Phenaemal – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Epilepsia. Märkus: Fenobarbitaal ei ole efektiivse toimega absaansihoogude korral.

tablett (100mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Phenaemal ja milleks seda kasutatakse

Phenaemal’i toimeaine fenobarbitaal on barbituraatide rühma kuuluv epilepsiavastane ravim (kasutatakse epilepsia korral esinevate krampide raviks). See toimib aju ja närvisüsteemi tegevust aeglustades. Lisaks krambivastasele toime on fenobarbitaalil ka uinutav ja rahustav toime.

Phenaemal’i tablette kasutatakse epilepsia raviks. Epilepsia on seisund, mille puhul esinevad korduvad krambid või konvulsioonid. Phenaemal’i tabletid ei ole efektiivse toimega äraolekuhoogude ehk absaansi („väljalülitumine“) korral.

2. Mida on vaja teada enne Phenaemal’i võtmist

Phenaemal’i ei tohi võtta

• kui te olete fenobarbitaali või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline; kui te olete teiste barbituraatide suhtes allergiline; kui teil on alkoholi, uinutite või valuvaigistite, kesknärvisüsteemi stimuleerivate või pärssivate ravimite äge mürgistus; kui teil on äge maksa porfüüria (vere punase pigmendi tootmise häired); kui teil on raske maksatalitluse häire; kui teil on rasked hingamisprobleemid, nt aeglane ja/või pindmine hingamine; kui te imetate last.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Phenaemal’i võtmist pidage nõu oma arstiga, kui teil on mõni järgmistest seisunditest või haigustest:

• raske neerutalitluse häire; raske südamelihase kahjustus; hingamisraskused;

• anamneesis ravimite kuritarvitamine, alkoholism või muud sõltuvushäired; äge või krooniline valu; teadvusehäire; anamneesis afektiivsed häired, samuti perekonnas. Afektiivsed häired on psüühilised haigused, mida iseloomustavad depressiooniperioodid, mis mõnikord vahelduvad kõrgendatud meeleolu perioodidega. anamneesis mõne teise epilepsiavastase ravimi suhtes tekkinud allergiline reaktsioon (nt nahalööve). Sel juhul on teil suurem risk, et teil tekib ka fenobarbitaali suhtes ebaharilik tundlikkus.

Phenaemal’i toimeaine fenobarbitaal võib põhjustada sõltuvust. Sõltuvusrisk tekib juba vaid mõnenädalase igapäevase kasutamise järel. See käib mitte ainult ravimi eriti suurtes annustes kuritarvitamise, vaid ka tavalistes raviannustes kasutamise kohta.

Ravi lõpetamine peab toimuma alles pärast arstiga nõupidamist. Ravi fenobarbitaaliga lõpetatakse järk-järgult annust vähendades. Ravi lõpetamise ajal võivad tekkida mööduvad ärajätusümptomid (vt ka lõik 3 „Kui te lõpetate Phenaemal’i võtmise“).

Fenobarbitaal võib vallandada teatud tüüpi epilepsiahoogusid (absaansid ja komplekssed partsiaalsed hood).

Pikaajaline ravi Phenaemal’iga nõuab regulaarset arstlikku kontrolli. On väga tähtis, et te kontrollis käiksite.

Arst kontrollib regulaarselt teie luid, sest Phenaemal võib mõjutada luu ainevahetust (vt lõik 4).

Vältige pikaajalist päikese käes viibimist, sest teie nahk võib muutuda valguse suhtes tundlikumaks.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu fenobarbitaal, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekkivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Fenobarbitaali kasutamisel on täheldatud potentsiaalselt eluohtlikke nahalööbeid (Stevensi- Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs), mis ilmnevad esialgu kehatüvel tekkivate punakate märklauataoliste täppide või ringjate laikudena, mille keskel esineb sageli ville. Tähelepanu väärivate lisanähtude hulka kuuluvad haavandid suus, kõris, ninas, suguelunditel ja silma sidekestal (punased ja turses silmad). Potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega kaasnevad sageli ka gripitaolised sümptomid. Lööve võib progresseeruda laialdaselt levivateks villideks või naha koorumiseks. Tõsiste nahareaktsioonide tekkeoht on kõige suurem esimestel ravinädalatel. Kui teil on fenobarbitaali kasutamise ajal tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom või epidermise toksiline nekrolüüs, ei tohi te fenobarbitaali mingil juhul uuesti kasutama hakata. Kui teil tekib lööve või nimetatud nahasümptomid, pöörduge kohe arsti poole ja öelge talle, et te kasutate seda ravimit. Eakatel patsientidel võib esineda suurem tundlikkus selle ravimi suhtes. Arutage seda oma arstiga.

Ravi ajal tuleb arvestada, et fenobarbitaal võib põhjustada hingamise pärssimist (aeglane ja/või pindmine hingamine).

Muud ravimid ja Phenaemal Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

See kehtib eriti järgmiste ravimite puhul:

• muud kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid: teatud psüühikahäirete ravimid, operatsiooni ajaks magama panekuks ehk narkoosi esilekutsumiseks mõeldud ravimid, valuvaigistid, antihistamiinsed ravimid (kasutatakse allergiate raviks) ja unerohud; karbamasepiin, okskarbasepiin, valproaat, etosuksimiid, lamotrigiin, tiagabiin, felbamaat, topiramaat, vigabatriin, fenütoiin, zonisamiid (ravimid, mida kasutatakse epileptiliste krampide raviks); stiripentool (teatud tüüpi epilepsia, mida nimetatakse Dravet' sündroomiks, raviks kasutatav ravim). Fenobarbitaali ja stiripentooli kombinatsiooni tuleb vältida; klonasepaam: kasutatakse ärevuse, unehäirete ja epileptiliste krampide raviks; bupropioon, paroksetiin, mianseriin (depressioonivastased ravimid) ja muud tüüpi antidepressandid (sealhulgas niinimetatud tritsüklilised antidepressandid, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI) ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI)); liht-naistepuna ürt (depressiooni raviks kasutatav ravimtaim); klosapiin, haloperidool, aripiprasool, kloorpromasiin ja tioridasiin (skisofreenia raviks kasutatavad ravimid); memantiin, mida kasutatakse dementsuse (Alzheimeri tõbi) ravis; metadoon (ravim, mida kasutatakse tõsise kroonilise valu ja opioidsõltuvuse raviks); glükokortikoidid (põletike raviks kasutatavad ravimid, nt kortisoon); hormonaalsed rasestumisvastased ravimid, nagu pillid. Rääkige oma arstile, kui kasutate selliseid rasestumisvastaseid vahendeid, sest võite vajada fenobarbitaali kasutamise ajal lisaks muud rasestumisvastast meetodit; kilpnäärmehormoonid; foolhapet sisaldavad toidulisandid; D-vitamiini sisaldavad toidulisandid; klooramfenikool, doksütsükliin, metronidasool, rifampitsiin, telitromütsiin (antibiootikumid); griseofulviin, niinimetatud asoolid, nagu itrakonasool, vorikonasool, posakonasool (seente põhjustatud nakkustevastased ravimid); ravimid, mida kasutatakse inimese immuunpuudulikkuse viirusest (HIV) põhjustatud infektsioonide raviks, nt darunaviir, lopinaviir, indinaviir, nelfinaviir; metoprolool, timolool, propranolool (nn beetablokaatorid, mida kasutatakse südamehaiguste ja kõrge vererõhu raviks); niinimetatud kaltsiumikanalite blokaatorid (ravimid, mida kasutatakse südamehaiguste ja kõrge vererõhu raviks), nt felodipiin, nifedipiin, nimodipiin, verapamiil, diltiaseem; disopüramiid, kinidiin (ebaregulaarse südametöö raviks kasutatavad ravimid); digoksiin (südamepuudulikkuse ravim); lidokaiin (kasutatakse paikse tuimastina või südame ebaregulaarse löögisageduse raviks); verd vedeldavad ravimid (suukaudsed antikoagulandid), nt varfariin; tsüklosporiin, takroliimus (ravimid elundi äratõuke vältimiseks transplantaadiga patsientidel); metüülfenidaat, mida kasutatakse tähelepanupuuduse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ravis; metotreksaat (kasutatakse autoimmuunhaiguste ja vähi raviks); teniposiid, etoposiid, irinotekaan (vähi raviks kasutatavad ravimid); teofülliin, montelukast (astma raviks kasutatavad ravimid); paratsetamool (valu- ja palavikuvastane ravim); aktiivsüsi (kasutatakse seedehäirete, nt kõhulahtisuse raviks).

Phenaemal koos alkoholiga Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi. Alkohol võib süvendada Phenaemal’i kõrvaltoimeid kesknärvisüsteemile.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Teie arst otsustab, kuidas ravi jätkata. Rasedus Kui seda ravimit võtta raseduse ajal, võib fenobarbitaal põhjustada lapsele raskeid sünnidefekte ning mõjutada lapse kasvu ja arengut. Uuringutes on teatatud sellistest sünnidefektidest nagu huulelõhe (ülahuulel) ja suulaelõhe ning südame väärarengud. Teatatud on ka muudest sünnidefektidest, näiteks peenise väärareng (hüpospaadia), normaalsest väiksem peasuurus ning näo, küünte ja sõrmede väärarengud. Kui võtate raseduse ajal fenobarbitaali, on teil suurem risk kui teistel naistel, et teil sünnib ravi vajavate sünnidefektidega laps. Üldrahvastikus on raskete väärarendite tekke risk 2...3%. Fenobarbitaali võtvatel rasedatel on see risk umbes kolm korda suurem. Samuti on suurenenud risk, et laps on sündides oodatust väiksem. Lastel, kes on looteeas kokkupuutunud fenobarbitaaliga, on teatatud ka närvisüsteemi arenguhäiretest (peaaju arenemise häiretest tingitud aeglane areng). Närvisüsteemi arenguhäirete riski uuringute tulemused on vastuolulised. Fenobarbitaali ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui teised ravivõimalused ei toimi. Teie arst peab teiega arutama, kuidas fenobarbitaali tabletid võivad lootele mõjuda, ning hoolikalt tuleb kaaluda ravi riske ja kasu. Ärge lõpetage fenobarbitaali võtmist ilma arstiga nõu pidamata, sest ravimi järsk ärajätmine võib suurendada riski krambihoogude tekkeks, mis võib teile ja lootele kahjulikult mõjuda. Raseduse planeerimise ja raseduse ajal on soovitatav võtta lisaks foolhapet, et vähendada väärarengute, eriti neuraaltoru defektide tekke riski. Kuna foolhape võib mõjutada fenobarbitaali toimet, rääkige enne selle võtmise alustamist oma arstiga. Vitamiin K puudusega seotud võimalike hüübimishäirete ärahoidmiseks vastsündinul on soovitatav viimasel raseduskuul võtta profülaktiliselt vitamiini K ja kohe pärast sündi manustada vastsündinule vitamiini K . Kui olete fenobabitaali võtnud raseduse kolmandal trimestril, siis vajab vastsündinu asjakohast jälgimist võimalike häirete suhtes, nagu krambihood, liigne nutt, lihasnõrkus ja imemishäired. Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Kui olete rasestumisvõimeline naine, siis peate te ravi ajal fenobarbitaaliga ja kaks kuud pärast seda kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit. Fenobarbitaal võib mõjutada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu antibeebipillid, toimet ja vähendada nende rasestumisvastast tõhusust. Pidage nõu oma arstiga ja arutage, millise rasestumisvastase meetodi kasutamine fenobarbitaali võtmise ajal on teile kõige sobivam. Kui olete rasestumisvõimeline naine ja planeerite rasedust, pidage enne rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist ja enne rasestumist nõu oma arstiga, et arutada üleminekut fenobarbitaalilt mõnele teisele sobivale ravimile. See on vajalik, et vältida loote kokkupuudet fenobarbitaaliga. Imetamine Vastunäidustatud on Phenaemal’i kasutamine rinnaga toitmise ajal. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ka õigel kasutamisel võib fenobarbitaal tähelepanuvõimet sel määral mõjutada, et võime liikluses aktiivselt osaleda või masinaid käsitseda võib olla halvenenud. Alkoholiga koos kasutamisel on nimetatud toime veel tugevam. Seepärast ei tohi te vähemalt ravi esimestel päevadel juhtida mootorsõidukeid, käsitseda masinaid ega osaleda muudes ohtlikes tegevustes. Enne mootorsõiduki juhtimist, masinate käsitsemist ja muudes ohtlikes tegevustes osalemist pidage nõu oma arstiga.

Phenaemal sisaldab laktoosi

Kui teie arst on teile öelnud, et teil esineb mõne suhkru talumatus, peate te enne ravimi võtmist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas Phenaemal’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annustamine oleneb haiguse iseloomust ja raskusest.

Kasutamine täiskasvanutel Soovitatav annus täiskasvanutele epilepsia raviks on 1…3 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas jaotatuna kaheks üksikannuseks. Ravi ajal tuleb arstil võib-olla annust kohandada. Maksimaalne üksikannus on täiskasvanutel 400 mg fenobarbitaali, maksimaalne päevane annus on 800 mg fenobarbitaali.

