Phenaemal – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Phenaemal, 100 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Phenaemal’i tablett sisaldab 100 mg fenobarbitaali.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos (laktoosmonohüdraat 35,62 mg tableti kohta).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Phenaemal on ümmargune, lapik, mitmetahuline valge tablett, mille ühel küljel on ristikujuline murdmisjoon ja teisel küljel tempel “DN”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks, mis sisaldavad 50 mg fenobarbitaali. Tableti murdmine veeranditeks on võimalik ainult neelamise hõlbustamiseks, aga mitte võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia.

Märkus: Fenobarbitaal ei ole efektiivse toimega absaansihoogude korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annus sõltub haiguse olemusest ja raskusest. Antikonvulsiivse toimega terapeutiline seerumikontsentratsioon on 10...40 µg/ml.

Täiskasvanud Epilepsia ravis manustatakse täiskasvanutele vastavalt vajadusele 1...3 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ravi käigus võib suurte individuaalsete erinevuste tõttu metaboliseerumise kiiruses tekkida hiljem vajadus säilitusannust kohandada. Maksimaalne ühekordne annus täiskasvanule on 400 mg fenobarbitaali, maksimaalne ööpäevane annus on 800 mg fenobarbitaali.

Lapsed Epilepsia raviks antakse lastele fenobarbitaali 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ravi käigus võib suurte individuaalsete erinevuste tõttu metaboliseerumise kiiruses tekkida hiljem vajadus säilitusannust kohandada.

Vastsündinud ja kuni 6 nädala vanused imikud vajavad suuremat küllastusannust, mis manustatakse tavaliselt aeglase intravenoosse infusioonina. Selles vanuserühmas püsib seerumikontsentratsioon säilitusannustega 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Kiirema metaboliseerumise tõttu võib 6 nädala kuni 1 aasta vanustel imikutel algannust 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas suurendada säilitusannuseni kuni 8 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Eakad patsiendid Fenobarbitaali kliirens eakatel väheneb. Seetõttu määratakse eakatele patsientidele tavaliselt väiksem fenobarbitaali annus.

Maksatalitluse häire Maksatalitluse häirega patsientidel võib osutuda vajalikuks annust vähendada.

Neerutalitluse häire Neerutalitluse häirega patsientidel võib osutuda vajalikuks annust vähendada.

Peritoneaaldialüüs Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on vaja annust kohandada. Kliirens oleneb konkreetse patsiendi näitajatest ja dialüüsi tüübist. Terapeutilise seerumikontsentratsiooni säilitamiseks tuleb fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja annust vastavalt kohandada.

Manustamise kestus Fenobarbitaalravi kestuse üle otsustab haiguse kulu põhjal raviarst. Seega peab raviarst aeg-ajalt uuesti hindama, kas fenobarbitaal on patsiendile endiselt näidustatud. Sarnaselt teistele barbituraate sisaldavate ravimite kasutamisele võib ka pikaajaline fenobarbitaalravi põhjustada sõltuvust. Tuleb meeles pidada, et tegemist on sümptomaatilise raviga ning fenobarbitaali manustatakse püsivalt. Ravimi ärajätmisel võivad krambihood vallanduda uuesti ja olla varasemast raskemad ning tekkida võib ka status epilepticus. Teised fenobarbitaali ärajätusümptomid võivad olla ärevus, lihastõmblused, treemor, nõrkus, pearinglus, moonutatud nägemine, iiveldus, oksendamine, ortostaatiline hüpotensioon, hallutsinatsioonid ja deliirium. On soovitatav, et ravi ei lõpetataks kunagi järsku, vaid annust aeglaselt vähendades.

