Näidustus: Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi, kui meloksikaami suukaudne või rektaalne manustamine ei ole kohane. Osteoartroosi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi. Ravim on näidustatud täiskasvanutele.

süstelahus (10mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Recoxa 10 mg/ml milleks seda kasutatakse

Recoxa10 mg/ml sisaldab toimeainena meloksikaami. Meloksikaam kuulub ravimi rühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks (MSPVA-d), mida kasutatakse põletiku ja valu vähendamiseks liigestes ning lihastes. Recoxa 10 mg/ml kasutatakse reumatoidartriidi, osteoartroosi ja anküloseeriva spondüliidi (teatakse ka kui Bechterev’i tõbi) ägenemise lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks juhul, kui meloksikaami suukaudne või rektaalne ravi ei ole võimalik. Recoxa 10 mg/ml on mõeldud täiskasvanud patsientidele.

2. Mida on vaja teada enne Recoxa 10 mg/ml kasutamist

Recoxa 10 mg/ml ei tohi kasutada:

• kui olete meloksikaami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline;

• kui esineb allergia (ülitundlikkus) atsetüülsalitsüülhappe või teiste põletikuvastaste ainete

(MSPVA-d) suhtes;

• kui teil on esinenud pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de võtmist mõni järgmistest

sümptomitest:

• kähisev hingamine, pinguloleku tunne rinnus, õhupuudus (astma), ninakinnisus, mis on tingitud nina limaskesta tursetest (nina polüübid), nahalööbed/nõgestõbi (urtikaaria), ootamatu naha või limaskestade turse, nt silmaümbruse, näo, huulte, suu või kõri turse, mis võib hingamist raskendada (angioneurootiline turse);
• kui teil esineb verehüübimise probleeme või te saate ravi antikoagulantidega;
• kui teil on kunagi esinenud mao või soolte verejooksu või mulgustumist pärast ravi MSPVA-dega;
• kui teil on hiljuti või kunagi varem esinenud mao või soolte haavandid või verejooks (haavandid

või verejooks on esinenud vähemalt kaks korda);

• kui teil on hiljuti esinenud peaaju või mistahes muu verejooks;
• kui teil on raske maksafunktsiooni kahjustus;
• kui teil on raske neerupuudulikkus ilma dialüüsravita;
• kui teil on raske südamepuudulikkus;
• kolme viimase raseduskuu jooksul;

• lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Recoxa 10 mg/ml kasutamist pidage nõu oma arstiga:

• kui teil on kunagi olnud söögitoru põletik (ösofagiit), maopõletik (gastriit) või mõni muu seedetrakti haigus, näiteks haavandiline koliit või Crohni tõbi;
• kui te põete südamehaigust: o ravimid nagu Recoxa 10 mg/ml võivad olla seotud südamelihase infarkti (müokardiinfarkt) või insuldi vähese kõrgenenud riskiga. Igasugune risk on tõenäolisem suurte annustega ja pikaajalisel kasutamisel. Ärge ületage ravimi soovitatavat annust ega ravi kestust (vt lõik 3 „Kuidas Recoxa 10 mg/ml kasutada“). o kui teil on probleeme südamega, kui teil on olnud hiljuti insult või kui te arvate, et teil esineb risk selliste seisundite tekkimiseks (näiteks kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, kõrge kolesteroolisisaldus veres või kui te suitsetate), peate oma ravi arutama oma arsti või apteekriga;
• kui teil tekivad nahaprobleemid: o meloksikaami kasutamisel on teatatud potentsiaalselt eluohtlikust nahalööbest (Stevensi- Johnsoni sündroom, toksiline epirermaalne nekrolüüs), mis tekib kehatüvele alguses punakate märklauakujuliste täppide või ümmarguste laikudena, sageli koos villidega keskel. Lisaks tuleb jälgida selliseid sümptome, nagu suu, neelu, nina, suguelundite ja konjunktiivi (punased ja turses silmad) haavandid. Nende potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega kaasuvad sageli gripi-laadsed sümptomid. Lööve võib süveneda laiaulatuslikuks villiliseks lööbeks või naha koorumiseks. Suurim risk tõsiste nahanähtude tekkeks on ravi esimeste nädalate jooksul. o kui teil on ravi ajal Recoxa 10 mg/ml tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs, ei tohi enam kunagi ravi Recoxa 10 mg/ml uuesti alustada. o kui teil tekib lööve või muud nahanähud, lõpetage Recoxa 10 mg/ml kasutamine, pöörduge viivitamatult arsti poole ja öelge talle, et te kasutate seda ravimit; o kui teil on kunagi varem tekkinud pärast meloksikaami või teiste oksikaamide (nt piroksikaam) kasutamist fikseerunud ravimlööve (ümarad või ovaalsed, punetavad ja turses laigud nahal, mis tekivad reeglina sama(de)s koh(t)a(de)s, villid, nõgestõbi ja sügelus).

• kui teil on maksa või neerufunktsiooni häired;
• kui teil on vähenenud vereruumala (hüpovoleemia), mis võib esineda pärast rasket verekaotust, põletust, kirurgilist operatsiooni või vähest vedeliku tarbimist;
• kui teil on varasemalt arsti poolt diagnoositud kõrge kaaliumisisaldus veres;
• kui teil on kõrge vererõhk (hüpertensioon);
• kui te olete eakas;
• kui teil on suhkurtõbi või kui te võtate ravimeid, mis teadaolevalt suurendavad kaaliumi sisaldust veres. Arst peab teie ravi kulgu jälgima.

Nõrgestatud või halvas üldseisundis patsientidel võivad kõrvaltoimed enam avalduda, mistõttu neid tuleb hoolikamalt jälgida.

Ägedast valust kiireks vabanemiseks Recoxa 10 mg/ml ei sobi.

Recoxa 10 mg/ml võib varjata nakkuse sümptomeid (näiteks palavik). Kui te arvate, et teil võib olla infektsioon, pidage oma arstiga nõu.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik.

Kui Recoxa 10 mg/ml ravi ajal tekkib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi lõpetada.

