Palexia - suukaudne lahus (4mg 1ml)

ATC Kood: N02AX06
Toimeaine: tapentadool
Tootja: Grünenthal GmbH

Artikli sisukord

PALEXIA
suukaudne lahus (4mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

PALEXIA, 4 mg/ml suukaudne lahus

PALEXIA, 20 mg/ml suukaudne lahus

Tapentadool

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on PALEXIA ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne PALEXIA võtmist
  3. Kuidas PALEXIA’t võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas PALEXIA’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on PALEXIA ja milleks seda kasutatakse

Tapentadool – PALEXIA toimeaine – on tugev valuvaigisti, mis kuulub opioidide ravimrühma. PALEXIA’t kasutatakse mõõduka kuni tugeva ägeda valu ravis täiskasvanutel, kelle valu on võimalik piisavalt kontrollida vaid opioidsete valuvaigistitega.

Mida on vaja teada enne PALEXIA võtmist

Ärge võtke PALEXIA’t:

kui olete tapentadooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

kui teil on astma või teie hingamine on ohtlikult aeglane või nõrk (hingamisdepressioon, hüperkapnia);

kui teil on halvatuslik soolesulgus;

kui teil on äge mürgistus, mis on tingitud alkoholist, unerohtudest, valuvaigistitest või teistest psühhotroopsetest ravimitest (ravimid, mis mõjutavad meeleolu ja tundeid) (vt lõik „Muud ravimid ja PALEXIA“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne PALEXIA võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui teie hingamine on aeglane või nõrk;

kui teie koljusisene rõhk on suurenenud või teil esinevad teadvushäired kuni kooma tekkeni;

kui teil on esinenud peavigastus või ajukasvaja;

kui teil on esinenud epilepsiahooge või kui teil on suurenenud risk epilepsiahoogude tekkeks;

kui te põete maksa- või neeruhaigust (vt lõik „Kuidas PALEXIA’t võtta“);

kui te põete pankrease või sapiteede haigusi, sealhulgas pankreatiiti;

kui te võtate ravimeid, mis kuuluvad opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistide (nt pentasotsiin, nalbufiin) või opioidretseptorite osaliste agonistide (nt buprenorfiin) hulka.

PALEXIA võib põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust. Kui teil on kalduvus ravimite kuritarvitamisele või kui teil esineb ravimsõltuvus, tohite te PALEXIA’t võtta vaid lühikese aja vältel ja range arstliku järelevalve all.

Muud ravimid ja PALEXIA

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Kui te võtate koos PALEXIA’ga teatud unerohtusid või rahusteid (nt barbituraadid, bensodiasepiinid) või valuvaigisteid nagu morfiin ja kodeiin (ka köharavimina), võib teie hingamine muutuda ohtlikult aeglaseks või nõrgaks. Sel juhul võtke ühendust oma arstiga.

Kui te võtate koos PALEXIA’ga teatud kesknärvisüsteemi depressante (nt bensodiasepiinid,

antipsühhootikumid, -antihistamiinikumid,H opioidid, alkohol), võib teie teadvus nõrgeneda, te võite tunda end unisena või teil võib esineda minestustunne. Sel juhul võtke ühendust oma arstiga.

Serotoniinisündroom on harvaesinev eluohtlik seisund, mille tekkest on teatatud mõnedel patsientidel, kes võtsid tapentadooli kombinatsioonis nn serotoninergiliste ravimitega (nt teatud depressiooniravimid). Serotoniinisündroomi nähtudeks võivad olla näiteks segasus, rahutus, palavik, higistamine, jäsemete või silmade koordineerimata liigutused, kontrollimatud lihastõmblused, müokloonus ja kõhulahtisus. Teie arst nõustab teid selles osas.

PALEXIA koosvõtmist teiste ravimitega, mida nimetatakse müü-opioidretseptorite agonistide/antagonistide segaravimiteks (nt pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osalisteks agonistideks (nt buprenorfiin), ei ole uuritud. On võimalik, et PALEXIA ei toimi nii hästi, kui seda võtta koos nimetatud ravimitega. Kui te võtate praegu mõnda nimetatud ravimitest, rääkige sellest oma arstile.

PALEXIA võtmine koos ravimitega (nt rifampitsiin, fenobarbitaal, naistepunaürt), mis tugevalt pärsivad või indutseerivad teatud ensüüme, mis on vajalikud tapentadooli väljutamiseks teie organismist, võib mõjutada tapentadooli toimet või põhjustada kõrvaltoimeid, eriti juhul, kui teise ravimi võtmist alustatakse või selle võtmine lõpetatakse. Palun rääkige oma arstile kõigist ravimitest, mida te võtate.

PALEXIA’t ei tohi võtta koos MAO inhibiitoritega (teatud depressiooniravimid). Kui te võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud MAO inhibiitoreid, rääkige sellest oma arstile.

PALEXIA koos toidu, joogi ja alkoholiga

Ärge jooge PALEXIA võtmise ajal alkoholi, kuna osad kõrvaltoimed, nagu näiteks unisus, võivad võimenduda. Toit ei mõjuta selle ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke seda ravimit:

kui te olete rase, kui arst ei ole määranud teisiti,

sünnituse ajal, kuna ravim võib põhjustada vastsündinul ohtlikult aeglast või nõrka hingamist (hingamisdepressioon);

rinnaga toitmise ajal, kuna ravim võib erituda rinnapiima.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

PALEXIA võib põhjustada unisust, pearinglust ja nägemise hägustumist ning kahjustada teie reaktsioonivõimet. Selline toime on tõenäolisem eriti siis, kui te alustate PALEXIA võtmist, kui arst

muudab teie annust või kui te joote alkoholi või võtate rahusteid. Palun küsige oma arstilt, kas te võite autot juhtida või masinatega töötada.

Kuidas PALEXIA’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst kohandab annust vastavalt teie valu tugevusele ja individuaalsele valutundlikkusele. Üldjuhul tuleb kasutada väikseimat valu leevendavat annust.

