RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Rawel SR 1,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 1,5 mg indapamiidi.

INN. Indapamidum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 92,7 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett. Valge, ümmargune, kergelt kaksikkumer tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Üks tablett iga 24 tunni järel, soovitatavalt hommikuti, alla neelata tervelt koos mõningase koguse vedelikuga, tabletti ei tohi närida. Suuremate annuste korral indapamiidi hüpertensioonivastane toime ei tugevne, kuid suureneb salureetiline toime. Patsientide erirühmad

Neerukahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.4) Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud. Tiasiidid ja sarnased diureetikumid on efektiivsed ainult normaalse neerufunktsiooni või minimaalse neerufunktsiooni kahjustuse korral.

Maksakahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.4) Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.

Eakad (vt lõik 4.4) Eakatel tuleb plasma kreatiniini määrata vastavalt eale, kehakaalule ja soole. Eakaid patsiente tohib Rawel SR´iga ravida normaalse neerufunktsiooni või ainult minimaalse neerufunktsiooni kahjustuse korral.

Lapsed

Rawel SR´i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, teiste sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske neerupuudulikkus.
• Hepaatiline entsefalopaatia või raske maksafunktsiooni kahjustus.
• Hüpokaleemia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused Maksakahjustuse puhul võivad tiasiidisarnased diureetikumid, eriti elektrolüütide tasakaaluhäirete korral, põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat, mis võib areneda maksakoomaks. Sellise seisundi kujunemisel tuleb diureetikumi kasutamine kohe katkestada.

Valgustundlikkus Seoses tiasiidide ja tiasiidisarnaste diureetikumide kasutamisega on teatatud valgustundlikkuse reaktsioonist (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkuse reaktsioon ilmneb ravi ajal, on soovitatav ravi lõpetada. Kui diureetikumi manustamine on siiski vajalik, on soovitatav katmata kehaosad katta, et kaitsta neid päikese või kunstliku UV-kiirguse eest.

Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasi puudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Vee ja elektrolüütide tasakaal Plasma naatriumisisaldus Plasma naatriumisisaldust tuleb määrata enne ravi alustamist ja seejärel regulaarsete intervallide järel. Vereplasma naatriumisisalduse langus võib olla alguses asümptomaatiline ning seetõttu on vajalik selle regulaarne jälgimine, mida veelgi sagedamini tuleb teha eakatel ja tsirroosiga patsientidel (vt lõigud 4.8 ja 4.9). Igasugune diureetiline ravi võib põhjustada hüponatreemiat, mõnikord väga tõsiste tagajärgedega. Hüponatreemia esinemine koos hüpovoleemiaga võib põhjustada dehüdratsiooni ja ortostaatilist hüpotensiooni. Samaaegne kloriidioonide kadu võib põhjustada sekundaarset kompensatoorset metaboolset alkaloosi, mille tekkimise tõenäosus on väike ja raskusaste kerge. Plasma kaaliumisisaldus Kaaliumi kadu koos hüpokaleemiaga on tiasiidi ja tiasiidisarnaste diureetikumide kasutamisel suurimaks ohuks. Hüpokaleemia võib põhjustada lihaste häireid. Teatatud on rabdomüolüüsi juhtudest, peamiselt raskekujulise hüpokaleemia taustal. Hüpokaleemia (kaaliumisisaldus <3,4 mmol/l) tekkeohtu peab vältima teatud riskitühma patsientidel, nt eakad, alatoitumusega ja/või polüteraapiat saavad patsiendid, tsirroosiga patsiendid, kellel on tursed ja astsiit, koronaararterite haigusega ja südamepuudulikkusega patsiendid. Sellisel juhul suurendab hüpokaleemia südameglükosiidide kardiotoksilisuse ja südamerütmihäirete tekkeohtu.

Pikenenud QT-intervalliga isikutel, sõltumata sellest, kas selle põhjuseks on kaasasündinud või iatrogeenne põhjus, esineb samuti hüpokaleemia suurem risk. Hüpokaleemia ja ka bradükardia on sellisel juhul raskete rütmihäirete, eriti potentsiaalselt letaalset torsade de pointes’i soodustavateks teguriteks. Kõikidel eelnimetatud juhtudel tuleb tavalisest sagedasemini jälgida vereplasma kaaliumisisaldust. Esimene plasma kaaliumisisalduse määramine tuleb teha ravi esimesel nädalal.