Muud ravimid ja Recoxa 10 mg/ml Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Eriti oluline on oma arsti teavitada enne Recoxa 10 mg/ml manustamist, kui te kasutate või olete kasutanud mis tahes järgmistest ravimitest:

• teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d);
• ravimid, mis takistavad verehüübimist (antikoagulandid), nagu varfariin, hepariin süstidena ja

trombotsüütide agregatsioonivastased ained, nagu atsetüülsalitsüülhape;

• verehüübeid lahustavad ravimid (trombolüütikumid);
• kortikosteroidid (kasutatakse näiteks põletiku või allergiliste reaktsioonide raviks);
• tsüklosporiin, takroliimus - kasutatakse pärast elundite siirdamisi või raskete nahahaiguste,

reumatoidartriidi või nefrootilise sündroomi, raviks;

• trimetoprim (antibiootikum) – kasutatakse kuseteede infektsioonide ravis;
• ükskõik milline diureetikum (vett väljutav tablett). Teie arst võib jälgida teie neerufunktsiooni, kui

te võtate diureetikume;

• kõrge vererõhu ravimid (nt beetablokaatorid, AKE inhibiitorid või angiotensiin II retseptori

antagonistid);

• liitium – kasutatakse meeleoluhäirete raviks;
• selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), kasutatakse depressiooni või teiste

psüühikahäirete raviks;

• deferasiroks (kasutatakse üleliigse raua eemaldamiseks organismist);
• metotreksaat - kasutatakse kasvajate ravis või raskete, ravile allumatute nahahaiguste ja aktiivse

reumatoidartriidi korral;

• pemetrekseed (kasutatakse kasvajate ravis);
• kolestüramiin (kasutatakse kolesteroolisisalduse langetamiseks);
• suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained (sulfonüüluuread, nategliniid) – kasutatakse

suhkruhaiguse raviks. Teie arst peab tähelepanelikult jälgima teie veresuhkrut, välistamaks hüpoglükeemiat.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Ärge kasutage meloksikaami, kui olete viimaseid kuid rase (viimased 3 kuud), kuna see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib teie sündimata lapsel põhjustada neeru- ja südameprobleeme. See võib mõjutada teie ja teie lapse kalduvust veritsustele ja põhjustada sünnituse oodatust hilisemat aega või pikemat kulgu. Ärge kasutage meloksikaami raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui vajate ravi sel perioodil või kui te üritate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Kui alates 20ndast rasedusnädalast võetakse meloksikaami rohkem kui paar päeva, võib see põhjustada teie sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada last ümbritseva lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnion) või veresoonte (ductus arterious e arterioosjuha) ahenemist lapse südames. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist. Kui te olete raseduse ajal seda ravimit kasutanud, peate sellest kohe oma arstile/ämmaemandale rääkima, et teid vajadusel hoolikalt jälgida. Imetamine Recoxa 10 mg/ml ei soovitata imetamise ajal kasutada.

Viljakus Recoxa 10 mg/ml võib muuta rasestumise raskemaks. Peate oma arstile ütlema, kui kavatsete rasestuda või kui teil esineb probleeme rasestumisega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Selle ravimi kasutamise ajal võivad tekkida nägemishäired, unisus, peapööritus või muud

kesknärvisüsteemi häired. Kui see puudutab teid, siis ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Recoxa 10 mg/ml sisaldab naatriumi See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta, see tähendab on põhimõtteliselt “naatriumivaba“.

3. Kuidas Recoxa 10 mg/ml kasutada

Süst tehakse alati selleks vajalike oskustega meditsiinitöötaja poolt. Seda ravimit süstitakse aeglaselt tuharalihasesse. Kui teile tehakse rohkem kui üks süste, teeb teie arst need vahelduvalt paremale ja vasakule poole. Puusaproteesiga patsientidel tuleb süstimiseks kasutada tuhara teist poolt. Kui süstimise ajal tekib tugev valu, peab arst manustamise lõpetama.

Ravi alustatakse ühekordse süstega ööpäevas. Erandjuhtudel (nt kui suukaudset või rektaalset manustamist ei saa kasutada) võib ravi pikkus olla 2…3 päeva.

Kõrvaltoimete suurenenud riskiga patsientide raviks tohib kasutada algannust 7,5 mg ööpäevas. Ööpäevas manustatava meloksikaami koguannus ei tohi ületada 15 mg.

Eakad Kui te olete eakas on soovitatav annus 7,5 mg ööpäevas (pool ampulli Recoxa 10 mg/ml).

Patsiendid, kellel on suurem risk kõrvaltoimete tekkimiseks Kui te olete patsient, kel esineb kõrvaltoimete suurem risk (kui ükskõik milline seisund, mis on loetletud lõigus „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“, kehtib teie kohta), alustab arst ravi annusega 7,5 mg (pool 1,5 ml Recoxa’t ampulli) ööpäevas.

Neerukahjustus Kui te olete raske neerukahjustusega dialüüsravi saav patsient, ei tohi teie annus olla suurem kui 7,5 mg (pool 1,5 ml ampulli) ööpäevas. Annuse vähendamine ei ole vajalik kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel.

Maksakahjustus Annuse vähendamine ei ole vajalik kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Kasutamine lastel ja noorukitel Seda ravimit ei tohi manustada lastele ja alla 18-aastastele noorukitele.

Kui te kasutate Recoxa 10 mg/ml rohkem kui ette nähtud Kui te olete saanud Recoxa 10 mg/ml rohkem kui ette nähtud, peate saama meditsiinilist esmaabi. Üleannustamise sümptomid on: energia puudus, uimasus, iiveldus ja oksendamine, ülakõhuvalu. Tõsine mürgistus võib põhjustada järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4):

• vererõhu tõus (hüpertensioon),
• äge neerupuudulikkus,
• maksafunktsiooni kahjustumine,
• hingamisraskused (respiratoorne depressioon),
• teadvuse kadu (kooma),
• krambihood (krambid),
• vereringe kollaps (kardiovaskulaarne kollaps)
• vererõhu langus, südameseiskus
• kiiret tüüpi allergilised (ülitundlikkus) reaktsioonid, sh: o minestus o raskendatud hingamine o nahareaktsioonid.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage otsekohe Recoxa 10 mg/ml kasutamine ja konsulteerige arstiga või minge lähimasse haiglasse, kui teil esineb: Mõni allergiline (ülitundlikkus) reaktsioon, mille sümptomiteks võivad olla:

• nahareaktsioonid, nagu sügelus (pruritus), naha villid või mahakoorumine, mis võib olla potentsiaalselt eluohtlik;
• nahalööve (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs), pehmete kudede (limaskestade) kahjustused või multiformne erüteem (vt lõik 2). Multiformne erüteem on raske allergiline nahareaktsioon, mis põhjustab laike, punaseid vermeid või punakaslillasid või villilisi piirkondi. See võib kahjustada ka suud, silmi ja muid niiskeid kehapindu;
• naha või limaskestade turse, nt silmaümbruse, näo, huulte, suu või kõri turse, millega võib kaasneda raskendatud hingamine, pahkluude või säärte turse (alajäsemete turse);
• õhupuudus või astmahoog;
• maksapõletik (hepatiit). Selle sümptomiteks võivad olla: naha või silmavalgete kollasus (kollatõbi) kõhuvalu isutus.

