Proquad – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis

Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete (elus)vaktsiin.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks annus (ligikaudu 0,5 ml):

leetrite viiruse1 Enders’ Edmonstoni tüve (elus, nõrgestatud) mitte vähem kui 3,00 log TCID * mumpsi viiruse1 Jeryl Lynni (Level B) tüve (elus, nõrgestatud) mitte vähem kui 4,30 log TCID * punetiste viiruse2 Wistar RA 27/3 tüve (elus, nõrgestatud) mitte vähem kui 3,00 log TCID * tuulerõugete viiruse3 Oka/Mercki tüve (elus, nõrgestatud) mitte vähem kui 3,99 log PFU** * 50% koekultuuri infektsioosne annus ** PFU (plaque-forming units) – haigust tekitavad ühikud (1) Paljundatud kanaembrüo rakkudes. (2) Paljundatud inimese diploidsetes kopsu (WI-38) fibroblastides. (3) Paljundatud inimese diploidsetes rakkudes (MRC-5). See vaktsiin võib sisaldada jälgedena rekombinantset inimese albumiini. See vaktsiin sisaldab jälgedena neomütsiini. Vaata lõik 4.3. Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) See vaktsiin sisaldab 16 milligrammi sorbitooli annuses. Vt lõik 4.4.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti (süstelahuse pulber).

Enne manustamiskõlblikuks muutmist on pulber valge kuni helekollane kompaktne kristalne paakunud tükk ja lahusti selge värvitu vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

ProQuad on näidustatud leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vastaseks üheaegseks vaktsineerimiseks lastel alates vanusest 12 kuud.

ProQuadi võib manustada isikutele alates 9. elukuust eriolukorras (nt et täita riiklikku vaktsineerimiskava, leetrite puhangu korral või reisides leetrite kõrge esinemusega piirkonda; vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

ProQuadi tuleb kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

ProQuadi võib kasutada teise annusena neil, kes on varem saanud leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiini.

Manustamisviis

Vaktsiini tuleb süstida intramuskulaarselt (i.m.) või subkutaanselt (s.c.).

Eelistatud süstekohad on noorematel lastel reie anterolateraalne piirkond ja vanematel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel deltalihase piirkond.

Trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäirega patsientidele tuleb vaktsiini manustada subkutaanselt.

Ettevaatusabinõud enne ravimpreparaadi käsitsemist ja manustamist: vt lõik 6.6.

Vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Vaktsiini ei tohi mitte mingil tingimusel süstida veresoonde.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus ükskõik millise tuulerõugete vaktsiini või leetrite, mumpsi või punetiste vaktsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete, sh neomütsiini suhtes (vt lõigud 2 ja 4.4).

Muutused verepildis, leukeemia, mis tahes tüüpi lümfoomid või muud vereloome või lümfisüsteemi pahaloomulised kasvajad.

Käigusolev immuunsupressiivne ravi (sh suures annuses kortikosteroidid) (vt lõik 4.8). ProQuad ei ole vastunäidustatud isikutele, kes saavad lokaalseid või väikeses annuses parenteraalseid kortikosteroide (nt astma profülaktikaks või asendusraviks).

Raske humoraalne või rakuline (primaarne või omandatud) immuunpuudulikkus (nt raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkus, agammaglobulineemia ja AIDS või sümptomaatiline HIV-nakkus või vanusest sõltuv CD4+ T-lümfotsüütide protsent lastel noorematel kui 12-kuustel CD4+ < 25%, lastel vanusevahemikus 12 kuni 35 kuud CD4+ < 20%, lastel vanusevahemikus 36 kuni 59 kuud CD4+ < 15% (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Raske immuunpuudulikkusega isikutel, kellele on kogemata manustatud leetrite komponenti sisaldavat vaktsiini, on kirjeldatud entsefaliidiga tüsistunud leetrite, pneumoniidi ja surmlõppe teket leetrite vaktsiinitüvest tingitud dissemineerunud infektsiooni otsesel tagajärjel.

Kaasasündinud või päriliku immuunpuudulikkuse esinemine perekonnas, kui ei ole tõestatud potentsiaalse vaktsineeritava immuunkompetentsus. Aktiivne ravimata tuberkuloos. Tuberkuloosiravi saavatel lastel ei ole pärast leetrite elusvaktsiiniga immuniseerimist tekkinud haiguse ägenemist. Seni puuduvad uuringud leetrite vaktsiini toimest lastel, kellel on ravimata tuberkuloos.

Vaktsineerimine tuleb edasi lükata ükskõik millise haiguse ajal, millega kaasneb palavik > 38,5 C. Rasedus. Rasedusest tuleb hoiduda kuni 1 kuu pärast vaktsineerimist (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Kuna vaktsiini manustamise järgselt võib harvadel juhtudel tekkida anafülaktiline reaktsioon, peavad alati käepärast olema vajalikud esmaabivahendid ning patsienti tuleb pärast vaktsineerimist jälgida.

Lisaks on leetrite elusvaktsiin ja mumpsi elusvaktsiin toodetud kanaembrüo rakukultuuris. Isikutel, kellel on tekkinud anafülaktilisi, anafülaktoidseid või muid kiiret tüüpi reaktsioone (nt nõgeslööve, suu- ja kõriturse, hingamisraskus, hüpotensioon või šokk) kanamunavalgu suhtes, võib olla suurem risk kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks. Neil juhtudel tuleb enne vaktsineerimist hoolikalt hinnata võimalikku kasu/riski suhet.

Ettevaatlik peab olema ProQuadi manustamisel isikutele, kellel või kelle perekonnas on esinenud krampe või kellel on olnud ajukahjustus. Arst peab patsienti jälgima kehatemperatuuri tõusu suhtes, mis võib tekkida vaktsineerimise järgselt (vt lõik 4.8).

Alla 12-kuustel lastel, keda on vaktsineeritud leetreid sisaldava vaktsiiniga leetrite puhangu ajal või teistel põhjustel, võivad mittereageerida vaktsiinile, sest kehas ringlevad emalt pärinevad antikehad ja/või immuunsüsteem on ebaküps (vt lõigud 4.2 ja 5.1).

6 nädala jooksul pärast ProQuadi manustamist peavad vaktsineeritud hoiduma salitsülaatide kasutamisest, kuna nende kasutamine looduslike tuulerõugete põdemise ajal on viinud Reye’ sündroomi tekkeni.

ProQuadiga vaktsineerimine ei pruugi tagada kaitset kõigil vaktsineeritutel.

Ülekanne Väikeses koguses punetiste nõrgestatud viiruse eritumist nina või neelu kaudu on täheldatud enamikel isikutel 7...28 päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Tõestust ei ole viiruse ülekande kohta vastuvõtlikele isikutele, kes puutuvad kokku vaktsineeritutega. Seega ei peeta viiruse ülekannet lähikontakti kaudu (kuigi selleks on teoreetiline võimalus) märkimisväärseks ohuks. Kuid tõestust on leidnud punetiste vaktsiini viiruse ülekanne lastele rinnapiima kaudu, millele ei ole järgnenud kliiniliselt väljendunud haigust (vt lõik 4.6). Ei ole kirjeldatud leetrite viiruse rohkem nõrgestatud Enders’ Edmonstoni tüve või mumpsi viiruse Jeryl Lynni tüve ülekannet vaktsineeritutelt vastuvõtlikele kontaktisikutele.