Manustamisviis

Tablette tuleb võtta koos vedelikuga (umbes 1 klaasitäie veega). Ööpäevane annus jagatakse kaheks üksikannuseks.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ülitundlikkus teiste barbituraatide suhtes.
• Alkoholi, uinutite, valuvaigistite, kesknärvisüsteemi pärssivate või stimuleerivate ravimite äge mürgistus.
• Äge maksa porfüüria.
• Raske hingamise pärssimine.
• Raske maksakahjustus.
• Imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Fenobarbitaali tohib manustada ainult pärast ravist oodatava kasu ja võimalike riskide hoolikat hindamist ning patsiente jälgides, kui patsiendil on

• raske neerupuudulikkus;
• afektiivsete häirete positiivne (perekonna-) anamnees;
• anamneesis ravimite kuritarvitamine, alkoholism või muud sõltuvushäired;
• teadvusehäire;

• raske müokardikahjustus;
• äge või krooniline valu, sest ravim võib indutseerida paradoksaalset erutust või varjata olulisi sümptomeid;
• düspnoe ja obstruktsiooniga seotud hingamishäired. Phenaemal’i manustamise ajal tuleb silmas pidada fenobarbitaali hingamist pärssivat toimet.

Sõltuvusrisk ja teave ravimi kasutamise lõpetamise kohta Fenobarbitaal võib põhjustada nii füüsilist kui psüühilist sõltuvust. Ohtu kujutab ka ravi ainult mõne nädala vältel. Hoiatus ei laiene mitte ainult suurte annuste väärkasutamisele, vaid ka tavaliste raviannuste kasutamisele. Pärast pikemaajalist ravi (üle ühe nädala kestnud ravi) ei tohi fenobarbitaali kasutamist järsku lõpetada, annust tuleks vähendada järk-järgult, et mitte provotseerida ärajätunähte (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed analüüsid Pikaajalisel ravil fenobarbitaaliga on vaja regulaarselt jälgida fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni, samuti hemogrammi, leelisfosfataasi sisaldust, maksa- ja neerufunktsiooni näitajaid. Fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni kontrollimine on vajalik ka ravi alguses (et teha kindlaks individuaalne imendumise ja eritumise kiirus), enne ja pärast ravimi muutmist ning ebapiisava tõhususe korral. Seerumikontsentratsiooni tuleb kontrollida ka kõrvaltoimete tekkimisel ja mürgistuse kahtlusel, samuti raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil epilepsiat ravides.

Luu ainevahetus Kuna fenobarbitaal võib potentsiaalselt mõjutada luu ainevahetust, on näidustatud vastav regulaarne kontroll.

Valgustundlikkus Intensiivset kokkupuudet päikesevalgusega tuleb vältida, sest esineb naha valgustundlikkus.

Alkohol Ravi ajal fenobarbitaaliga on alkoholi tarbimine rangelt keelatud.

Rasestumisvõimelised naised Fenobarbitaal võib rasedale manustamisel loodet kahjustada. Prenataalne ekspositsioon fenobarbitaaliga võib suurendada kaasasündinud väärarengute tekke riski ligikaudu kaks kuni kolm korda (vt lõik 4.6). Rasestumisvõimelised naised ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada, et fenobarbitaali võtmine raseduse ajal võib olla lootele kahjulik. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist fenobarbitaaaliga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib fenobarbitaal põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelisi naisi tuleb nõustada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas (vt lõigud 4.5 ja 4.6). Rasestumist planeerivatel naistel tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada piisavat nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal fenobarbitaaliga rasestuvad või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta. Eakad See patsientide rühm näitas suurenenud tundlikkust fenobarbitaali suhtes. Seetõttu tuleb fenobarbitaali manustamisel eakatele olla ettevaatlik (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism fenobarbitaali saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada. Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Krambihoogude vallandamine Fenobarbitaal võib vallandada kompleksseid partsiaalseid hoogusid ja absaanse.