Täiskasvanud

4 mg/ml:

Tavaline annus on 50 mg tapentadooli (12,5 ml suukaudset lahust), 75 mg tapentadooli (18,75 ml suukaudset lahust ) või 100 mg tapentadooli (25 ml suukaudset lahust) iga 4...6 tunni järel.

20 mg/ml:

Tavaline annus on 50 mg tapentadooli (2,5 ml suukaudset lahust), 75 mg tapentadooli (3,75 ml suukaudset lahust ) või 100 mg tapentadooli (5 ml suukaudset lahust) iga 4...6 tunni järel.

Üle 700 mg tapentadooli sisaldava ööpäevase koguannuse kasutamine esimesel ravipäeval ja üle 600 mg tapentadooli sisaldavate ööpäevaste annuste kasutamine järgmistel ravipäevadel ei ole soovitatav.

Vajadusel võib arst määrata teistsuguse, teile sobivama annuse või annustamissageduse. Kui teil on tunne, et selle ravimi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Eakad patsiendid

Üldjuhul ei ole eakatel (üle 65-aastased) patsientidel annuse kohandamine vajalik. Tapentadooli eritumine võib aga osadel selle vanuserühma patsientidel olla aeglasem. Kui see käib teie kohta, võib arst teile soovitada teistsugust raviskeemi.

Maksa- ja neeruhaigus (puudulikkus)

Raskete maksaprobleemidega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Kui teil on mõõduka raskusega maksakahjustus, soovitab arst teile teistsugust raviskeemi. Kergete maksaprobleemide korral ei ole annuse kohandamine vajalik.

Raskete neeruprobleemidega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Kergete või mõõdukate neeruprobleemide korral ei ole annuse kohandamine vajalik.

Kasutamine lastel ja noorukitel

PALEXIA ei sobi lastele ja alla 18-aastastele noorukitele.

Kuidas ja millal PALEXIA’t võtta?

PALEXIA on mõeldud suukaudseks kasutamiseks.

Te võite suukaudset lahust võtta tühja kõhuga või koos toiduga.

Pakendis on suusüstal koos selle külge kinnitatud adapteriga, mida tuleb kasutada pudelist täpselt õige koguse ravimi võtmiseks vastavalt teile määratud tapentadooli annusele.

Juhised pudeli avamiseks ja suusüstla kasutamiseks

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

Joonis 5

Pudelil on keeratav lapsekindel kork. Korgi mahakeeramiseks tuleb seda suruda allapoole ja samal ajal vastupäeva keerata (joonis 1). Eemaldage pudelilt kork ja tõmmake pudelisuult maha turvakile. Kui turvakile on kahjustatud, ärge seda ravimit kasutage ja pidage nõu apteekriga.

Asetage pudel kindlale siledale aluspinnale. Avage suusüstalt/adapterit sisaldav kilekott perforeeritud servast ning võtke välja suusüstal (A) koos selle külge kinnitatud adapteriga (B). Kinnitage adapter, mille küljes on suusüstal, kindlalt pudelisuusse (joonis 2).

Suusüstla täitmiseks keerake pudel põhjaga ülespoole. Hoides suusüstalt paigal, tõmmake ettevaatlikult süstlakolbi (C) alla kuni kriipsuni, mis tähistab teile arsti poolt määratud annust (vt lõik „Kuidas PALEXIA’t võtta“). Sellel ajal ei tohi suusüstalt pudeli küljest eemaldada! (joonis 3).

Keerake pudel tagasi püstisesse asendisse ja seejärel eemaldage ettevaatlikult suusüstal pudelist. Kui olete suusüstla ära võtnud, kontrollige hoolikalt, kas võtsite pudelist õige koguse lahust. Adapter (B), mis enne oli kinnitatud suusüstla külge, peab nüüd jääma pudelisuusse (joonis 4).

Võtke oma ravim, asetades suusüstla suhu ning surudes õrnalt kolvile. Vajutage kolb lõpuni, et võtaksite ära kogu süstlas oleva lahuse. Kui soovite, võite ravimit enne võtmist lahjendada klaasitäie veega või mõne mitte-alkohoolse joogiga; sel juhul jooge klaas tühjaks, et oleks kindel, et manustasite õige annuse ravimit (joonis 5).

Jätke adapter pudelile, sulgege pudel korralikult ja säilitage pudelit püstises asendis. Iga kasutamiskorra järel loputage suusüstal veega ning jätke kuivama. Kui järgmine kord ravimit võtate, pistke suusüstal pudelisuus olevasse adapterisse ja pidage kinni eelnevatest juhistest.

Kui kaua PALEXIA’t võtta?

Ärge võtke seda ravimit kauem kui arst on teile soovitanud.

Kui te võtate PALEXIA’t rohkem kui ette nähtud

Pärast väga suurte annuste võtmist võivad esineda järgmised nähud:

pupillide ahenemine, oksendamine, vererõhu langus, südamepekslemine, kollaps, teadvusehäired või kooma (sügav teadvusetus), epilepsiahood, ohtlikult aeglane või nõrk

hingamine või hingamisseiskus.

Kui tekivad need nähud, tuleb koheselt arst kutsuda!

Kui te unustate PALEXIA’t võtta

Kui te unustate selle ravimi võtmata, tuleb teie valu tõenäoliselt tagasi. Ärge võtke kahekordset annust, kui PALEXIA jäi eelmisel korral võtmata, lihtsalt jätkake ravimi võtmist nagu siiani.

Kui te lõpetate PALEXIA võtmise

Kui te katkestate või lõpetate ravi liiga vara, tuleb teie valu tõenäoliselt tagasi. Kui te soovite ravi lõpetada, rääkige sellest oma arstile enne ravi lõpetamist.

Üldjuhul pärast ravi lõpetamist järelmõjusid ei ole, kuid harvadel juhtudel võivad inimesed, kes on seda ravimit pikemat aega võtnud, ravi järsul katkestamisel ennast halvasti tunda.