Hüpokaleemia korral tuleb see korrigeerida. Kui hüpokaleemia on seotud madala plasma

magneesiumisisaldusega, siis ei pruugi ravi toimida enne, kui plasma magneesiumisisaldus on korrigeeritud.

Plasma magneesiumisisaldus On täheldatud, et tiasiidid ja sarnased diureetikumid, sealhulgas indapamiid, suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mille tulemusena võib tekkida hüpomagneseemia (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Plasma kaltsiumisisaldus Tiasiid ja tiasiidisarnased diureetikumid võivad põhjustada kaltsiumi uriiniga eritumise vähenemist ning põhjustada kerget ja ajutist plasma kaltsiumisisalduse suurenemist. Raske hüperkaltseemia võib tekkida eelnevalt diagnoosimata hüperparatüreoidismist. Enne paratüreoidnäärmete funktsiooni uuringut tuleb ravi katkestada.

Vere glükoosisisaldus Vere glükoosisisalduse jälgimine on vajalik diabeetikutel, eriti juhul, kui neil esineb samaaegselt ka hüpokaleemia.

Kusihape Hüperurikeemilistel patsientidel võib esineda kalduvus podagra ägenemistele.

Neerufunktsioon ja diureetikumid Tiasiid ja tiasiidisarnased diureetikumid on piisavalt efektiivsed ainult siis, kui neerufunktsioon on normaalne või esineb minimaalne funktsiooni halvenemine (plasma kreatiniinisisaldus täiskasvanutel kõrgem kui 25 mg/l, s.o 220 mikromooli/l). Eakatel tuleb plasma kreatiniini sisaldus vastavalt vanuse, kehakaalu ja soo järgi kohandada. Diureetikumide kasutamisest tingitud vee ja naatriumi kaotuse tõttu tekib sekundaarne hüpovoleemia, mis põhjustab glomerulaarfiltratsiooni vähenemist. Selle tagajärjeks võib omakorda olla vere uurea- ja plasma kreatiniinisisalduse tõus. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei oma tagajärgi normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kuid võib halvendada olemasolevat neerupuudulikkust.

Sportlased Sportlastel tuleb arvestada, et käesolev ravim sisaldab toimeainet, mis võib anda dopingutestil positiivse tulemuse.

Silma soonkesta efusioon, äge müoopia ja teisene suletudnurga glaukoom Sulfoonamiidid või sulfoonamiidi derivaadid võivad põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tagajärjeks on silma soonkesta efusioon koos nägemisvälja defektiga, mööduv müoopia ja äge suletudnurga glaukoom. Sümptomiteks on ägeda algusega nägemisteravuse vähenemine või silmavalu ning need tekivad tavaliselt tundide kuni nädalate jooksul pärast ravi alustamist. Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemiskaotust. Esmaseks ravimeetmeks on ravimi võimalikult kiire ärajätmine. Kui silma siserõhku ei õnnestu kontrolli alla saada, võib vajadusel kaaluda kohest medikamentoosset või kirurgilist ravi. Ägeda suletudnurga glaukoomi riskifaktoriks võib olla sulfoonamiidi- või penitsilliiniallergia esinemine anamneesis.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioonid, mis ei ole soovitatavad

Liitium Suureneb liitiumi kontsentratsioon seerumis koos üleannustamise nähtudega, nagu naatriumivaba dieedi korral (liitiumi vähenenud uriiniga eritumine). Kui diureetikumide kasutamine on siiski vajalik, tuleb hoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust ning kohandada vastavalt annust. Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Torsade de pointes’it esilekutsuvad ravimid, nagu, kuid mitte ainult:

Ia klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid), III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid, bretülium), mõned antipsühhootikumid: fenotiasiinid (nt kloorpromasiin, tsüamemasiin, levomepromasiin, tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid (nt amisulpriid, sulpiriid, sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (nt droperidool, haloperidool), teised antipsühhootikumid (nt pimosiid), teised ained (nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, intravenoosne erütromütsiin, halofantriin, misolastiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, intravenoosne vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin). Suurenenud risk ventrikulaarsete arütmiate, eriti torsade de pointes’ tekkeks (hüpokaleemia on riskifaktor). Enne nende ravimitega kombineerimist on vajalik jälgida ja vajadusel korrigeerida hüpokaleemiat. Vajalik on kliiniline, plasma elektrolüütide ja EKG jälgimine. Kasutada tuleb toimeaineid, millel puudub torsade de pointes’-tüüpi rütmihäireid tekitav potentsiaal hüpokaleemia foonil.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (süsteemsel manustamisel), sealhulgas selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalitsüülhape suures annuses (≥ 3 g ööpäevas) Indapamiidi antihüpertensiivne toime võib väheneda. Dehüdratatsiooniga patsientidel esineb ägeda neerupuudulikkuse tekkerisk (glomerulaarfiltratsiooni langus). Patsient tuleb hüdreerida, ravi alguses jälgida neerufunktsiooni. Angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid Ravi alustamisel AKE inhibiitoriga olemasoleva madala naatriumisisaldusega patsientidel, eriti neeruarteri stenoosiga patsientidel, võib tekkida järsk hüpotensioon ja/või äge neerupuudulikkus. Hüpertensiooni korral, kui eelnev ravi diureetikumiga on põhjustanud naatriumisisalduse languse, tuleb: kas lõpetada diureetikumi manustamine 3 päeva enne ravi alustamist AKE inhibiitoriga ja vajadusel alustada uuesti ravi hüpokaleemilise diureetikumiga; või manustada AKE inhibiitori väikesi algannuseid ja suurendada annuseid järk-järgult.

Südame paispuudulikkuse korral peavad AKE inhibiitori algannused olema väga väikesed, võimalusel ravi alustada pärast kombineeritud hüpokaleemilise diureetikumi annuse vähendamist. Kõigil juhtudel tuleb AKE inhibiitorravi esimestel nädalatel jälgida neerufunktsiooni (plasma kreatiniini sisaldust).

Teised ravimid, mis põhjustavad hüpokaleemiat: amfoteritsiin B (intravenoosselt), glüko- ja mineralokortikoidid (süsteemsel manustamisel), tetrakosaktiid, stimuleerivad kõhulahtistid Suureneb hüpokaleemia oht (aditiivne toime). Jälgida tuleb kaaliumi sisaldust seerumis, seda vajadusel korrigeerides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata südameglükosiidravi saavatele patsientidele. Kasutada mittestimuleerivaid kõhulahtisteid.

Baklofeen Antihüpertensiivse toime tugevnemine. Patsient tuleb hüdreerida, ravi alustamisel jälgida neerufunktsiooni.

Südameglükosiidid Hüpokaleemia ja/või hüpomagneseemia suurendab südameglükosiidide toksilisi toimeid. Tuleb jälgida kaaliumi, magneesiumi sisaldust seerumis ja EKG-d ning vajadusel kohandada ravi.

Kombinatsioonid, mis vajavad erilist hoolikust

Allopurinool Samaaegne kasutamine koos indapamiidiga võib suurendada ülitundlikkusreaktsioonide tekkeriski allopurinooli suhtes.

Kombinatsioonid, mis vajavad tähelepanu

Kaaliumi säästvad diureetikumid (amiloriid, spironolaktoon, triamtereen) Kuigi ratsionaalsed kombinatsioonid on kasulikud mõnedele patsientidele, võib siiski esineda hüpokaleemia või hüperkaleemia (eriti neerupuudulikkuse või diabeediga patsientidel). Tuleb jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja EKG-d ning vajadusel üle vaadata raviplaan.

Metformiin Suurenenud risk metformiini põhjustatud laktatsidoosi tekkeks tingituna diureetikumide, eeskätt lingudiureetikumidega seotud võimalikust funktsionaalsest neerupuudulikkusest. Metformiini ei tohi kasutada juhul, kui kreatiniini kontsentratsioon vereplasmas on meestel kõrgem kui 15 mg/l (135 mikromooli/l) ja naistel 12 mg/l (110 mikromooli/l).

Joodi sisaldavad kontrastained Diureetikumidest põhjustatud dehüdratsiooni korral suureneb ägeda neerupuudulikkuse oht, eriti pärast joodi sisaldavate kontrastainete suurte annuste kasutamist. Enne joodi sisaldavate kontrastainete manustamist tuleb haige rehüdreerida.

Imipramiinitüüpi antidepressandid, neuroleptikumid Antihüpertensiivne toime ja suurenenud risk ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks (aditiivne toime).

Kaltsium (soolad) Hüperkaltseemia oht, kuna uriiniga erituva kaltsiumi hulk on vähenenud.

Tsüklosporiin, takroliimus Plasma kreatiniinisisalduse suurenemise oht ilma tsüklosporiini sisalduse muutusteta, isegi kui ei ole vee-/naatriumivaegust.