Nahareaktsioonid Fenobarbitaali kasutamisel on täheldatud eluohtlikke nahareaktsioone, Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja epidermise toksilist nekrolüüsi (TEN). Patsiente tuleb nähtude ja sümptomite osas nõustada ja nahareaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. SJS’i või TEN’i tekkeoht on kõige suurem esimestel ravinädalatel. Kui ilmnevad SJS’i või TEN’i nähud või sümptomid (nt progressiivne nahalööve, mis esineb tihti koos villidega või kolletega limaskestas), tuleb fenobarbitaali kasutamine lõpetada. SJS’i ja TEN’i ravi on kõige tulemuslikum varajase diagnoosimise ning kahtlustäratavate ravimite kasutamise kohesel lõpetamisel. Kasutamise varajast lõpetamist seostatakse parema prognoosiga. Kui patsiendil on fenobarbitaali kasutamise ajal tekkinud SJS või TEN, ei tohi see patsient hakata fenobarbitaali mingil juhul uuesti kasutama.

Ristreaktsioonid teiste antiepileptikumidega Esineb risk allergiliste ristreaktsioonide tekkeks teiste epilepsiavastaste ravimitega. Patsientidel, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsioone teiste epilepsiavastaste ravimite suhtes, on suurem risk ülitundlikkuse tekkeks ka fenobarbitaali suhtes. Ravi Phenaemal’iga tuleb alati katkestada kohe, kui ilmnevad ülitundlikkusreaktsioonile viitavad nähud (vt lõik 4.8).

Stiripentool Fenobarbitaali ei tohi kasutada koos stiripentooliga (ravim, mida kasutatakse Dravet' sündroomi raviks) (vt lõik 4.5).

Teave abiainete kohta Phenaemal sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel esinevad harvaesinevad pärilikud haigused nagu galaktoosi talumatus, kaasasündinud laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Fenobarbitaali mõju teistele ravimpreparaatidele Fenobarbitaal on maksa tsütokroom P450 segafunktsiooniga oksüdaasisüsteemi võimas indutseerija. Inimkudedel põhinevatel eksperimentaalsüsteemidel tehtud uuringud näitavad CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP3A4 induktsiooni. Fenobarbitaali ensüüme indutseerivad toimed võivad kiirendada teiste ravimite metabolismi ja vähendada nende kontsentratsiooni ja toimet. See kehtib näiteks järgmiste ravimite korral:

• karbamasepiin, okskarbasepiin, valproaat, etosuksimiid, lamotrigiin, vigabatriin, tiagabiin, felbamaat, topiramaat, zonisamiid, fenütoiin;
• klonasepaam;
• buproprioon, paroksetiin, mianseriiin, tritsüklilised antidepressandid;
• klosapiin, haloperidool, aripiprasool;
• paratsetamool (vt ka allpool);

• metadoon;
• glükokortikoidid;
• hormonaalsed kontratseptiivid;
• kilpnäärmehormoonid;
• D-vitamiin (suureneb D-vitamiini vajadus);
• klooramfenikool, doksütsükliin, metronidasool, rifampitsiin, telitromütsiin (vältida tuleb telitromütsiini kasutamist samal ajal fenobarbitaaliga ja 2 nädalat pärast selle kasutamist);
• griseofulviin, asoolid, nagu itrakonasool, vorikonasool, posakonasool;
• proteaasi inhibiitorid (nt darunaviir, lopinaviir, indinaviir, nelfinaviir);
• metoprolool, timolool, propranolool;
• kaltsiumikanali blokaatorid (nt felodipiin, nifedipiin, nimodipiin, verapamiil, diltiaseem);
• disopüramiid, kinidiin;
• digoksiin (seerumi tase võib väheneda poole võrra);
• lidokaiin;
• suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin);
• tsüklosporiin, takroliimus;
• teniposiid, etoposiid, irinotekaan;
• teofülliin, montelukast.

Teiste ravimpreparaatide mõju fenobarbitaalile Okskarbasepiin ja felbamaat võivad suurendada fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni. Vajalikuks võib osutuda fenobarbitaali annuse vähendamine.

Valproehape tugevdab fenobarbitaali toimet ja mingil määral ka kõrvaltoimeid (suurendades fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni), seega võib nende ravimite koosmanustamine põhjustada suuremat väsimust (eriti lastel). Samaaegsel kasutamisel võib tekkida vajadus fenobarbitaali annust vähendada.