Võivad esineda järgmised sümptomid:

rahutus, vesised silmad, nohu, haigutamine, higistamine, külmavärinad, lihasvalu ja pupillide laienemine;

ärrituvus, ärevus, seljavalu, liigesvalu, nõrkus, kõhukrambid, unehäired, iiveldus, isutus, oksendamine, kõhulahtisus ja vererõhu, hingamissageduse või südame löögisageduse tõus.

Kui teil esineb pärast ravi lõpetamist eelnimetatud nähte, pidage palun nõu oma arstiga.

Te ei tohi selle ravimi võtmist järsult katkestada, kui arst ei ole öelnud teisiti. Kui arst soovib, et te lõpetaksite selle ravimi võtmise, ütleb ta teile, kuidas seda teha; selleks võib olla vaja annust järk- järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Olulised kõrvaltoimed või sümptomid, millele tuleb tähelepanu pöörata ning mida teha, kui teil need tekivad:

Ravim võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Sümptomiteks võivad olla hingeldamine, hingamisraskused, silmalaugude, näo või huulte turse, nahalööve või sügelemine, eriti kogu keha haarav.

Teine tõsine kõrvaltoime on seisund, kui te hingate eeldatavast palju aeglasemalt või nõrgemalt. See tekib peamiselt eakatel ja nõrgestatud patsientidel.

Kui teil tekivad need olulised kõrvaltoimed, võtke koheselt ühendust oma arstiga.

Teised tekkida võivad kõrvaltoimed:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st): iiveldus, oksendamine, pearinglus, unisus, peavalu.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st): söögiisu vähenemine, ärevus, segasus, hallutsinatsioonid, unehäired, ebatavalised unenäod, värinad, nahaõhetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, seedehäired, suukuivus, sügelus, suurenenud higistamine, nahalööve, lihaskrambid, nõrkustunne, kurnatus, kehatemperatuuri muutuse tunne.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st): meeleolu langus, desorientatsioon, erutuvus (agiteeritus), närvilisus, rahutus, eufooria, tähelepanuhäired, mäluhäired, minestus, sedatsioon, raskused liigutuste kontrollimisel, raskused rääkimisel, tuimus, ebatavaline tunne nahal (nt surin, torkimine), lihastõmblused, nägemishäired, südame löögisageduse kiirenemine, palpitatsioonid, vererõhu langus, ohtlikult aeglane või nõrk hingamine (hingamisdepressioon), vere hapnikusisalduse langus, hingeldus, ebamugavustunne kõhus, nõgestõbi, raskustunne, kusepeetus, sage urineerimine, ravimi ärajätunähud (vt lõik „Kui te lõpetate PALEXIA võtmise“), vee kogunemine kudedesse (ödeem), ebatavaline tunne, joobnud tunne, ärrituvus, lõõgastustunne.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): allergiline reaktsioon ravimi suhtes (sh nahaalune turse, nõgestõbi ja rasketel juhtudel hingamisraskused, vererõhu järsk langus, kollaps või šokk),

ebatavalised mõtted, epilepsiahood, teadvuse nõrgenemine, koordinatsioonihäired, südame löögisageduse aeglustumine, mao tühjenemise häired.

Üldjuhul on kroonilise valuga patsientidel suurenenud enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise tõenäosus. Lisaks võivad seda riski suurendada teatud depressiooniravimid (mis omavad toimet neurotransmitterite süsteemile ajus), eriti ravi alguses. Ehkki ka tapentadool mõjutab neurotransmittereid, andmed tapentadooli kasutamisest inimesel suurenenud riski ei tõenda.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas PALEXIA’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudelil pärast „Kõlblik kuni:“ või „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Avamata pakend: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pärast pudeli esmast avamist ei tohi lahust kasutada kauem kui 6 nädala jooksul. Pärast esmast avamist hoida püstises asendis.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida PALEXIA sisaldab

  • Toimeaine on tapentadool.

1 ml PALEXIA 4 mg/ml suukaudset lahust sisaldab 4 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). 1 ml PALEXIA 20 mg/ml suukaudset lahust sisaldab 20 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

  • Teised koostisosad on:

4 mg/ml: naatriumbensoaat (E211), sidrunhappe monohüdraat, sukraloos (E955), vaarika lõhna- ja maitseaine, puhastatud vesi.

20 mg/ml: sidrunhappe monohüdraat, sukraloos (E955), vaarika lõhna- ja maitseaine, naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks), puhastatud vesi.

Kuidas PALEXIA välja näeb ja pakendi sisu

PALEXIA on selge värvitu suukaudne lahus.

PALEXIA 4 mg/ml suukaudne lahus on saadaval plastpudelites, mis sisaldavad 100 ml lahust. Pakendis on ka suusüstal ja adapter.

PALEXIA 20 mg/ml suukaudne lahus on saadaval plastpudelites, mis sisaldavad 100 ml või 200 ml lahust. Pakendis on ka suusüstal ja adapter.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Grünenthal GmbH Zieglerstraße 6 52078 Aachen Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Eesti filiaal

Lõõtsa 2 Tallinn 11415

Tel: +372 617 7410

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik: PALEXIA

Ungari: PALEXIAS

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2015.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

PALEXIA, 4 mg/ml suukaudne lahus

PALEXIA, 20 mg/ml suukaudne lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

4 mg/ml: 1 ml suukaudset lahust sisaldab 4 ml tapentadooli (vesinikkloriidina). 20 mg/ml: 1 ml suukaudset lahust sisaldab 20 ml tapentadooli (vesinikkloriidina).

INN. Tapentadolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Suukaudne lahus. Selge, värvitu lahus. pH 3,5…4,5

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas kuni tugev äge valu täiskasvanutel, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamisskeemi tuleb kohandada vastavalt ravitava valu raskusele, eelnevale ravikogemusele ja patsiendi jälgimise võimalustele.

Patsiendid peavad ravi alustama 50 mg tapentadooli sisaldava suukaudse lahuse ühekordsete annustega, manustatuna iga 4...6 tunni järel. Sõltuvalt valu tugevusest ja patsiendi varasemast valuvaigistite vajadusest võib vajalikuks osutuda suurem algannus.

