Relifex – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Relifex, 1 g õhukese polümeerikattega tabletid Relifex, 1 g dispergeeruvad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 g nabumetooni. Üks dispergeeruv tablett sisaldab 1 g nabumetooni.

INN: Nabumetonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett Dispergeeruv tablett

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu. Reumaatilised haigused.

Märkus. Relifex’i kasutatakse osteoartroosi ja reumatoidartriidi korral, samuti teiste põletikuvastast ja valuvaigistavat ravi nõudvate haigusseisundite, sh ägedate periartikulaarsete ja luu-lihaskonna haiguste korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi tuleb alustada väikseima eeldatavalt efektiivse annusega, mida saab seejärel kohandada vastavalt ravivastusele ja mis tahes kõrvaltoimetele. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4). Pikaajalisel ravil tuleb eesmärgiks seada väike säilitusannus. Eakad Eakatel on mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVAd) kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus suurenenud. Ravi on soovitav alustada annusega 500 mg ööpäevas, mis enamikul juhtudest tagab piisava leevenduse; tuleb hoiduda annuse suurendamisest üle 1 g ööpäevas (vt lõik 4.4).

Lapsed Laste kohta on vähe kliinilisi andmeid; ohutus ja efektiivsus ei ole tõestatud.

Maksakahjustus Patsiente, kellel esinevad maksakahjustusele viitavad nähud ja/või sümptomid või maksafunktsiooni näitajate suurenemine, tuleb ravi ajal uurida raskete maksareaktsioonide suhtes. Raske maksareaktsiooni esinemisel tuleb ravi Relifex’iga lõpetada. Neerukahjustus Kerge neerukahjustusega patsiendid ei vaja tavaliselt annuse vähendamist. Mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30...49 ml/min) on seondumata 6-MNA tase plasmas suurenenud 50% ning vajalik võib olla annuse vähendamine (vt lõik 4.5). Raske neerukahjustusega patsiente tuleb regulaarselt jälgida.

Manustamisviis

Tavaline annus on 1 g ööpäevas ühekordse annusena koos söögiga või ilma. Annust võib vajadusel suurendada kuni 1,5...2 g-ni ööpäevas, manustatuna ühekordse annusena või osadeks jagatuna.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

• Atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVAde põhjustatud astma, urtikaaria või teised allergilised reaktsioonid. Sellistel patsientidel on teatatud rasketest, harva surmaga lõppenud anafülaksialaadsetest reaktsioonidest MSPVAde kasutamisel.

• Raske maksapuudulikkus.

• Seedetrakti verejooks või perforatsioon seoses MSPVAde varasema kasutamisega.

• Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu).

• Raseduse kolmas trimester ja imetamise periood.

• Raske südamepuudulikkus ja olemasolev tserebrovaskulaarse või muu hemorraagia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tuleb hoiduda nabumetooni samaaegsest kasutamisest teiste MSPVAdega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik.

Eakad

Eakatel on MSPVAde kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus suurenenud (vt lõik 4.2).

Seedetrakti verejooks, haavandumine ja perforatsioon

Potentsiaalselt surmaga lõppevatest seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni juhtudest on teatatud kõikide MSPVAde kasutamise puhul ravi mis tahes ajahetkel nii eelnevate hoiatavate sümptomitega kui ka ilma ning nii tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesi korral kui ka ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk on kõrgem patsientidel, kelle puhul kasutatakse suuremaid MSPVAde annuseid, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama väikseima saadaoleva annusega. Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid). Patsiente, kellel on anamneesis seedetrakti peptiline haigus, eriti kui nad on eakad, tuleb juhendada, et nad teataksid arstile mis tahes ebatavalistest, haavandile (eeskätt seedetrakti verejooksule) viitavatest kõhusümptomitest, eriti ravi algfaasis.

Ettevaatust tuleb rakendada patsientidel, kes saavad samaaegselt teisi ravimeid, mis võivad suurendada haavandi või verejooksu riski, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), MSPVAd, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId) või trombotsüütide agregatsiooni vastased ained (nt atsetüülsalitsüülhape ja klopidogreel) (vt lõik 4.5).

Kui nabumetooniga ravi saavatel patsientidel esineb seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi lõpetada.

MSPVAsid tuleb ettevaatusega kasutada anamneesis seedetrakti haigusega (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsientidel, kuna nende haigus võib ägeneda (vt lõik 4.8).