Mõni seedetrakti kõrvaltoime, eriti:

• verejooks (põhjustab tõrvavärvi väljaheidet);
• seedetrakti haavandid (põhjustab kõhuvalu).

Seedetrakti (mao ja soolestiku) verejooks, seedetrakti haavandumine või mulgustumine (perforatsioon) võib vahel olla tõsine ja potentsiaalselt surmaga lõppev, eriti eakatel.

Kui teil on kunagi esinenud mingeid seedetrakti sümptomeid seoses MSPVA-de pikaajalise kasutamisega, konsulteerige otsekohe arstiga, eriti, kui olete eakas. Arst võib ravi ajal teid jälgida.

Kui teil esinevad nägemishäired, siis ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed: Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st):

• seedetrakti kõrvaltoimed, nt seedehäired (düspepsia), iiveldus, oksendamine, kõhuvalu,

kõhukinnisus, puhitus, kõhulahtisus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peavalu,
• valu ja turse süstekohal.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

• aneemia (vere punase pigmendi hemoglobiini kontsentratsiooni vähenemine),
• kiiret tüüpi allergiline (ülitundlikkus) reaktsioon,
• pearingluse või keerlemise tunne (vertiigo), uimasus (somnolentsus),
• vererõhu tõus (hüpertensioon),
• nahaõhetus (näo ja kaela ajutine punetus),
• seedetrakti verejooks,
• suu limaskesta põletik (stomatiit),
• mao limaskesta põletik (gastriit),
• röhitsused,
• kiiresti mööduv maksafunktsiooni testide kõrvalekalle (nt maksaensüümide, nagu

transaminaaside, aktiivsuse tõus või sapipigmendi bilirubiini kontsentratsiooni tõus). Teie arst

saab neid vereanalüüside abil tuvastada,

• sügelus (pruritus), nahalööve,
• ootamatu naha või limaskestade turse, nt silmaümbruse, näo, huulte, suu või kõri turse, mis võib

raskendada hingamist (angioneurootiline ödeem),

• laboratoorsete neerufunktsiooni testide kõrvalekalle (nt kreatiniini või uurea kontsentratsiooni

tõus),

• naatriumi ja vee peetus,
• kaaliumi kontsentratsiooni tõus veres (hüperkaleemia). See võib põhjustada järgmisi sümptomeid: südamerütmi häired (arütmia) südamepekslemine (tunnete tavalisest rohkem oma südamelööke) lihasnõrkus,
• vedeliku peetusest tingitud tursed (ödeem), sh turses pahkluupiirkonnad/jalasääred (alajäsemete ödeem).

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• vere vormelementide arvu kõrvalekalle, sh: ebanormaalne vere vormelementide arv vere valgeliblede arvu vähenemine (leukopeenia) vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia) Need kõrvaltoimed võivad põhjustada infektsiooniriski suurenemist ja selliseid sümptomeid, nagu verevalumid või ninaverejooksud,
• meeleolu häired, hirmuunenäod,
• nägemishäired, sh: hägune nägemine silma sidekesta põletik (konjunktiviit),
• helin kõrvus (tinnitus),
• oma südamelöökide tajumine (südamepekslemine),
• astmahoogude tekkimine (on täheldatud aspiriini või teiste MSPVA-de suhtes allergilistel

inimestel),

• jämesoolepõletik (koliit),
• mao või peensoole ülemise osa haavandid (peptilised/kaksteistsõrmiksoole haavandid),
• söögitorupõletik (ösofagiit),
• potentsiaalselt eluohtlikud nahalööbed (Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne

nekrolüüs, vt lõik 2),

• nõgeslööve (urtikaaria).

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

• naha villilised (bulloossed) reaktsioonid ja multiformne erüteem. Multiformne erüteem on raske

allergiline nahareaktsioon, mis põhjustab laike, punaseid vermeid või punakaslillasid või villilisi piirkondi. See võib kahjustada ka suud, silmi ja muid niiskeid kehapindu,

• maksapõletik (hepatiit). See võib põhjustada järgmisi sümptomeid: naha või silmavalgete kollasus (kollatõbi) kõhuvalu isutus,
• äge neerupuudulikkus, eriti riskifaktoritega, nagu südamehaigus, suhkurtõbi või neeruhaigus,

patsientidel,

• soole seina mulgustumine (perforatsioon).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• õhupuudus ja nahareaktsioonid (anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid),
• segasusseisund, desorientatsioon,
• päikesevalgusest tingitud nahareaktsioonid (valgustundlikkusreaktsioon),
• pankreatiit (kõhunäärme põletik).
• ravimid nagu Recoxa 10 mg/ml võivad olla seotud südamelihaseinfarkti (müokardiinfarkt) või

insuldi vähese kõrgenenud riskiga.

• naiste viljatus, ovulatsiooni hilinemine.
• spetsiifiline allergiline reaktsioon nahal, mida nimetatakse fikseerunud ravimlööbeks, mis tekib

ravimi uuesti kasutamisel tavaliselt sama(de)s koh(t)a(de)s ja mis võib avalduda ümarate või ovaalsete, punetavate ja turses laikudena nahal, villidena (nõgestõbi), sügelusena.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Recoxa 10 mg/ml säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Recoxa 10 mg/ml sisaldab

• Toimeaine on meloksikaam. Ühes 1,5 ml ampullis on 15 mg meloksikaami.
• Teised koostisosad on meglumiin, poloksameer 188, glütsiin, naatriumhüdroksiid, naatriumkloriid,

glükofurool, süstevesi

Kuidas Recoxa 10 mg/ml välja näeb ja pakendi sisu Recoxa on selge kollane kuni rohekas, ilma nähtavate osakesteta lahus, pH vahemikus 8,4…9,2, mis on neutraalsest läbipaistvast klaasist ampullis. 2 ml I tüüpi (Ph.Eur) klaasampull sisaldab 1,5 ml süstelahust.

Pakendi suurused: 5 x 1,5 ml 10 x 1,5 ml Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Zentiva, k.s. U kabelovny 130 Dolní Měcholupy, 102 37, Praha 10 Tšehhi

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Recoxa 10 mg/ml, süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahuse 1 ml sisaldab 10 mg meloksikaami.

Üks ampull – 1,5 ml, sisaldab 15 mg meloksikaami, enool-soolana, mis lisatakse in situ tootmisprotsessi ajal.