Esimesel annustamispäeval võib juhul, kui valu ei taandu, lisaannuse võtta juba ühe tunni möödudes algannuse manustamisest. Seejärel tuleb annus ravimi määranud arsti range järelevalve all tiitrida igal üksikul juhul tasemeni, mis tagab piisava analgeesia ja minimeerib kõrvaltoimete esinemise.

Üle 700 mg tapentadooli ööpäevase koguannuse kasutamist esimesel ravipäeval ja üle 600 mg tapentadooli ööpäevas sisaldavaid säilitusannuseid ei ole uuritud ja seetõttu ei ole nende kasutamine soovitatav.

Ravi kestus

Suukaudne lahus on ette nähtud ägeda valu raviks. Kui on eeldatav või tekib vajadus pikemaajalise ravi järele ning PALEXIA’ga on saavutatud efektiivne valuvaigistav toime ning puuduvad talumatud kõrvaltoimed, tuleks kaaluda võimalust viia patsient üle ravile PALEXIA toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega. Nagu kõigi sümptomaatiliste ravimite korral tuleb tapentadooli jätkuvat kasutamist jooksvalt hinnata.

PALEXIA 4 mg/ml suukaudse lahuse arvutustabel:

Määratud tapentadooli üksikannus

Manustatav kogus (ml)

25 mg

6,25 ml

50 mg

12,5 ml

75 mg

18,75 ml

100 mg

25 ml

PALEXIA 20 mg/ml suukaudse lahuse arvutustabel:

Määratud tapentadooli üksikannus

Manustatav kogus (ml)

25 mg

1,25 ml

50 mg

2,5 ml

75 mg

3,75 ml

100 mg

5 ml

Ravi katkestamine

Pärast tapentadoolravi järsku katkestamist võivad esineda ärajätunähud (vt lõik 4.8). Kui patsient enam ravi tapentadooliga ei vaja, on ärajätunähtude vältimiseks soovitav annust järkjärgult vähendada.

Neerukahjustus

Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA’ga kontrollitud efektiivsusuuringuid teostatud, seetõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb PALEXIA’t kasutada ettevaatusega. Nimetatud patsientidel tuleb ravi alustada 25 mg tapentadooli sisaldava suukaudse lahusega, mida ei tohi

manustada sagedamini kui üks kord iga 8 tunni järel. Ravi alustamisel ei soovitata kasutada suuremat ööpäevast annust kui 150 mg tapentadooli. Edasises ravis tuleb lähtuda analgeesia säilitamisest koos vastuvõetava talutavusega, mis tuleb tagada kas annustamisvahemiku lühendamise või pikendamisega (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA’t uuritud, mistõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad isikud)

Üldjuhul ei ole eakatel patsientidel annuse kohandamine vajalik. Kuna eakatel patsientidel esineb siiski suurema tõenäosusega neeru- ja maksafunktsiooni häireid, tuleb annuse valikul järgida esitatud soovitusi (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Lapsed

PALEXIA ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 eluaasta ei ole veel tõestatud. Seetõttu ei soovitata PALEXIA’t nimetatud populatsioonis kasutada.

Manustamisviis

PALEXIA’t võib võtta koos toiduga või ilma.

PALEXIA suukaudset lahust võib võtta lahjendamata või lahjendatult vees või mõnes muus mitte- alkohoolses joogis. Pakendis on suusüstal koos adapteriga, mida on soovitatav kasutada täpse vajaliku annuse võtmiseks pudelist, mis vastab patsiendile määratud tapentadooli üksikannusele.

PALEXIA’t võib manustada enteraalse sondi kaudu, nt nasogastraalse või perkutaanse endoskoopilise gastrostoomi (PEG) sondi kaudu.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;

juhud, kui müü-opioidretseptorite agonistid on vastunäidustatud, st raske hingamisdepressiooniga patsiendid (järelevalveta olukorrad või elustamisseadmete puudumine) ja ägeda või raske bronhiaalastmaga või hüperkapniaga patsiendid;

paralüütiline iileus või selle kahtlus;

äge mürgistus, mis on tingitud alkoholist, uinutitest, tsentraalselt toimivatest valuvaigistitest või psühhotroopsetest toimeainetest (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Võimalik kuritarvitamine ja sõltuvussündroomi teke

PALEXIA kasutamisel on oht kuritarvitamiseks ja sõltuvuse tekkeks. Seda tuleb silmas pidada PALEXIA määramisel või väljastamisel olukordades, kus kahtlustatakse väärtarvitamise, kuritarvitamise, sõltuvuse või pettuse suurenenud riski.

Kõiki patsiente, keda ravitakse toimeainetega, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, tuleb kuritarvitamise ja sõltuvuse nähtude osas tähelepanelikult jälgida.

Hingamisdepressioon

PALEXIA kasutamine suurtes annustes või µ-opioidretseptorite agonistide suhtes tundlikel patsientidel võib põhjustada annusest sõltuvat hingamisdepressiooni. Seetõttu tuleb PALEXIA’t hingamistalitluse häiretega patsientidele manustada ettevaatlikult. Nimetatud patsientide puhul tuleb kaaluda teiste, müü-opioidretseptorite agonistide hulka mittekuuluvate valuvaigistite kasutamist ja PALEXIA väikseimat efektiivset annust tohib kasutada ainult range arstliku järelevalve all. Kui tekib hingamisdepressioon, tuleb seda ravida nagu mis tahes müü-opioidretseptorite agonistide põhjustatud hingamisdepressiooni (vt lõik 4.9).

Peavigastus ja suurenenud koljusisene rõhk

PALEXIA’t ei tohi kasutada patsientidel, kes on eriti tundlikud süsinikdioksiidi peetusest tingitud koljusiseste toimete suhtes, nagu näiteks suurenenud koljusisese rõhu, teadvushäiretega või koomas patsiendid. Müü-opioidretseptorite agonistide hulka kuuluvad valuvaigistid võivad varjata peavigastusega patsientide haiguse kliinilist kulgu. PALEXIA’t tuleb peavigastuse ja ajukasvajaga patsientidel kasutada ettevaatusega.

