine, pisaravool, hüpotensioon ja liigne süljevoolus.
Raskematel juhtudel võivad areneda nikotiiniretseptoritega seotud toimed, nagu lihasnõrkus, fastsikulatsioonid, krambid ja hingamisseiskus võimaliku surmlõppega.
Lisaks on turuletulekujärgselt esinenud pearinglust, treemorit, peavalu, unisust, segasusseisundit, hüpertensiooni, hallutsinatsioone ja halba enesetunnet.
Seisundi käsitlemine
Kuna rivastigmiini plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund ja atsetüülkoliinesteraasi pärssimise kestus ligikaudu 9 tundi, ei soovitata asümptomaatilise üleannustamise korral järgneva 24 tunni jooksul rivastigmiini kasutada. Rasket iiveldust ja oksendamist põhjustava üleannustamise korral tuleks kaaluda antiemeetikumide kasutamist. Vajadusel teiste kõrvaltoimete sümptomaatiline ravi.
Väga suure üleannustamise korral võib manustada atropiini. Algannusena on soovitatav manustada veeni 0,03 mg/kg atropiinsulfaati, edasised annused olenevad kliinilisest vastusreaktsioonist. Skopolamiini kasutamist antidoodina ei soovitata.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptikumid, antikoliinesteraasid, ATC-kood: N06DA03
Rivastigmiin on karbamaadi tüüpi atsetüül– ja butürüülkoliinesteraasi inhibiitor, mille arvatavaks toimeks on kolinergilise närviimpulsi ülekande soodustamine säilinud funktsiooniga kolinergilistest neuronitest vabanenud atsetüülkoliini degradatsiooni aeglustamise tulemusena. Seega võib rivastigmiin parandada kolinergiliselt vahendatud kognitiivseid häireid dementsuse puhul, mis kaasnevad Alzheimeri tõvega ja Parkinsoni tõvega. Rivastigmiin moodustab sihtensüümiga kovalentse sidemega kompleksi, inaktiveerides selle ajutiselt. Tervetel noortel meestel vähendab 3 mg suukaudne annus atsetüülkoliinesteraasi (AChE) aktiivsust liikvoris esimese 1,5 tunni jooksul pärast manustamist ligikaudu 40%. Ensüümi aktiivsus taastub algnäitajateni ligikaudu 9 tunni möödumisel maksimaalse pärssiva toime saavutamisest. Alzheimer’i tõvega patsientidel oli atsetüülkoliinesteraasi pärssimine liikvoris annusest sõltuv kuni annuseni 6 mg kaks korda päevas, mis on suurim uuritud annus. Butürüülkoliinesteraasi aktiivsuse pärssimine liikvoris oli 14 rivastigmiin-ravi saanud Alzheimeri tõvega patsiendil sarnane atsetüülkoliinesteraasiga saadud näitajale.
Alzheimeri dementsuse kliinilised uuringud Rivastigmiini efektiivsuse kinnitamiseks on kasutatud kolme sõltumatut erialaspetsiifilist hindamismeetodit, mida rakendati kindlate ajavahemike järel kuuekuulistes raviperioodides. Nendeks olid ADAS–Cog (Alzheimer’s Disease Assessment Scale – Cognitive subscale, kognitiivse funktsiooni hindamine sooritusvõime järgi), CIBIC–Plus (Clinician’s Interview Based Impression of Change-Plus, patsiendile laiahaardelise üldhinnangu andmine arsti poolt, hõlmab ka hooldajalt saadud andmeid) ja PDS (Progressive Deterioration Scale, hooldajapoolne hinnang igapäevategevustele, sealhulgas isiklik hügieen, söömine, riietumine, kodutööd, poes käimine, orienteerumisvõime, rahaga seotud tegevused jne). Uuritud patsientidel oli MMSE (Mini-Mental State Examination) skoor 10...24.
Kliiniliselt olulise vastusreaktsiooniga patsientide kohta kogutud andmed on toodud tabelis 4. Tulemused on saadud kahest fikseerimata annusega uuringust (kokku on korraldatud kolm keskset 26– nädalast mitmekeskuselist uuringut), kus osalesid kerge kuni keskmise raskusastmega Alzheimeri tõvega haiged. Kliiniliselt olulist paranemist defineeriti nendes uuringutes a priori ADAS–Cog vähemalt 4–punktilise paranemisena, CIBIC–Plus paranemisena ja PDS vähemalt 10%-lise paranemisena.
Lisaks on samas tabelis toodud post–hoc vastuse definitsioon. Sekundaarse vastusreaktsiooni definitsiooni järgi oli vajalik 4–punktiline või suurem paranemine ADAS–Cog osas ning mittehalvenemine CIBIC–Plus ja PDS osas. 6...12 mg grupis oli keskmine tegelik ööpäevane annus selle definitsiooni järgi 9,3 mg. Oluline on märkida, et sellel näidustusel kasutatud skaalad varieeruvad ja otsene võrdlus erinevate toimeainete vahel ei ole võimalik.