Stiripentool pärsib CYP450 isoensüüme CYP2C19 ja CYP3A4 ning seega võib selle võtmine koos fenobarbitaaliga põhjustada farmakokineetilisi koostoimeid (maksametabolismi pärssumist) (vt lõik 4.4). Selle tagajärjel tõuseb fenobarbitaali seerumikontsentratsioon ja tekib üleannustamise risk. Fenobarbitaali ei tohiks kasutada koos stiripentooliga. Kui koosmanustamine on tingimata vajalik, on soovitatav fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni kliiniliselt jälgida ja vajaduse korral annuseid kohandada.

Antidepressandid (sh MAOId, SSRId ja tritsüklilised): võivad krambiläve alandamise tõttu antagoniseerida fenobarbitaali epilepsiavastast toimet.

Antipsühhootikumid: kloorpromasiini ja tioridasiini kasutamine koos fenobarbitaaliga võib vähendada mõlema ravimi kontsentratsiooni veres. Foolhape: kui foolhapet sisaldavaid toidulisandeid kasutatakse folaadi puudulikkuse (seda võib põhjustada fenobarbitaali kasutamine) raviks, võib vere fenobarbitaalisisaldus väheneda ja nõrgendada kontrolli krampide üle (vt lõik 4.6).

Memantiin: fenobarbitaali toime võimalik nõrgenemine.

Metüülfenidaat: fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni võimalik suurenemine.

Barbituraadid võivad tugevdada paratsetamooli (atseetaminofeen) hepatotoksilisi toimeid ja ravitoimet vähendada.

Samaaegne aktiivsöe kasutamine võib mõjutada fenobarbitaali imendumist.

Fenobarbitaali kasutamine samal ajal liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ürti sisaldavate ravimpreparaatidega ei ole soovitatav, kuna fenobarbitaali seerumikontsentratsioon ja seega ka ravitoime võib väheneda. Muud koostoimed On teada, et barbituraadid suurendavad metotreksaadi toksilisust. Samaaegselt valproehappe ja fenobarbitaaliga ravitavaid patsiente peab jälgima hüperammoneemia nähtude suhtes. Pooltel teatatud juhtudest oli hüperammoneemia asümptomaatiline ja entsefalopaatia ei pruugi kliiniliselt avalduda. Kirjanduses toodud teated viitavad, et valproaadi ja fenobarbitaali koosmanustamisel suureneb valproaadiga seotud entsefaolpaatia ja/või ammooniasisalduse suurenemise oht. Et fenobarbitaali ja fenütoiini induktsiooniprofiilid on sarnased ning nende biotransformatsioon toimub samade ensüümide vahendusel, on olemas nii induktsiooni kui pärssimise võimalus. Kahe ravimi vahelise koostoime ilmnemine igal üksikul patsiendil näitab, kumb mehhanism on ülekaalus. Samaaegne kasutamine koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (nt teatud psühhofarmakonid, anesteetikumid, analgeetikumid, hüpnootikumid, antihistamiinikumid) või alkoholiga võib tugevdada deprimeerivat toimet kesknärvisüsteemile (KNS).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside hoolikat kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist fenobarbitaaliga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama väga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib fenobarbitaal põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb ravi ajaks fenobarbitaaliga soovitada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamist, nt kahte teineteist täiendavat rasestumisvastast meetodit, sealhulgas barjäärimeetod, suurema östrogeenisisaldusega suukaudne rasestumisvastane vahend või mittehormonaalne emakasisene vahend (vt lõik 4.5). Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal fenobarbitaali kasutamisega kaasnevaid võimalike lootekahjustuste riske ning ta peab neist täielikult aru saama ja mõistma raseduse plaanimise tähtsust. Rasestumist planeerivatele naistele tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada eriarstilt nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Epilepsiavastane ravi tuleb regulaarselt üle vaadata, eriti siis, kui naine plaanib rasestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal fenobarbitaaliga rasestuvad või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta. Rasedus