Krambihood

PALEXIA’t ei ole krambihoogude all kannatavatel patsientidel süstemaatiliselt uuritud, need patsiendid jäeti kliinilistest uuringutest välja. Nagu teisi valuvaigisteid, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, ei ole ka PALEXIA soovitatav patsientidel, kellel on anamneesis esinenud krambihooge või muid seisundeid, mis põhjustavad patsiendile krambihoogude tekkeriski.

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA’ga kontrollitud efektiivsusuuringuid teostatud, seetõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel oli süsteemne ekspositsioon vastavalt 2 ja 4,5 korda suurem kui normaalse maksatalitlusega patsientidel. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb PALEXIA’t kasutada ettevaatlikult (vt lõigud 4.2 ja 5.2), eriti ravi alustamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA’t uuritud, mistõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kasutamine pankrease/sapiteede haiguse korral

Toimeained, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi. Sapiteede haigust, sealhulgas ägedat pankreatiiti põdevatel patsientidel tuleb PALEXIA’t kasutada ettevaatlikult.

Opioidretseptorite segatüüpi agonistid/antagonistid

PALEXIA kombineerimisel müü-opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistidega (nagu pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osaliste agonistidega (nagu buprenorfiin) tuleb olla ettevaatlik. Patsientidel, kes saavad buprenorfiiniga opioidsõltuvuse säilitusravi, tuleb kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi (nt ajutine buprenorfiini ärajätmine), kui akuutse valu tõttu osutub vajalikuks müü-opioidretseptorite täielike agonistide (nagu tapentadool) manustamine. Kombineeritud kasutamisel koos buprenorfiiniga on teatatud vajadusest kasutada müü-opioidretseptorite täielike agonistide suuremaid annuseid ning sellisel juhul on vajalik hoolikas jälgimine kõrvaltoimete, nt respiratoorse depressiooni suhtes.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid nagu bensodiasepiinid, barbituraadid ja opioidid (valuvaigistid, köhavastased ravimid või asendusravimid) võivad PALEXIA’ga koosmanustamisel suurendada hingamisdepressiooni riski. Kesknärvisüsteemi (KNS) depressandid (nt bensodiasepiinid, antipsühhootikumid, H1- antihistamiinikumid, opioidid, alkohol) võivad võimendada tapentadooli sedatiivset toimet ja vähendada valvsust. Seega, kui osutub vajalikuks kombineeritud ravi PALEXIA ja respiratoorse või KNS-i depressandiga, tuleb kaaluda ühe või mõlema ravimi annuse vähendamist.

Opioidretseptorite segatüüpi agonistid/antagonistid

PALEXIA kombineerimisel müü-opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistidega (nagu pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osaliste agonistidega (nagu buprenorfiin) tuleb olla ettevaatlik (vt ka lõik 4.4).

Üksikjuhtudel on teatatud serotoniinisündroomist, mis on ajalises seoses tapentadooli terapeutilise kasutamisega koos serotoninergiliste ravimitega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d). Serotoniinisündroomi nähtudeks võivad olla nt segasus, agiteeritus, palavik, higistamine, ataksia, hüperrefleksia, müokloonus ja kõhulahtisus. Serotoninergiliste ravimite kasutamise lõpetamine toob tavaliselt kaasa kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite raskusest ja iseloomust.

Tapentadool elimineeritakse peamiselt glükuroonhappega konjugeeritult, mida vahendavad enamasti uridiindifosfaattransferaasi (UGT) UGT1A6, UGT1A9 ja UGT2B7 isovormid. Seega võib nimetatud isoensüümide tugevate inhibiitorite (nt ketokonasool, flukonasool, meklofenaamhape) samaaegne manustamine suurendada tapentadooli süsteemset ekspositsiooni (vt lõik 5.2).

Kui tapentadoolravi saavatel patsientidel alustatakse samaaegset ravi või lõpetatakse ravi tugevate ensüüme indutseerivate ravimitega [nt rifampitsiin, fenobarbitaal, naistepunaürt (Hypericum perforatum)], tuleb olla ettevaatlik, kuna see võib vastavalt kas vähendada ravimi efektiivsust või suurendada kõrvaltoimete tekkeriski.

PALEXIA kasutamist tuleb vältida patsientidel, kes võtavad või kes on viimase 14 päeva jooksul võtnud monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid, kuna võib esineda aditiivne toime noradrenaliini kontsentratsioonile sünaptilises pilus, mis võib põhjustada kardiovaskulaarseid tüsistusi, nt hüpertensiivset kriisi.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi kasutamise kohta rasedatel on väga vähe andmeid.

Loomkatsetes teratogeenseid toimeid ei ilmnenud. Kuid liigset farmakoloogilist toimet põhjustanud annuste korral (müü-opioidretseptoritega seotud toime KNS-le annuste puhul, mis ületavad ravivahemikku) täheldati arengupeetust ja embrüotoksilisust. Toimet postnataalsele arengule täheldati juba emasloomade NOAEL annuse korral (vt lõik 5.3).

PALEXIA’t tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu on suurem kui võimalik risk lootele.

Sünnitegevus ja sünnitus

Tapentadooli toime inimeste sünnitegevusele ja sünnitusele ei ole inimeste korral teada. PALEXIA’t ei soovitata kasutada sünnitegevuse ja sünnituse ajal ega vahetult enne seda. Kuna tapentadool on µ- opioidretseptorite agonist, tuleb vastsündinuid, kelle emad on võtnud tapentadooli, jälgida hingamisdepressiooni tekke osas.

Imetamine

Tapentadooli eritumise kohta inimese rinnapiima andmed puuduvad. Uuringus, kus rotipoegi imetasid emasloomad, kellele manustati tapentadooli, selgus, et tapentadool eritub piima (vt lõik 5.3). Seetõttu ei saa välistada riski rinnaga toidetavale lapsele. PALEXIA’t ei tohi imetamise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

PALEXIA võib mõjutada tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, sest võib kahjustada kesknärvisüsteemi talitlust (vt lõik 4.8). Selline toime on tõenäolisem eriti ravi alguses, annuse mistahes muutuste korral ja ka seoses alkoholi või rahustite kasutamisega (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb teavitada, kas nad võivad autot juhtida või masinatega töötada.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis PALEXIA platseebokontrolliga uuringutes patsientidel esinesid, olid raskusastmelt peamiselt kerged ja mõõdukad. Kõige sagedamini esines seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid (iiveldus, oksendamine, unisus, pearinglus ja peavalu).