Tabel 4.
Vastusreaktsiooni näitaja Rivastigmiin Platseebo Rivastigmiin Platseebo ADAS-Cog: paranemine 21*** 12 25*** 12 vähemalt 4 punkti CIBIC-Plus: paranemine 29*** 18 32*** 19
PDS: paranemine vähemalt 26*** 17 30*** 18 10% Vähemalt 4- punktiline 10* 6 12** 6 Paranemine ADAS–Cog osas, mille juures CIBIC– Plus ja PDS ei halvenenud
*p<0,05, **p<0,01, ***p<0,001
Parkinsoni tõvega kaasneva dementsuse kliinilised uuringud Rivastigmiini efektiivsust Parkinsoni tõvega kaasneva dementsuse puhul on näidatud 24-nädalases mitmekeskuselises topeltpimedas platseebo-kontrollitud baasuuringus ning sellele järgnenud 24- nädalases avatud lisauuringus. Uuringus osalesid patsiendid, kelle MMSE (Mini-Mental State Examination) skoor oli 10...24. Efektiivsust tõestati regulaarsete intervallide järel 6-kuulise raviperioodi jooksul kahe iseseisva skaala abil nagu on näidatud allpool tabelis 5: kognitiivsuse määr ADAS-Cog ja üldmäär ADCS-CGIC (Alzheimer’s Disease Cooperative Study-Clinician’s Global Impression of Change).
Tabel 5.
Parkinson’i tõvega ADAS-Cog ADAS-Cog ADCS- CGIC ADCS-CGIC kaasnev dementsus Rivastigmiin Platseebo Rivastigmiin Platseebo ITT + RDO populatsioon (n=329) (n=161) (n=329) (n=165)
Keskmine algtase ± SD 23,8 ± 10,2 24,3 ± 10,5 n/a n/a Keskmine muutus 24 2,1 ± 8,2 -0,7 ± 7,5 3,8 ± 1,4 4,3 ± 1,5 nädalal ± SD
Kohandatud ravierinevus 2,881 n/a p-väärtus vs platseebo <0,0011 0,0072
ITT - LOCF populatsioon Keskmine algtase ± SD 24,0 ± 10,3 24,5 ± 10,6 n/a n/a Keskmine muutus 24 2,5 ± 8,4 -0,8 ± 7,5 3,7 ± 1,4 4,3 ± 1,5 nädalal ± SD Kohandatud ravierinevus 3,541 n/a p-väärtus vs platseebo <0,0011 <0,0012 1ANCOVA ravi ja maa faktoritena ning algtaseme ADAS-Cog ühismuutuja. Positiivne muutus viitab
paranemisele. 2 Sobivuse keskmised andmed, analüüsi tegemiseks kasutati van Elteren’i testi. ITT: Intent-To-Treat; RDO: Retrieved Drop Outs; LOCF: Last Observation Carried Forward. Kuigi ravitulemus ilmnes kogu uuringu populatsioonis, selgus andmetest et Parkinsoni tõvega kaasneva keskmise raskusega dementsuse korral oli ravitulemus võrrelduna platseeboga suurim. Sarnast parimat ravitulemust täheldati nägemishallutsinatsioonidega patsientidel (vt tabel 6).
Tabel 6
Parkinson’i tõvega ADAS-Cog ADAS-Cog ADAS-Cog ADAS-Cog kaasnev dementsus Rivastigmiin Platseebo Rivastigmiin Platseebo
ITT + RDO populatsioon (n=107) (n=60) (n=220) (n=101)
Keskmine algtase ± SD 25,4 ± 9,9 27,4 ± 10,4 23,1 ± 10,4 22,5 ± 10,1 Keskmine muutus 24 nädalal ± SD Kohandatud ravierinevus p-väärtus vs platseebo
ITT + RDO populatsioon (n=87) (n=44) (n=237) (n=115) Keskmine algtase ± SD 32,6 ± 10,4 33,7 ± 10,3 20,6 ± 7,9 20,7 ± 7,9
Keskmine muutus 24 nädalal ± SD Kohandatud ravierinevus p-väärtus vs platseebo 0,0021 0,0101 1 ANCOVA ravi ja maa faktoritena ning algtaseme ADAS-Cog ühismuutuja. Positiivne muutus viitab paranemisele. ITT: Intent-To-Treat; RDO: Retrieved Drop Outs; LOCF: Last Observation Carried Forward. Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama rivastigmiiniga läbiviidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta Alzheimeri dementsuse ravis ja patsientidel, kellel esineb idiopaatilise Parkinsoni tõvega kaasnev dementsus (informatsiooni kasutamise kohta lastel vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Rivastigmiin imendub kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 1 tunniga. Seoses rivastigmiini mõjuga spetsiifilisele ensüümile on biosaadavuse suurenemine ligikaudu 1,5 korda suurem kui annuse suurenemisel oodata. Absoluutne biosaadavus pärast 3 mg annust on ligikaudu 36%±13%. Rivastigmiini võtmisel koos toiduga pikeneb imendumine (t ) 90 minutit, väheneb C ja AUC väärtus suureneb ligikaudu 30%. max max Jaotumine Rivastigmiini seondumine plasmavalkudega on ligikaudu 40%. Ta läbib kergesti hematoentsefaalbarjääri ja tema jaotusruumala on vahemikus 1,8...2,7 l/kg.