Turuletulekujärgne kogemus näitab, et harvadel juhtudel võib toimuda tuulerõugete vaktsiini viiruse (Oka/Merck tüvi) ülekanne, mis põhjustab tuulerõugete infektsiooni, kaasa arvatud dissemineeritud

haigust, vaktsineeritutelt (kellel tekib või ei teki tuulerõugete taoline lööve) tuulerõugete suhtes vastuvõtlikele kontaktisikutele, kaasa arvatud tervetele ning riskirühma isikutele (vt lõik 4.8).

Tuulerõugete suhtes vastuvõtlikud riskirühma isikud on järgmised:

• immuunpuudulikkusega isikud (vt lõik 4.3);
• rasedad, kellel puudub dokumenteeritud tuulerõugete anamnees või põetud infektsiooni laboratoorne kinnitus;
• vastsündinud, kelle emadel puudub dokumenteeritud tuulerõugete anamnees või põetud infektsiooni laboratoorne kinnitus.

Vaktsineeritud peavad võimalusel püüdma vältida lähikontakti tuulerõugete suhtes vastuvõtlike riskirühma isikutega kuni 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Olukordades, kus kokkupuude tuulerõugete suhtes vastuvõtlike riskirühma isikutega on vältimatu, tuleb kaaluda tuulerõugete vaktsiini viiruse ülekande võimalikku riski ja looduslike tuulerõugete viirusega nakatumise või selle ülekande riski.

Trombotsütopeenia Trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäirega isikutele tuleb seda vaktsiini manustada subkutaanselt, kuna intramuskulaarse manustamise järel võib nendel isikutel tekkida verejooks.

Kliinilistes uuringutes ei ole teatatud trombotsütopeenia tekke või süvenemise juhtudest ProQuadiga vaktsineeritud isikutel. Trombotsütopeenia juhtudest on teatatud turuletulekujärgselt pärast esmast vaktsineerimist ProQuadiga. Lisaks on teatatud trombotsütopeenia juhtudest pärast esmast vaktsineerimist või revaktsineerimist leetrite vaktsiini; leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ja tuulerõugete vaktsiiniga. Turuletulekujärgne kogemus leetrite, mumpsi ja punetiste elusvaktsiiniga näitab, et olemasoleva trombotsütopeeniaga isikutel võib see vaktsineerimise järgselt süveneda. Lisaks võib isikutel, kellel tekkis trombotsütopeenia leetrite, mumpsi ja punetiste elusvaktsiini esimese annuse manustamise järgselt, tekkida trombotsütopeenia ka korduvate annuste manustamisel. Hinnata võib seroloogilist staatust, et kindlaks teha, kas vaktsiini lisaannused on või ei ole vajalikud. Neil juhtudel tuleb enne ProQuadiga vaktsineerimist hoolikalt hinnata võimalikku kasu/riski suhet (vt lõik 4.8).

Febriilsed krambid 5…12 päeva jooksul pärast neljavalentse leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiini manustamist lastele, täheldati suurenenud riski febriilsete krampide tekkeks võrreldes leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiinide samaaegse manustamisega (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Muu Kui kasu kaalub üles riskid, võib vaktsineerimisele mõelda teatud laadi immuunpuudulikkusega patsientidel (asümptomaatilistel HIV-nakkusega patsientidel, immunoglobuliin G alaklasside vaeguste, kaasasündinud neutropeenia, kroonilise granulomatoostõve ja komplemendisüsteemi puuete korral). Immuunpuudulikkusega patsiendid, kellel ei ole vastunäidustust sellele vaktsineerimisele (vt lõik 4.3), ei pruugi reageerida sama hästi kui toimiva immuunsüsteemiga patsiendid. Seetõttu võivad mõned neist kontakti korral saada leetrid, mumpsi, punetised või tuulerõuged hoolimata sobiva vaktsiini manustamisest. Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida leetrite, parotiidi, punetiste ja tuulerõugete nähtude suhtes.

Kokkupuutejärgne profülaktika ProQuadi manustamise kohta leetrite, mumpsi, punetiste või tuulerõugetega kokkupuute järgselt puuduvad kliinilised andmed. Samas on tuulerõugete ja leetrite kokkupuutejärgseks profülaktikaks kasutatud vastavalt tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja Merck Sharp & Dohme LLC, Rahway, NJ 07065, Ameerika Ühendriigid (edaspidi MSD) poolt toodetud leetrite komponenti sisaldavaid vaktsiine.

Entsefaliit Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiinide turustamisjärgsel kasutamisel on teatatud entsefaliidist. Mõnel juhul on täheldatud surmlõppega juhte, eriti immuunpuudulikkusega patsientide seas (vt lõik 4.3). Vaktsineeritutele/lapsevanematele tuleb selgitada, et nad pöörduksid pärast vaktsineerimist otsekohe arsti poole, kui neil/lapsel tekivad entsefaliidile viitavad sümptomid, näiteks teadvusekaotus või teadvuse vähenemine, krambid või ataksia koos palaviku ja peavaluga. Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Kaalium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (39 mg) kaaliumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „kaaliumivaba“.

Sorbitool Tuleb arvestada sorbitooli (või fruktoosi) sisaldavate ravimite ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) samaaegsel kasutamisel tekkiva liittoimega.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele: vt lõik 4.5.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Elusvaktsiini ja ProQuadi manustamise vahe peab olema vähemalt 1 kuu.

Pärast ProQuadiga vaktsineerimist peavad vaktsineeritud 6 nädalat vältima salitsülaatide kasutamist (vt lõik 4.4).

ProQuadiga samaaegselt ei tohi manustada immuunglobuliini (Ig) või Varicella zoster’i immuunglobuliini (VZIG).

Immuunglobuliinide manustamine koos ProQuadiga võib mõjutada oodatavat immuunvastust. Vaktsineerimine tuleb vähemalt 3 kuu võrra edasi lükata pärast vere- või plasmaülekandeid või Ig manustamist. Ent vastav soovitatav intervall ülekande või Ig manustamise ja vaktsineerimise vahel varieerub sõltuvalt ülekande tüübist või Ig kasutamise näidustusest või annusest (nt 5 kuud VZIG puhul).

Varicella zoster-viiruse antikehi sisaldavate verepreparaatide, sealhulgas VZIG või teiste Ig preparaatide manustamine 1 kuu jooksul pärast ProQuadi annuse manustamist võib vähendada immuunvastust vaktsiinile ja seeläbi selle kaitsetoimet. Seetõttu tuleb nimetatud preparaatide manustamisest hoiduda 1 kuu jooksul pärast ProQuadi annuse manustamist, kui selleks ei ole äärmist vajadust.

On kirjeldatud, et leetrite, mumpsi ja punetiste nõrgestatud elusvaktsiinide eraldi manustamisel võib ajutiselt väheneda tuberkuliini nahatesti tundlikkus. Seetõttu, kui on vajalik tuberkuliinitest, tuleb see teha enne ProQuadiga immuniseerimist, sellega üheaegselt või vähemalt 4...6 nädalat pärast seda. Teiste vaktsiinidega samaaegne kasutamine Kliinilised uuringud on näidanud, et ProQuadi saab manustada samaaegselt (kasutades erinevaid manustamiskohti) Prevenari ja/või hepatiit A vaktsiini või ühevalentsete või kombineeritud vaktsiinidega, mis koosnevad difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, Haemophilus influenzae tüüp b, inaktiveeritud poliomüeliidi või hepatiit B antigeenist. Need kliinilised uuringud näitasid, et immuunvastused jäid mõjustamata. Manustatud vaktsiinide ohutusprofiilid olid võrreldavad (vt lõik 4.8).