Alljärgnevas tabelis on loetletud tapentadooli teise toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (PALEXIA õhukese polümeerikattega tabletid) teostatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt esinenud kõrvaltoimed, mis on esitatud organsüsteemi klasside ja esinemissageduste kaupa. Esinemissagedused on järgmised: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

KÕRVALTOIMED

 

 

Esinemissagedus

 

Organsüsteemi klass

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

 

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

 

Ülitundlikkus

häired

 

 

 

ravimi suhtes*

Ainevahetus- ja

 

Söögiisu vähenemine

 

 

toitumishäired

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

Ärevus, segasusseisund,

Meeleolu langus,

Ebatavalised

häired

 

hallutsinatsioonid,

desorientatsioon, agiteeritus,

mõtted

 

 

unehäired, ebatavalised

närvilisus, rahutus, eufooria

 

 

 

unenäod

 

 

Närvisüsteemi

Pearinglus,

Treemor

Tähelepanuhäired, mäluhäired,

Kramp, teadvuse

häired

unisus,

 

presünkoop, sedatsioon,

taseme langus,

 

peavalu

 

ataksia, düsartria, hüpesteesia,

koordinatsiooni-

 

 

 

paresteesia, tahtmatud

häired

 

 

 

lihaskontraktsioonid

 

Silma kahjustused

 

 

Nägemishäired

 

Südame häired

 

 

Südame löögisageduse tõus,

Südame

 

 

 

palpitatsioonid

löögisageduse

 

 

 

 

langus

Vaskulaarsed häired

 

Nahaõhetus

Vererõhu langus

 

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

Hingamisdepressioon, hapniku

 

rindkere ja

 

 

saturatsiooni langus, düspnoe

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Iiveldus,

Kõhukinnisus,

Ebamugavustunne kõhus

Mao tühjenemise

 

oksendamine

kõhulahtisus, düspepsia,

 

häired

 

 

suukuivus

 

 

Naha ja

 

Pruritus, hüperhidroos,

Urtikaaria

 

nahaaluskoe

 

lööve

 

 

kahjustused

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihasspasmid

Raskustunne

 

sidekoe kahjustused

 

 

 

 

Neerude ja

 

 

Kusepeetus, pollakisuuria

 

kuseteede häired

 

 

 

 

Üldised häired ja

 

Asteenia, kurnatus,

Ärajätusündroom, ödeem,

 

manustamiskoha

 

kehatemperatuuri

ebatavaline tunne, joobnud

 

reaktsioonid

 

muutusetunne

tunne, ärrituvus, lõõgastustunne

 

* Turuletulekujärgselt on harva teatatud angioödeemi, anafülaksia ja anafülaktilise šoki juhtudest.

Tapentadooli teise toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (PALEXIA õhukese polümeerikattega tablettidega) teostatud kliinilistes uuringutes, kus patsiente raviti kuni 90 päeva, täheldati ravi järsul lõpetamisel vähe ärajätunähtudele viitavaid tõendeid, ja kui neid esines, liigitati need üldjuhul kergeks. Vaatamata sellele peavad arstid olema ärajätunähtude osas valvsad (vt lõik 4.2) ja nende nähtude esinemisel patsiente nõuetekohaselt ravima.

Suitsiidimõtete ja sooritatud enesetappude risk on teadaolevalt suurem kroonilise valuga patsientidel. Lisaks on aineid, millel on väljendunud mõju monoaminergilisele süsteemile, seostatud suurema suitsidaalsuse riskiga patsientidele, kellel on depressioon, eriti ravi alguses. Tapentadooli korral kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete teadete andmed suurenenud riski ei tõesta.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Kogemusi tapentadooli üleannustamisega inimestel on väga vähe. Prekliinilised andmed näitavad, et tapentadoolimürgistuse korral tekivad eeldatavalt sarnased nähud, mis teiste tsentraalselt, müü- opioidretseptorite agonistidena toimivate valuvaigistite mürgistuse korral. Põhiliselt hõlmavad need nähud kliinilistes tingimustes täheldatu põhjal täpsemalt mioosi, oksendamist, kardiovaskulaarset kollapsit, teadvushäireid kuni kooma tekkeni, krampe ja hingamisdepressiooni kuni hingamisseiskuseni.

Ravi

Üleannustamise ravis tuleb keskenduda müü-opioidretseptorite agonistide põhjustatud nähtude ravile. Tapentadooli üleannustamise kahtluse korral tuleb põhitähelepanu pöörata avatud hingamisteede tagamisele ja abistava hingamise või sundventilatsiooni alustamisele.

Puhtad opioidretseptorite antagonistid, nagu naloksoon, on opioidide üleannustamisest tingitud hingamisdepressiooni spetsiifilised antidoodid. Üleannustamisele järgnev hingamisdepressioon võib kesta kauem kui opioidretseptorite antagonistide toime. Opioidretseptori antagonisti manustamine ei asenda hingamisteede, hingamise ja vereringe seisundi pidevat jälgimist pärast opioidi

üleannustamist. Kui reaktsioon opioidretseptori antagonisti manustamisele jääb optimaalsest nõrgemaks või on vaid lühiajaline, tuleb ravimi tootja nõuete kohaselt manustada antagonisti (nt naloksooni) lisaannus.

Imendumata toimeaine väljutamiseks võib kaaluda seedetrakti puhastamist. Seedetrakti puhastamist aktiivsöega või maoloputuse abil võib teostada 2 tunni jooksul pärast ravimi sissevõtmist. Enne seedetrakti puhastamisega alustamist tuleb tagada hingamisteede avatus.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid; opioidid; teised opioidid

ATC-kood: N02AX06

Tapentadool on tugev valuvaigisti, millel on müü-opioidretseptorite agonisti ja lisaks noradrenaliini tagasihaaret pärssivad omadused. Tapentadooli analgeetiline toime avaldub otse, ilma farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidita.

