Artikli sisukord
Näidustus: Reagila on näidustatud skisofreenia raviks täiskasvanud patsientidel.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Reagila ja milleks seda kasutatakse
Reagila sisaldab toimeainet kariprasiini ja kuulub ravimirühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Seda kasutatakse skisofreeniaga täiskasvanud patsientidel. Skisofreenia on haigus, mida iseloomustavad sellised sümptomid nagu tegelikult mitte olemasolevate asjade kuulmine, nägemine või tundmine (hallutsinatsioonid), kahtlustamine, eksiarvamused, seosetu kõne ning käitumise ja emotsioonide ühetaolisus. Selle seisundiga inimesed võivad kannatada ka depressiooni, süütunde, ärevuse, pinge all või on võimetud alustama ja teostama plaanitud tegevusi, ei soovi rääkida ning neil puudub emotsionaalne vastus olukorras, mis teistel inimestel kutsub esile emotsioone.
2. Mida on vaja teada enne Reagila kasutamist
Reagila’t ei tohi võtta
- kui te olete kariprasiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui te võtate ravimeid, mida kasutatakse järgmiste haiguste raviks: C-hepatiidi viirusest põhjustatud hepatiit (ravimid, mis sisaldavad botsepreviiri ja telapreviiri); bakteriaalsed infektsioonid (ravimid, mis sisaldavad klaritromütsiini, telitromütsiini ja naftsilliini); tuberkuloos (ravim, mis sisaldab rifampitsiini); HIV infektsioonid (ravimid, mis sisaldavad kobitsistaati, indinaviiri, nelfinaviiri, ritonaviiri, sakvinaviiri, efavirensit ja etraviriini); seeninfektsioonid (ravimid, mis sisaldavad itrakonasooli, posakonasooli ja vorikonasooli); Cushing sündroom - kui organism toodab liigselt kortisooli (ravimid, mis sisaldavad ketokonasooli);
- depressioon (taimne ravi, mis sisaldab naistepunaürti (Hypericum perforatum) ja ravimid, mis sisaldavad nefasodooni); epilepsia ja krambihood (ravimid, mis sisaldavad karbamasepiini, fenobarbitaali ja fenütoiini); unetus (ravimid, mis sisaldavad modafiniili) ; kõrge vererõhk kopsudes (ravimid, mis sisaldavad bosentaani).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige otsekohe oma arstile:
- kui teil tekivad enesekahjustamise või enesetapu mõtted või tunded. Suitsidaalsed mõtted ja käitumine tekivad tõenäolisemalt ravi alguses.
- kui teil esinevad korraga palavik, higistamine, kiire hingamine, lihasjäikus ja uimasus või unisus (võivad olla maliigse neuroleptilise sündroomi nähud).
Enne Reagila kasutamist või ravi ajal pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:
- teil on kunagi esinenud või teil tekib rahutus ja võimetus paigal istuda. Need sümptomid võivad tekkida Reagila ravi alguses. Teavitage oma arsti, kui see juhtub.
- teil on kunagi esinenud või teil tekivad ebatavalised, soovimatud liigutused, mis kõige sagedamini hõlmavad keelt või nägu. Teavitage oma arsti, kui see juhtub.
- teil tekib nägemiskahjustus. Teie arst soovitab teil minna silmaarsti vastuvõtule.
- teil esineb ebaregulaarne südamerütm või on esinenud ebaregulaarset südamerütmi kellelgi teie perekonnast (sealhulgas nn QT pikenemine, mis on näha EKG uuringus) ja öelge oma arstile, kui te võtate teisi ravimeid, kuna need võiva põhjustada või halvendada seda EKG muutust.
- teil on kõrge või madal vererõhk, südameveresoonkonna haigus. Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie vererõhku.
- teil tekib püstitõusmisel vererõhu languse tõttu pearinglus, mis võib põhjustada minestamist.
- teil või kellelgi teie perekonnast on olnud verehüübeid, kuna skisofreenia ravimite kasutamist on seostatud verehüüvete tekkimisega.
- teil on esinenud insulti, eriti kui te olete eakas või te teate, et teil esinevad teised insuldi riskifaktorid. Teatage otsekohe oma arstile, kui teil tekivad mis tahes insuldinähud.
- teil on dementsus (mälukaotus ja teised vaimsed häired), eriti kui te olete eakas.
- teil on Parkinsoni tõbi.
- teil on suhkurtõbi või teil esinevad riskifaktorid suhkurtõve tekkeks (nt rasvumus, või kui kellelgi teisel teie perekonnas on suhkurtõbi). Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie veresuhkru taset, kuna see võib Reagila kasutamisel tõusta. Kõrge veresuhkru sümptomid on pidev janu, uriinierituse suurenemine, söögiisu tõus ja nõrkuse tunne.
- teil esinevad anamneesis krambihood või epilepsia.
Kehakaalu tõus Reagila võib põhjustada märkimisväärset kehakaalu tõusu, mis võib mõjutada teie tervist. Seetõttu kontrollib arst teie kehakaalu regulaarselt. Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, kuna nendel patsientidel kasutamise kohta andmed puuduvad.
Muud ravimid ja Reagila Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Te ei tohi koos Reagila’ga võtta teatud ravimeid (vt lõik “Ärge kasutage Reagila’t”).
Võttes Reagila’t koos teiste ravimitega võib olla vajalik kohandada Reagila või teise ravimi annust. Nendeks on ravimid, mida kasutatakse järgmiste haiguste raviks:
- südamehaigused (nt digoksiin, verapamiil, diltiaseem),
- verehüübed (verevedeldajad nt dabigatraan),
- bakteriaalsed infektsioonid (nt erütromütsiin),
- seeninfektsioonid.
Reagila’t tuleb kasutada ettevaatusega kombinatsioonis teiste, teie vaimseid funktsioone mõjutavate ravimitega. Reagila koos toidu, joogi ja alkoholiga Te ei tohi juua greipfruudi mahla Reagila’ga ravi ajal. Reagila kasutamise ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist.
Rasedus ja imetamine
Rasestumisvõimelised naised/Kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal Reagila’ga kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid meetmeid. Isegi kui ravi on lõppenud, peab rasestumisvastaseid meetmeid kasutama vähemalt 10 nädala jooksul pärast viimast Reagila annust. See on vajalik, kuna ravim püsib veel teie organismis mõne aja jooksul pärast viimase annuse võtmist.
Rasedus Ärge kasutage seda ravimit, kui teie arst ei ole teile seda määranud. Kui teie arst otsustab, et te peate seda ravimit raseduse ajal kasutama, jälgib ta teie last hoolikalt pärast sündi. See on vajalik, kuna vastsündinutel, kelle emad on seda ravimit kasutanud raseduse viimasel trimestril (viimase 3 kuu jooksul), võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, agiteeritus, hingamisprobleemid ja toitmisraskused.
Kui teie lapsel tekib mõni nendest sümptomitest, peate te oma arstiga ühendust võtma.
Imetamine Ärge toitke last rinnaga kui te kasutate Reagila’t, kuna riski imikule ei saa välistada. Võtke nõu saamiseks ühendust oma arstiga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Esineb kerge kuni mõõdukas risk, et see ravim võib mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Selle ravimi kasutamise ajal võivad tekkida uimasus, pearinglus ja nägemisprobleemid (vt lõik 4). Ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid enne, kui te teate, et see ravim ei põhjusta teil kõrvaltoimeid.
Reagila 3 mg, 4,5 mg, 6 mg kõvakapslid sisaldavad alluurpunastAC (E 129). Alluupunane AC on värvaine, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
3. Kuidas Reagila´t kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Soovitatav algannus on 1,5 mg ööpäevas suu kaudu. Edaspidi võib teie arst annust aeglaselt kohandada 1,5 mg kaupa, sõltuvalt sellest, kuidas ravim teile mõjub.
Maksimaalne annus ei tohi ületada 6 mg ööpäevas.
Võtke Reagila’t iga päev samal ajal koos toiduga või ilma.
Kui te kasutasite enne Reagila’t mõnda muud skisofreenia ravimit, otsustab teie arst, kas ravi eelmise antipsühhootikumiga tuleb katkestada järk-järgult või kohe ning kas kariprasiini annust on vaja kohandada. Teie arst nõustab teid ka juhul, kui on vajalik üle minna Reagila võtmiselt mõnele teisele ravile.
Neeru- või maksaprobleemidega patsiendid Kui teil on tõsised neeru- või maksaprobleemid, ei pruugi Reagila teile sobida. Pidage nõu oma arstiga. Eakad Teie arst määrab hoolikalt teile sobiliku annuse vastavalt teie vajadustele. Reagila’t ei tohi kasutada eakad dementsed patsiendid (mälukaotus).
Kui te võtate Reagila’t rohkem kui ette nähtud Kui te olete võtnud rohkem Reagila’t kui arst on teile soovitanud või kui seda on kogemata manustanud laps, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe lähimasse haiglasse ning võtke ravimipakend endaga kaasa. Te võite tunda madalast vererõhust tingitud pearinglust, ebatavalisi südamelööke, unisust, väsimust või kogeda ebatavalisi liigutusi ning teil on raske seista või kõndida.
Kui te unustate Reagila’t võtta Kui te unustate ravimit võtta, võtke järgmine annus niipea, kui see teile meenub. Kui on käes juba järgmise annuse manustamise aeg, jätke vahelejäänud annus võtmata ja jätkake nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui teil jääb vahele kaks või rohkem annust, võtke ühendust oma arstiga.
Kui te lõpetate Reagila kasutamise Kui te lõpetate selle ravimi kasutamise, kaob sellest ravimist saadav toime. Isegi, kui te tunnete end paremini, ei tohi te muuta või lõpetada Reagila ööpäevast annust, välja arvatud juhul, kui teie arst ei ole seda öelnud, kuna teie sümptomid võivad uuesti tekkida.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Öelge otsekohe oma arstile, kui teil esineb/esinevad:
- tõsine allergiline reaktsioon, mis avaldub palaviku, suu, näo, huulte või keeletursena, õhupuuduse, sügeluse, nahalööbe ja mõnikord vererõhu langusena (Harv kõrvaltoime).
- palaviku, higistamise, lihasjäikuse, uimasuse või unisuse kombinatsioon. Need võivad olla maliigse neuroleptilise sündroomi sümptomid (Teadmata sagedusega kõrvaltoime).
- seletamatud lihasevalud, lihaskrambid või lihaste nõrkus. Need võivad olla lihasekahjustuse sümptomid, mis võivad põhjustada väga tõsiseid neeruprobleeme (Harv kõrvaltoime).
- verehüübed veenides, eriti jalgades (sümptomid hõlmavad turset, valu ja jalgade punetust), mis võivad liikuda mööda veresooni kopsudesse põhjustades rinnavalu ja hingamisraskusi (Teadmata sagedusega kõrvaltoime).
- enesekahjustamise või enesetapu mõtted või tunded, enesetapukatse (Aeg-ajalt esinev kõrvaltoime).
Muud kõrvaltoimed Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda rohkem kui 1-l inimesel 10-st)
- Rahutusetunne ja võimetus paigal istuda;
- Parkinsonism - meditsiiniline seisund, millega võivad kaasneda erinevad sümptomid nagu vähesed
või aeglased liigutused, aeglane mõtlemine, jõnksud jäsemete liigutamisel (hammasrattatüüpi rigiidsus), ebakindlad sammud, värisemine, vähene näomiimika või selle puudumine, lihasjäikus, liigne süljevool.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 10-st)
- ärevus;
- unisus, unehäired, ebatavalised unenäod, õudusunenäod, uneskõndimine;
- pearinglus;
- tahtmatud tõmblevad liigutused ja ebatavaline kehahoiak (düstoonia);
- liigne hammaste krigistamine või lõualuu kokkusurumine, liigne süljevoolus, pidev silmade pilgutamine otsmikule koputamisel (ebatavaline refleks), liikumishäired, keele liigutamise häired (neid nimetatakse ekstrapüramidaalseteks sümptomiteks);
- hägune nägemine;
- kõrge vererõhk;
- kiire, ebaregulaarne südametütm;
- söögiisu vähenemine või suurenemine;
- iiveldus;
- oksendamine;
- kõhukinnisus;
- kehakaalu tõus;
- väsimus;
- laborianalüüside tulemustes on täheldatud järgmist: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine; kreatiniinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine veres; häired vere lipiidide sisalduses (nt kolesterool ja/või rasvad).
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 100-st)
- depressioon;
- äkiline ja raske segasusseisund;
- pöörlemise tunne;
- ebameeldiv tundlikkuse häire puudutamisel;
- uimasus, energiapuudus või huvipuudus erinevate tegevuste tegemisel;
- soovimatud liigutused, mis kõige sagedamini hõlmavad keelt või nägu. See võib tekkida nii lühiajalisel kui pikaajalisel kasutamisel;
- seksuaaliha vähenemine või suurenemine, erektsioonihäired;
- silmaärritus, kõrge silmarõhk, halb nägemine;
- fokusseerimise häired eemalt ja lähedalt vaatamisel;
- madal vererõhk;
- häired EKG-s, ebanormaalsed närviimpulsid südames;
- aeglane, ebaregulaarne südamerütm;
- luksumine;
- kõrvetised;
- janu;
- valu urineerimisel;
- ebatavaliselt sage ja rohke urineerimine;
- sügelus;
- lööve;
- suhkurtõbi;
- laborianalüüside tulemustes on täheldatud järgmist: kõrvalekalded vere naatriumisisalduses; glükoositaseme (veresuhkru) suurenemine veres, sapipigmendi (bilirubiin) sisalduse suurenemine veres; aneemia (vere punaliblede arvu vähenemine); teatud tüüpi vere valgeliblede arvu suurenemine; kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisalduse langus veres.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)
- krambihood;
- mälukaotus, kõnevõime kaotus;
- ebamugavustunne silmas eredas valguses, silma läätse tuhmumine, mis võib viia nägemise halvenemiseni (katarakt);
- neelamisraskused;
- teatud tüüpi vere valgeliblede arvu väheneimne, see võib teid teha vastuvõtlikumaks infektsioonide suhtes;
- kilpnäärme alatalitlus.
Kõrvaltoimed, mille sagedus on teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- maksapõletik (valu paremal ülakõhus, silmade ja naha kollakaks muutumine, nõrkus, palavik).
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Reagila´t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast “Kõlblik kuni” ja “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Reagila sisaldab
- Toimeaine on kariprasiin. Reagila 1,5 mg: üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg- le kariprasiinile. Reagila 3 mg: üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 3 mg-le kariprasiinile. Reagila 4,5 mg: üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg- le kariprasiinile. Reagila 6 mg: üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
- Abiained on: Reagila 1,5 mg kõvakapslid: eelželatiniseeritud (maisi) tärklis, magneesiumstearaat, titaandioksiid (E 171), želatiin, must trükitint (šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool, kaaliumhüdroksiid).
Reagila 3 mg kõvakapslid: eelželatiniseeritud (maisi) tärklis, magneesiumstearaat, alluurpunane AC (E 129), briljantsinine FCF (E 133), titaandioksiid (E 171), kollane raudoksiid (E 172), želatiin, must trükitint (šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool, kaaliumhüdroksiid). (Vt ka lõik 2 - Reagila 3 mg, 4,5 mg, 6 mg kõvakapslid sisaldavad alluurpunast AC (E 129)).
Reagila 4,5 mg kõvakapslid: eelželatiniseeritud (maisi) tärklis, magneesiumstearaat, alluurpunane AC (E 129), briljantsinine FCF (E 133), titaandioksiid (E 171), kollane raudoksiid (E 172), želatiin, valge trükitint (šellak, titaandioksiid (E 171), propüleenglükool, simetikoon). (Vt ka lõik 2 - Reagila 3 mg, 4,5 mg, 6 mg kõvakapslid sisaldavad alluurpunast AC (E 129)).
Reagila 6 mg kõvakapslid: eelželatiniseeritud (maisi) tärklis, magneesiumstearaat, briljantsinine FCF (E 133), alluurpunane AC (E 129), titaandioksiid (E 171), želatiin, must trükitint (šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool, kaaliumhüdroksiid). (Vt ka lõik 2 - Reagila 3 mg, 4,5 mg, 6 mg kõvakapslid sisaldavad alluurpunast AC (E 129)). Kuidas Reagila välja näeb ja pakendi sisu
- Reagila 1,5 mg kõvakapslid: valge läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 1.5”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
- Reagila 3 mg kõvakapslid: rohelise läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 3”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
- Reagila 4,5 mg kõvakapslid: rohelise läbipaistmatu kapslikaane ja rohelise läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 4.5”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
- Reagila 6 mg kõvakapslid: lilla läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘3’ (ligikaudu 15,9 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 6”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
Reagila 1,5 mg ja Reagila 3 mg kõvakapslid on saadaval karbis, mis sisaldab 7, 14, 21, 28, 30, 49, 56, 60, 84, 90 või 98 kõvakapslit.