Epilepsiavastaste ravimitega seotud üldised riskid Kõik epilepsiavastast ravi saavad rasestumisvõimelised naised, eriti aga rasedust planeerivad naised ja rasedad, peavad saama eriarsti nõustamist nii krambihoogude osas kui ka epilepsiavastase raviga kaasnevate võimalike riskide suhtes lootele. Vältida tuleb epilepsiavastase ravi järsku lõpetamist, sest see võib põhjustada krambihoogude teket, millel võivad olla nii emale kui ka lootele rasked tagajärjed. Epilepsia ravimisel raseduse ajal tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, sest sõltuvalt epilepsiavastastest ravimitest võib mitme epilepsiavastase ravimi kasutamine olla seotud suurema kaasasündinud väärarengute riskiga kui monoteraapia puhul.

Fenobarbitaaliga seotud riskid

Fenobarbitaal läbib platsentat. Loomkatsed (kirjanduse andmed) on näidanud reproduktsioonitoksilisust närilistel (vt lõik 5.3). Metaanalüüside ja vaatlusuuringute andmed näitasid, et raskete väärarengute risk on kaks kuni kolm korda suurem kui raskete väärarengute tekke baasrisk üldrahvastikus (mis on 2...3%). Risk on annusest sõltuv, kuid ei ole annust, millega riski ei ole. Fenobarbitaal on seotud suurenenud riskiga raskete kaasasündinud väärarengute tekkeks, sealhulgas huule- ja suulaelõhe ning kardiovaskulaarsed väärarengud. Teatatud on ka mitmesuguste elundisüsteemide muudest väärarenditest, sealhulgas hüpospaadia juhud, fatsiaalne düsmorfia, neuraaltoru defektid, kraniofatsiaalne düsmorfia (mikrotsefaalia) ja sõrmede väärarengud. Registripõhise uuringu andmed viitavad, et võrreldes lamotrigiini monoteraapiaga on suurenenud risk, et vastsündinu on gestatsiooniaja kohta väike või lühema kehapikkusega. Looteeas fenobarbitaaliga kokku puutunud lastel on teatatud ka närvisüsteemi arenguhäiretest. Looteeas fenobarbitaaliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arenguhäirete riskiga seotud uuringute tulemused on vastuolulised ja riski ei saa välistada. Ka prekliinilistes uuringutes on teatatud närvisüsteemi arengut kahjustavast toimest (vt lõik 5.3). Raseduse ajal ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Raseduse ajal kasutamise tingimused Kui fenobarbitaalravi vajalikkust hinnates muud sobivat ravivõimalust ei leita, tuleb kasutada fenobarbitaali väikseimat toimivat annust. Naisele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal fenobarbitaali kasutamisega kaasnevaid riske ja ta peab neist täielikult aru saama. Kuna väärarenguid põhjustavad kõige suurema tõenäosusega suurimad seerumikontsentratsioonid, tuleb ööpäevane koguannus jagada ööpäeva jooksul võetavateks väikesteks annusteks. Fenobarbitaali seerumikontsentratsioon võib esimesel raseduskuul väheneda ja sünnitusjärgses perioodis sageli uuesti tõusta raseduseelsele tasemele. Postnataalse intoksikatsiooni vältimiseks tuleb seerumikontsentratsiooni regulaarselt kontrollida kuni sünnitusjärgse perioodi lõpuni. Fenobarbitaali võtvad patsiendid peavad enne rasestumist ja raseduse ajal võtma lisaks piisavas koguses foolhapet.