Nabumetooni registreerimiseelsete ja -järgsete kliiniliste uuringute andmete läbivaatamisel leiti, et seedetrakti perforatsioonide, haavandite või verejooksude keskmine kumulatiivne esinemissagedus oli 3 kuni 6 kuud ravitud patsientide seas 0,3%, 1 aasta ravitud patsientide seas 0,5% ja 2 aastat ravitud patsientide seas 0,8%. Ehkki need arvud tunduvad väikestena, peab ravimit määrav arst olema teadlik, et need kõrvaltoimed võivad tekkida isegi juhul, kui seedetrakti haigust ei ole varem esinenud.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed

Patsientide puhul, kellel on anamneesis MSPVAde kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus, on vajalik hoolikas jälgimine ja nõustamine, sest seoses MSPVAde kasutamisega on teatatud vedeliku retentsioonist ja tursetest.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad, et mõnede MSPVAde kasutamine (eriti suurtes annustes ja pikaajalise ravi korral) võib olla seotud veidi suurenenud riskiga arteriaalse tromboosi sündmuste (nt müokardiinfarkt või insult) tekkeks. Puuduvad piisavad andmed, et seda riski nabumetooni puhul välistada. Patsientidel, kelle hüpertensioon, südame paispuudulikkus, väljendunud südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus ei allu ravile, tohib nabumetooni kasutada üksnes pärast põhjalikku kaalumist. Samuti tuleb hoolikalt kaaluda pikaajalise ravi alustamist kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel.

Nahareaktsioonid MSPVAde (sh nabumetooni) kasutamisel on harva teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8).

Ravimi määramise ajal peab patsientidele selgitama nahareaktsiooni nähte ja sümptomeid ning patsiente nende tekke suhtes hoolikalt jälgima. Kui ilmuvad sellistele reaktsioonidele viitavad nähud ja

sümptomid, peab nabumetoonravi otsekohe lõpetama ja kaaluma alternatiivset ravi (vastavalt vajadusele). Patsientide risk nahareaktsioonide tekkeks on ilmselt kõige suurem ravi alustamisel: enamusel juhtudest tekib reaktsioon ravi esimese kahe kuu jooksul. Nabumetooni kasutamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustus või mõni muu ülitundlikkuse näht.

Kui patsiendil on nabumetooni kasutamise ajal tekkinud tõsine reaktsioon (nt SJS, TEN või DRESS), ei tohi sellel patsiendil ravi nabumetooniga enam mitte kunagi taasalustada.

Naiste viljakuse vähenemine

Nabumetooni kasutamine võib kahjustada naiste viljakust. Nabumetoon ei ole soovitatav naistele, kes püüavad rasestuda. Naistel, kellel esineb raskusi rasestumisega või kellel tehakse viljatusuuringuid, tuleb kaaluda nabumetooni ärajätmist.

MSPVAd võivad varjata infektsiooni sümptomeid või nähtusid (palavik, valu ja turse).

MSPVAde (sh nabumetoon) kasutamisel on teatatud häguse nägemise või nägemise halvenemise juhtudest. Patsiendid, kellel esineb selliseid nähtusid, tuleb saada oftalmoloogilisele läbivaatusele.

Nabumetooni manustamisel järgmistele patsientidele tuleb rakendada ettevaatust:

• Varasem atsetüülsalitsüülhappe või mõne muu MSPVA poolt vallandatud astma, urtikaaria või muu allergilist tüüpi reaktsioon. Kuna sellistel patsientidel on teatatud fataalsetest astmahoogudest pärast teiste MSPVAde manustamist, peab nabumetooni esmakordne manustamine toimuma arstliku järelevalve all.

• SLE ja segatüüpi sidekoe haigus: süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) ja segatüüpi sidekoe haigusega patsientidel võib olla suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8).

• Raske maksakahjustus. Sarnaselt teiste MSPVAdega on teatatud kõrvalekalletest maksafunktsiooni analüüsides, harvadel juhtudel ikterusest ja maksapuudulikkusest (mõnel juhul lõppesid need surmaga). Patsienti, kellel ravi ajal nabumetooniga esinevad maksafunktsiooni häirele viitavad nähud/sümptomid või kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides, tuleb uurida tõsisema maksareaktsiooni tekke suhtes. Sellise reaktsiooni tekkel tuleb nabumetoon ära jätta.
• Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min): ravi algul ja mõne nädala jooksul pärast ravi alustamist tuleb teha laborianalüüsid. Edasi tuleb analüüse teha vastavalt vajadusele: neerukahjustuse süvenemisel võib olla põhjendatud ravi lõpetamine. Mõõduka neerukahjustuse (kreatiniini kliirens 30 kuni 49 ml/min) korral on seondumata plasma 6-MNA tase suurenenud 50% ning põhjendatud võib olla annuse vähendamine.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nabumetooniga ei ole läbi viidud spetsiifilisi koostoime uuringuid alljärgnevate ravimitega. Seetõttu on soovitatav ettevaatus samaaegsel ravil allpool loetletud ravimitega.

Kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti haavandi või verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid: MSPVAd võimendavad antikoagulantide toimet (nt varfariin jt antikoagulandid, vt lõik 4.4); nende samaaegsel manustamisel nabumetooniga tuleb rakendada ettevaatust ja jälgida

patsienti üleannustamise tunnuste suhtes.

Trombotsüütide agregatsiooni vastased ained ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId): suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4). Rohkem kui ühe MSPVA kasutamine ei ole soovitatav.

MSPVAdel üldiselt esineb koostoimeid järgmiste ravimitega, suurendades nende ravimite kontsentratsioone:

• südameglükosiidid
• metotreksaat
• liitium

Võimalik on hüperkaleemia teke, eeskätt kaaliumi sisaldavate diureetikumide samaaegsel manustamisel.

Diureetikumide ja teiste hüpertensioonivastaste ravimite (nt angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE inhibiitorid) ja angiotensiini retseptori antagonistid (ARA)) toime võib väheneda samaaegsel manustamisel MSPVAdega; mõnedel isikutel (nt eakad või dehüdreeritud patsiendid) võib see viia neerufunktsiooni edasise vähenemiseni ning lõpuks ägeda neerupuudulikkuseni. Seega on vajalik nende patsientide hüdreerimine ja sage jälgimine.

Nabumetooni samaaegsel manustamisel teiste valkudega seonduvate ravimitega (nt sulfoonamiidid, sulfonüüluuread või hüdantoiin) tuleb rakendada ettevaatust ja patsienti hoolikalt jälgida üleannustamise tunnuste suhtes.

Tsüklosporiin: MSPVAd suurendavad selle ravimi poolt põhjustatud nefrotoksilisuse riski.

Mifepristoon: nabumetooni ei tohi kasutada 8...12 päeva jooksul pärast mifepristooni manustamist, sest MSPVAd võivad vähendada mifepristooni toimet.

Probenetsiid: nabumetooni metabolismi vähenemine ning nabumetooni ja metaboliitide eritumise vähenemine.

Kinoloonantibiootikumid: loomkatsed näitavad, et MSPVAd suurendavad kinoloonantibiootikumide kasutamisel esinevat krambiriski. Patsientidel, kes võtavad nabumetooni ja kinoloone, võib olla suurenenud risk krampide tekkeks.

Alkohol, bisfosfonaadid, okspentifülliin (pentoksüfülliin) ja sulfiinpürasoon: võivad võimendada seedetrakti kõrvaltoimeid ja suurendada verejooksu või haavandi riski. Järgmised laialdaselt kättesaadavad ravimid ei mõjuta nabumetooni metabolismi ega biosaadavust: paratsetamool, tsimetidiin, alumiiniumhüdroksiidi sisaldavad antatsiidid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliiniliste uuringute andmed nabumetooni kasutamise kohta inimese raseduse ajal.

Prostaglandiini sünteesi pärssimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad suurenenud riskile raseduse katkemiseks ja südame väärarengute ning gastroskiisi tekkeks pärast prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamist raseduse alguses. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt kuni ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annusega ja ravi kestusega. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite manustamisel näidatud implantatsioonieelse ja -järgse kaotuse ning embrüo/loote

suremuse suurenemist. Lisaks on teatatud erinevate väärarengute, sh kardiovaskulaarsete väärarengute esinemissageduse suurenemisest loomadel, kellele manustati prostaglandiini sünteesi inhibiitorit organogeneesi perioodil. Alates 20. rasedusnädalast võib nabumetooni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist teisel trimestril, mis oli enamasti pöörduv ravi lõpetamisel. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril nabumetooni manustada, välja arvatud selge vajaduse korral. Kui naine kasutab nabumetooni rasestumise ajal või raseduse esimesel/teisel trimestril, peab annus olema nii väike ja ravi kestus nii lühike kui võimalik. Pärast mitmepäevast kokkupuudet nabumetooniga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb nabumetooni kasutamine lõpetada. Raseduse kolmandal trimestril manustatuna põhjustavad kõik prostaglandiini inhibiitorid lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha varajane ahenemine/sulgumine ja kopsuarteri hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häiret, mis võib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos oligo- hüdramnioniga (vt eespool);

emal raseduse lõpul ja vastsündinul:

• võimalikku veritsusaja pikenemist, agregatsioonivastast toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul;
• emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib põhjustada sünnituse edasilükkumist või pikenemist.