Reagila 4,5 mg ja Reagila 6 mg kõvakapslid on saadaval karbis, mis sisaldab 7, 21, 28, 30, 49, 56, 60, 84, 90 või 98 kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: België/Belgique/Belgien Lietuva Gedeon Richter Benelux bv/SRL Gedeon Richter Plc. atstovybė Lietuvoje Tél/Tel: +32 2 704 93 30 Tel: +370 5 261 01 54
България Luxembourg/Luxemburg ТП „Гедеон Рихтер АД” Recordati BV Teл.: + 359 2 8129063 Tél/Tel: + 32 2 461 01 36 (Belgique/Belgien)
Česká republika Magyarország Gedeon Richter Marketing ČR, s.r.o. Richter Gedeon Nyrt. Tel: +420 261 141 200 Tel.: +36 1 505 7032
Danmark Malta Richter Gedeon Nyrt. Recordati Ireland Limited Tlf: +36 1 505 7032 (Ungarn) Tel: + 353 21 4379400 (Ireland)
Deutschland Nederland
Recordati Pharma GMBH Gedeon Richter Benelux bv/SRL Tel: + 49 731 70470 Tel: + 32 2 704 93 30 (België) Eesti Norge Richter Gedeon Eesti filiaal Richter Gedeon Nyrt. Tel: +372 608 5301 Tlf: +36 1 505 7032 (Ungarn)
Ελλάδα Österreich Recordati Hellas Pharmaceuticals S.A. Recordati Austria GmbH Τηλ: + 30 210-6773822 Tel: + 43 664 128 4879
España Polska Casen Recordati S.L. GEDEON RICHTER POLSKA Sp. z o.o. Tel: + 34 91 659 15 50 Tel.: + 48 (22)755 96 48
France Portugal Bouchara-Recordati S.A.S. Jaba Recordati S.A. Tél: + 33 1 45 19 10 00 Tel: + 351 21 432 95 00
Hrvatska România Gedeon Richter Croatia d.o.o. Gedeon Richter România S.A. Tel: + 385 1 5625 712 Tel: +40-265-257 011
Ireland Slovenija Recordati Ireland Limited Gedeon Richter d.o.o. Tel: + 353 21 4379400 Tel: + +386 8 205 68 70
Ísland Slovenská republika Recordati AB Gedeon Richter Slovakia, s.r.o. Sími: +46 8 545 80 230 (Svíþjóð) Tel: +421 2 5020 5801
Italia Suomi/Finland RECORDATI S.p.A. Recordati AB Tel: + 39 02 487871 Puh/Tel: +46 8 545 80 230 (Ruotsi/Sverige)
Κύπρος Sverige C.G. PAPALOISOU LTD. Recordati AB Τηλ: + 357 22 490305 Tel: +46 8 545 80 230
Latvija Gedeon Richter Plc. pārstāvniecība Latvijā Tel: +371 67845338
Infoleht on viimati uuendatud <kuu AAAA>.
Muud teabeallikad Täpne teave selle ravimi kohta on saadaval, kui te skaneerite nutitelefoniga QR-koodi, mis on toodud all ja ravimipakendil. Sama teave on saadaval ka järgmisel veebilehel: www.reagila.com
‘QR lisatakse’ + www.reagila.com
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Reagila ja milleks seda kasutatakse
Reagila sisaldab toimeainet kariprasiini ja kuulub ravimirühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Seda kasutatakse skisofreeniaga täiskasvanud patsientidel.
Skisofreenia on haigus, mida iseloomustavad sellised sümptomid nagu tegelikult mitte olemasolevate asjade kuulmine, nägemine või tundmine (hallutsinatsioonid), kahtlustamine, eksiarvamused, seosetu kõne ning käitumise ja emotsioonide ühetaolisus. Selle seisundiga inimesed võivad kannatada ka depressiooni, süütunde, ärevuse, pinge all või on võimetud alustama ja teostama plaanitud tegevusi, ei soovi rääkida ning neil puudub emotsionaalne vastus olukorras, mis teistel inimestel kutsub esile emotsioone.
2. Mida on vaja teada enne Reagila kasutamist
Reagila’t ei tohi võtta
- kui te olete kariprasiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui te võtate ravimeid, mida kasutatakse järgmiste haiguste raviks: C-hepatiidi viirusest põhjustatud hepatiit (ravimid, mis sisaldavad botsepreviiri ja telapreviiri); bakteriaalsed infektsioonid (ravimid, mis sisaldavad klaritromütsiini, telitromütsiini ja naftsilliini); tuberkuloos (ravim, mis sisaldab rifampitsiini); HIV infektsioonid (ravimid, mis sisaldavad kobitsistaati, indinaviiri, nelfinaviiri, ritonaviiri, sakvinaviiri, efavirensit ja etraviriini); seeninfektsioonid (ravimid, mis sisaldavad itrakonasooli, posakonasooli ja
vorikonasooli);
- Cushing sündroom - kui organism toodab liigselt kortisooli (ravimid, mis sisaldavad ketokonasooli); depressioon (taimne ravi, mis sisaldab naistepunaürti (Hypericum perforatum) ja ravimid, mis sisaldavad nefasodooni); epilepsia ja krambihood (ravimid, mis sisaldavad karbamasepiini, fenobarbitaali ja fenütoiini); unetus (ravimid, mis sisaldavad modafiniili) ; kõrge vererõhk kopsudes (ravimid, mis sisaldavad bosentaani).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige otsekohe oma arstile:
- kui teil tekivad enesekahjustamise või enesetapu mõtted või tunded. Suitsidaalsed mõtted ja käitumine tekivad tõenäolisemalt ravi alguses.
- kui teil esinevad korraga palavik, higistamine, kiire hingamine, lihasjäikus ja uimasus või unisus (võivad olla maliigse neuroleptilise sündroomi nähud).
Enne Reagila kasutamist või ravi ajal pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:
- teil on kunagi esinenud või teil tekib rahutus ja võimetus paigal istuda. Need sümptomid võivad tekkida Reagila ravi alguses. Teavitage oma arsti, kui see juhtub.
- teil on kunagi esinenud või teil tekivad ebatavalised, soovimatud liigutused, mis kõige sagedamini hõlmavad keelt või nägu. Teavitage oma arsti, kui see juhtub.
- teil tekib nägemiskahjustus. Teie arst soovitab teil minna silmaarsti vastuvõtule.
- teil esineb ebaregulaarne südamerütm või on esinenud ebaregulaarset südamerütmi kellelgi teie perekonnast (sealhulgas nn QT pikenemine, mis on näha EKG uuringus) ja öelge oma arstile, kui te võtate teisi ravimeid, kuna need võiva põhjustada või halvendada seda EKG muutust.
- teil on kõrge või madal vererõhk, südameveresoonkonna haigus. Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie vererõhku.
- teil tekib püstitõusmisel vererõhu languse tõttu pearinglus, mis võib põhjustada minestamist.
- teil või kellelgi teie perekonnast on olnud verehüübeid, kuna skisofreenia ravimite kasutamist on seostatud verehüüvete tekkimisega.
- teil on esinenud insulti, eriti kui te olete eakas või te teate, et teil esinevad teised insuldi riskifaktorid. Teatage otsekohe oma arstile, kui teil tekivad mis tahes insuldinähud.
- teil on dementsus (mälukaotus ja teised vaimsed häired), eriti kui te olete eakas.
- teil on Parkinsoni tõbi.
- teil on suhkurtõbi või teil esinevad riskifaktorid suhkurtõve tekkeks (nt rasvumus, või kui kellelgi teisel teie perekonnas on suhkurtõbi). Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie veresuhkru taset, kuna see võib Reagila kasutamisel tõusta. Kõrge veresuhkru sümptomid on pidev janu, uriinierituse suurenemine, söögiisu tõus ja nõrkuse tunne.
- teil esinevad anamneesis krambihood või epilepsia.
Kehakaalu tõus Reagila võib põhjustada märkimisväärset kehakaalu tõusu, mis võib mõjutada teie tervist. Seetõttu kontrollib arst teie kehakaalu regulaarselt.
Lapsed ja noorukid Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, kuna nendel patsientidel kasutamise kohta andmed puuduvad.
Muud ravimid ja Reagila Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Te ei tohi koos Reagila’ga võtta teatud ravimeid (vt lõik “Ärge kasutage Reagila’t”).
Võttes Reagila’t koos teiste ravimitega võib olla vajalik kohandada Reagila või teise ravimi annust. Nendeks on ravimid, mida kasutatakse järgmiste haiguste raviks:
- südamehaigused (nt digoksiin, verapamiil, diltiaseem),
- verehüübed (verevedeldajad nt dabigatraan),
- bakteriaalsed infektsioonid (nt erütromütsiin),
- seeninfektsioonid.
Reagila’t tuleb kasutada ettevaatusega kombinatsioonis teiste, teie vaimseid funktsioone mõjutavate ravimitega.
Reagila koos toidu, joogi ja alkoholiga Te ei tohi juua greipfruudi mahla Reagila’ga ravi ajal. Reagila kasutamise ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist.
Rasedus ja imetamine
Rasestumisvõimelised naised/Kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal Reagila’ga kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid meetmeid. Isegi kui ravi on lõppenud, peab rasestumisvastaseid meetmeid kasutama vähemalt 10 nädala jooksul pärast viimast Reagila annust. See on vajalik, kuna ravim püsib veel teie organismis mõne aja jooksul pärast viimase annuse võtmist.
Rasedus Ärge kasutage seda ravimit, kui teie arst ei ole teile seda määranud.
Kui teie arst otsustab, et te peate seda ravimit raseduse ajal kasutama, jälgib ta teie last hoolikalt pärast sündi. See on vajalik, kuna vastsündinutel, kelle emad on seda ravimit kasutanud raseduse viimasel trimestril (viimase 3 kuu jooksul), võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, agiteeritus, hingamisprobleemid ja toitmisraskused.
Kui teie lapsel tekib mõni nendest sümptomitest, peate te oma arstiga ühendust võtma.
Imetamine Ärge toitke last rinnaga kui te kasutate Reagila’t, kuna riski imikule ei saa välistada. Võtke nõu saamiseks ühendust oma arstiga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Esineb kerge kuni mõõdukas risk, et see ravim võib mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Selle ravimi kasutamise ajal võivad tekkida uimasus, pearinglus ja nägemisprobleemid (vt lõik 4). Ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid enne, kui te teate, et see ravim ei põhjusta teil kõrvaltoimeid.
Reagila suus dispergeeruvad tabletid sisaldavad naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes suus dispergeeruvas tabletis, see tähendab põhimõtteliselt ‘naatriumivaba’.
3. Kuidas Reagila´t kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Soovitatav algannus on 1,5 mg ööpäevas suu kaudu. Edaspidi võib teie arst annust aeglaselt kohandada 1,5 mg kaupa, sõltuvalt sellest, kuidas ravim teile mõjub. Maksimaalne annus ei tohi ületada 6 mg ööpäevas.
Võtke Reagila’t iga päev samal ajal koos toiduga või ilma. Ärge avage blistrit enne, kui te hakkate ravimit manustama. Rebige mööda perforeeritud joont blistrilehelt üks blister ja eemaldage selle tagumiselt küljelt foolium, et tablett kätte saada. Ärge suruge tabletti läbi fooliumi, kuna see võib tabletti kahjustada.
Kohe pärast blistri avamist eemaldage tablett kuivade kätega ning asetage suus dispergeeruv tablet keele peale. Tablett laguneb süljega kokku puutudes kiiresti. Ärge närige ega neelake tabletti tervelt, vaid oodake kuni see suus lahustub. Samuti on võimalik lahustada tablett vees ja juua ära saadud suspensioon. Sellisel juhul tuleb klaasi sisu hoolikalt segada, et vältida lahustumata osakeste settimist.
Kui te kasutasite enne Reagila’t mõnda muud skisofreenia ravimit, otsustab teie arst, kas ravi eelmise antipsühhootikumiga tuleb katkestada järk-järgult või kohe ning kas kariprasiini annust on vaja kohandada. Teie arst nõustab teid ka juhul, kui on vajalik üle minna Reagila võtmiselt mõnele teisele ravile.
Neeru- või maksaprobleemidega patsiendid Kui teil on tõsised neeru- või maksaprobleemid, ei pruugi Reagila teile sobida. Pidage nõu oma arstiga. Eakad Teie arst määrab hoolikalt teile sobiliku annuse vastavalt teie vajadustele. Reagila’t ei tohi kasutada eakad dementsed patsiendid (mälukaotus).
Kui te võtate Reagila’t rohkem kui ette nähtud Kui te olete võtnud rohkem Reagila’t kui arst on teile soovitanud või kui seda on kogemata manustanud laps, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe lähimasse haiglasse ning võtke ravimipakend endaga kaasa. Te võite tunda madalast vererõhust tingitud pearinglust, ebatavalisi südamelööke, unisust, väsimust või kogeda ebatavalisi liigutusi ning teil on raske seista või kõndida.
Kui te unustate Reagila’t võtta Kui te unustate ravimit võtta, võtke järgmine annus niipea, kui see teile meenub. Kui on käes juba järgmise annuse manustamise aeg, jätke vahelejäänud annus võtmata ja jätkake nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui teil jääb vahele kaks või rohkem annust, võtke ühendust oma arstiga.
Kui te lõpetate Reagila kasutamise Kui te lõpetate selle ravimi kasutamise, kaob sellest ravimist saadav toime. Isegi, kui te tunnete end paremini, ei tohi te muuta või lõpetada Reagila ööpäevast annust, välja arvatud juhul, kui teie arst ei ole seda öelnud, kuna teie sümptomid võivad uuesti tekkida.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Öelge otsekohe oma arstile, kui teil esineb/esinevad:
- tõsine allergiline reaktsioon, mis avaldub palaviku, suu, näo, huulte või keeletursena, õhupuuduse, sügeluse, nahalööbe ja mõnikord vererõhu langusena (Harv kõrvaltoime).
- palaviku, higistamise, lihasjäikuse, uimasuse või unisuse kombinatsioon. Need võivad olla
maliigse neuroleptilise sündroomi sümptomid (Teadmata sagedusega kõrvaltoime).
- seletamatud lihasevalud, lihaskrambid või lihaste nõrkus. Need võivad olla lihasekahjustuse sümptomid, mis võivad põhjustada väga tõsiseid neeruprobleeme (Harv kõrvaltoime).
- verehüübed veenides, eriti jalgades (sümptomid hõlmavad turset, valu ja jalgade punetust), mis võivad liikuda mööda veresooni kopsudesse põhjustades rinnavalu ja hingamisraskusi (Teadmata sagedusega kõrvaltoime).
- enesekahjustamise või enesetapu mõtted või tunded, enesetapukatse (Aeg-ajalt esinev kõrvaltoime).
Muud kõrvaltoimed Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda rohkem kui 1-l inimesel 10-st)
- Rahutusetunne ja võimetus paigal istuda;
- Parkinsonism - meditsiiniline seisund, millega võivad kaasneda erinevad sümptomid nagu vähesed
või aeglased liigutused, aeglane mõtlemine, jõnksud jäsemete liigutamisel (hammasrattatüüpi rigiidsus), ebakindlad sammud, värisemine, vähene näomiimika või selle puudumine, lihasjäikus, liigne süljevool.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 10-st)
- ärevus;
- unisus, unehäired, ebatavalised unenäod, õudusunenäod, uneskõndimine;
- pearinglus;
- tahtmatud tõmblevad liigutused ja ebatavaline kehahoiak (düstoonia);
- liigne hammaste krigistamine või lõualuu kokkusurumine, liigne süljevoolus, pidev silmade pilgutamine otsmikule koputamisel (ebatavaline refleks), liikumishäired, keele liigutamise häired (neid nimetatakse ekstrapüramidaalseteks sümptomiteks);
- hägune nägemine;
- kõrge vererõhk;
- kiire, ebaregulaarne südametütm;
- söögiisu vähenemine või suurenemine;
- iiveldus;
- oksendamine;
- kõhukinnisus;
- kehakaalu tõus;
- väsimus;
- laborianalüüside tulemustes on täheldatud järgmist: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine; kreatiniinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine veres; häired vere lipiidide sisalduses (nt kolesterool ja/või rasvad).
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 100-st)
- depressioon;
- äkiline ja raske segasusseisund;
- pöörlemise tunne;
- ebameeldiv tundlikkuse häire puudutamisel;
- uimasus, energiapuudus või huvipuudus erinevate tegevuste tegemisel;
- soovimatud liigutused, mis kõige sagedamini hõlmavad keelt või nägu. See võib tekkida nii lühiajalisel kui pikaajalisel kasutamisel;
- seksuaaliha vähenemine või suurenemine, erektsioonihäired;
- silmaärritus, kõrge silmarõhk, halb nägemine;
- fokusseerimise häired eemalt ja lähedalt vaatamisel;
- madal vererõhk;
- häired EKG-s, ebanormaalsed närviimpulsid südames;
- aeglane, ebaregulaarne südamerütm;
- luksumine;
- kõrvetised;
- janu;
- valu urineerimisel;
- ebatavaliselt sage ja rohke urineerimine;
- sügelus;
- lööve;
- suhkurtõbi;
- laborianalüüside tulemustes on täheldatud järgmist: kõrvalekalded vere naatriumisisalduses; glükoositaseme (veresuhkru) suurenemine veres, sapipigmendi (bilirubiin) sisalduse suurenemine veres; aneemia (vere punaliblede arvu vähenemine); teatud tüüpi vere valgeliblede arvu suurenemine; kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisalduse langus veres.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)
- krambihood;
- mälukaotus, kõnevõime kaotus;
- ebamugavustunne silmas eredas valguses, silma läätse tuhmumine, mis võib viia nägemise halvenemiseni (katarakt);
- neelamisraskused;
- teatud tüüpi vere valgeliblede arvu väheneimne, see võib teid teha vastuvõtlikumaks infektsioonide suhtes;
- kilpnäärme alatalitlus.
Kõrvaltoimed, mille sagedus on teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- maksapõletik (valu paremal ülakõhus, silmade ja naha kollakaks muutumine, nõrkus, palavik).
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Reagila´t säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Reagila sisaldab
- Toimeaine on kariprasiin. Reagila 1,5 mg: üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg-le kariprasiinile. Reagila 3 mg: üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis
vastab 3 mg-le kariprasiinile. Reagila 4,5 mg: üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg-le kariprasiinile. Reagila 6 mg: üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
- Abiained on: Mannitool (E421), maisitärklis, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), õunhape (E296), naatriumstearüülfumaraat (E485), ränidioksiid (E551) (Vt ka lõik 2 – Reagila suus dispergeeruvad tabletid sisaldavad naatriumi).
Kuidas Reagila välja näeb ja pakendi sisu
- Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid: valge või peaaegu valge, kolmnurkne kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 8 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C2”, teine külg on sile.
- Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid: valge või peaaegu valge, ümmargune kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 7 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C3”, teine külg on sile.
- Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid: valge või peaaegu valge, nelinurkne kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 7 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C4”, teine külg on sile.
- Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid: valge või peaaegu valge, ovaalne kaksikkumer tablett. Tableti laius on ligikaudu 5 mm ja pikkus 8,5 mm, paksus on 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “CI”, teine külg on sile.
Reagila 1,5 mg, 3 mg, 4,5 mg ja 6 mg suus dispergeeruvad tabletid on saadaval karbis, mis sisaldab 28 või 30 suus dispergeeruvat tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
België/Belgique/Belgien/Danmark/Deutschland Lietuva /Ελλάδα/España/France/Ireland/Ísland/Italia/ Gedeon Richter Plc. atstovybė Lietuvoje Κύπρος/Luxembourg/Luxemburg/ Tel: +370 5 261 01 54 Magyarország/Malta/Nederland/Norge/ Österreich/Portugal/Suomi/Finland/Sverige/ United Kingdom (Northern Ireland) Richter Gedeon Nyrt. Tél/Tel/Tlf/Τηλ/Sími/Puh: +36 1 505 7032
България Polska ТП „Гедеон Рихтер АД” GEDEON RICHTER POLSKA Sp. z o.o. Teл.: + 359 2 8129063 Tel.: + 48 (22)755 96 48
Česká republika România Gedeon Richter Marketing ČR, s.r.o. Gedeon Richter România S.A. Tel: +420 261 141 200 Tel: +40-265-257 011
Eesti Slovenija Richter Gedeon Eesti filiaal Gedeon Richter d.o.o. Tel: +372 608 5301 Tel: + +386 8 205 68 70
Hrvatska Slovenská republika Gedeon Richter Croatia d.o.o. Gedeon Richter Slovakia, s.r.o. Tel: + 385 1 5625 712 Tel: +421 2 5020 5801
Latvija Gedeon Richter Plc. pārstāvniecība Latvijā Tel: +371 67845338
Infoleht on viimati uuendatud
Muud teabeallikad Täpne teave selle ravimi kohta on saadaval, kui te skaneerite nutitelefoniga QR-koodi, mis on toodud all ja ravimipakendil. Sama teave on saadaval ka järgmisel veebilehel: www.reagila.com
‘QR lisatakse’ + www.reagila.com
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg kõvakapslid Reagila 3 mg kõvakapslid Reagila 4,5 mg kõvakapslid Reagila 6 mg kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Reagila 1,5 mg kõvakapslid
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg-le kariprasiinile.
Reagila 3 mg kõvakapslid
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 3 mg-le kariprasiinile.
Teadaolevat toimet omav abiaine
Üks kõvakapsel sisaldab 0,0003 mg alluurpunast AC (E 129).
Reagila 4,5 mg kõvakapslid
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg-le kariprasiinile.
Teadaolevat toimet omav abiaine
Üks kõvakapsel sisaldab 0,0008 mg alluurpunast AC (E 129).
Reagila 6 mg kõvakapslid
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
Teadaolevat toimet omav abiaine
Üks kõvakapsel sisaldab 0,0096 mg alluurpunast AC (E 129).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kõvakapsel
Reagila 1,5 mg kõvakapslid
Valge läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 1.5”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
Reagila 3 mg kõvakapslid
Rohelise läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 3”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
Reagila 4,5 mg kõvakapslid
Rohelise läbipaistmatu kapslikaane ja rohelise läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘4’ (ligikaudu 14,3 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 4.5”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga. Reagila 6 mg kõvakapslid
Lilla läbipaistmatu kapslikaane ja valge läbipaistmatu kapslikorpusega kõva želatiinkapsel suurusega ‘3’ (ligikaudu 15,9 mm pikk), mille kehale on musta tindiga trükitud “GR 6”. Kapslid on täidetud valge kuni kahvatuvalge pulbriseguga.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Reagila on näidustatud skisofreenia raviks täiskasvanud patsientidel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav kariprasiini algannus on 1,5 mg üks kord ööpäevas. Seejärel võib annust vajadusel aeglaselt suurendada 1,5 mg-ste intervallidega maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas. Vastavalt raviarsti kliinilisele hinnangule tuleb kasutada madalaimat efektiivset annust. Kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide pika poolväärtusaja tõttu ei kajastu annuse muutused plasmas mitme nädala jooksul. Pärast kariprasiiniga ravi alustamist ja pärast igat annuse muutmist, tuleb patsiente jälgida kõrvaltoimete ja ravivastuse suhtes mitme nädala jooksul (vt lõik 5.2).
Üleminek teiselt antipsühhootikumilt kariprasiinile Üleminekul teiselt antipsühhootikumilt kariprasiinile tuleb kaaluda järk-järgulist “risti-tiitrimist” mis tähendab, et eelmise ravimi järk-järgulise lõpetamise ajal alustatakse ravi kariprasiiniga.
Üleminek kariprasiinilit teisele antipsühhootikumile Üleminekul kariprasiinilt teisele antipsühhootikumile, ei ole järk-järguline “risti-tiitrimine” vajalik; ravi uue antipsühhootikumiga tuleb alustada selle madalaima annusega ning samal ajal ravi kariprasiiniga katkestada. Arvesse tuleb võtta, et kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas väheneb esimesel nädalal ~50% (vt lõik 5.2). Vahelejäänud annus Kui patsient unustab ravimit võtta, tuleb vahelejäänud annus manustada niipea kui võimalik. Siiski, kui on peaaegu käes juba järgmise annuse manustamise aeg, tuleb vahelejäänud annus võtmata jätta ning manustada järgmine annus vastavalt tavapärasele annustamise skeemile. Unustatud annuse korvamiseks ei soovitata manustada topeltannust.
Erirühmad
Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 30 ml/min ja < 89 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel (CrCl < 30 ml/min) ei ole kariprasiini ohutust ja efektiivsust hinnatud. Kariprasiini kasutamine raske neerukahjustusega patsientidel ei ole soovitatav (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh skoor vahemikus 5…9) ei ole annuse kohandamine vajalik. Kariprasiini ohutust ja efektiivsust ei ole raske maksakahjustusega
patsientidel (Childi-Pugh skoor vahemikus 10…15) hinnatud. Kariprasiini kasutamine raske maksakahjustusega patsientidel ei ole soovitatav (vt lõik 5.2). Eakad Saadaolevad andmed eakatel ≥65-aastastel kariprasiiniga ravi saavatel patsientidel on puudulikud hindamaks, kas nende ravivastus erineb võrreldes noorte patsientidega (vt lõik 5.2). Annuse määramisel eakatele tuleb olla ettevaatlik.
Lapsed Kariprasiini ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Reagila on mõeldud suukaudseks kasutamiseks ja tuleb manustada üks kord ööpäevas iga päev samal ajal koos toiduga või ilma.
Reagila suus dispergeeruvaid tablette võib alternatiivselt kasutada Reagila kõrvakapslite asemel patsientidel, kellel on raske kõvakapsleid neelata või kes eelistavad suus dispergeeruvaid tablette.
Kariprasiini võtmise ajal tuleb vältida alkoholi tarvitamist (vt lõik 4.5).
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamine (vt lõik 4.5).
- Samaaegne tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijate manustamine (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suitsiidimõtted ja -käitumine
Võimalik suitsidaalsus (suitsidaalsed mõtted, suitsiidikatse ja täideviidud suitsiid) võib kaasneda psühhootiliste haigustega ja üldiselt teatatakse sellest kohe pärast ravi alustamist või antipsühhootilise ravi vahetamisel. Antipsühhootilise ravi korral on vajalik kõrge riskiga patsientide pidev jälgimine.
Akatiisia, rahutus
Akatiisia ja rahutus on antipsühhootikumide sageli esinevad kõrvaltoimed. Akatiisia on liikumishäire, mida iseloomustab sisemise rahutuse tunne ja sundvajadus olla pidevalt liikumises, nt kiikumine istumise või seismise ajal, marssimist imiteeriv jalgade liigutamine kohapeal ja jalgade pidev ristamine istumise ajal. Kariprasiin põhjustab akatiisiat ja rahutust, mistõttu tuleb seda kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on soodumus või juba esinevad akatiisia sümptomid. Akatiisia tekib ravi alguses. Seetõttu on ravi esimese faasis vajalik pidev jälgimine. Ennetamine hõlmab aeglast ülestiitrimist; ravimeetmeteks on vähene kariprasiini tagasitiitrimine või ekstrapüramidaalsete sümptomite ravi. Annust võib kohandada vastavalt individuaalsele ravivastusele ja taluvusele (vt lõik 4.8). Tardiivdüskineesia
Tardiivdüskineesia on sündroom, millega kaasnevad potentsiaalselt pöördumatud rütmilised soovimatud liigutused, valdavalt keelel ja/või näol ning mis võivad areneda antipsühhootikumidega ravi saavatel patsientidel. Tardiivdüskineesia nähtude ja sümptomite ilmnemisel kariprasiiniga ravi ajal, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
Parkinsoni tõbi
Antipsühhootilised ravimid võivad Parkinsoni tõvega patsientidel põhjustada olemasoleva haiguse
süvenemist ning halvendada Parkinsoni tõve sümptomeid. Seega peavad arstid Parkinsoni tõvega patsientidele kariprasiini määramisel kaaluma riski ja kasu suhet. Silmasümptomid/katarakt
Kariprasiini mittekliiniliste uuringute käigus täheldati läätse läbipaistmatuse/ katarakti teket koertel (vt lõigud 4.8 ja 5.3). Siiski pole inimuuringute käigus täheldatud läätse muutuste/ katarakti ja kariprasiini kasutamise vahelist põhjuslikku seost tõestatud. Sellegipoolest tuleb patsientidel, kellel tekivad potentsiaalselt kataraktile viitavad sümptomid, soovitada oftalmoloogilist läbivaatust ja hinnata ümber ravi jätkamise vajadus.
Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)
Antipsühhootiliste ravimite kasutamisega seoses on teatatud potentsiaalselt eluohtlike sümptomite kompleksi, MNS-i, tekkest. MNS-i kliinilisteks nähtudeks on palavik, lihasrigiidsus, kreatiniinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, vaimse seisundi muutused ja autonoomse regulatsiooni ebastabiilsus (ebaregulaarne pulss või vererõhk, tahhükardia, diaforees ja südamearütmia). Samuti võivad sümptomiteks olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Kui patsiendil tekivad MNS-ile viitavad nähud ja sümptomid või tekib seletamatu põhjusega kõrge palavik ilma täiendavate MNS-i kliiniliste nähtudeta, tuleb kariprasiini kasutamine otsekohe katkestada.
Krambihood
Patsientidel, kellel on anamneesis esinenud krambihoogusid või seisundeid, mis võivad alandada krambiläve, tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega.
Eakad dementsed patsiendid
Kariprasiini ei ole eakatel dementsetel patsientidel uuritud ning seda ei soovitata kasutada eakatel dementsetel patsientidel üldise suremuse suurenenud riski tõttu.
Tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete risk
Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldati atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel dementsetel patsientidel ligikaudu 3-kordset tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski suurenemist. Riski suurenemise mehhanism on teadmata. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või patsiendi populatsioonide puhul. Insuldi riskifaktoritega patsientidel tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega.
Kardiovaskulaarsed häired Muutused vererõhus Kariprasiin võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni ning samuti hüpertensiooni (vt lõik 4.8). Teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel, kellel on soodumus vererõhu muutuste tekkeks, tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega. Vererõhku tuleb jälgida.
Elektrokardiogrammi (EKG) muutused Antipsühhootikume saavatel patsientidel võib areneda QT-intervalli pikenemine. QT-pikenemise hindamiseks teostatud kliinilises uuringus ei täheldatud kariprasiini kasutamisel QT-intervalli pikenemist võrreldes platseeboga (vt lõik 5.1). Kliiniliste uuringute käigus on kariprasiini kasutamisega seoses teatatud vaid mõnest üksikust, mittetõsisest QT-intervalli pikenemisest (vt lõik 4.8). Seega tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel, patsientidel, kelle perekonna anamneesis esineb QT-intervalli pikenemist ning patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mis võivad põhjustada QT-intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).
Venoosne trombemboolia (VTE) Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud VTE juhtudest. Antipsühhootikume saavatel
patsientidel ilmnevad sageli omandatud riskifaktorid VTE tekkeks, mistõttu tuleb enne ravi ja ravi ajal kariprasiiniga tuvastada kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning võtta kasutusele ennetavad meetmed. Hüperglükeemia ja diabeet
Kinnitatud suhkurtõve diagnoosiga patsientidel või patsientidel, kellel esinevad suhkurtõve riskifaktorid (nt rasvumus, suhkurtõbi perekonna anamneesis), kes alustavad ravi atüüpliste antipsühhootikumidega, tuleb jälgida glükoosi taset plasmas. Kliiniliste uuringute käigus on teatatud kariprasiiniga ravi käigus glükoosiga seotud kõrvaltoimetest (vt lõik 5.1).
Kehakaalu muutus
Kariprasiini kasutamisel on täheldatud märkimisväärset kehakaalu tõusu. Patsiendi peavad jälgima oma kehakaalu regulaarselt (vt lõik 4.8).
Samaaegne kasutamine koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega Kariprasiini samaaegne manustamine koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega võib põhjustada kariprasiini ekspositsiooni suurenemist. Soovitatav on individuaalselt jälgida ravivastust ja taluvust ning vajadusel vähendada (ajutiselt) kariprasiini annust võttes arvesse võimalikku ekspositsiooni suurenemist (vt lõik 4.5).
Teadaolevat toimet omavad abiained
Reagila 3 mg, 4,5 mg ja 6 mg kõvakapslid sisaldavad alluurpunast AC (E 129), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite potentsiaalsed toimed kariprasiinile
Kariprasiini ja selle peamiste aktiivsete metaboliitide, desmetüülkariprasiini (DCAR) ja didesmetüülkariprasiini (DDCAR) metabolism toimub peamiselt CYP3A4 ja vähesel määral ka CYP2D6 vahendusel.
CYP3A4 inhibiitorid Ketokonasool, mis on tugev CYP3A4 inhibiitor, põhjustas lühiajalisel samaaegsel manustamisel (4 päeva) kariprasiini (kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide summa) kontsentratsiooni 2-kordse suurenemise plasmas, võttes arvesse nii seondumata kui ka seondumata ja seotud osa. Kariprasiini aktiivsete osade pika poolväärtusaja tõttu on tõenäoline, et pikemaajalisel koosmanustamisel suureneb kariprasiini kontsentratsioon plasmas veelgi. Seetõttu on kariprasiini manustamine koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt botsepreviir, klaritromütsiin, kobitsistaat, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, nelfinaviir, posakonasool, ritonaviir, sakvinaviir, telapreviir, telitromütsiin, vorikonasool) vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Erütromütsiin (500 mg kaks korda ööpäevas), mis on mõõdukas CYP3A4 inhibiitor, põhjustas pärast 3- nädalast kasutamist kariprasiini ekspositsiooni suurenemist keskmiselt 1,4-korda (1,03...2,32- korda). Seega on kariprasiini samaaegsel manustamisel koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (nt erütromütsiin, flukonasool, diltiaseem, verapamiil) soovitatav individuaalselt jälgida ravivastust ja taluvust ning vajadusel vähendada (ajutiselt) kariprasiini annust võttes arvesse võimalikku ekspositsiooni suurenemist. Kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide pika poolestusaja tõttu, võib ravi mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega alustamine või lõpetamine või annuse muutmine väljenduda plasma ravimisisalduses alles mitme nädala möödudes. Pärast koostoimet põhjustava ravimiga ravi alustamist või lõpetamist või kariprasiini annuse muutmist, tuleb patsiente kõrvaltoimete ja ravivastuse tekkimise osas jälgida mitme nädala jooksul.
Manustamist koos greipfruudi mahlaga tuleb vältida.
CYP3A4 indutseerijad Kariprasiini manustamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega võib põhjustada kariprasiini imendumise märkimisväärset vähenemist, mistõttu kariprasiini manustamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin, naistepunaürt (Hypericum perforatum), bosentaan, efavirens, etraviriin, modafiniil, naftsilliin) on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). CYP2D6 inhibiitorid CYP2D6 vahendatud tee mängib kariprasiini metabolismis vähest rolli, peamiselt toimub see CYP3A4 vahendusel (vt lõik 5.2). Seega puudub CYP2D6 inhibiitoritel tõenäoliselt kliiniliselt oluline toime kariprasiini metabolismile.
Kariprasiini võimalik toime teistele ravimitele
P-glükoproteiini (P-gp) substraadid In vitro on kariprasiin teoreetilisel maksimaalsel soolekontsentratsioonil P-gp inhibiitor. Selle toime kliinilised tagajärjed ei ole täielikult selged, kuid kitsa terapeutilise indeksiga P-gp substraatide, nagu dabigatraan ja digoksiin, manustamine võib vajada täiendavat jälgimist ja annuse kohandamist.
Hormonaalsed kontratseptiivid Ravimi koostoime uuringus ei põhjustanud 28 päevane ravi kariprasiiniga annuses 6 mg ööpäevas kliiniliselt olulist toimet suukaudsete kontratseptiivide farmakokineetikale (etünüülöstradiool ja levonorgestreel).
Farmakodünaamilised koostoimed
Võttes arvesse kariprasiini esmaseid toimeid kesknärvisüsteemile, tuleb Reagila’t kasutada ettevaatusega kombinatsioonis teiste kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega ja alkoholiga.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon
Rasestumisvõimelisi naisi tuleb nõustada, et nad Reagila ravi ajal ei rasestuks. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt 10 nädala jooksul pärast Reagila viimast annust kasutama kõrge efektiivsusega rasestumisvastaseid vahendeid.