Kasutamine lastel ja noorukitel Epilepsia raviks lastel on üldiselt soovitatav algannus 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas jaotatuna kaheks üksikannuseks. Ravi ajal tuleb arstil võib-olla annust kohandada. Vastsündinud ja kuni 6 nädala vanused imikud vajavad suuremat niinimetatud küllastusannust, mis manustatakse tavaliselt aeglase intravenoosse infusioonina. Seejärel on piisavad säilitusannused 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Kiirema ainevahetuse tõttu võib 6 nädala kuni 1 aasta vanustel imikutel arst algannust 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas suurendada säilitusannuseni kuni 8 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas.

Patsientide erirühmad Eakatel patsientidel on sageli vaja annust vähendada. Maksa- või neerutalitluse häirega patsientidel võib osutuda vajalikuks annust vähendada. Peritoneaaldialüüsi (vere jääkainetest puhastamine kõhuõõnt vooderdava peritoneumi ehk kõhukelme kaudu) saavatel patsientidel tuleb annust kohandada.

Manustamisviis Tablette tuleb võtta koos vedelikuga (nt ühe klaasitäie veega). Tablette on võimalik jagada kaheks võrdseks annuseks, kummaski pooles on 50 mg fenobarbitaali. Tableti murdmine veeranditeks on võimalik ainult neelamise hõlbustamiseks, aga mitte võrdseteks annusteks jagamiseks.

Ravi kestus Ravi kestuse üle otsustab teie arst haiguse kulu põhjal. Seega peab teie arst aeg-ajalt uuesti hindama, kas fenobarbitaal on teile endiselt vajalik. Kui teil on tunne, et Phenaemal’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Phenaemal’i rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud liiga palju ravimit, võtke kohe ühendust oma arstiga või minge haiglasse. Võimaluse korral võtke ravim ja see pakendi infoleht endaga kaasa. Võimalikud viited, et te olete võtnud liiga palju Phenaemal’i, on pearinglus, uimasus, hingamisprobleemid (aeglane ja/või pindmine hingamine), madal kehatemperatuur, tähelepanuvõime vähenemine, reflekside nõrgenemine, silmade tahtmatud liigutused, lihaste koordinatsiooni puudumine koos kalduvusega kukkuda, villid nahal, südame- ja vereringehäired, madal vererõhk, neerupuudulikkus (neerud ei tooda uriini), häirunud teadvus (nt unisus, magamine) kuni koomani, šokk koos laienenud pupillidega. Fenobarbitaali üleannustamine võib lõppeda surmaga.

Kui te unustasite Phenaemal’i võtmata Kui unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui see teile meenub. Võtke teile määratud annus ja jätkake raviskeemi järgi. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Kui olete kogemata jätnud võtmata mitu Phenaemal’i annust, võtke ühendust oma arstiga. Kui te lõpetate Phenaemal’i võtmise Kui tahate ravi Phenaemal’iga katkestada või lõpetada, arutage seda kõigepealt oma arstiga. Ärge kunagi muutke oma annust arstiga eelnevalt nõu pidamata. Ärge lõpetage ravimi võtmist omal algatusel ja ilma arstiga nõu pidamata, sest see võib ohustada ravi õnnestumist. Ravi kestus ja annuse suurus on indiviiditi erinev ning nende üle otsustab teie arst. Phenaemal võib põhjustada sõltuvust. Oht eksisteerib ka juhul, kui ravimit kasutatakse ainult mõni nädal. See ei kehti mitte ainult väga suurte annuste võtmise kohta, vaid ka raviannuste võtmise korral. Kui ravi Phenaemal’iga lõpetatakse, võivad tekkida ärajätunähud, sealhulgas krambihoogude taastumine (võimalik, et raskemal kujul või isegi epileptiline staatus – seisund, mille puhul epilepsiahood kestavad pikalt või korduvad lühikeste ajavahemike järel). Muud ärajätusümptomid võivad olla ärevus, lihaskrambid, värisemine, nõrkus, pearinglus, nägemishäired (moonutatud kujutiste nägemine), iiveldus või oksendamine, unetus, vererõhu järsk langus äkilisel püstitõusmisel, hallutsinatsioonid ja deliirium (raske segasusseisund). Seepärast ei tohi ravi Phenaemal’iga pärast pikaajalist (üle ühe nädala) kasutamist lõpetada järsku, vaid annust järk-järgult vähendades.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need kõrvaltoimed võivad esineda teatud sagedusega.

Väga sage: võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st

• halvenenud seksuaalfunktsioon, nt sugutungi vähenemine või impotentsus.

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• soovimatu väljendunud sedatsioon, pearinglus, peavalu; kurnatus, mille sümptomid on unisus, roidumus, väsimus, uimasus, reaktsiooniaja aeglustumine; kohmakus / ebakindel liikumine (ataksia); mõtlemis- ja teabest aru saamise häired (kognitiivsed häired); pohmeluse nähud, nagu halb keskendumisvõime ja jääkväsimus järgmisel hommikul, kui ravimit võetakse õhtul; erutus lastel ja eakatel (paradoksaalne erutus), segasus.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne ülakõhus; talumatuse reaktsioonid, mida iseloomustavad palavik, maksatalitluse häire, maksapõletik (hepatiit), lümfisõlmede turse, teatud tüüpi valgete vereliblede arvu suurenemine (leukotsütoos, lümfotsütoos), naha suurenenud valgustundlikkus (fotosensitiivsus) ja nahareaktsioonid (vt allpool); Täheldatud on potentsiaalselt eluohtlikke nahalööbeid (Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs) (vt lõik 2). raske nahareaktsioon, millega kaasneb naha punetus ja ketendus (eksfoliatiivne dermatiit);

• maksa, neerude või luuüdi kahjustus; depressioon; vereringehäired, sh madal vererõhk ja kollaps; megaloblastiline aneemia (punaste vereliblede tootmise vähenemine) pärast pikaajalist kasutamist.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• haigus, mis põhjustab sõrmede sissepoole kõverdumist ja võib mõjutada ka peopesa [Dupuytreni kontraktuur, tavaliselt mõlemapoolne, sageli seotud sõrmenukkide tursega ja sidekoe hulga suurenemisega jalatallal ning seisundiga, mida nimetatakse „külmunud õlaks“ (humeroskapulaarliigese periartriit)].