ProQuadi kasutamise toetamiseks koos ükskõik millise teise vaktsiiniga ei ole piisavalt andmeid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedaid ei tohi ProQuadiga vaktsineerida.

Rasedatel ei ole ProQuadiga uuringuid läbi viidud. Ülevaates enam kui 3500 vastuvõtliku naise kohta, kes olid teadmatult raseduse varajases staadiumis, ei teatatud ühestki kaasasündinud punetiste sündroomi juhust, kui neid vaktsineeriti punetisi sisaldava vaktsiiniga. Hilisema turuletulekujärgse järelevalve käigus tuvastati punetiste vaktsiinitüvega seotud kaasasündinud punetiste sündroom pärast seda, kui ühte rasedat naist vaktsineeriti kogemata leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga.

Rasedate naiste vaktsineerimisel leetrite, mumpsi või punetiste vaktsiinidega ei ole dokumenteeritud lootekahjustusi.

Rasedusest tuleb hoiduda kuni 1 kuu pärast vaktsineerimist. Naistele, kes kavatsevad rasestuda, tuleb nõu anda rasestumine edasi lükata.

Imetamine Uuringud on näidanud, et imetavatel naistel, keda vaktsineeritakse punetiste nõrgestatud elusvaktsiiniga, võib viirus erituda rinnapiima ja jõuda rinnapiima kaudu lapseni. Imikutest, kellel diagnoositi seroloogiliselt punetiste nakkust, ei esinenud ühelgi sümptomaatilist haigust. Puuduvad andmed tuulerõugete vaktsiini viiruse eritumise kohta rinnapiima. Ei ole teada, kas leetrite või mumpsi vaktsiini viirus eritub inimese rinnapiima. Seetõttu peab olema ettevaatlik, kaaludes ProQuadi manustamist imetavatele naistele.

Fertiilsus Reproduktiivsusuuringuid loomadel ei ole ProQuadiga läbi viidud. ProQuadi mõju fertiilsusele ei ole uuritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Eeldatavalt ProQuad ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusandmete kokkuvõte

Viies kliinilises uuringus manustati ProQuadi (ilma teiste vaktsiinideta) 6038 lapsele vanuses 12...23 elukuud. Nende uuringute käigus manustati lastele kas käesolevat ja külmkapis stabiilsena püsivat ravimisegu või varasemat ProQuadi ravimisegu. Nende uuringute raames jälgiti lapsi kuus nädalat pärast vaktsineerimist. Pärast ühekordse annuse manustamist olid mõlemad ravimisegud ravimiohutuse seisukohalt sarnased. Ainsad vaktsiiniga seotud süsteemsed kõrvaltoimed, mida kirjeldati oluliselt suurema esinemissagedusega varasemat ProQuadi ravimisegu saanud isikutel võrreldes isikutega, kes said leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini (tootja MSD ja tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck)), olid palavik (≥ 39,4  C rektaaltemperatuuri ekvivalent või palavikulisus) ja leetritetaoline lööve. Nii palavik kui ka leetritetaoline lööve tekkisid 5...12 päeva pärast vaktsineerimist, olid lühikese kestusega ega põhjustanud pikaajalisi järelnähte. Statistiliselt väiksema sagedusega kirjeldati ProQuadi saanud isikutel valu/hellust/valulikkust süstekohas. Ainus vaktsiiniga seotud süstekoha kõrvaltoime, mis oli sagedasem ProQuadi saanutel kui neil, kes said tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetavat leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini, oli lööve süstekohal.

Peale ProQuadi eraldi manustamist seitsmes kliinilises uuringus, oli teatatud palaviku juhtude arv (≥ 39,4 °C rektaaltemperatuuri ekvivalent) vahemikus 10,1% kuni 39,4%. Võrdluseks, kui ProQuadi anti samaaegselt Prevenari ja/või hepatiit A vaktsiiniga kolmes kliinilises uuringus, oli teatatud palavikujuhtude (≥ 39,4 °C rektaaltemperatuuri ekvivalent) arv vahemikus 15,2% kuni 27,2%.

Kliinilises uuringus, kus ProQuadi manustati samaaegselt Infanrix Hexaga, oli palavikku (≥ 38,0 °C rektaaltemperatuuri ekvivalent) 69,3%-l juhtudest pärast samaaegset manustamist, 61,1%-l pärast ainult ProQuadi ja 57,3%-l pärast ainult Infanrix Hexa manustamist; palavikku (≥ 39,4 °C rektaaltemperatuuri ekvivalent) oli 22,6%-l juhtudest pärast samaaegset manustamist, 20,5%-l pärast ainult ProQuadi ja 15,9%-l pärast ainult Infanrix Hexa manustamist. ProQuadi üldine ohutusprofiil oli nii samaaegselt kui ka eraldi manustatuna võrreldav.

Lapsed, kes said ProQuadi teise annuse Kaheksas kliinilises uuringus oli üldine kõrvaltoimete esinemissagedus pärast ProQuadi teise annuse manustamist üldiselt sarnane või väiksem kui esimese annuse manustamise järgselt. Nendest uuringutest kolmes olid süstekoha erüteemi ja turse esinemissagedused pärast teist annust statistiliselt oluliselt suuremad, kui pärast esimest annust; siiski olid ülejäänud viies uuringus nende kõrvaltoimete esinemissagedused peale esimest ja teist annust sarnased. Palaviku esinemissagedus oli kõigis kaheksas uuringus pärast teist annust väiksem kui pärast esimest annust.

Lapsed, kes said ProQuadi intramuskulaarselt Intramuskulaarse ja subkutaanse manustamistee üldised ohutusprofiilid olid võrreldavad, kuid intramuskulaarse manustamise rühmas koges vähem isikuid iga annuse järel süstekoha kõrvaltoimeid (vt uuringu kirjeldust lõik 5.1).

Lapsed, kes said ProQuadi 4...6 aasta vanuses pärast esmast immuniseerimist tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetava leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga ProQuadi saanud uuringurühmas täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedus ja olemus olid üldiselt sarnased nendega, mida täheldati tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetavat leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini saanud rühmades (uuringu kirjeldust vt lõigust 5.1).

Vanematel kui 2-aastastel isikutel, kes ei olnud varem saanud leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiini ei ole tehtud spetsiifilisi uuringuid.

ProQuadi kasutamisel kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed olid süstekoha reaktsioonid, sh valu/hellus/valulikkus, punetus, turse või verevalumi teke; palavik (≥ 39,4 °C rektaaltemperatuuri ekvivalent); ärrituvus; lööve (sh leetritele sarnanev lööve, tuulerõugetele sarnanev lööve ja süstekoha lööve); ülemiste hingamisteede infektsioon; oksendamine ja kõhulahtisus.

b. Kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul

Alljärgnevaid kõrvaltoimeid, mis olid uurija hinnangul vaktsiiniga seotud, kirjeldati pärast ProQuadi ühekordse annuse manustamist. Mitmed kõrvaltoimed esinesid ainult kliinilistes uuringutes ja need on tähistatud sümboliga . Lisaks on ära toodud ProQuadi turuletulekujärgselt kirjeldatud teised kõrvaltoimed, samuti on MSD poolt toodetava leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsiini, MSD poolt toodetavate leetrite, mumpsi ja punetiste ühevalentsete vaktsiinide ja tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) kliinilistes uuringutes ja/või turuletulekujärgsel kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimed. Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on märgitud kui „teadmata“, kui seda ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel.    Väga sage ( 1/10); sage ( 1/100, < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000, < 1/100); harv  ( 1/10000, < 1/1000); teadmata (ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal hinnata).