Toimed vastsündinule Emakasiseselt fenobarbitaalile eksponeeritud vastsündinutel on kirjeldatud vitamiin K-st sõltuvaid koagulatsioonihäireid. Vitamiin K puudusega seotud hüübimishäirete vältimiseks soovitatakse viimasel raseduskuul anda emale profülaktiliselt suukaudset vitamiini K ja manustada seda vitamiini ka vastsündinule. Lisaks tuleb vastsündinut jälgida verejooksu nähtude osas. Fenobarbitaali kasutamisel raseduse kolmandal trimestril, siis võivad vastsündinul tekkida võõrutussümptomid, sealhulgas sedatsioon, hüpotoonia ja imemishäired. Imetamine Fenobarbitaal eritub inimese rinnapiima ja seda kasutavate naiste rinnaga toidetavatel vastsündinutel on täheldatud ravimi toimeid. Fenobarbitaal on imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Isegi soovitatud annuste kasutamisel võib tähelepanuvõime nõrgeneda sellisel määral, et aktiivne osavõtt liiklusest ning masinate käsitlemine on häiritud. Olukorda halvendab veelgi samaaegne alkoholi tarvitamine. Seetõttu tuleks ravi esimestel päevadel hoiduda autojuhtimisest, masinate käsitlemisest või teistest ohtlikest tegevustest. Vastava otsuse teeb raviarst, arvestades patsiendi individuaalseid iseärasusi ning ravimi annust.

4.8 Kõrvaltoimed

MedDRA organsüsteemide klasside kaupa jaotatud kõrvaltoimed on esitatud tabelis 1, kasutades järgmist liigitust sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),

aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: megaloblastiline aneemia (foolhappe puuduse tõttu) pärast pikaajalist kasutamist, luuüdi kahjustus Teadmata: muutused selliste vererakkude arvus nagu leukotsütoos, lümfotsütoos, leukopeenia, agranulotsütoos, trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv: talumatuse reaktsioonid (palavik, maksatalitluse häire, hepatiit, lümfisõlmede turse, leukotsütoos, lümfotsütoos, valgustundlikkus, lööve, sealhulgas rasked nahareaktsioonid, vt ka Naha ja nahaaluskoe kahjustused) Teadmata: allergilised ristreaktsioonid teiste epilepsiavastaste ravimitega Endokriinsüsteemi häired Teadmata: kilpnäärmehormoonide vähenenud seerumikontsentratsioonid, eriti kasutamisel koos teiste antiepileptikumidega Psühhiaatrilised häired Sage: segasus, paradoksaalne erutus lastel ja eakatel Harv: depressioon Teadmata: lastel ebanormaalne käitumine, eriti hüperaktiivsus. Pikaajalise ravi järsk lõpetamine võib esile kutsuda ärajätusündroomi. Närvisüsteemi häired Sage: soovimatu väljendunud sedatsioon, pearinglus, peavalu, ataksia, kognitiivsed häired, pohmeluse nähud (halb keskendumisvõime ja jääkväsimus) hommikul, kui ravimit võetakse õhtul Teadmata: Fenobarbitaal võib vallandada kompleksseid partsiaalseid hoogusid ja absaanse. Südame häired Harv: hüpotensiooniga seotud vereringehäired, sealhulgas kollaps Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Teadmata: hingamise pärssimine Seedetrakti häired Harv: iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne ülakõhus

Teadmata: Kõhukinnisus, igemete vohamine Maksa ja sapiteede häired Harv: maksakahjustus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: eksfoliatiivne dermatiit Tõsised nahareaktsioonid: täheldatud on Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja epidermise toksilist nekrolüüsi (TEN) (vt lõik 4.4). Teadmata: ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-i sündroom), harilik villtõbi (pemphigus vulgaris), multiformne erüteem Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv: Dupuytreni kontraktuur, tavaliselt mõlemapoolne, sageli seotud sõrmenukkide turse ja sidekoe hulga suurenemisega jalatallal ning humeroskapulaarliigese periartriidiga („külmunud õlg“) Teadmata: üldine liigesvalu On teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, osteoporoosist ja luumurdudest nendel patsientidel, kes saavad fenobarbitaaliga pikaajalist ravi (vt ka lõik 4.4). Fenobarbitaali toimemehhanism luukoe ainevahetusele ei ole teada. Fenobarbitaalravi ajal võib tekkida (polü)fibromatoos (vt ka ülalpool: „Väga harv“). Neerude ja kuseteede häired