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• muutused vererakkude arvus, nagu valgete vereliblede arvu suurenemine (leukotsütoos, lümfotsütoos) või vähenemine (leukopeenia), vere valgeliblede puudumine (agranulotsütoos); vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia); allergilised ristreaktsioonid teiste epilepsiavastaste ravimitega (vt lõik 2); kilpnäärmehormoonide sisalduse vähenemine (eriti kasutamisel koos teiste epilepsiavastaste ravimitega); foolhappe sisalduse vähenemine, mis võib avalduda megaloblastilise aneemiana (vt ülalpool: „Harv“); lastel ebanormaalne käitumine, eriti hüperaktiivsus; kõhukinnisus; hingamise pärssimine; sündroom, mille puhul esineb ravimist tingitud lööve, lümfisõlmede suurenemine, palavik ja võimalik teiste organite haaratus (DRESS-i sündroom); villid nahal ja limaskestadel (pemphigus vulgaris); naha punetuse ja ketendusega kulgevad rasked nahareaktsioonid (mitmekujuline erüteem); üldine liigesvalu; ebanormaalne sidekoe kasv erinevates kohtades, mis võib esineda ka mitmes kohas korraga ((polü)fibromatoos); igemete vohamine; ärajätusündroom pärast järsku katkestamist patsientidel, keda on pikka aega ravitud (vt ka lõik 3); fenobarbitaal võib vallandada teatud tüüpi epilepsiahoogusid (absaansid ja komplekssed partsiaalsed hood); on olnud teateid luude kahjustustest, sealhulgas osteopeeniast, osteoporoosist (luude hõrenemine) ja luumurdudest. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui te saate pikaajalist epilepsiavastast ravi, teil on esinenud osteoporoosi või te tarvitate steroide (vt ka lõik 2).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Phenaemal’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Phenaemal sisaldab

• Toimeaine on fenobarbitaal. Iga tablett sisaldab 100 mg fenobarbitaali.
• Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, želatiin, laktoos, maisitärklis, stearhape, kolloidne ränidioksiid.

Kuidas Phenaemal välja näeb ja pakendi sisu Phenaemal on ümmargune, lapik, mitmetahuline valge tablett, mille ühel küljel on ristikujuline murdmisjoon ja teisel küljel tempel “DN”.

Pakendis 50 tabletti. Valge polüetüleenist purk valge polüpropüleenist lastekindla korgiga.

Müügiloa hoidja ja tootja DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH Weg beim Jäger 214 D-22335 Hamburg Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Medfiles OÜ Kastani 42 50410 Tartu Telefon 730 5415

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Phenaemal, 100 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Phenaemal’i tablett sisaldab 100 mg fenobarbitaali.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos (laktoosmonohüdraat 35,62 mg tableti kohta).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Phenaemal on ümmargune, lapik, mitmetahuline valge tablett, mille ühel küljel on ristikujuline murdmisjoon ja teisel küljel tempel “DN”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks, mis sisaldavad 50 mg fenobarbitaali. Tableti murdmine veeranditeks on võimalik ainult neelamise hõlbustamiseks, aga mitte võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia.

Märkus: Fenobarbitaal ei ole efektiivse toimega absaansihoogude korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annus sõltub haiguse olemusest ja raskusest. Antikonvulsiivse toimega terapeutiline seerumikontsentratsioon on 10...40 µg/ml.

Täiskasvanud Epilepsia ravis manustatakse täiskasvanutele vastavalt vajadusele 1...3 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ravi käigus võib suurte individuaalsete erinevuste tõttu metaboliseerumise kiiruses tekkida hiljem vajadus säilitusannust kohandada. Maksimaalne ühekordne annus täiskasvanule on 400 mg fenobarbitaali, maksimaalne ööpäevane annus on 800 mg fenobarbitaali.

Lapsed Epilepsia raviks antakse lastele fenobarbitaali 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Ravi käigus võib suurte individuaalsete erinevuste tõttu metaboliseerumise kiiruses tekkida hiljem vajadus säilitusannust kohandada.

Vastsündinud ja kuni 6 nädala vanused imikud vajavad suuremat küllastusannust, mis manustatakse tavaliselt aeglase intravenoosse infusioonina. Selles vanuserühmas püsib seerumikontsentratsioon säilitusannustega 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Kiirema metaboliseerumise tõttu võib 6 nädala kuni 1 aasta vanustel imikutel algannust 3…4 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas suurendada säilitusannuseni kuni 8 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Eakad patsiendid Fenobarbitaali kliirens eakatel väheneb. Seetõttu määratakse eakatele patsientidele tavaliselt väiksem fenobarbitaali annus.

Maksatalitluse häire Maksatalitluse häirega patsientidel võib osutuda vajalikuks annust vähendada.

Neerutalitluse häire Neerutalitluse häirega patsientidel võib osutuda vajalikuks annust vähendada.

Peritoneaaldialüüs Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on vaja annust kohandada. Kliirens oleneb konkreetse patsiendi näitajatest ja dialüüsi tüübist. Terapeutilise seerumikontsentratsiooni säilitamiseks tuleb fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja annust vastavalt kohandada.

Manustamise kestus Fenobarbitaalravi kestuse üle otsustab haiguse kulu põhjal raviarst. Seega peab raviarst aeg-ajalt uuesti hindama, kas fenobarbitaal on patsiendile endiselt näidustatud. Sarnaselt teistele barbituraate sisaldavate ravimite kasutamisele võib ka pikaajaline fenobarbitaalravi põhjustada sõltuvust. Tuleb meeles pidada, et tegemist on sümptomaatilise raviga ning fenobarbitaali manustatakse püsivalt. Ravimi ärajätmisel võivad krambihood vallanduda uuesti ja olla varasemast raskemad ning tekkida võib ka status epilepticus. Teised fenobarbitaali ärajätusümptomid võivad olla ärevus, lihastõmblused, treemor, nõrkus, pearinglus, moonutatud nägemine, iiveldus, oksendamine, ortostaatiline hüpotensioon, hallutsinatsioonid ja deliirium. On soovitatav, et ravi ei lõpetataks kunagi järsku, vaid annust aeglaselt vähendades.

Manustamisviis

Tablette tuleb võtta koos vedelikuga (umbes 1 klaasitäie veega). Ööpäevane annus jagatakse kaheks üksikannuseks.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ülitundlikkus teiste barbituraatide suhtes.
• Alkoholi, uinutite, valuvaigistite, kesknärvisüsteemi pärssivate või stimuleerivate ravimite äge mürgistus.
• Äge maksa porfüüria.
• Raske hingamise pärssimine.
• Raske maksakahjustus.
• Imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Fenobarbitaali tohib manustada ainult pärast ravist oodatava kasu ja võimalike riskide hoolikat hindamist ning patsiente jälgides, kui patsiendil on

• raske neerupuudulikkus;
• afektiivsete häirete positiivne (perekonna-) anamnees;
• anamneesis ravimite kuritarvitamine, alkoholism või muud sõltuvushäired;
• teadvusehäire;

• raske müokardikahjustus;
• äge või krooniline valu, sest ravim võib indutseerida paradoksaalset erutust või varjata olulisi sümptomeid;
• düspnoe ja obstruktsiooniga seotud hingamishäired. Phenaemal’i manustamise ajal tuleb silmas pidada fenobarbitaali hingamist pärssivat toimet.