INN: Meloxicamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks ampull sisaldab 1,77 mg naatriumi 1,5 ml lahuses. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge kollane kuni rohekas lahus ilma nähtavate osakesteta, pH 8,4…9,2.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi ägenemise lühiajaline sümptomaatiline ravi, kui meloksikaami suukaudne või rektaalne manustamine ei ole kohane. Osteoartroosi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Recoxa süstelahus on näidustatud täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Üks 15 mg süste üks kord ööpäevas.

Ööpäevas manustatava meloksikaami koguannus ei tohi ületada 15 mg.

Ravi peaks tavaliselt piirduma ühekordse süstena ravi alguses, erandjuhtudel (nt kui suukaudset ja rektaalset manustamine ei saa kasutada) võib ravi maksimaalne pikkus olla 2…3 päeva. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4). Vajadust patsiendi sümptomite leevendamiseks ja ravivastust tuleb perioodiliselt hinnata.

Patsientide erigrupid

Eakad patsiendid (vt lõik 5.2)

Soovitatav ööpäevane annus eakatel on 7,5 mg (pool ampulli), vt ka lõik 4.2 „Kõrvaltoimetest enim ohustatud patsiendid“ ja 4.4.).

Kõrvaltoimetest enim ohustatud patsiendid (vt lõik 4.4) Kõrvaltoimetest enim ohustatud patsientidel, nt seedetrakti haigusega või kardiovaskulaarse haiguse riskifaktoritega patsiendid, tuleb alustada ravi annusega 7,5 mg ööpäevas (pool 1,5 ml ampulli).

Neerukahjustus (vt lõik 5.2) See ravimpreparaat on vastunäidustatud raske neerupuudulikkusega dialüüsravi mittesaavatel patsientidel (vt lõik 4.3). Raske neerupuudulikkusega dialüüsravil olevatel patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 7,5 mg (pool ampulli). Kerge või keskmise neerukahjustuse korral (patsiendid kreatiniini kliirensiga enam kui 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik. Raske neerupuudulikkusega mittedialüüsipatsiendid, vt lõik 4.3.

Maksakahjustus (vt lõik 5.2) Kerge või keskmise maksakahjustuse korral ei ole annuse vähendamine vajalik (raske maksafunktsioonihäirega patsiendid, vt lõik 4.3).

Lapsed Recoxa 10 mg/ml süstelahus on vastunäidustatud lastele ja alla 18-aastastele noorukitele (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Intramuskulaarne. Süst tuleb teha aeglaselt ja sügavale tuharalihasesse (ülemisse välimisse veerandikku). Tuleb järgida rangelt aseptika nõudeid. Korduva manustamise vajadusel vahetage süstitavaid tuhara pooli. Enne süstima hakkamist tuleb alati kontrollida, ega nõel pole veeni sattunud. Kui süstimise ajal tekib tugev valu, tuleb manustamine koheselt peatada. Puusa endoproteesiga patsientidel tuleb süstimiseks kasutada tuhara teist poolt. Ravi jätkamisel peab kasutama suukaudset manustamisviisi (tabletid).

4.3 Vastunäidustused

See ravimpreparaat on vastunäidustatud järgmistes olukordades:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• ülitundlikkus mõne sarnase toimega ravimi suhtes, nt MSPVA grupi ravimid, atsetüülsalitsüülhape (ASH). Recoxa süstelahust ei tohi kasutada patsientidel, kellel atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA- de manustamise järgselt on tekkinud astma sümptomeid, nina polüpoosi, angioneurootilist turset või urtikaariat;
• hemostaatilised häired või samaaegne ravi antikoagulantidega (vastunäidustus on seotud manustamisviisiga);
• anamneesis MSPVA-de varasema kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
• äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu);
• seedetrakti verejooks, tserebrovaskulaarne verejooks või teised veritsusega seotud seisundid;
• tõsine maksapuudulikkus;
• raske neerupuudulikkus, kui patsient ei saa dialüüsravi;
• raske südamepuudulikkus;
• raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6);
• lapsed ja alla 18 aasta vanused noorukid.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite kontrolli alla saamiseks minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.2. ja allpool seedetrakti ning kardiovaskulaarsete riskide kohta).

Ebapiisava ravitoime puhul ei tohi ületada maksimaalset soovituslikku ööpäevast annust ning ravile ei tohi lisada ka täiendavat MSPVA-d, kuna see võib suurendada toksilisust, samas kui terapeutiline kasu ei ole tõestatud. Tuleb vältida meloksikaami kasutamist koos teiste MSPVA-dega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega.

Meloksikaam ei sobi ägeda valu leevendamiseks.

Kui seisund mitme päeva jooksul ei parane, tuleb ravi kliinilist kasu uuesti hinnata.

Enne meloksikaamiga ravi alustamist tuleb veenduda, kas anamneesis esinenud ösofagiit, gastriit ja/või peptiline haavand on täielikult välja ravitud. Meloksikaamiga ravi saavate ja seda tüüpi anamneesiga patsientide puhul tuleb rutiinselt tähelepanu pöörata võimaliku retsidiivi tekkele.

Seedetrakti toimed Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide MVPVA-de kasutamisega ravi mistahes ajahetkel, kas hoiatavate sümptomitega või ilma, ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma. Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA-de annuse suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Patsientidele, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad tõsta maohaavandite või –verejooksu riski, nagu hepariin ravikuurina või kasutamisel geriaatrias, teised mittesteroidsed põletikuvastased ained või atsetüülsalitsüülhape annustes ≥ 500 mg üksikannusena või ≥ 3 g ööpäevase koguannusena, ei ole kombinatsioon meloksikaamiga soovitatav (vt lõik 4.5). Kui ravi ajal Recoxa’ga tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi lõpetada. MSPVA-sid tuleb ettevaatusega kasutada seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsientidel, kuna MSPVA-d võivad põhjustada nende haiguste ägenemist (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus, kuna MSPVA-de kasutamisega seoses on teatatud vedeliku retentsioonist ja tursetest. Riskipatsientide puhul soovitatakse vererõhu kliinilist jälgimist enne ravi ja eriti ravi alustamisel meloksikaamiga.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSPVA-de kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese kõrgenenud riskiga. Puuduvad piisavad andmed, et seda riski ka meloksikaami puhul välistada.

Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, diagnoositud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib meloksikaami kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust. Ka kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel tohib pikaajalist ravi alustada sarnaselt, pärast põhjalikku kaalutlust.