Infektsioonid ja infestatsioonid Kõrvainfektsioonid, gastroenteriit, keskkõrvapõletik, farüngiit, viirusinfektsioon, viiruslik lööve Tselluliit, hingamisteede infektsioon, nahainfektsioon, tonsilliit, tuulerõuged+ ‡ , viiruslik konjunktiviit Aseptiline meningiit*, entsefaliit*, epididümiit, vöötohatis*, infektsioon, leetrid, munandipõletik, parotiit Vere ja lümfisüsteemi häired Leukotsütoos, lümfadenopaatia harv Lümfadeniit, trombotsütopeenia teadmata Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus harv Anafülaktoidne reaktsioon, anafülaktiline reaktsioon, angioödeem, näo turse ja perifeersed tursed Ainevahetus- ja toitumishäired Söögiisu vähenemine aeg-ajalt Dehüdratsioon harv Psühhiaatrilised häired Ärrituvus sage Nutt, unehäired aeg-ajalt Apaatia, klammerdumine, rahutus harv Närvisüsteemi häired Palavikuvapluskrambid*, somnolentsus aeg-ajalt Ataksia, krambihood, peavalu, hüperkineesia, hüpersomnia, letargia, treemor Belli halvatus, tserebrovaskulaarne haigusjuht, pearinglus, entsefalopaatia*, Guillaini-Barré sündroom, leetriviirusentsefaliit (vt lõik 4.3), silmalihaste halvatus, väärtundlikkus, polüneuropaatia, subakuutne skleroseeruv panentsefaliit*, minestus, transversaalmüeliit Silma kahjustused Konjunktiviit, eritis silmadest, blefariit, silmade ärritus, silmade turse, silmaliigveresus, suurenenud pisaravool, ebamugavustunne silmades Silmalau turse, nägemisnärvi põletik, retiniit, retrobulbaarneuriit teadmata Kõrva ja labürindi kahjustused Kõrvavalu harv Neurosensoorne kurtus teadmata Vaskulaarsed häired Näoõhetus, kahvatus harv Ekstravasatsioon teadmata Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Köha, hingamisteede kongestioon, rinorröa aeg-ajalt Nina kõrvalkoobaste häire, aevastamine, vilisev hingamine harv Bronhospasm, bronhiit, pneumoniit (vt lõik 4.3), pneumoonia, riniit, ninakõrvalurkepõletik, ninaneelu valu Seedetrakti häired Kõhulahtisus, oksendamine sage Valu ülakõhus, iiveldus, stomatiit harv Kõhuvalu, pärasoole verejooks teadmata Naha ja nahaaluskoe kahjustused Leetritele sarnanev lööve , lööve, tuulerõugetele sarnanev lööve sage Dermatiit (sh kontaktdermatiit ja atoopiline dermatiit), punetistele ‡ sarnanev lööve , nõgeslööve, erüteem

Külm higi, eksfoliatiivne dermatiit, ravimilööve, Henochi-Schönleini purpur, papulaarne lööve, sügelus, naha värvuse muutus, nahakahjustus, harv vöötohatisele sarnanev lööve Mitmekujuline erüteem, pannikuliit, purpur, naha induratsioon, Stevensi- Johnsoni sündroom, naha granuloom (seotud vaktsiinist tuleneva teadmata punetiste viirusega) Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Käevalu, skeletilihaste jäikus harv Artriit, liigesevalu*, lihaste ja luustiku valu, müalgia, paistetus teadmata Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid ‡ ‡ ‡ Palavik , erüteem või valu/hellus/valulikkus süstekohas väga sage Verevalum või turse Jõuetus, väsimus, verejooks süstekohal, kõvastumus süstekohal, tükk süstekohal, halb enesetunne Gripitaoline haigus, eksfoliatsioon süstekohal, värvuse muutus süstekohal, kihelus süstekohal, reaktsioon süstekohal, arm süstekohal, harv hüpertermia, valu Süstekoha kaebused (valu, turse, urtikaaria, hematoom, induratsioon, tükk, villid), põletik, papilliit Uuringud Kaalulangus harv Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Kontusioon harv Sotsiaalsed tingimused Häiritud igapäevane tegevus harv + Vaktsiinitüve poolt põhjustatud tuulerõugeid täheldati tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) turuletulekujärgsel kasutamisel. ‡ Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed. * Vt lõik c. c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Aseptiline meningiit Aseptilise meningiidi juhtusid on kirjeldatud pärast leetrite, mumpsi ja punetiste vastast vaktsineerimist. Kuigi teiste mumpsivaktsiini tüvede ja aseptilise meningiidi vahel on esinenud põhjuslik seos, ei ole tõestatud seost Jeryl Lynni tüve ja aseptilise meningiidi vahel. Tuulerõugete viirusega seotud komplikatsioonid Vaktsiinitüve tuulerõugete viiruse poolt põhjustatud komplikatsioonidest (k.a herpes zoster ja dissemineeritud haigus, nagu aseptiline meningiit ja entsefaliit) on teatatud immuunkomprimeeritud ja immuunkompetentsetel isikutel. Pärast tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiinidega vaktsineerimist on täheldatud üksikuid surmalõppega entsefaliidijuhtumeid, eriti immuunkomprimeeritud patsientidel (vt lõik 4.4). Febriilsed krambid ProQuadi saanud lastel on kirjeldatud febriilsete krampide teket. Kooskõlas kliiniliste uuringute andmetega palaviku ja leetrite taolise lööbe tekkimise aja kohta, näitas 12…60-kuuste laste turuletulekujärgne vaatlusuuring febriilsete krampide riski ligikaudu kahekordset suurenemist (0,7 juhtu 1000 lapse kohta vs. 0,32 juhtu 1000 lapse kohta) 5…12-päevase perioodi jooksul pärast esimest ProQuadi annust (N = 31 298) võrreldes MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ning tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) (N = 31 298) samaaegse manustamisega. Need andmed näitavad, et ProQuadiga vaktsineeritud lastel on 2600 lapse kohta üks febriilsete krampide juht lisaks võrreldes MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ning tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) eraldi manustamisega. Need andmed olid kinnitatud Ameerika Ühendriikide nakkushaiguste keskuse poolt sponsoreeritud turuletulekujärgse vaatlusuuringuga.

30-päevase perioodi jooksul pärast vaktsineerimist ei täheldatud suurenenud riski febriilsete krampide tekkeks (vt lõik 5.1).