Harv: neerukahjustus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga sage: seksuaalne düsfunktsioon (libiido langus, impotentsus) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: kurnatus (unisus, roidumus, väsimus, reaktsioonikiiruse vähenemine) Uuringud Teadmata: foolhappe vähesus

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Intoksikatsiooninähud. Üleannustamise sümptomid: peapööritus, stuupor, hüpotensiooniga seotud kardiovaskulaarne depressioon, neerupuudulikkus, hüpotermia, nahavillid, lõpp-punkti nüstagm, fiksatsiooninüstagm, vähenenud erksus, madaldunud kõõlusperiostaalrefleksid, kerge ataksia, ataksia kukkumise kalduvusega, somnolentsus, uni, prekooma, kooma, hingamise pärssumine, šokk laienenud pupillidega. Fenobarbitaali üleannustamine võib lõppeda surmaga.

Intoksikatsiooni ravi. Barbituraatmürgistuse korral tuleb rakendada järgmisi meetmeid: hingamis- ja vereringesüsteemi toetamine; tavaliselt ravimi eemaldamine organismist viibib kuni hospitaliseerimiseni, seetõttu, kui puuduvad lamatised ja kohesed esmaabivõtted ei ole hädavajalikud, teha pärast profülaktilist atropiini manustamist või endotrahheaalset intubatsiooni maoloputus, kusjuures haige peab olema lamavas asendis pea allapoole. Seejärel, vähemalt iga tunni järel, kontrollida haige pulssi, hingamissagedust, rektaalset temperatuuri ning vererõhku. Ravi vastavalt mürgistuse raskusele vaata tabelist 1. Järgneva ravi võimalused: alkaalne diurees, hemodialüüs, hemoperfusioon. Ettevaatust: forsseeritud oksendamine, adrenaliin – vaata tabel 1.

Tabel 1: Barbituraatmürgistuse astmeline ravi

Mürgis- Kerge Kerge Keskmise raskusega Raske Eluohtlik mürgistus tuse aste mürgistus mürgistus säilinud motoorsete mürgistus kustunud refleksidega säilinud stuuporiga refleksidega kustunud motoorsete mürgistus motoorsete refleksidega refleksidega Ravi jätta magama järelevalve (!) all muuta asendit iga 2 ventileerida kui hingamismaht (mõõta!) selili või küljel lamavas asendis vabade hingamisteede trahheobronhiaalne puhastamine, tagamiseks hilisem intubeerimine hüpotoonia korral väikestes annustes norfenefriini või plasmamahu suurendajad dopamiini uriini retensiooni korral paigaldada põide püsikateeter kateteriseerida hiljem vajadusel spetsiifiline antibiootikumravi (profülaktika kasutu!) antibiootikumid suukaudne pidev intravenoosne vedeliku ekskretoorse vedel söök manustamine tagamaks balansseeritud neerupuudulikkuse

psühhiaatriline ravi (ettevaatust: stimulandid) hemoperfusioon ravimi kõrge Jälgi- Reflekside, pulsisageduse, vererõhu, venoosse rõhu, hingamissageduse ja –mahu, kehatemperatuuri mine ja uriini hulga pidev jälgimine. Igapäevane hemoglobiini ja hematokriti määramine, uurea, kloriidi, naatriumi, kaaliumi, SGOT, SGPT jt. seerumkontsentratsiooni määramine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSE

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Epilepsiaravimid, barbituraadid ja nende derivaadid ATC-kood: N03AA02