Prekliinilistes mudelites näidati tapentadooli efektiivsust notsitseptiivse, neuropaatilise, vistseraalse ja inflammatoorse valu korral. Efektiivsus on tõestatud tapentadooli teise toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (õhukese polümeerikattega tablettidega) teostatud kliinilistes uuringutes, kus uuriti ravimi toimet notsitseptiivse valu, sealhulgas operatsioonijärgse ortopeedilise ja kõhuvalu tingimustes, samuti puusa- või põlveliigese osteoartriidist tingitud kroonilise valu korral. Üldiselt oli tapentadooli analgeetiline toime notsitseptiivse valu uuringutes sarnane võrdlusravimina kasutatud tugeva opioidi toimele.

Toime kardiovaskulaarsüsteemile: inimestel teostatud põhjalikus QT-uuringus ei täheldatud tapentadooli korduvate terapeutiliste ja supraterapeutiliste annuste toimet QT-intervallile. Samuti ei avaldanud tapentadool asjakohast toimet teistele EKG näitajatele (südame löögisagedus, PR-intervall, QRS-intervalli kestus, T- või U-saki morfoloogia).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada PALEXIA’ga läbiviidud uuringute tulemused laste kõikide alarühmade kohta mõõduka kuni tugeva ägeda valu korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

CMAX ja AUC ning kõigi teiste farmakokineetiliste parameetrite alusel on tapentadooli biosaadavus pärast 100 mg tapentadooli suukaudse lahuse manustamist samasugune nagu pärast 100 mg õhukese polümeerikattega tableti manustamist (teine suukaudne toimeainet kiiresti vabastav ravimvorm). Seetõttu kehtib alljärgnev teave, mis pärineb õhukese polümeerikattega läbi viidud uuringutest, ka suukaudse lahuse kohta.

Imendumine

PALEXIA suukaudsel manustamisel imendub tapentadool kiiresti ja täielikult. Ulatusliku esmase ainevahetuse tõttu on keskmine absoluutne biosaadavus pärast ühekordse annuse manustamist (tühja kõhu tingimustes) ligikaudu 32%. Tapentadooli maksimaalne seerumikontsentratsioon registreeritakse tavaliselt ligikaudu 1,25 tundi pärast õhukese polümeerikattega tablettide manustamist. Õhukese polümeerikattega tablettide manustamisel suukaudsete terapeutiliste annuste vahemikus on täheldatud tapentadooli CMAX ja AUC-väärtuste annusest sõltuvat suurenemist.

Uuring, kus kasutati korduvaid tapentadooli annuseid (iga 6 tunni järel), vahemikus 75...175 mg, manustatuna õhukese polümeerikattega tablettidena, näitas, et aktiivse lähteaine akumulatsiooni suhe oli 1,4...1,7 ja peamise metaboliidi tapentadool-O-glükuroniidi oma 1,7...2,0, mis sõltuvad peamiselt

annustamissagedusest ning tapentadooli ja selle metaboliidi poolväärtusajast. Tapentadooli püsikontsentratsioon seerumis saabub ravi teisel päeval.

Toidu toime

Kui õhukese polümeerikattega tablette manustati pärast rasva- ja kaloririkast hommikusööki, suurenesid AUC ja CMAX vastavalt 25% ja 16%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks pikenes nendes tingimustes 1,5 tunni võrra. II/III faasi uuringute varase hindamise käigus saadud efektiivsusandmete põhjal ei ole toidu toime kliiniliselt oluline. PALEXIA’t võib manustada koos toiduga või ilma.

Jaotumine

Tapentadool jaotub üle kogu organismi. Intravenoossel manustamisel on tapentadooli jaotusruumala (Vz) 540 ± 98 l. Seondumine seerumi valkudega on väike ja ulatub ligikaudu 20%-ni.

Biotransformatsioon

Tapentadool metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult. Metaboliseeritakse ligikaudu 97% lähteainest. Tapentadooli metabolism toimub peamiselt glükuroonhappega konjugeerumise teel, mille tulemusena moodustuvad glükuroniidid. Pärast suukaudset manustamist eritatakse ligikaudu 70% annusest konjugeeritud vormis (55% glükuroniidi ja 15% tapentadoolsulfaadina) uriiniga. Glükuronisatsiooni teostavad peamiselt ensüüm uridiindifosfaat-glükuronüültransferaasi (UGT) UGT1A6, UGT1A9 ja UGT2B7 isovormid. Kokku 3% toimeainest eritatakse uriiniga muutumatul kujul. Lisaks metaboliseerivad CYP2C9 ja CYP2C19 tapentadooli N-desmetüültapentadooliks (13%) ja CYP2D6 hüdroksütapentadooliks (2%), mis järgnevalt konjugeeritakse. Seega on tsütokroom P450 süsteemi vahendatud toimeaine metabolism väiksema tähtsusega kui glükuronisatsioon.

Ükski metaboliit analgeetilist toimet ei oma.

Eritumine

Tapentadool ja selle metaboliidid eritatakse peaaegu täielikult (99%) neerude kaudu. Pärast intravenoosset manustamist on kogukliirens 1530 ± 177 ml/min. Pärast suukaudset manustamist on lõplik poolväärtusaeg keskmiselt 4 tundi.

Eripopulatsioonid Eakad patsiendid

Uuringus oli eakatel patsientidel (65...78-aastased) keskmine ekspositsioon (AUC) tapentadoolile sarnane noorte täiskasvanute (19...43-aastased) omale, kusjuures eakate rühmas registreeritud keskmine CMAX oli 16% madalam kui noortel täiskasvanutel.