Entsefaliit ja entsefalopaatia Raske immuunpuudulikkusega isikutel, kellele on kogemata manustatud leetrite komponenti sisaldavat vaktsiini, on kirjeldatud entsefaliidiga tüsistunud leetrite, pneumoniidi ja surmlõppe teket leetrite vaktsiinitüvest tingitud dissemineerunud infektsiooni otsesel tagajärjel (vt lõik 4.3). Teatatud on ka mumpsi ja punetiste vaktsiinitüvest tingitud dissemineerunud infektsioonist. Subakuutne skleroseeruv panentsefaliit Ei ole tõendeid, et leetrite vaktsiin põhjustab subakuutset skleroseeruvat panentsefaliiti (SSPE). SSPE-st on teatatud lastel, kes ei olnud põdenud looduslike leetrite infektsiooni, kuid said leetrite vaktsiini. Mõned neist juhtudest võisid olla tingitud diagnoosimata leetritest esimesel eluaastal või ka leetrite vastasest vaktsineerimisest. Ameerika Ühendriikide nakkushaiguste keskuse korraldatud retrospektiivse juhtkontrolluuringu tulemused näitavad, et leetrite vaktsiini üldine toime on olnud kaitse tagamine SSPE eest, mis väldib leetritesse haigestumist koos sellega kaasneva SSPE tekkeriskiga.

Liigesevalu ja/või artriit Liigesevalu ja/või artriit (tavaliselt mööduv ja harva krooniline) ja polüneuriit on looduslike punetiste nakkuse tunnused ning nende esinemissagedus ja tõsidus varieerub vanuse ja soo järgi, mis on suurim täiskasvanud naistel ja väikseim eelpuberteedieas lastel. Lastel esineb pärast vaktsineerimist reaktsioone liigestes aeg-ajalt (0...3%) ja lühikest aega. Naistel on artriidi ja liigesevalu esinemissagedus üldiselt suurem kui lastel (12...20%) ning reaktsioonid kipuvad olema enam väljendunud ja pikemaajalised. Sümptomid võivad püsida kuid või harvadel juhtudel aastaid. Noorukieas tüdrukute reaktsioonid on vahepealse esinemusega võrreldes laste ja täiskasvanud naistega. Isegi vanemad naised (35...45-aastased) taluvad neid reaktsioone üldiselt hästi ja need segavad harva igapäevast tegevust.

Krooniline artriit Kroonilist artriiti on seostatud looduslike punetiste nakkusega ja see on olnud seotud püsiva viiruse ja/või kehakudedest isoleeritud viiruse antigeeniga. Vaid harva on vaktsineeritutel tekkinud kroonilised liigesesümptomid.

Vöötohatise juhud kliinilistes uuringutes 2108 terve uuritavaga (vanuses 12...23 kuud) kliinilises uuringus kirjeldati kahte vöötohatise juhtu isikutel, keda oli vaktsineeritud ProQuadi ühe annusega ja jälgitud 1 aasta jooksul. Kumbki haigusjuht ei olnud märkimisväärne ja järelnähtudest ei teatatud.

Aktiivse seire andmed tuulerõugete elusvaktsiiniga (Oka/Merck) vaktsineeritud lastel, keda jälgiti 14 aastat pärast vaktsineerimist, näitavad, et vöötohatise esinemissagedus ei suurene võrreldes lastega, kellel on eelnevalt enne vaktsiini olemasolu olnud looduslikud tuulerõuged. Tegelikult need seireandmed vihjavad, et tuulerõugete vastu vaktsineeritud lastel võib olla väiksem risk vöötohatise tekkeks. Kuid tuulerõugete vastu vaktsineerimise pikaajaline toime vöötohatise esinemissagedusele on praegu teadmata. Hetkel puuduvad pikaajalised andmed ProQuadi kohta (vt lõik 5.1). Ülekanne Lähtudes turuletulekujärgsest jälgimisest, on olemas võimalus, et ProQuadi saanutelt võib tuulerõugete vaktsiini viirus (Oka/Merck tüvi) harva üle kanduda kontaktisikutele, kellel tekib või ei teki tuulerõugetele sarnanev lööve (vt lõik 4.4).

d. Teised eripopulatsioonid

Immuunpuudulikkusega isikud (vt lõik 4.3) Turuletulekujärgselt on immuunpuudulikkusega isikutel teatatud nekrotiseeruvast retiniidist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Harva on teatatud ProQuadi manustamisest soovitatavast suuremas annuses. Kõrvaltoimete profiil oli võrreldav sellega, mida täheldatakse ProQuadi soovitatava annuse korral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vaktsiinid, viraalsed vaktsiinid, ATC-kood: J07BD54.

Efektiivsus Ametlikke ProQuadi efektiivsust hindavaid uuringuid ei ole läbi viidud. Kuid tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini efektiivsus on tõestatud arvukates uuringutes.

ProQuadis sisalduvate leetrite, mumpsi ja punetiste komponentide efektiivsus on kindlaks tehtud kontrollitud topeltpimeuuringutes, kus kasutati MSD poolt toodetud ühevalentseid vaktsiine ja demonstreeriti väga efektiivset kaitsetoimet. Nendes uuringutes tagas leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsineerimise tulemusena tekkinud serokonversioon kaitse nimetatud haiguste vastu. ProQuad kutsub esile leetrite, mumpsi ja punetiste vastaste antikehade tekke sarnaselt pärast vaktsineerimist MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga.

Ülemaailmselt on jaotatud üle 518 miljoni annuse MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini (aastatel 1978…2007). Kahest annusest koosneva vaktsinatsiooniskeemi laialdane kasutamine Ameerika Ühendriikides ning riikides nagu Soome ja Rootsi on viinud kõigi kolme sihthaiguse esinemissageduse > 99% vähenemiseni.

Kombineeritud kliinilistes uuringutes, kus tervetele lastele manustati tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ühekordne annus, oli vaktsiini kaitsetoime erineva raskusega tuulerõugete vastu 81...100%. Suures juhtkontrolluuringus hinnati vaktsiini efektiivsuseks tuulerõugete kõigi vormide vastu 85% ning mõõdukalt raske ja raske haiguse vastu 97%.

Tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ühte annust (n = 1114) ja kahte annust (n = 1102) võrdlevas uuringus oli 10-aastasel vaatlusperioodil vaktsiini hinnatav efektiivsus erineva raskusega tuulerõugete vastu 94% ühe annuse ja 98% kahe annuse puhul (p < 0,001). 10-aastase vaatlusperioodi jooksul oli tuulerõugete kumulatiivne esinemissagedus 7,5% pärast 1 annuse ja 2,2% pärast 2 annuse manustamist. Enamik tuulerõugete juhtusid, mida kirjeldati 1 või 2 vaktsiiniannuse manustamise järgselt, olid kerged. Tuulerõugete viiruse vastaste antikehade tiiter 5 gpELISA ühikut/ml glükoproteiini ensüümses immunosorbenttestis (glycoprotein enzyme-linked immunosorbent assay, gpELISA; väga tundlik test, mis ei ole müügil) on kindlas korrelatsioonis pikaajalise kaitsega. Kliinilised uuringud on näidanud, et ProQuadiga immuniseerimine viib tuulerõugete viiruse vastaste antikehade tiitrini 5 gpELISA ühikut/ml, mis on sarnane tuulerõugete elusvaktsiiniga (Oka/Merck) vaktsineerimise järgselt saavutatuga. Immunogeensus Immunogeensust uuriti lastel vanuses 12...23 kuud, kes ei olnud põdenud leetreid, mumpsi, punetisi ega tuulerõugeid ning kes osalesid viies randomiseeritud kliinilises uuringus. On näidatud, et kuus nädalat pärast vaktsiini manustamist oli käesoleva külmkapis stabiilsena püsiva ravimisegu ja

ProQuadi varasema ravimisegu immunogeensus võrdne. ProQuadi varasema ravimisegu ühekordse annuse immunogeensus oli võrreldav praegu mõnedes riikides tavaliselt vaktsineerimiseks kasutatavate ProQuadi koostises olevate üksikute vaktsiinide (tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini) ühekordsete annuste immunogeensusega.