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid (süsteemne) Antihüpertensiivne toime väheneb (vee/naatriumi retentsioon kortikosteroidide tõttu).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Indapamiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud (vähem kui 300 raseda andmed). Pikaajaline kokkupuude tiasiidiga raseduse kolmandal trimestril võib vähendada nii plasmamahtu rasedal kui ka uteroplatsentaarset verevarustust, mis võib omakorda põhjustada fetoplatsentaarset isheemiat ja kasvupeetust. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida indapamiidi kasutamist raseduse ajal. Imetamine Andmed indapamiidi/metaboliitide eritumisest rinnapiima on puudulikud. Võib tekkida ülitundlikkus sulfoonamiidi derivaatide suhtes ja hüpokaleemia. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Indapamiid on lähedalt seotud tiasiiddiureetikumidega, mida on seostatud piima vähenemise või isegi piima erituse lakkamisega rinnaga toitmise ajal. Indapamiidi ei ole imetamise ajal soovitatav.

Fertiilsus Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei näidanud toimet fertiilsusele emastel ja isastel rottidel (vt lõik 5.3). Toimet inimeste fertiilsusele ei ole oodata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Indapamiid ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid üksikutel juhtudel, eriti ravi algul või teise antihüpertensiivse ravimi lisamisel raviskeemi, võivad ilmneda mitmesugused vererõhu langusest

tingitud reaktsioonid. Selle tulemusel võib halveneda ka auto juhtimise ja masinatega töötamise võime.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on hüpokaleemia, ülitundlikkusreaktsioonid, peamiselt nahareaktsioonid, mis võivad tekkida allergiliste ja astmaatiliste reaktsioonide ning makulopapuloossete löövete eelsoodumustega isikutel.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Ravi ajal indapamiidiga täheldati järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud vastavalt järgmistele esinemissagedustele: Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Organsüsteemi Kõrvaltoime Sagedus klass Vere ja Agranulotsütoos Väga harv lümfisüsteemi Aplastiline aneemia Väga harv häired Ainevahetus- ja Hüpokaleemia (vt lõik 4.4) Sage toitumishäired Närvisüsteemi Vertiigo Harv häired Väsimus Harv Silma kahjustused Müoopia Teadmata Südame häired Arütmia Väga harv

Vaskulaarsed Hüpotensioon Väga harv häired Seedetrakti häired Oksendamine Aeg-ajalt

Maksa ja Maksafunktsiooni häired Väga harv sapiteede häired Maksapuudulikkuse korral võib tekkida hepaatiline Teadmata Naha ja Ülitundlikkusreaktsioonid Sage nahaaluskoe Makulopapuloosne lööve Sage kahjustused Purpur Aeg-ajalt Lihaste, luustiku Lihasspasmid Teadmata ja sidekoe Lihasenõrkus Teadmata kahjustused Müalgia Teadmata Neerude ja Neerupuudulikkus Väga harv kuseteede häired Reproduktiivse Erektsioonihäired süsteemi ja Aeg-ajalt rinnanäärme häired Uuringud Pikenenud QT-intervall elektrokardiogrammil (vt Teadmata

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 2. ja 3. faasi uuringutes, milles võrreldi 1,5 mg ja 2,5 mg indapamiidi annuseid, näitas plasma kaaliumisisalduse analüüs indapamiidi annusest sõltuvat toimet:

• Indapamiid 1,5 mg: plasma kaaliumisisaldust < 3,4 mmol/l täheldati 10% patsientidest ja plasma kaaliumisisaldust < 3,2 mmol/l 4% patsientidest 4…6 nädalat kestnud ravi järel. Pärast 12 nädalat kestnud ravi oli kaaliumisisalduse keskmine vähenemine 0,23 mmol/l.
• Indapamiid 2,5 mg: plasma kaaliumisisaldust < 3,4 mmol/l täheldati 25% patsientidest ja < 3,2 mmol/l 10% patsientidest 4…6 nädalat kestnud ravi järel. Pärast 12 nädalat kestnud ravi oli kaaliumisisalduse keskmine vähenemine 0,41 mmol/l.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Indapamiidil ei ole leitud toksilist toimet kuni 40 mg, s.o 27-kordse terapeutilise annuseni. Ägeda mürgistuse sümptomiteks on peamiselt vee/elektrolüütide tasakaaluhäired (hüponatreemia, hüpokaleemia). Kliiniliselt võivad tekkida iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, krambid, vertiigo, unisus, segasus, polüuuria või oliguuria kuni anuuriani (hüpovoleemia tõttu).