Seega on nabumetoon raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Puuduvad kliiniliste uuringute andmed nabumetooni kasutamise kohta imetamise ajal. Ei ole teada, kas nabumetoon eritub inimese rinnapiima, kuid 6-MNA eritub lakteerivate rottide emapiima. Kuna esineb võimalus nabumetooni tõsiste kõrvaltoimete tekkeks rinnaga toidetaval imikul, tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või lõpetada ravimi kasutamine, võttes arvesse ravimi tähtsust ema jaoks.

Fertiilsus Naiste viljakuse kohta vt lõik 4.4.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pärast nabumetooni manustamist on teatatud pearinglusest ja segasusest. Selliste sümptomite esinemisel ei tohi patsient juhtida autot ega käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool on kõrvaltoimed esitatud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 ja <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 ja 1/100), harv (≥1/10 000 ja <1/1000) ja väga harv (<1/10 000), sh üksikjuhud. Väga sageli, sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimed on üldjuhul tuvastatud kliiniliste uuringute andmetest. Nende esinemissageduste hindamisel ei võetud arvesse esinemissagedusi platseebo- ja võrdlusravimi rühmades. Harva ja väga harva esinenud kõrvaltoimed on üldjuhul tuvastatud spontaansetest teatistest.

Ohutusprofiili kokkuvõte Nabumetoonraviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) (vt lõik 4.4).

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: Trombotsütopeenia Teadmata: Aneemia (sh aplastiline aneemia ja hemolüütiline aneemia) Immuunsüsteemi häired Väga harv: Anafülaksia, anafülaktoidne reaktsioon

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: Segasus, närvilisus, unetus Teadmata: Hallutsinatsioonid

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: Unisus, pearinglus, peavalu, paresteesia Teadmata: Aseptiline meningiit (eeskätt olemasoleva autoimmuunhäirega patsientidel (nt süsteemne erütematoosne luupus, segatüüpi sidekoe haigus), mille sümptomiteks on kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või dsesorientatsioon (vt lõik 4.4))

Silma kahjustused Aeg-ajalt: Nägemishäired, silma kahjustus

Kõrva ja labürindi kahjustused Sage: Tinnitus, kõrva kahjustus

Vaskulaarsed häired Sage: Vererõhu tõus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi kahjustused Aeg-ajalt: Düspnoe, respiratoorne häire, ninaverejooks Väga harv: Interstitsiaalne pneumoniit

Seedetrakti häired Sage: Kõhulahtisus, kõhukinnisus, düspepsia, gastriit, iiveldus, kõhuvalu, kõhupuhitus Aeg-ajalt: Duodenaalhaavand, seedetrakti verejooks, maohaavand, seedetrakti häire, veriroe, oksendamine, stomatiit, suukuivus

Seedetrakti häired: kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Tekkida võib peptiline haavand, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mis mõnikord, eeskätt eakatel on lõppenud surmaga (vt lõik 4.4). Pärast ravimi manustamist on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroest, verioksest, haavandilisest stomatiidist, koliidi ja Crohni tõve ägenemisest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Maksa ja sapiteede häired Väga harv: Maksapuudulikkus, ikterus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: Lööve, kihelus Aeg-ajalt: Valgusülitundlikkus, urtikaaria, higistamine Väga harv: Bulloossed reaktsioonid, sh toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom, ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega, multiformne erüteem, angioödeem, pseudoporfüüria, alopeetsia

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt: Müopaatia

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: Kuseteede häire Väga harv: Neerupuudulikkus, nefrootiline sündroom Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: Menorraagia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: Tursed Aeg-ajalt: Jõuetus, nõrkus

Uuringud Aeg-ajalt: Maksaensüümide aktiivsuse tõus analüüsides

Seoses MSPVA-raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad, et mõnede MSPVAde kasutamine (eeskätt suurte annuste ja pikaajalise ravi korral) võib olla seotud suurenenud riskiga arteriaalse tromboosi sündmuste tekkeks (näiteks müokardiinfarkt, insult ja surm) (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid ja nähud Üleannustamise kohta puuduvad andmed.

Sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, ülakõhuvalu, seedetrakti verejooks, harva kõhulahtisus, dessorientatsioon, ärritus, kooma, uimasus, pearinglus ja mõnikord krambid. Olulise üleannustamise korral on võimalik äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus.

Ravi Spetsiifiline antidoot puudub; aktiivne metaboliit 6-MNA ei ole dialüüsitav.