Biotransformatsioon Rivastigmiin metaboliseeritakse peamiselt koliinesteraasi vahendatud hüdrolüüsil kiiresti ja ulatuslikult (plasma poolväärtusaeg ligikaudu 1 tund) dekarbamüülitud metaboliidiks. In vitro pärsib nimetatud metaboliit atsetüülkoliinesteraasi minimaalselt (<10
In vitro uuringute andmetel ei ole farmakokineetiline interaktsioon oodatav ravimitega, mida metaboliseeritakse järgmiste tsütokroomi isoensüümidega: CYP1A2, CYP2D6, CYP3A4/5, CYP2E1, CYP2C9, CYP2C8, CYP2C19 või CYP2B6. Loomkatsete andmetel on peamised tsütokroom P450 isoensüümid rivastigmiini metabolismiga minimaalselt seotud. Rivastigmiini plasma üldkliirens oli pärast 0,2 mg intravenoosse annuse manustamist ligikaudu 130 l/h ja vähenes pärast 2,7 mg intravenoosset annust 70 l/h–ni.
Eritumine Muutumatul kujul ei ole rivastigmiini uriinist sedastatud; metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu. 14C–rivastigmiini manustamise järgselt oli renaalne eliminatsioon kiire ja 24 tunni jooksul praktiliselt täielik (>90%). Alla 1% manustatud annusest eritub roojaga. Alzheimer’i tõvega patsientidel ei toimu rivastigmiini ega selle dekarbamüleeritud metaboliidi kuhjumist.
Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et kasutades rivastigmiini suukaudseid kapsleid annuses kuni 12 mg/ööpäevas suurendab nikotiini kasutamine Alzheimeri tõvega patsientidel rivastigmiini oraalset kliirensit 23% võrra (n=75 suitsetajat ja 549 mittesuitsetajat). Eakad
Kuigi rivastigmiini biosaadavus on eakatel suurem kui noortel tervetel vabatahtlikel, ei näidanud uuringud Alzheimeri patsientidega vanuses 50...92 aastat biosaadavuse muutusi seoses vanusega.
Maksafunktsiooni häired Kerge kuni keskmise maksakahjustusega isikutel oli rivastigmiini C ligikaudu 60% suurem ja rivastigmiini AUC üle kahe korra suurem kui tervetel. Neerufunktsiooni häired Keskmise neerukahjustusega isikutel olid rivastigmiini C ja AUC rohkem kui kaks korda suuremad kui tervetel vabatahtlikel; raske neerukahjustusega isikutel aga ei esinenud muutusi rivastigmiini C ja AUC osas.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kroonilise toksilisuse uuringutes rottide, hiirte ja koertega täheldati vaid tugevnenud farmakoloogilisest toimest tingitud nähte. Organspetsiifilist toksilisust ei täheldatud. Kuna katsetes kasutatud loomaliikide tundlikkus kolinergilise stimulatsiooni suhtes oli suur, ei õnnestunud kindlaks teha ohutuspiire inimesele. Tavapärastes in vitro ja in vivo testides ei olnud rivastigmiin mutageense toimega, va kromosoomi aberratsiooni testid inimese perifeersete lümfotsüütidega annuses, mis ületas 104 korda kliiniliselt kasutatud maksimaalse annuse. In vivo mikronukleuse test oli negatiivne. Peamisel metaboliidil NAP226-90 ei täheldatud samuti genotoksilist toimet.
Hiirte ja rottidega läbiviidud uuringutes maksimaalse talutava annusega ei leitud viiteid kartsinogeensele toimele, kuigi rivastigmiini ja selle metaboliitide sisaldus oli väiksem kui inimeste puhul. Kehapindala järgi kohandades vastas rivastigmiini ja selle metaboliitide sisaldus ligikaudu inimesel kasutatud maksimaalse annuse 12 mg päevas saavutatud sisaldusele. Võrreldes aga inimese maksimaalse annusega, saavutati loomadel ligi 6–kordne tõus.