Fenobarbitaal on pika toimeajaga krambivastase toimega barbituurhappe derivaat. Toimemehhanism Barbituraadid toimemehhanism ei ole veel päris selge. Arvatakse, et need soodustavad GABA vahendusel tekkivat ülekande pärssimist sünapsis, rünnates GABA retseptor-kloorikanali kompleksi. Peale selle pärsivad need virgatsainete vabanemist presünapsis ja pidurdavad (eriti suuremates kontsentratsioonides) erutuse levikut. Krambivastane toime seisneb selles, et impulsside puhanguid pärsitakse tugevamini kui üksikuid impulsse. Arvatakse, et postsünapsis pärsivad barbituraadid glutamaadiretseptori kanaleid. KNS-i aktiivsuse pidurduse ulatus on annusest sõltuv. Annuse suurenedes läheb pidurdav toime üle uinutavaks ja narkootiliseks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Biosaadavus: 80...100 % Terapeutiline seerumikontsentratsioon: 10...40 g/ml Toksiline seerumikontsentratsioon:  50 g/ml T (täiskasvanud): max p. o. 0,5…4 tundi i. m. 2…8 tundi i. v. (aju) 20...60 min. Plasma poolväärtusaeg (täiskasvanud): 75…120 tundi Biotransformatsioon: Fenobarbitaal metaboliseerub osaliselt maksas nii P450 Renaalne kliirens: muutumatul kujul 10...40 % Imendumine: enamasti täielik p. o. ja i. m. manustamise korral Eritumine/ööpäevas 10…20 % Tasakaalukontsentratsioon: saavutatakse pärast 2…3 nädalat Jaotumusruumala: täiskasvanud 0,66…0,88 l/kg lapsed 0,56…0,97 l/kg Platsentaarbarjääri läbivus: läbib platsenta Hematoentsefaalbarjääri läbivus: läbib hematoentsefaalbarjääri Eritumine rinnapiima: kontsentratsioon rinnapiimas moodustab 10…45 %

Seonduvus plasmavalkudega: 40…60 %. Vastsündinute puhul on see väiksem. Kõrvaldatav dialüüsiga: hemodialüüsiga jah hemoperfusiooniga jah (ravimi kontsentratsioon seerumis väheneb poole

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Uuritud liikidel on pärast fenobarbitaali (nii lühi- kui ka pikaajalist) suukaudset manustamist täheldatud hepatotoksilisust ja neurotoksilisust. Mutageensuse uuringute tulemused tervikuna lubavad oletada, et kliinilise kasutamise tingimustes ei ole fenobarbitaalil genotoksilist potentsiaali.

Tumorigeense potentsiaali pikaajalistes uuringutes täheldati rottidel ja hiirtel pärast ravi fenobarbitaaliga pahaloomuliste maksatuumoritega uudismoodustiste teket. Rottidel tehtud lühiajalised ja hiirtel tehtud pikaajalised katsed kinnitasid fenobarbitaali tuumoreid esilekutsuvat toimet. Võimalik, et see on seotud maksaspetsiifiliste ensüümisüsteemide indutseerimisega.

Avaldatud uuringutes on kirjeldatud teratogeenset toimet (morfoloogilised defektid) fenobarbitaaliga kokkupuutunud närilistel. Kõigis prekliinilistes uuringutes on ühtmoodi täheldatud suulaelõhet, kuid eraldi uuringutes või liikidel on kirjeldatud ka muid väärarenguid (nt nabasong, lülisambalõhestus, eksentsefaalia, omfalotseele koos kokkukasvanud roietega). Kuigi avaldatud uuringute andmed on vastuolulised, on tiinuse ajal rottidele/hiirtele manustatud fenobarbitaaliga seoses täheldatud ka kahjulikku toimet neuroloogilisele arengule, sealhulgas muutusi motoorikas ja liikumises, kognitiivsetes võimetes ja õpimustrites.

Äge toksilisus

Loomaliik Manustamisviis LD (mg/kg) Hiir p. o. 325 Rott p. o. 660 Küülik i. v. 185 Kass p. o. 175

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos Želatiin Laktoos Maisitärklis Stearhape Kolloidne ränidioksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis 50 tabletti. Valge polüetüleenist purk valge polüpropüleenist lastekindla korgiga.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH Weg beim Jäger 214 D-22335 Hamburg Faks: + 49 40 59101-433

8. Müügiloa number

183897

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.12.1997 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.10.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE AEG

Juuli 2023