Sõltuvusrisk ja teave ravimi kasutamise lõpetamise kohta Fenobarbitaal võib põhjustada nii füüsilist kui psüühilist sõltuvust. Ohtu kujutab ka ravi ainult mõne nädala vältel. Hoiatus ei laiene mitte ainult suurte annuste väärkasutamisele, vaid ka tavaliste raviannuste kasutamisele. Pärast pikemaajalist ravi (üle ühe nädala kestnud ravi) ei tohi fenobarbitaali kasutamist järsku lõpetada, annust tuleks vähendada järk-järgult, et mitte provotseerida ärajätunähte (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed analüüsid Pikaajalisel ravil fenobarbitaaliga on vaja regulaarselt jälgida fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni, samuti hemogrammi, leelisfosfataasi sisaldust, maksa- ja neerufunktsiooni näitajaid. Fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni kontrollimine on vajalik ka ravi alguses (et teha kindlaks individuaalne imendumise ja eritumise kiirus), enne ja pärast ravimi muutmist ning ebapiisava tõhususe korral. Seerumikontsentratsiooni tuleb kontrollida ka kõrvaltoimete tekkimisel ja mürgistuse kahtlusel, samuti raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil epilepsiat ravides.

Luu ainevahetus Kuna fenobarbitaal võib potentsiaalselt mõjutada luu ainevahetust, on näidustatud vastav regulaarne kontroll.

Valgustundlikkus Intensiivset kokkupuudet päikesevalgusega tuleb vältida, sest esineb naha valgustundlikkus.

Alkohol Ravi ajal fenobarbitaaliga on alkoholi tarbimine rangelt keelatud.

Rasestumisvõimelised naised Fenobarbitaal võib rasedale manustamisel loodet kahjustada. Prenataalne ekspositsioon fenobarbitaaliga võib suurendada kaasasündinud väärarengute tekke riski ligikaudu kaks kuni kolm korda (vt lõik 4.6). Rasestumisvõimelised naised ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada, et fenobarbitaali võtmine raseduse ajal võib olla lootele kahjulik. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist fenobarbitaaaliga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib fenobarbitaal põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelisi naisi tuleb nõustada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas (vt lõigud 4.5 ja 4.6). Rasestumist planeerivatel naistel tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada piisavat nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal fenobarbitaaliga rasestuvad või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta. Eakad See patsientide rühm näitas suurenenud tundlikkust fenobarbitaali suhtes. Seetõttu tuleb fenobarbitaali manustamisel eakatele olla ettevaatlik (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism fenobarbitaali saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada. Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Krambihoogude vallandamine Fenobarbitaal võib vallandada kompleksseid partsiaalseid hoogusid ja absaanse.

Nahareaktsioonid Fenobarbitaali kasutamisel on täheldatud eluohtlikke nahareaktsioone, Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja epidermise toksilist nekrolüüsi (TEN). Patsiente tuleb nähtude ja sümptomite osas nõustada ja nahareaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. SJS’i või TEN’i tekkeoht on kõige suurem esimestel ravinädalatel. Kui ilmnevad SJS’i või TEN’i nähud või sümptomid (nt progressiivne nahalööve, mis esineb tihti koos villidega või kolletega limaskestas), tuleb fenobarbitaali kasutamine lõpetada. SJS’i ja TEN’i ravi on kõige tulemuslikum varajase diagnoosimise ning kahtlustäratavate ravimite kasutamise kohesel lõpetamisel. Kasutamise varajast lõpetamist seostatakse parema prognoosiga. Kui patsiendil on fenobarbitaali kasutamise ajal tekkinud SJS või TEN, ei tohi see patsient hakata fenobarbitaali mingil juhul uuesti kasutama.

Ristreaktsioonid teiste antiepileptikumidega Esineb risk allergiliste ristreaktsioonide tekkeks teiste epilepsiavastaste ravimitega. Patsientidel, kellel on esinenud ülitundlikkusreaktsioone teiste epilepsiavastaste ravimite suhtes, on suurem risk ülitundlikkuse tekkeks ka fenobarbitaali suhtes. Ravi Phenaemal’iga tuleb alati katkestada kohe, kui ilmnevad ülitundlikkusreaktsioonile viitavad nähud (vt lõik 4.8).

Stiripentool Fenobarbitaali ei tohi kasutada koos stiripentooliga (ravim, mida kasutatakse Dravet' sündroomi raviks) (vt lõik 4.5).

Teave abiainete kohta Phenaemal sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel esinevad harvaesinevad pärilikud haigused nagu galaktoosi talumatus, kaasasündinud laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Fenobarbitaali mõju teistele ravimpreparaatidele Fenobarbitaal on maksa tsütokroom P450 segafunktsiooniga oksüdaasisüsteemi võimas indutseerija. Inimkudedel põhinevatel eksperimentaalsüsteemidel tehtud uuringud näitavad CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP3A4 induktsiooni. Fenobarbitaali ensüüme indutseerivad toimed võivad kiirendada teiste ravimite metabolismi ja vähendada nende kontsentratsiooni ja toimet. See kehtib näiteks järgmiste ravimite korral:

• karbamasepiin, okskarbasepiin, valproaat, etosuksimiid, lamotrigiin, vigabatriin, tiagabiin, felbamaat, topiramaat, zonisamiid, fenütoiin;
• klonasepaam;
• buproprioon, paroksetiin, mianseriiin, tritsüklilised antidepressandid;
• klosapiin, haloperidool, aripiprasool;
• paratsetamool (vt ka allpool);

• metadoon;
• glükokortikoidid;
• hormonaalsed kontratseptiivid;
• kilpnäärmehormoonid;
• D-vitamiin (suureneb D-vitamiini vajadus);
• klooramfenikool, doksütsükliin, metronidasool, rifampitsiin, telitromütsiin (vältida tuleb telitromütsiini kasutamist samal ajal fenobarbitaaliga ja 2 nädalat pärast selle kasutamist);
• griseofulviin, asoolid, nagu itrakonasool, vorikonasool, posakonasool;
• proteaasi inhibiitorid (nt darunaviir, lopinaviir, indinaviir, nelfinaviir);
• metoprolool, timolool, propranolool;
• kaltsiumikanali blokaatorid (nt felodipiin, nifedipiin, nimodipiin, verapamiil, diltiaseem);
• disopüramiid, kinidiin;
• digoksiin (seerumi tase võib väheneda poole võrra);
• lidokaiin;
• suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin);
• tsüklosporiin, takroliimus;
• teniposiid, etoposiid, irinotekaan;
• teofülliin, montelukast.