Ravi Esmaabimeetmetest tuleb teostada suukaudselt manustatud aine kiire eliminatsioon maoloputuse ja/või

aktiivsöe manustamise näol, millele järgneb vee/elektrolüütide tasakaalu taastamine vastavas haiglas.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: diureetikumid, sulfoonamiidid, ATC-kood: C03BA11

Toimemehhanism Indapamiid on indooltsükliga sulfoonamiidi derivaat. Farmakoloogiliselt toimelt sarnane tiasiiddiureetikumidega, mille toime seisneb naatriumi reabsorptsiooni inhibeerimises kortikaalses lahjendussegmendis.

Farmakodünaamilised toimed Ravim suurendab naatriumi ja kloriidide eritumist uriiniga, väiksemal määral suureneb kaaliumi ja magneesiumi eritumine. Seeläbi suurendab ravim uriini kogust ja omab antihüpertensiivset toimet.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Indapamiidi monoteraapia II ja III faasi uuringutes püsis antihüpertensiivne toime 24 tundi. See toime ilmnes annuste puhul, kus diureetiline toime oli nõrk. Indapamiidi antihüpertensiivne toime on seotud arteriaalse täituvuse paranemisega ning totaalse perifeerse vastupanu ja arteriolaarse resistentsuse vähenemisega. Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat. Tiasiididel ja teistel sarnastel diureetikumidel ei suurene alates teatud annusest terapeutiline toime, samas kui kõrvaltoimete tugevnemine jätkub. Kui ravi on ebaefektiivne, ei tohi annust suurendada.

On demonstreeritud, et nii lühi-, keskmisel ja pikaajalisel kasutamisel hüpertensiivsetel patsientidel indapamiid:

• ei mõjuta lipiidide (triglütseriidid, LDL- ja HDL-kolesterool) metabolismi;
• ei mõjuta süsivesikute metabolismi, seda isegi hüpertensiivsetel suhkurtõvehaigetel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Rawel SR’i toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid põhinevad maatrikssüsteemil, kus toimeaine on disperseeritud kujul, mis võimaldab indapamiidi aeglast vabanemist. Imendumine Indapamiidi fraktsioon vabaneb kiiresti ja imendub täielikult seedetrakti kaudu. Söömine suurendab veidi imendumiskiirust, kuid ei mõjuta imenduvat ravimi kogust. Pärast ühe annuse manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon seerumis ligikaudu 12 tunni pärast, korduval manustamisel väheneb seerumikontsentratsioonide erinevus kahe annuse vahel. Esinevad erinevused indiviiditi.

Jaotumine Indapamiid seondub vereplasma valkudega 79% ulatuses. Eliminatsiooni poolväärtusaeg vereplasmas on 14...24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Püsikontsentratsioon saabub 7 päeva pärast. Korduval manustamisel indapamiid organismis ei kumuleeru.

Biotransformatsioon Eritub inaktiivsete metaboliitidena peamiselt uriini (70% annusest) ja roojaga (22%).

Muud patsientide erirühmad Farmakokineetilised näitajad ei muutu neerupuudulikkusega patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Indapamiidil ei ole uuringutes täheldatud mutageenseid ega kartsinogeenseid toimeid. Suurimad indapamiidi suukaudsed annused, mida on katseloomadele manustatud (40...8000 korda suuremad kui terapeutilised annused inimestel), on põhjustanud indapamiidi diureetilise toime tugevnemise. Olulisemad mürgistuse sümptomid akuutse toksilisuse uuringutes indapamiidiga, mida manustati intravenoosselt või intraperitoneaalselt, olid seotud indapamiidi farmakoloogilise toimega, s.o bradüpnoe ja perifeerne vasodilatatsioon. Reproduktiivtoksilisuse uuringud ei ole näidanud embrüotoksilisust ja teratogeensust. Fertiilsus ei halvenenud ei isas- ega emasrottidel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Hüpromelloos Pulbristatud tselluloos Laktoosmonohüdraat Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate: Hüpromelloos Makrogool 400 Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium) pakendatud karpi. Pakendis 20 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (2 blistrit, neist ühes 10 tabletti) Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium) pakendatud karpi. Pakendis 30 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (3 blistrit, neist ühes 10 tabletti) Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium) pakendatud karpi. Pakendis 60 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (6 blistrit, neist ühes 10 tabletti) Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium) pakendatud karpi. Pakendis 90 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (9 blistrit, neist ühes 10 tabletti)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d. d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

492905

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.09.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.09.2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2023