Nahareaktsioonid Meloksikaami kasutamisel on teatatud eluohtlike nahareaktsioonide Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja toksilise epidermise nekrolüüsi (toxic epidermal necrolysis, TEN) tekkest. Patsiente tuleb nõustada ning hoolikalt jälgida nahareaktsioonide tunnuste ja sümptomite osas. Suurim risk SJS või TEN tekkeks on esimeste ravinädalate jooksul. Kui tekivad SJS või TEN nähud või sümptomid (nt progresseeruv nahalööve, sageli koos villide või limaskesta kahjustusega), tuleb ravi meloksikaamiga katkestada. Parimad tulemused SJS ja TEN-iga toimetulemisel saadakse tänu varajasele diagnoosimisele ja igasuguse kahtlustatava ravimi kohesele ärajätmisele. Mida rutem ravi lõpetatakse, seda parem on prognoos. Kui patsiendil tekib ravi ajal meloksikaamiga SJS või TEN, ei tohi sellel patsiendil enam kunagi meloksikaami uuesti kasutada.

Meloksikaami kasutamisel on teatatud fikseerunud ravimlööbe juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis meloksikaamiga seotud fikseerunud ravimlööve, ei tohi meloksikaamiga ravi uuesti alustada. Esineda võib ristreaktiivsust teiste oksikaamidega.

Maksa- ja neerufunktsiooni parameetrid Sarnaselt teiste MSPVA-de kasutamisele on aeg-ajalt registreeritud seerumi transaminaaside aktiivsuse, seerumi bilirubiini või teiste maksafunktsiooni parameetrite tõuse, nagu ka seerumi kreatiniini ning vere uurealämmastiku tõuse ja muid laboratoorseid kõrvalekaldeid. Neist juhtudest enamus olid mööduvad ja kergekujulised. Kui mõni sellistest hälvetest peaks osutuma oluliseks või püsivaks, tuleb ravi meloksikaamiga lõpetada ning teostada vastavad uuringud.

Funktsionaalne neerupuudulikkus Kuna MSPVA-d inhibeerivad renaalsete prostaglandiinide vasodilateerivat toimet, võivad nad glomerulaarfiltratsiooni vähendamise kaudu esile kutsuda funktsionaalset neerupuudulikkust. See kõrvaltoime oleneb annuse suurusest. Ravi alguses või pärast annuse suurendamist soovitatakse diureesi ja neerufunktsiooni hoolikalt jälgida järgmiste riskifaktoritega patsientidel:

• eakad;
• kaasuv ravi nt AKE inhibiitorite, angiotensiin-II antagonistide ja diureetikumidega (vt lõik 4.5);
• hüpovoleemia (hoolimata põhjusest);
• südame paispuudulikkus;
• neerupuudulikkus;
• nefrootiline sündroom;
• luupus-nefropaatia;
• raske maksafunktsiooni häire (seerumi albumiin < 25 g/l või Child-Pugh’ skoor ≥ 10).

Harva võivad MSPVA-d põhjustada interstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti, papillaarset nekroosi või nefrootilist sündroomi.

Hemodialüüsravi saavatel lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel ei tohi meloksikaami annus ületada 7,5 mg. Kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel (nt patsiendid kreatiniini kliirensiga suurem kui 25 ml/min) ei ole annuse vähendamine vajalik.

Naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon

MSPVA-de kasutamisel on võimalikud naatriumi, kaaliumi ja vee retentsioon ning diureetikumide natriureetilise toime häirumine. Lisaks võib väheneda antihüpertensiivsete ravimite antihüpertensiivne toime (vt lõik 4.5). Selle tulemusena võivad tundlikel patsientidel esile kerkida või ägeneda tursed, südamepuudulikkus või hüpertensioon. Riskirühma patsiente on seetõttu vaja kliiniliselt jälgida (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Hüperkaleemia Hüperkaleemiat võivad soodustada suhkurtõbi või mõni kaasuv ravi, mis teadaolevalt võib suurendada vere kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5). Sellistel juhtudel tuleb kaaliumi taset regulaarselt jälgida.

Kombinatsioon pemetrekseediga Pemetrekseedi saavatel kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel tuleb ravi meloksikaamiga katkestada vahemikuks vähemalt 5 päeva enne kuni vähemalt 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.5)

Teised hoiatused ja ettevaatusabinõud Nõrgestatud või raskes üldseisundis patsientidel võivad kõrvaltoimed enam avalduda, mistõttu neid tuleb hoolikamalt jälgida. Nagu teiste MSPVA-de puhul, tuleb olla eriti ettevaatlik eakate patsientide ravimisel, sest neil esineb sagedamini neeru-, maksa- või südamefunktsiooni häireid. Eakatel on MSPVA-de kasutamisel suurem kõrvaltoimete esinemissagedus, eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võivad olla letaalsed (vt lõik 4.2).

Meloksikaam võib varjata kaasuva infektsiooni sümptomeid.

Nii nagu teistegi intramuskulaarselt manustatavate MSPVA-de puhul, võib süstekohal tekkida mädanik ja nekroos.

Meloksikaami, nagu mistahes ravimi, mis inhibeerib tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, kasutamine võib kahjustada naiste viljakust, mistõttu seda ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb kaaluda ravi lõpetamist meloksikaamiga (vt lõik 4.6).

Recoxa süstelahus sisaldab naatriumi See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta, see tähendab on põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hüperkaleemiaga seotud riskid Teatavad ravimpreparaadid või terapeutilised rühmad võivad soodustada hüperkaleemiat: kaaliumisoolad, kaaliumi säästvad diureetikumid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, (madalmolekulaarsed või fraktsioneerimata) hepariinid, tsüklosporiin, takroliimus ja trimetoprim.

Hüperkaleemia algus võib oleneda kaasuvate faktorite olemasolust. Risk on kõrgem, kui meloksikaamiga samaaegselt manustatakse ülal nimetatud ravimpreparaate.

Farmakodünaamilised koostoimed

Teised MSPVA-d ja atsetüülsalitsüülhape Kombinatsioon teiste MSPVA-dega, sh atsetüülsalitsüülhape annustes ≥ 500 mg üksikannusena või ≥ 3 g ööpäevase koguannusena ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Kortikosteroidid (nt glükokortikoidid) Samaaegne kasutamine kortikosteroididega nõuab ettevaatust, kuna esineb veritsuste või seedetrakti haavandumiste suurenenud risk.