Neerukahjustus

Tapentadooli AUC ja CMAX olid neerufunktsiooni erineva tasemega patsientidel (normaalsest kuni raske kahjustuseni) võrreldavad. Suurema neerukahjustuse taseme korral täheldati seevastu suuremat ekspositsiooni (AUC) tapentadool-O-glükuroniidile. Kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel oli tapentadool-O-glükuroniidi AUC väärtus vastavalt 1,5; 2,5 ja 5,5 korda kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel põhjustas tapentadooli manustamine suuremat ekspositsiooni ja kõrgemat seerumitaset kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel. Kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientide rühmas olid tapentadooli farmakokineetiliste näitajate suhted normaalse maksafunktsiooniga patsientide rühmaga võrreldes järgmised: AUC väärtus vastavalt 1,7 ja 4,2; CMAX väärtus vastavalt 1,4 ja 2,5 ja t1/2 väärtus vastavalt 1,2 ja 1,4. Suurema maksakahjustusega patsientidel oli tapentadool-O-glükuroniidi tekke kiirus väiksem.

Farmakokineetilised koostoimed

Tapentadool metaboliseeritakse peamiselt glükuronisatsiooni teel ja vaid väike osa oksüdatsiooniradades.

Kuna glükuronisatsioon on suure võimsuse/madala afiinsusega süsteem, mis ei küllastu kergelt ka haiguse korral, ja kuna toimeaine terapeutilised kontsentratsioonid on üldjuhul palju väiksemad glükuronisatsiooni võimalikuks inhibeerimiseks vajalikust kontsentratsioonist, on glükuronisatsioonist tingitud kliiniliselt oluliste koostoimete esinemine ebatõenäoline. Ravimite koostoime uuringutes, kus kasutati paratsetamooli, naprokseeni, atsetüülsalitsüülhapet ja probenetsiidi, uuriti nende toimeainete võimalikku toimet tapentadooli glükuronisatsioonile. Uuringud testitud toimeainete naprokseeni

(500 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva jooksul) ja probenetsiidiga (500 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva jooksul) näitasid tapentadooli AUC suurenemist vastavalt 17% ja 57%. Kokkuvõttes nendes uuringutes kliiniliselt olulist toimet tapentadooli seerumikontsentratsioonile ei täheldatud. Lisaks teostati tapentadooli koostoime uuringud metoklopramiidi ja omeprasooliga, et uurida nende toimeainete võimalikku toimet tapentadooli imendumisele. Ka nendes uuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet tapentadooli seerumikontsentratsioonile.

In vitro uuringud ei näidanud tapentadooli pärssivat ega indutseerivat toimet tsütokroom P450 ensüümidele. Seega on tsütokroom P450 süsteemi vahendatud kliiniliselt oluliste koostoimete esinemine ebatõenäoline.

Tapentadool seondub plasmavalkudega vähesel määral (ligikaudu 20%). Seetõttu on teiste ravimite toimel valgu seondumiskohast väljatõrjumise tõttu tekkida võivate farmakokineetiliste koostoimete tõenäosus madal.

Prekliinilised ohutusandmed

Tapentadool ei avaldanud Amesi testis bakteritele genotoksilist toimet. In vitro kromosoomaberratsioonide testiga saadi ebaselged tulemused, kuid testi kordamisel osutus see selgelt negatiivseks. Kõrgeima talutava annuseni testides tapentadool kahe kasutatud tulemusnäitaja - kromosoomaberratsioonide ja planeerimata DNA-sünteesi põhjal in vivo genotoksilist toimet ei avaldanud. Pikaajalistes loomkatsetes inimestele tähenduslikku võimalikku kartsinogeenset riski ei täheldatud.

  1. Tapentadool ei mõjutanud isas- ega emasloomade fertiilsust rottidel, kuid suurte annuste kasutamisel langes üsasisene elulemus. Ei ole teada, kas selle põhjuseks oli isas- või emaslooma ekspositsioon toimeainele. Tapentadool ei põhjustanud rottidele ja küülikutele intravenoossel ja subkutaansel manustamisel teratogeenseid toimeid. Liigset farmakoloogilist toimet põhjustanud annuste manustamisel (müü-opioidretseptoritega seotud toime KNS-le annuste puhul, mis ületavad ravivahemikku) täheldati siiski arengupeetust ja embrüotoksilisust. Intravenoossel manustamisel rottidele täheldati üsasisese elulemuse vähenemist. Rottidel põhjustasid juba emasloomadele mittetoksilised tapentadooli annused F1 põlvkonna poegadel, kes 1. kuni 4. päeval pärast sündi olid piima kaudu toimeainele otseselt eksponeeritud, suuremat suremust. Toimet neurokäitumuslikele näitajatele ei täheldatud.

Tapentadooli eritumist piima uuriti rotipoegadel, keda imetasid emasloomad, kellele manustati tapentadooli. Poegade organismis leiti annusest sõltuvas koguses tapentadooli ja tapentadool-O- glükuroniidi. Jõuti järeldusele, et tapentadool eritub piima.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

4 mg/ml: Naatriumbensoaat (E211) Sidrunhappe monohüdraat Sukraloos (E955)

Vaarika lõhna- ja maitseaine (sisaldab propüleenglükooli) Puhastatud vesi

20 mg/ml:

Sidrunhappe monohüdraat Sukraloos (E955)

Vaarika lõhna- ja maitseaine (sisaldab propüleenglükooli)

Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks)

Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat

Pärast pudeli esmast avamist ei tohi lahust kasutada kauem kui kuue nädala jooksul.

Säilitamise eritingimused

Avamata: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pärast esmast avamist: hoida püstises asendis.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) pudelid, mis on suletud alumiiniumfooliumist turvakilega ja kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE)/polüpropüleenist lapsekindla korgiga.

Suukaudse lahuse pudeliga on kaasas suusüstal ja adapter. Süstal on gradueeritud 0,25 ml ühikuteks. Süstla minimaalne maht on 0,25 ml ning maksimaalne maht on 5 ml.

4 mg/ml: 100 ml pudelid

20 mg/ml: 100 ml pudelid ja 200 ml pudelid

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Grünenthal GmbH

Zieglerstraße 6

52078 Aachen

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBRID

4 mg/ml: 800412

20 mg/ml: 800512

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.10.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.09.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2017