Loomadel läbib rivastigmiin platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Suukaudselt manustatud ravimiga uuringud tiinetel rottidel ja küülikutel ei andnud viiteid rivastigmiini teratogeensusele. Isastel ja emastel rottidel suukaudselt manustatud ravimiga läbiviidud uuringutes ei täheldatud vanemate ega järglaste põlvkonnas rivastigmiini kõrvaltoimeid viljakusele ega reproduktsioonivõimele.
Küülikute uuringus tuvastati, et rivastigmiin võib tekitada kerget silma/limaskesta ärritust.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu: Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kapsli kest: Rivastigmine Actavis 1.5 mg kõvakapslid Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Želatiin
Rivastigmine Actavis 3 mg, 4.5 mg ja 6 mg kõvakapslid
Punane raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Želatiin
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
Blistrid Rivastigmine Actavis 1,5 mg ja 3 mg kõvakapslid 2 aastat.
Rivastigmine Actavis 4,5 mg ja 6 mg kõvakapslid 3 aastat.
Purgid Rivastigmine Actavis 1,5 mg, 3 mg, 4,5 mg ja 6 mg kõvakapslid 2 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blistrid (Al/PVC): 28, 56 ja 112 kõvakapslit. Kapslipurk (HDPE), millel on tihendiga PP-kork: 250 kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erinõuded hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf. Dalshraun 1 220 Hafnarfjörður Island
8. MÜÜGILOA NUMBRID
Rivastigmine Actavis 1.5 mg kõvaksplid EU/1/11/693/001 EU/1/11/693/002 EU/1/11/693/003 EU/1/11/693/004
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvaksplid
EU/1/11/693/005 EU/1/11/693/006 EU/1/11/693/007 EU/1/11/693/008
Rivastigmine Actavis 4.5 mg kõvaksplid EU/1/11/693/009 EU/1/11/693/010 EU/1/11/693/011 EU/1/11/693/012 Rivastigmine Actavis 6 mg kõvaksplid EU/1/11/693/013 EU/1/11/693/014 EU/1/11/693/015 EU/1/11/693/016
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 16. juuni 2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15. veebruar 2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel https://www.ema.europa.eu.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED MÜÜGILOALE
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress Teva Operations Poland Sp. z o.o. ul. Mogilska 80 31-546 Kraków Poola
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt lisa I: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. TEISED MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATAVAD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimise plaan
Ei ole kohaldatav.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
BLISTERKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 1,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 1,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
28 kõvakapslit 56 kõvakapslit 112 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/001[ 28 blister] EU/1/11/693/002 [56 blister] EU/1/11/693/003 [112 blister]
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 1,5 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 1,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
[Actavis logo]
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
TABLETIPURGI KARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 1,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 1,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/004
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 1,5 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VAHETUL SISEPAKENDIL
KAPSLIPURGI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 1,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 1,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
[Actavis logo]
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/004
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
BLISTERKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 3 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
28 kõvakapslit 56 kõvakapslit 112 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/005 [ 28 blister] EU/1/11/693/006 [56 blister] EU/1/11/693/007 [112 blister]
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 3 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
[Actavis logo]
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
TABLETIPURGI KARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 3 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/008
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 3 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VAHETUL SISEPAKENDIL
KAPSLIPURGI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 3 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 3 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
[Actavis logo]
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/008
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
BLISTERKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 4,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 4,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
28 kõvakapslit 56 kõvakapslit 112 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/009 [ 28 blister] EU/1/11/693/010 [56 blister] EU/1/11/693/011 [112 blister]
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 4,5 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 4,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
[Actavis logo]
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
TABLETIPURGI KARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 4,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 4,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/012
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 4,5 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VAHETUL SISEPAKENDIL
KAPSLIPURGI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 4,5 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 4,5 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
[Actavis logo]
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/012
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
BLISTERKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 6 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
28 kõvakapslit 56 kõvakapslit 112 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/013 [ 28 blister] EU/1/11/693/014 [56 blister] EU/1/11/693/015 [112 blister]
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 6 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
[Actavis logo]
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
TABLETIPURGI KARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 6 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Actavis Group PTC ehf. 220 Hafnarfjörður Island
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/016
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
rivastigmine actavis 6 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: {number} SN: {number} NN: {number}
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VAHETUL SISEPAKENDIL
KAPSLIPURGI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rivastigmine Actavis 6 mg kõvakapslid Rivastigminum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 kapsel sisaldab 6 mg rivastigmiini (vesiniktartraadina).
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
250 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kapslid tuleb alla neelata ilma purustamata ja avamata.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
[Actavis logo]
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/11/693/016
13. PARTII NUMBER
Partii nr: