Roferon-a - süstelahus (3000000rü 0.5ml)

ATC Kood: L03AB04
Toimeaine: alfa-2a-interferoon
Tootja: Roche Eesti OÜ

Artikli sisukord

ROFERON-A
süstelahus (3000000RÜ 0.5ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Roferon-A

3 miljonit rahvusvahelist ühikut (RÜ)

9 miljonit rahvusvahelist ühikut (RÜ) süstelahus süstlis

Alfa-2a interferoon

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Roferon-A ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Roferon-A kasutamist
  3. Kuidas Roferon-A’d kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Roferon-A’d säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Kuidas Roferon-A’d süstida
  8. Mis ravim on Roferon-A ja milleks seda kasutatakse

Roferon-A sisaldab viirusevastast ainet nimetusega alfa-2a interferoon, mis on sarnane organismis toodetava naturaalse ainega, mis kaitseb viirusinfektsioonide, kasvajate ja võõrainete eest, mis võivad tungida organismi. Kui Roferon-A on avastanud ja rünnanud võõrainet, siis aeglustub, blokeerub või muutub selle kasv või funktsioon.

Roferon-A’d kasutatakse järgmiste haiguste raviks:

  • Viirusinfektsioonid, nt krooniline B ja Chepatiit.
  • Verevähid (naha Trakuline lümfoom, karvrakuline leukeemia ja krooniline müeloidne leukeemia).
  • Mõned muud vähivormid (neerurakuline kartsinoom, follikulaarne mitteHodgkini lümfoom ja

maliigne melanoom).

Kui te ei ole kindel, miks teile on Roferon-A’d määratud, arutage oma haigust ja selle ravi arstiga.

Mida on vaja teada enne Roferon-A kasutamist

Ärge kasutage Roferon-A’d:

  • kui olete alfa2a interferooni või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teil esineb või on esinenud mõni südamehaigus;
  • kui te põete rasket neeru või maksahaigust;
  • kui teil on mõni luuüdihaigus;
  • kui teil esinevad krambid, nt epilepsia ja/või muud kesknärvisüsteemi häired;
  • kui teil on maksahaigus või maksatsirroos;
  • kui te saate või olete hiljuti saanud kroonilise maksahaiguse ravi, mis nõrgestab immuunvastust.

Roferon-A’d ei soovitata kasutada lastel, välja arvatud arsti soovitusel. Kuni 3-aastastel lastel esinevat tõsist seisundit „õhupuudussündroomi“ on seostatud bensüülalkoholiga. Bensüülalkohol on Roferon-A süstelahuse abiaine. Seetõttu ei ole Roferon-A sobiv ravim väikelastele (sealhulgas enneaegsetele, vastsündinutele või imikutele).

Teatud haiguste puhul võib Roferon-A’d kasutada koos teiste ravimitega. Sellistel juhtudel selgitab arst teile Roferon-A kasutamise täiendavaid piiranguid.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Roferon-A kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstile sellest:

  • kui teil esinevad psüühikahäired või on kunagi olnud mõni psüühiline (psühhiaatriline) haigus;
  • kui teil on psoriaas (haigus, mida iseloomustavad korduvad kuivad, ketendavad laigud nahal);
  • kui teil esineb mõni neeru, südame või maksahaigus;
  • kui te olete kunagi põdenud autoimmuunhaigust, nt kilpnäärmefunktsiooni häireid, vaskuliiti (veresoontepõletik);
  • kui teile on siirdatud mõni organ (nt neer) või luuüdi või on siirdamine plaanis lähiajal;
  • kui te olete või võite olla rase;
  • kui teil on madal vererakkude arv;
  • kui te põete suhkurtõbe (haigus, mida iseloomustab kõrge veresuhkru tase);
  • kui teil on mõni muu verehaigus;
  • kui te saate ravi kroonilise Chepatiidi vastu;
  • kui teil esineb samaaegselt HIVnakkus ning teid ravitakse HIV vastaste ravimitega;
  • kui te kasutate teisi ravimeid (sh neid, mida saab osta ilma retseptita);
  • kui olete täiskasvanu, kellel esineb või on esinenud ainete (nt alkoholi või uimastite) kuritarvitamist.

Teavitage oma arsti sellest, kui teil esineb verehaigus või suhkurtõbi. Arst võib võtta teilt regulaarsete intervallide järel vereproove, et kontrollida vere koostist, mis võib ravi ajal muutuda. Vajadusel võib arst korrigeerida Roferon-A või mõne teise samaaegselt kasutatava ravimi annust.

Muud ravimid ja Roferon-A

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Interferoonidega samaaegsel manustamisel võib nende ravimite toime tugevneda, nõrgeneda või muutuda. Eriti võib interferooniga samaaegsel manustamisel suureneda ksantiinide rühma kuuluva astmaravimi teofülliini plasmakontsentratsioon, mille tõttu võib vajalikuks osutuda annuse kohandamine.

Samaaegse HIV-nakkusega patsiendid: Laktatsidoos ja maksafunktsiooni halvenemine on HIV- nakkuse korral kasutatava aktiivse retroviirusevastase raviga (Highly Active Anti-Retroviral Therapy, HAART) seotud kõrvaltoimed.

Kui te saate HAART ravi, võib Roferon-A ja ribaviriini lisamisel suureneda risk laktatsidoosi või maksapuudulikkuse tekkeks. Arst jälgib teid nende haigusseisundite nähtude ja sümptomite suhtes. Palun lugege ribaviriini pakendi infolehte.

Vereanalüüsid. Kui teile tehakse vereanalüüs, öelge analüüsi tegevale arstile või õele, et te saate ravi Roferon-A’ga. Aeg-ajalt või harva võib Roferon-A mõjutada vereanalüüside tulemusi.

Rasedus ja viljakus

Ärge kasutage Roferon-A’d, kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, välja arvatud juhul, kui arst seda soovitab. Roferon-A võib loodet kahjustada. Te peate koos partneriga kogu ravikuuri vältel kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Kui Roferon-A’d kasutatakse koos ribaviriiniga, peavad nii mees- kui naispatsiendid rakendama meetmeid raseduse vältimiseks, sest ribaviriin võib olla lootele väga kahjulik:

  • kui te olete viljastumisvõimelises eas naine, kes kasutab RoferonA’d koos ribaviriiniga, peavad enne ravi, ravi ajal igakuiselt ja 4 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist tehtud rasedustestid olema negatiivsed. Teie ja teie partner peate mõlemad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ravi ajal ja 4 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist. Te saate seda arutada oma arstiga.
  • kui te olete mees, kes saab RoferonA’d koos ribaviriiniga, siis kasutage raseda naisega vahekorras olles kindlasti kondoomi. See vähendab ribaviriini naise organismi sattumise võimalust. Kui teie naispartner ei ole praegu rase, kuid on viljastumisvõimelises eas, peab ta tegema rasedustesti kord kuus ravi ajal ja 7 kuu jooksul pärast ravi lõppu. Teie ja teie partner peate mõlemad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ravi ajal ja 7 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist. Te saate seda arutada oma arstiga.

Imetamine

Kui te imetate, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Ei ole teada, kas seda ravimit leidub inimese rinnapiimas. Seetõttu arutage oma arstiga, kas katkestada rinnaga toitmine või lõpetada Roferon-A kasutamine. Ribaviriiniga kombineeritud ravi korral pöörake tähelepanu ribaviriini sisaldavate ravimite kohta käivatele hoiatustele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega töötage masinatega, kui teil tekib Roferon-A kasutamise ajal uimasus, väsimus või segasus.

Roferon-A sisaldab bensüülalkoholi

Roferon-A sisaldab bensüülalkoholi, mistõttu seda ei tohi manustada enneaegsetele ega vastsündinutele. Ravim võib imikutel ja kuni 3-aastastel lastel põhjustada toksilisi või allergilisi reaktsioone.

See ravim sisaldab alla 1 mmol naatriumit (23 mg) 0,5 ml kohta, st on praktiliselt „naatriumivaba”.

Kuidas Roferon-A’d kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Roferon-A’d võib manustada arst või õde, samuti võib arst või õde teile õpetada, kuidas ravimit ise süstida. Kui te ei ole vastavat õpetust saanud, ei tohi te Roferon-A’d ise süstida. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või õega.

Roferon-A lahust süstitakse naha alla (subkutaanselt). Üksikasjalikud juhised leiate lõigus 7.

Süstlid on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Roferon-A annustamine

Arst otsustab, milline annus on teile sobivaim. Roferon-A annus sõltub ravitavast haigusest ja esinevatest kõrvaltoimetest.

Annus ei tohi üldjuhul ületada 36 miljonit rahvusvahelist ühikut (RÜ) ööpäevas.

Kui teil on tunne, et ravimi toime on liiga nõrk või liiga tugev, pidage nõu oma arstiga. Ärge muutke ise arsti poolt määratud annust.

Soovitatav annus on:

Karvrakuline leukeemia

3 miljonit RÜ ööpäevas 16...24 nädala jooksul.

Krooniline müeloidne leukeemia

Annust suurendatakse tavaliselt 3 miljonist RÜ-st 9 miljoni RÜ-ni, manustatuna üks kord ööpäevas esimesel 12 ravinädalal.

Naha T-rakuline lümfoom

Annust suurendatakse tavaliselt 3 miljonist RÜ-st 18 miljoni RÜ-ni, manustatuna üks kord ööpäevas esimesel 12 ravinädalal.

Neerurakuline kartsinoom

Kombinatsioon vinblastiiniga

Annust suurendatakse tavaliselt 3 miljonist RÜ-st 18 miljoni RÜ-ni, manustatuna kolm korda nädalas esimesel 12 ravinädalal.

Kombinatsioon bevatsizumabiga (Avastin)

9 miljonit RÜ naha alla (subkutaanselt) kolm korda nädalas kuni haiguse progresseerumiseni või kuni 1 aasta jooksul.

Krooniline B-hepatiit

,5...5 miljonit RÜ/m2 kehapinna kohta kolm korda nädalas 4...6 kuu jooksul.

Krooniline C-hepatiit

3...6 miljonit RÜ kolm korda nädalas 6...12 kuu jooksul.

Follikulaarne mitte-Hodgkini lümfoom (koos keemiaraviga)

miljonit RÜ/m2 kehapinna kohta iga 28-päevase ravitsükli 22...26. päeval.

Maliigne melanoom

3 miljonit RÜ kolm korda nädalas 18 kuu jooksul.

Kui te reageerite hästi esialgsele Roferon-A ravile, võib arst otsustada, et te peaksite jätkama ravi pikema aja jooksul (säilitusravi) ja korrigeerib annust vastavalt.

Kombineeritud ravi ribaviriiniga kroonilise C-hepatiidi korral

Kui te saate samaaegselt Roferon-A’d ja ribaviriini, palun järgige arsti poolt soovitatud annustamisskeemi.

Arst ütleb teile, millal lõpetada Roferon-A kasutamine. Mõned haigused võivad vajada ravi mitme aasta jooksul.

Kui te kasutate Roferon-A’d rohkem kui ette nähtud

Kontakteeruge otsekohe arsti või apteekriga või pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Roferon-A’d kasutada

Ärge kasutage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral kasutamata.

Kui te lõpetate Roferon-A kasutamise

Võtke niipea kui võimalik ühendust oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Teavitage oma arsti otsekohe sellest, kui te märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest. Te võite vajada erakorralist arstiabi:

  • Kui teil tekivad selle ravimi kasutamise ajal rasked allergilise reaktsiooni nähud (nagu hingamisraskus, vilisev hingamine või nõgestõbi).
  • Kui te märkate RoferonA ravi ajal või pärast seda nägemise halvenemist.
  • Kui teil tekivad RoferonA ravi ajal depressiooninähud (nt kurbus, väärtusetuse tunne või enesetapumõtted).

Muud võimalikud kõrvaltoimed:

Väga sageli tekivad gripitaolised sümptomid, nagu väsimus, külmavärinad, lihas- või liigesvalu, peavalu, higistamine ja palavik. Neid sümptomeid aitab tavaliselt vähendada paratsetamooli võtmine, selle annuse määrab teile arst. Sellist tüüpi sümptomid vähenevad tavaliselt ravi jätkumisel.

Muud väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida rohkem kui 1 inimesel 10-st) on:

  • vere valgeliblede madalam arv. Selle nähtudeks on infektsioonide sagenemine
  • söögiisu kadumine
  • iiveldus
  • madal kaltsiumisisaldus veres
  • kõhulahtisus
  • söögiisu vähenemine
  • juuste hõrenemine või väljalangemine (see on tavaliselt pöörduv ravi lõpetamisel)
  • gripitaoline haigus. Sümptomiteks võivad olla väsimus, palavik ja külmavärinad
  • peavalu
  • liighigistamine
  • lihasvalu
  • liigesvalu.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

  • vere punaliblede madalam arv ehk aneemia (selle nähtudeks on väsimus, kahvatu nahk ja õhupuudus)
  • vereliistakute madalam arv (selle nähtudeks on väikesed verevalumid kehal või verejooks)
  • vereliistakute ja vere punaliblede arvu muutused tekivad suurema tõenäosusega juhul, kui te saate vähiravi (sh keemiaravi) või kui teil on vähenenud luuüdi aktiivsus. Vere koostis normaliseerub tavaliselt pärast RoferonA ravi lõpetamist
  • ebakorrapärane südametegevus
  • südamepekslemine
  • naha või huulte sinakas värvus (mida põhjustab hapnikuvaegus veres)
  • oksendamine või iiveldus
  • kõhuvalud
  • suukuivus
  • mõru maitse suus või maitsetundlikkuse muutused
  • valu rinnus
  • tursed
  • kehakaalu langus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

  • veetustumine ja elektrolüütide tasakaalu häireid (naatriumi või kaaliumi sisalduse kõrvalekalded veres)
  • depressioon
  • ärevus
  • segasus
  • käitumise muutused või käitumishäired
  • närvilisus
  • unustamine
  • unehäired
  • lihasnõrkus
  • nahatundlikkuse muutused, nt surisemistunne, tuimus
  • pearinglus
  • käte värisemine
  • uimasus või unisus
  • konjunktiviit ehk silmade punetus
  • nägemishäired
  • mööduv vererõhu tõus või langus
  • sügelemine
  • psoriaas või selle halvenemine
  • uriinianalüüsis võib leiduda valku ja suuremal arvul rakke
  • vereanalüüsides maksafunktsiooni muutused.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

  • kopsupõletik
  • külmavillid
  • genitaalherpes
  • vere valgeliblede arvu tõsine langus (arst võib nimetada seda agranulotsütoosiks)
  • vere punaliblede ebanormaalne lagunemine (arst võib nimetada seda hemolüütiliseks aneemiaks)
  • autoimmuunhaigused (kus immuunsüsteem ründab eksikombel organismi enda rakke)
  • ülitundlikkusreaktsioonid, sh nõgeslööve, näo, huulte ja kõriturse, vilisev hingamine ja allergilist tüüpi reaktsioonid
  • kilpnäärme üle või alatalitlus
  • vereanalüüsides kõrge veresuhkru tase ehk suhkurtõbi (haigus, mida iseloomustab kõrge veresuhkru tase)
  • suitsiid või enesetapu või enesevigastamise mõtted
  • kooma
  • insult
  • krambid (krambihood)
  • mööduv impotentsus (mehe seksuaalfunktsiooni häire)
  • nägemishäire, mis on tingitud silma võrkkesta verevarustuse halvenemisest (arst võib nimetada seda isheemiliseks retinopaatiaks)
  • südamelihaseinfarkt
  • südamepuudulikkus
  • tõsised südame ja hingamishäired
  • vedeliku kogunemine kopsudes (mis võib põhjustada hingamishäireid)
  • veresoonte põletik (vaskuliit)
  • hingeldus
  • köha
  • kõhunäärmepõletik (arst võib nimetada seda pankreatiidiks)
  • kiirenenud sooletegevus (see võib põhjustada kõhulahtisust)
  • kõhukinnisus
  • kõrvetised
  • kõhupuhitus
  • maksatalitlus võib olla tavalisest halvem ning tekkida võivad rasked maksafunktsiooni kõrvalekalded, sh maksapuudulikkus või maksapõletik (nimetatakse ka hepatiidiks)
  • nahalööve
  • naha, suu või huulte kuivus
  • ninaverejooksud
  • ninalimaskesta kuivus või nohu
  • autoimmuunhaigus, kus organismi immuunsüsteem ründab eksikombel oma enda organeid. See põhjustab sageli nahalöövet ja liigesvalu, kuid haigusest võivad olla haaratud ka teised kehaosad (arst võib nimetada seda ka luupuseks või SLEks)
  • liigesepõletik või liigesvalu
  • neerupuudulikkus või neerutalitluse halvenemine (põhiliselt vähihaigetel, kellel juba esineb neeruhaigus)
  • vereanalüüsides neerutalitluse muutused
  • vereanalüüsides kusihappeks ja laktaatdehüdrogenaasiks nimetatud ainete sisalduse muutused
  • mania (meeleolu ülemäärase kõrgenemise episoodid).

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • autoimmuunhaigus, kus organismi immuunsüsteem ründab eksikombel vereliistakuid (rakud, mis osalevad verehüübimises). See võib põhjustada vereliistakute arvu tõsist langust ja teie nahal võivad tekkida väikesed täppverevalumid
  • sarkoidoos (haigus, mis on tingitud keha kudede põletikust; sarkoidoos võib haarata peaaegu ükskõik millise organi, kuid kõige sagedamini avaldub see kopsudes või lümfisõlmedes)
  • hüpertriglütserideemia ja hüperlipideemia (mõnede lipiidide/rasvade suur sisaldus veres)
  • võrkkesta (silmamuna sisemine kest) või võrkkesta veresoonte kahjustus (mis võib põhjustada ähmast nägemist või tõsistel juhtudel nägemise kaotust)
  • arst võib silmauuringul märgata võrkkesta muutusi, kaasa arvatud põhilise võrkkestanärvi turset
  • põhilise võrkkestanärviga seotud nägemishäired
  • peptilise haavandi ägenemine või taasteke ja sooleverejooks
  • RoferonA süstekoha ümbruses võivad tekkida naha punetus, turse ja valu ning süstekoha läheduses võib tekkida surnud kude
  • psüühikahäired, näiteks mõtlemishäired, keskendumisraskused, isiksuse muutused või teadvuse muutused. Arst võib nimetada seda entsefalopaatiaks.

Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on teadmata:

  • transplantaadi (siiriku) äratõukereaktsioon
  • isheemiline koliit (soolte ebapiisav verevarustus) ja haavandiline koliit. Jämesoolepõletiku (koliit) tüüpilised nähud on kõhuvalu, verine kõhulahtisus ja palavik
  • pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon – haigus, mille korral kopsuveresooned on tugevalt ahenenud ja see põhjustab kõrge vererõhu veresoontes, mis viivad verd südamest kopsu. Haigus võib tekkida eelkõige riskiteguritega patsientidel, nt HIVinfektsiooni või raskete maksaprobleemide (tsirroos) korral. See kõrvaltoime võib tekkida erinevatel ajahetkedel ravi ajal, tavaliselt mitu kuud pärast RoferonAga ravi alustamist
  • kõrva kahjustused: kuulmise kadu
  • naha kahjustused: nahavärvi muutus.

Arst võib Roferon-A’d kombineerida teiste ravimitega. Sellistel juhtudel võib teil ilmneda teisigi kõrvaltoimeid. Nende kohta saate selgitusi oma arstilt.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Roferon-A’d säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja sildil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage Roferon-A’d, kui täheldate, et lahus on hägune, selles on hõljuvaid osakesi või see ei ole värvitu või kergelt kollakas.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Roferon-A sisaldab

  • Toimeaine on alfa2a interferoon, 3 miljonit RÜ/0,5 ml või 9 miljonit RÜ/0,5 ml.
  • Teised koostisosad on ammooniumatsetaat, naatriumkloriid, bensüülalkohol (10 mg/1 ml), polüsorbaat 80, jäääädikhape, naatriumhüdroksiid ja süstevesi.

Kuidas Roferon-A välja näeb ja pakendi sisu

Roferon-A on süstelahus (0,5 ml süstlis).

Lahus on selge, värvitu või kergelt kollakas.

Pakendi suurused: Pakendis on 1, 5, 6, 12 või 30 süstlit ja multipakendis on 12 (kaks 6 süstliga pakki) või 30 (viis 6 süstliga pakki) süstlit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Roche Eesti OÜ Lõõtsa 2

11415 Tallinn

Tootja:

Roche Pharma AG

Emil-Barell-Strasse 1

D-79639 Grenzach-Wyhlen

Saksamaa

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Roferon-A: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Holland, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik.

Roféron-A: Prantsusmaa.

Roceron-A: Norra.

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2018.

Kuidas Roferon-A’d süstida

Illustreeritud juhised -A®Roferon süstlis sisalduva lahuse nahaaluseks süstimiseks

Süstel süstelahusega

 

Nõel nahaaluseks süstimiseks

kolb

kaitsekork

tagumine kate

nõelakate

Tähtis: Enne kasutamist (manustamist) laske lahusel soojeneda toatemperatuurini.

Võtke nõel karbist välja. Eemaldage nõela küljest ära tagumine kate. Seejärel võtke karbist välja süstal ning eemaldage kaitsekork.

Kinnitage nõel süstla külge. Tõmmake ära nõelakate (vt joonis 1).

Joonis 1.

Hoidke süstalt nõelaga ülespoole.

Eemaldage süstlast ettevaatlikult õhk, surudes aeglaselt kolbi.

Joonis 2.

Roferon-A’d võib süstida kas reie- või alakõhupiirkonda. Igaks süstimiseks soovitatakse valida uus süstekoht.

Joonis 3.

Enne süstimist puhastage süstekoht alkoholitampooniga.

Joonis 4.

Võtke nahavolt pöidla ja nimetissõrme vahele ning torgake nõel nii sügavale kui see läheb 45-kraadise nurga all (vt joonis 5). Tõmmake süstla kolbi veidi tagasi.

Kui süstlasse ilmub veri, on nõel sattunud veresoonde. Sellisel juhul ei tohi te Roferon-A’d süstida.

Visake see süstal ja nõel minema ning alustage uut süsti erinevasse kohta, kasutades selleks uut süstalt ja nõela.

Joonis 5.

Süstige Roferon-A süstli sisu ühtlase kiirusega naha alla, kuni süstal on täiesti tühi.

Joonis 6.

Süstla eemaldamiseks vajutage alkoholitampoon kergelt süstekohale ja tõmmake nõel väikse nurga all välja.

Joonis 7.

Süstlid on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata preparaat või jäätmematerjal tuleb minema visata. Küsige nõu oma arstilt või apteekrilt.

Süstlite ja teiste teravate meditsiinitarvikute kasutamisel ja hävitamisel tuleb rangelt kinni pidada järgmistest punktidest:

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Roferon-A, 3 miljonit rahvusvahelist ühikut (RÜ), süstelahus süstlis

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga süstel sisaldab 3 miljonit rahvusvahelist ühikut alfa-2a interferooni* 0,5 milliliitris** (3 miljonit RÜ/0,5 ml).

* toodetud Escherichia coli’s rekombinantse DNA tehnoloogia abil ** Täidetud liiaga

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Bensüülalkohol (10 mg/1 ml)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus süstlis.

Süstelahus on läbipaistev ja värvitu või kergelt kollakas.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Roferon-A on näidustatud järgmiste haiguste raviks:

  • Karvrakuline leukeemia.
  • Kroonilises faasis Philadelphia kromosoom positiivne krooniline müeloidne leukeemia. RoferonA ei sobi raviks nendele kroonilist müeloidset leukeemiat põdevatele patsientidele, kellel on identse HLantigeeniga (human leukocyte antigen) sugulasi ja kellele on lähitulevikus planeeritud või võimalik allogeenne luuüdi siirdamine. Ei ole teada, kas sellise näidustuse puhul on sobiv RoferonA’d kasutada.
  • Naha Trakuline lümfoom.

Alfa-2a interferoon (Roferon-A) võib avaldada toimet patsientidele, kellel on progresseeruv haigus ja kes ei allu tavapärasele ravile või kellele see ei sobi.

  • Histoloogiliselt ja seroloogiliselt (viiruse replikatsiooni markerid, st HBV DNA või HBeAgpositiivsed patsiendid) tõestatud krooniline hepatiit B täiskasvanud patsientidel.
  • Histoloogiliselt tõestatud krooniline hepatiit C täiskasvanud patsientidel, kellel on positiivsed HCV antikehad või HCV RNA ning kellel esineb kõrgenenud alaniinaminotransferaasi (ALT) tase seerumis ilma kaasneva maksapuudulikkuseta.

Alfa-2a interferooni efektiivsus hepatiit C ravis suureneb, kui ravimit kombineerida ribaviriiniga. Roferon-A’d võib kasutada monoteraapiana vaid juhul, kui esineb ribaviriini talumatus või mõni vastunäidustus selle ravimi kasutamiseks.

Annustamine ja manustamisviis

  • Follikulaarne mitteHodgkini lümfoom.
  • Kaugelearenenud neerurakuline kartsinoom.
  • Maliigse melanoomi (AJCC II aste: Breslow’ tuumor tihedusega üle 1,5 mm, mis ei ole levinud lümfisõlmedesse ega nahale) täiendav ravi pärast kirurgilist resektsiooni.

Mitte kõik Roferon-A tugevused ei sobi kasutamiseks kõigi näidustuste korral, mis on märgitud lõigus 4.1. Iga näidustuse puhul tuleb valida soovitatavale annusele vastav Roferon-A tugevus.

KARVRAKULINE LEUKEEMIA

Algannus:

3 miljonit RÜ ööpäevas süstina naha alla 16...24 nädala jooksul. Ravimtalumatuse tekkimisel vähendatakse ööpäevast annust 1,5 miljoni RÜ-ni ja/või muudetakse raviskeemi, manustades ravimit 3 korda nädalas.

Säilitusannus:

3 miljonit RÜ 3 korda nädalas süstina naha alla. Ravimtalumatuse tekkimisel vähendatakse annust 1,5 miljoni RÜ-ni 3 korda nädalas.

Ravi kestus:

Ravi kestab ligikaudu 6 kuud, enne kui otsustatakse ravi jätkamise üle ravile allunud juhul või ravi katkestamise üle ravile mitteallunud juhul. Patsiente on ravitud kuni 20 kuud järjest. Ravi optimaalne kestus karvrakulise leukeemia korral on kindlaks määramata.

Roferon-A minimaalne efektiivne annus karvrakulise leukeemia korral on kindlaks määramata.

KROONILINE MÜELOIDNE LEUKEEMIA

Roferon-A on näidustatud kroonilises faasis oleva Philadelphia kromosoom-positiivse kroonilise müeloidse leukeemia raviks. Roferon-A ei sobi alternatiivseks raviks kroonilist müeloidset leukeemiat põdevatele patsientidele, kellel on identse HL-antigeeniga sugulane või kellele on planeeritud või lähitulevikus võimalik allogeenne luuüdi siirdamine.

60%-l kroonilises faasis CML haigetest saavutatakse Roferon-A’ga eelnevast ravist sõltumatult hematoloogiline remissioon. Kahel kolmandikul neist patsientidest saavutatakse täielik hematoloogiline ravivastus hiljemalt 18 kuu jooksul alates ravi algusest.

Erinevalt tsütotoksilisest kemoteraapiast on alfa-2a interferooniga võimalik saavutada püsiv üle 40 kuu kestev ravivastus. Ei ole veel teada, kas Roferon-A on selle näidustuse puhul efektiivne.

Annustamine:

18-aastastele ja vanematele patsientidele manustatakse Roferon-A’d naha alla 8...12 nädala jooksul järgmiselt:

1...

3. päev

3 miljonit RÜ ööpäevas;

4...

6. päev

6 miljonit RÜ ööpäevas;

7...

84. päev

9 miljonit RÜ ööpäevas.

Ravi kestus:

Ravi peab kestma vähemalt 8 nädalat, soovitavalt 12 nädalat, enne kui otsustatakse ravi jätkamise üle ravile allunud juhul või ravi katkestamise üle ravile mitteallunud juhul, kui puuduvad muutused hematoloogilistes parameetrites. Ravile alluvaid patsiente tuleb ravida kuni täieliku hematoloogilise

remissioonini või maksimaalselt 18 kuud. Täieliku hematoloogilise vastuse korral tuleb ravi jätkata annusega 9 miljonit RÜ ööpäevas (optimaalne annus) või 9 miljonit RÜ 3 korda nädalas (minimaalne annus), saavutamaks võimaliku lühima ajaga tsütogeneetilist remissiooni. Roferon-A ravi optimaalne kestus kroonilise müeloidse leukeemia korral on kindlaks määramata, kuigi tsütogeneetilist remissiooni on saavutatud 2 aastat pärast ravi alustamist.

Roferon-A ohutus, efektiivsus ja optimaalne annus kroonilist müeloidset leukeemiat põdevatel lastel on kindlaks määramata.

NAHA T-RAKULINE LÜMFOOM (CTCL)

Alfa-2a interferoon (Roferon-A) võib toimida patsientidel, kes põevad progresseeruvat naha T-rakulist lümfoomi ja kes ei allu tavalisele ravile või ei talu seda.

Optimaalne annus on kindlaks määramata.

Algannus:

Roferon-A’d süstitakse naha alla ning annust suurendatakse 18 miljoni RÜ-ni ööpäevas 12 nädala jooksul (18-aastastel või vanematel patsientidel). Soovitatav annuse suurendamise skeem on järgmine:

1...

3. päev

3 miljonit RÜ ööpäevas;

4...

6. päev

9 miljonit RÜ ööpäevas;

7...

84. päev

18 miljonit RÜ ööpäevas.

Säilitusannus:

Roferon-A’d manustatakse nahaaluse süstina 3 korda nädalas patsiendile sobivas maksimaalses annuses, kuid mitte üle 18 miljoni RÜ.

Ravi kestus:

Ravi peab kestma 8...12 nädalat, enne kui otsustatakse ravi jätkamise üle ravile allunud juhul või ravi katkestamise üle ravile mitteallunud juhul. Minimaalne ravikuuri kestus ravile allunud patsiendil peab olema 12 kuud, muutmaks saavutatud ravitulemust täielikuks ja püsivaks. Patsiente on ravitud kuni 40 kuud järjest. Optimaalne Roferon-A ravi kestus naha T-rakulise lümfoomi korral on kindlaks määramata.

Hoiatus:

Objektiivset kasvaja reageerimist ravile ei ole täheldatud ligikaudu 40%-l CTCLiga patsientidest. Osaline vastus on tavaliselt märgatav 3 kuu ja täielik vastus 6 kuu jooksul, kuigi mõnikord võib minna rohkem kui aasta, enne kui saavutatakse parim vastus.

KROONILINE HEPATIIT B

Roferon-A on näidustatud täiskasvanud patsientide raviks, kellel on histoloogiliselt tõestatud krooniline hepatiit B ja esinevad viiruse replikatsiooni markerid, st kes on positiivsed HBV DNA või HBeAg suhtes.

Soovitatav annus:

  1. Optimaalne raviskeem on kindlaks määramata. Tavaline annus on 2,5...5,0 miljonit RÜ/m2 kehapinna kohta, manustatuna naha alla 3 korda nädalas 4...6 kuu jooksul.

Annust võib korrigeerida vastavalt patsiendi ravimtaluvusele. Kui 3...4 kuud kestnud ravi järel ei ole paranemist märgata, tuleks kaaluda ravi katkestamist.

Lapsed: kroonilise hepatiit B-ga lastele on manustatud ohutult kuni 10 miljonit RÜ/m. Ravi efektiivsus on siiani tõestamata.

KROONILINE HEPATIIT C

ROFERON-A KOMBINATSIOONIS RIBAVIRIINIGA

KORDUVPATSIENDID

Roferon-A’d manustatakse kombinatsioonis ribaviriiniga täiskasvanud patsientidele, kes põevad kroonilist hepatiit C-d ning on eelnevalt reageerinud monoteraapiale alfa-interferooniga, kuid kellel on pärast ravi lõppemist tekkinud retsidiivid.

Annustamine:

Roferon-A: 4,5 miljonit RÜ 3 korda nädalas, manustatuna naha alla 6 kuu jooksul.

Ribaviriini annustamine:

Ribaviriini annus: 1000...1200 mg ööpäevas kaheks annuseks jaotatuna (üks hommikul koos hommikusöögiga ja teine koos õhtusöögiga). Ribaviriini annustamine ja manustamisviis, vt ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõtet.

ESMASED PATSIENDID

Alfa-2a interferooni toime hepatiit C ravis suureneb, kui seda kombineerida ribaviriiniga. Roferon-A’d tuleb üksinda manustada peamiselt juhul, kui haige ei talu ribaviriini või kui see on talle vastunäidustatud.

Annustamine:

Roferon-A: 3...4,5 miljonit RÜ 3 korda nädalas, manustatuna naha alla vähemalt 6 kuu jooksul. Ravi jätkatakse veel 6 kuu jooksul patsientidel, kellel on 6 kuu möödudes negatiivne HCV RNA, kes on infitseeritud 1. genotüübiga ja kellel on kõrge ravieelne viiruse hulk veres.

Ribaviriini annustamine: vt eespool.

Arvesse tuleb võtta muid negatiivseid prognostilisi faktoreid (vanus üle 40 eluaasta, meessugu, liitelised fibroosid), pikendamaks ravi kestust 12 kuuni.

Patsientidel, kellel ei ilmne 6 kuud kestnud ravi järel mingit viroloogilist vastust (HCV-RNA ei ole määratav), üldjuhul püsivat viroloogilist vastust ei saada (HCV-RNA ei ole määratav 6 kuud pärast ravi lõppu).

ROFERON-A MONOTERAAPIA

Roferon-A monoteraapiat kasutatakse peamiselt juhul, kui haige ei talu ribaviriini või on selle manustamine talle vastunäidustatud.

Algannus:

3...6 miljonit RÜ 3 korda nädalas, manustatuna naha alla 6 kuu jooksul sissejuhatava ravina vastavalt patsiendi taluvusele. Patsientide puhul, kellel ei ilmne ravivastust 3...4 kuud kestnud ravi järel, tuleb kaaluda ravi katkestamist.

Säilitusannus:

Patsiendid, kellel on seerumi ALT normaliseerunud ja/või HCV RNA ei ole enam määratav, vajavad säilitusravina 3 miljonit RÜ Roferon-A’d 3 korda nädalas täiendava 6 kuu või pikema aja jooksul, et kindlustada täielik ravivastus. Optimaalne ravi kestus on kindlaks määramata, kuid soovitatav on ravi jätkata vähemalt 12 kuu jooksul.

Märkus:

Enamikul patsientidest, kellel haigus pärast adekvaatset Roferon-A monoteraapiat retsidiveerub, juhtub see 4 kuu jooksul pärast ravi lõppu.

FOLLIKULAARNE MITTE-HODGKINI LÜMFOOM

Roferon-A pikendab kaugelearenenud follikulaarse mitte-Hodgkini lümfoomi korral haigusvaba ja progressioonita perioodi, kasutatuna täiendavalt koos CHOP-sarnase kemoteraapiaga. Täiendava alfa-2a interferoon-ravi toime nende patsientide elulemuse pikendamisel ei ole kindlaks tehtud.

Soovitatav annustamine:

KAUGELEARENENUD NEERURAKULINE KARTSINOOM

KOMBINATSIOON VINBLASTIINIGA

  1. Roferon-A’d manustatakse kombinatsioonis tavapärase kemoteraapiaga (tsüklofosfamiid, prednisoloon, vinkristiin, doksorubitsiin) 6 miljonit RÜ/m2 naha alla iga 28-päevase ravitsükli 22...26. päeval.

Roferon-A ravi kombinatsioonis vinblastiiniga annab tavaliselt ravivastuse ligikaudu 17...26% patsientidest, aeglustades haiguse progresseerumist ja pikendades kaugelearenenud neerurakulise kartsinoomiga haigete eluiga.

Soovitatav annustamine:

Roferon-A’d manustatakse naha alla 3 miljonit RÜ 3 korda nädalas esimesel nädalal, 9 miljonit RÜ 3 korda nädalas järgmisel nädalal ja seejärel 18 miljonit RÜ 3 korda nädalas. Vinblastiini manustatakse veeni vastavalt tootja juhistele annuses 0,1 mg/kg 1 kord 3 nädala jooksul.

Kui haige ei talu Roferon-A manustamist annuses 18 miljonit RÜ 3 korda nädalas, võib annust vähendada 9 miljoni RÜ-ni 3 korda nädalas.

Ravi peab jätkuma vähemalt 3 kuud, maksimaalselt 12 kuud või kuni haiguse progresseerumiseni. Täieliku ravivastusega patsientidel võib ravi lõpetada 3 kuud pärast täieliku ravivastuse saavutamist.

KOMBINATSIOON BEVATSIZUMABIGA (AVASTIN)

Soovitatav annustamine:

9 miljonit RÜ süstituna naha alla kolm korda nädalas kuni haiguse progresseerumiseni või kuni 12 kuu vältel. Roferon-A-ravi ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud üle 12 kuu kestnud kasutamise puhul.

Ravi Roferon-A’ga võib alustada väiksemas annuses (3 või 6 miljonit RÜ), soovitatava annuse 9 miljoni RÜ-ni peab siiski jõudma esimese kahe ravinädala jooksul.

Kui Roferon-A annus 9 miljonit RÜ kolm korda nädalas ei ole talutav, võib annust vähendada minimaalse annuseni 3 miljonit RÜ kolm korda nädalas.

Roferon-A’d süstitakse pärast Avastin’i infusiooni lõppu. Lisainformatsiooni saamiseks Avastin’iga kombineeritud kasutamise kohta vt Avastin’i ravimi omaduste kokkuvõte.

KIRURGILISELT EEMALDATUD MALIIGNE MELANOOM

Täiendav ravi Roferon-A väikeste annustega pikendab haigusvaba intervalli patsientidel, kellel pärast melanoomi (tuumori tihedus üle 1,5 mm) resektsiooni ei esine metastaase lümfisõlmedes ega kaugmetastaase.

Soovitatav annustamine:

Roferon-A’d manustatakse naha alla annuses 3 miljonit RÜ 3 korda nädalas 18 kuu jooksul, alustades mitte hiljem kui 6 nädalat pärast operatsiooni. Talumatuse tekkimisel tuleb annust vähendada

1,5 miljoni RÜ-ni 3 korda nädalas.

Vastunäidustused

Roferon-A on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

  • anamneesis ülitundlikkus rekombinantse alfa2a interferooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
  • olemasolev raske südamehaigus või südamehaigus anamneesis. Otsest kardiotoksilist toimet ei ole tõestatud, kuid on tõenäoline, et RoferonA manustamisega kaasnevad sageli ägedad, mööduvad mürgistusnähud (nt palavik, külmavärinad) võivad viia olemasoleva südamehaiguse ägenemiseni;
  • neeru, maksa või luuüdifunktsiooni raske häire;
  • epilepsia ja/või kesknärvisüsteemi talitluse häired (vt lõik 4.4);
  • krooniline hepatiit kaugelearenenud dekompenseeritud maksahaiguse või tsirroosiga;
  • krooniline hepatiit, mille raviks kasutatakse või on hiljuti kasutatud immunosupressiivseid ravimeid;
  • bensüülalkoholi, mis on üks RoferonA süstelahuse komponent, on harvadel juhtudel seostatud kuni 3aastastel lastel võimalikult surma põhjustava mürgistuse ja anafülaktiliste reaktsioonidega. Seetõttu ei tohi kasutada RoferonA süstelahust enneaegsete imikute, vastsündinute, imikute või kuni 3aastaste laste ravimiseks. RoferonA lahus sisaldab 10 mg/ml bensüülalkoholi.

Kombineeritud ravi ribaviriiniga: tutvuge ka ribaviriini kasutamisjuhistega, kui alfa-2a interferooni manustatakse kombinatsioonis ribaviriiniga kroonilist hepatiit C põdevate patsientide raviks.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Et parandada bioloogiliste ravimpreparaatide kasutamise jälgitavust, tuleb manustatud preparaadi kaubanduslik nimetus registreerida (või märkida) selgelt patsiendi kaarti.

Roferon-A’d tuleb manustada vastavate haiguste ravis pädeva kvalifitseeritud arsti kontrolli all. Ravi Roferon-A’ga ja selle tüsistuste ravi on võimalik üksnes vastavate diagnostiliste ja ravivõimaluste olemasolul.

Patsiente tuleb informeerida mitte ainult ravi kasulikest toimetest, vaid ka võimalikest kõrvaltoimetest.

Ülitundlikkus: kui ravi ajal Roferon-A’ga või kombineeritud ravi ajal ribaviriiniga tekib ülitundlikkusreaktsioon, tuleb ravi katkestada ja rakendada otsekohe vajalikke ravivõtteid. Mööduva lööbe tõttu ei ole vaja ravi katkestada.

Transplantatsiooni (nt neeru või luuüdi siirdamise) järgselt võib terapeutiline immunosupressioon nõrgeneda, sest interferoonidel on ka immunostimuleeriv toime. Sarnaselt teiste alfainterferoonidega on Roferon-A’d saavatel patsientidel kirjeldatud transplantaadi äratõukereaktsiooni.

Palavik/infektsioonid: Kuigi palavik võib olla seotud interferoonravi ajal sageli esineva gripitaolise sündroomiga, tuleb välistada muud püsiva palaviku põhjused, eeskätt rasked infektsioonid (bakteriaalsed, viirus- ja seeninfektsioonid), eriti neutropeeniaga patsientidel. Ravi ajal alfa- interferoonidega (sh Roferon-A’ga) on kirjeldatud tõsiste infektsioonide (bakteriaalsete, viirus- ja seennakkuste) teket. Viivitamatult tuleb alustada sobivat infektsioonivastast ravi ning kaaluda ravi katkestamist.

Psüühika: patsientidel, kes saavad ravi interferoonidega (sh Roferon-A’ga), võivad ilmneda rasked psühhiaatrilised kõrvaltoimed. Depressioon, suitsiidimõtted, suitsiidikatsed ja suitsiid võivad esineda eelneva psüühilise haiguse olemasolul või ilma. Roferon-A’ga ravi saavaid kõiki patsiente tuleb jälgida depressiooniilmingute suhtes. Enne ravi alustamist tuleb patsiente informeerida depressiooni võimalikust tekkimisest ning patsiendid peavad otsekohe teatama igasugustest depressiooni nähtudest või sümptomitest. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda psühhiaatrilise ravi rakendamist ja/või interferoonravi katkestamist.

Aineid tarvitavad/kuritarvitavad patsiendid: HCV infektsiooniga patsientidel, kes on samaaegselt ainete (alkohol, kanep jms) tarbijad, on suurem risk psühhiaatriliste häirete või juba olemasolevate psühhiaatriliste häirete ägenemise tekkeks alfainterferoonravi ajal. Kui nendel patsientidel peetakse vajalikuks ravi alfainterferooniga, tuleb enne ravi alustamist hoolikalt hinnata kaasnevate psühhiaatriliste haiguste olemasolu ja muude ainete tarvitamise potentsiaali ning neid piisavalt ohjata. Vajadusel tuleb patsiendi hindamisel, ravimisel ja jälgimisel kaaluda interdistsiplinaarset lähenemist (sh psühhiaater või sõltuvushäirete spetsialist). Patsiente tuleb ravi ajal ja isegi pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida. Psühhiaatriliste häirete või ainete tarvitamise taasilmnemisel või tekkimisel on soovitatav varajane sekkumine.

Silmad: nagu ka teiste interferoonide puhul, on Roferon-A’ga ravi järgselt teatatud retinopaatiast, sealhulgas võrkkesta verevalumid, eksudaatidest („vatitupsud“), papillödeemist, võrkkestaarteri või -veeni tromboosist ja nägemisnärvi neuropaatiast, mille tagajärjel võib tekkida nägemise kaotus. Silmade uuring tuleb teha kõikidele patsientidele, kelle kaebusteks on nägemise langus või kaotus. Kuna need silmakahjustused võivad tekkida seoses muude haigusseisunditega, soovitatakse suhkurtõve või hüpertensiooniga patsientidele teha silmade kontroll enne Roferon-A monoteraapia või ribaviriiniga kombinatsioonravi alustamist. Roferon-A monoteraapia või kombineeritud ravi ribaviriiniga tuleb katkestada patsientidel, kellel tekivad uued või süvenevad nägemishäired.

Endokriinsüsteem: hüperglükeemiat on Roferon-A’ga ravi ajal täheldatud harva. Kõigil patsientidel, kellel ilmnevad hüperglükeemia sümptomid, tuleb mõõta vere glükoosisisaldust ja jälgida seda pidevalt. Suhkurtõbe põdevatel patsientidel võib vajalikuks osutuda diabeedi raviskeemi korrigeerimine.

Neeru-, maksa- või luuüdifunktsiooni kerge kuni keskmise raskusega häire korral tuleb hoolikalt jälgida nende elundite funktsioone.

Maksafunktsioon: harvadel juhtudel on tekkinud kahtlus, et alfa-interferoon põhjustab hepatiiti põdevatel patsientidel eelnevalt olemasoleva autoimmuunhaiguse ägenemist. Seetõttu peab olema ettevaatlik autoimmuunhaiguse anamneesiga hepatiidipatsientide ravimisel. Kui neil patsientidel ilmnevad maksafunktsiooni häired, tuleb kaaluda autoantikehade määramist ja vajadusel ravi katkestada.

Luuüdi supressioon: eriti ettevaatlik tuleb olla Roferon-A manustamisel raske müelosupressiooniga patsientidele – ravim pärsib luuüdi, põhjustades leukotsüütide, eriti granulotsüütide ja trombotsüütide arvu, harvem hemoglobiinisisalduse vähenemist. See suurendab infektsiooni või verejooksu ohtu. Seetõttu tuleb patsiente vastavate muutuste suhtes põhjalikult jälgida ning regulaarselt teha vereanalüüse enne ravi algust ja perioodiliselt ravi ajal.

Autoimmuunsus: alfainterferoonravi ajal on teatatud erinevate autoantikehade tekkest. Autoimmuunhaigused avalduvad interferoonravi ajal kliiniliselt sagedamini vastava eelsoodumusega inimestel. Olemasoleva autoimmuunhaiguse või selle anamneesiga patsiente tuleb jälgida nendele häiretele viitavate sümptomite suhtes, samuti on soovitatav autoantikehade ja TSH taseme määramine.

Roferon-A’d ei soovitata kasutada laste raviks, kuna ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks tehtud.

Kroonilist hepatiit B või hepatiit C põdevatel patsientidel, kes saavad hemodialüüsi või kellel on hemofiilia või kes on nakatunud HI-viirusega, ei ole ravimi efektiivsust tõestatud.

Käesolev ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumit (23 mg) 0,5 ml kohta, s.o põhimõtteliselt "naatriumivaba".

Kombineeritud ravi ribaviriiniga: tutvuge ka ribaviriini kasutamisjuhistega, kui alfa-2a interferooni manustatakse kombinatsioonis ribaviriiniga kroonilist hepatiit C põdevatele patsientidele.

HIV koinfektsiooniga ja aktiivset retroviirusevastast ravi (Highly Active Anti-Retroviral Therapy, HAART) saavatel patsientidel võib olla suurem risk laktatsidoosi tekkeks. Roferon-A ja ribaviriini lisamisel HAART ravile peab olema ettevaatlik (vt ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõte).

HAART ravi saavatel koinfektsiooni ja kaugelearenenud tsirroosiga patsientidel võib olla suurem risk maksa dekompensatsiooni tekkeks ja surmaks. Ainult alfainterferoonide või alfainterferoonide ja ribaviriini kombinatsiooni lisamisel võib vastav risk nendel patsientidel veelgi suureneda.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna alfainterferoonid muudavad raku ainevahetust, võivad nad muuta ka teiste ravimite toimet. Ühes väikeses uuringus ilmnes Roferon-A toime spetsiifilistele mikrosomaalsetele ensüümsüsteemidele. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada.

Alfainterferoonid võivad mõjutada oksüdatiivseid ainevahetusprotsesse; sellega tuleb arvestada nimetatud teel metaboliseeruvate ravimite samaaegsel määramisel. Spetsiifiline informatsioon seni puudub.

Roferon-A võib aeglustada teofülliini kliirensit.

Kuna Roferon-A mõjutab kesknärvisüsteemi funktsioone, võib tsentraalse toimega ravimite samaaegsel manustamisel esineda koostoimeid. Interferoonid võivad suurendada eelnevalt või samaaegselt manustatud ravimite neurotoksilist, hematotoksilist või kardiotoksilist toimet.

Kombineeritud ravi ribaviriiniga: tutvuge ka ribaviriini kasutamisjuhistega, kui alfa-2a interferooni manustatakse kombinatsioonis ribaviriiniga kroonilist hepatiit C põdevate patsientide raviks.

Neeruvähiga patsientidel läbi viidud kontrollitud kliinilise uuringu tulemused näitasid, et bevatsizumab (Avastin) ei avalda olulist mõju alfa-2a interferoon (Roferon-A) farmakokineetikale.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Roferon-A ravi saavad mees- ja naispatsiendid peavad kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Roferon-A kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Soovitatud kliinilisest annusest tunduvalt suuremate annuste manustamisel reesusahvidele tiinuse esimesel ja teisel kolmandikul täheldati iseeneslikke aborte esilekutsuvat toimet (vt lõik 5.3). Kuigi loomkatsetest ei ole ilmnenud ravimi teratogeenset toimet, ei saa välistada kahjulikku toimet lootele ravimi kasutamisel raseduse ajal. Roferon-A’d tohib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui selle kasulik toime naisele ületab võimaliku ohu lootele.

Ei ole teada, kas ravim eritub inimese rinnapiima. Tuleb otsustada kas ajutiselt katkestada imetamine või lõpetada ravimi kasutamine, kaaludes ravimi olulisust emale.

Kombineeritud ravi ribaviriiniga kroonilise hepatiit C-ga patsientidel

Kõikidel ribaviriiniga kokku puutunud loomaliikudel on demonstreeritud olulisi teratogeenseid ja/või embrüotoksilisi toimeid. Rasedatel on ribaviriinravi vastunäidustatud. Peab olema äärmiselt ettevaatlik, et Roferon-A’d koos ribaviriiniga saavad naispatsiendid või meespatsientide partnerid ei

rasestuks. Viljastumisvõimelises eas naispatsiendid ja nende partnerid peavad mõlemad ravi ajal ja 4 kuu jooksul pärast ravi lõppu kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Meespatsiendid ja nende naispartnerid peavad mõlemad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ravi ajal ja 7 kuu jooksul pärast ravi lõppu. Palun tutvuge ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõttega.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid sõltuvalt annusest ja manustamisskeemist ning patsiendi individuaalsest tundlikkusest võib Roferon-A aeglustada reaktsioonikiirust, avaldades mõju autojuhtimise ja liikuvate mehhanismide käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Kombineeritud ravi ribaviriiniga: tutvuge ka ribaviriini kasutamisjuhistega, kui alfa-2a interferooni manustatakse kombinatsioonis ribaviriiniga kroonilist hepatiit C põdevate patsientide raviks.

Järgmised andmed kõrvaltoimete kohta põhinevad informatsioonil, mis on saadud erinevate (sageli eelnevale ravile resistentsete ja kaugelearenenud) pahaloomuliste kasvajate või kroonilise hepatiit B ja hepatiit C patsientide ravi kogemustest.

Ligikaudu kahel kolmandikul vähihaigetest tekkis isutus ja pooltel iiveldus. Kardiovaskulaarseid ja pulmonaalseid häireid täheldati ligikaudu viiendikul vähihaigetest ja nendeks olid mööduv hüpotensioon, hüpertensioon, tursed, tsüanoos, südame rütmihäired, südamepekslemine ja valu rindkeres. Enamik vähihaigeid said ravi annustega, mis olid märkimisväärselt suuremad praegu soovitatavast annusest. See võib seletada kõrvaltoimete suuremat esinemissagedust ja raskust selles patsientide rühmas, võrreldes patsientidega, kellel oli hepatiit B, kus kõrvaltoimed on enamasti mööduva iseloomuga ning ravieelne seisund taastub 1...2 nädala jooksul pärast ravi lõpetamist. Patsientidel, kellel on hepatiit B, täheldati kardiovaskulaarseid häireid väga harva. Hepatiit B-ga patsientidel annavad maksaensüümide aktiivsuse muutused tavaliselt märku patsiendi kliinilise seisundi paranemisest.

Enamikel patsientidel tekkisid gripitaolised sümptomid: väsimus, palavik, külmavärinad, isutus, lihasvalu, peavalu, liigesvalu ja higistamine. Nimetatud ägedaid kõrvaltoimeid on üldjuhul võimalik vähendada või kõrvaldada samaaegse paratsetamooli manustamisega. Kõrvaltoimetel on tendents väheneda ravi jätkudes või seoses annuse vähendamisega, ehkki kestev ravi võib põhjustada letargiat, asteeniat ja väsimust.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras:

Organsüsteem

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata (ei

 

(1/10)

(1/100

(1/1000

(1/10 000

(< 1/10 000)

saa hinnata

 

 

kuni < 1/10)

kuni < 1/100)

kuni < 1/1000)

 

olemasolevate

 

 

 

 

 

 

andmete

 

 

 

 

 

 

alusel)

Infektsioonid ja

 

 

 

Pneumoonia

 

 

infestatsioonid

 

 

 

Herpes simplex

 

 

Vere ja

Leukopeenia

Trombotsüto-

 

Agranulotsütoos

Idiopaatiline

Neutropeenia

lümfisüsteemi

 

peenia

 

Hemolüütiline

trombotsüto-

 

häired

 

Aneemia

 

aneemia

peeniline purpur

 

Immuunsüsteemi

 

 

 

Autoimmuunhäire

Sarkoidoos

Transplantaadi

häired

 

 

 

Ägedad

 

äratõuke-

 

 

 

 

ülitundlikkus-

 

reaktsioon†

 

 

 

 

reaktsioonid

 

 

Endokriin-

 

 

 

Hüpotüreoidism

 

 

süsteemi häired

 

 

 

Hüpertüreoidism

 

 

 

 

 

 

Kilpnäärme-

 

 

 

 

 

 

funktsiooni häired

 

 

Ainevahetus- ja

Isutus

 

Dehüdratsioon

Suhkurtõbi

Hüpertri-

 

 

 

 

 

 

 

toitumishäired

Iiveldus

 

Elektrolüütide

Hüperglükeemia

glütserideemia

 

 

Ebaoluline

 

tasakaaluhäired

 

Hüperlipideemia

 

 

hüpokaltseemia

 

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

 

Depressioon

Suitsiid

 

 

häired

 

 

Ärevus

Suitsiidikatse

 

 

 

 

 

Vaimse seisundi

Suitsiidimõtted

 

 

 

 

 

muutused

Mania

 

 

 

 

 

Segasusseisund

 

 

 

 

 

 

Käitumishäired

 

 

 

 

 

 

Närvilisus

 

 

 

 

 

 

Mäluhäired

 

 

 

 

 

 

Unehäired

 

 

 

Närvisüsteemi

Peavalu

Maitsehäire

Neuropaatia

Kooma

Entsefalopaatia

 

häired

 

 

Pearinglus

Tserebro-

 

 

 

 

 

Hüpesteesia

vaskulaarne

 

 

 

 

 

Paresteesia

episood

 

 

 

 

 

Treemor

Krambid

 

 

 

 

 

Somnolentsus

Mööduv

 

 

 

 

 

 

erektsioonihäire

 

 

Silma

 

 

Nägemishäired

Isheemiline

Võrkkestaarteri

 

kahjustused

 

 

Konjunktiviit

retinopaatia

tromboos

 

 

 

 

 

 

Nägemisnärvi

 

 

 

 

 

 

neuropaatia

 

 

 

 

 

 

Võrkkesta

 

 

 

 

 

 

hemorraagia

 

 

 

 

 

 

Võrkkestaveeni

 

 

 

 

 

 

tromboos

 

 

 

 

 

 

Võrkkesta

 

 

 

 

 

 

eksudaadid

 

 

 

 

 

 

Retinopaatia

 

 

 

 

 

 

Papillödeem

 

Kõrva ja

 

 

Vertiigo

 

 

Kuulmis-

labürindi

 

 

 

 

 

kahjustus

kahjustused

 

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Südame

 

Südameseiskus

 

 

 

 

rütmihäired

 

Müokardiinfarkt

 

 

 

 

Südame-

 

Südame

 

 

 

 

pekslemine

 

paispuudulikkus

 

 

 

 

Tsüanoos

 

Kopsuturse

 

 

Vaskulaarsed

 

 

Hüpertensioon

Vaskuliit

 

 

häired

 

 

Hüpotensioon

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

 

Hingeldus

 

Pulmonaalne

rindkere ja

 

 

 

Köha

 

arteriaalne

mediastiinumi

 

 

 

 

 

hüpertensioon*

häired

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti

Kõhulahtisus

Oksendamine

 

Pankreatiit

Peptilise

Isheemiline

häired

 

Kõhuvalu

 

Soolestiku

haavandi

koliit

 

 

Iiveldus

 

motoorikahäired

ägenemine

Haavandiline

 

 

Suukuivus

 

Kõhukinnisus

Seedetrakti

koliit

 

 

 

 

Düspepsia

verejooks

 

 

 

 

 

Kõhupuhitus

(mitteeluohtlik)

 

Maksa ja

 

 

 

Maksa-

 

 

sapiteede häired

 

 

 

puudulikkus

 

 

 

 

 

 

Hepatiit

 

 

 

 

 

 

Maksafunktsiooni

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

Naha ja

Alopeetsia

 

Psoriaas

Lööve

 

Naha de-

nahaaluskoe

Suurenenud

 

Sügelus

Kuiv nahk

 

pigmentatsioon

kahjustused

higistamine

 

 

Ninaverejooks

 

 

 

 

 

 

Limaskestade

 

 

 

 

 

 

kuivus

 

 

 

 

 

 

Ninavoolus

 

 

Lihas-skeleti ja

Lihasvalu

 

 

Süsteemne

 

 

sidekoe

Liigesvalu

 

 

erütematoosne

 

 

kahjustused

 

 

 

luupus

 

 

 

 

 

 

Artriit

 

 

Neerude ja

 

 

Proteinuuria

Äge neeru-

 

 

kuseteede

 

 

Rakkude arvu

puudulikkus

 

 

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

suurenemine

Neerukahjustus

 

 

 

 

 

uriinis

 

 

 

Üldised häired

Gripitaoline

Rindkerevalu

 

 

Süstekoha

 

ja manustamis-

haigus

Tursed

 

 

nekroos

 

koha

Söögiisu

 

 

 

Süstekoha

 

reaktsioonid

langus

 

 

 

reaktsioon

 

 

Palavik

 

 

 

 

 

 

Külmavärinad

 

 

 

 

 

 

Väsimus

 

 

 

 

 

Uuringud

 

Kehakaalu

ALAT aktiivsuse

Vere kreatiniini-

 

 

 

 

langus

suurenemine

sisalduse

 

 

 

 

 

Transaminaaside

suurenemine

 

 

 

 

 

aktiivsuse

Vere

 

 

 

 

 

suurenemine

uureasisalduse

 

 

 

 

 

Alkaalse

suurenemine

 

 

 

 

 

fosfataasi

Vere bilirubiini-

 

 

 

 

 

aktiivsuse

sisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine

suurenemine

 

 

 

 

 

veres

Vere kusihappe-

 

 

 

 

 

 

sisalduse

 

 

 

 

 

 

suurenemine

 

 

 

 

 

 

LDH sisalduse

 

 

 

 

 

 

suurenemine veres

 

 

(sealhulgas herpes labialis’e ägenemine)

Müelosupressiooniga patsientidel täheldati sagedamini trombotsütopeeniat ja hemoglobiinisisalduse vähenemist. Rasked hematoloogilised kõrvalekalded normaliseerusid ravieelse tasemeni tavaliselt 7...10 päeva jooksul pärast Roferon-A ravi lõpetamist.

(nt urtikaaria, angioödeem, bronhospasm ja anafülaksia)

sealhulgas atrioventrikulaarne blokaad

(pöörduv ravi lõpetamise järgselt; juuste väljalangemine võib jätkuda mitmeid nädalaid pärast ravi lõppu) psoriaasi ägenemine või teke

(peamiselt neeruhaigusega vähihaigetel)

† tuvastatud turuletuleku järgselt

*Interferoone sisaldavate ravimite klassile iseloomulik, vt allpool lõik „Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon

Harva on alfainterferoone (sh Roferon-A), mida kasutatakse monoteraapiana või kombinatsioonis ribaviriiniga, seostatud pantsütopeenia ning väga harva aplastilise aneemia tekkega.

Mõnel patsiendil võivad tekkida neutraliseerivad antikehad interferoonide vastu. Teatud haiguste (vähk, süsteemne erütematoosne luupus, herpes zoster) korral võivad inimese leukotsütaarse interferooni vastased antikehad moodustuda spontaanselt ka neil, kellele ei ole eksogeenset interferooni kunagi manustatud. Antikehade tekke kliiniline tähtsus ei ole täielikult välja selgitatud.

Kliinilistes uuringutes, kus kasutati temperatuuril 25°C hoitud lüofiliseeritud Roferon-A’d, on avastatud Roferon-A vastaste neutraliseerivate antikehade teke ligikaudu ühel viiendikul patsientidest. Ravile reageerinud hepatiit C-ga patsientidel, kellel tekivad neutraliseerivad antikehad, on täheldatud ravivastuse kadumist ravi ajal või selle kadumist varem kui patsientidel, kellel neid antikehi ei teki. Muid Roferon-A vastaste antikehade olemasolu kliinilisi tagajärgi ei ole dokumenteeritud. Antikehade tekke kliiniline tähtsus ei ole veel täielikult selge.

Andmeid neutraliseerivate antikehade tekke kohta ei ole saadud kliinilistest uuringutest, kus kasutati temperatuuril 4°C hoitud lüofiliseeritud Roferon-A’d või Roferon-A süstelahust. Hiirte mudelil suureneb aja jooksul lüofiliseeritud Roferon-A suhteline immunogeensus, kui materjali hoitakse temperatuuril 25°C; sellist immunogeensuse suurenemist ei täheldata juhul, kui lüofiliseeritud Roferon-A’d hoitakse temperatuuril 4°C, soovitatud säilitamistingimustel.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon

Alfainterferoone sisaldavate ravimite kasutamisel teatati pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (PAH) juhtudest, eelkõige PAH riskiteguritega (nt portaalhüpertensioon, HIV-infektsioon, tsirroos)

patsientidel. Juhtudest teatati erinevatel ajahetkedel, tavaliselt mitu kuud pärast ravi alustamist alfainterferooniga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise kohta teated puuduvad, kuid interferooni suurte annuste korduv manustamine võib põhjustada sügavat letargiat, väsimust, masendust ja koomat. Sellisel juhul tuleb patsient jälgimiseks hospitaliseerida ja rakendada vastavat toetavat ravi.

Patsiendid, kellel Roferon-A manustamine on põhjustanud raskeid reaktsioone, paranevad ravi katkestamisel vastava toetava raviga tavaliselt mõne päeva jooksul. Kliinilistes uuringutes on koomat täheldatud 0,4% vähihaigetest.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Immunostimulaatorid, interferoonid,

ATC-kood: L03AB04.

Roferon-A omab paljusid nn inimese naturaalsete alfainterferoonpreparaatide toimeid. Roferon-A avaldab viirusvastast toimet, kutsudes esile raku resistentsuse viirusinfektsioonide suhtes ning moduleerides immuunsüsteemi toimemehhanisme viiruste neutraliseerimiseks või viiruste poolt nakatatud rakkude eliminatsiooniks. Roferon-A kasvajavastase toime põhimehhanism on teadmata. Samas on Roferon-A’ga ravitud inimese kasvajarakkudes kirjeldatud erinevaid muutusi: HT 29 rakkudes täheldati DNA-, RNA- ja valgusünteesi olulist vähenemist. Kindlaks on tehtud ravimi antiproliferatiivne toime paljude inimesel esinevate kasvajate suhtes in vitro ning kasvu pärssiv toime mõnede nude-hiirtele siirdatud inimese kasvajarakkude suhtes. In vivo on testitud immuunpuudulikkusega nude-hiirtele siirdatud inimese teatud kasvajarakkude tundlikkust Roferon-A suhtes. Roferon-A in vivo antiproliferatiivset toimet on uuritud järgmistel kasvajatel: rinnanäärme kartsinoom, umbsoole adenokartsinoom, käärsoole kartsinoom ja eesnäärme kartsinoom. Antiproliferatiivse aktiivsuse aste varieerub.

Erinevalt teistest inimese valkudest on paljud alfa-2a interferooni toimed osaliselt või täielikult pärsitud, kui neid testitakse teistel loomaliikidel. Siiski täheldati lehmarõugeviiruse vastase aktiivsuse indutseerumist reesusahvidel, keda oli enne ravitud alfa-2a interferooniga.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Karvrakuline leukeemia

Roferon-A terapeutilist toimet karvrakulise leukeemia ravis on demonstreeritud ulatuslikus 218 patsiendiga uuringus, kus 174 patsiendil hinnati ravimi toimet pärast 16...24 ravinädalat. Ravitoimet täheldati 88%-l patsientidest (täielik ravivastus 33%, osaline ravivastus 55%).

Krooniline müeloidne leukeemia (CML)

Roferon-A toimet hinnati 226 kroonilises faasis CMLiga patsiendil ja seda võrreldi 109 kemoteraapiat (hüdroksüuureat või busulfaani) saanud patsiendiga. Mõlema grupi patsientidel olid diagnoosimise hetkel soodsad tunnused (blaste veres alla 10%) ning interferoonravi alustati 6 kuu jooksul pärast diagnoosimist. Kroonilises faasis CMLiga patsientidest saavutab interferoonravi tulemusel hematoloogilise ravivastuse sama paljudel patsientidel (85...90%) kui standardsete keemiaravi

skeemide puhul. Lisaks täheldati Roferon-A’ga ravitud patsientidest 8%-l täielikku tsütogeneetilist ravivastust ja 38%-l osalist tsütogeneetilist ravivastust võrreldes 9% osalise tsütogeneetilise ravivastusega kemoteraapia ajal. Aeg leukeemia kroonilise faasi progresseerumisest blastse faasini oli pikem Roferon-A grupis (69 kuud) kui tavalise kemoteraapia grupis (46 kuud) (p < 0,001) nagu ka keskmine üldine elulemus (72,8 kuud vs 54,5 kuud, p = 0,002).

Naha T-rakuline lümfoom (CTCL)

Roferon-A toimet hinnati 169 CTCLiga patsiendil, kellest enamik (78%) olid standardravi suhtes resistentsed või kellel oli pärast seda tekkinud retsidiiv. 85 uuritud patsiendi seas oli üldine reageerimine ravile 58% (20% täielik ravivastus, 38% osaline ravivastus). Ravile reageerisid erinevas staadiumis haigusega patsiendid. Täieliku ravivastuse keskmine kestus ravi algusest oli 22 kuud, 94% täieliku ravivastusega patsientidest olid remissioonis 9 kuu möödumisel.

Krooniline hepatiit B

Roferon-A toimet kroonilise hepatiit B ravis hinnati uuringutes, kus osales üle 900 patsiendi. Määrava tähtsusega kontrollitud uuringus randomiseeriti 238 patsienti nelja gruppi: patsiendid said kas

  1. ,5 miljonit RÜ/m, 5,0 miljonit RÜ/m, 10 miljonit RÜ/m2 Roferon-A‘d kolm korda nädalas või ei saanud üldse ravi. Ravi kestis 12...24 nädalat, sõltuvalt ravivastusest, st HBeAg ja HBV DNA kadumisest seerumist. Patsiente jälgiti kuni 12 kuud pärast ravi lõppu. Püsiva ravivastuse osas [hepatiit B e-antigeeni (HBeAg) ja hepatiit B viiruse DNA (HBV DNA) kliirens] täheldati ravi saanud ja mittesaanud patsientide vahel statistiliselt olulist erinevust (37% vs 13%). Ravivastuse erinevused erinevate annusegruppide vahel ei omanud statistilist tähtsust (33%, 34% ja 43% vastavalt 2,5; 5,0 ja 10,0 miljonit RÜ/m2 grupis). Seroloogilist ja viroloogilist ravivastust seostati maksa histoloogilise leiu märkimisväärse paranemisega pärast 12-kuulist ravivaba jälgimisperioodi.

Krooniline hepatiit C

Roferon-A toimet kroonilise hepatiit C ravis hinnati 1701 patsiendil, kellest 130 olid platseebot saavad kontrollisikud. Soovitatavate annuste kasutamisel viib Roferon-A täieliku biokeemilise ravivastuse saavutamiseni kuni 85% patsientidest; ravivastus püsis vähemalt 6 kuud pärast ravi, jäädes vahemikku 11...44% sõltuvalt haiguse ravieelsetest tunnustest, interferooni annusest ja ravi kestusest. Biokeemilist ravivastust Roferon-A-le seostatakse maksahaiguse olulise paranemisega, mida on näidanud ravieelselt ja -järgselt võetud maksabiopsia preparaadid. Nendel patsientidel, kellel ravivastus on püsinud 3...6 kuud pärast ravi lõppu, on kirjeldatud ravitoime püsimist kuni 4 aasta jooksul.