ProQuadi saanud 6987 uuritava osalusega kliinilistes uuringutes demonstreeriti avastatavat immuunvastuse esinemist leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete suhtes suurel osal uuritavatest. Avastatavate leetrite, mumpsi (loodusliku ja vaktsiinitüvedest tekkinud) ja punetiste vastaste antikehade määramiseks kasutati piisavalt tundlikku ensüümset immunosorbenttesti (ELISA) ja tuulerõugete vastaste antikehade määramiseks gpELISA testi. Pärast ProQuadi ühekordse annuse manustamist oli immuunvastuse sagedus 97,7% leetrite, 96,3...98,8% mumpsi ja 98,8% punetiste suhtes. Kuigi serokonversiooni sagedus oli tuulerõugete korral ühtlaselt kõrge (97,9...99,8% kõigis uuringutes), ei ole tõestust leidnud serokonversiooni korrelatsioon kaitsetoimega. Immuunvastuse sagedus tuulerõugete suhtes oli 90,9% (vahemikus 80,8...94,5%), mis põhineb vaktsineerimise järgsel  antikehade tiitril 5 gpELISA ühikut/ml (mis on kindlas korrelatsioonis pikaajalise kaitsega). Need tulemused olid sarnased immuunvastuse esinemissagedustega, mida täheldati pärast tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ühekordse annuse samaaegset manustamist erinevatesse süstekohtadesse. Immunogeensuse hindamine lastel, kes esimese annuse ajal olid 9...12-kuused 1620 tervel lapsel, kes esimese annuse ajal olid 9...12-kuused viidi läbi kliiniline uuring, kus ProQuadi manustati 2-annuselise skeemi järgi nii, et annuste vahele jäi 3 kuud. Ohutusprofiil pärast 1. ja 2. annust oli üldiselt võrreldav kõigi teiste vanuserühmadega. Kõigi andmete analüüsi järgi (vaktsineeritud isikud sõltumata nende algsest antikehade tiitrist) saavutati kõrge seroloogilise kaitse määr (> 99%) mumpsi, punetiste ja tuulerõugete suhtes pärast 2. annust, sõltumata vaktsineeritava vanusest esimese annuse ajal. Pärast 2. annust oli seroloogilise kaitse määr leetrite vastu 98,1%, kui esimene annus anti 11 kuu vanuselt, võrreldes 98,9%-ga, kui esimene annus anti 12 kuu vanuselt (täideti uuringueesmärk „mitte-halvem-kui“). Pärast kahte annust oli seroloogilise kaitse määr leetrite vastu 94,6%, kui esimene annus anti 9 kuu vanuselt, võrreldes 98,9%-ga, kui esimene annus anti 12 kuu vanuselt (uuringueesmärki „mitte-halvem-kui“ ei täidetud).

Seroloogilise kaitse määrad leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete suhtes 6 nädalat pärast 1. annust ja 6 nädalat pärast 2. annust kõigi andmete analüüsi järgi on toodud järgnevas tabelis.

Valents (seroloogilise Ajahetk kaitse tase) Pärast 72,3% 87,6% 90,6% Leetrid

1. annust (68,2; 76,1) (84,2; 90,4) (87,6; 93,1)

(tiiter ≥ 255 Pärast 94,6% 98,1% 98,9% mRÜ/ml)

2. annust (92,3; 96,4) (96,4; 99,1) (97,5; 99,6)

Mumps Pärast 96,4% 98,7% 98,5% (tiiter ≥ 10 1. annust (94,4; 97,8) (97,3; 99,5) (96,9; 99,4) ELISA Ak Pärast 99,2% 99,6% 99,3% ühikut/ml) 2. annust (98,0; 99,8) (98,5; 99,9) (98,1; 99,9) Punetised Pärast 97,3% 98,7% 97,8% (tiiter ≥ 10 1. annust (95,5; 98,5) (97,3; 99,5) (96,0; 98,9) RÜ/ml) Pärast 99,4% 99,4% 99,6%

2. annust (98,3; 99,9) (98,1; 99,9) (98,4; 99,9)

Tuulerõuged Pärast 93,1% 97,0% 96,5% (tiiter 1. annust (90,6; 95,1) (95,1; 98,4) (94,4; 98,0)

≥ 5 gpELISA Pärast 100% 100% 100% ühikut/ml) 2. annust (99,3; 100) (99,2; 100) (99,2; 100)

Pärast 2. annust olid mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vastased geomeetrilised keskmised tiitrid (geometric mean titer, GMT) võrreldavad kõigis vanuserühmades, samal ajal kui leetrite vastased GMT-d olid madalamad isikutel, kes said esimese annuse 9 kuu vanuselt, võrreldes isikutega, kes said esimese annuse 11 või 12 kuu vanuselt.

Lapsed, kes said ProQuadi teise annuse Kahes kliinilises uuringus said 1035 uuritavat ProQuadi teise annuse umbes 3 kuud pärast esimest annust. Immuunvastuse sagedus oli 99,4% leetrite, 99,9% mumpsi, 98,3% punetiste ja 99,4%  tuulerõugete ( 5 gpELISA ühikut/ml) suhtes. ProQuadi teise annuse manustamise järgselt suurenesid GMT-d ligikaudu kaks korda leetrite, mumpsi ja punetiste ning ligikaudu 41 korda tuulerõugete suhtes (ohutusandmeid vt lõigust 4.8). Lapsed, kes said 2 annust ProQuadi intramuskulaarselt või subkutaanselt Ühes kliinilises uuringus said 405 last 2 annust ProQuadi kas intramuskulaarselt või subkutaanselt. Kaks intramuskulaarselt manustatud ProQuadi annust olid antikehade tekke määradelt ning leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vastaste antikehade tiitrite osas sama immunogeensed kui kaks subkutaanselt manustatud annust. Lapsed, kes said ProQuadi 4...6 aasta vanuses pärast esmast vaktsineerimist tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga ProQuadi immunogeensust ja ohutust hinnati kliinilises uuringus, kus osales 799 uuritavat vanuses 4...6 eluaastat, kes said tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini vähemalt 1 kuu enne uuringuga liitumist. Pärast ProQuadi annuse manustamist olid GMT-d leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete suhtes sarnased pärast tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ja MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini teise annuse manustamist, kui neid vaktsiine manustati samaaegselt erinevatesse süstekohtadesse. Lisaks olid GMT-d leetrite, mumpsi ja punetiste suhtes sarnased pärast MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini teise annuse manustamist samaaegselt platseeboga (ohutusandmeid vt lõigust 4.8).

Immuunvastuse püsimine Antikehade püsimist 1 aasta pärast vaktsineerimist hinnati 2108 uuritavaga alarühmas, kes osalesid ühes kliinilises uuringus. ProQuadi ühekordse annuse saanud isikutel oli antikehade püsimise sagedus 1 aasta pärast vaktsineerimist 98,9% (1722/1741) leetrite, 96,7% (1676/1733) mumpsi, 99,6% (1796/1804) punetiste ja 97,5% (1512/1550) tuulerõugete ( 5 gpELISA ühikut/ml) korral. Kogemus MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga näitab, et leetrite, mumpsi ja punetiste viiruse vastased antikehad on enamikel isikutel määratavad veel 11...13 aastat pärast esmast vaktsineerimist. Kliinilistes uuringutes, kus osalenud terved vabatahtlikud said tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck) ühe annuse, olid enamikel isikutel tuulerõugete vastased antikehad määratavad kuni 10 aastat pärast vaktsineerimist.