Teiste ravimpreparaatide mõju fenobarbitaalile Okskarbasepiin ja felbamaat võivad suurendada fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni. Vajalikuks võib osutuda fenobarbitaali annuse vähendamine.

Valproehape tugevdab fenobarbitaali toimet ja mingil määral ka kõrvaltoimeid (suurendades fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni), seega võib nende ravimite koosmanustamine põhjustada suuremat väsimust (eriti lastel). Samaaegsel kasutamisel võib tekkida vajadus fenobarbitaali annust vähendada.

Stiripentool pärsib CYP450 isoensüüme CYP2C19 ja CYP3A4 ning seega võib selle võtmine koos fenobarbitaaliga põhjustada farmakokineetilisi koostoimeid (maksametabolismi pärssumist) (vt lõik 4.4). Selle tagajärjel tõuseb fenobarbitaali seerumikontsentratsioon ja tekib üleannustamise risk. Fenobarbitaali ei tohiks kasutada koos stiripentooliga. Kui koosmanustamine on tingimata vajalik, on soovitatav fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni kliiniliselt jälgida ja vajaduse korral annuseid kohandada.

Antidepressandid (sh MAOId, SSRId ja tritsüklilised): võivad krambiläve alandamise tõttu antagoniseerida fenobarbitaali epilepsiavastast toimet.

Antipsühhootikumid: kloorpromasiini ja tioridasiini kasutamine koos fenobarbitaaliga võib vähendada mõlema ravimi kontsentratsiooni veres. Foolhape: kui foolhapet sisaldavaid toidulisandeid kasutatakse folaadi puudulikkuse (seda võib põhjustada fenobarbitaali kasutamine) raviks, võib vere fenobarbitaalisisaldus väheneda ja nõrgendada kontrolli krampide üle (vt lõik 4.6).

Memantiin: fenobarbitaali toime võimalik nõrgenemine.

Metüülfenidaat: fenobarbitaali seerumikontsentratsiooni võimalik suurenemine.

Barbituraadid võivad tugevdada paratsetamooli (atseetaminofeen) hepatotoksilisi toimeid ja ravitoimet vähendada.

Samaaegne aktiivsöe kasutamine võib mõjutada fenobarbitaali imendumist.

Fenobarbitaali kasutamine samal ajal liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ürti sisaldavate ravimpreparaatidega ei ole soovitatav, kuna fenobarbitaali seerumikontsentratsioon ja seega ka ravitoime võib väheneda. Muud koostoimed On teada, et barbituraadid suurendavad metotreksaadi toksilisust. Samaaegselt valproehappe ja fenobarbitaaliga ravitavaid patsiente peab jälgima hüperammoneemia nähtude suhtes. Pooltel teatatud juhtudest oli hüperammoneemia asümptomaatiline ja entsefalopaatia ei pruugi kliiniliselt avalduda. Kirjanduses toodud teated viitavad, et valproaadi ja fenobarbitaali koosmanustamisel suureneb valproaadiga seotud entsefaolpaatia ja/või ammooniasisalduse suurenemise oht. Et fenobarbitaali ja fenütoiini induktsiooniprofiilid on sarnased ning nende biotransformatsioon toimub samade ensüümide vahendusel, on olemas nii induktsiooni kui pärssimise võimalus. Kahe ravimi vahelise koostoime ilmnemine igal üksikul patsiendil näitab, kumb mehhanism on ülekaalus. Samaaegne kasutamine koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (nt teatud psühhofarmakonid, anesteetikumid, analgeetikumid, hüpnootikumid, antihistamiinikumid) või alkoholiga võib tugevdada deprimeerivat toimet kesknärvisüsteemile (KNS).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside hoolikat kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist fenobarbitaaliga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama väga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib fenobarbitaal põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb ravi ajaks fenobarbitaaliga soovitada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamist, nt kahte teineteist täiendavat rasestumisvastast meetodit, sealhulgas barjäärimeetod, suurema östrogeenisisaldusega suukaudne rasestumisvastane vahend või mittehormonaalne emakasisene vahend (vt lõik 4.5). Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal fenobarbitaali kasutamisega kaasnevaid võimalike lootekahjustuste riske ning ta peab neist täielikult aru saama ja mõistma raseduse plaanimise tähtsust. Rasestumist planeerivatele naistele tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada eriarstilt nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Epilepsiavastane ravi tuleb regulaarselt üle vaadata, eriti siis, kui naine plaanib rasestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal fenobarbitaaliga rasestuvad või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta. Rasedus

Epilepsiavastaste ravimitega seotud üldised riskid Kõik epilepsiavastast ravi saavad rasestumisvõimelised naised, eriti aga rasedust planeerivad naised ja rasedad, peavad saama eriarsti nõustamist nii krambihoogude osas kui ka epilepsiavastase raviga kaasnevate võimalike riskide suhtes lootele. Vältida tuleb epilepsiavastase ravi järsku lõpetamist, sest see võib põhjustada krambihoogude teket, millel võivad olla nii emale kui ka lootele rasked tagajärjed. Epilepsia ravimisel raseduse ajal tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, sest sõltuvalt epilepsiavastastest ravimitest võib mitme epilepsiavastase ravimi kasutamine olla seotud suurema kaasasündinud väärarengute riskiga kui monoteraapia puhul.

Fenobarbitaaliga seotud riskid

Fenobarbitaal läbib platsentat. Loomkatsed (kirjanduse andmed) on näidanud reproduktsioonitoksilisust närilistel (vt lõik 5.3). Metaanalüüside ja vaatlusuuringute andmed näitasid, et raskete väärarengute risk on kaks kuni kolm korda suurem kui raskete väärarengute tekke baasrisk üldrahvastikus (mis on 2...3%). Risk on annusest sõltuv, kuid ei ole annust, millega riski ei ole. Fenobarbitaal on seotud suurenenud riskiga raskete kaasasündinud väärarengute tekkeks, sealhulgas huule- ja suulaelõhe ning kardiovaskulaarsed väärarengud. Teatatud on ka mitmesuguste elundisüsteemide muudest väärarenditest, sealhulgas hüpospaadia juhud, fatsiaalne düsmorfia, neuraaltoru defektid, kraniofatsiaalne düsmorfia (mikrotsefaalia) ja sõrmede väärarengud. Registripõhise uuringu andmed viitavad, et võrreldes lamotrigiini monoteraapiaga on suurenenud risk, et vastsündinu on gestatsiooniaja kohta väike või lühema kehapikkusega. Looteeas fenobarbitaaliga kokku puutunud lastel on teatatud ka närvisüsteemi arenguhäiretest. Looteeas fenobarbitaaliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arenguhäirete riskiga seotud uuringute tulemused on vastuolulised ja riski ei saa välistada. Ka prekliinilistes uuringutes on teatatud närvisüsteemi arengut kahjustavast toimest (vt lõik 5.3). Raseduse ajal ei tohi fenobarbitaali kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Raseduse ajal kasutamise tingimused Kui fenobarbitaalravi vajalikkust hinnates muud sobivat ravivõimalust ei leita, tuleb kasutada fenobarbitaali väikseimat toimivat annust. Naisele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal fenobarbitaali kasutamisega kaasnevaid riske ja ta peab neist täielikult aru saama. Kuna väärarenguid põhjustavad kõige suurema tõenäosusega suurimad seerumikontsentratsioonid, tuleb ööpäevane koguannus jagada ööpäeva jooksul võetavateks väikesteks annusteks. Fenobarbitaali seerumikontsentratsioon võib esimesel raseduskuul väheneda ja sünnitusjärgses perioodis sageli uuesti tõusta raseduseelsele tasemele. Postnataalse intoksikatsiooni vältimiseks tuleb seerumikontsentratsiooni regulaarselt kontrollida kuni sünnitusjärgse perioodi lõpuni. Fenobarbitaali võtvad patsiendid peavad enne rasestumist ja raseduse ajal võtma lisaks piisavas koguses foolhapet.