Rasedus
Kariprasiini kasutamise kohta rasedatel naistel on andmed piiratud või puuduvad. Loomuuringud on näidanud reproduktsioonitoksilisust, sealhulgas väärarenguid rottidel (vt lõik 5.3). Reagila kasutamine ei ole soovitatav raseduse ajal ja viljastumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta efektiivset kontratseptsiooni. Pärast kariprasiiniga ravi lõpetamist, tuleb toimeaine aktiivsete osade aeglase eritumise tõttu kontratseptsiooni kasutada vähemalt kuni 10 nädala jooksul.
Vastsündinutel, kes puutuvad raseduse kolmandal trimestril kokku antipsühhootikumidega (sh kariprasiiniga), esineb sündimise järgselt risk erineva raskuse ja kestvusega kõrvaltoimete tekkeks, milleks võivad sh olla ekstrapüramidaalsed sümptomid ja/või ärajätunähud. Teatatud on agiteerituse, hüpertoonia, treemori, uimasuse, hingamispuudulikkuse või toitumishäirete juhtudest. Nende komplikatsioonide raskusaste võib varieeruda; mõnedel juhtudel on sümptomid taandunud iseenesest, mõnedel juhtudel on vastsündinud vajanud ravi intensiivravi osakonnas ja pikaajalist haiglaravi. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.
Imetamine
Ei ole teada, kas kariprasiin või selle peamised metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Kariprasiin
ja selle metaboliidid eritusid rottidel imetamise ajal rinnapiima (vt lõik 5.3). Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Ravi ajal kariprasiiniga tuleb imetamine katkestada. Fertiilsus
Kariprasiini toimet inimese fertiilsusele ei ole hinnatud. Rottidega teostatud uuringutes täheldati emasloomadel fertiilsuse ja eostamisvõime näitajate vähenemist (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kariprasiin omab vähest või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei käsitseks ohtlikke masinaid, sealhulgas mootorsõidukeid enne, kui nad on kindlad, et Reagila’ga ravi ei põhjusta neil kõrvaltoimeid.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kariprasiini kasutamisel annusevahemikus 1,5…6 mg olid akatiisia (19%) ja parkinsonism (17,5%). Enamus kõrvaltoimeid olid kerged kuni mõõdukad.
Kõrvaltoimete loetelu
Kariprasiini skisofreenia uuringute ühendanalüüsil põhinevad kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja eelistermini alusel Tabelis 1.
Kõrvaltoimed on reastatud MedDRA organsüsteemi klasside ja sageduse alusel, alustades kõige sagedamini esinevast kõrvaltoimest, järgmise konventsiooni alusel: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg- ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000) väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas kõrvaltoimete rühmas, on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1 Skisofreeniga patsientidel ilmnenud kõrvaltoimed
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) Vere ja Aneemia Neutropeenia lümfisüsteemi Eosinofiilia häired Immuun- Ülitundlikkus süsteemi häired Endokriin- Kilpnääret Hüpotüreoos süsteemi häired stimuleeriva Ainevahetus- ja Düslipideemia Naatriumi- toitumishäired Kehakaalu sisalduse Psühhiaatrilised Unehäired1 Suitsidaalne häired Ärevus käitumine
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) Närvisüsteemi Akatiisia2 Sedatsioon Tardiivdüski Krambihood/ Maliigne häired Parkinso- Pearinglus neesia krambid neuroleptiline Silma Hägune Silma Katarakt kahjustused nägemine siserõhu Fotofoobia Kõrva ja Vertiigo labürindi kahjustused Südame häired Tahhüarütmia Südamejuhte Vaskulaarsed Hüpertensioon Hüpotensioo häired n Respiratoorsed, Luksumine rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti Oksendamine Gastroöso- Düsfaagia häired Iiveldus fageaalne Maksa ja Maksa- Bilirubiini- Toksiline sapiteede häired ensüümide taseme tõus hepatiit Naha ja Sügelus nahaaluskoe Lööve
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) kahjustused Lihaste, luustiku Kreatiniin- Rabdomüolüüs ja sidekohe fosfokinaasi kahjustused aktiivsuse Neerude ja Düsuuria kuseteede häired Pollakisuuria Rasedus, Ravimi sünnitusjärgsed ärajätu- ja perinataalsed sündroom seisundid vastsündinutel Üldised häired Väsimus Janu ja manustamis- koha reaktsioonid 1Unehäired: unetus, ebatavalised unenäod/õudusunenäod, tsirkadiaanse rütmi häired, düssomnia, liigunisus, uinumishäired, öine unetus, õudusunenäod, unehäired, unesrändamine, varane ärkamine 2Akatiisia: akatiisia, psühhomotoorne hüperaktiivsus, rahutus 3Parkinsonism: akineesia, bradükineesia, bradüfreenia, hammasrattatüüpi rigiidsus, ekstrapüramidaalsed häired, tasakaaluhäired, hüpokineesia, liigeste jäikus, treemor, maskilaadne nägu, lihasrigiidsus, lihaste ja luustiku jäikus, kaelajäikus, parkinsonism 4Düstoonia: blefarospasm, düstoonia, lihaste jäikus, oromandibulaane düstoonia, kõverkaelsus, lõuakrampsulgus 5Muud ekstrapüramidaalsed haigused ja liikumishäired: tasakaaluhäired, hammaste krigistamine, liigne süljevoolus, düsartria, tasakaaluhäired, kulmudevahemiku (glabella) refleksi häired, hüporefleksia, liikumishäired, rahutute jalgade sündroom, sülje hüpersekretsioon, keele liigutamise häired 6Düskineesia: koreoatetoos, düskineesia, grimassid, okulogüüriline kriis, keele väljaulatumine Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Läätse läbipaistmatus/ katarakt Katarakti teket täheldati kariprasiini mittekliiniliste uuringute käigus (vt lõik 5.3). Seega kliiniliste uuringute käigus jälgiti pilulambi uuringuga hoolikalt katarakti teket ning olemasoleva kataraktiga patsiendid välistati. Kariprasiiniga läbiviidud skisofreenia kliinilise uuringu programmi käigus teatati mõnest katarakti juhust, mida iseloomustas vähene läätse läbipaistmatus ilma nägemiskahjustuseta (13/3 192; 0,4%). Mõnedel nendest patsientidest esinesid kaasuvad faktorid. Kõige sagedamini teatatud okulaarseks kõrvaltoimeks oli hägune nägemine (platseebo: 1/683; 0,1%, kariprasiin: 22/2 048; 1,1%).
Ekstrapüramidaalsed sümptomid (EPS) Lühiajaliste uuringute käigus täheldati EPS-i esinemist 27%-l, 11,5%-l, 30,7%-l ja 15,1%-l vastavalt kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Akatiisia tekkest teatati 13,6%-l, 5,1%-l, 9,3%-l ja 9,9%-l vastavalt kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest koges parkinsonismi vastavalt 13,6%, 5,7%, 22,1% ja 5,3% patsientidest. Düstoonia teket täheldati vastavalt 1,8%-l, 0,2%-l, 3,6%-l ja 0,7%-l kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Pikaajalise säilitusravi efektiivsuse uuringu platseebokontrolliga osas esines EPS-i 13,7%-l kariprasiinirühma patsientidel võrreldes 3,0%-ga platseeborühmas. Akatiisiast teatati 3,9%-l kariprasiini saavatest patsientidest, võrreldes 2,0%-ga platseeborühmas. Parkinsonismi esines kariprasiini ja platseeborühmas vastavalt 7,8%-l ja 1,0%-l patsientidest.
Negatiivsete sümptomite uuringus teatati EPS-ist 14,3%-l kariprasiinirühma patsientidel ja 11,7%-l risperidooni saavatel patsientidel. Akatiisiast teatati 10%-l kariprasiini saavatest patsientidest, võrreldes 5,2%-ga risperidoonirühmas. Parkinsonismi esines kariprasiini ja risperidoonirühmas vastavalt 5,2%-l ja 7,4%-l patsientidest. Enamus EPS-i juhtudest olid kerge kuni mõõduka intensiivsusega ning need allusid ravile tavapäraste EPS-i vastaste ravimitega. Ravi katkestamise määr EPS-iga seotud kõrvaltoimete tõttu oli madal. Venoosne trombemboolia (VTE) Antipsühhootikumide kasutamisega seoses on teatatud VTE juhtudest, sealhulgas kopsuembooliast ja süvaveenitromboosist- sagedus teadmata.
Transaminaaside aktiivsuse suurenemine Antipsühhootilise ravi käigus täheldatakse sageli maksaensüümide (alaniini aminotransferaas [ALAT], aspartaadi aminotransferaas [ASAT]) aktiivsuse suurenemist. Kariprasiini kliiniliste uuringute käigus esines kõrvaltoimena ALAT’i ja ASAT’i aktiivsuse suurenemine 2,2%-l kariprasiini, 1,6%-l risperidooni ja 0,4%-l platseebot saanud patsientidest. Ühelgi kariprasiiniga ravi saanud patsiendil ei esinenud maksakahjustust.
Kehakaalu muutused Lühiajaliste uuringute käigus esines kariprasiinirühmas vähene kehakaalu suurenemine võrreldes platseeborühmaga, mis oli vastavalt 1 kg ja 0,3 kg. Pikaajalise säilitusravi efektiivsuse uuringus puudus kliiniliselt oluline erinevus kehakaalu algväärtuse vahel võrreldes ravi lõpuga (1,1 kg kariprasiini puhul ja 0,9 kg platseebo korral). Uuringu avatud faasis tekkis 20-nädalase kariprasiiniga ravi käigus 9%-l patsientidest tõenäoliselt kliiniliselt oluline kehakaalu tõus (defineeritud tõus ≥ 7%), samal ajal topeltpimedas faasis esines tõenäoliselt kliiniliselt oluline kehakaalu tõus 9,8%-l kariprasiinravi jätkanud patsientidel võrreldes 7,1% patsientidega, kes viidi pärast 20-nädalast kariprasiinravi üle platseebole. Negatiivsete sümptomite uuringus, oli keskmine muutus kehakaalus - 0,3% kariprasiinirühmas ja +0,6 kg risperidoonirühmas ning kliiniliselt olulist kehakaalu tõusu esines 6%-l kariprasiinirühma patsientidel võrreldes 7,4%-ga risperidoonirühmas.
QT-pikenemine Kliinilises uuringus, mis teostati QT-pikenemise hindamiseks, ei täheldatud kariprasiini kasutamisel QT-intervalli pikenemist võrreldes platseeboga (vt lõik 5.1). Teiste kliiniliste uuringute käigus on kariprasiini kasutamisel teatatud vaid mõnest, mittetõsisest QT-intervalli pikenemise juhust. Pikaajalise avatud raviperioodi käigus, oli 3 patsiendil (0,4%) QTcB > 500 msek, kellest ühel oli QTcF ka > 500 msek. QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist võrreldes algväärtusega täheldati 7-l patsiendil (1%) ja QTcF-i suurenemist 2-l patsiendil (0,3%). Pikaajalises säilitusravi efektiivsuse uuringus, täheldati avatud faasis QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist võrreldes algväärtusega 12-l patsiendil (1,6%) a QTcF-i suurenemist 4-l patsiendil (0,5%). Topeltpimeda raviperioodi käigus, täheldati QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist 3-l kariprasiinravi saaval patsiendil (3,1%) ja 2-l platseebot saaval patsiendil (2%). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Juhuslikust ägedast üleannusest teatati ühel patsiendil (48 mg/ööpäevas). Patsiendil tekkis ortostaas ja sedatsioon. Patsient paranes täielikult samal päeval.
Üleannustamise ravi
Üleannustamise ravis tuleb rakendada toetavaid meetmeid sealhulgas hoida hingamisteed avatuna, tagada hapnikuga varustatus, ventilatsioon ja sümptomaatiline ravi. Kohe tuleb alustada kardiovaskulaarset jälgimist, sealhulgas pidevat elektrokardiograafilist jälgimist, et avastada võimalikke arütmiaid. Raskete ekstrapüramidaalsete sümptomite korral, tuleb manustada antikolinergilist ravimit. Kuna kariprasiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole hemodialüüsist üleannustamise korral tõenäoliselt kasu. Pidev meditsiiniline jälgimine on vajalik kuni patsiendi täieliku taastumiseni. Kariprasiinil puudub spetsiifiline antidoot.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX15
Toimemehhanism
Kariprasiini toimemehhanism ei ole täielikult teada. Siiski võib kariprasiini ravitoimet vahendada kombineeritud osaline agonistlik toime dopamiini D - ja D -retseptoritele (Ki väärtused vastavalt 0,085…0,3 nM ja 0,49…0,71 nM) ning serotoniini 5-HT -retseptoritele (Ki väärtused 1,4…2,6 nM) ja antagonistlik toime serotoniini 5-HT -, 5-HT - ja histamiini H -retseptoritele (Ki väärtused vastavalt 0,58…1,1 nM, 18,8 nM ja 23,3 nM). Kariprasiini afiinsus serotoniini 5-HT - ja adrenergiliste alfa-1-retseptorite (Ki väärtused vastavalt 134 nM ja 155 nM) suhtes on madal. Kariprasiin ei oma hinnatavat afiinsust kolinergiliste muskariiniretseptorite suhtes (IC > 1000 nM). Kahel peamisel aktiivsel metaboliidil desmetüülkariprasiinil ja didesmetüülkariprasiinil on samasugused in vitro retseptorseonduvuse ja funktsionaalse aktiivsuse profiilid nagu esialgsel toimeainel. Farmakodünaamilised toimed In vivo mittekliinilised uuringud näitasid, et kariprasiin hõivab farmakoloogiliselt toimivate annuste korral D - ja D -retseptoreid sarnasel määral. Skisofreeniapatsientidel hõivas kariprasiin raviannuse 3 2 piires 15 päeva jooksul annuse suurusest olenevalt peaaju dopamiini D - ja D -retseptorid (hõivates eelistatult suurema D ekspressiooniga piirkondi). Skisofreenia või skisoafektiivse häirega patsientidel hinnati kariprasiini toimeid QT-intervallile. Ravi alguses ja tasakaaluseisundis hinnati elektrokardiograafiliselt 129 patsienti kahekümne tunni jooksul Holter-monitooringu abil. Pärast supraterapeutiliste annuste (9 mg/ööpäevas või 18 mg/ööpäevas) manustamist ei tuvastatud QT-intervalli pikenemisi. Ühelgi kariprasiinravi saanud patsiendil ei esinenud QTc tõuse ≥ 60 ms, võrreldes algväärtusega, samuti ei esinenud uuringus ühelgi patsiendil QTc > 500 ms. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Lühiajalise kasutamise efektiivsus Kariprasiini efektiivsust ägeda skisofreenia ravis uuriti kolmes mitmekeskuselises, rahvusvahelises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga 6-nädalases uuringus, millesse oli kaasatud vastavalt 1754 patsienti vanuses 18…60 aastat. Kõikides ägeda skisofreenia uuringutes oli esmaseks tulemusnäitajaks muutus algväärtusest 6. nädalani positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (Positive and Negative Syndrome Scale, PANSS) üldskooris ja teiseseks tulemusnäitajaks muutus algväärtusest 6. nädalani kliinilise üldmulje raskusastme (Clinical Global Impressions-Severity, CGI- S) skooris. Rahvusvahelises platseebokontrolliga uuringus, milles kasutati testi tundlikkuse jaoks kariprasiini 1,5 mg, 3,0 mg ja 4,5 mg ning risperidooni 4,0 mg fikseeritud annuseid, näitasid nii kariprasiini annused kui ka aktiivne kontroll statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Kolmandas rahvusvahelises platseebokontrolliga
uuringus, milles kasutati testi tundlikkuse jaoks kariprasiini 3,0 mg ja 6,0 mg ning risperidooni 10,0 mg fikseeritud annuseid, näitasid nii kariprasiini annused kui ka aktiivne kontroll statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Rahvusvahelises platseebokontrolliga uuringus, milles kasutati kariprasiini 3,0 mg…6,0 mg ja 6,0 mg…9,0 mg fikseeritud/paindlikke annuseid, näitasid mõlemad annuserühmad statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Esmase tulemusnäitajate tulemused on kokku võetud allpool tabelis 2. Teisesed tulemusnäitajad ja täiendavad tulemusnäitajad toetasid esmaseid tulemusnäitajaid. Tabel 2. Muutus algväärtusest kuni 6. nädalani PANSS üldskooris skisofreenia ägeda süvenemise uuringus—ITT-populatsioon PANSS üldskoor (MMRM) RGH-MD-16 (n=711) Platseebo 97,3 ± 9,22 –13,29 (1,82) — — Kariprasiin 1,5 mg/ööpäevas Kariprasiin 3 mg/ ööpäevas Kariprasiin 4,5 mg/ ööpäevas Risperidoon 4 mg/ 98,1 ± 9,50 –29,27 (1,74) –15,98 (–20,91, –11,04) < 0,0001* ööpäevas RGH-MD-04 (n=604) Platseebo 96,5 ± 9,1 –14,3 (1,5) — — Kariprasiin 3 mg/ ööpäevas Kariprasiin 6 mg/ ööpäevas Aripiprasool 10 mg/ 95,6 ± 9,0 –21,2 (1,4) –7,0 (–11,0, –2,9) 0,0008* ööpäevas RGH-MD-05 (n=439) Platseebo 96,6 ± 9,3 –16,0 (1,6) — — Kariprasiin 3 kuni 6 mg/ ööpäevas Kariprasiin 6 kuni 9 mg/ ööpäevas CI = usaldusintervall; ITT = ravikavatsusega; LS keskmine = keskmine leitud vähimruutude meetodil; PANSS = positiivne ja negatiivne sündroomi skaala *võrreldes platseeboga Pikaajalise kasutamise efektiivsus Kariprasiini antipsühhootilise toime säilimise efektiivsust uuriti randomiseeritud, ravimi ärajätu pikaajalises kliinilises uuringus. Kokku said 751 ägeda skisofreenia sümptomitega patsienti kariprasiini annustes 3…9 mg/ööpäevas 20 nädala jooksul, kellest 337 said kariprasiini annusevahemikus 3 või 6 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Seejärel randomiseeriti stabiliseeritud patsiendid topeltpimedal meetodil kas saama fikseeritud annuses 3 või 6 mg kariprasiini (n=51) või platseebot (n=51) kuni 72 nädala vältel. Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli aeg retsidiivini. Uuringu lõpuks esines 49%-l platseebot ja 21,6%-l kariprasiiniga ravi saanud patsientidest
skisofreenia sümptomite retsidiiv. Seega retsidiivini kulunud aeg (92 vs 326 päeva 25-nda protsentiili põhjal) oli kariprasiini rühmas märkimisväärselt pikem kui platseebo rühmas (p=0,009). Efektiivsus prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia korral Kariprasiini efektiivsust prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia ravis uuriti 26- nädalases, mitmekeskuselises, topeltpimedas, aktiivse kontrolliga kliinilises uuringus. Kariprasiini (annusevahemik 3…6 mg, sihtannus 4,5 mg) uuriti võrreldes risperidooniga (annusevahemik 3…6 mg, sihtannus 4 mg) püsiva, prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia patsientidel (n=461). 86% patsientidest olid nooremad kui 55-aastased ning neist 54% olid mehed.