Tuulerõugete vaktsiini pikaajalise efektiivsuse vaatlusuuringud Seireandmed kahest Ameerika Ühendriikides teostatud efektiivsuse vaatlusuuringust kinnitasid, et laialdane tuulerõugete vastu vaktsineerimine vähendab tuulerõugete tekkeriski peaaegu 90% ja kaitse säilib vähemalt 15 aastat nii vaktsineeritud kui mittevaktsineeritud isikutel. Neist andmetest selgub ka, et tuulerõugete vastu vaktsineerimine võib vähendada vöötohatise tekkeriski vaktsineeritud isikutel. 1995. aastal vaktsineeriti esimeses uuringus, pikaajalises prospektiivses kohortuuringus, ligikaudu 7600 last nende teisel eluaastal tuulerõugete vaktsiiniga ning neid jälgiti aktiivselt 14 aastat, et hinnata tuulerõugete ja vöötohatise levimust. Kogu jälgimisperioodil oli tuulerõugete esinemissagedus vaktsineeritute seas ligikaudu 10 korda väiksem kui samaealiste laste hulgas vaktsiini olemasolu eelsel ajal (uuringuperioodil oli vaktsiini efektiivsus hinnanguliselt 73%...90%). Vöötohatise osas esines jälgimisperioodil tuulerõugete vastu vaktsineeritute seas vähem vöötohatise juhte võrreldes oodatava

levimusega vaktsiinieelsel ajal looduslikke tuulerõugeid põdenud samaealiste laste seas (suhteline risk = 0,61; 95% CI 0,43...0,89). Tuulerõugete ja vöötohatise läbimurdenakkuse juhud olid tavaliselt kerge kuluga.

Teise pikaajalise seireuuringu raames teostati 15 aasta jooksul (1995. aastast (vaktsiinieelne aeg) kuni 2009. aastani) 5 läbilõikeuuringut tuulerõugete esinemise kohta; iga uuring juhuvalikuna umbes 8000 lapse ja nooruki seast, kes olid 5...19-aastased. Tulemused näitasid tuulerõugete esinemismäära üldist järk-järgulist vähenemist 90%...95% võrra vahemikus 1995...2009 (ligikaudu 10...20-kordselt) kõigis vanuserühmades, nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata laste ja noorukite seas. Täiendavalt täheldati kõigis vanuserühmades umbes 90%-list (umbes 10-kordset) vähenemist tuulerõugetest tuleneva hospitaliseerimise määras. Turuletulekujärgne ohutuse vaatlusuuring Ohutust hinnati vaatlusuuringus, mis kaasas 69 237 last, keda oli ProQuadiga vaktsineeritud 12-kuu kuni 12-aasta vanuses ja 69 237 last ajaloolises võrdlusrühmas, kellele manustati samaaegselt MSD poolt toodetud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ning tuulerõugete elusvaktsiini (Oka/Merck). Lisaks febriilsete krampide esinemissageduse hindamisele 30-päevase perioodi jooksul pärast esimest annust (vt lõik 4.8), hindas uuring ka ProQuadi üldist ohutust 30-päevase perioodi jooksul pärast esimest või teist annust. Peale febriilsete krampide esinemissageduse suurenemise pärast esimest annust, ei täheldatud pärast esimest või teist annust mingeid teisi ohutusprobleeme.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Traditsioonilisi mittekliinilisi uuringuid ei ole läbi viidud, kuid kliinilise ohutuse suhtes ei peetud oluliseks muid mittekliinilisi andmeid peale nende, mis sisalduvad ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber Sahharoos Hüdrolüüsitud želatiin Naatriumkloriid Sorbitool (E 420) Naatriumglutamaat Naatriumfosfaat Naatriumvesinikkarbonaat Kaaliumfosfaat Kaaliumkloriid Hanksi sooladega sööde 199 Rakkude kasvusööde, Eagle (minimum essential medium, MEM) Neomütsiin Fenoolpunane Vesinikkloriidhape (HCl) (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (NaOH) (pH reguleerimiseks) Uurea Lahusti Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda vaktsiini teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

18 kuud Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin kohe ära kasutada. Kuid on näidatud, et manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin on säilitamisel temperatuuril 20 C...25 C stabiilne 30 minutit.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmkapis (2 C...8 C). Mitte lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

ProQuad viaalis tarnitava lahustiga:

Pulber (butüülkummist) korgiga (I tüüpi klaasist) viaalis ja lahusti (klorobutüülkummist) korgiga (I tüüpi klaasist) viaalis, 1 või 10 tk pakendis.

ProQuad süstlis tarnitava lahustiga:

Pulber (butüülkummist) korgiga (I tüüpi klaasist) viaalis ja lahusti varbkolvi (bromo- või klorobutüülkummist) korgiga ja (stüreenbutadieenkummist) otsikuga (I tüüpi klaasist) süstlis. Pakendi suurused 1, 10 ja 20 süstlit, kas ilma nõelata, 1 eraldi nõelaga või 2 eraldi nõelaga süstli kohta.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne lahustiga segamist on vaktsiinipulber valge kuni kahvatukollane kompaktne kristalne paakunud tükk. Lahusti on selge värvitu vedelik. Täielikult manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin on selge kahvatukollane kuni heleroosa vedelik.

Vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmiseks tohib kasutada ainult kaasasolevat lahustit, sest see ei sisalda säilitusaineid ega muid viirusvastaseid aineid, mis võivad vaktsiini inaktiveerida.

Tähtis on igal vaktsineeritaval kasutada eraldi steriilset süstalt ja nõela selleks, et vältida haigustekitajate ülekannet ühelt inimeselt teisele. Manustamiskõlblikuks muutmiseks peab kasutama ühte nõela ja süstimiseks eraldi uut nõela.

ProQuadi ei tohi süstlas segada teiste vaktsiinidega.

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised

ProQuad viaalis tarnitava lahustiga:

Tõmmake kogu lahustiviaali sisu süstlasse. Süstige kogu süstla sisu pulbrit sisaldavasse viaali. Pulbri täielikuks lahustumiseks loksutage ettevaatlikult. Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida mis tahes võõraineosakeste ja/või füüsikaliste omaduste muutuste suhtes. Juhul kui täheldatakse ükskõik kumba neist, tuleb vaktsiin ära visata.

Et viia miinimumini efektiivsuse kadu, on soovitatav vaktsiini manustada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Kui manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini ei kasutata 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiinil ei tohi lasta külmuda.

Tõmmake viaalist kogu manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin süstlasse, vahetage nõel ja süstige kogu süstla sisu subkutaanselt või intramuskulaarselt.

ProQuad süstlis tarnitava lahustiga:

Nõela ühendamiseks tuleb see asetada kindlalt süstli otsale ja pöörates kinnitada.

Süstige kogu lahustisüstli sisu pulbrit sisaldavasse viaali. Pulbri täielikuks lahustumiseks loksutage ettevaatlikult.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida mis tahes võõraineosakeste ja/või füüsikaliste omaduste muutuste suhtes. Juhul kui täheldatakse ükskõik kumba neist, tuleb vaktsiin ära visata.