Toimed vastsündinule Emakasiseselt fenobarbitaalile eksponeeritud vastsündinutel on kirjeldatud vitamiin K-st sõltuvaid koagulatsioonihäireid. Vitamiin K puudusega seotud hüübimishäirete vältimiseks soovitatakse viimasel raseduskuul anda emale profülaktiliselt suukaudset vitamiini K ja manustada seda vitamiini ka vastsündinule. Lisaks tuleb vastsündinut jälgida verejooksu nähtude osas. Fenobarbitaali kasutamisel raseduse kolmandal trimestril, siis võivad vastsündinul tekkida võõrutussümptomid, sealhulgas sedatsioon, hüpotoonia ja imemishäired. Imetamine Fenobarbitaal eritub inimese rinnapiima ja seda kasutavate naiste rinnaga toidetavatel vastsündinutel on täheldatud ravimi toimeid. Fenobarbitaal on imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Isegi soovitatud annuste kasutamisel võib tähelepanuvõime nõrgeneda sellisel määral, et aktiivne osavõtt liiklusest ning masinate käsitlemine on häiritud. Olukorda halvendab veelgi samaaegne alkoholi tarvitamine. Seetõttu tuleks ravi esimestel päevadel hoiduda autojuhtimisest, masinate käsitlemisest või teistest ohtlikest tegevustest. Vastava otsuse teeb raviarst, arvestades patsiendi individuaalseid iseärasusi ning ravimi annust.

4.8 Kõrvaltoimed

MedDRA organsüsteemide klasside kaupa jaotatud kõrvaltoimed on esitatud tabelis 1, kasutades järgmist liigitust sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),

aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: megaloblastiline aneemia (foolhappe puuduse tõttu) pärast pikaajalist kasutamist, luuüdi kahjustus Teadmata: muutused selliste vererakkude arvus nagu leukotsütoos, lümfotsütoos, leukopeenia, agranulotsütoos, trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv: talumatuse reaktsioonid (palavik, maksatalitluse häire, hepatiit, lümfisõlmede turse, leukotsütoos, lümfotsütoos, valgustundlikkus, lööve, sealhulgas rasked nahareaktsioonid, vt ka Naha ja nahaaluskoe kahjustused) Teadmata: allergilised ristreaktsioonid teiste epilepsiavastaste ravimitega Endokriinsüsteemi häired Teadmata: kilpnäärmehormoonide vähenenud seerumikontsentratsioonid, eriti kasutamisel koos teiste antiepileptikumidega Psühhiaatrilised häired Sage: segasus, paradoksaalne erutus lastel ja eakatel Harv: depressioon Teadmata: lastel ebanormaalne käitumine, eriti hüperaktiivsus. Pikaajalise ravi järsk lõpetamine võib esile kutsuda ärajätusündroomi. Närvisüsteemi häired Sage: soovimatu väljendunud sedatsioon, pearinglus, peavalu, ataksia, kognitiivsed häired, pohmeluse nähud (halb keskendumisvõime ja jääkväsimus) hommikul, kui ravimit võetakse õhtul Teadmata: Fenobarbitaal võib vallandada kompleksseid partsiaalseid hoogusid ja absaanse. Südame häired Harv: hüpotensiooniga seotud vereringehäired, sealhulgas kollaps Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Teadmata: hingamise pärssimine Seedetrakti häired Harv: iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne ülakõhus

Teadmata: Kõhukinnisus, igemete vohamine Maksa ja sapiteede häired Harv: maksakahjustus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: eksfoliatiivne dermatiit Tõsised nahareaktsioonid: täheldatud on Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja epidermise toksilist nekrolüüsi (TEN) (vt lõik 4.4). Teadmata: ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-i sündroom), harilik villtõbi (pemphigus vulgaris), multiformne erüteem Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv: Dupuytreni kontraktuur, tavaliselt mõlemapoolne, sageli seotud sõrmenukkide turse ja sidekoe hulga suurenemisega jalatallal ning humeroskapulaarliigese periartriidiga („külmunud õlg“) Teadmata: üldine liigesvalu On teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, osteoporoosist ja luumurdudest nendel patsientidel, kes saavad fenobarbitaaliga pikaajalist ravi (vt ka lõik 4.4). Fenobarbitaali toimemehhanism luukoe ainevahetusele ei ole teada. Fenobarbitaalravi ajal võib tekkida (polü)fibromatoos (vt ka ülalpool: „Väga harv“). Neerude ja kuseteede häired

Harv: neerukahjustus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga sage: seksuaalne düsfunktsioon (libiido langus, impotentsus) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: kurnatus (unisus, roidumus, väsimus, reaktsioonikiiruse vähenemine) Uuringud Teadmata: foolhappe vähesus

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Intoksikatsiooninähud. Üleannustamise sümptomid: peapööritus, stuupor, hüpotensiooniga seotud kardiovaskulaarne depressioon, neerupuudulikkus, hüpotermia, nahavillid, lõpp-punkti nüstagm, fiksatsiooninüstagm, vähenenud erksus, madaldunud kõõlusperiostaalrefleksid, kerge ataksia, ataksia kukkumise kalduvusega, somnolentsus, uni, prekooma, kooma, hingamise pärssumine, šokk laienenud pupillidega. Fenobarbitaali üleannustamine võib lõppeda surmaga.