Püsivaid, valdavalt negatiivseid sümptomeid defineeriti kui sümptomeid, mis kestsid vähemalt 6 kuud, sealjuures oli negatiivsete sümptomite esinemine suurem ja positiivsete sümptomite esinemine väiksem [(PANSS negatiivsete sümptomite faktori skoor oli ≥ 24, sealjuures 2 faktorit 3-st PANSS skoorist olid ≥ 4 (N1: emotsionaalne lamenemine, N4: tahteaktiivsuse langus ja N6: kõnevaegus)) ja PANSS positiivsete sümptomite faktori skoor oli ≤ 19]. Sekundaarsete negatiivsete sümptomitega (nt mõõdukad või rasked depressiooni sümptomid) patsiendid ja kliiniliselt olulise parkinsonismiga (ekstrapüramidaalsümptom/EPS) patsiendid jäeti välja.
Nii kariprasiini kui risperidooniga ravitud patsientide rühmades on täheldatud statistiliselt olulist paranemist algväärtusest esmase efektiivsuse parameetri kui ka PANSS negatiivsete sümptomite skooris (PANSS-FSNS) (p< 0,001). Siiski alates 14-ndast nädalast ja sealt edasi täheldati statistiliselt olulist erinevust (p=0,002) kariprasiini kasuks risperidooni suhtes (tabel 3). Nii kariprasiini kui risperidooniga ravitud patsientide rühmades on täheldatud statistiliselt olulist paranemist algväärtusest teisese efektiivsuse parameetri, personaalse ja sotsiaalse toimetuleku (Personal and Social Performance, PSP) üldskooris (p< 0,001). Siiski alates 10-ndast nädalast ja sealt edasi täheldati statistiliselt olulist erinevust (p< 0,001) kariprasiini kasuks risperidooni suhtes (tabel 3). Erinevused kliinilise globaalse raskustaju (p=0,005) ja paranemise (p<0,001) (Clinical Global Impression Severity and Improvement) skaalal, samuti PANSS-FSNS vastusmäärad (PANSS FSNS ≥ 30% paranemine 26. nädalal; p= 0,003), toetasid esmaste ja teiseste efektiivsusparameetrite tulemusi.
Tabel 3 Uuringu RGH-188-005 tulemuste kokkuvõte
Efektiivsuse Kariprasiin Risperidoon Hinnanguline 95% CI p-väärtus parameeter LS-keskmine LS-keskmine ravi erinevus PANSS-FSNS 27,8 27,5 - - - algväärtus PANSS-FSNS 26. 18,5 19,6 - - - nädalal PANSS-FSNS -8,9 -7,4 -1,5 -2,5; -0,5 0,002 CfB kuni 26. nädalani Kogu PSP 48,8 48,2 - - - algväärtus Kogu PSP 26. 64,0 59,7 - - - nädalal Kogu PSP CfB 14,3 9,7 4,6 2,2,7; 6,6 <0.001 kuni 26. nädalani CfB= muutus algtasemest (change from baseline)
Lapsed Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada karprasiiniga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta skisofreenia ravis (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Kariprasiinil on kaks farmakoloogiliselt aktiivset metaboliiti, mille toimed sarnanevad kariprasiinile: desmetüülkariprasiin (DCAR) ja didesmetüülkariprasiin (DDCAR). Kogu kariprasiini (kariprasiini+ DCAR ja DDCAR summa) kontsentratsioon läheneb ~1 nädal pärast igapäevast manustamist 50%-le tasakaalukontsentratsioonist, samas kui 3 nädalaga saavutatakse 90% tasakaalukontsentratsioonist. Tasakaaluseisundis on DDCAR kontsentratsioon ligikaudu 2…3 korda kõrgem kui kariprasiinil ja DCAR kontsentratsioon ligikaudu 30% kariprasiini omast. Imendumine
Kariprasiini absoluutne biosaadavus ei ole teada. Kariprasiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Pärast korduvat manustamist saabuvad kariprasiini ja peamiste aktiivsete metaboliitide maksimaalsed plasmakontsentratsioonid tavaliselt ligikaudu 3…8 tundi pärast manustamist. Kariprasiini ühekordse 1,5 mg annuse manustamine koos rasvarohke toiduga (900…1000 kcal) ei mõjutanud oluliselt kariprasiini C ega AUC-d (söömisjärgselt manustatuna suurenes AUC 12% võrra ja vähenes C < 5% võrra, võrreldes tühja makku manustamisega). Toidu toime oli minimaalne max ka metaboliitide DCAR ja DDCAR kontsentratsioonidele. Kariprasiini võib manustada koos toiduga või ilma. Jaotumine Põhinedes populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile, olid kariprasiini, DCAR ja DDCAR jaotusruumalad (V/F) vastavalt 916 l, 475 l ja 1568 l, mis näitab kariprasiini ja tema peamiste aktiivsete metaboliitide ulatuslikku jaotumist. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid seonduvad suurel määral (96 kuni 97% CAR’i puhul, 94% kuni 97% DCAR’i puhul ja 92% kuni 97% DDCAR’i puhul) plasmavalkudega.
Biotransformatsioon
Kariprasiini metabolism hõlmab demetüülimist (DCAR ja DDCAR), hüdroksüülimist (hüdroksükariprasiin, HCAR) ning demetüülimise ja hüdroksüülimise kombinatsiooni (hüdroksüdesmetüülkariprasiin/HDCAR ja hüdroksüdidesmetüülkariprasiin/HDDCAR). Metaboliidid HCAR, HDCAR ja HDDCAR biotransformeeritakse seejärel nende vastavateks sulfaat- ja glükuroniidkonjugaatideks. Metaboliit desdiklorofenüülpiperasiinkariprasiin(DDCPPCAR) hape toodetakse kariprasiini dealküülimise ja järgneva oksüdeerimise teel. Kariprasiin metaboliseerub CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6 abil DCAR-iks ja HCAR-iks. DCAR metaboliseeritakse edasi CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6 vahendusel DDCAR-iks ja HDCAR-iks. DDCAR metaboliseeritakse CYP3A4 poolt edasi HDDCAR-iks. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei ole P-glükoproteiini (P-gp), orgaanilisi anioone transportivate polüpeptiidide 1B1 ja 1B3 (OATP1B1 ja OATP1B3) ega rinnavähi resistentsusproteiini (BCRP) substraadid, mis näitab, et kariprasiini ja P-gp, OATP1B1, OATP1B3 ja BCRP inhibiitorite vaheline koostoime on ebatõenäoline.
Eritumine
Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid elimineeruvad põhiliselt maksametabolismi kaudu. Pärast kariprasiini manustamist annuses 12,5 mg/ööpäevas skisofreenia patsientidele eritus 20,8% annusest uriiniga esialgsel kujul ja metaboliitidena.
Kariprasiin eritub muutumatul kujul 1,2% annusest uriiniga ja 3,7% annusest väljaheitega.
Keskmist lõplikku poolväärtusaega (kariprasiinil ja DCAR-il 1…3 päeva ning DDCAR-il 13…19 päeva) ei saa ennustada tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks vajaliku aja ega ravi lõpetamise järgse plasmakontsentratsiooni languse põhjal. Kariprasiiniga ravi läbiviimisel on efektiivne poolväärtusaeg olulisem kui lõplik poolväärtusaeg. Efektiivne (funktsionaalne) poolväärtusaeg on
esialgse kariprasiini ja DCAR-i puhul ~2 päeva, DDCAR-i puhul 8 päeva ja kogu kariprasiini puhul ~1 nädal. Pärast annustamise lõpetamist või katkestamist langeb kogu kariprasiini plasmakontsentratsioon järk-järgult. ~1 nädala jooksul langeb kogu kariprasiini plasmakontsentratsioon 50% võrra ning ~3 nädala jooksul rohkem kui 90% võrra. Lineaarsus/mittelineaarsus
Pärast korduvat manustamist tõuseb kariprasiini ja tema kahe aktiivse metaboliidi desmetüülkariprasiini (DCAR) ja didesmetüülkariprasiini (DDCAR) plasmakontsentratsioon raviannuse vahemikus 1,5…6 mg annusega proportsionaalselt.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Skisofreenia kariprasiiniga ravi kliinilise programmi nimistusse kantud erinevate neerufunktsiooni tasemetega, sh normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 90 ml/min), kerge neerukahjustusega (CrCl 60…89 ml/min) ja mõõduka neerukahjustusega (CrCl 30…59 ml/min) patsientide andmeid kasutades teostati populatsiooni farmakokineetiline modelleerimine. Olulist seost kariprasiini plasmakliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel ei leitud. Raske neerukahjustusega (CrCl < 30 ml/min) patsientidel ei ole kariprasiini hinnatud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Erinevate astmete maksafunktsiooni kahjustusega (Childi-Pugh’ klassid A ja B) patsientidega viidi läbi 2-osaline uuring (kariprasiini ühekordne annus 1 mg [A osa] ja kariprasiini ööpäevane annus 0,5 mg 14 päeva jooksul [B osa]). Tervete inimestega võrreldes esines kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel kuni ligikaudu 25% kõrgem tsirkuleeriva kariprasiini tase (C ja AUC) ning kuni ligikaudu 45% madalam peamiste aktiivsete metaboliitide desmetüülkariprasiini ja didesmetüülkariprasiini tase pärast 1 mg kariprasiini ühekordset annustamist või 0,5 mg kariprasiini manustamist 14 päeva jooksul. Kogu aktiivse osa (CAR+DCAR+DDCAR) ekspositsioon (AUC ja C ) vähenes vastavalt 21..22% ja 13…15% kerge või mõõduka maksakahjustuse korral võrreldes tervete isikutega võttes arvesse seondumata+ seotud osa kontsentratsioone; samas seondumata osa vähenes pärast korduvat kariprasiini manustamist 12…13% kerge maksakahjustusega patsientidel ning suurenes 20…25% mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Kariprasiini ei ole hinnatud raske maksakahjustusega (Childi-Pugh’ klass C) patsientidel (vt lõik 4.2). Vanus, sugu ja rass Populatsiooni farmakokineetika analüüs ei näidanud mingeid vanuse-, soo- ega rassipõhiseid kliiniliselt olulisi farmakokineetiliste parameetrite (kariprasiini ja tema peamiste aktiivsete metaboliitide summaarne AUC ja C ) erinevusi. Sellesse analüüsi oli kaasatud 2844 erinevatest rassidest patsienti, kellest 536 olid 50...65-aastased. 2844 patsiendist 933 olid naised (vt lõik 4.2). Üle 65-aastastel eakatel patsientidel on andmed piiratud. Suitsetamine Kuna kariprasiin ei ole CYP1A2 substraat, siis loodetavasti ei avalda suitsetamine toimet kariprasiini farmakokineetikale. Kariprasiini potentsiaalne mõju teiste ravimite toimetele Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei indutseerinud ensüüme CYP1A2, CYP2B6 ja CYP3A4 ning ei inhibeerinud ensüüme CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP219, CYP2D6, CYP2E1 ja CYP3A4 in vitro. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei inhibeeri transportijaid OATP1B1, OATP1B3, BCRP, orgaaniliste katioonide transporter-2-te (OCT2), orgaaniliste anioonide transportereid 1 ja 3 (OAT1 ja OAT3) in vitro. DCAR and DDCAR ei inhibeerinud transportvalku P-gp, ehkki kariprasiin oli P-gp inhibiitor sooles (vt lõik 4.5).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kariprasiin põhjustas koeral mõlema silma katarakti ja sekundaarseid võrkkesta muutusi (võrkkesta irdumine ja tsüstiline degeneratsioon). Kontsentratsioon (kogu kariprasiini AUC) mittesedastatava kahjuliku toime tasemel (NOAEL), mis on vajalik silmatoksilisuse tekkeks, on 4,2-kordne kui kliiniline AUC kontsentratsioon maksimaalse soovitusliku inimannuse (MRHD) 6 mg/ööpäevas puhul. Albiino rottidel täheldati 2-aastases uuringus kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide korral võrkkesta degeneratsiooni/atroofia esinemissageduse tõusu. Kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide (AUC) korral täheldati rottide, koerte ja hiirte kopsudes fosfolipidoosi (põletikuga või ilma) ning koertel neerupealise koore fosfolipidoosi. Kopsupõletikku täheldati koertel, kellele manustati kariprasiini 1 aasta jooksul, kusjuures mittesedastatava kahjuliku toime (NOAEL) AUC ekspositsioon oli 2,7- (isastel) ja 1,7-kordne (emastel) võrreldes kliinilise AUC kontsentratsiooniga maksimaalse soovitusliku inimannuse (maximal recommended human dose, MRHD) puhul. Põletikku ei täheldatud 2-kuulise ravimivaba perioodi lõpul kontsentratsioonil, mis oli 4,2-kordne võrreldes MRHD kliinilise kontsentratsiooniga. Siiski suuremate annuste korral esines põletik.
Rottidel (ainult emastel) ja hiirtel täheldati kogu kariprasiini kliiniliselt oluliste plasmakontsentratsioonide puhul neerupealise koore hüpertroofiat kontsentratsioonide puhul, mis vastasid MRHD-st tulenevale 4,1-kordsele kliinilisele kontsentratsioonile. Mittesedastatava kahjuliku toime tasemel (NOAEL), mis vastab 4,2-kordsele MRHD-le (6 mg/ööpäevas), täheldati koertel neerupealise koore pöörduvat hüpertroofiat/hüperplaasiat ja vakuolatsiooni/vesikulatsiooni.
Emasrottidel täheldati mg/kehapinna m2-põhiste kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide korral fertiilsuse ja viljastumise indeksite langust. Toimeid isasloomade fertiilsusele (kontsentratsioon kuni 4,3-kordne MRHD kliinilise kontsentratsiooni 6 mg/ööpäevas põhjal) ei täheldatud.
Kariprasiini manustamine rottidele organogeneesi perioodil madalamates kontsentratsioonides kui kontsentratsioon inimesel MRHD (6 mg/ööpäevas) puhul põhjustas väärarenguid, järglaste madalamat elulemust ja arengupeetust. Küülikutel põhjustas kariprasiin annustes kuni 5,8-kordne MRHD kliiniline kontsentratsioon ematoksilisust, kuid mitte lootetoksilisust.
Kariprasiini manustamine tiinetele rottidele organogeneesi perioodil ning kogu tiinuse ja laktatsiooni vältel kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides vähendas esimese põlvkonna järglastel postnataalset elulemust, sünnikaalu ja võõrutusjärgset kehakaalu. Lisaks täheldati, vaatamata ematoksilisuse puudumisele, järglastel kahvatuid ja külmi kehi ning arengupeetusi (arenemata/alaarenenud neerupapillid ja isasloomadel alanenud auditiivne ehmatusreaktsioon). Esimese põlvkonna järglastel ei esinenud reproduktsioonikahjustust. Ometi esinesid ka teise põlvkonna järglastel samasugused kliinilised nähud ja madalam kehakaal. Kariprasiin ja tema metaboliidid eritusid rottidel laktatsiooni ajal emapiima.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu
Eelželatiniseeritud (maisi) tärklis Magneesiumstearaat
Kapslikest (1,5 mg)
Titaandioksiid (E 171) Želatiin
Kapslikest (3 mg) Alluurpunane AC (E 129) Briljantsinine FCF (E 133) Titaandioksiid (E 171) Kollane raudoksiid (E 172) Želatiin
Kapslikest (4,5 mg)
Alluurpunane AC (E 129) Briljantsinine FCF (E 133) Titaandioksiid (E 171) Kollane raudoksiid (E 172) Želatiin
Kapslikest (6 mg)
Briljantsinine FCF (E 133) Alluurpunane AC (E 129) Titaandioksiid (E 171) Želatiin
Trükitint (must: 1,5 mg, 3 mg ja 6 mg kapslid)
Šellak Must raudoksiid (E 172) Propüleenglükool Kaaliumhüdroksiid
Trükitint (valge: 4,5 mg kapsel)
Šellak Titaandioksiid (E 171) Propüleenglükool Simetikoon
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistev kõva PVC/PE/PVDC blister, mille tagakülg on pitseeritud tugeva alumiiniumfooliumiga, pakendatud pappkarpi.
Reagila 1,5 mg ja Reagila 3 mg kõvakapslid
Karp sisaldab 7, 14, 21, 28, 30, 49, 56, 60, 84, 90 või 98 kõvakapslit Reagila 4,5 mg ja Reagila 6 mg kõvakapslid
Karp sisaldab 7, 21, 28, 30, 49, 56, 60, 84, 90 või 98 kõvakapslit
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/001-042
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13. juuli 2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 4. aprill 2022
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu
3. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid
4. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg-le kariprasiinile.
Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 3 mg-le kariprasiinile.
Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg-le kariprasiinile.
Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suus dispeegeeruv tablett
Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
Valge või peaaegu valge, kolmnurkne kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 8 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C2”, teine külg on sile.
Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid
Valge või peaaegu valge, ümmargune kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 7 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C3”, teine külg on sile.
Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
Valge või peaaegu valge, nelinurkne kaksikkumer tablett. Tableti diameeter on ligikaudu 7 mm ja paksus 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “C4”, teine külg on sile.
Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid
Valge või peaaegu valge, ovaalnekaksikkumer tablett. Tableti laius on ligikaudu 5 mm ja pikkus 8,5 mm, paksus on 3…4 mm. Ühele küljele on graveeritud “CI”, teine külg on sile.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Reagila on näidustatud skisofreenia raviks täiskasvanud patsientidel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav kariprasiini algannus on 1,5 mg üks kord ööpäevas. Seejärel võib annust vajadusel aeglaselt suurendada 1,5 mg-ste intervallidega maksimaalse annuseni 6 mg ööpäevas. Vastavalt raviarsti kliinilisele hinnangule tuleb kasutada madalaimat efektiivset annust. Kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide pika poolväärtusaja tõttu ei kajastu annuse muutused plasmas mitme nädala jooksul. Pärast kariprasiiniga ravi alustamist ja pärast igat annuse muutmist, tuleb patsiente jälgida kõrvaltoimete ja ravivastuse suhtes mitme nädala jooksul (vt lõik 5.2).
Üleminek teiselt antipsühhootikumilt kariprasiinile Üleminekul teiselt antipsühhootikumilt kariprasiinile tuleb kaaluda järk-järgulist “risti-tiitrimist” mis tähendab, et eelmise ravimi järk-järgulise lõpetamise ajal alustatakse kariprasiiniga ravi.
Üleminek kariprasiinilit teisele antipsühhootikumile Üleminekul kariprasiinilt teisele antipsühhootikumile, ei ole järk-järguline “risti-tiitrimine” vajalik; ravi uue antipsühhootikumiga tuleb alustada selle madalaima annusega ning samal ajal ravi kariprasiiniga katkestada. Arvesse tuleb võtta, et kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas väheneb esimesel nädalal ~50% (vt lõik 5.2).
Vahelejäänud annus Kui patsient unustab ravimit võtta, tuleb vahelejäänud annus manustada niipea kui võimalik. Siiski, kui on peaaegu käes juba järgmise annuse manustamise aeg, tuleb vahelejäänud annus võtmata jätta ning manustada järgmine annus vastavalt tavapärasele annustamise skeemile. Unustatud annuse korvamiseks ei soovitata manustada topeltannust. Erirühmad
Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 30 ml/min ja < 89 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel (CrCl < 30 ml/min) ei ole kariprasiini ohutust ja efektiivsust hinnatud. Kariprasiini kasutamine raske neerukahjustusega patsientidel ei ole soovitatav (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh skoor vahemikus 5…9) ei ole annuse kohandamine vajalik. Kariprasiini ohutust ja efektiivsust ei ole raske maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh skoor vahemikus 10…15) hinnatud. Kariprasiini kasutamine raske maksakahjustusega patsientidel ei ole soovitatav (vt lõik 5.2).
Eakad Saadaolevad andmed eakatel ≥65-aastastel kariprasiiniga ravi saavatel patsientidel on puudulikud hindamaks, kas nende ravivastus erineb võrreldes noorte patsientidega (vt lõik 5.2). Annuse
määramisel eakatele tuleb olla ettevaatlik.
Lapsed Kariprasiini ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Manustamisviis
Reagila on mõeldud suukaudseks kasutamiseks ja tuleb manustada üks kord ööpäevas iga päev samal ajal koos toiduga või ilma. Reagila suus dispergeeruvaid tablette võib alternatiivselt kasutada Reagila kõrvakapslite asemel patsientidel, kellel on raske kõvakapsleid neelata või kes eelistavad suus dispergeeruvaid tablette. Suus dispergeeruv tablett tuleb blistrist eemaldada ettevaatlikult, kuivade kätega ning asetada koheselt keele peale, kus see lahustub ning selle võib neelata koos veega või ilma. Samuti on võimalik lahustada tablett vees ja juua ära saadud suspensioon. Sellisel juhul tuleb klaasi sisu hoolikalt segada, et vältida lahustumata osakeste settimist.
Kariprasiini võtmise ajal tuleb vältida alkoholi tarvitamist (vt lõik 4.5).
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamine (vt lõik 4.5).
- Samaaegne tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijate manustamine (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suitsiidimõtted ja -käitumine
Võimalik suitsidaalsus (suitsidaalsed mõtted, suitsiidikatse ja täideviidud suitsiid) võib kaasneda psühhootiliste haigustega ja üldiselt teatatakse sellest kohe pärast ravi alustamist või antipsühhootilise ravi vahetamisel. Antipsühhootilise ravi korral on vajalik kõrge riskiga patsientide pidev jälgimine.
Akatiisia, rahutus
Akatiisia ja rahutus on antipsühhootikumide sageli esinevad kõrvaltoimed. Akatiisia on liikumishäire, mida iseloomustab sisemise rahutuse tunne ja sundvajadus olla pidevalt liikumises, nt kiikumine istumise või seismise ajal, marssimist imiteeriv jalgade liigutamine kohapeal ja jalgade pidev ristamine istumise ajal. Kariprasiin põhjustab akatiisiat ja rahutust, mistõttu tuleb seda kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on soodumus või juba esinevad akatiisia sümptomid. Akatiisia tekib ravi alguses. Seetõttu on ravi esimese faasis vajalik pidev jälgimine. Ennetamine hõlmab aeglast ülestiitrimist; ravimeetmeteks on vähene kariprasiini tagasitiitrimine või ekstrapüramidaalsete sümptomite ravi. Annust võib kohandada vastavalt individuaalsele ravivastusele ja taluvusele (vt lõik 4.8). Tardiivdüskineesia
Tardiivdüskineesia on sündroom, millega kaasnevad potentsiaalselt pöördumatud rütmilised soovimatud liigutused, valdavalt keelel ja/või näol ning mis võivad areneda antipsühhootikumidega ravi saavatel patsientidel. Tardiivdüskineesia nähtude ja sümptomite ilmnemisel kariprasiiniga ravi ajal, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
Parkinsoni tõbi
Antipsühhootilised ravimid võivad Parkinsoni tõvega patsientidel põhjustada olemasoleva haiguse süvenemist ning halvendada Parkinsoni tõve sümptomeid. Seega peavad arstid Parkinsoni tõvega patsientidele kariprasiini määramisel kaaluma riski ja kasu suhet.
Silmasümptomid/katarakt
Kariprasiini mittekliiniliste uuringute käigus täheldati läätse läbipaistmatuse/ katarakti teket koertel (vt lõigud 4.8 ja 5.3). Siiski pole inimuuringute käigus täheldatud läätse muutuste/ katarakti ja kariprasiini kasutamise vahelist põhjuslikku seost tõestatud. Sellegipoolest tuleb patsientidel, kellel tekivad potentsiaalselt kataraktile viitavad sümptomid, soovitada oftalmoloogilist läbivaatust ja hinnata ümber ravi jätkamise vajadus. Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)
Antipsühhootiliste ravimite kasutamisega seoses on teatatud potentsiaalselt eluohtlike sümptomite kompleksi, MNS-i, tekkest. MNS-i kliinilisteks nähtudeks on palavik, lihasrigiidsus, kreatiniinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, vaimse seisundi muutused ja autonoomse regulatsiooni ebastabiilsus (ebaregulaarne pulss või vererõhk, tahhükardia, diaforees ja südamearütmia). Samuti võivad sümptomiteks olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Kui patsiendil tekivad MNS-ile viitavad nähud ja sümptomid või tekib seletamatu põhjusega kõrge palavik ilma täiendavate MNS-i kliiniliste nähtudeta, tuleb kariprasiini kasutamine otsekohe katkestada.
Krambihood
Patsientidel, kellel on anamneesis esinenud krambihoogusid või seisundeid, mis võivad alandada krambiläve, tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega.
Eakad dementsed patsiendid
Kariprasiini ei ole eakatel dementsetel patsientidel uuritud ning seda ei soovitata kasutada eakatel dementsetel patsientidel üldise suremuse suurenenud riski tõttu.
Tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete risk
Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldati atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel dementsetel patsientidel ligikaudu 3-kordset tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski suurenemist. Riski suurenemise mehhanism on teadmata. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või patsiendi populatsioonide puhul. Insuldi riskifaktoritega patsientidel tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega.
Kardiovaskulaarsed häired
Muutused vererõhus Kariprasiin võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni ning samuti hüpertensiooni (vt lõik 4.8). Teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel, kellel on soodumus vererõhu muutuste tekkeks, tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega. Vererõhku tuleb jälgida. Elektrokardiogrammi (EKG) muutused Antipsühhootikume saavatel patsientidel võib areneda QT-intervalli pikenemine. QT-pikenemise hindamiseks teostatud kliinilises uuringus ei täheldatud kariprasiini kasutamisel QT-intervalli pikenemist võrreldes platseeboga (vt lõik 5.1). Kliiniliste uuringute käigus on kariprasiini kasutamisega seoses teatatud vaid mõnest üksikust, mittetõsisest QT-intervalli pikenemisest (vt lõik 4.8). Seega tuleb kariprasiini kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel, patsientidel, kelle perekonna anamneesis esineb QT-intervalli pikenemist ning patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mis võivad põhjustada QT-intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).
Venoosne trombemboolia (VTE) Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud VTE juhtudest. Antipsühhootikume saavatel patsientidel ilmnevad sageli omandatud riskifaktorid VTE tekkeks, mistõttu tuleb enne ravi ja ravi ajal kariprasiiniga tuvastada kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning võtta kasutusele ennetavad meetmed.
Hüperglükeemia ja diabeet
Kinnitatud suhkurtõve diagnoosiga patsientidel või patsientidel, kellel esinevad suhkurtõve riskifaktorid (nt rasvumus, suhkurtõbi perekonna anamneesis), kes alustavad ravi atüüpliste antipsühhootikumidega, tuleb jälgida glükoosi taset plasmas. Kliiniliste uuringute käigus on teatatud kariprasiiniga ravi käigus glükoosiga seotud kõrvaltoimetest (vt lõik 5.1). Kehakaalu muutus
Kariprasiini kasutamisel on täheldatud märkimisväärset kehakaalu tõusu. Patsiendi peavad jälgima oma kehakaalu regulaarselt (vt lõik 4.8).
Samaaegne kasutamine koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega Kariprasiini samaaegne manustamine koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega võib põhjustada kariprasiini ekspositsiooni suurenemist. Soovitatav on individuaalselt jälgida ravivastust ja taluvust ning vajadusel vähendada (ajutiselt) kariprasiini annust võttes arvesse võimalikku ekspositsiooni suurenemist (vt lõik 4.5).
Teadaolevat toimet omavad abiained
Ravim sisaldab naatriumtärklisglükolaati tüüp A ja naatriumstearüülfumaraati. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes suus dispergeeruvas tabeltis, see tähendab põhimõtteliselt ‘naatriumivaba’.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite potentsiaalsed toimed kariprasiinile
Kariprasiini ja selle peamiste aktiivsete metaboliitide, desmetüülkariprasiini (DCAR) ja didesmetüülkariprasiini (DDCAR) metabolism toimub peamiselt CYP3A4 ja vähesel määral ka CYP2D6 vahendusel.
CYP3A4 inhibiitorid Ketokonasool, mis on tugev CYP3A4 inhibiitor, põhjustas lühiajalisel samaaegsel manustamisel (4 päeva) kariprasiini (kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide summa) kontsentratsiooni 2-kordse suurenemise plasmas, võttes arvesse nii seondumata kui ka seondumata ja seotud osa. Kariprasiini aktiivsete osade pika poolväärtusaja tõttu on tõenäoline, et pikemaajalisel koosmanustamisel suureneb kariprasiini kontsentratsioon plasmas veelgi. Seetõttu on kariprasiini manustamine koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt botsepreviir, klaritromütsiin, kobitsistaat, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, nelfinaviir, posakonasool, ritonaviir, sakvinaviir, telapreviir, telitromütsiin, vorikonasool) vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Erütromütsiin (500 mg kaks korda ööpäevas), mis on mõõdukas CYP3A4 inhibiitor, põhjustas pärast 3- nädalast kasutamist kariprasiini ekspositsiooni suurenemist keskmiselt 1,4-korda (1,03...2,32- korda). Seega on kariprasiini samaaegsel manustamisel koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (nt erütromütsiin, flukonasool, diltiaseem, verapamiil) soovitatav individuaalselt jälgida ravivastust ja taluvust ning vajadusel vähendada (ajutiselt) kariprasiini annust võttes arvesse võimalikku ekspositsiooni suurenemist. Kariprasiini ja selle aktiivsete metaboliitide pika poolestusaja tõttu, võib ravi mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega alustamine või lõpetamine või annuse muutmine väljenduda plasma ravimisisalduses alles mitme nädala möödudes. Pärast koostoimet põhjustava ravimiga ravi alustamist või lõpetamist või kariprasiini annuse muutmist, tuleb patsiente kõrvaltoimete ja ravivastuse tekkimise osas jälgida mitme nädala jooksul.
Manustamist koos greipfruudi mahlaga tuleb vältida.
CYP3A4 indutseerijad Kariprasiini manustamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega võib põhjustada kariprasiini imendumise märkimisväärset vähenemist, mistõttu kariprasiini manustamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin, naistepunaürt (Hypericum perforatum), bosentaan, efavirens, etraviriin, modafiniil, naftsilliin) on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). CYP2D6 inhibiitorid CYP2D6 vahendatud tee mängib kariprasiini metabolismis vähest rolli, peamiselt toimub see CYP3A4 vahendusel (vt lõik 5.2). Seega puudub CYP2D6 inhibiitoritel tõenäoliselt kliiniliselt oluline toime kariprasiini metabolismile.
Kariprasiini võimalik toime teistele ravimitele
P-glükoproteiini (P-gp) substraadid In vitro on kariprasiin teoreetilisel maksimaalsel soolekontsentratsioonil P-gp inhibiitor. Selle toime kliinilised tagajärjed ei ole täielikult selged, kuid kitsa terapeutilise indeksiga P-gp substraatide, nagu dabigatraan ja digoksiin, manustamine võib vajada täiendavat jälgimist ja annuse kohandamist.
Hormonaalsed kontratseptiivid Ravimi koostoime uuringus ei põhjustanud 28 päevane ravi kariprasiiniga annuses 6 mg ööpäevas kliiniliselt olulist toimet suukaudsete kontratseptiivide farmakokineetikale (etünüülöstradiool ja levonorgestreel).
Farmakodünaamilised koostoimed
Võttes arvesse kariprasiini esmaseid toimeid kesknärvisüsteemile, tuleb Reagila’t kasutada ettevaatusega kombinatsioonis teiste kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega ja alkoholiga.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon
Rasestumisvõimelisi naisi tuleb nõustada, et nad Reagila ravi ajal ei rasestuks. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt 10 nädala jooksul pärast Reagila viimast annust kasutama kõrge efektiivsusega rasestumisvastaseid vahendeid.
Rasedus
Kariprasiini kasutamise kohta rasedatel naistel on andmed piiratud või puuduvad. Loomuuringud on näidanud reproduktsioonitoksilisust, sealhulgas väärarenguid rottidel (vt lõik 5.3). Reagila kasutamine ei ole soovitatav raseduse ajal ja viljastumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta efektiivset kontratseptsiooni. Pärast kariprasiiniga ravi lõpetamist, tuleb toimeaine aktiivsete osade aeglase eritumise tõttu kontratseptsiooni kasutada vähemalt kuni 10 nädala jooksul.
Vastsündinutel, kes puutuvad raseduse kolmandal trimestril kokku antipsühhootikumidega (sh kariprasiiniga), esineb sündimise järgselt risk erineva raskuse ja kestvusega kõrvaltoimete tekkeks, milleks võivad sh olla ekstrapüramidaalsed sümptomid ja/või ärajätunähud. Teatatud on agiteerituse, hüpertoonia, treemori, uimasuse, hingamispuudulikkuse või toitumishäirete juhtudest. Nende komplikatsioonide raskusaste võib varieeruda; mõnedel juhtudel on sümptomid taandunud iseenesest, mõnedel juhtudel on vastsündinud vajanud ravi intensiivravi osakonnas ja pikaajalist haiglaravi. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.
Imetamine
Ei ole teada, kas kariprasiin või selle peamised metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Kariprasiin
ja selle metaboliidid eritusid rottidel imetamise ajal rinnapiima (vt lõik 5.3). Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Ravi ajal kariprasiiniga tuleb imetamine katkestada. Fertiilsus
Kariprasiini toimet inimese fertiilsusele ei ole hinnatud. Rottidega teostatud uuringutes täheldati emasloomadel fertiilsuse ja eostamisvõime näitajate vähenemist (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kariprasiin omab vähest või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei käsitseks ohtlikke masinaid, sealhulgas mootorsõidukeid enne, kui nad on kindlad, et Reagila’ga ravi ei põhjusta neil kõrvaltoimeid.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kariprasiini kasutamisel annusevahemikus 1,5…6 mg olid akatiisia (19%) ja parkinsonism (17,5%). Enamus kõrvaltoimeid olid kerged kuni mõõdukad.
Kõrvaltoimete loetelu
Kariprasiini skisofreenia uuringute ühendanalüüsil põhinevad kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja eelistermini alusel Tabelis 1.