Et viia miinimumini efektiivsuse kadu, on soovitatav vaktsiini manustada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Kui manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini ei kasutata 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiinil ei tohi lasta külmuda.

Tõmmake viaalist kogu manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin süstlasse, vahetage nõel ja süstige kogu süstla sisu subkutaanselt või intramuskulaarselt.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/05/323/001 EU/1/05/323/002 EU/1/05/323/005 EU/1/05/323/006

EU/1/05/323/007 EU/1/05/323/008 EU/1/05/323/009 EU/1/05/323/010 EU/1/05/323/011 EU/1/05/323/012 EU/1/05/323/013

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.04.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 16.12.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILISTE TOIMEAINETE TOOTJA(D) JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISTE TOIMEAINETE TOOTJA(D) JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogiliste toimeainete tootjate nimed ja aadressid

Merck Sharp & Dohme LLC 770 Sumneytown Pike West Point, Pennsylvania 19486 Ameerika Ühendriigid Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

• Ravimipartii ametlik kasutamiseks vabastamine

Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 114 vabastab ravimipartii ametlikuks kasutamiseks riiklik laboratoorium või selleks eesmärgiks määratud laboratoorium.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ProQuad – pulber ja lahusti viaalis – pakendis 1, 10 viaali

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete (elus)vaktsiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Pärast lahustamist sisaldab 1 annus (ligikaudu 0,5 ml) (elus, nõrgestatud):

leetrite viiruse Enders’ Edmonstoni tüve ≥ 3,00 log TCID mumpsi viiruse Jeryl Lynni (Level B) tüve ≥ 4,30 log TCID punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve ≥ 3,00 log TCID tuulerõugete viiruse Oka/Mercki tüve ≥ 3,99 log PFU

3. ABIAINED

Sahharoos, hüdrolüüsitud želatiin, naatriumkloriid, E 420, naatriumglutamaat, naatriumfosfaat, naatriumvesinikkarbonaat, kaaliumfosfaat, kaaliumkloriid, Hanksi sooladega sööde 199, MEM, neomütsiin, fenoolpunane, HCl, NaOH, uurea, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti 1 (pulbri)viaal + 1 (lahusti)viaal 10 (pulbri)viaali + 10 (lahusti)viaali

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Intramuskulaarne või subkutaanne. Enne kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida ja transportida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pulbriviaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin ära kasutada kohe või 30 minuti jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 20 C...25 C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/05/323/001 – 1 pakendis EU/1/05/323/002 – 10 pakendis

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

LAHUSTIVIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

ProQuadi lahusti

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ProQuad – pulber viaalis ja lahusti ilma nõelata süstlis – pakendis 1, 10, 20

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete (elus)vaktsiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Pärast lahustamist sisaldab 1 annus (ligikaudu 0,5 ml) (elus, nõrgestatud):

leetrite viiruse Enders’ Edmonstoni tüve ≥ 3,00 log TCID mumpsi viiruse Jeryl Lynni (Level B) tüve ≥ 4,30 log TCID punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve ≥ 3,00 log TCID tuulerõugete viiruse Oka/Mercki tüve ≥ 3,99 log PFU

3. ABIAINED

Sahharoos, hüdrolüüsitud želatiin, naatriumkloriid, E 420, naatriumglutamaat, naatriumfosfaat, naatriumvesinikkarbonaat, kaaliumfosfaat, kaaliumkloriid, Hanksi sooladega sööde 199, MEM, neomütsiin, fenoolpunane, HCl, NaOH, uurea, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti 1 (pulbri)viaal + 1 ilma nõelata (lahusti)süstel 10 (pulbri)viaali + 10 ilma nõelata (lahusti)süstlit 20 (pulbri)viaali + 20 ilma nõelata (lahusti) süstlit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Intramuskulaarne või subkutaanne. Enne kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida ja transportida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pulbriviaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin ära kasutada kohe või 30 minuti jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 20 C...25 C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/05/323/005 – 1 pakendis EU/1/05/323/006 – 10 pakendis EU/1/05/323/007 – 20 pakendis

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ProQuad – pulber viaalis ja lahusti süstlis, millele on lisatud üks kinnitamata nõel – pakendis 1, 10, 20

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete (elus)vaktsiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Pärast lahustamist sisaldab 1 annus (ligikaudu 0,5 ml) (elus, nõrgestatud):

leetrite viiruse Enders’ Edmonstoni tüve ≥ 3,00 log TCID mumpsi viiruse Jeryl Lynni (Level B) tüve ≥ 4,30 log TCID punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve ≥ 3,00 log TCID tuulerõugete viiruse Oka/Mercki tüve ≥ 3,99 log PFU

3. ABIAINED

Sahharoos, hüdrolüüsitud želatiin, naatriumkloriid, E 420, naatriumglutamaat, naatriumfosfaat, naatriumvesinikkarbonaat, kaaliumfosfaat, kaaliumkloriid, Hanksi sooladega sööde 199, MEM, neomütsiin, fenoolpunane, HCl, NaOH, uurea, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti 1 (pulbri)viaal + 1 (lahusti)süstel + 1 nõel 10 (pulbri)viaali + 10 (lahusti)süstlit + 10 nõela 20 (pulbri)viaali + 20 (lahusti)süstlit + 20 nõela

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Intramuskulaarne või subkutaanne. Enne kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida ja transportida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pulbriviaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin ära kasutada kohe või 30 minuti jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 20 C...25 C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/05/323/008 – 1 pakendis EU/1/05/323/009 – 10 pakendis EU/1/05/323/012 – 20 pakendis

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ProQuad – pulber viaalis ja lahusti süstlis, millele on lisatud kaks kinnitamata nõela – pakendis 1, 10, 20

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ProQuad süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis Leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete (elus)vaktsiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Pärast lahustamist sisaldab 1 annus (ligikaudu 0,5 ml) (elus, nõrgestatud):

leetrite viiruse Enders’ Edmonstoni tüve ≥ 3,00 log TCID mumpsi viiruse Jeryl Lynni (Level B) tüve ≥ 4,30 log TCID punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve ≥ 3,00 log TCID tuulerõugete viiruse Oka/Mercki tüve ≥ 3,99 log PFU

3. ABIAINED

Sahharoos, hüdrolüüsitud želatiin, naatriumkloriid, E 420, naatriumglutamaat, naatriumfosfaat, naatriumvesinikkarbonaat, kaaliumfosfaat, kaaliumkloriid, Hanksi sooladega sööde 199, MEM, neomütsiin, fenoolpunane, HCl, NaOH, uurea, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti 1 (pulbri)viaal + 1 (lahusti)süstel + 2 nõela 10 (pulbri)viaali + 10 (lahusti)süstlit + 20 nõela 20 (pulbri)viaali + 20 (lahusti)süstlit + 40 nõela

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Intramuskulaarne või subkutaanne. Enne kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida ja transportida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pulbriviaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin ära kasutada kohe või 30 minuti jooksul, kui seda hoitakse temperatuuril 20 C...25 C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/05/323/010 – 1 pakendis EU/1/05/323/011 – 10 pakendis EU/1/05/323/013 – 20 pakendis

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PULBRIVIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

ProQuad süstelahuse pulber i.m./s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus

6. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

LAHUSTISÜSTAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

ProQuadi lahusti

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus

6. MUU