Antikoagulandid või hepariin Tunduvalt suurem veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssimise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse kaudu. MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nagu varfariin, toimeid (vt lõik 4.4). Samaaegset MSPVA-de ja antikoagulantide või hepariini kasutamist eakatele või raviannustes ei soovitata (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Hepariini ülejäänud kasutusjuhtudel (nt preventiivsed annused) tuleb olla ettevaatlik, kuna esineb suurenenud veritsusrisk. Intramuskulaarse manustamisviisi tõttu on meloksikaami süstelahus vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad antikoagulante (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Trombolüütikumid ja antiagregandid Suurenenud veritsusrisk trombotsüütide funktsiooni pärssimise ja gastroduodenaalse limaskesta kahjustuse kaudu.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Seedetrakti verejooksu riski suurenemine.

Diureetikumid, AKE inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet. Mõnel pärsitud neerufunktsiooniga patsiendil (nt dehüdreeritud patsiendid või pärsitud neerufunktsiooniga eakad patsiendid) võib AKE inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonisti manustamine samaaegselt tsüklooksügenaasi inhibiitoritega põhjustada neerufunktsiooni täiendavat halvenemist, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust, mis on tavaliselt mööduv. Seega tuleb sellist kombinatsiooni kasutada ettevaatusega, eriti eakatel. Neid patsiente tuleb piisavalt hüdreerida ning peab arvestama neerufunktsiooni jälgimise vajadusega pärast kaasuva ravi alustamist ning seejärel perioodiliselt (vt ka lõik 4.4).

Teised antihüpertensiivsed ained (nt beetablokaatorid) Võib esineda beetablokaatorite antihüpertensiivse toime vähenemine (vasodilatoorse toimega prostaglandiinide pärssimise tõttu)..

Kaltsinueriini inhibiitorid (nt tsüklosporiin, takroliimus) MSPVA-d võivad renaalse prostaglandiini poolt vahendatud toimete kaudu soodustada kaltsineuriini inhibiitorite nefrotoksilisust. Kombineeritud ravi ajal tuleb neerufunktsiooni mõõta. Neerufunktsiooni soovitatakse hoolikalt jälgida, eriti eakatel. Deferasiroks Deferasiroksi ja meloksikaami samaaegne manustamine võib suurendada seedetrakti kõrvaltoimete riski. Nende ravimpreparaatide kombineerimisel tuleb olla ettevaatlik.

Farmakokineetilised koostoimed (meloksikaami toime teiste ravimite farmakokineetikale)

Liitium On täheldatud, et MSPVA-d suurendavad liitiumi taset seerumis (kuna liitiumi renaalne eritumine väheneb), mis võib saavutada toksilised väärtused. Liitiumit ei soovitata koos MSPVA-dega kasutada (vt lõik 4.4). Kui selline kombinatsioon osutub siiski vajalikuks, tuleb liitiumi plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida meloksikaamiga ravi alustamisel, annuse muutmisel ja lõpetamisel.

Metotreksaat

MSPVA-d võivad vähendada metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ning seeläbi tõsta metotreksaadi kontsentratsiooni plasmas. Seega metotreksaadi suuri annuseid (üle 15 mg nädalas) kasutavatel patsientidel ei ole samaaegne MSPVA-de kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4). Samuti tuleb arvestada MSPVA ja metotreksaadi koostoime võimalust metotreksaadi väikseid annuseid kasutavatel patsientidel, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel. Juhul kui kombineeritud ravi on möödapääsmatu, tuleb kontrollida verepilti ja neerufunktsiooni. Kui 3 päeva jooksul kasutatakse nii MSPVA-d kui metotreksaati, tuleb olla eriti tähelepanelik, sest metotreksaadi tase plasmas võib tõusta ning põhjustada toksilisuse suurenemist. Ehkki samaaegne ravi meloksikaamiga ei mõjutanud oluliselt metotreksaadi (15 mg nädalas) farmakokineetikat, tuleb arvestada sellega, et MSPVA-d võivad potentseerida metotreksaadi hematoloogilist toksilisust (vt eespoolt) (vt lõik 4.8.).

Pemetrekseed Meloksikaami ja pemetrekseedi samaaegse kasutamise puhul kerge või mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 45...79 ml/min) patsientidel tuleb ravi meloksikaamiga katkestada vahemikuks 5 päeva enne kuni 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist. Kui vajalikuks osutub meloksikaami ja pemetrekseedi kombinatsioon, tuleb patsiente hoolikalt jälgida, eriti müelosupressiooni ja seedetrakti kõrvaltoimete osas. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 45 ml/min) ei ole samaaegne meloksikaami ja pemetrekseedi manustamine soovitatav.

Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 80 ml/min) võivad meloksikaami 15 mg annused vähendada pemetrekseedi eliminatsiooni ning seetõttu suurendada pemetrekseedi kõrvaltoimete esinemissagedust. Seega tuleb meloksikaami 15 mg annuste manustamisel koos pemetrekseediga normaalse neerufunktsiooniga patsientidele (kreatiniini kliirens ≥ 80 ml/min) olla ettevaatlik.

Farmakokineetilised koostoimed (teiste ravimite toime meloksikaami farmakokineetikale)

Kolestüramiin Kolestüramiin katkestab meloksikaami enterohepaatilise tsirkulatsiooni, mis põhjustab meloksikaami kiiremat eritumist, mistõttu meloksikaami kliirens suureneb 50% võrra ja poolväärtusaeg langeb kuni 13 ± 3 tunnini. See koostoime on kliinilise tähtsusega.

Farmakokineetilised koostoimed (meloksikaami ja teiste ravimite kombinatsiooni toime farmakokineetikale)

Suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained (sulfonüüluuread, nategliniid) Meloksikaam elimineerub peaaegu täielikult maksaainevahetuse kaudu, millest ligikaudu kaks kolmandikku on vahendatud tsütokroom (CYP) P450 ensüümide (CYP 2C9 on peamine ja CYP 3A4 vähesem eliminatsioonirada) poolt ja üks kolmandik läbib muud rajad, nt peroksidaasi oksüdatsioon. Meloksikaami manustamisel samaaegselt teiste ravimitega, mis teadaolevalt inhibeerivad isoensüüme CYP 2C9 ja/või CYP 3A4 või metaboliseeruvad nende abil, tuleb arvesse võtta farmakokineetilise koostoime potentsiaali. Koostoimeid CYP 2C9 kaudu võib oodata kombinatsiooni puhul selliste ravimpreparaatidega nagu suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained (sulfonüüluuread ja nategliniid), mille tagajärjel võivad tõusta nende ravimite ja meloksikaami plasmatasemed. Samaaegselt meloksikaami ja sulfonüüluurea-preparaati või nategliniidi kasutavaid patsiente tuleb tähelepanelikult hüpoglükeemia võimaluse suhtes jälgida. Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi ravimkoostoimeid ei avastatud antatsiidide, tsimetidiini ja digoksiini samaaegsel manustamisel.