Kõrvaltoimed on reastatud MedDRA organsüsteemi klasside ja sageduse alusel, alustades kõige sagedamini esinevast kõrvaltoimest, järgmise konventsiooni alusel: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg- ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000) väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas kõrvaltoimete rühmas, on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1 Skisofreeniga patsientidel ilmnenud kõrvaltoimed
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) Vere ja Aneemia Neutropeenia lümfisüsteemi Eosinofiilia häired Immuun- Ülitundlikkus süsteemi häired Endokriin- Kilpnääret Hüpotüreoos süsteemi häired stimuleeriva Ainevahetus- ja Düslipideemia Naatriumi- toitumishäired Kehakaalu sisalduse Psühhiaatrilised Unehäired1 Suitsidaalne häired Ärevus käitumine
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) Närvisüsteemi Akatiisia2 Sedatsioon Tardiivdüski Krambihood/ Maliigne häired Parkinso- Pearinglus neesia krambid neuroleptiline Silma Hägune Silma Katarakt kahjustused nägemine siserõhu Fotofoobia Kõrva ja Vertiigo labürindi kahjustused Südame häired Tahhüarütmia Südamejuhte Vaskulaarsed Hüpertensioon Hüpotensioo häired n Respiratoorsed, Luksumine rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti Oksendamine Gastroöso- Düsfaagia häired Iiveldus fageaalne Maksa ja Maksa- Bilirubiini- Toksiline sapiteede häired ensüümide taseme tõus hepatiit Naha ja Sügelus nahaaluskoe Lööve
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 (≥1/10 000 kuni teadmata klass <1/10) kuni <1/100) <1/1000) kahjustused Lihaste, luustiku Kreatiniin- Rabdomüolüüs ja sidekohe fosfokinaasi kahjustused aktiivsuse Neerude ja Düsuuria kuseteede häired Pollakisuuria Rasedus, Ravimi sünnitusjärgsed ärajätu- ja perinataalsed sündroom seisundid vastsündinutel Üldised häired Väsimus Janu ja manustamis- koha reaktsioonid 1Unehäired: unetus, ebatavalised unenäod/õudusunenäod, tsirkadiaanse rütmi häired, düssomnia, liigunisus, uinumishäired, öine unetus, õudusunenäod, unehäired, unesrändamine, varane ärkamine 2Akatiisia: akatiisia, psühhomotoorne hüperaktiivsus, rahutus 3Parkinsonism: akineesia, bradükineesia, bradüfreenia, hammasrattatüüpi rigiidsus, ekstrapüramidaalsed häired, tasakaaluhäired, hüpokineesia, liigeste jäikus, treemor, maskilaadne nägu, lihasrigiidsus, lihaste ja luustiku jäikus, kaelajäikus, parkinsonism 4Düstoonia: blefarospasm, düstoonia, lihaste jäikus, oromandibulaane düstoonia, kõverkaelsus, lõuakrampsulgus 5Muud ekstrapüramidaalsed haigused ja liikumishäired: tasakaaluhäired, hammaste krigistamine, liigne süljevoolus, düsartria, tasakaaluhäired, kulmudevahemiku (glabella) refleksi häired, hüporefleksia, liikumishäired, rahutute jalgade sündroom, sülje hüpersekretsioon, keele liigutamise häired 6Düskineesia: koreoatetoos, düskineesia, grimassid, okulogüüriline kriis, keele väljaulatumine Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Läätse läbipaistmatus/ katarakt Katarakti teket täheldati kariprasiini mittekliiniliste uuringute käigus (vt lõik 5.3). Seega kliiniliste uuringute käigus jälgiti pilulambi uuringuga hoolikalt katarakti teket ning olemasoleva kataraktiga patsiendid välistati. Kariprasiiniga läbiviidud skisofreenia kliinilise uuringu programmi käigus teatati mõnest katarakti juhust, mida iseloomustas vähene läätse läbipaistmatus ilma nägemiskahjustuseta (13/3 192; 0,4%). Mõnedel nendest patsientidest esinesid kaasuvad faktorid. Kõige sagedamini teatatud okulaarseks kõrvaltoimeks oli hägune nägemine (platseebo: 1/683; 0,1%, kariprasiin: 22/2 048; 1,1%).
Ekstrapüramidaalsed sümptomid (EPS) Lühiajaliste uuringute käigus täheldati EPS-i esinemist 27%-l, 11,5%-l, 30,7%-l ja 15,1%-l vastavalt kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Akatiisia tekkest teatati 13,6%-l, 5,1%-l, 9,3%-l ja 9,9%-l vastavalt kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest koges parkinsonismi vastavalt 13,6%, 5,7%, 22,1% ja 5,3% patsientidest. Düstoonia teket täheldati vastavalt 1,8%-l, 0,2%-l, 3,6%-l ja 0,7%-l kariprasiini, platseebot, risperidooni ja aripiprasooli saavatest patsientidest. Pikaajalise säilitusravi efektiivsuse uuringu platseebokontrolliga osas esines EPS-i 13,7%-l kariprasiinirühma patsientidel võrreldes 3,0%-ga platseeborühmas. Akatiisiast teatati 3,9%-l kariprasiini saavatest patsientidest, võrreldes 2,0%-ga platseeborühmas. Parkinsonismi esines kariprasiini ja platseeborühmas vastavalt 7,8%-l ja 1,0%-l patsientidest.
Negatiivsete sümptomite uuringus teatati EPS-ist 14,3%-l kariprasiinirühma patsientidel ja 11,7%-l risperidooni saavatel patsientidel. Akatiisiast teatati 10%-l kariprasiini saavatest patsientidest, võrreldes 5,2%-ga risperidoonirühmas. Parkinsonismi esines kariprasiini ja risperidoonirühmas vastavalt 5,2%-l ja 7,4%-l patsientidest. Enamus EPS-i juhtudest olid kerge kuni mõõduka intensiivsusega ning need allusid ravile tavapäraste EPS-i vastaste ravimitega. Ravi katkestamise määr EPS-iga seotud kõrvaltoimete tõttu oli madal. Venoosne trombemboolia (VTE) Antipsühhootikumide kasutamisega seoses on teatatud VTE juhtudest, sealhulgas kopsuembooliast ja süvaveenitromboosist- sagedus teadmata.
Transaminaaside aktiivsuse suurenemine Antipsühhootilise ravi käigus täheldatakse sageli maksaensüümide (alaniini aminotransferaas [ALAT], aspartaadi aminotransferaas [ASAT]) aktiivsuse suurenemist. Kariprasiini kliiniliste uuringute käigus esines kõrvaltoimena ALAT’i ja ASAT’i aktiivsuse suurenemine 2,2%-l kariprasiini, 1,6%-l risperidooni ja 0,4%-l platseebot saanud patsientidest. Ühelgi kariprasiiniga ravi saanud patsiendil ei esinenud maksakahjustust.
Kehakaalu muutused Lühiajaliste uuringute käigus esines kariprasiinirühmas vähene kehakaalu suurenemine võrreldes platseeborühmaga, mis oli vastavalt 1 kg ja 0,3 kg. Pikaajalise säilitusravi efektiivsuse uuringus puudus kliiniliselt oluline erinevus kehakaalu algväärtuse vahel võrreldes ravi lõpuga (1,1 kg kariprasiini puhul ja 0,9 kg platseebo korral). Uuringu avatud faasis tekkis 20-nädalase kariprasiiniga ravi käigus 9%-l patsientidest tõenäoliselt kliiniliselt oluline kehakaalu tõus (defineeritud tõus ≥ 7%), samal ajal topeltpimedas faasis esines tõenäoliselt kliiniliselt oluline kehakaalu tõus 9,8%-l kariprasiinravi jätkanud patsientidel võrreldes 7,1% patsientidega, kes viidi pärast 20-nädalast kariprasiinravi üle platseebole. Negatiivsete sümptomite uuringus, oli keskmine muutus kehakaalus - 0,3% kariprasiinirühmas ja +0,6 kg risperidoonirühmas ning kliiniliselt olulist kehakaalu tõusu esines 6%-l kariprasiinirühma patsientidel võrreldes 7,4%-ga risperidoonirühmas.
QT- pikenemine Kliinilises uuringus, mis teostati QT-pikenemise hindamiseks, ei täheldatud kariprasiini kasutamisel QT-intervalli pikenemist võrreldes platseeboga (vt lõik 5.1). Teiste kliiniliste uuringute käigus on kariprasiini kasutamisel teatatud vaid mõnest, mittetõsisest QT-intervalli pikenemise juhust. Pikaajalise avatud raviperioodi käigus, oli 3 patsiendil (0,4%) QTcB > 500 msek, kellest ühel oli QTcF ka > 500 msek. QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist võrreldes algväärtusega täheldati 7-l patsiendil (1%) ja QTcF-i suurenemist 2-l patsiendil (0,3%). Pikaajalises säilitusravi efektiivsuse uuringus, täheldati avatud faasis QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist võrreldes algväärtusega 12-l patsiendil (1,6%) a QTcF-i suurenemist 4-l patsiendil (0,5%). Topeltpimeda raviperioodi käigus, täheldati QTcB rohkem kui 60 msek suurenemist 3-l kariprasiinravi saaval patsiendil (3,1%) ja 2-l platseebot saaval patsiendil (2%). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Juhuslikust ägedast üleannusest teatati ühel patsiendil (48 mg/ööpäevas). Patsiendil tekkis ortostaas ja sedatsioon. Patsient paranes täielikult samal päeval.
Üleannustamise ravi
Üleannustamise ravis tuleb rakendada toetavaid meetmeid sealhulgas hoida hingamisteed avatuna, tagada hapnikuga varustatus, ventilatsioon ja sümptomaatiline ravi. Kohe tuleb alustada kardiovaskulaarset jälgimist, sealhulgas pidevat elektrokardiograafilist jälgimist, et avastada võimalikke arütmiaid. Raskete ekstrapüramidaalsete sümptomite korral, tuleb manustada antikolinergilist ravimit. Kuna kariprasiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole hemodialüüsist üleannustamise korral tõenäoliselt kasu. Pidev meditsiiniline jälgimine on vajalik kuni patsiendi täieliku taastumiseni. Kariprasiinil puudub spetsiifiline antidoot.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX15
Toimemehhanism
Kariprasiini toimemehhanism ei ole täielikult teada. Siiski võib kariprasiini ravitoimet vahendada kombineeritud osaline agonistlik toime dopamiini D - ja D -retseptoritele (Ki väärtused vastavalt 0,085…0,3 nM ja 0,49…0,71 nM) ning serotoniini 5-HT -retseptoritele (Ki väärtused 1,4…2,6 nM) ja antagonistlik toime serotoniini 5-HT -, 5-HT - ja histamiini H -retseptoritele (Ki väärtused vastavalt 0,58…1,1 nM, 18,8 nM ja 23,3 nM). Kariprasiini afiinsus serotoniini 5-HT - ja adrenergiliste alfa-1-retseptorite (Ki väärtused vastavalt 134 nM ja 155 nM) suhtes on madal. Kariprasiin ei oma hinnatavat afiinsust kolinergiliste muskariiniretseptorite suhtes (IC > 1000 nM). Kahel peamisel aktiivsel metaboliidil desmetüülkariprasiinil ja didesmetüülkariprasiinil on samasugused in vitro retseptorseonduvuse ja funktsionaalse aktiivsuse profiilid nagu esialgsel toimeainel. Farmakodünaamilised toimed In vivo mittekliinilised uuringud näitasid, et kariprasiin hõivab farmakoloogiliselt toimivate annuste korral D - ja D -retseptoreid sarnasel määral. Skisofreeniapatsientidel hõivas kariprasiin raviannuse 3 2 piires 15 päeva jooksul annuse suurusest olenevalt peaaju dopamiini D - ja D -retseptorid (hõivates eelistatult suurema D ekspressiooniga piirkondi). Skisofreenia või skisoafektiivse häirega patsientidel hinnati kariprasiini toimeid QT-intervallile. Ravi alguses ja tasakaaluseisundis hinnati elektrokardiograafiliselt 129 patsienti kahekümne tunni jooksul Holter-monitooringu abil. Pärast supraterapeutiliste annuste (9 mg/ööpäevas või 18 mg/ööpäevas) manustamist ei tuvastatud QT-intervalli pikenemisi. Ühelgi kariprasiinravi saanud patsiendil ei esinenud QTc tõuse ≥ 60 ms, võrreldes algväärtusega, samuti ei esinenud uuringus ühelgi patsiendil QTc > 500 ms. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Lühiajalise kasutamise efektiivsus Kariprasiini efektiivsust ägeda skisofreenia ravis uuriti kolmes mitmekeskuselises, rahvusvahelises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga 6-nädalases uuringus, millesse oli kaasatud vastavalt 1754 patsienti vanuses 18…60 aastat. Kõikides ägeda skisofreenia uuringutes oli esmaseks tulemusnäitajaks muutus algväärtusest 6. nädalani positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (Positive and Negative Syndrome Scale, PANSS) üldskooris ja teiseseks tulemusnäitajaks muutus algväärtusest 6. nädalani kliinilise üldmulje raskusastme (Clinical Global Impressions-Severity, CGI- S) skooris. Rahvusvahelises platseebokontrolliga uuringus, milles kasutati testi tundlikkuse jaoks kariprasiini 1,5 mg, 3,0 mg ja 4,5 mg ning risperidooni 4,0 mg fikseeritud annuseid, näitasid nii kariprasiini annused kui ka aktiivne kontroll statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Kolmandas rahvusvahelises platseebokontrolliga
uuringus, milles kasutati testi tundlikkuse jaoks kariprasiini 3,0 mg ja 6,0 mg ning risperidooni 10,0 mg fikseeritud annuseid, näitasid nii kariprasiini annused kui ka aktiivne kontroll statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Rahvusvahelises platseebokontrolliga uuringus, milles kasutati kariprasiini 3,0 mg…6,0 mg ja 6,0 mg…9,0 mg fikseeritud/paindlikke annuseid, näitasid mõlemad annuserühmad statistiliselt kliiniliselt olulist paranemist nii esmases kui teiseses tulemusnäitajas võrreldes platseeboga. Esmase tulemusnäitajate tulemused on kokku võetud allpool tabelis 2. Teisesed tulemusnäitajad ja täiendavad tulemusnäitajad toetasid esmaseid tulemusnäitajaid. Tabel 2. Muutus algväärtusest kuni 6. nädalani PANSS üldskooris skisofreenia ägeda süvenemise uuringus—ITT-populatsioon PANSS üldskoor (MMRM) RGH-MD-16 (n=711) Platseebo 97,3 ± 9,22 –13,29 (1,82) — — Kariprasiin 1,5 mg/ööpäevas Kariprasiin 3 mg/ ööpäevas Kariprasiin 4,5 mg/ ööpäevas Risperidoon 4 mg/ 98,1 ± 9,50 –29,27 (1,74) –15,98 (–20,91, –11,04) < 0,0001* ööpäevas RGH-MD-04 (n=604) Platseebo 96,5 ± 9,1 –14,3 (1,5) — — Kariprasiin 3 mg/ ööpäevas Kariprasiin 6 mg/ ööpäevas Aripiprasool 10 mg/ 95,6 ± 9,0 –21,2 (1,4) –7,0 (–11,0, –2,9) 0,0008* ööpäevas RGH-MD-05 (n=439) Platseebo 96,6 ± 9,3 –16,0 (1,6) — — Kariprasiin 3 kuni 6 mg/ ööpäevas Kariprasiin 6 kuni 9 mg/ ööpäevas CI = usaldusintervall; ITT = ravikavatsusega; LS keskmine = keskmine leitud vähimruutude meetodil; PANSS = positiivne ja negatiivne sündroomi skaala *võrreldes platseeboga Pikaajalise kasutamise efektiivsus Kariprasiini antipsühhootilise toime säilimise efektiivsust uuriti randomiseeritud, ravimi ärajätu pikaajalises kliinilises uuringus. Kokku said 751 ägeda skisofreenia sümptomitega patsienti kariprasiini annustes 3…9 mg/ööpäevas 20 nädala jooksul, kellest 337 said kariprasiini annusevahemikus 3 või 6 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Seejärel randomiseeriti stabiliseeritud patsiendid topeltpimedal meetodil kas saama fikseeritud annuses 3 või 6 mg kariprasiini (n=51) või platseebot (n=51) kuni 72 nädala vältel. Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli aeg retsidiivini. Uuringu lõpuks esines 49%-l platseebot ja 21,6%-l kariprasiiniga ravi saanud patsientidest
skisofreenia sümptomite retsidiiv. Seega retsidiivini kulunud aeg (92 vs 326 päeva 25-nda protsentiili põhjal) oli kariprasiini rühmas märkimisväärselt pikem kui platseebo rühmas (p=0,009). Efektiivsus prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia korral Kariprasiini efektiivsust prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia ravis uuriti 26- nädalases, mitmekeskuselises, topeltpimedas, aktiivse kontrolliga kliinilises uuringus. Kariprasiini (annusevahemik 3…6 mg, sihtannus 4,5 mg) uuriti võrreldes risperidooniga (annusevahemik 3…6 mg, sihtannus 4 mg) püsiva, prevaleerivalt negatiivse sümptomaatikaga skisofreenia patsientidel (n=461). 86% patsientidest olid nooremad kui 55-aastased ning neist 54% olid mehed.
Püsivaid, valdavalt negatiivseid sümptomeid defineeriti kui sümptomeid, mis kestsid vähemalt 6 kuud, sealjuures oli negatiivsete sümptomite esinemine suurem ja positiivsete sümptomite esinemine väiksem [(PANSS negatiivsete sümptomite faktori skoor oli ≥ 24, sealjuures 2 faktorit 3-st PANSS skoorist olid ≥ 4 (N1: emotsionaalne lamenemine, N4: tahteaktiivsuse langus ja N6: kõnevaegus)) ja PANSS positiivsete sümptomite faktori skoor oli ≤ 19]. Sekundaarsete negatiivsete sümptomitega (nt mõõdukad või rasked depressiooni sümptomid) patsiendid ja kliiniliselt olulise parkinsonismiga (ekstrapüramidaalsümptom/EPS) patsiendid jäeti välja.