Intoksikatsiooni ravi. Barbituraatmürgistuse korral tuleb rakendada järgmisi meetmeid: hingamis- ja vereringesüsteemi toetamine; tavaliselt ravimi eemaldamine organismist viibib kuni hospitaliseerimiseni, seetõttu, kui puuduvad lamatised ja kohesed esmaabivõtted ei ole hädavajalikud, teha pärast profülaktilist atropiini manustamist või endotrahheaalset intubatsiooni maoloputus, kusjuures haige peab olema lamavas asendis pea allapoole. Seejärel, vähemalt iga tunni järel, kontrollida haige pulssi, hingamissagedust, rektaalset temperatuuri ning vererõhku. Ravi vastavalt mürgistuse raskusele vaata tabelist 1. Järgneva ravi võimalused: alkaalne diurees, hemodialüüs, hemoperfusioon. Ettevaatust: forsseeritud oksendamine, adrenaliin – vaata tabel 1.

Tabel 1: Barbituraatmürgistuse astmeline ravi

Mürgis- Kerge Kerge Keskmise raskusega Raske Eluohtlik mürgistus tuse aste mürgistus mürgistus säilinud motoorsete mürgistus kustunud refleksidega säilinud stuuporiga refleksidega kustunud motoorsete mürgistus motoorsete refleksidega refleksidega Ravi jätta magama järelevalve (!) all muuta asendit iga 2 ventileerida kui hingamismaht (mõõta!) selili või küljel lamavas asendis vabade hingamisteede trahheobronhiaalne puhastamine, tagamiseks hilisem intubeerimine hüpotoonia korral väikestes annustes norfenefriini või plasmamahu suurendajad dopamiini uriini retensiooni korral paigaldada põide püsikateeter kateteriseerida hiljem vajadusel spetsiifiline antibiootikumravi (profülaktika kasutu!) antibiootikumid suukaudne pidev intravenoosne vedeliku ekskretoorse vedel söök manustamine tagamaks balansseeritud neerupuudulikkuse

psühhiaatriline ravi (ettevaatust: stimulandid) hemoperfusioon ravimi kõrge Jälgi- Reflekside, pulsisageduse, vererõhu, venoosse rõhu, hingamissageduse ja –mahu, kehatemperatuuri mine ja uriini hulga pidev jälgimine. Igapäevane hemoglobiini ja hematokriti määramine, uurea, kloriidi, naatriumi, kaaliumi, SGOT, SGPT jt. seerumkontsentratsiooni määramine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSE

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Epilepsiaravimid, barbituraadid ja nende derivaadid ATC-kood: N03AA02

Fenobarbitaal on pika toimeajaga krambivastase toimega barbituurhappe derivaat. Toimemehhanism Barbituraadid toimemehhanism ei ole veel päris selge. Arvatakse, et need soodustavad GABA vahendusel tekkivat ülekande pärssimist sünapsis, rünnates GABA retseptor-kloorikanali kompleksi. Peale selle pärsivad need virgatsainete vabanemist presünapsis ja pidurdavad (eriti suuremates kontsentratsioonides) erutuse levikut. Krambivastane toime seisneb selles, et impulsside puhanguid pärsitakse tugevamini kui üksikuid impulsse. Arvatakse, et postsünapsis pärsivad barbituraadid glutamaadiretseptori kanaleid. KNS-i aktiivsuse pidurduse ulatus on annusest sõltuv. Annuse suurenedes läheb pidurdav toime üle uinutavaks ja narkootiliseks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Biosaadavus: 80...100 % Terapeutiline seerumikontsentratsioon: 10...40 g/ml Toksiline seerumikontsentratsioon:  50 g/ml T (täiskasvanud): max p. o. 0,5…4 tundi i. m. 2…8 tundi i. v. (aju) 20...60 min. Plasma poolväärtusaeg (täiskasvanud): 75…120 tundi Biotransformatsioon: Fenobarbitaal metaboliseerub osaliselt maksas nii P450 Renaalne kliirens: muutumatul kujul 10...40 % Imendumine: enamasti täielik p. o. ja i. m. manustamise korral Eritumine/ööpäevas 10…20 % Tasakaalukontsentratsioon: saavutatakse pärast 2…3 nädalat Jaotumusruumala: täiskasvanud 0,66…0,88 l/kg lapsed 0,56…0,97 l/kg Platsentaarbarjääri läbivus: läbib platsenta Hematoentsefaalbarjääri läbivus: läbib hematoentsefaalbarjääri Eritumine rinnapiima: kontsentratsioon rinnapiimas moodustab 10…45 %

Seonduvus plasmavalkudega: 40…60 %. Vastsündinute puhul on see väiksem. Kõrvaldatav dialüüsiga: hemodialüüsiga jah hemoperfusiooniga jah (ravimi kontsentratsioon seerumis väheneb poole

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Uuritud liikidel on pärast fenobarbitaali (nii lühi- kui ka pikaajalist) suukaudset manustamist täheldatud hepatotoksilisust ja neurotoksilisust. Mutageensuse uuringute tulemused tervikuna lubavad oletada, et kliinilise kasutamise tingimustes ei ole fenobarbitaalil genotoksilist potentsiaali.

Tumorigeense potentsiaali pikaajalistes uuringutes täheldati rottidel ja hiirtel pärast ravi fenobarbitaaliga pahaloomuliste maksatuumoritega uudismoodustiste teket. Rottidel tehtud lühiajalised ja hiirtel tehtud pikaajalised katsed kinnitasid fenobarbitaali tuumoreid esilekutsuvat toimet. Võimalik, et see on seotud maksaspetsiifiliste ensüümisüsteemide indutseerimisega.

Avaldatud uuringutes on kirjeldatud teratogeenset toimet (morfoloogilised defektid) fenobarbitaaliga kokkupuutunud närilistel. Kõigis prekliinilistes uuringutes on ühtmoodi täheldatud suulaelõhet, kuid eraldi uuringutes või liikidel on kirjeldatud ka muid väärarenguid (nt nabasong, lülisambalõhestus, eksentsefaalia, omfalotseele koos kokkukasvanud roietega). Kuigi avaldatud uuringute andmed on vastuolulised, on tiinuse ajal rottidele/hiirtele manustatud fenobarbitaaliga seoses täheldatud ka kahjulikku toimet neuroloogilisele arengule, sealhulgas muutusi motoorikas ja liikumises, kognitiivsetes võimetes ja õpimustrites.

Äge toksilisus

Loomaliik Manustamisviis LD (mg/kg) Hiir p. o. 325 Rott p. o. 660 Küülik i. v. 185 Kass p. o. 175

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos Želatiin Laktoos Maisitärklis Stearhape Kolloidne ränidioksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis 50 tabletti. Valge polüetüleenist purk valge polüpropüleenist lastekindla korgiga.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH Weg beim Jäger 214 D-22335 Hamburg Faks: + 49 40 59101-433

8. Müügiloa number

183897

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.12.1997 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.10.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE AEG

Juuli 2023