Lapsed Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib negatiivselt mõjutada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad raseduse varases staadiumis prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamise tagajärjel tekkivale raseduse katkemise suurenenud riskile ja kardinaalsetele väärarengutele. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui ühelt protsendilt ligikaudu 1,5 %-ni. Risk arvatakse suurenevat ka annuse ja ravikestvuse pikenemisega. Loomuuringutes on näidatud, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite manustamine tekitab pre- ja postimplantatsiooni kaotuse ning embrüonaalse-loote surmade sagenemist. Lisaks on loomadel, kellele manustati prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid organogeneesi perioodil, täheldatud sagedamini erinevaid väärarenguid, k.a kardiovaskulaarseid.

Alates 20. rasedusnädalast võib meloksikaami kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib ilmneda vahetult pärast ravi alustamist ja on tavaliselt pärast ravi katkestamist pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi teisel trimestril, millest enamik taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi easeduse esimesel ja teisel trimestril meloksikaami kasutada, v.a. juhul, kui selleks on absoluutne vajadus. Kui meloksikaami kasutakse rasestuda püüdval naisel või raseduse esimese ja teise trimestri ajal, peab annuse hoidma nii väikesel tasemel ja ravi pikkuse nii lühikese kui võimalik. Kui meloksikaami manustatakse mitme päeva jooksul alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise sünnieelset jälgimist. Kui avastatakse oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemine, tuleb meloksikaami kasutamine katkestada.

Kasutatuna raseduse kolmandal trimestril, võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häiret, mis võib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga

(vt eespool); emal ja lootel raseduse lõpul:

• veritsusaja võimalikku pikenemist, agregatsioonivastane toime, mis võib esineda ka väga väikeste annuste korral.
• emakakontraktsioonide pärssumist, millega kaasub sünnituse edasilükkumine või pikenemine.

Sellest tulenevalt on meloksikaam raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Kuigi meloksikaami kohta spetsiifilised kogemused puuduvad, on teada, et MSPVA-d imenduvad rinnapiima. Seetõttu ei ole imetavatel naistel manustamine soovitatav. Fertiilsus Meloksikaami kasutamine võib kahjustada naiste fertiilsust, mistõttu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb arvestada meloksikaamiga ravi lõpetamise vajadusega.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Spetsiifilisi uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta ei ole läbi viidud. Siiski, farmakodünaamilisel profiilil ja registreeritud kõrvaltoimetel põhinevalt meloksikaam tõenäoliselt ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ravimi kasutamisega seotud nägemishäirete või uimasustunde, vertiigo või teiste kesknärvisüsteemi häirete tekkimisel on patsientidel soovitav vältida autojuhtimist ja masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Üldine kirjeldus

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et mõnede MSVPA-de kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese kõrgenenud riskiga (vt lõik 4.4).

MSPVA-de kasutamisega seoses on registreeritud turseid, hüpertensiooni ja südamepuudulikkust.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on gastrointestinaalse olemusega. Võivad esineda peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, vahel letaalse lõppega, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Manustamisjärgselt on täheldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, meteorismi, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, verirooja, veriokset, haavandilist stomatiiti ning koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvemini on täheldatud gastriiti.

Täheldatud on raskekujulisi kõrvaltoimeid nahal, nt Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN) (vt lõik 4.4).

Allpool esitatud kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad vastavatel esinemissagedustel, mida registreeriti 27 kliinilises uuringus ravi kestusega vähemalt 14 päeva.Andmed pärinevad 15197 patsienti hõlmanud kliinilistest uuringutest, kellel manustati meloksikaami tablette või kapsleid annuses 7,5 mg või 15 mg ööpäevas kuni 1 aasta jooksul. Siia hulka on arvestatud ka turuletulekujärgest kogemusest laekunud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimed on jagatud vastavalt nende esinemissagedusele järgmise konventsiooni alusel:

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

b) Kõrvaltoimete tabel

MedDRA organsüsteemi Esinemissagedus Kõrvaltoime klass

Vere ja lümfisüsteemi Aeg-ajalt aneemia häired*

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid peale anafülaktiliste

Psühhiaatrilised häired Harv meeleolu muutused, luupainajad

Närvisüsteemi häired Sage peavalu

Silma kahjustused Harv nägemishäired, sh hägune nägemine;

Kõrva ja labürindi Aeg-ajalt vertiigo

kahjustused Südame häired** Harv palpitatsioonid

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt vererõhu tõus (vt lõik 4.4), nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja Harv astma inimestel, kes on allergilised mediastiinumi häired atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de

Seedetrakti häired*** Väga sage seedetrakti kõrvaltoimed, nagu düspepsia,

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt maksafunktsiooni häired (nt transaminaaside

Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt angioödeem, sügelus, lööve kahjustused

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt naatriumi ja vee retentsioon, hüperkaleemia (vt

Reproduktiivse süsteemi ja Teadmata naiste viljatus, hilinenud ovulatsioon rinnanäärme häired

Üldised häired ja Sage infiltraat ja valu süstekohal manustamiskoha reaktsioonid

* Väga harva on teatatud agranulotsütoosi tekkest (vt lõik c). ** Seoses MSPVA-de kasutamisega on teatatud südamepuudulikkusest.. *** Seedetrakti verejooks, haavandid või perforatsioon võivad vahel olla rasked ja potentsiaalselt letaalsed, eriti eakatel (vt lõik 4.4).

c) Üksikuid tõsiseid ja/või sageli esinevaid kõrvaltoimeid iseloomustav informatsioon

Meloksikaami ja teiste potentsiaalselt müelotoksiliste ravimitega ravitud patsientidel on registreeritud väga harvu agranulotsütoosi juhte (vt lõik 4.5).

d) Kõrvaltoimed, mida ei ole veel täheldatud seoses selle ravimiga, kuid mida üldiselt omistatakse teistele selle rühma ühenditele

Orgaaniline neerukahjustus, mille tõenäoliseks tulemuseks on äge neerupuudulikkus: väga harvadel juhtudel on täheldatud interstitsiaalset nefriiti, ägedat tubulaarnekroosi, nefrootilist sündroomi ja papillinekroosi (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid MSPVA-de ägeda üleannustamise sümptomid on tavaliselt letargia, unisus, iiveldus, oksendamine ja valu ülakõhus. Need sümptomid üldiselt toetava raviga kaovad. Tekkida võib seedetrakti verejooks. Raske intoksikatsioon võib viia hüpertensiooni, ägeda neerupuudulikkuse, maksafunktsiooni kahjustumise, hingamisdepressiooni, kooma, krampide, kardiovaskulaarse kollapsi ja südame seiskumiseni. MSPVA-de terapeutiliste annuste kasutamisel on teatatud anafülaktoidsetest reaktsioonidest ja need võivad tekkida ka üleannustamise korral.