Juhusliku üleannustamise puhul on näidustatud toetavad meetmed.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, ATC-kood: M01AX01

Relifex sisaldab toimeainet 4-(6’-metoksü-2’-naftüül)-2-butanoon, geneerilise nimega nabumetoon. Nabumetoon on mittehappeline mittesteroidne põletikuvastane aine, millel on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Arvatakse, et põletikuvastane toime põhineb prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisel. Nabumetoon mõjutab nõrgalt kollageeni poolt põhjustatud trombotsüütide agregatsiooni ega oma mõju veritsusajale. Nabumetooni kasutamisel on seedetrakti haavanditest, verejooksust või perforatsioonist teatatud väiksema esinemissagedusega kui teiste MSPVAde puhul.

Nabumetoon on aktiivse metaboliidi 6-metoksü-2-naftüülatseethappe (6-MNA) eelravim. Relifex’i toime põhineb metaboliidil 6-MNA.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Nabumetoon imendub seedetraktis peaaegu täielikult (>80%), kuid läbib ulatusliku esmase maksapassaaži ning muutumatul kujul nabumetooni plasmas ei leidu. Imendumiskiirus suureneb koos toidu või piimaga manustamisel, kuid aktiivse metaboliidi sisaldus vereplasmas ei muutu. In vivo uuringud viitavad, et 6-MNA ei läbi enterohepaatilist ringet. 6-MNA biosaadavus Relifex’i manustamisel on ligikaudu 35% (23...52%). 6-MNA maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 3 (1...12 tundi) pärast annustamist. 6-MNA seondub ulatuslikult plasmavalkudega (> 99%). Vaba fraktsioon sõltub 6-MNA üldkontsentratsioonist ning on annusega proportsionaalne vahemikus 1...2 g. Vaba fraktsioon moodustab 0,2...0,3% 1 g ööpäevasest annusest ning ligikaudu 0,6...0,8% 2 g ööpäevasest annusest. Tugeva seondumise tõttu valkudega ei ole 6-MNA dialüüsitav.

Pärast intravenoosset manustamist mõõdetud jaotusruumala on 7,5 (6,8...8,4) l ja kliirens on 4,4 (1,0...6,9) ml/min. Tasakaaluseisundi poolväärtusaeg pärast suukaudse annuse 1 g manustamist on 22,5 ± 3,7 tundi.

Nabumetoon metaboliseerub 6-MNA metaboliidiks. 6-MNA jaotub põletikulistesse kudedesse ja läbib platsentaarbarjääri, jõudes loote kudedesse. Seda on leitud lakteerivate emasloomade piimas. 6-MNA eritub metabolismi teel, põhiliselt konjugeerudes glükuroonhappeks ja o-demetüleerudes koos järgneva konjugeerimisega. Põhiline eritumistee on uriiniga. 6-MNA ja nabumetooni uriinis ei leidu.

Eakad Eakatel on tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioon tavaliselt suurem ja poolväärtusaeg pikem (29,8 ± 8,1 tundi) võrreldes noorte tervete isikutega, kuid erinevad intervallid kattuvad suurel määral.

Neerukahjustus Raske neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel on 6-MNA poolväärtusaeg suurenenud ligikaudu 40 tunnini ja plasmatasemed on 30% suuremad võrreldes teiste patsientidega. Dialüüsi saavatel patsientidel oli aktiivse metaboliidi tasakaaluseisundi kontsentratsioon ekvivalentne tervetel isikutel täheldatud väärtustega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad muud ohutuse hindamise seisukohast olulised prekliinilised andmed, kui need, mida on juba eelnevates lõikudes käsitletud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Õhukese polümeerikattega 1 g tabletid: naatriumglükolaattärklis, naatriumlaurüülsulfaat, hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, makrogool 6000, titaandioksiid.

Dispergeeruvad tabletid: AC-DI-SOL, kollidoon 25, magneesiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, piparmündi lõhna- ja maitseaine, naatriumlaurüülsulfaat, sahhariinnaatrium, vanilje lõhna- ja maitseaine.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium/PVC blister. 1 g õhukese polümeerikattega tabletid, 20 tk või 100 tk pakendis. 1 g dispergeeruvad tabletid, 20 tk või 100 tk pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris SIA Mūkusalas 101 Rīga, LV 1004 Läti

8. MÜÜGILOA NUMBRID

1 g dispergeeruv tablett: 137896 1 g õhukese polümeerikattega tablett: 549907

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Relifex, 1 g dispergeeruv tablett: 12.02.2007/31.01.2012 Relifex, 1 g õhukese polümeerikattega tablett: 15.06.2007/25.05.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2024