Nii kariprasiini kui risperidooniga ravitud patsientide rühmades on täheldatud statistiliselt olulist paranemist algväärtusest esmase efektiivsuse parameetri kui ka PANSS negatiivsete sümptomite skooris (PANSS-FSNS) (p< 0,001). Siiski alates 14-ndast nädalast ja sealt edasi täheldati statistiliselt olulist erinevust (p=0,002) kariprasiini kasuks risperidooni suhtes (tabel 3). Nii kariprasiini kui risperidooniga ravitud patsientide rühmades on täheldatud statistiliselt olulist paranemist algväärtusest teisese efektiivsuse parameetri, personaalse ja sotsiaalse toimetuleku (Personal and Social Performance, PSP) üldskooris (p< 0,001). Siiski alates 10-ndast nädalast ja sealt edasi täheldati statistiliselt olulist erinevust (p< 0,001) kariprasiini kasuks risperidooni suhtes (tabel 3). Erinevused kliinilise globaalse raskustaju (p=0,005) ja paranemise (p<0,001) (Clinical Global Impression Severity and Improvement) skaalal, samuti PANSS-FSNS vastusmäärad (PANSS FSNS ≥ 30% paranemine 26. nädalal; p= 0,003), toetasid esmaste ja teiseste efektiivsusparameetrite tulemusi.
Tabel 3 Uuringu RGH-188-005 tulemuste kokkuvõte
Efektiivsuse Kariprasiin Risperidoon Hinnanguline 95% CI p-väärtus parameeter LS-keskmine LS-keskmine ravi erinevus PANSS-FSNS 27,8 27,5 - - - algväärtus PANSS-FSNS 26. 18,5 19,6 - - - nädalal PANSS-FSNS -8,9 -7,4 -1,5 -2,5; -0,5 0,002 CfB kuni 26. nädalani Kogu PSP 48,8 48,2 - - - algväärtus Kogu PSP 26. 64,0 59,7 - - - nädalal Kogu PSP CfB 14,3 9,7 4,6 2,2,7; 6,6 <0.001 kuni 26. nädalani CfB= muutus algtasemest (change from baseline)
Lapsed Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada karprasiiniga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta skisofreenia ravis (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Kariprasiinil on kaks farmakoloogiliselt aktiivset metaboliiti, mille toimed sarnanevad kariprasiinile: desmetüülkariprasiin (DCAR) ja didesmetüülkariprasiin (DDCAR). Kogu kariprasiini (kariprasiini+ DCAR ja DDCAR summa) kontsentratsioon läheneb ~1 nädal pärast igapäevast manustamist 50%-le tasakaalukontsentratsioonist, samas kui 3 nädalaga saavutatakse 90% tasakaalukontsentratsioonist. Tasakaaluseisundis on DDCAR kontsentratsioon ligikaudu 2…3 korda kõrgem kui kariprasiinil ja DCAR kontsentratsioon ligikaudu 30% kariprasiini omast. Imendumine
Kariprasiini absoluutne biosaadavus ei ole teada. Kariprasiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Pärast korduvat manustamist saabuvad kariprasiini ja peamiste aktiivsete metaboliitide maksimaalsed plasmakontsentratsioonid tavaliselt ligikaudu 3…8 tundi pärast manustamist. Kariprasiini ühekordse 1,5 mg annuse manustamine koos rasvarohke toiduga (900…1000 kcal) ei mõjutanud oluliselt kariprasiini C ega AUC-d (söömisjärgselt manustatuna suurenes AUC 12% võrra ja vähenes C < 5% võrra, võrreldes tühja makku manustamisega). Toidu toime oli minimaalne max ka metaboliitide DCAR ja DDCAR kontsentratsioonidele. Kariprasiini võib manustada koos toiduga või ilma. Jaotumine
Põhinedes populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile, olid kariprasiini, DCAR ja DDCAR jaotusruumalad (V/F) vastavalt 916 l, 475 l ja 1568 l, mis näitab kariprasiini ja tema peamiste aktiivsete metaboliitide ulatuslikku jaotumist. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid seonduvad suurel määral (96 kuni 97% CAR’i puhul, 94% kuni 97% DCAR’i puhul ja 92% kuni 97% DDCAR’i puhul) plasmavalkudega.
Biotransformatsioon
Kariprasiini metabolism hõlmab demetüülimist (DCAR ja DDCAR), hüdroksüülimist (hüdroksükariprasiin, HCAR) ning demetüülimise ja hüdroksüülimise kombinatsiooni (hüdroksüdesmetüülkariprasiin/HDCAR ja hüdroksüdidesmetüülkariprasiin/HDDCAR). Metaboliidid HCAR, HDCAR ja HDDCAR biotransformeeritakse seejärel nende vastavateks sulfaat- ja glükuroniidkonjugaatideks. Metaboliit desdiklorofenüülpiperasiinkariprasiin(DDCPPCAR) hape toodetakse kariprasiini dealküülimise ja järgneva oksüdeerimise teel. Kariprasiin metaboliseerub CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6 abil DCAR-iks ja HCAR-iks. DCAR metaboliseeritakse edasi CYP3A4 ja vähemal määral CYP2D6 vahendusel DDCAR-iks ja HDCAR-iks. DDCAR metaboliseeritakse CYP3A4 poolt edasi HDDCAR-iks. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei ole P-glükoproteiini (P-gp), orgaanilisi anioone transportivate polüpeptiidide 1B1 ja 1B3 (OATP1B1 ja OATP1B3) ega rinnavähi resistentsusproteiini (BCRP) substraadid, mis näitab, et kariprasiini ja P-gp, OATP1B1, OATP1B3 ja BCRP inhibiitorite vaheline koostoime on ebatõenäoline.
Eritumine
Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid elimineeruvad põhiliselt maksametabolismi kaudu. Pärast kariprasiini manustamist annuses 12,5 mg/ööpäevas skisofreenia patsientidele eritus 20,8% annusest uriiniga esialgsel kujul ja metaboliitidena.
Kariprasiin eritub muutumatul kujul 1,2% annusest uriiniga ja 3,7% annusest väljaheitega.
Keskmist lõplikku poolväärtusaega (kariprasiinil ja DCAR-il 1…3 päeva ning DDCAR-il 13…19 päeva) ei saa ennustada tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks vajaliku aja ega ravi lõpetamise järgse plasmakontsentratsiooni languse põhjal. Kariprasiinravi läbiviimisel on efektiivne
poolväärtusaeg olulisem kui lõplik poolväärtusaeg. Efektiivne (funktsionaalne) poolväärtusaeg on esialgse kariprasiini ja DCAR-i puhul ~2 päeva, DDCAR-i puhul 8 päeva ja kogu kariprasiini puhul ~1 nädal. Pärast annustamise lõpetamist või katkestamist langeb kogu kariprasiini plasmakontsentratsioon järk-järgult. ~1 nädala jooksul langeb kogu kariprasiini plasmakontsentratsioon 50% võrra ning ~3 nädala jooksul rohkem kui 90% võrra. Lineaarsus/mittelineaarsus
Pärast korduvat manustamist tõuseb kariprasiini ja tema kahe aktiivse metaboliidi desmetüülkariprasiini (DCAR) ja didesmetüülkariprasiini (DDCAR) plasmakontsentratsioon raviannuse vahemikus 1,5…6 mg annusega proportsionaalselt.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Skisofreenia kariprasiiniga ravi kliinilise programmi nimistusse kantud erinevate neerufunktsiooni tasemetega, sh normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 90 ml/min), kerge neerukahjustusega (CrCl 60…89 ml/min) ja mõõduka neerukahjustusega (CrCl 30…59 ml/min) patsientide andmeid kasutades teostati populatsiooni farmakokineetiline modelleerimine. Olulist seost kariprasiini plasmakliirensi ja kreatiniini kliirensi vahel ei leitud. Raske neerukahjustusega (CrCl < 30 ml/min) patsientidel ei ole kariprasiini hinnatud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Erinevate astmete maksafunktsiooni kahjustusega (Child-Pugh’ klassid A ja B) patsientidega viidi läbi 2-osaline uuring (kariprasiini ühekordne annus 1 mg [A osa] ja kariprasiini ööpäevane annus 0,5 mg 14 päeva jooksul [B osa]). Tervete inimestega võrreldes esines kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel kuni ligikaudu 25% kõrgem tsirkuleeriva kariprasiini tase (C ja AUC) ning kuni ligikaudu 45% madalam peamiste aktiivsete metaboliitide desmetüülkariprasiini ja didesmetüülkariprasiini tase pärast 1 mg kariprasiini ühekordset annustamist või 0,5 mg kariprasiini manustamist 14 päeva jooksul. Kogu aktiivse osa (CAR+DCAR+DDCAR) ekspositsioon (AUC ja C ) vähenes vastavalt 21..22% ja 13…15% kerge või mõõduka maksakahjustuse korral võrreldes tervete isikutega võttes arvesse seondumata+ seotud osa kontsentratsioone; samas seondumata osa vähenes pärast korduvat kariprasiini manustamist 12…13% kerge maksakahjustusega patsientidel ning suurenes 20…25% mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Kariprasiini ei ole hinnatud raske maksakahjustusega (Child-Pugh’ klass C) patsientidel (vt lõik 4.2). Vanus, sugu ja rass Populatsiooni farmakokineetika analüüs ei näidanud mingeid vanuse-, soo- ega rassipõhiseid kliiniliselt olulisi farmakokineetiliste parameetrite (kariprasiini ja tema peamiste aktiivsete metaboliitide summaarne AUC ja C ) erinevusi. Sellesse analüüsi oli kaasatud 2844 erinevatest rassidest patsienti, kellest 536 olid 50...65-aastased. 2844 patsiendist 933 olid naised (vt lõik 4.2). Üle 65-aastastel eakatel patsientidel on andmed piiratud. Suitsetamine Kuna kariprasiin ei ole CYP1A2 substraat, siis loodetavasti ei avalda suitsetamine toimet kariprasiini farmakokineetikale.
Kariprasiini potentsiaalne mõju teiste ravimite toimetele
Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei indutseerinud ensüüme CYP1A2, CYP2B6 ja CYP3A4 ning ei inhibeerinud ensüüme CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP219, CYP2D6, CYP2E1 ja CYP3A4 in vitro. Kariprasiin ja tema peamised aktiivsed metaboliidid ei inhibeeri transportijaid OATP1B1, OATP1B3, BCRP, orgaaniliste katioonide transporter-2-te
(OCT2), orgaaniliste anioonide transportereid 1 ja 3 (OAT1 ja OAT3) in vitro. DCAR and DDCAR ei inhibeerinud transportvalku P-gp, ehkki kariprasiin oli P-gp inhibiitor sooles (vt lõik 4.5).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kariprasiin põhjustas koeral mõlema silma katarakti ja sekundaarseid võrkkesta muutusi (võrkkesta irdumine ja tsüstiline degeneratsioon). Kontsentratsioon (kogu kariprasiini AUC) mittesedastatava kahjuliku toime tasemel (NOAEL), mis on vajalik silmatoksilisuse tekkeks, on 4,2-kordne kui kliiniline AUC kontsentratsioon maksimaalse soovitusliku inimannuse (MRHD) 6 mg/ööpäevas puhul. Albiino rottidel täheldati 2-aastases uuringus kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide korral võrkkesta degeneratsiooni/atroofia esinemissageduse tõusu.
Kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide (AUC) korral täheldati rottide, koerte ja hiirte kopsudes fosfolipidoosi (põletikuga või ilma) ning koertel neerupealise koore fosfolipidoosi. Kopsupõletikku täheldati koertel, kellele manustati kariprasiini 1 aasta jooksul, kusjuures mittesedastatava kahjuliku toime (NOAEL) AUC ekspositsioon oli 2,7- (isastel) ja 1,7-kordne (emastel) võrreldes kliinilise AUC kontsentratsiooniga maksimaalse soovitusliku inimannuse (maximal recommended human dose, MRHD) puhul. Põletikku ei täheldatud 2-kuulise ravimivaba perioodi lõpul kontsentratsioonil, mis oli 4,2-kordne võrreldes MRHD kliinilise kontsentratsiooniga. Siiski suuremate annuste korral esines põletik.
Rottidel (ainult emastel) ja hiirtel täheldati kogu kariprasiini kliiniliselt oluliste plasmakontsentratsioonide puhul neerupealise koore hüpertroofiat kontsentratsioonide puhul, mis vastasid MRHD-st tulenevale 4,1-kordsele kliinilisele kontsentratsioonile. Mittesedastatava kahjuliku toime tasemel (NOAEL), mis vastab 4,2-kordsele MRHD-le (6 mg/ööpäevas), täheldati koertel neerupealise koore pöörduvat hüpertroofiat/hüperplaasiat ja vakuolatsiooni/vesikulatsiooni.
Emasrottidel täheldati mg/kehapinna m2-põhiste kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide korral fertiilsuse ja viljastumise indeksite langust. Toimeid isasloomade fertiilsusele (kontsentratsioon kuni 4,3-kordne MRHD kliinilise kontsentratsiooni 6 mg/ööpäevas põhjal) ei täheldatud.
Kariprasiini manustamine rottidele organogeneesi perioodil madalamates kontsentratsioonides kui kontsentratsioon inimesel MRHD (6 mg/ööpäevas) puhul põhjustas väärarenguid, järglaste madalamat elulemust ja arengupeetust. Küülikutel põhjustas kariprasiin annustes kuni 5,8-kordne MRHD kliiniline kontsentratsioon ematoksilisust, kuid mitte lootetoksilisust.
Kariprasiini manustamine tiinetele rottidele organogeneesi perioodil ning kogu tiinuse ja laktatsiooni vältel kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides vähendas esimese põlvkonna järglastel postnataalset elulemust, sünnikaalu ja võõrutusjärgset kehakaalu. Lisaks täheldati, vaatamata ematoksilisuse puudumisele, järglastel kahvatuid ja külmi kehi ning arengupeetusi (arenemata/alaarenenud neerupapillid ja isasloomadel alanenud auditiivne ehmatusreaktsioon). Esimese põlvkonna järglastel ei esinenud reproduktsioonikahjustust. Ometi esinesid ka teise põlvkonna järglastel samasugused kliinilised nähud ja madalam kehakaal. Kariprasiin ja tema metaboliidid eritusid rottidel laktatsiooni ajal emapiima.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Maisitärklis Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Õunhape (E296) Naatriumstearüülfumaraat (E485) Ränidioksiid (E551)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blistrid koosnevad PA/Al/PVC fooliumist (blistri vorm) ja blistrit katvast paber/PET/Al fooliumist, mis on äratõmmatav (äratõmmatav fooliumkate) ja on pakendatud pappkarpi.
Reagila 1,5 mg, 3 mg, 4,5 mg and 6 mg suus dispergeeruvad tabletid
Karp sisaldab 28 või 30 suus dispergeeruvat tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/043-050
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13. juuli 2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 4. aprill 2022
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest UNGARI
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDILPEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg kõvakapslid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Kõvakapsel
7 kõvakapslit 14 kõvakapslit 21 kõvakapslit 28 kõvakapslit 30 kõvakapslit 49 kõvakapslit 56 kõvakapslit 60 kõvakapslit 84 kõvakapslit 90 kõvakapslit 98 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR code to be included www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/001-010 {7×,14×,28×,30×,49×,56×,60×,84×,90×,98×} EU/1/17/1209/037 {21×}
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 1,5 mg kõvakapslid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg kõvakapslid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDILPEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 3 mg kõvakapslid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 3 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
Sisaldab ka alluurpunast AC (E 129). Lisateavet lugege pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Kõvakapsel
7 kõvakapslit 14 kõvakapslit 21 kõvakapslit 28 kõvakapslit 30 kõvakapslit 49 kõvakapslit 56 kõvakapslit 60 kõvakapslit 84 kõvakapslit 90 kõvakapslit 98 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR code to be included www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/011-020 {7×,14×,28×,30×,49×,56×,60×,84×,90×,98×} EU/1/17/1209/038 {21×}
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 3 mg kõvakapslid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 3 mg kõvakapslid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDILPEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 4,5 mg kõvakapslid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
Sisaldab ka alluurpunast AC (E 129). Lisateavet lugege pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Kõvakapsel
7 kõvakapslit 21 kõvakapslit 28 kõvakapslit 30 kõvakapslit 49 kõvakapslit 56 kõvakapslit 60 kõvakapslit 84 kõvakapslit 90 kõvakapslit 98 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR code to be included www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/021-028 {28×,30×,49×,56×,60×,84×,90×,98×} EU/1/17/1209/039 {21×} EU/1/17/1209/041 {7×}
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 4,5 mg kõvakapslid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
{Alumiiniumblister}
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 4,5 mg kõvakapslid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDILPEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 6 mg kõvakapslid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks kõvakapsel sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
Sisaldab ka alluurpunast AC (E 129). Lisateavet lugege pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Kõvakapsel
7 kõvakapslit 21 kõvakapslit 28 kõvakapslit 30 kõvakapslit 49 kõvakapslit 56 kõvakapslit 60 kõvakapslit 84 kõvakapslit 90 kõvakapslit 98 kõvakapslit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR code to be included www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/029-036 {28×,30×,49×,56×,60×,84×,90×,98×} EU/1/17/1209/040 {21×} EU/1/17/1209/042 {7×}
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 6 mg kõvakapslid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 6 mg kõvakapslid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 1,5 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suus dispergeeruv tablett
28 suus dispergeeruvat tabletti 30 suus dispergeeruvat tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR kood www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/043-044
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 1,5 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 3 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suus dispergeeruv tablett
28 suus dispergeeruvat tabletti 30 suus dispergeeruvat tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR kood www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/045-046
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 3 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 4,5 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suus dispergeeruv tablett
28 suus dispergeeruvat tabletti 30 suus dispergeeruvat tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR kood www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/047-048
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 4,5 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. MUU
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
Pappkarp
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab kariprasiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 6 mg-le kariprasiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suus dispergeeruv tablett
28 suus dispergeeruvat tabletti 30 suus dispergeeruvat tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.
QR kood www.reagila.com
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida tabletid originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest, Ungari
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/17/1209/049-050
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.*
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Alumiiniumblister
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Reagila 6 mg suus dispergeeruvad tabletid kariprasiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Gedeon Richter Plc.