Ravi MSPVA-de üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav. Kliinilised uuringud on näidanud, et 4 g kolestüramiini suukaudne annus kolm korda ööpäevas kiirendab meloksikaami eritumist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, oksikaamid, ATC kood: M01AC06

Meloksikaam on oksikaamide rühma mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), millel on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Meloksikaamil on tõestatud põletikuvastane aktiivsus põletiku kõikide standardmudelite puhul. Nagu kõikide teiste MSPVA-de puhul, on täpne toimemehhanism teadmata. Siiski on teada üks ühine toimemehhanism kõikidele MSPVA-dele (sh meloksikaam): võime inhibeerida põletikumediaatorite – prostaglandiinide - biosünteesi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Meloksikaam imendub täielikult pärast lihasesisest manustamist. Suhteline biosaadavus, võrreldes suukaudse manustamisviisiga, on peaaegu 100%-line. Seega üleminekul lihasesiseselt manustamisviisilt suukaudsele ei ole vaja annust kohandada. Pärast 15 mg lihasesisest süsti saabub ligikaudu 1…6 tunni jooksul maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1,6…1,8 μg/ml.

Jaotumine Meloksikaam seondub väga tugevasti plasmavalkude, eriti albumiiniga (99%). Meloksikaam tungib sünoviaalvedelikku, kus tema kontsentratsioon on ligikaudu pool plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on väike, keskmiselt 11 l pärast lihasesisest või veenisisest manustamist ning erineb indiviiditi 7...20% ulatuses. Jaotusruumala pärast meloksikaami korduvate suukaudsete annuste (7,5...15 mg) manustamist on ligikaudu 16 l, kusjuures erinevuskoefitsiendid on vahemikus 11...32%.

Biotransformatsioon Meloksikaam teeb läbi ulatusliku biotransformatsiooni maksas. Uriinis on kindlaks tehtud neli erinevat meloksikaami metaboliiti, mis on farmakoloogilise toimeta. Peamine metaboliit 5’-karboksümeloksikaam (60% annusest) moodustub oksüdatsiooni teel vahemetaboliidist 5’-hüdroksümetüülmeloksikaamist, mis samuti vähesel määral eritub (9 % annusest). In vitro uuringud on näidanud, et CYP2C9 omab sellel metabolismiteel olulist tähtsust, kuid isoensüüm CYP3A4 toetab seda vähesel määral. Kahe ülejäänud metaboliidi, mille proportsioon manustatud annusest on vastavalt 16% ja 4%, eritumine on seotud arvatavasti patsiendi peroksidaasi aktiivsusega.

Eritumine Meloksikaam eritub eeskätt metaboliitidena, mida leidub võrdses koguses nii uriinis kui väljaheites. Alla 5% ööpäevasest annusest eritub muutumatult väljaheitega, kuid uriinis on tuvastatud ainult algühendi jälgi. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset, lihasesisest ja veenisisest manustamist on vahemikus 13...25 tundi. Totaalne plasmakliirens on pärast ühekordseid suukaudseid, veenisiseseid või pärasoolekaudseid annuseid ligikaudu 7...12 ml/min. Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast suukaudset või lihasesisest meloksikaami terapeutiliste annuste 7,5...15 mg manustamist on aine farmakokineetika lineaarne.

Patsientide erigrupid

Maksa-/neerukahjustus Meloksikaami farmakokineetikat ei mõjuta oluliselt ei maksa- ega kerge kuni mõõdukas neerukahjustus. Mõõduka neerukahjustusega inimestel esines tunduvalt kiirem ravimi totaalne kliirens. Lõppstaadiumi

neerupuudulikkusega patsientidel täheldati vähenenud valguseonduvust. Raske neerupuudulikkuse korral võib jaotusruumala suurenemine põhjustada sidumata meloksikaami kontsentratsiooni tõusu. Ööpäevast annust 7,5 mg ei tohi ületada (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Eakad Eakatel meestel täheldati samasuguseid keskmisi farmakokineetilisi parameetreid nagu noorematel meestel. Eakatel naispatsientidel täheldati suuremaid AUC väärtusi ja pikemaid eliminatsiooni poolväärtusaegu kui mõlemast soost noorematel inimestel. Eakatel inimestel on keskmine plasma kliirens tasakaalukontsentratsiooni korral veidi aeglasem kui noorematel täiskasvanutel (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Meloksikaami toksikoloogilised omadused on prekliinilistes uuringutes osutunud sarnasteks teiste MSPVA-tega: kahel loomaliigil avaldus gastrointestinaalne haavandumine ja erosioon ning pikaajalistes uuringutes suurte annustega neeru papillaarnekroos.

Rottidega läbiviidud suukaudsed reproduktsioonitoksilisuse uuringud on näidanud ovulatsioonide vähenemist ja implantatsioonide pärssimist ning embrüotoksilisi toimeid (resorptsioonide suurenemine) emasloomale toksiliste annuste (1 mg/kg ja üle selle) korral. Toksilisuse reproduktiivsusuuringutes rottide ja küülikutega ei ilmnenud teratogeensust suukaudsete annuste korral kuni 4 mg/kg rottidel ja 80 mg/kg küülikutel. Kahjustavad annused ületasid kliinilise annuse (7,5...15 mg) 5…10-kordselt, kui arvestada mg/kg alusel (75 kg inimene). Tiinuse lõpuperioodil on kirjeldatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoritele omaseid lootetoksilisi toimeid. Mittekliinilised uuringud näitavad, et lakteerivate loomade piimas leidub meloksikaami. Meloksikaam ei osutunud mutageenseks ei in vivo ega in vitro katsetes. Kartsinogeenset toimet ei täheldatud hiirtel ega rottidel kliinilisest suuremate annuste kasutamisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Meglumiin Poloksameer 188 Glütsiin Naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks) Naatriumkloriid Glükofurool Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml läbipaistvast hüdrolüütilisest nr1 klaasist ampull, sisaldab 1,5 ml süstelahust.

Pakendi suurused 5 x 1,5 ml 10 x 1,5 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Süstelahus on ühel patsiendil kasutamiseks ning see tuleb kasutada vahetult pärast ampulli avamist. Võõrosakesi sisaldavat süstelahust ei tohi kasutada. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva k.s., U Kabelovny 130 Dolní Měcholupy 102 37, Praha Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER

633209

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.05.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2023