Alfa-2a interferooniga monoteraapia ja ribaviriiniga kombinatsiooni terapeutilist toimet võrreldi randomiseeritud kliinilises topeltpimeuuringus esmastel (eelnevalt mitteravitud) ja retsidiiviga patsientidel viroloogiliselt, biokeemiliselt ja histoloogiliselt dokumenteeritud kroonilise hepatiit C-ga. Kuus kuud pärast ravi lõppu hinnati püsivat biokeemilist ja viroloogilist ravivastust ning histoloogilise leiu paranemist.

Retsidiiviga patsientidel täheldati püsiva viroloogilise ja biokeemilise ravivastuse statistiliselt olulist 10-kordset suurenemist (4%-lt 43%-ni; p < 0,01). Kombineeritud ravi kasulik toime väljendus ka ravivastuse osas HCV genotüübi või viiruse hulga algväärtuse suhtes. Kuigi püsiv ravivastus oli HCV genotüüp-1-ga patsientidel madalam kui üldpopulatsioonis (ligikaudu 30% vs 0% monoteraapia grupis), on selle patsientide grupi puhul eriti oluline ribaviriini ja alfa-2a interferooni kombineerimine. Lisaks oli kombineeritud ravi puhul enam väljendunud histoloogilise leiu paranemine.

Esmastel patsientidel teostatud väikeses uuringus täheldati soodsaid tulemusi alfa-2a interferooni (3 miljonit RÜ 3 korda nädalas) kombineerimisel ribaviriiniga.

Täiendava informatsiooni saamiseks ribaviriini farmakodünaamiliste omaduste kohta tutvuge palun ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõttega.

Follikulaarne mitte-Hodgkini lümfoom

Roferon-A toimet täiendava ravina tsütotoksilisele kemoteraapiale (tsüklofosfamiid, vinkristiin, prednisoloon ja doksorubitsiin) hinnati 122 kliiniliselt agressiivse madala või keskmise diferentseerumisastmega mitte-Hodgkini lümfoomiga patsiendil ja seda võrreldi 127 sama kemoteraapiat saava kontrollisikuga. Mõlema raviskeemi puhul saavutati võrreldavad objektiivsed ravivastused, kuid Roferon-A’d sisaldav skeem on efektiivsem ravitoime kadumiseni kuluva aja (p < 0,001) ja täieliku ravivastuse kestuse (p < 0,003) pikendamisel.

Neerurakuline kartsinoom

Kombinatsioon vinblastiiniga

Roferon-A ja vinblastiini kombinatsiooni efektiivsust võrreldi vinblastiini monoteraapiaga. Roferon-A ja vinblastiini kombinatsioon on lokaalselt kaugelearenenud või metastaseerunud neerurakulise kartsinoomi ravis efektiivsem kui vinblastiini monoteraapia. Keskmine elulemus oli Roferon-A ja vinblastiini kombinatsiooni saanud 79 patsiendil 67,8 nädalat ja vinblastiini saanud 81 patsiendil

37,8 nädalat (p = 0,0049). Üldine ravile reageerimine oli kombineeritud ravi saanud patsientide seas 16,5% ja monoteraapiat saanud patsientidel 2,5% (p = 0,0025).

Kombinatsioon bevatsizumabiga (Avastin)

Keskses III faasi uuringus võrreldi bevatsizumabi ja alfa-2a interferooni kombinatsiooni (N=327) platseebo ja alfa-2a interferooni kombinatsiooniga (N=322), mida kasutati esmavaliku ravina kaugelearenenud ja/või metastaatilise neerurakulise kartsinoomi ja eemaldatud neeruga patsientidel.

Tabel 1: Uuringu BO17705 efektiivsuse tulemused

Parameeter

Pbo + IFN

Bv + IFN

Riskisuheα

p-väärtus

(mediaanväärtus)

N = 322

N = 327

 

 

Üldine elulemus

21,3 kuud

23,3 kuud

0,91

p = 0,3360 β

 

 

 

(0,76...1,10)

 

Progressioonivaba

5,4 kuud

10,2 kuud

0,63

p < 0,0001 β

elulemus

 

 

(0,52…0,75)

 

Üldine ravivastuse määr γ

12,8%

31,4%

N/A

p < 0,0001 δ

 

 

 

 

 

α - määratud kindlaks 95% usaldusvahemikuga.

β - p-väärtus saadi logaritmilist astaktesti kasutades

γ - referentspopulatsiooni moodustasid ravieelselt mõõdetava haigusega patsiendid [ITT N=289/306] δ - p-väärtus saadi χ2 testi kasutades

Kirurgiliselt eemaldatud maliigne melanoom

Roferon-A toimet primaarse nahamelanoomiga patsientidel (tuumori tihedus üle 1,5 mm, puudus levik lümfisõlmedesse) hinnati suures randomiseeritud uuringus, kus osales 253 patsienti, kes said Roferon-A‘d annuses 3 miljonit RÜ 3 korda nädalas 18 kuu jooksul, võrreldes 246 ravi mittesaanud kontrollisikuga. Pärast keskmist 4,4-aastast jälgimisperioodi täheldati retsidiivivaba perioodi olulist pikenemist (p = 0,035) Roferon-A ravi saanud patsientidel ei täheldatud samas kontrollisikutega võrreldes statistiliselt olulist erinevust üldise elulemuse osas (p = 0,059). Üldine ravitoime oli retsidiivi riski 25% vähenemine.

Farmakokineetilised omadused

Alfa-2a interferooni kontsentratsioonid seerumis olid nii tervetel vabatahtlikel kui vähihaigetel individuaalselt väga erinevad. Roferon-A farmakokineetika loomadel (ahvid, koerad ja hiired) oli sarnane inimesega. Roferon-A farmakokineetika inimesel oli lineaarne annusevahemikus

3...198 miljonit RÜ. Tervel inimesel oli alfa-2a interferooni poolväärtusaeg pärast 36 miljoni RÜ veeni manustamist 3,7...8,5 tundi (keskmine 5,1 tundi), jaotusruumala 0,223...0,748 l/kg (keskmine 0,4 l/kg) ja kogukliirens 2,14...3,62 ml/min/kg (keskmine 2,79 ml/min/kg). Pärast 36 miljoni RÜ manustamist lihasesse jäi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vahemikku

1500...2580 pikogrammi/ml (keskmine 2020 pikogrammi/ml) ja saabus keskmiselt 3,8 tunni pärast

ning pärast 36 miljoni RÜ naha alla manustamist vahemikku 1250...2320 pikogrammi/ml (keskmine 1730 pikogrammi/ml) ja saabus keskmiselt 7,3 tunni pärast.

Pärast lihasesse või naha alla manustamist imendub üle 80% annusest.

Alfa-2a interferooni farmakokineetika oli pärast ühekordset lihasesisest manustamist metastaseerunud vähiga või kroonilise hepatiit B-ga patsientidel sarnane tervete vabatahtlikega. Seerumikontsentratsiooni annusest sõltuvat suurenemist täheldati kuni 198 miljoni RÜ annuse ühekordse manustamise järgselt. Alfa-2a interferooni jaotumise ja eritumise muutusi ei täheldatud ravimi kaks korda ööpäevas (0,5...36 miljonit RÜ), üks kord ööpäevas (1...54 miljonit RÜ) või kolm korda nädalas (1...136 miljonit RÜ) manustamisel kuni 28 päeva jooksul. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu. Metabolismi maksas ja järgnevat eritumist sapiga peetakse Roferon-A vähemtähtsaks eliminatsiooniteeks.

Roferon-A manustamine lihasesse üks või enam korda ööpäevas kuni 28 päeva jooksul viis mõnel metastaseerunud vähiga haigel maksimaalse plasmakontsentratsiooni 2...4-kordse suurenemiseni, võrreldes kontsentratsiooniga plasmas pärast ühekordset manustamist. Pärast korduvat manustamist ei täheldatud aga jaotumise või eritumise muutusi erinevate raviskeemide uurimisel.

Lisainformatsiooni saamiseks ribaviriini farmakokineetiliste omaduste kohta tutvuge palun ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõttega.

Prekliinilised ohutusandmed

Inimese interferooni liigispetsiifilisuse tõttu on Roferon-A’ga teostatud vähe toksikoloogilisi uuringuid. Roferon-A akuutset parenteraalset toksilisust on uuritud hiirtel, rottidel, küülikutel ja valgetuhkrutel veenisisestes annustes kuni 30 miljonit RÜ/kg ja lihasesisestes annustes kuni 500 miljonit RÜ/kg. Ühelgi uuritud loomaliigil ei täheldatud Roferon-A manustamisel erinevate

manustamisviiside teel raviga seotud surmajuhtumeid. Soovitatud raviannustest märkimisväärselt suuremate annuste kasutamisel ei täheldatud muid kõrvaltoimeid kui iseeneslike abortide sagenemine ravimi manustamisel tiinetele reesusahvidele tiinuse esimesel ja teisel kolmandikul ning mööduvaid menstruaaltsükli häireid (sh pikaajalisi menstruatsioone) mittetiinetel ahvidel. Nende leidude tähtsus inimesele ei ole teada.

Loomkatsetes ei ole leitud Roferon-A mutageenset toimet.

Lisainformatsiooni saamiseks ribaviriini prekliiniliste ohutusandmete kohta tutvuge palun ribaviriini ravimi omaduste kokkuvõttega.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Ammooniumatsetaat

Naatriumkloriid

Bensüülalkohol (10 mg/1 ml)

Polüsorbaat 80

Jää-äädikhape

Naatriumhüdroksiid

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml lahust süstlis (I tüüpi klaasist), millel on kolvi punnkork (butüülkummist), otsakate (butüülkummist), kolvivars (plastmassist), nõel (roostevabast terasest); pakendis on 1, 5, 6, 12 ja 30 süstlit ja multipakendis on 12 (kaks 6 süstliga pakki) või 30 (viis 6 süstliga pakki) süstlit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal, kaasa arvatud nõelad ja süstlid, tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Eesti OÜ

Lõõtsa 2

11415 Tallinn

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.05.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.02.2009

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018